Sotsiaalministri määrus "Raseduse infosüsteemi põhimäärus"

MINISTRI MÄÄRUS 21.08.2025 nr 33 Raseduse infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 26 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Infosüsteemi pidamise eesmärk ja nimetus (1) Raseduse infosüsteemi peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Raseduse infosüsteem (edaspidi infosüsteem) kuulub riigi infosüsteemi. (3) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Estonian Medical Pregnancy Information System. § 2. Infosüsteemi andmekogude nimetused (1) Infosüsteem hõlmab kahte andmekogu: meditsiiniline sünniregister ja meditsiiniline raseduse katkemise ja katkestamise register. (2) Meditsiinilise sünniregistri ingliskeelne nimetus on Estonian Medical Birth Register. (3) Meditsiinilise raseduse katkemise ja katkestamise registri ingliskeelne nimetus on Estonian Abortion Register. § 3. Infosüsteemi vastutav töötleja Infosüsteemi vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. 2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus ja andmete koosseis § 4. Infosüsteemi ülesehitus Infosüsteem koosneb kahest elektroonsest andmekogust ja arhiveeritud andmetest. § 5. Infosüsteemi andmete kaitse (1) Infosüsteemi andmete kaitse tagatakse käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi erinõuetele, rakendades organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (2) Infosüsteemi turvaklass on K1T2S2. (3) Infosüsteemi turbeaste on keskmine (M). § 6. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed naise raseduse kohta (1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimetus; 2) tervishoiuteenuse osutaja registrikood; 3) töötaja nimi ja registreerimiskood; 4) tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi number. (2) Naise üldandmed: 1) isikukood, 2) sünniaeg; 3) ees- ja perekonnanimi; 4) elukoht; 5) rahvus; 6) tegevusala; 7) haridus; 8) perekonnaseis; 9) abielu sõlmimise, kooselu registreerimise või vabaabielu alguse aeg. (3) Naise varasemate raseduste ja sünnituste andmed: 1) varasemate sünnituste arv (elussünd, surnultsünd); 2) varasemate raseduse katkemiste või katkestamiste ning emakaväliste raseduste arv ja liik (iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil raseduse katkestamine, meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine, emakaväline rasedus, muu raseduse katkemine või katkestamine). (4) Naise poolt kasutatud rasestumisvastaste meetodite andmed: 1) enne rasestumist kasutatud rasestumisvastane meetod (kombineeritud hormonaalne meetod, ainult gestageeni sisaldav meetod, muu meetod); 2) raseduse katkemise või katkestamise järel kasutatud rasestumisvastane meetod. (5) Andmed naise käesoleva raseduse kohta: raseduse planeeritus, raseduskestus nädalates ja päevades ning viimase menstruatsiooni, viljastamise ja embrüosiirdamise kuupäev. (6) Kui isikul puudub isikukood, kantakse registrisse isiku sünniaeg. (7) Lõike 2 punktides 4–9 nimetatud andmed ning bioloogilise isa vanuse ja lõike 2 punktides 4–9 nimetatud andmed bioloogilise isa kohta esitatakse juhul, kui andmesubjekt on need andmed vabatahtlikult avaldanud. § 7. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed raseduse katkemise või katkestamise kohta (1) Paragrahvis 6 nimetatud andmed.  3 (2) Käesoleva raseduse katkemise või katkestamise andmed: 1) liik (iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil raseduse katkestamise, meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine näidustuse ja diagnoosikoodiga, muu raseduse katkemine või katkestamine); 2) meetod (vaakumaspiratsioon, ravim, keisrilõige, ei vajanud sekkumist); 3) aeg (päev/kuu/aasta); 4) ebaõnnestunud katkestamise puhul liik (ravimiga või kirurgiline) ja kuupäev; 5) esimese 24 tunni jooksul esinenud tüsistused (ei esinenud, verejooks, emaka perforatsioon, retensioon, veriemakas, emakakaela vigastus, muu). § 8. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed lapse sünni kohta (1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus. (2) Sündinud lapse bioloogilise ema üldandmed § 6 lõikes 2 nimetatud andmekoosseisus ja isa üldandmed § 6 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud andmekoosseisus. (3) Sündinud lapse bioloogilise ema varasemate raseduste ja sünnituste andmed § 6 lõikes 3 nimetatud andmekoosseisus. (4) Bioloogilise ema terviseandmed: 1) rasedusaegse jälgimise andmed (esimese visiidi aeg, raseduskestus esimesel visiidil, visiitide arv, ema kaal ja pikkus enne rasedust, rasedusega seotud riskitegurid ja toimingud, ema raseduspuhused diagnoosid, sealhulgas kaasuvad haigused (RHK kood)); 2) käesoleva sünnituse andmed (lapse sünnikoht, raseduskestus sünnitushetkel, valutustamine, sünnitusega seotud toimingud, sünnitamisviis, lootevee puhkemise aeg, sünnituse kestus, verekaotus); 3) sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid (RHK kood); 4) ravi kestus haiglas (päevad, haiglasse saabumise ja haiglast lahkumise kuupäev). (5) Sündinud lapse andmed: 1) isikukood või unikaalne kood; 2) sugu; 3) sünnikuupäev ja kellaaeg; 4) sündimine elusalt või surnult (intranataalselt, antenataalselt, aeg täpsustamata); 5) sünnituse käigus sündinud laste arv ja sünnijärjekord; 6) kaksikute puhul platsentatsiooni tüüp; 7) sünnikaal ja -pikkus ning peaümbermõõt; 8) sünnihinne APGARi järgi; 9) nabaväädivere happe-alustasakaalu näitajad; 10) lapsega kohe sünnituse järel tehtud toimingud; 11) andmed lapse haiglast lahkumisel või kuni seitsme päeva vanuseni (toimingud, immuniseerimine, toitmine, sõeluuringud, diagnoosid, väärarendid (RHK kood), seisund