Leping

RAAMLEPING nr 2-2.2/2699-1 Sotsiaalministeerium (70001952), mida esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi tellija) ühelt poolt, ja Ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL (90008258), Civitta Eesti AS (11092241) ja Eesti Kunstiakadeemia (74000624), mida esindab ühispakkujate volikirja alusel Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, mida esindab Agnes Roos teiselt poolt (edaspidi töövõtja), edaspidi Pooled, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke „Heaolutehnoloogiate arendusprogramm Sotsiaalministeeriumile“ viitenumbriga 294850 (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses. 1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.4 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.4.1 Pakkumuse maksumuse vorm. 2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Lepingu eesmärk on heaolutehnoloogia lahendusi arendavatele projektidele innovatsioonituge pakkuva programmi (edaspidi arendusprogramm või programm) väljatöötamine ja selle programmi elluviimine eeldatavalt kahel korral perioodi 2025-2029 jooksul (edaspidi teenus) ja teenuse osutamise tingimuste määramine. 2.2 Lepingu esemeks oleva programmi väljatöötamise (sh vajadusel muutmise), selle läbiviimise ja kordusprogrammi läbiviimise teenus hõlmab: 2.2.1 programmi lõplik väljatöötamine, rakendamise ettevalmistamine ning tellijaga kooskõlastamine; 2.2.2 programmi avamisel teavitus- ja tugitegevuste korraldamine (sh teavitustegevused sihtrühmadele, programmi eesmärkidele vastavate ideede ja partnerluste tekkimise soodustamine ja toetamine (nt ideekorje, häkaton, matchmaking vm viisil), projektiideede eelnõustamine); 2.2.3 laekunud ideede hindamiseks hindamiskomisjoni töö korraldamine. Etapi tulemusena selgub, kes saavad programmi ja Sotsiaalministeeriumilt starditoetust; 2.2.4 programmi lahenduse väljatöötamise etapi elluviimine (sh probleemi analüüs, vajadustest arusaamine, osapoolte kaasamine, eesmärgi/hüpoteeside seadmine, lahendussuuna valik, teenus- ja ärimudeli disainimine, tehnoloogia turu-uuring ja valik); 2.2.5 etapi tulemuste hindamiseks hindamiskomisjoni töö korraldamine. Etapi tulemusena selgub, kes saavad taotleda projektile rahastust RTK-st ja edasi programmi järgmisesse etappi; 2.2.6 programmi lahenduse katsetamise ja hindamise etapi elluviimine (sh katsetamise ettevalmistamine, vajadusel tehnoloogia hankimine, teostatavuse testimine reaalses kasutuses, piiratud kasutuselevõtt koos tulemuste jälgimise ja mõju hindamisega); 2.2.7 etapi tulemuste hindamiseks hindamiskomisjoni töö korraldamine. Etapi tulemusena selgub, milliste projektide rahastamist RTK-st jätkata ja kes liiguvad edasi programmi järgmisesse etappi; 2.2.8 programmi lahenduse kasutuselevõtu ja skaleerimise etapi elluviimine (sh tehnoloogia hange, regulatsioonide ja tööprotsesside muutmine, töötajate koolitamine, ärimudeli toimimiseks vajalikud tegevused, IT arendused ja integratsioonid, kasutajajuhendid);  2.2.9 etapi hindamiseks hindamiskomisjoni töö korraldamine. Etapi tulemusena hinnatakse projektide tulemusi; 2.2.10 jooksvalt programmi ja projektide elluviimise käigus tekkivate väljakutsete, saadud taipamiste, kogemuste ja õppetundide kogumine, analüüsimine ja jagamine nii tellijaga kui programmi sihtrühmaga laiemalt. Samuti programmi aluseks oleva juhendi (metoodika ja tööriistakast) edasi arendamine programmi(de) elluviimisel ja lepingu lõpus tellijale taaskasutataval kujul üle andmine; 2.2.11 muid programmi korraldamisega seotud tegevusi vastavalt tehnilises kirjelduses ja pakkumuses toodule. 2.3 Lepingu esemeks olevate teenuste ja tööde täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.4 Hanke alusdokumentides toodud tellitava teenuse maht on indikatiivne. Tellijal on õigus seda raamlepingu täitmise käigus vastavalt vajadusele muuta ja täpsustada. Lepingule allakirjutamisega kinnitab töövõtja, et ta on võimeline tähtaegselt osutama lepingus ja hanke alusdokumentides määratud teenuseid. 2.5 Teenus tellitakse ja teostatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi vahenditest, TAT "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine", SFOS 2021-2027.4.09.23-0002, WBS 1T10-HOOLDUS-123. 3. Teenuse tellimine ja osutamine raamlepingu alusel 3.1 Tellija esitab töövõtjale tellimuse programmi väljatöötamiseks ja programmi läbiviimiseks. Pooled sõlmivad tellimuse alusel teenuse osutamiseks hankelepingu. 3.2 Töövõtja panustab teenuse osutamisel eesmärki tõsta sotsiaalhoolekande valdkonna innovatsioonivõimet ja kiirendada tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõttu. 3.3 Tellija ja töövõtja võivad analüüsida teenuse sisu, mahtu ja vastavust seatud eesmärkidele pärast programmi väljatöötamist ja esimese programmi läbiviimist. 