Dokumendi edastamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS PRIA Märge tehtud: 18.07.2025 Kehtib kuni: 17.07.2100 Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12 REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM Suur-Ameerika tn 1 Kesklinna linnaosa,Tallinn 10122 Harju maakond 18.07.2025 nr 13-40.5/25/245-2 EESTI [email protected] MTÜ Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023– 2027+ muutmine Mittetulundusühing Nelja Valla Kogu esitas 27.06.2025 PRIA-le strateegia 2023–2027+ muudatuse koos selle vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta. PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud strateegia muudatus vastab määruses §-s 6 kehtestatud nõuetele. Lugupidamisega Angelika Parts Rakendusjuht Toetuste rakendamise osakond Lisa(d): Nelja Valla Kogu strateegia 2024-2027+_04.06.2025_MUUDATUSTEGA LISA 5 Nelja Valla Kogu strateegia 2024-2027+ 04.06.2025 NVK 04.06.2025 üldkoosoleku osalejate reg.leht NVK strateegia muudatused ja selgitused NVK Üldkoosolek 04.06.2025 PROTOKOLL Dokumendi koostaja: Malle Mandel, [email protected], 585 44952 Tähe 4 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967  MUUDATUSTEGA VERSIOON MTÜ NELJA VALLA KOGU ÜHISSTRATEEGIA 2023–2027+ Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 24.05.2023 ja muudatustega 04.06.2025 Kehtiv alates 1.01.2024 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................... 1 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 2 2. TEGEVUSPIIRKONNA VÄLJAKUTSED JA ARENGUEELDUSED ............. 3 3. STRATEEGIA ..................................................................................... 5 3.1 Visioon 2027+ ............................................................................................................. 6 3.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed............................................................................. 6 3.2.1 Kogukondade toetamine ......................................................................................................6 3.2.2 Ettevõtluse arendamine .......................................................................................................8 3.2.3 Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede) ................................................................... 10 3.2.4 Sotsiaalse kaitse suurendamine (Euroopa Sotsiaalfond+ meede) ........................................ 12 3.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) .......................................................................... 14 3.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus..................................................................15 3.4 Seosed teiste arengudokumentidega ....................................................................... 16 4. STRATEEGIA ELLUVIIMINE.............................................................. 21 4.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine ................................................................. 21 4.2 Rahastamiskava ....................................................................................................... 22 4.3 Rakenduskavad ........................................................................................................ 23 4.4 Taotlemine ............................................................................................................... 23 4.5 Taotluste hindamine ................................................................................................ 24 5. STRATEEGIA SEIRE ......................................................................... 31 5.1 Seire korraldus ..........................................................................................................31 5.2 Strateegia muutmine ............................................................................................... 32 LISAD ................................................................................................ 33 Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs .....................................................................................33 Lisa 2. Strateegia koostamise protsess ............................................................................33 1 1. SISSEJUHATUS MTÜ Nelja Valla Kogu (NVK) on Harku, Saku, Saue ja Kiili omavalitsusi, vabaühendusi ja ettevõtteid koondav avalikes huvides tegutsev organisatsioon. NVK on LEADER-määruse1 mõistes kohalik tegevusrühm, mille piirkond on määratletud nelja omavalitsuse territooriumiga2. NVK põhikirjaliseks eesmärgiks on kohaliku elu arendamine, maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja säästvale arengule kaasaaitamine, sealhulgas kohaliku ettevõtluse, teeninduse, hariduse, kultuuri, turisminduse ja tööhõive eelduste arendamine ning tegevuspiirkonna elanike heaolu suurendamine. 2022. a juuli seisuga oli NVK-l 47 liiget. Tegevuspiirkond (623,6 km2) asub Harjumaa lääne-, edela- ja lõunaosas, piirnedes Tallinna linnaga. NVK tegevuspiirkonnas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 47 463 inimest. Kümne aastaga on elanike arv kasvanud 9 tuhande inimese võrra. LEADER-programmi vahendite kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027 peavad kohalikud tegevusrühmad, mida Eestis on kokku 26, koostama strateegia. Strateegia peab tuginema piirkonna väljakutsetele ja arengueeldustele, võttes arvesse elanikkonna soove ja ootusi. Samuti peab see LEADER-põhimõtetest3 ja sekkumise üldeesmärgist: ■ Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine NVK strateegia on suunatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 erieesmärgi nr 8 (edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust) saavutamisele. Strateegia koostamist alustati piirkonna ettevõtjate, kolmanda sektori organisatsioonide esindajate, kohalike omavalitsuste ja teiste asjast huvitatud isikute koosloomes (Lisa 2. Strateegia koostamise protsess) 2022. a märtsis. Vajaliku sisendi saamiseks korraldati mitmesuguseid arutelusid ja koostati eraldiseisva dokumendina tegevuspiirkonna analüüs (Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs). NVK strateegia koosneb kolmest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna strateegia – visioon, eesmärgid ja toetusmeetmed. Teine osa sisaldab strateegia elluviimise kirjeldust – rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldus, hindamiskriteeriumid. Kolmas osa keskendub seiresüsteemi kirjeldusele. Koostajad avaldavad siirast tänu kõigile strateegia valmimisse panustajatele! Strateegia jõustub 1.01.2024. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022032 (külastatud 9.12.2022) LEADER – Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale (seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel). 2 Saue vallast kuulub NVK tegevuspiirkonda 18 asustusüksust (2017. a haldusreformieelne Saue vald, v.a Laagri alevik, ja Saue linn). 3 Põhimõtted: 1) piirkonnapõhine lähenemine, 2) altpoolt tulev algatus, 3) avaliku ja erasektori partnerlus, 4) uuendusmeelsuse soosimine, 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, 6) võrgustikutöö soosimine, 7) koostöö edendamine 2 2. TEGEVUSPIIRKONNA VÄLJAKUTSED JA ARENGUEELDUSED Tegevuspiirkond (623,6 km2) asub Harjumaa (4328 km2) lääne-, edela- ja lõunaosas, piirnedes Tallinna linnaga. Piirkond hõlmab nelja kohaliku omavalitsuse territooriumeid – Harku, Kiili, Saue ja Saku, sh Harku, Saku ja Kiili valda tervikuna, Saue valla endise Saue linna ja Saue valla ala (v.a Laagri alevik ning endise Kernu ja Nissi valla külad), moodustades Harjumaast 14,4% (Joonis 1). Joonis 1. NVK tegevuspiirkonna kaart 3 Tegevuspiirkonna omavalitsustes elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 58 644 inimest, neist NVK tegevuspiirkonnas 47 463 inimest. Piirkonna territooriumi suuruseks on 623,6 km2 ning keskmiseks asustustiheduseks on u 75 inimest km2 kohta. Asustustihedus ületab Eesti keskmist kahe ja poole kordselt. Piirkonna ühisteks nimetajateks on Vääna jõgi, mis saab alguse Paekna külast Kiili vallast, suubudes Lohusalu lahte Harku vallas, ja Tallinna linna lähedus. Viimasega kaasnevad piirkonna omavalitsustele sarnased probleemid ja võimalused. Ühisteks probleemideks on elanikkonna kiire juurdekasv ja sellest tulenev vajadus sotsiaalse taristu kiireks arendamiseks, samuti nõrgad kogukondlikud sidemed, sest reeglina on elanike puhul tegemist inimestega, kes on ühes kohas lühikest aega elanud. Võimalused on samuti seotud pealinna lähedusega – nii avalikud kui erateenused on lühikese sõidu kaugusel. Samas on seetõttu ettevõtjatel vähe motivatsiooni arendada välja kohapealseid teenuseid. Need aspektid ilmnevad selgelt ka piirkonna tugevuste ja nõrkuste analüüsis. Piirkonna peamised tugevused on: ■ Elanikkond on kasvav ja üldiselt jõukas. ■ Looduskeskkond on mitmekesine ja pakub palju tegevusvõimalusi. ■ Omavalitsused on majanduslikult heal järjel – neil on võimekus teha investeeringuid ■ Kogukonnad on olemas ja toimivad, olemas on vajalik taristu kogukondade tegevuseks. ■ Tallinna linna lähedus tagab töökohtade ja teenuste kättesaadavuse. Nõrkusteks on seevastu: ■ Tallinna linna lähedus, mis ei motiveeri kohapealseid teenuseid arendama, arengust hoolimata tuntakse kohapealsetest teenustest puudust. ■ Uusarenduste kogukondlik identiteet on nõrk; kogukondade eestvedajaid on vähe, ja neil puudub toetav tugisüsteem. Kogukondade valmisolek kriisideks on puudulik. ■ Vaba aja veetmise võimalusi (sh huvitegevust) ei ole piisavalt. ■ Ajaloolisi piirkondi pole piisavalt eksponeeritud. Seega vajavad toetamist kogukonnad (investeeringud, vaba aja veetmise taristu, sidusus), tark mikro- ja väikeettevõtlus (teenused, lisandväärtus, piirkonna atraktiivsus) kogukondade ja ettevõtete areng (kogukondade eestvedajad, sektoriteülene ühis- ja arendustegevus) kogukondade, sh ettevõtete teadmised ja oskused (koostöö, võrgustumine, arendustegevus) ja sotsiaalne sidusus. Läbivate teemadena on olulised (uuenduslikkus, koostöisus ja kestlikkus (rohelisus). Piirkonda mõjutavad ka välised tegurid (võimalused ja ohud), millest peamised on seotud uute trendide (rohelise mõtteviisi juurdumine ja tehnoloogia areng), mitmesuguste kriiside (energia, julgeolek, majandus, tervis), elanike arvu kasvust tingitud survega taristule ja ressurssidele ning kogukondliku sidususe vähenemisega. 