ja haiglast lahkumise kuupäev). § 9. Tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad täiendavad andmed enneaegse lapse kohta (1) Tervishoiuteenuse osutaja andmed § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus. (2) Bioloogilise ema üldandmed § 6 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmekoosseisus. (3) Bioloogilise ema terviseandmed: 1) sünnituseelne ja -aegne ravi ning protseduurid;  4 2) lootevee puhkemise kellaaeg. (4) Enneaegse lapse üldandmed § 8 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud andmekoosseisus. (5) Enneaegse lapse terviseandmed: 1) sünnijärgne transport; 2) haigusseisundid ja diagnoosid; 3) tehtud toimingud ja ravi; 4) ravimid; 5) toitmine; 6) uuringud; 7) piltdiagnostika; 8) lapse seisund haiglast lahkudes või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse vanuseni 44 nädalat (toitmine, mõõdud, diagnoosid ja väärarendid, kaasuvad haigused); 9) surma põhjus (RHK kood) ja surma aeg (kuupäev, kellaaeg). (6) Enneaegseks lapseks loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses last, kes on sündinud raseduskestuses kuni 33 rasedusnädalat ja kuus päeva. (7) Enneaegse lapse kohta kogutakse andmeid sünnijärgse haiglaravi lõpuni või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse vanuseni 44 nädalat. § 10. Andmete õiguslik tähendus Infosüsteemi andmetel on informatiivne tähendus. 3. peatükk Andmete esitamine ja kandmine infosüsteemi, andmete väljastamine infosüsteemist, andmevahetus ja logide säilitamine § 11. Andmete esitamine infosüsteemi (1) Infosüsteemile esitavad andmeid tervishoiuteenuse osutajad, kes osutavad eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia- või pediaatriateenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi. (2) Infosüsteemile esitatakse andmed paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Andmete esitamisel lisatakse esitaja allkiri, digitaalallkiri või asutuse e-tempel. (3) Andmete esitaja esitab infosüsteemile andmed lapse sünnile, raseduse katkemisele või katkestamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks, surnult sündinud või esimesel elunädalal surnud lapse sünni korral ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Enneaegse lapse täiendavad andmed esitatakse haiglast väljakirjutamise või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud 44 täisnädala täitumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. § 12. Andmete kandmine infosüsteemi Vastutav töötleja kannab andmed infosüsteemi 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saamist. § 13. Andmete muutmine ja parandamine ning infosüsteemi kantud andmete õigsuse tagamine (1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.  5 (2) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse kanne 30 kalendripäeva jooksul. (3) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus seaduses sätestatud korras teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (4) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel sulgeb vastutav töötleja ligipääsu vigastele andmetele kuni andmete parandamiseni. § 14. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine infosüsteemist tagatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervishoiu seaduses sätestatud erisusi. (2) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. (3) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete põhjal koostatud statistilistele andmetele. (4) Vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on infosüsteemist väljastatud. § 15. Andmevahetus andmekogudega (1) Rahvastikuregister edastab infosüsteemile järgmised andmed: 1) bioloogilise ema isikukood; 2) ees- ja perekonnanimi; 3) sündinud lapse isikukood; 4) meditsiinilise sünnitõendi välja andnud asutuse nimetus. (2) Surma põhjuste register edastab infosüsteemile järgmised andmed: 1) kuni ühe aasta vanuse lapse surma korral surma põhjus (RHK), kuupäev ja kellaaeg; 2) rasedussurma korral naise surma põhjus (RHK), kuupäev ja kellaaeg. § 16. Andmete töötlemise logimine Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega logid registris kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja. 4. peatükk Infosüsteemi andmete säilitamine § 17. Andmete säilitamine (1) Infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult. (2) Logisid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest. 5. peatükk Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 18. Infosüsteemi järelevalve  6 Andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja teevad järelevalvet infosüsteemi pidamise üle vastavalt oma pädevusele. § 19. Infosüsteemi rahastamine Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. § 20. Infosüsteemi lõpetamine (1) Infosüsteemi pidamise lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Infosüsteemi lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine. (3) Infosüsteem lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk Rakendussätted § 21. Üleminekusäte Enne määruse jõustumist registrisse kogutud andmeid säilitatakse tähtajatult. § 22. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri määruse „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Raseduse infosüsteem hõlmab sünniregistrit ning raseduse katkemise ja katkestamise registrit. Sünniregister sisaldab andmeid alates 1992. aastast ning raseduse katkemiste ja katkestamiste kohta on andmed alates 1996. aastast. Kogutavad andmed aitavad tervishoiutöötajatel ja poliitikakujundajatel paremini analüüsida raseduse ja sünnituse kulgu, ema ja lapse tervist ning osutatud tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Määruse koostamise vajadus tuleneb sellest, et rahvatervise seadus kehtib kuni 31. augustini 2025. a ja seda hakkab alates 1. septembrist 2025. a asendama rahvatervishoiu seadus. Sellest tulenevalt muutuvad automaatselt kehtetuks rahvatervise seaduse alusel antud määrused ja tuleb kehtestada uued määrused rahvatervishoiu seadus alusel. Võrreldes kehtiva põhimäärusega eemaldatakse halduskoormuse vähendamiseks tervishoiuteenuse osutaja edastatavate andmete hulgast sündinud lapse surma andmed. Need andmed saadakse surma põhjuste registrist, seega oli varem tegemist andmete dubleerimisega. Sellega seoses lisatakse määrusesse, et surma põhjuste register esitab andmeid kuni ühe aasta vanuse lapse surma kohta. See võimaldaks analüüsida esimese eluaasta suremuse seoseid raseduse, sünnituse ja ema reproduktiivtervisega. Andmed on vajalikud, kuna mitmed väärarendid diagnoositakse esimese eluaasta jooksul. Lisaks eemaldatakse määrusest andmeandjana Eesti hariduse infosüsteem, kuna ema ja isa hariduse info avaldatakse vabatahtlikult ja nende ütluste kohaselt. Riigiasutustele ja ettevõtjatele koormus ei suurene, see pigem väheneb, kuna tegemist on juba kogutavate andmete töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu, kuid mõningaid andmeid ei ole enam vajalik infosüsteemile esitada. Vajalikud IT-lahendused andmete edastamiseks ja pikaajaline praktika andmete kandmisel infosüsteemi on olemas. Vastavalt e- tervise strateegiale plaanitakse tagada oluliste andmekategooriate säilitamine keskses tervise infosüsteemis või sellega koostalitusvõimelistes tervisevaldkonna infosüsteemides.1 Infosüsteemi puudutav ärianalüüs on plaanis teha 2026. aastal. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik (e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (e-post [email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra (e-post [email protected]). Määruse väljatöötamisse on olnud kaasatud Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI). 1.3. Märkused Määrus on seotud rahvatervishoiu seadusega, mis jõustub 1. septembril 2025. a. Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 26 lõike 6 alusel. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs 1 E-tervise strateegia.pdf.  2 Määrus koosneb 22 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse raseduse infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) eesmärk ja nimetus ning kehtestatakse infosüsteemi ingliskeelne nimetus. Need on võrreldes seni kehtinud määrusega samad. Infosüsteem kuulub riigi infosüsteemi ning seda peetakse raseduse kulgemise, katkemise ja katkestamise ning ema ja vastsündinu haigestumuse ja suremuse analüüsimiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Paragrahviga 2 määratakse kindlaks infosüsteemiga hõlmatud andmekogud ning nende nimetused eesti ja inglise keeles. Paragrahvis 3 sätestatakse infosüsteemi vastutav töötleja, kelleks on TAI. Vastutava töötleja ülesandeid määruses välja toodud ei ole. Vastutava töötleja ülesanded on kooskõlas avaliku teabe seaduse § 434 lõigetega 1 ja 4 järgmised: 1) juhib registri pidamist, vastutades registri haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab, et andmete töötlemisega tegelevad vaid selleks määratud isikud; 3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 4) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 5) andmevahetuse sujumiseks sõlmib kokkuleppeid õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) vastutab registritoimingute õiguspärasuse ning turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 7) täidab muid ülesandeid, mis jäävad õigusaktides sätestatu piiridesse. Paragrahvis 4 sätestatakse infosüsteemi ülesehitus. Infosüsteem koosneb kahest elektroonsest andmekogust ja arhiveeritud andmetest. Paragrahvis 5 sätestatakse infosüsteemi andmete kaitse. Andmete turvaklassi määrab vastutav töötleja vastavalt infoturbe eesmärkidele tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse parameetrite kaudu. See hõlmab järgmist: 1) andmete käideldavus on vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 2) andmete terviklus on andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine; 3) andmete konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. Andmete turvaklass on kombinatsioon andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) turvaosaklasside tasemetest. Andmete turvaklassi tähis moodustatakse osaklasside tähistest nende järjestuses KTS (näiteks K2T3S1). Infosüsteemi turvaklass on K1T2S2. Tähiste tähendus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruses nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“. Andmekogu turbeaste määratakse lähtuvalt andmete turvaklassist. Kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 3, on andmekogu turbeaste kõrge (H). Kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 2, on andmekogu turbeaste vähemalt keskmine (M). Muul juhul on andmekogu turbeaste vähemalt madal (L). Infosüsteemi turbeaste on keskmine (M). Paragrahv 6 sätestab tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed isiku raseduse kohta.  