3.4 Punktis 3.3 nimetatud analüüsi tulemusena kohandab ja täiendab töövõtja vajadusel programmi (näiteks programmi sisu kaasajastamine vms) ja selle etappe. 3.5 Teenuse osutamine algab lepingu sõlmimisest alates. 3.6 Teistkordne programmi elluviimine toimub eeldatavalt pakkumuses toodud ajakava alusel või tellija sisendi alusel. Viimane programm peab olema tervikuna läbi viidud ning innovatsioonijuhend koos tööriistakastiga üle antud hiljemalt 48 kuu jooksul lepingu sõlmimisest või hiljemalt 30.09.2029 (sõltuvalt kumb täitub enne). 4. Teenuse osutamise üldised tingimused 4.1 Teenuse osutamine toimub vastavalt riigihanke alusdokumentidele ja pakkumuses esitatule. 4.1.1 Töövõtja peab tagama, et alates lepingu sõlmimisest toimuvad vastavalt vajadusele töökoosolekud programmiga seotud osapooltega. Töökoosolekute sageduse ja osalejate ringi otsustavad tellija ja töövõtja kokkuleppel. 4.1.2 Töövõtja peab korraldama regulaarse jooksva aruandluse esitamise tellijale nii programmi ettevalmistamisel kui läbiviimisel. Ülevaates tuleb esitada läbiviidud tegevused ja hetkeseis ning välja tuua kokkulepitud ajakavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. 4.1.3 Töövõtja peab koostama ja esitama teenuse osutamise etappide kohta kirjalikud vahearuanded, milles on kirjas ülevaade teostatud töödest ja nende mahtudest lähtuvalt pakkumuses toodud tegevustele ja etappidele. Pikemate kui 3 kuud kestvate etappide puhul esitatakse iga 3 kuu järel etapisisene vahearuanne, milles on kirjas ülevaade tegevuste hetkeseisust. 4.1.4 Tellijal on esitatud aruandluse põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha ettepanekuid teenuse nõuetekohaseks teostamiseks, ajakava või tegevuste kohandamiseks. 4.1.5 Pärast programmi lõppu esitab töövõtja tellijale programmi läbiviimise kohta lõpparuande (kokkuvõte teostatud töödest ja mahtudest ülevaade  arendusprogrammi kaasatud mentoritest ja lektoritest ja programmis osalemise ja puudumise statistikast, analüüs õppetulemuste ja eesmärkide saavutamise kohta, ülevaade arenguprogrammi ettevalmistamise ja läbiviimise käigus esinenud suurematest kitsaskohtadest ning parendusettepanekud arenguprogrammi sisuliseks muutmiseks, ettepanekud osalejate edasiseks arendamiseks nii grupina kui individuaalselt jms). Lõpparuandega antakse tellijale üle ka kõik lepinguga seotud materjalid. 4.2 Töövõtja kohustub täitma lepingut ja osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide, ajakava ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele, arvestades maksimaalsel määral sihtrühma eripära ja tellija kõrgete ootustega. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka ja on vajalikud teenuse professionaalsel tasemel osutamiseks ning programmi kui terviku läbiviimiseks. 4.3 Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava teenuse puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.4 Töövõtja peab osutama teenust vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud teenuse osutamisel tööjõudu ja koostööpartnereid, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad teenuse ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et teenuse osutamiseks kasutatavate isikute, sh meeskonnaliikmete arv on piisav teenuse kvaliteetseks ja nõuetekohaseks osutamiseks. 4.5 Töövõtja peab tagama, et teenust osutavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.5.1 Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.6 Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.7 Tellija edastab töövõtjale teenuse osutamiseks vajaliku informatsiooni ja dokumendid, mis on seotud programmi korraldamisega, kuid mis ei olnud käesoleva riigihanke esemeks ja mille tellija on tellinud enda valitud koostööpartneritelt. 4.8 Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni teenuse osutamisega seotud küsimustes. Kiireloomulistes küsimustes võib info vahetamine toimuda telefoni või e-maili teel. 4.9 Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.10 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.11 Töövõtja on kohustatud teenuse osutamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). 5. Üleandmine 5.1 Teenuse üleandmine toimub etappide kaupa üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on arve esitamise aluseks. 5.2 Kui teenus ei vasta riigihanke alusdokumentides ja/või pakkumuses sätestatule ja/või poolte vahel kokkulepitud tingimustele, esitab tellija pretensiooni. 5.2.1 Pretensioonis fikseeritakse teenuse etapis ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teenuse  parandamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. 5.2.2 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu maksumust. 