4 3. STRATEEGIA MTÜ Nelja Valla Kogu strateegia koostamisel on arvestatud LEADER-sekkumise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi, mitmete aruteluseminaride sisendit ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest. Strateegia koosneb visioonist (üldistav kirjeldus soovitud tulevikust), eesmärkidest (kirjeldus konkreetse valdkonna soovitud tulevikust), tulemusnäitajatest (eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad), meetmetest (eesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevuste kogum)4 ning väljundnäitajatest (meetmete elluviimist mõõtvad ja eelistusi esile toovad5 näitajad). Seejuures võib eesmärgi täitumist mõõta mitme näitajaga. Igale eesmärgile vastab aga üks konkreetne meede, millel omakorda võib olla mitu väljundnäitajat. Nelja Valla Kogu strateegia sisaldab viite eesmärki ja neile vastavaid meetmeid (Tabel 1). Üldjoontes järgib strateegia eelmise perioodi lähenemist, kuna sotsiaalmajanduslik olukord ja väljakutsed on sarnase iseloomuga. Erinevusena on kogukondade eesmärgi alla ühendatud nii investeeringud kui ühistegevused ning lisandunud on Euroopa Sotsiaalfond+ eesmärk. Tabel 1. MTÜ Nelja Valla Kogu strateegia ülesehitus Visioon Kogukondade Eesmärgi tulemusnäitajad Kogukondade Meetme väljundnäitajad toetamise eesmärk toetamise meede Ettevõtluse Eesmärgi tulemusnäitajad Ettevõtluse Meetme väljundnäitajad arendamise eesmärk arendamise meede Piirkonna EESMÄRGI tulemusnäitajad Piirkonna turundamise Meetme väljundnäitajad turundamise meede eesmärk Sotsiaalse kaitse Eesmärgi tulemusnäitajad Sotsiaalse kaitse Meetme väljundnäitajad eesmärk meede LEADER-koostöö Eesmärgi tulemusnäitajad LEADER-koostöö Meetme väljundnäitajad eesmärk meede 4 LEADER-i kontekstis on tegevusteks taotlejate poolt esitatavad projektid. 5 Iseloomustavad, milliseid teemasid meetmete puhul oluliseks peetakse (kohalike ressursside väärindamine, noorte kaasamine jms) – soovitakse taotlusi, mis panustavad ühte või mitmesse väljundnäitajasse. 5 3.1 Visioon 2027+ Nelja Valla Kogu tegevuspiirkond on heakorrastatud, turvaline, nutikas, keskkonnahoidlik ja külalislahke elupaik. 3.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed 3.2.1 Kogukondade toetamine Eesmärk nr 1: Piirkonnas on võimalusterohke ja turvaline elukeskkond Tegevuspiirkond on eelmise strateegiaperioodi vältel jõudsalt arenenud, mida kinnitab ka ligikaudu veerandi võrra kasvanud noorepoolne elanikkond. Juurde on rajatud mitmeid elamupiirkondi, kaasnevat taristut ja avalikke teenuseid (lasteaiad, koolid jms). Tegevuspiirkonna omavalitsused on tulukad, olles võimelised suuremahulisteks investeeringuteks. Teisalt on elanikkonna kasv olnud kiirem kogukondade arengust, mille kujunemine on pikaaegne protsess. Samuti pole hiljuti piirkonda kolinute vahel jõudnud tekkida püsivamaid sidemeid. Kuna elanikke on palju ( enam kui 47 tuhat), on vaja rohkesti mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi jms. Kõigega ei suuda omavalitsused toime tulla, samuti tunnetavad kogukonnad ise paremini, mida neil enim tarvis on. Seetõttu on otstarbekas toetada kogukondi vajalike investeeringute tegemisel. Kiire arendustegevus on lisaks teatavatele puudujääkidele elukeskkonnas ja kogukondades toonud kaasa kartuse looduskeskkonna kahjustumise osas. Seetõttu on vajalik võimaldada kogukondadele looduskeskkonna seisundit parandavaid tegevusi. Uue teemana on tõusetunud siseturvalisus ja kriisideks valmisolek. On loomulik, et riigil ja omavalitsustel on olemas vajalikud plaanid, kuid ka kogukonnad ise peavad suutma toime tulla. Tabel 2. Eesmärgi nr 1 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Projektide elluviijate hinnang Ei ole Elluviijad peavad Intervjuud projektide tulemustele mõõdetud projekte elluviijatega vajalikeks ja tulemuslikeks Selliste tegevuste arv, mis aitavad 0 10 5 Projektide elluviijate kaasa keskkonnasäästlikkusele ning tagasiside (kogutakse e- kliimamuutuste leevendamise ja PRIA-s) nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)6 6 Siin ja edaspidi: R... viitab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustuslikule seirenäitajale. 6  Toetatud arukate külade 0 10 Projektide elluviijate strateegiate arv (R.40)7 tagasiside (kogutakse e- PRIA-s) Nende maapiirkondade elanike 08 20% (u 9 tuhat Projektide elluviijate osakaal, kes saavad kasu paremast tegevuspiirkonna tagasiside (kogutakse e- juurdepääsust teenustele ja taristule elanikku) PRIA-s) ühise põllumajanduspoliitika toetuse kaudu (R.41) (kasusaajate arv) Tabel 3. Meede nr 1: kogukondade toetamine Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 45%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel Toetatavad tegevused9 ■ Investeeringud avalikku ruumi ning avalikuks kasutuseks mõeldud ehitistesse, rajatistesse, taristusse, sisustusse ja seadmetesse, sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse ■ Investeeringuga seotud järelevalvetegevused ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest ■ Investeeringud looduskeskkonna säilitamisse ja parandamisse ■ Kohapealsete vaba aja veetmise võimaluste (huviringid, sporditegevus jms) loomine või arendamine (investeeringud põhivarasse ja väikevahenditesse) ■ Siseturvalisuse tõstmine, sh kogukondade kriisideks valmisoleku tagamine (investeeringud) Mittetoetatavad ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu tegevused10 eraldiseisva projektina ■ Kinnistu ost ■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna ■ Projektijuhtimine Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad: ■ Kolmanda sektori organisatsioonid ■ Omavalitsused Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks 7 Mõõdetakse strateegiate alusel ellu viidud projekte, mitte koostatud strateegiate arvu. Eeldus on, et strateegiate koostamisega tegelevad külad/piirkonnad ise. 8 Mõõtmist alustatakse käesoleva strateegia elluviimisega ehk hinnatakse konkreetse strateegia mõju elanikkonnale. 9 Lubatud on ka kasutatud seadmete soetamine. 10 Läbivalt kõikide meetmete puhul: mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused. 7  ■ Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt põhjendada selle kestlikkust, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot11 Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 5000 3000 ■ Maksimaalne: 200 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta) Toetuse määr ■ Kuni 90% Väljundnäitajad ■ Uute vaba aja veetmise võimaluste arv ■ Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv ■ Keskkonnasäästlike lahenduste arv ■ Turvalisust tõstvate projektide arv ■ Looduskeskkonda parandavate projektide arv ■ Looduskeskkonnale ligipääsu parandavate projektide arv 3.2.2 Ettevõtluse arendamine Eesmärk nr 2: Piirkonnas on tark mikro- ja väikeettevõtlus ning vajalikud teenused Asulate kasvamisega on kaasnenud ka seal osutatavate teenuste hulk. See on omakorda vähendanud vajadust iga kord pealinna sõita. Samas ei ole teenuseid siiski veel piisavalt, seda eriti Tallinnast kaugemale jäävates asulates. Seetõttu on sarnaselt eelmisele perioodile vajalik toetada teenuste arendamist esmajoones peamistes Tallinnast väljaspool asuvates tõmbekeskustes. Tallinnasse on koondunud suur osa Eesti teadlastest ja tippettevõtetest. Seega on pealinna lähedus hea võimalus kasutada sealset oskusteavet. Samuti on kättesaadavad kõik peamised ekspordikanalid. Seetõttu on mõttekas toetada lisaks kohapealsete teenuste arendamisele ka tarka ettevõtlust, mis piirkonnale lisandväärtust tooks. Fookuses on mikro- ja väikeettevõtlus, kellel vajaliku arenguhüppe sooritamiseks ressursse napib. Piirkonna tugevuseks on mitmekesine ja kaunis loodus. Leidub metsi, rabasid, mereranda jpm. Samuti on piirkonnas turismiobjekte, mille potentsiaal on rakendamata. Teisalt on läheduses (Tallinnas) olemas suur hulk potentsiaalseid külastajaid. Seega on piirkonna jaoks tegemist kasutamata võimalusega. Toetamist vajavad mitmed turismi-, sh pärandkultuuri objektid. 11 Kestlikkust tuleb põhjendada iga projekti puhul, kuid suuremahulisemate korral on tarvis olla detailsem. Vaja ei ole koostada eraldiseisvat dokumenti, vaid käsitleda teemasid (kasutajad, tulud, kulud, sotsiaalmajanduslik mõju jms) taotluses. 