3 Lõikes 1 sätestatakse tervishoiuteenuse osutaja andmed. Tervishoiuteenuse osutaja andmed on vajalikud andmete kontrollimiseks, täiendamiseks ja parandamiseks. Lõikes 2 sätestatakse naise üldandmed. Naise isikuandmed on vajalikud erinevate andmebaaside andmete seostamiseks, juhu edaspidiseks jälgimiseks ja naise reproduktiivtervise hindamiseks, samuti uuringute tegemiseks. Andmed naise elukoha, rahvuse, tegevusala, hariduse ja kooseluseisu kohta on olulised, et hinnata raseduse katkemise ja katkestamise trende ning tervishoiuteenuse kättesaadavust rahvastikunäitajate järgi, kuid neid andmeid kogutakse siis, kui naine on nõus neid avaldama. Lõikes 3 sätestatakse naise varasemate raseduste ja sünnituste andmed. Varasemate raseduste katkemiste või katkestamiste arvu kogutakse liigiti ja kokku (iseeneslik raseduse katkemine, omal soovil raseduse katkestamine, meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine, emakaväline rasedus, muu raseduse katkemine või katkestamine). Varasemate sünnituste ja raseduste katkemiste või katkestamiste andmed on vajalikud naise reproduktiivtervise hindamiseks ja analüüsimiseks. Lõikes 4 sätestatakse naise poolt kasutatud rasestumisvastaste meetodite andmed (kombineeritud hormonaalne meetod, ainult gestageeni sisaldav meetod, muu meetod). Raseduse planeerimise ning rasestumisvastaste meetodite ja nende kasutamise andmeid kasutatakse rasestumisvastaste vahendite ja nõustamisteenuste kättesaadavuse, samuti haridusasutustes ja noorte nõustamiskeskustes tehtava selgitustöö hindamisel ning teenuste planeerimisel. Lõikes 5 sätestatakse andmed naise käesoleva raseduse kohta. Nimetatud andmeid kasutatakse raseduse katkemise või katkestamise liigi, meetodite ja raseduskestuse statistika tegemiseks. Lõikes 6 sätestatakse, et kui isikul puudub isikukood, kantakse registrisse isiku sünniaeg. Lõikes 7 nimetatakse andmed, mis esitatakse juhul, kui andmesubjekt on need andmed vabatahtlikult avaldanud. Paragrahv 7 sätestab tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed raseduse katkemise või katkestamise kohta. Lõikes 1 sätestatakse, et esitatakse §-s 6 nimetatud andmed, milleks on andmed isiku raseduse kohta. Andmete kogumise vajaduse selgitus on esitatud § 6 selgituse juures. Lõikes 2 sätestatakse naise käesoleva raseduse katkemise või katkestamise andmed. Meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine tuleb esitada nii naise kui ka loote näidustuse ja diagnoosi koodiga (RHK). Meditsiinilisel põhjusel raseduse katkestamine võib olla tingitud nii naise (ema) kui ka lootepoolsest põhjusest. Raseduse ajal on loote andmed seotud naise terviseandmetega. Lootepoolsete põhjuste märkimine on ülioluline ning võimaldab hinnata rasedusaegsete sõeluuringute kvaliteeti, sõeluuringute käigus diagnoositud loote hälbelisi leide, seoseid ema reproduktiivtervise andmete, sotsiaaldemograafiliste andmete ja loote terviseandmete vahel. Paragrahv 8 sätestab tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad andmed lapse sünni korral. Andmekoosseis võimaldab paremini jälgida lapse terviseseisundit ja koguda statistikat vastsündinute immuniseerimise ja sõeluuringute kohta, samuti annab parema ülevaate kaasasündinud haigustest ja esimese elunädala haigestumusest. Lõikes 1 sätestatakse, et esitatakse tervishoiuteenuse osutaja andmed. Lõikes 2 sätestatakse, et esitatakse lapse bioloogilise ema üldandmed ja bioloogilise isa üldandmed. Vanemate sotsiaaldemograafiline taust mõjutab raseduse kulgu ning lapse perinataaltervist ja arengut. Raseduse infosüsteem esitab andmeid omakorda Statistikaametile, kelle jaoks on need andmed olulised allikad, et omavahel ühildada sündinud laps ja ülejäänud  4 perekonnaliikmed. Viimasel kolmel aastal on isa andmed sündinud laste puhul olemas olnud sünniregistris, aga need puuduvad rahvastikuregistris aastas umbes 100 lapse kohta. See tähendab, et nende laste puhul on sünniregister ainukene allikas lapse ja isa seostamiseks ning ilma sünniregistri andmeteta jääks nende puhul isa info teadmata. See omakorda mõjutaks (keskmise) laste arvu kohta tehtavat statistikat. Lõikes 3 sätestatakse sündinud lapse bioloogilise ema varasemate raseduste ja sünnituste andmed. Lõikes 4 sätestatakse bioloogilise ema terviseandmed. Lõikes 5 sätestatakse sündinud lapse andmed. Paragrahv 9 sätestab tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatavad täiendavad andmed enneaegse lapse kohta. Enneaegsete laste kohta kogutavad lisaandmed on olulised laste arengu, haigestumuse ja suremuse, samuti tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi hindamiseks. Lõige 1 sätestab tervishoiuteenuse osutaja andmed. Lõike 2 alusel kogutakse bioloogilise ema isikuandmeid. Lõike 3 alusel kogutakse bioloogilise ema terviseandmeid, mis hõlmavad ema sünnituseelset ja - aegset ravi ja toiminguid ning sünnituse andmeid (lootevee puhkemise aeg, nabaveeni ja nabaarteri pH väärtused). Lõige 4 sätestab enneaegse lapse kohta kogutavad isikuandmed. Lõige 5 sätestab enneaegse lapse kohta kogutavad terviseandmed. Erandina esitab tervishoiuteenuse osutaja enneaegse lapse surma põhjuse ja aja (kuupäev, kellaaeg). Surma põhjuste registrist ei saa pärida neid lapse surma andmeid, mis on enneaegse lapse puhul andmekoosseisus ette nähtud. Sünnikaardile lapse surma põhjuste andmeid ei märgita. Lõike 6 kohaselt loetakse enneaegseks lapseks last, kes on sündinud raseduskestuses kuni 33 rasedusnädalat ja kuus päeva. Lõige 7 sätestab, et enneaegse lapse kohta kogutakse andmeid sünnijärgse haiglaravi lõpuni või raseduskestuse ja lapse sünnijärgse vanuse liitmisel saadud lapse vanuseni 44 nädalat. Paragrahv 10 sätestab, et infosüsteemi kogutavatel andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmed on informatiivse tähendusega. Paragrahv 11 sätestab andmete esitamise infosüsteemi. Lõikes 1 sätestatakse, et infosüsteemile esitavad andmeid tervishoiuteenuse osutajad, kes osutavad eriarstiabi tegevusloa alusel sünnitusabi ja günekoloogia- või pediaatriateenust ning iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi tegevusloa alusel kodusünnitusabi. Lõige 2 sätestab, millisel viisil andmeid infosüsteemile esitatakse – paberil, elektroonselt või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Lõikes 3 sätestatakse, millal tuleb andmed infosüsteemile esitada. Paragrahv 12 sätestab, et vastutav töötleja kannab andmed infosüsteemi 30 kalendripäeva jooksul pärast andmete saamist.  