5.2.3 Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.3 Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta olulises osas lepingus, hanke alusdokumentides või pakkumuses sätestatule. 6. Lepingu maksumus ja tasumise tingimused 6.1 Lepingu maksimaalne maksumus on 800 000 eurot ilma käibemaksuta (edaspidi lepingu maksumus). Nimetatud maksumus on maksimaalne ning tellija ei ole kohustatud töövõtjalt tellima teenust maksimaalse maksumuse summas. 6.2 Tellija tasub iga heaolu arendusprogrammi elluviimise eest etapiviisiliselt vastavalt pakkumuses fikseeritud teenuse etappide maksumustele ja maksete sagedusele, läbirääkimiste käigus kokkulepitule ning vastavalt tegelikkuses osalenud projektide arvule etappides, kus see on asjakohane (pakkumuse maksumuse vormil märgitule, pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. 6.3 Esimene makse teostatakse peale väljatöötatud programmi vastuvõtmist vastavalt pakkumuses esitatud maksumusele (~10% lepingu maksumusest). 6.4 Eelduslikult teostatakse viimane makse peale innovatsioonijuhendi koos tööriistakastiga üleandmist (~10% lepingu maksumusest). 6.5 Kui etapi kestus on pikem kui 3 kuud, siis tasub tellija iga kolme kuu järel proportsionaalselt selle etapi kestusest ja maksumusest vastavalt peale etapisisese vahearuande esitamist ja vastuvõtmist. 6.6 Pakkumuses esitatud hinnad sisaldavad kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud teenuse osutamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 6.7 Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena, märkides arvele tellija kontaktisiku nime ja lepingu numbri ja riigihanke viitenumber 294850, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest), rahastusallika tunnus. Nõuetekohaselt esitatud arve tasutakse hiljemalt 14 päeva jooksul. 6.8 Kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. E-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e- arveldaja infosüsteemi https://www.rik.ee/et/e-arveldaja või Fitek AS https://www.arved.ee. Selleks on vaja avada infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu maksimaalse maksumusega, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik. 7.2 Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite rakendamisel järgib tellija võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud regulatsiooni. 7.3 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5000 eurot iga rikkumise eest, sh kui töövõtja ei ole teenust osutanud, töövõtja poolt osutatud teenus ei vasta lepingutingimustele, töövõtja ei pea kinni teenuse osutamise tähtajast (sh teenuse osutamise ajakavast). 7.4 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summast. 7.5 Lepingu punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 10.1. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt igakordselt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 7.6 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 7.7 Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 7.7.1 töövõtja teenuses esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata, et töövõtja ei suuda osutada nõuetele vastavat teenust; 7.7.2 töövõtjal on tekkinud teenuse osutamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 7.7.3 töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 7.7.4 rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 7.7.5 töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 7.7.6 kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes loa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja loa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal. 7.8 Lepingu erakorralisel ühepoolsel lõpetamisel töövõtja poolse lepingurikkumise tõttu, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 000 eurot. Hankelepingu erakorralisel ühepoolsel lõpetamisel töövõtja lepingurikkumise tõttu, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% tellimuse kohasest teenuse maksumusest. 7.9 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 7.10 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7.10.1 Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. 7.10.2 Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud. 7.10.3 Seoses teenuse osutamist takistada võiva kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui teenuse osutamist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks. 7.10.4 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8. Autoriõigused 8.1 Lepingu täitmise käigus loodavate autoriõigusega kaitstavate teoste autori varalised õigused lähevad üle tellijale (ainulitsents). Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid. 8.2 Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle lepingu täitmise käigus üle antud materjalidega. Töövõtja ei lisa teosele või ei kasuta muul viisil lepingu täitmisel kolmanda isiku autoriõigusega kaitstud teoseid ilma vastava teose autori ning tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Kui töövõtjal on kahtlus, kas kolmanda isiku teos on autoriõigusega kaitstud, kohustub töövõtja sellist teost mitte kasutama ilma vastava teose autori ja tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. 8.3 Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. 8.4 Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika). 8.5 Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 8.6 Töövõtja kohustub talle lepingu täitmise eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud. 9. Teadete edastamine ja kontaktisikud 9.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 9.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning ei käsitleta lepingu muutmisena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 9.4 Poolte kontaktisikud on: 9.4.1 Tellija esindaja teenuse osutamisel ja vastuvõtmisel on Kitty Kubo, telefon 5565 4535, e-post [email protected]. 9.4.2 Töövõtja esindaja teenuse osutamisel ja üleandmisel on Helen Staak, telefon 518 0713, e-post [email protected]. 10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1 Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 10.2 Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas  kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige, kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta ja struktuuritoetuste registri kasutamisel töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 10.3 Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 10.4 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 10.5 Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled lepingu lisana andmetöötluse lepingu. 11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib 48 kuud või kuni 30.09.2029 (sõltuvalt kumb täitub enne) või kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 11.2 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.3 Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 11.4 Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingut on lubatud RHS § 123 lg 1 p 2 alusel muuta, kui: 11.4.1. poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks teenuse tegevustega alustamine või läbiviimine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava; 11.4.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks teenuse osutamine lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra. 11.5 Tellijal on õigus raamlepingu alusel arendusprogrammi tellimiseks sõlmitud hankeleping mõjuval põhjusel üles öelda sõltumata arendusprogrammi etapist. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks programmis osalemisest huvitatud projektide vähesus või olukord, kus programmi elluviimise käigus ilmneb, et programmi esitatud ideedest ei osutu ükski edasiarendamiseks sobilikuks või otsustatakse loobuda neile toetuse andmisest.  Hankelepingu ülesütlemisel tasub tellija töövõtjale proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks osutatud ja tellijale üle antava teenusega. 11.6 Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 11.6.1 töövõtja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 11.6.2 töövõtjal on maksuvõlg riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4 tähenduses ning töövõtja ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet. 12. Lõppsätted 12.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 12.2 Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 12.3 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 12.4 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tellija Töövõtja TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-2.2/2648-1 üleandmise-vastuvõtmise akt Tellija: Sotsiaalministeerium Täitja: Tallinna Tehnikaülikoo l Periood: Alates 14. mai 202 5 , lepingu täitmise tähtaeg 4 kuud . A ruande esitamise kuupäev: Aruande 1. versioon esitatud 15.09.2025, Tellija poolt esitatud puuduste nimekiri ja antud aeg puuduste kõrvaldamiseks, täiendatud versioon esitatud 26.09.2025 . T ööde kirjeldus ja aruandes nõutud materjalid Täitja on osalenud e-tervise strateegia elluviimist toetava rakenduskava koostami s e s ja selle elluviimise ettevalmistami ses. Koostöös Tellijaga on koordineerinud e-tervise strateegia rakenduskava koostamis t sihtrühmadega, sh koordineerinud töörühma de kohtumis i , kaasanud sihtrühm i, kogunud sisendit ja seda süstematiseeri nud ning koostöös Sotsiaalministeeriumiga töötanud välja rakenduskava mustand i ning seda esitlenud. L epinguline maksumus T ööde kogumaksumuseks on 14 920 eurot, millele lisandub käibemaks . Tellija Jaanika Merilo Töövõtja Meelis Tivas /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 59137837 5103422 jaanika.merilo @sm.ee [email protected]