8 Tabel 4. Eesmärgi nr 2 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Toetust saanud ettevõtete müügitulu 013 20% Äriregister kasv12 Toetust saanud ettevõtete lisandväärtuse 0 20% Äriregister kasv töötaja kohta14 Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa 0 10 3 Projektide elluviijate keskkonnasäästlikkusele ning tagasiside (kogutakse e- kliimamuutuste leevendamise ja nendega PRIA-s) kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27) Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 0 10 3 Projektide elluviijate projektides toetatud uued töökohad (R.37) tagasiside (kogutakse e- PRIA-s) ÜPP toetusel arendatud maapiirkondade 0 40 15 Projektide elluviijate ettevõtete, sealhulgas biomajanduse tagasiside (kogutakse e- ettevõtete arv (R.39) PRIA-s) Tabel 5. Meede nr 2: ettevõtluse arendamine Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 30%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel Toetatavad tegevused ■ Investeeringud põhivarasse (taristusse, hoonetesse, seadmetesse, tarkvarasse jms), sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse kohapealsete toodete ning teenuste loomiseks või arendamiseks ja mikrotootmise edendamiseks ■ Investeeringud turismiobjektidesse (taristu, hooned, rajatised jms), sh kultuuri- ja ajaloopärandi taastamine, objektidele ligipääsetavuse tagamine ■ Investeeringuga seotud järelevalvetegevused ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina ■ Kinnistu ost ■ Projektijuhtimine ■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad: ■ FIE-d 12 Taotlemise aasta ja projekti elluviimisele järgneva aasta võrdlusena. 13 Algtase on 0, kuna mõõdetakse toetuse ergutavat mõju toetuse saajale. 14 Taotlemise aasta ja projekti elluviimisele järgneva aasta võrdlusena. 9  ■ Mikro- ja väikeettevõtted15 ■ Kolmanda sektori organisatsioonid, kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele (näiteks ettevõtete liidud) Toetust ei saa taotleda meetme määruses loetletud välistatud tegevusaladele Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas ■ Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt kirjeldada äriplaani, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot16 Toetussummad (EUR)17 ■ Minimaalne: 5 000 3000 ■ Maksimaalne: 75 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta) Toetuse määr ■ Kuni 60% Väljundnäitajad ■ Uute töökohtade arv ■ Uuenduslike projektide arv ■ Uute või arendatud teenuste arv ■ Uute või arendatud toodete arv ■ Keskkonnasäästlike lahenduste arv 3.2.3 Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede) Eesmärk nr 3: Piirkonnas on järjepidevalt arenevad kogukonnad ja ettevõtted Tegevuspiirkonnas leidub aktiivseid kogukondi, kes panustavad järjepidevalt elukeskkonna arendamisse. Samas on tegemist hästi kiiresti kasvava elanikkonnaga piirkonnaga, kus uutel elanikel puudub kohaliku kogukonnaga seos. Samuti on nõrkusena välja toodud, et kogukondade eestvedajaid on siiski vähevõitu. Seetõttu on vajalik panustada kogukondade arendamisse, sh uute elanike kaasamisse ja aktivistide järelkasvu loomisse. Samuti vajab toetamist ettevõtete arendustegevus. Lisaks investeeringutele on tarvis toetada ka muid tegevusi, nagu näiteks turundus. Et piirkonnas oleks tervikuna hea elada, on tarvis kompleksset lähenemist – toetada ettevõtete ja kogukondade investeeringuid, aga ka mitmesuguseid ühis- ja arendustegevusi. 15 Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 2 miljonit eurot. Väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit eurot (https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-definition_en). 16 Taotluses, mitte eraldi dokumendina (visioon, kliendid, müügitulu prognoos, turundus, tasuvus jms). 17 Toetus võib olla vähese tähtsusega abi. 10 Tabel 6. Eesmärgi nr 3 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase Sihttase Allikas ÜPP toetusel arendatud 0 10 3 Projektide elluviijate maapiirkondade ettevõtete, tagasiside (kogutakse e- sealhulgas biomajanduse PRIA-s) ettevõtete arv (R.39) Toetatud sotsiaalse kaasamise 0 1000 300 Projektide elluviijate projektidega hõlmatud isikute tagasiside (e-PRIA) arv R.42) Tabel 7. Meede nr 3: piirkonna arendamine Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 15%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel Toetatavad tegevused Kogukondadele suunatud: ■ Elanikkonna teadmiste ja oskuste tõstmine (koolitused, seminarid, õppereisid jms) ■ Võrgustike loomine ■ Kogukonna eestvedajate järelkasvu loomine ■ Immateriaalse pärandi säilitamine (meedia, materjalid, sündmused) ■ Sündmuste korraldamine ■ Projektijuhtimine Ettevõtetele suunatud ■ Teenuste ja toodete arendamine ■ Koolitustegevus ■ Turundus ■ Sündmuste korraldamine ■ õppereisid Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud ■ Kinnistu ost ■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna ■ Projektijuhtimine ettevõtetest taotlejate puhul Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad: ■ Kolmanda sektori organisatsioonid, sh kohalik tegevusrühm ■ FIE-d ■ Mikro- ja väikeettevõtted Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kodu tegevuspiirkonnas või peab tegevus olema suunatud tegevuspiirkonna hüvanguks ■ Projekti, mille põhisisuks on turundus, koosseisus tuleb esitada turundusplaan18 18 Taotluses, mitte eraldiseisva dokumendina (sihtgrupid, kanalid, tegevused, oodatavad tulemused, mõõdikud jms) 11  Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 5000 3000 ■ Maksimaalne: 50 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta) Toetuse määrad ■ Kuni 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul ■ Kuni 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul Väljundnäitajad ■ Kaasatud organisatsioonide arv ■ Võrgustike arv ■ Noortealgatuste arv ■ Sündmuste arv ■ Sündmustel osalejate arv ■ Turundusprojektide arv ■ Teenuste ja toodete arendusprojektide arv NB! Meetmest saab tegevusi ellu viia ainult ühisprojektina. Ühisprojekt on projekt, mis viiakse ellu 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, kellest vähemalt üks ei ole kohalik tegevusrühm. 3.2.4 Sotsiaalse kaitse suurendamine (Euroopa Sotsiaalfond+ meede) Eesmärk nr 4: Piirkond on sotsiaalselt sidus Piirkonna elanikkond on enamjaolt noorepoolne ja hea sissetulekuga. Vanemaealine (65+) rahvastik moodustab elanikkonnast ligikaudu 10–13%, mis on märkimisväärselt riigi keskmisest väiksem. Seetõttu on sotsiaalsete probleemide suunitlus Eesti teiste piirkondadega võrreldes mõnevõrra teistsugusem (näiteks rohkem sõltuvushäireid). Samas on selge, et ka Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas leidub neid, kes erinevatel põhjustel on kogukonna tegevustest eemale jäänud. Nendeks võivad olla üksijäänud eakad, omastehooldajad, erivajadustega või sõltuvusprobleemidega inimesed. Terve ja tervikliku kogukonna huvides on vajalik nad üles leida ja taas kogukonda kaasata. Selleks sobivad mitmesugused rohujuure tasandi lahendused, mida siinse meetme raames on kavas toetada. Meetmega adresseeritakse mõlemat sekkumise eesmärki: ■ Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine ■ Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine 12 Tabel 8. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Toetatud sotsiaalse 0 750 Projektide elluviijate kaasamise projektidega tagasiside hõlmatud isikute arv Projektide arv 0 6119 Taotlused Tabel 9. Meede nr 4: sotsiaalse kaitse suurendamine Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest Rahastamine toimub eraldiseisvast allikast: Euroopa Sotsiaalfond+ Toetatavad tegevused ■ Projektijuhtimine, v.a juhul, kui tegevuse elluviijaks on kohalik omavalitsus ■ Ekspertide kaasamine ■ Sihtgrupi ja tegevuse läbiviija transport ■ Sündmuste korraldamine ■ Toimetulekut säilitavad ja/või parandavad tegevused täisealiste sihtgrupile20 (teavitus- ja ennetustegevus, intervallhoiu pakkumine, psühholoogiline nõustamine, omastehooldajate nõustamine ja toetamine jne) ■ Ühiskonnagruppide sotsiaalse kaasatuse suurendamine ■ Valdkondlikud koolitused ja valdkonnas tegutsevate inimeste võrgustike loomine ■ Haridus-, sotsiaal-, tervishoiuvaldkonna ja kogukondlike teenuste integreerimine ■ Tegevuse elluviimiseks vajalike väikevahendite (seade vms, mida ei arvata organisatsiooni põhivara hulka ja mis ei ületa 15% tegevuse eelarvest) soetamine Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud Toetuse saajad ■ Toetuse saaja on kohalik tegevusrühm: MTÜ Nelja Valla Kogu, kes korraldab tegevuste elluviimiseks minikonkursse Nõuded toetuse saajale ■ Tegevuse elluviija võib olla tegevuspiirkonnas tegutsev kohaliku omavalitsuse üksus, vabaühendus või mikro- ja väikeettevõte ning kohalik tegevusrühm ■ Ei rahastata tegevusi, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse või Töötukassa ülesandeks või mida on võimalik mõnest muust allikast finantseerida Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 1000 ■ Maksimaalne: määruses sätestatud miniprojekti maksimaalne maksumus 6029 Toetuse määr 100% 19 NVK tegevuspiirkonnale Euroopa Sotsiaalfond+ ja riikliku kaasfinantseeringu summa on u 367 tuhat eurot. Arvestades, et ühe projekti maksimaalne suurus saab olla u 6000 eurot, on võimalik läbi viia u 61 projekti. 20 Täisealiseks loetakse isikut alates 16. eluaastast. 13  Väljundnäitajad  Tegevustes osalejate arv  Tegevuste elluviijate arv Hindamiskriteeriumid Rakendatakse samu kriteeriume, mis teiste meetmete puhul vt ptk 3.5) Rakendatakse erinevaid kriteeriume võrreldes teiste meetmetega, vt ptk 3.5 3.