5 Paragrahv 13 sätestab andmete muutmise ja parandamise ning infosüsteemi kantud andmete õigsuse tagamise. Lõikes 1 sätestatakse, et andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Lõige 2 sätestab, et andmete muutmise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale uued andmed, mille alusel parandatakse kanne 30 kalendripäeva jooksul. Lõige 3 sätestab, et andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus seaduses sätestatud korras teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. Lõige 4 sätestab, et andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel sulgeb vastutav töötleja ligipääsu vigastele andmetele kuni andmete parandamiseni. Paragrahv 14 sätestab andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise. Lõige 1 sätestab, et juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine infosüsteemist tagatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, arvestades rahvatervishoiu seaduses sätestatud erisusi. Lõige 2 sätestab, et väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja. Lõige 3 sätestab, et vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete põhjal koostatud statistilistele andmetele. Andmed avaldatakse statistiliste väljavõtetena isikustamata kujul. Samuti avaldatakse andmeid andmete kasutajatele TAI tervisestatistika ja -uuringute avalikus andmebaasis. Lõige 4 sätestab, et vastutav töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on infosüsteemist väljastatud. Paragrahv 15 sätestab muud isikud andmeandjatena ja andmete edastamise viisi. Andmete edastajateks on rahvastikuregister ja surma põhjuste register. Võrreldes seni kehtinud määrusega on eemaldatud andmeandjana Eesti hariduse infosüsteem, kuna ema ja isa hariduse info avaldatakse vabatahtlikult ja nende ütluste kohaselt. Samuti on muudetud rahvastikuregistri edastatavate andmete loetelu. Andmekoosseisu on lisatud, et surma põhjuste register edastab andmeid kuni ühe aasta vanuse lapse surma kohta. Lõikes 1 sätestatakse andmed, mida edastab rahvastikuregister. Muudetakse rahvastikuregistri poolt edastavate andmete loetelu, kuna osasid seni kehtinud määruses loetletud andmeid sai koguda vaid andmesubjekti nõusolekul. Nimetatud andmete edastamine rahvastikuregistrist on oluline, et tagada võrdlus ja raseduse infosüsteemi andmete terviklikkus. Kui vastsündinu andmed sünniregistris puuduvad, saab raseduse infosüsteem pöörduda meditsiinilise sünnitõendi väljastaja poole palvega saata raseduse infosüsteemi puuduvad andmed. Lõikes 2 sätestatakse surma põhjuste registri poolt edastatavad andmed. Lapse kohta andmete esitamine on võrreldes seni kehtinud määrusega uus. Kuni ühe aasta vanuste surnud laste andmete saamine võimaldaks analüüsida esimese eluaasta suremuse seoseid raseduse, sünnituse ja ema reproduktiivtervisega. Raseduse infosüsteem saab surma põhjuste registrist andmeid ainult nende laste kohta, kelle isikukood on sünniregistris olemas. Väljaspool Eestit sündinud laste isikukoode raseduse infosüsteemi meditsiinilises sünniregistris ei ole ning nende andmeid raseduse infosüsteemi ei kanta. Paragrahv 16 sätestab andmete töötlemise logimise. Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega registris tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta, võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja.  6 Paragrahv 17 sätestab andmete säilitamise tingimused. Lõige 1 sätestab, et andmeid säilitatakse tähtajatult. Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev seire ning andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi jooksul, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Eesti rahva tervise ja haigestumuse pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute tegemiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muu hulgas võimaldavad andmeid linkida teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest. Andmete tähtajatu säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete linkimisel eri andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. Kogutud andmete väärtus kasvab ajas, võimaldades nt jälgida geneetilisi seoseid põlvkondade vahel. Isikustatud andmete tähtajatu säilitamine kui maailma arenenud riikide meditsiiniregistrite üks põhiprintsiipe on nõutav selleks, et tagada ajaline järjepidevus. Vajadus säilitada isikuandmeid tähtajatult on kõigi meditsiiniregistrite ühine tunnusjoon ega olene registreerimisele kuuluvast haigusest (eriti peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvate haiguste kontekstis). Selle olulisus seisneb kahes peamises aspektis:  Pikaajaliste terviseandmete analüüs - seoses pidevalt arenevate teoreetiliste arusaamade, ajas muutuvate diagnostiliste kriteeriumite ja uute ravimeetodite juurutamisega vajatakse pikaajalist andmestikku, et tagada erinevatel ajaperioodidel kogutud andmete parem võrreldavus. Selle ülesande täitmine eeldab andmekogu lingitavust teiste registritega ning varem kogutud andmete ja isikustatud andmete olemasolu. Registrite isikustatud andmete linkimine eri uuringute käigus annab võimaluse ühendada andmeid isikutasandil, mille alusel saab uurida pikaajalisi sotsiaalmajanduslike, väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju rahvastiku sündimusele, haigestumusele, suremusele, elumusele ja haiguste levimusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab pikema vaatlusperioodi korral teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise riskidega või mõjuga tervisele (sh reproduktiivsusele ja sündimusele). Järeldusteks on vajalik eri põlvkondade isikustatud andmeid ning korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumuse ja suremuse trende.  