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) Eesmärk nr 5: Piirkonnas on vajalikud teadmised ja oskused elu edendavate projektide elluviimiseks Koostööprojektid on olulised parimate praktikate tutvustamiseks piirkonnas. Samuti aitavad need kaasa kokku lepitud oluliste teemade adresseerimisele. Suurendamaks potentsiaalsete taotlejate algatusvõimet, jõudmaks uute sihtgruppideni ja varustamaks neid vajalike teadmiste ning oskustega, on tarvis ellu viia keskselt koordineeritud projekte. Otstarbekas ei ole tegeleda väga paljude erinevate teemadega, kuna see killustab ressursid ja tähelepanu. Perioodil 2024–2027+ kavas keskenduda järgmistele21:  Loode-Eesti turundamine koostöös Lääne-Harju Koostöökogu ja Kodukant Läänemaaga  Loode- ja Põhja-Eesti ning Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna turundamine koostöös teiste LEADER tegevusrühmade ja partneritega.  Ettevõtete ja kogukondade, seejuures esmajoones noorte kaasamine ning võimestamine  Keskkonnateadlikkuse tõstmine  Kriisideks valmisoleku tõstmine  Arukate külade ja kogukondade kontseptsiooni rakendamine Tabel 10. Eesmärgi nr 5 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase Sihttase Allikas Projektide tegevustes Ei ole mõõdetud Vähemalt 80% Uuring projektides osalejate rahulolu vastanutest on rahul osalenute hulgas Tabel 11. Meede nr 5: LEADER-koostöö Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 10%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel 21 Läbi arutatud ka peamiste partneritega: Lääne-Harju Koostöökogu, Ida-Harju Koostöökogu ja Põhja-Harju Koostöökogu. 14  Toetatavad tegevused ■ Koolitused ■ Õppereisid ■ Turundus ■ Ekspertide kaasamine ■ Projektijuhtimine Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud ■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna Toetuse saajad ■ Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Nelja Valla Kogu Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks ■ Koostööprojekti peab heaks kiitma tegevusrühma üldkoosolek Toetussummad (EUR) ■ Otsustatakse üldkoosoleku poolt Toetuse määr ■ Kuni 90% Väljundnäitajad ■ Kaasatud Eesti-siseste organisatsioonide arv ■ Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv 3.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus NVK strateegia perioodiks 2023–2027 jätkab üldjoontes eelmise perioodi lähenemisega, kuna väljakutsed on jätkuvalt sarnased. Samuti on eelmine strateegia ennast õigustanud. Niisiis on ka käesoleva strateegiaga kaetud valdkonnad, mis on vajalikud maaelu edendamiseks. Strateegias on eesmärgistatud viis teemat, mis on suunatud kahe peamise valdkonna (elukeskkond ja ettevõtlus) arendamiseks. Seejuures on arvestatud, et elukeskkond koosneb lisaks füüsilistele objektidele ka kogukondade olemasolust ja elanike ühistegevusest. Sama kehtib ettevõtluse puhul – vajadus pole toetada mitte ainult investeeringuid põhivarasse, vaid ka muid tegevusi, nagu näiteks turundus. Selleks on loodud integreeritud ühisprojekti meede, millest toetatakse nii kogukondade kui ka ettevõtete arendustegevusi. Uue valdkonnana on lisandunud sotsiaalteemad. Toetatakse sotsiaalse kaasatuse suurendamist ja hoolduskoormuse vähendamist vastavalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava eesmärgile. Seejuures võivad tegevuste elluviijaiks olla kõik sektorid. Täpsemalt on ka määratletud LEADER-koostöö teemavaldkonnad, et need toetaksid just soovitud valdkondlike eesmärkide saavutamist, ja võimestaksid potentsiaalseid taotlejaid. Sel viisil suurendatakse nende suutlikkust koostada taotlusi, mis parimal võimalikul viisil vastaksid strateegia eesmärkidele. Toetusmeetmed on välja töötatud LEADER-lähenemise printsiibile „integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed“. Nn horisontaalsete teemade (uuenduslikkus, koostöisus ja kestlikkus (rohelisus) paremaks esiletoomiseks arvestatakse neid taotluste hindamisel. Taotlused, mis panustavad ühe või 15 enama horisontaalse teema edendamisse, saavad hindamisel rohkem punkte. Uuenduslikkust adresseerib täiendavalt ettevõtlusmeetmest toetatav tegevus „ettevõtete arendustegevus, sh teenuste ja tootearendus, teadus- ja arendustegevus, koolitused“. Sel viisil julgustatakse ettevõtjatest taotlejaid pöörama rohkem tähelepanu uute lahenduste väljatöötamisele, mitte pelgalt põhivara (asendus)investeeringutele. Taotlejate lihtsuse huvides on siiski konkreetsed meetmed adresseeritud konkreetsetele sihtgruppidele. Nii saavad kogukondade meetmest toetust vabaühendused ja omavalitsused ning ettevõtlusmeetmest ettevõtted, v.a arendusmeede, mis on suunatud kõikidele sihtgruppidele. Sel viisil on tagatud toetuste sihistatus, aga ka omavaheline integreeritus. 3.4 Seosed teiste arengudokumentidega NVK strateegia koostamisel on arvesse võetud mitmeid hierarhiliselt kõrgema tasandi (riik, maakond, kohalik omavalitsus) arengudokumente (Tabel 12). Kuigi riikliku tasandi arengudokumente on rohkesti, on siinkohal välja toodud neli peamist: 1) strateegia „Eesti 2035“ kui riigi peamine strateegiline alus, 2) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis on LEADER-meetme aluseks, 3) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mis on sotsiaalvaldkonna eesmärgi aluseks ja 4) Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), mis sätestab sihid sotsiaalvaldkonnas. Eeldus on, et nimetatud dokumendid on juba arvesse võtnud teiste valdkondade püüdlusi ja poliitikaid. Seega kooskõla nendega kindlustab vastuolude puudumise ka muude dokumentidega. Regionaalsel tasandil on välja toodud sidusus maakonna arengustrateegiaga, kohalikul omavalitsuste dokumentidega. Tabel 12. Nelja Valla Kogu strateegia seosed teiste arengudokumentidega Arengu- Eesmärk Nelja Valla Kogu strateegia seos dokument Strateegia Strateegilised sihid: NVK strateegia panustab otseselt „Eesti 2035“22 sihtide 1–3 saavutamisse. 1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene Määratletud on eesmärgid, mis 2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond panustavad heasse elukeskkonda, tarka mikro- ja väikeettevõtlusesse 3. Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning vajalikesse teenustesse. majandus 4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond 5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine Euroopa Liidu Erieesmärk nr 8: NVK strateegia panustab kõikidesse ühise ■ Edendada tööhõivet, majanduskasvu, aspektidesse: põllumajandus soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste ■ Eesmärgid on tervikuna suunatud -poliitika osalemist põllumajanduses, sotsiaalset sekkumise üldeesmärgi 22 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (külastatud 7.12.2022) 16  strateegiakava kaasatust ja kohalikku arengut saavutamisse – toetatakse 2023–202723 maapiirkondades, sealhulgas elukeskkonda edendavaid ringbiomajandust ja säästvat projekte, panustatakse metsamajandust ettevõtluskeskkonna arengusse (nii otseselt toetuste kui kaudselt LEADER-sekkumise üldeesmärk: ühisprojektidega) ja võimestatakse kohalikke ■ Maapiirkondades atraktiivse elu- ja kogukondi. ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade Täpsemalt: terviklik arendamine ■ Ettevõtluse arendamiseks on välja Erieesmärgid: töötatud ettevõtlusmeede, innovaatilisus on üks hindamis- ■ Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute kriteeriumitest tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu ■ Kogukondade võimestamine on osa elukeskkonna meetmest, ■ Kohalike kogukondade, elanike ning noorte samuti on LEADER-koostöö tulevikuliidrite võimestamine suunatud olulises osas just ■ Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh erinevate gruppide kaasamisele ja läbi kogukonnateenuse arendamise nende võimekuse tõstmisele ■ Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ■ Teenuste kättesaadavus on ringmajandust propageerivate) lahenduste adresseeritud välja töötamine ja rakendamine ettevõtlusmeetmes, kus ■ Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja muuhulgas toetatakse vajalike propageerimine, sh arukate külade teenuste arendamist edendamine ■ „Rohelisus“ on läbiva printsiibina arvestatud hindamiskriteeriumites ■ Kuvandi loomisele on otseselt suunatud LEADER-koostöö prioriteet Loode-Eesti turundamine koostöös Lääne- Harju Koostöökoguga Ühtekuuluvus- Erieesmärk k: Erieesmärgi sekkumise eesmärkide poliitika ■ Parandada võrdset ja õigeaegset saavutamiseks on NVK strateegias fondide juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja määratletud eesmärk (sotsiaalse rakenduskava taskukohastele teenustele, sealhulgas kaitse suurendamine) ja välja perioodiks teenustele, millega parandatakse eluaseme töötatud toetusmeede, mis on 2021–202724 ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas otseselt suunatud sotsiaalvaldkonna tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada edendamisele, sh teenuste sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas kättesaadavuse parandamisele ja parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 23 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 (külastatud 7.12.2022) 24 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 (külastatud 7.12.2022) 17  Sekkumise eesmärgid: ■ Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine ■ Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine Heaolu Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, Eesmärkide saavutamisele kaasa arengukava millest kaks on seotud sotsiaalvaldkonna aitamiseks on strateegias 2023–2030 meetmega: määratletud sotsiaalse kaitse (eelnõu)25 ■ Nr 3: vanemaealised on ühiskonnas suurendamise meede, mis sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud adresseerib kõiki. võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad ■ Nr 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu ■ Nr 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks Harju Visioon 2040+: NVK strateegiat võib käsitleda maakonna ■ Harju maakond on Põhja-Euroopa targa kohaliku tasandi instrumendina, mis arengu- majanduse süda, siin on suurepärane keskendub elukeskkonnale, strateegia elukeskkond, kestlik taristu ning kiired ja kogukondadele ja ettevõtlusele, 2040+ (eelnõu mugavad ühendused kogu maailmaga. samuti sotsiaalsele kaasatusele. Välja 25.10.2022)26 töötatud toetusmeetmed aitavad Strateegilised eesmärgid: saavutada maakonna tasandi ■ Harju maakond on rahvusvaheliselt eesmärke. hinnatud uue majanduse ja innovatsiooni keskus, mille suurim väärtus on siinsed Keskendutakse nendele teemadele, inimesed ja kogukonnad. mida ka maakonna strateegia ■ Harju maakonnas on Läänemere regiooni tegevussuundades on LEADER- parim elukeskkond – turvaline, roheline, tegevusrühmade ülesandena kestlik ning kaasaegsete töökohtade ja käsitletud. teenustega. ■ Harju maakonnas on jätkusuutlik ja tasakaalustatud maakasutus, kestlik taristu ning kiired ja keskkonnasäästlikud ühendused nii maakonna siseselt, ülejäänud Eestiga kui ka välisriikidega. Kiili valla Valla visioon 2030 kõlab järgmiselt: Sarnaselt maakonnastrateegia arengukava ■ Kiili on Eesti kõige korrashoitum vald. Olles elluviimise toetamisele aitab NVK 2023–203027 tihedalt lõimunud pealinnapiirkonda, on strateegia kaasa omavalitsuste siin säilinud maalähedane puhas ja arengupüüdluste saavutamisele kõige 25 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- (külastatud 6.02.2023) 26 https://www.hol.ee/706 (külastatud 7.12.2022) 27 https://www.riigiteataja.ee/akt/423092022040 (külastatud 8.12.2022) 18  turvaline elukeskkond. Kogukonnad on madalamal, kohaliku kogukonna ühtehoidvad ja aktiivsed. Valla asumid on tasandil. heakorrastatud ja teistele Eesti piirkondadele eeskujuks. Avalikud teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond vastab elanike ja ettevõtjate ootustele. Saue valla Visioon aastaks 2035: arengukava ■ Küla elab, maa toidab, linn toetab – meie 2022–203528 ühendame. Saue vallas on kõik eluks vajalik olemas. Vallas on tugevad maapiirkonnad, kus on tagatud baasteenused ning millel on oma identiteet ja eripära. Saue linna ja Laagri aleviku teljel on kaasaegne linnaline keskkond, kuhu on koondunud spetsialiseeritud teenused, ning mille elukeskkond on mõnusalt aedlinnaline. Raudteeäärsetes kasvupiirkondades on kaasaegne taristu, mis toetab elanike arvu suurenemist kestlikul moel. Harku valla Valla visioon 2037 kõlab järgmiselt: arengukava ■ Harku vald on Eesti omavalitsuste lipulaev. aastani 203729 Valda arendatakse vastutustundlikult ja Eesti kui terviku huve silmas pidades, siinsed algatused rikastavad ka teisi piirkondi. Eeskujulikud avalikud teenused on korraldatud läbimõeldult ja elanike soove ning vajadusi arvestades. Ettevõtjad teavad, et nad on Harku vallas oodatud, seda näitab nende mitmekesisus ja soov valla arengusse panustada. Elu- ja looduskeskkond on roheline ja sõbralik, õigustades täiel määral sloganit „Elu kui puhkus“. Saku valla Valla visioon 2035+ kõlab järgmiselt: arengukava ■ Saku vald pakub Eesti parimat 2035+30 pealinnalähedast töö̈- ja elupaika. Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise, sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga 28 https://sauevald.ee/arengukavad (külastatud 7.12.2022) 29 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4090/4202/2011/HarkuVVK_2018_m13_Lisa1.pdf# (külastatud 8.12.2022) 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/429102022053 (külastatud 8.12.2022) 19 ning pidevalt areneva äri- ja teenuskeskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks. Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum. 20 4. STRATEEGIA ELLUVIIMINE NVK strateegia elluviimise põhiinstrumendiks on toetusmeetmed, mis on välja toodud peatükis 1.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed. Strateegia elluviimine hõlmab: ■ Organisatsiooni juhtimist ja arendamist – strateegia elluviimise tagamine, sh taotlusvoorude korraldamine ja LEADER-koostöö meetme elluviimine ■ Taotluste menetlemine ja hindamine ■ Teavitamine – potentsiaalsete taotlejate informeerimine pakutavatest meetmetest ja nende võimestamine ■ Strateegia elluviimise seiret – tulemuslikkuse hindamine ja vajadusel korrektuuride tegemine 4.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine NVK juhtimisorganisatsiooni on täpsemalt kirjeldatud tegevuspiirkonna analüüsis (Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs). NVK kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, igapäevast tegevust korraldab valitav juhatus. Igapäevase töö eest vastutab tegevmeeskond, kes kinnitatakse ametisse juhatuse poolt. Tegevmeeskonna tööülesanded kinnitab juhatus eraldi, kuna strateegia elluviimise käigus võib tekkida vajadus palgata täiendavaid inimesi ja/või muuta olemasolevate kohustusi. Strateegia elluviimiseks tuleb tegevmeeskonnal täita vähemalt järgmised ülesannete blokid: ■ Strateegia meetmete elluviimine vastavalt eelarvele ja rakenduskavale, sh  Taotlejate nõustamine ja toetuse saajate abistamine projektide elluviimisel  Taotluste tehniline kontroll  Koostöötegevuste elluviimine, sh koostööprojektide juhtimine ■ Seire korraldamine ■ Teabe jagamine valdkonna teiste rahastusallikate kohta ■ Teavitusürituste korraldamine ■ PRIA-ga seonduvate tegevuste elluviimine ■ Tegevusrühma (finants)juhtimine ja raamatupidamine ■ Kohalike võrgustike arendamine Taotlusi hindab hindamiskomisjon, mis määratakse juhatuse poolt. Komisjoni töökord kinnitatakse eraldi dokumendina. Organisatsiooni võimekuse arendamine toimub peaasjalikult LEADER-koostöö meetme kaudu. Algatatakse ja osaletakse projektides, mis vastavad meetmes (LEADER-koostöö) kokku lepitud fookusteemadele. 21 4.2 Rahastamiskava Strateegia elluviimise rahastamine toimub peamiselt kahest allikast – LEADER-programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Omafinantseeringu tagamiseks kogutakse liikmemakse. NVK võib lisaks osaleda ka muudest allikatest rahastatud projektides, kui need aitavad kaasa strateegia elluviimisele. Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Eelarvest vähemalt 75% jagatakse välja toetustena, kuni 25% on kavandatud strateegia rakendamiseks (büroo ülalpidamiskulud, palgad jms). Tabel 13. NVK eelarve jagunemine Meede Toetussumma Toetusmäärad Toetussummad jagunemine Kogukondade 45% (ligikaudu 90% ■ Minimaalne: 5 000 toetamine 715 tuhat eurot) ■ Maksimaalne: 200 000 Ettevõtluse 30% (ligikaudu ■ 60% ■ Minimaalne 5 000 arendamine 475 tuhat eurot) ■ Maksimaalne: 75 000 Piirkonna 15% (ligikaudu ■ 90% kasumit ■ Minimaalne: 5 000 arendamine 240 tuhat eurot) mittetaotlevate ■ Maksimaalne: 50 000 (ühisprojektide Toetused (75%) projektide puhul meede) ■ 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul Sotsiaalse kaitse Rahastatakse 100% ■ Minimaalne: 1000 suurendamine ESF+ ■ Maksimaalne: (ESF+ meede) vahenditest määruses sätestatud (ligikaudu 370 miniprojekti tuhat eurot) maksimaalne maksumus LEADER-koostöö 10% (ligikaudu 90% Otsustab üldkoosolek (tegevusrühma 160 tuhat eurot) meede) Tegevusrühma Ligikaudu 490 100% - elavdamisku Tegevus- ja lud (25%) kulud tuhat eurot Eelarve kokku 2 451 280 sh EAFRD toetus 2 083 511 sh ESF+ toetus 367 769 LEADER-meetmete rahastamise täpne osakaal ja summa meetmete kaupa täpsustatakse iga-aastase rakenduskavaga kinnitamisega. 22 Toetuste eelarve planeeritud jagunemine aastate lõikes on järgmine: 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üleminekuperiood 40% 40% 20% Kasutamata Üleminekuperiood Üleminekuperiood osa 4.3 Rakenduskavad Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab tegevmeeskond ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi – näiteks vähendada meetmete maksimaalse toetussumma suurust. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile. Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi. 4.4 Taotlemine Taotlusvoore korraldatakse vastavalt üldkoosoleku poolt heaks kiidetud rakenduskavadele. Aastatel 2024–2025 on kavas kulutada kuni 80% vahenditest ja aastal 2026 kuni 20%, millele lisanduvad eelmiste aastate jäägid. LEADER-koostöö meetme projektid vältavad kuni perioodi lõpuni. Sel viisil kindlustatakse eelarve optimaalne kasutus, sh tegevusrühma rahastamine, kuna see on seotud väljamaksete summaga. Taotlusvoorudest annab NVK avalikkusele teada vastavalt LEADER-meetme määrusele. Taotlemine toimub e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul, kus taotlused esitatakse otse tegevusrühmale. NVK meetmetest saavad toetust taotleda tegevuspiirkonnas tegutsevad organisatsioonid või peavad tegevustest kasusaajad olema piirkonna elanikud. Taotlus peab sisaldama informatsiooni, mis on nõutud LEADER-meetme määruses. Vastava elektroonilise taotlusvormi koostab PRIA. Lisaks tuleb taotluses kajastada informatsioon, mis on vajalik tegevusrühmale taotluse asjakohasuse hindamiseks. Kõnealune teave esitatakse samuti e-PRIA vahendusel. Näidisvormi teeb NVK kättesaadavaks ka oma kodulehel. 23 4.5 Taotluste hindamine Taotluste hindamine koosneb viiest seotud etapist (Joonis 2). Järgmisesse etappi ei saa siirduda enne, kui eelmine on lõpetatud. • Taotluste tehniline kontroll (mitte hindamine) 1 • Tehnilise kontrolli tulemuste ja hindamisele minevate taotluste nimekirja 2 kinnitamine juhatuse poolt • Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine 3 • Hindamine 4 • Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt 5 Joonis 2. Taotluste hindamise protsess Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine) Tehniline kontroll sisaldab esitatud dokumentide ja taotlejate nõuetele vastavuse üle vaatamist tegevbüroo poolt. Vajadusel antakse taotluse esitajale aeg puuduste likvideerimiseks. Sisulisi hinnanguid tehnilise kontrolli etapis ei anta. Tehnilise kontrolli tulemuste ja hindamisele minevate taotluste nimekirja kinnitamine juhatuse poolt Esitatud taotluste tehnilise kontrolli tulemustest lähtuvalt teeb juhatus büroo ettepanekul otsuse projektide hindamisele saatmise kohta. Tehniliselt mittevastavaid taotlusi hindamisele ei saadeta, ülejäänud kuuluvad hindamisele e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise projektid. Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine Paikvaatlusi korraldatakse reeglina investeeringuprojektidele osas. Samas võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ka muude projektide vaatlemiseks koha peal. Investeeringuid mittesisaldavatele taotlustele rakendatakse ärakuulamist – taotleja esitleb oma projekti hindamiskomisjonile. Paikvaatluse/ärakuulamise viivad läbi vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget, vormistades ka vastavasisulise protokolli. 24 Hindamine Komisjoni liikmed taotlusi iseseisvalt vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub e-PRIA-s, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul. Seal tagab tehnilise lahendus tegevbüroo. Seejärel viiakse taotluste arutamiseks läbi hindamiskomisjoni koosolek. Tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse NVK juhatusele. NVK hindamiskomisjoni moodustamise ja töökorralduse printsiibid on järgmised: ■ Hindamiskomisjoni kuulub kuni 12 liiget. Juhatus võib otsustada valida mitu hindamiskomisjoni – näiteks ühe ettevõtlusvaldkonna taotluste, teise kogukonna taotluste ja kolmanda sotsiaalvaldkonna taotluste hindamiseks. ■ Komisjoni valitakse 12 põhi- ja 12 asendusliiget (mõlemal juhul kolm kohalike omavalitsuste, kolm kolmanda sektori ja kolm ettevõtjate esindajat). Hindamiskomisjoni võib valida liikmeid ka väljastpoolt NVK liikmesorganisatsioone, kaasamaks tegevuspiirkonnavälist ekspertiisi. ■ Hindamiskomisjoni liikmetega sõlmitakse lepingud, millega sätestatakse vähemalt õigused töötasule ja asjakohase info saamisele ning kohustused osaleda teemakohastel koolitustel ja teavitada enda taandamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. ■ Hindamiskomisjoni liikmetega sõlmitavates lepingutes on sätestatud ka konfidentsiaalsuskohustus. ■ Hinnatakse kõiki taotlusi, millele on teinud juhatus hindamisele saatmise otsuse. ■ Hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel (Tabel 14 ja Tabel 15). ■ Taotlused, mis ei vasta strateegiale, ei saa positiivset otsust. Taotluste hindamiskriteeriumid jagunevad kaheks osaks: 1. Mõju ja asjakohasusega seotud (bloki osakaal 70%): a. Seosed strateegiaga b. Projekti panus meetme väljundnäitajate saavutamisse c. „Rohelisus“ d. Uuenduslikkus e. Koostöisus f. Kestlikkus 2. Kvaliteediga seotud (bloki osakaal: 30%) a. Realistlikkus b. Taotluse kvaliteet c. Taotleja võimekus ja taust 25 Hindamine toimub skaalal 1–4, kus 4 – väga hea, 3 – rahuldav, 2 – kesine ja 1 – puudulik. Lisaks rakendatakse taotluste hindamisel lävendit – kui taotlus saab koondhindeks31 2,6 või vähem, seda ei rahuldata. Kõikidele Meetmetele 1, 2 ja 3 rakendatakse läbivalt samu kriteeriume. Meede 4 puhul kasutatakse LEADER meetmetest erinevaid kriteeriume. Tabel 14. Hindamiskriteeriumid (meetmed 1, 2 ja 3) Osa Kriteerium ja Kirjeldus Skaala (1–4) osakaal Taotluse Hinnatakse, kas ja 1 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud, sidusus kuivõrd on taotlus arenguvajadusi ei ole lahti mõtestatud32 strateegia seotud visiooni ja 2 – Taotlus on strateegiaga vähesel määral seotud, visiooni ja eesmärkidega – kas ja võib aru saada, millist arenguvajadust projektiga eesmärkidega mil määral aitab projekti lahendatakse (20%) elluviimine nende 3 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt seotud, saavutamisele kaasa arenguvajadus on arusaadavalt välja toodud 4 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia visioonist ja eesmärkidest, arenguvajadused ja lahendused on selgelt välja toodud Taotluse panus Hinnatakse, kas ja 1 – Taotlus ei panusta ühtegi väljundnäitajasse meetme kuivõrd panustab projekt Mõju ja asjakohasusega soetud (kokku 70%) 2 – Taotlus panustab ühte väljundnäitajasse väljund- konkreetse meetme 3 – Taotlus panustab rohkem kui ühte näitajate väljundnäitajate väljundnäitajasse täitmisesse sihttasemete (10%) saavutamisse 4 – Taotlus panustab rohkem kui kahte väljundnäitajatesse Projekti Hinnatakse, kas ja 1 – Taotlus ei panusta üldse keskkonna- ja „rohelisus“ kuivõrd panustab projekt kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse (10%) keskkonna- ja 2 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike kliimasõbralike (sh bio- lahenduste väljatöötamisse vähesel määral ja ringmajandus) 3 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste lahenduste väljatöötamisse osaliselt väljatöötamisse (sh näiteks kohalike 4 – Taotlus on keskkonda taastav ja kliimasõbralik ressursside kasutamine, taastuvenergia Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul: rakendamine, 1 – Taotlus ei ole üldse kliimasõbralik taaskasutus, ringmajandus jms) 2 – Taotlus on vähesel määral kliimasõbralik 3 – Taotlus on osaliselt kliimasõbralik ESF+ meetme puhul 4 – Taotlus on täiel määral kliimasõbralik hinnatakse tegevuste kliimasõbralikkust Projekti Hinnatakse, kas ja mil 1 – Taotlus ei ole uuendusliku iseloomuga uuenduslikkus määral on tegemist 2 – Taotlus on uuendusliku iseloomuga taotleja (10%) jaoks 3 – Taotlus on uuenduslik tegevuspiirkonnas 31 Koondhinne moodustub hindamiskomisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetilisest keskmisest. 32 Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele. 26  uuendusliku 4 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool lähenemisega33 tegevuspiirkonda Projekti Hinnatakse, kas projekti 1 – Taotleja viib projekti ellu ilma partneriteta, koostöisus elluviimine ja/või tulemused on kuuluvad üksnes taotlejale34 (10%) tulemuste kasutamine 2 – Projekti elluviimine toimub koostöö omas toimub koostöös, samuti sektoris/valdkonnas, kaasatud on vähemalt 1 kas projekti elluviimise partner järgselt tekivad 3 – Projekti elluviimine toimub vähemalt kahe koostöösidemed sektori koostöös, kes kõik saavad projektist kasu, kaasatud on enam kui 1 partner 4 – Projekt viiakse ellu 3 sektori sisulises koostöös, tulemused on mõeldud kõikidele kasutamiseks Projekti Hinnatakse, kas ja mil 1 – Tegevused lõppevad projekti lõpuga, tulemuste määral on projekti investeeringuobjekti edasine ekspluateerimine kestlikkus tulemused tagatud peale ei ole läbi mõeldud (10%) toetusrahade lõppemist, 2 – Projekti tulemused on vähesel määral kestlikud kuidas on kaetud 3 – Projekti tulemused on enamjaolt kestlikud objektide majanduskulude 4 – Projekti tulemused on arusaadavalt katmine, vajalik jätkusuutlikud (näiteks teenuse osutamine kliendibaas vms jätkub ka peale projekti lõppu). Rajatud investeeringuobjektide edasine ekspluateerimine on läbi mõeldud ja tõepärane Realistlikkus Hinnatakse, kas projektis 1 – Tulemuste saavutamine ei ole usutav, ajakava ja (10%) kavandatud tulemuste eelarve on ebarealistlikud saavutamine ning 2 – Tulemuste saavutamine on vähesel määral eelarve ja ajakava on usutav Kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 30%) selged ning realistlikud 3 – Tulemuste saavutamine on enamjaolt usutav 4 – Projekti eelarve on põhjendatud (nt hinnapakkumistega kaetud), ajakava on realistlik. Projekti tulemuste saavutamine on usutav Taotluse Hinnatakse taotluse 1 – Taotluse osad ei ole üksteisega loogiliselt kvaliteet (10%) kvaliteeti – osade seotud, tekst on raskesti mõistetav, keeleliselt omavahelist sidusust, ebakorrektne keelelist ja 2 – Taotluse osad on üksteisega vähesel määral vormistuslikku seotud, tekst on ebakorrektne ja üldjoontes korrektsust, asjakohaste mõistetav lisade olemasolu 3 – Taotluse osad on üksteisega üldiselt seotud, tekst on enamjaolt mõistetav ja korrektne 4 – Projekti eesmärgid, tegevused ja tulemused on omavahel loogiliselt seotud. Taotlus on koostatud keeleliselt ja vormiliselt korrektselt, sisaldades asjakohaseid lisadokumente 33 Uuenduslikkuse (innovaatilisuse) all mõistetakse uue või oluliselt täiustatud toote (kauba või teenuse) või protsessi, uue turundusmeetodi või uue organisatsioonilise meetodi rakendamist äritegevuses, töökoha korraldamisel või välissuhetes (OECD, 2005). 