Rahvusvaheline võrdlus ja tõenduspõhine poliitika - registrite andmed võimaldavad võrrelda Eesti tervisenäitajaid teiste riikidega ning toetavad tõhusa ja kuluefektiivse tervisepoliitika kujundamist. Aegreas ilmnevad mustrid aitavad määrata, millised tervisekaitsemeetmed on kõige tõhusamad. Rahvastiku tervisepoliitika rakenduslike tegevussuundade elluviimisel tuleb ressursside efektiivsel ja läbipaistval kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest teadmistest. Analüüsid ja aegreas joonistuvate mustrite jälgimine määravad kindlaks tõhusamad ja ka kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise kaitsel. Lõige 2 sätestab, et logisid säilitatakse viis aastat andmete tekkimisest. Infosüsteemis andmete vaatamise, lisamise, muutmise, väljastamise ja kustutamise andmed salvestatakse logiandmetes. Paragrahv 18 sätestab infosüsteemi järelevalve, mille kohaselt teevad andmekaitse järelevalveasutus ja vastutav töötleja järelevalvet infosüsteemi pidamise üle vastavalt oma pädevusele. Paragrahv 19 sätestab infosüsteemi rahastamise, mille kohaselt rahastatakse infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid riigieelarvest selleks vastutavale töötlejale eraldatud vahenditest. Paragrahv 20 sätestab infosüsteemi lõpetamise tingimused.  7 Lõige 1 sätestab, et infosüsteemi lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Lõige 2 sätestab, et infosüsteemi lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine. Lõige 3 sätestab, et infosüsteem lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Paragrahv 21 sätestab üleminekusätte, mille kohaselt säilitatakse enne määruse jõustumist registrisse kogutud andmeid tähtajatult, et vältida segadust säilitamise tähtaegades. Paragrahvi 22 kohaselt on määruse jõustumise aeg 1. septembril 2025. a, kuna määruse aluseks olev rahvatervishoiu seadus hakkab kehtima 1. septembrist 2025. a. 3. Määrus vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Võrreldes kehtiva põhimäärusega on lisatud surma põhjuse registri edastatavasse andmekoosseisu kuni ühe aasta vanuse lapse surma kuupäev, kellaaeg ja põhjused. Imiku suremuse andmete lisamine võimaldab analüüsida esimese eluaasta suremuse seoseid raseduse, sünnituse ja ema reproduktiivtervisega. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: elanikkond Määrusel on elanikkonnale kaudne positiivne mõju. Raseduse infosüsteemi andmeid kasutatakse tervishoiupoliitika otsuste tegemiseks, analüüsitakse diagnostika ja ravikäsitlust ning andmed võimaldavad analüüsida raseduse kulgu ja lõppemist mõjutavaid tegureid. Kaudselt mõjutab muudatus kogu elanikkonna heaolu, kuna panustatakse perede ja laste paremasse tervisesse ning suurendatakse tervisesüsteemi suutlikkust pakkuda kvaliteetset ja õigeaegset abi. Riigivalitsemine Sihtrühm: Sotsiaalministeeriumi haldusala asutus TAI ja selle töötajad (raseduse infosüsteemi andmekogud ja surma põhjuste register kui andmete edastaja); tervishoiuteenuse osutajad ja andmeid edastavad töötajad Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, mistõttu ei too see kaasa töökorralduslikke muudatusi TAI töötajatele ega ka tervishoiuteenuse osutajatele. Muudatus andmekoosseisus ei too kaasa töökoormuse suurenemist ega IT-arendusi, sest andmevahetus toimub kohortlinkimise kaudu ning IT-lahendused on juba loodud. Tegemist on nii andmete edastajatele kui ka raseduse infosüsteemi pidajatele väheolulise mõjuga. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et infosüsteemi andmekoosseisu lisanduvad kuni ühe aasta vanuse lapse surma kuupäev, kellaaeg ja põhjused. Nendele andmetele rakendatakse kehtivaid andmete töötlemise korda ja tingimusi. Rahvastikuregister esitab andmeandjana ka meditsiinilise sünnitõendi väljastaja info. Seda juhul, kui teatud teave jääb registris poolikuks. Nii on registri vastutaval töötlejal võimalik pöörduda  8 teenuseosutaja poole, et puuduolevad andmed esitataks. TAI vastutusel oleva registri eesmärkide täitmiseks peavad olema andmed kõiksed, võimaldades hinnata ja analüüsida tervishoiuteenuste korraldust, tervisepoliitikat ja ravi käsitlust. Kuna teavet on õigus põhiandmetena saada teenuseosutajalt, siis sellest riive andmesubjektile ei suurene. Isikustatud andmed võimaldavad teha terviseuuringuid naiste reproduktiivtervise, sealhulgas järgnevate sünnituste ja vastsündinute perinataaltervise kohta, samuti jälgida raseduste kulgu ja lõppemist. Isikustatud raseduse infosüsteem võimaldab muu hulgas uurida spontaanabortide ja kasutatud ravimite seoseid, raseduse katkemise mõju perinataaltervisele, emasuremust, uute tehnoloogiate ja keskkonnategurite seost spontaanabortidega, sünnikohortide pikaajalist jälgimist jne. Infosüsteemi kogutud andmeid avaldatakse isikustamata kujul ja agregeeritult. Statistiliste andmetega andmekogu või infosüsteemi isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele, välja arvatud isiku tahteavalduse korral, isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 nimetatud juhul ja korras ning järelevalvemenetluse läbiviimiseks isikuandmete kaitse tagamisel. Sellega on inimeste põhiõiguste riive viidud miinimumi, kuid võimaldab analüüsida ema ja vastsündinu haigestumust ja suremust, hinnata kasutatavat diagnostikat ja ravi kvaliteeti ning välja töötada tervisepoliitikat. Kogutud andmed on ainult informatiivsed ega oma õiguslikku tagajärge. Üksikisiku tasandil avaldab sellisel viisil andmetöötlus vähest mõju. Registrile esitatavate andmete esitaja isikuandmete säilitamine tähtajatult koos isikustatud terviseandmetega on vajalik, et tagada dokumentide usaldusväärsus, jälgitavus ja ravi järjepidevus. See on oluline ravi järjepidevuse tagamiseks. Lisaks võimaldab tervishoiutöötaja andmete säilitamine hinnata tervishoiuteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, sealhulgas analüüsida, millises ulatuses ja millise pädevusega spetsialistid on olnud seotud diagnoosimise ja raviga. See on oluline tervishoiusüsteemi toimimise ja arendamise seisukohalt. Hariduse infosüsteemi andmetest loobutakse, kuid andmekoosseise see ei mõjuta, sest neid kogutakse edaspidi ütluste põhiselt (määruse § 6 lg 2 p 7 ja lg 7). Tegemist ei ole uue andmekoguga, vaid pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu ja toimub olemasolevate protsesside alusel. Iga infosüsteemiga kokku puutuv töötaja omab eriliiki andmete töötlemisel pikaaegset kogemust ning andmekoosseisud ja andmete töötlemise ulatus võrreldes varasemaga sisuliselt ei muutu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud infosüsteemi töös hoidmise ja infotehnoloogilise arendustegevusega. Raseduse infosüsteem on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. TAI eelarves ei ole võimalik eristada konkreetse registri personali- ja majanduskulusid, kuna need on kõigil seitsmel TAI hallataval registril ühised. Mitmed TAI töötajad tegelevad rohkem kui ühe registri teemadega. Aastal 2024 olid seitsme registri personalikulud kokku 299 847 eurot ja majanduskulud kokku 37 186 eurot. Orienteeruvalt oli 2024. aastal raseduse infosüsteemi personalikulu kokku 61 958 eurot ja majanduskulu 5312 eurot. Planeeritud muudatused on väikesemahulised ja sisulised, mille jaoks on võimekus juba praegu olemas, kuid on vajanud seaduslikku alust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon  9 Määruse eelnõu edastati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Perinatoloogia Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Haiglate Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemide Ametile ja Statistikaametile. Määruse seletuskirja lisana on esitatud kooskõlastustabel.  Sotsiaalministri 21.08.2025 määruse nr 33 „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“ seletuskiri Lisa Tagasiside tabel sotsiaalministri määruse „Raseduse infosüsteemi põhimäärus“ eelnõule Tagasiside Sotsiaalministeeriumi seisukoht Eesti Ämmaemandate Ühing Sotsiaalministeerium Kooskõlastab Sotsiaalministri määruse Teadmiseks võetud. "Raseduse infosüsteemi põhimäärus" eelnõu. Tervise Arengu Instituut Sotsiaalministeerium Palume korrigeerida § 2 lõikes 1 esinevad Arvestatud. kirjavead. Teeme ettepaneku sõnastada § 2 lõige 1 järgmiselt: Infosüsteem hõlmab kahte andmekogu: meditsiiniline sünniregister ja meditsiiniline raseduse katkemise ja katkestamise register. Teeme ettepaneku täiendada § 7 ning Arvestatud. lisada andmekoosseisu juurde: meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamise korral naise haiguse diagnoos ja RHK kood ning loote patoloogia korral (väärarengu või haiguse korral) loote haiguse nimetus või RHK kood. Selgitus on seletuskirjas olemas, kuid vajalik on lisada ka andmekoosseisu, et tervishoiu teenuse osutajal oleks alus andmete esitamiseks. Meditsiinilisel näidustusel raseduse katkestamine tuleb esitada nii naise kui ka loote näidustuse ja diagnoosi koodiga (RHK). Meditsiinilisel põhjusel raseduse katkestamine võib olla tingitud nii naise (ema) kui ka lootepoolsest põhjusest. Raseduse ajal on loote andmed seotud naise terviseandmetega. Lootepoolsete põhjuste märkimine on ülioluline ja võimaldab hinnata rasedusaegsete sõeluuringute kvaliteeti, sõeluuringute käigus diagnoositud loote hälbelisi leide, seoseid ema reproduktiivtervise andmete, sotsiaaldemograafiliste andmete ja loote terviseandmete vahel. Teeme ettepaneku täiendada § 8 lõige 5 Arvestatud. punkti 1 ning lisada andmekoosseisu (lisaks isikukoodile) juurde: unikaalne kood. Eelnõu täiendamise põhjendus: surnult sündinutele alates 2010 enam isikukoode ei anta, surnult sündinu korral on isikukood asendatud unikaalse koodiga. Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeerium Põhimääruse eelnõu § 4 järgi koosneb Raseduse infosüsteem koosneb andmekogu elektroonsest andmekogust ja meditsiinilisest sünniregistrist ja arhiveeritud andmetest. Samas ei nähtu meditsiinilisest raseduse katkemise ja põhimäärusest ega seletuskirjast, kuidas katkestamise registrist. Meditsiiniline toimub andmete arhiveerimine ja sünniregister on 1992. aastast ja arhiveeritud andmete töötlemine. Juhul kui raseduskatkestusandmekogu 1994. aastast andmed mingil ajal arhiveeritakse, siis peab peetav andmekogu. Infosüsteemis endas põhimäärusest selguma, mida on digitaalsed andmed, aga selle arhiveerimine sisuliselt tähendab ning andmestiku moodustab ka vana kartoteek. milleks seda üldse vaja on. Vastasel juhul Seetõttu peame vajalikuks eraldi välja tuua, on tegemist sisutu sättega. Lisaks märgime, millistest andmetest register koosneb. et eraldi ei ole vaja põhimääruses märkida, et andmekogu koosneb elektroonsest andmebaasist. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalset (elektroonset) andmetöötlust. Põhimääruse eelnõu § 10 järgi on Selguse huvides peame oluliseks jätta säte andmekogu andmetel informatiivne sisse, et andmesubjektid saaksid vajadusel tähendus. Märgime, et tegemist on viidata põhimäärusele. See lisab registri sisutühja sättega. Ilmselgelt lähtub asutus pidamisele läbipaistvust ega ole ühegi oma töös andmekogusse kantud normiga ka vastuolus. andmetest, vastasel juhul ei oleks andmekogu pidamisel mõtet. Nii on kohatu põhimääruses märkida, et andmetel on vaid statistiline või informatiivne tähendus. Seadus peab eristama üksnes neid juhte, kus andmekogu andmetel on kolmandate isikute suhtes konstitutiivne tähendus. Soovitame sätte põhimäärusest eemaldada. Eelnõu § 13 lõige 5 kordab põhimääruse § Arvestatud. 16, mis puudutab andmete töötlemise logimist. Eelnõu § 14 lõike 1 järgi tagatakse Põhimääruse tervikliku ülevaate tagamiseks juurdepääs andmekogu andmetele ja ja arvestades andmekogu andmestikku ning andmete väljastamine kooskõlas delikaatsust, soovime jätta nimetatud sätte andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, põhimäärusesse. See annab informatsiooni arvestades rahvatervishoiu seaduses andmesubjektile, mille alusel toimub sätestatud erisusi. Ebaselgeks jääb sätte andmetele juurdepääs. Seaduse normi eesmärk. Juhul kui sätte eesmärgiks on täielik kordamine põhimääruse tekstis oleks sätestada, kuidas toimub juurdepääs liigne ja dubleeriv, sellisel kujul täidab see andmekogu andmetele, sh kuidas toimub aga läbipaistvuse eesmärki. andmete väljastamine, siis tulekski põhimääruses täpsustada, kas, kellele ja millistel juhtudel seda tehakse. Eelnõu § 17 lõike 1 järgi säilitatakse IKÜMist ei tulene sellist piirangut ning andmekogusse kantud andmeid tähtajatult. küsimus on andmekogumise eesmärgis, Eelnõu seletuskirjas on isikustatud kujul milleks neid andmeid vajatakse. Säilitamise tähtajatut säilitamist põhjendatud tähtaeg on toodud seadusandja poolt ning andmekvaliteedi seire vajadusega kogu seaduses, kuna kõige olulisemad registreerimisperioodi jooksul, Eesti rahva küsimused otsustab seadusandja. tervise haigestumuse pikaajalise jälgimise Septembris jõustuv rahvatervishoiu seadus vajadusega, teadusuuringute tegemisega ja sätestab, et andmeid säilitatakse tähtajatult. tervisepoliitika väljatöötamisega. Lisaks on Logisid ja alusandmeid säilitatakse selgitatud, et andmete tähtajatu säilitamine põhimääruse kohaselt. Säilitamisvajadust isikustatud kujul tagab isikute täpse on hinnatud ja reguleeritud seadusandja vastavuse andmete linkimisel eri tasandil. See põhimäärusega ei muutu. andmebaaside või failide vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku on andmekvaliteedi pidev monitooring ja jälgimist põlvkonniti. andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja Eelnõust nähtuvalt kogutakse nende muutustele. Seda on vaja teha kogu andmekogusse ka tervishoiutöötajate registreerimisperioodi jooksul, et tagada isikuandmeid, mille puhul jääb selgusetuks andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. nende andmete alalise säilitamise eesmärk. Eesti rahva tervise ja haigestumise Samuti ei ole selge, kuivõrd on põhjendatud pikaajaliseks jälgimiseks, teadusuuringute põhimääruse § 6 lõike 2 punktides 4–9 tegemiseks ja tervisepoliitika kujundamiseks loetletud kõikide andmete tähtajatu on vajalikud isikustatud andmed, mis muu säilitamine bioloogiliste vanemate kohta. hulgas võimaldavad linkida andmeid teiste andmekogudega ja kontrollida neid IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei alusdokumentidest. Rahvastiku tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. tervisepoliitika rakenduslike Isikuandmete säilitamiseks peab olema tegevussuundade elluviimisel tuleb konkreetne põhjus ning kui andmete ressursside efektiivsel ja läbipaistval töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei kasutamisel lähtuda tõenduspõhistest ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, teadmistest. Analüüsid ja mustrite jälgimine miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed määravad kindlaks tõhusamad ja ka hävitada. Tähtajatu andmete säilitamine kuluefektiivsemad lähenemisviisid tervise tähendab intensiivset riivet isiku kaitsel. Näiteks saab erinevate uuringute ja privaatsusele ja saab olla pigem väga analüüside kohta lugeda aastal 2022 erandlik, nõudes väga põhjalikku ilmunud Eesti Arsti erinumbris „Eesti põhjendamist. Lisaks ei saa unustada, et meditsiiniline sünniregister 30“. alaline säilitamise vajadus tähendab tegelikult seda, et andmed peaksid olema Registrile esitatavate andmete esitaja vajalikud ka nt 200 aasta pärast ja on isikuandmete säilitamine tähtajatult koos üpriski küsitav, kuivõrd võib selline vajadus isikustatud terviseandmetega on vajalik, et nii pika aja möödus veel kõikide andmete tagada dokumentide usaldusväärsus, osas ilmneda, sh tähendab säilitamine alati jälgitavus ja ravi järjepidevus. See on ka ressursikulu. oluline ravi järjepidevuse tagamiseks. Lisaks võimaldab tervishoiutöötaja andmete säilitamine hinnata tervishoiuteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, sealhulgas analüüsida, millises ulatuses ja millise pädevusega spetsialistid on olnud seotud diagnoosimise ja raviga. See on oluline tervishoiusüsteemi toimimise ja arendamise seisukohalt. Kui asuda andmeid tükeldama ja eemaldama andmete esitajaid jms, kaob andmete terviklus ja jälgitavus, sh teave, mis võib mõjutada tuletisi tervishoiukorralduses. Teenuse osutaja andmestik tekib ettevõtluse käigus, mistõttu ei ole riive ka nii suur, teiseks on tegemist piiratud juurdepääsuga registriga ning kolmandaks, see andmestik on oluline.