34 Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele. 27  Taotleja Hinnatakse taotleja 1 – Taotleja ja/või tema meeskonnaliikmete võimekus ja võimekust projekti ellu võimekus projekti ellu viia on väga väike – taust (10%) viia, sh, kuid mitte ainult varasemad kogemused puuduvad, võimalik varasem kogemus, kulude suurenemine tingib tõenäoliselt projekti majanduslik võimekus, katkestamise, meeskonnaliikmetel puuduvad kompetentsus projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Taotlejal on varasemalt esinenud probleeme projektide elluviimisega, maksekohustuste täitmise vms-ga 2 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on osaline võimekus projekti ellu viimiseks. Esineb üksikuid varasemaid probleeme 3 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on üldiselt võimekus projekti ellu viimiseks olemas. Varasemaid probleeme ei esine 4 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on varasem kogemus projektide elluviimisel, võimekus tagada omafinantseering35või isegi katta kallinemine, olemas on vajalikud teadmised ja oskused projekti tulemuslikuks elluviimiseks. Taotleja renomee on laitmatu Tabel 15. Hindamiskriteeriumid (meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“) Kriteerium ja Kirjeldus Skaala (1–4) osakaal Taotluse seos NVK 1- Taotlus ei ole meetme eesmärkidega seotud; strateegia ja Hinnatakse projekti vastavust projekti lähteprobleemi või vajadust ei ole selgelt meetme Euroopa Sotsiaalfond+ meetme lahti mõtestatud. eesmärkide eesmärkidele, milleks on 2- Taotluses on vähene seos meetme eesmärkidega; täitmisega (20%) pikaajalise hoolduse teenuste vajadus on tunnetatav, kuid ebapiisavalt kättesaadavuse ja kvaliteedi kirjeldatud. parandamine ja 3- Taotlus on suures osas kooskõlas meetme hoolduskoormuse leevendamine, eesmärkidega; projekti vajadus/probleem on inimväärikuse tagamine ja arusaadavalt esitatud ning seos meetme sotsiaalse kaasatuse prioriteetidega on enamjaolt tuvastatav. suurendamine. Samuti 4- Taotlus tuleneb otseselt meetme eesmärkidest; hinnatakse, kas projekti projekti lähteprobleem ja vajadused on selgelt eesmärgid ja kavandatud põhjendatud ning kavandatud lahendused on tegevused tulenevad selgelt konkreetsed, aidates olulisel määral kaasa tuvastatud vajadustest ning meetme eesmärkide saavutamisele. vastavad ka Nelja Valla Kogu strateegiale Projektitegevuste Hinnatakse, millist tegelikku kasu 1- Projekt ei oma selget mõju sihtrühmale; oodatav mõju ja muutust projekt sihtrühmadele kasu on tühine või seos sihtrühma vajadustega sihtrühmadele toob ning kuivõrd kavandatud puudub. Osalejate arv minimalistlik või (30%) tulemused parandavad ebarealistlik. sihtrühmade olukorda. Eelkõige 2- Projektist võib sündida mõningast kasu väikesele vaadeldakse, kas projekt hulgale sihtrühma esindajatele, kuid mõju suurendab sihtrühmade sotsiaalsele kaasatusele ja/või hoolduskoormuse sotsiaalset kaasatust ja toetab leevendamisele on väga piiratud või ebaselge. inimväärikuse tagamist (näiteks 35 Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele. 28  võimaldab sihtrühmadel senisest Osalejate arv on osaliselt põhjendatud, kuid ei enam ühiskonnaelus osaleda), vasta kavandatud tegevustele. ning kas kavandatud tegevused 3- Projektist saadav kasu sihtrühmadele on aitavad pikaajalise hoolduse üldjoontes märgatav; enamik kavandatud teenuste parema kättesaadavuse tulemusi aitab parandada sihtrühma olukorda (sh ja kvaliteedi kaudu leevendada suurendada kaasatust või parandada hoolduskoormust. Hinnatakse, hooldusteenuste kättesaadavust). Osalejate arv kas planeeritud osalejate arv on on üldjoontes sobiv ja enamasti kooskõlas realistlik ja põhjendatud, tegevustega. arvestades projekti sisu, 4- Projektil on ulatuslik ja selge positiivne mõju tegevuste mahtu ja kestust. sihtrühmadele; tulemused parandavad tuntavalt sihtrühmade olukorda, suurendades sotsiaalset kaasatust või parandades hooldusteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh leevendades oluliselt hoolduskoormust. Osalejate arv on selgelt põhjendatud ning hästi vastavuses tegevuste mahu ja iseloomuga. Projekti eelarve Hinnatakse projekti teostatavust 1- Eelarve ja/või ajakava ei ole realistlikud ega põhjendatus ja antud eelarve- ja ajaraamides. läbipaistvad: planeeritud tegevusi ei ole võimalik ajakava Vaadeldakse, kas eelarve on ettenähtud ressursside ja ajaga ellu viia ning realistlikkus (25%) läbipaistev ja põhjendatud ning kavandatud tulemuste saavutamine ei ole usutav. vastab kavandatud tegevustele ja 2- Eelarve ja ajakava on osaliselt põhjendatud, kuid planeeritud tulemustele, sisaldavad ebarealistlikke või põhjendamatuid Samuti kas projekti ajakava on komponente; projekti tulemuste saavutamise realistlik, võimaldades kõik usutavus on madal antud plaani raames. tegevused õigeaegselt ellu viia. 3- Eelarve ja ajakava on üldjoontes selged ning Hinnatakse, kuivõrd on suures osas realistlikud; enamik kulusid on kavandatud tulemuste põhjendatud ja ajakava arvestab tegevuste saavutamine usutav ettenähtud loogilist järgnevust. Kavandatud tulemuste ressursside piires. saavutamine on enamjaolt usutav antud ressursidega. 4- Eelarve on detailne, läbipaistev ja hästi põhjendatud (kulud on selgelt lahti kirjutatud ja vajadusel tõendatud hinnapakkumiste või kuvatõmmistega); ajakava on realistlik ja kooskõlas kavandatud tegevustega. Tulemuste saavutamine projekti raames on täiesti usutav ja realistlik planeeritud ressursse arvestades. Projekti Hinnatakse esitatud taotluse 1- Taotluse osad ei ole omavahel loogiliselt seotud; korrektsus – vormi ja sisukvaliteeti ning selle tekst on raskesti mõistetav ja sisaldab arvukalt tegevuste loogikat. Vaadeldakse, kas keelelisi või vormistuslikke vigu; mitmed nõutud loogiline seos, taotluse erinevad osad lisad puuduvad. projekti tervikpilt (eesmärgid, tegevused, eelarve, 2- Taotluse osade seos on nõrk või ebaselge; tekstis (15%) oodatavad tulemused) esineb märkimisväärselt keelelisi/vormistuslikke moodustavad ühtse loogilise ebatäpsusi, kuid dokument on üldjoontes terviku; kas taotlus on keeleliselt arusaadav; mõni nõutud lisadokument on puudu ja vormistuslikult korrektne ning või puudulik kas kõik nõutud ja asjakohased 3- Taotluse osad on suures osas omavahel seotud; lisadokumendid on lisatud. tekst on enamasti selge ja vaid väheste keeleliste vigadega; kõik olulised lisad on kaasas. 4- Taotluse kõik osad (eesmärgid, tegevused, eelarve, tulemused) on täielikult kooskõlas ja moodustavad selge, loogilise terviku. Taotlus on keeleliselt ja vormistuslikult korrektne ning sisaldab kõiki nõutud lisadokumente. Taotleja Hinnatakse taotleja varasemat 1- Taotlejal puudub kogemus sarnaste projektide suutlikkus projekti kogemust sarnaste tegevuste elluviimisel. Meeskonna pädevus on ebapiisav ellu viia (10%) elluviimisel ning tema võimekust ning puudub valmisolek finantseerida tegevusi 29 projekti edukalt ja jätkusuutlikult oma vahenditest kuni rahastuseni. ellu viia. Vaadeldakse meeskonna Projektiteostus ei ole usaldusväärne. professionaalset kompetentsust, 2- Taotlejal on vähene või osaline kogemus, kuid projektijuhtimise kogemust ning esineb olulisi lünki nii projektijuhtimise oskustes võimekust tegevused viia ellu kui ka finantsilises võimekuses. On kahtlusi, kas olukorras, kus rahastus projekti suudetakse ellu viia juhul, kui rahastus eraldatakse alles pärast saabub alles pärast tegevusi. projektitegevuste lõppu. 3- Taotlejal on piisav kogemus ja pädevus sarnaste projektide elluviimisel. Finantsvõimekus on üldjoontes tagatud ning projekt on teostatav ka juhul, kui rahastus laekub lõppjärgus. Siiski võivad esineda mõningad riskikohad, näiteks piiratud varasem kogemus suuremahuliste projektidega või piiratud likviidsus. 4- Taotlejal on ulatuslik ja tõendatud kogemus analoogsete projektide juhtimisel. Meeskond on pädev. Taotleja omab finantsilist võimekust tegevuste katmiseks enne rahastuse väljamaksmist ning projektiteostus on igati usaldusväärne ja professionaalne. 30 5. STRATEEGIA SEIRE 5.1 Seire korraldus Strateegia seiret korraldab NVK juhatus ja tegevusi viib ellu tegevbüroo. Mõõdikud, nende sihttasemed ja andmeallikad on ära toodud peatükis 1.2 (Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed). Eristatakse kahte sorti näitajaid: ■ Tulemusnäitajad, mis mõõdavad eesmärkide täitmist ja millele on seatud sihttasemed. Tulemusnäitajad jagunevad omakorda kaheks:  Kohustuslikud tulemusnäitajad – need tulenevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast 2023–2027 ja on aluseks tegevusrühma iga-aastase kohustusliku seirearuande koostamisele.  Tegevusrühma poolt täiendavalt määratletud näitajad, mis aitavad mõista, kas ja kuivõrd on eesmärgid täidetud. ■ Väljundnäitajad, mis on sätestatud eraldi igale meetmele ja mille osas ei ole määratletud sihttasemeid. Vastavalt taotlustest saadavale infole seiratakse jooksvalt väljundnäitajate numbrilisi väärtusi, et strateegiaperioodi lõpus oleks võimalik hinnata, millist tüüpi tegevused on olnud kõige sagedasemad, milliseid teemasid oluliselt adresseeritud ei ole jne. See annab sisendi järgmise strateegiaperioodi meetmete kujundamiseks. Tabel 15. NVK strateegia seire korraldus Näitaja Korraldus Kohustuslikud Informatsiooni kogutakse e-PRIA-s taotlejatelt otse väljamaksete tulemusnäitajad tegemise raames. Täiendavad tulemusnäitajad, sh Muud näitajad Kogutakse tegevbüroo poolt aasta peale projekti elluviimist jooksvalt. Küsitlusel põhinevad Küsitlused viiakse läbi toetust saanud taotlejate hulgas üks kord strateegiaperioodi lõpus. Küsitlusele vastamine on toetuse saajatele kohustuslik (vastavasisuline nõusolek küsitakse taotlemisprotsessi käigus). Väljundnäitajad Informatsiooni kogutakse NVK tegevbüroo poolt heaks kiidetud taotlustest saadavale sisendile (kas projekt on uuendusliku iseloomuga, mitu uut toodet on loodud jne). Vajadusel kontakteerutakse taotlejatega ja täpsustatakse infot. Väljundnäitajaid arvestatakse kumulatiivselt meetmete kaupa. 31 5.2 Strateegia muutmine Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab NVK juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ettepaneku strateegia muutmiseks. Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist üksnes juhatuse koosolekul. Põhjalikumad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi vastavas strateegia- ja seirekomisjonis36, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse siinkohal strateegia seire tulemusi. Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele. 36 Moodustatakse vastavalt vajadusele. 32 LISAD Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs Tegevuspiirkonna analüüs on koostatud eraldiseisva dokumendina „Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs“. Lisa 2. Strateegia koostamise protsess Strateegia koostamise protsess hõlmas kolme tegevusblokki: 1. Nelja Valla Kogu eelmise perioodi strateegia mõju-uuringu läbiviimine: a) Strateegia seire: b) Liikmete ja toetuse taotlejate tagasisideküsitluse läbiviimine 2. Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsi läbiviimine: a) Tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslike näitajate analüüs, sh:  Elanikkond ja selle dünaamika, võimalikud tulevikuarengud  Ruumiline muster ja seosed  Avaliku sektori põhinäitajad  Elukeskkonna ülevaade  Kolmanda sektori näitajad b) Tegevuspiirkonna ettevõtluskeskkonna analüüs 3. Strateegialoome protsessi läbiviimine ja lõppdokumendi koostamine ning visualiseerimine: a) Võtmeisikute ja -organisatsioonide ootuste kaardistamisel b) Piirkondlikud kaasamisseminarid (üks igas piirkonna omavalitsuses) c) Strateegia juhtrühma arutelud d) Tekstiloome: e) Strateegiadokumendi kujundamine 33 Tabel 16. NVK strateegia koostamise raames toimunud sündmused Kuupäev Sündmus Osalejad Tulemused 21.03.2022 Üldkoosolek 47 liiget NVK arengustrateegia 2023–2027 (virtuaalne) ettevalmistamise tegevuskava vastuvõtmine 25.05.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja Ootused ja protsess kokku lepitud juhtrühm37 2.06.2022 Üldkoosolek 25 osalejat Liikmeskond on kursis strateegiaprotsessiga 12.07– Veebipõhine küsitlus Liikmed ja piirkonna Hinnangud eelmisele 19.08.2022 liikmete ja piirkonna elanikud (122 vastajat) strateegiaperioodile, piirkonna elanike hulgas peamised väljakutsed, lahendamist vajavad küsimused 30.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja Ajakava ja protsess täpsustatud juhtrühm 29.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja Tegevuspiirkonna analüüsi juhtrühm tulemused läbi arutatud ja valideeritud 14.09.2022 Kaasamisseminar Organisatsiooni Sisend piirkonna väljakutsete, Saue vallas liikmed (14 osalejat) arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas 15.09.2022 Kaasamisseminar Organisatsiooni Sisend piirkonna väljakutsete, Saku vallas liikmed (10 osalejat) arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas 16.09.2022 Kaasamisseminar Kiili Organisatsiooni Sisend piirkonna väljakutsete, vallas liikmed (8 osalejat) arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas 20.09.2022 Kaasamisseminar Organisatsiooni Sisend piirkonna väljakutsete, Harku vallas liikmed (12 osalejat) arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas 22.09.2022 Ettevõtjate Piirkonna ettevõtjad Sisend ettevõtlusvaldkonna inspiratsioonipäev (86 osalejat) peamiste väljakutsete ja vajaduste koostöös teiste osas piirkonna LEADER- tegevusrühmadega 30.09.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja Strateegia esialgne raamistik kokku juhtrühm lepitud 10.10.2022 Juhtrühma ja juhatuse Konsultant, juhatus ja Strateegia täpsustatud koosolek juhtrühm 26.10.2022 Üldkoosolek 20 osalejat Tegevuspiirkonna analüüs ja strateegia tööversioon liikmeskonna poolt heaks kiidetud 6.10–23.12.2022 Ideekonkurss noorte Noorte ettepanekud hulgas koostöös tegevuspiirkonna arendamise Lääne-Harju kohta Koostöökogu ja Ida- Harju Koostöökoguga 37 6-liikmeline meeskond, kus on esindatud tegevbüroo, juhatus ja liikmeskond. 34 10.11.2022 Seminar partneritega Lääne-Harju Ühised väljakutsed ja Koostöökogu, Ida- potentsiaalsed koostööprojektid Harju Koostöökogu, kaardistatud Põhja-Harju Koostöökogu, Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 19.12.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja Strateegia tervikdokumendi juhtrühm mustand läbi arutatud 15.02.2023 Sotsiaalvaldkonna Omavalitsuste Täpsustatud sotsiaalvaldkonna töötuba sotsiaalvaldkonna väljakutseid ja võimalikke esindajad projektiideid 24.03.2023 Lõpuseminar 25 osalejat Testitud strateegia 24.05.2023 Üldkoosolek Organisatsiooni Heaks kiidetud strateegia liikmed (15 liiget) 35  MTÜ NELJA VALLA KOGU ÜHISSTRATEEGIA 2023–2027+ Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 24.05.2023 ja muudatustega 04.06.2025 Kehtiv alates 1.01.2024 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................... 1 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 2 2. TEGEVUSPIIRKONNA VÄLJAKUTSED JA ARENGUEELDUSED ............. 3 3. STRATEEGIA ..................................................................................... 5 3.1 Visioon 2027+ ............................................................................................................. 6 3.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed............................................................................. 6 3.2.1 Kogukondade toetamine ......................................................................................................6 3.2.2 Ettevõtluse arendamine .......................................................................................................8 3.2.3 Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede) ................................................................... 10 3.2.4 Sotsiaalse kaitse suurendamine (Euroopa Sotsiaalfond+ meede) ........................................ 12 3.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) .......................................................................... 14 3.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus..................................................................15 3.4 Seosed teiste arengudokumentidega ....................................................................... 16 4. STRATEEGIA ELLUVIIMINE.............................................................. 20 4.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine ................................................................. 20 4.2 Rahastamiskava ....................................................................................................... 21 4.3 Rakenduskavad ........................................................................................................ 22 4.4 Taotlemine ............................................................................................................... 22 4.5 Taotluste hindamine ................................................................................................ 23 5. STRATEEGIA SEIRE ......................................................................... 30 5.1 Seire korraldus ......................................................................................................... 30 5.2 Strateegia muutmine ................................................................................................31 LISAD ................................................................................................ 32 Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs .................................................................................... 32 Lisa 2. Strateegia koostamise protsess ........................................................................... 32 1 1. SISSEJUHATUS MTÜ Nelja Valla Kogu (NVK) on Harku, Saku, Saue ja Kiili omavalitsusi, vabaühendusi ja ettevõtteid koondav avalikes huvides tegutsev organisatsioon. NVK on LEADER-määruse1 mõistes kohalik tegevusrühm, mille piirkond on määratletud nelja omavalitsuse territooriumiga2. NVK põhikirjaliseks eesmärgiks on kohaliku elu arendamine, maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja säästvale arengule kaasaaitamine, sealhulgas kohaliku ettevõtluse, teeninduse, hariduse, kultuuri, turisminduse ja tööhõive eelduste arendamine ning tegevuspiirkonna elanike heaolu suurendamine. 2022. a juuli seisuga oli NVK-l 47 liiget. Tegevuspiirkond (623,6 km2) asub Harjumaa lääne-, edela- ja lõunaosas, piirnedes Tallinna linnaga. NVK tegevuspiirkonnas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 47 463 inimest. Kümne aastaga on elanike arv kasvanud 9 tuhande inimese võrra. LEADER-programmi vahendite kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027 peavad kohalikud tegevusrühmad, mida Eestis on kokku 26, koostama strateegia. Strateegia peab tuginema piirkonna väljakutsetele ja arengueeldustele, võttes arvesse elanikkonna soove ja ootusi. Samuti peab see LEADER-põhimõtetest3 ja sekkumise üldeesmärgist: ■ Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine NVK strateegia on suunatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 erieesmärgi nr 8 (edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust) saavutamisele. Strateegia koostamist alustati piirkonna ettevõtjate, kolmanda sektori organisatsioonide esindajate, kohalike omavalitsuste ja teiste asjast huvitatud isikute koosloomes (Lisa 2. Strateegia koostamise protsess) 2022. a märtsis. Vajaliku sisendi saamiseks korraldati mitmesuguseid arutelusid ja koostati eraldiseisva dokumendina tegevuspiirkonna analüüs (Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs). NVK strateegia koosneb kolmest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna strateegia – visioon, eesmärgid ja toetusmeetmed. Teine osa sisaldab strateegia elluviimise kirjeldust – rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldus, hindamiskriteeriumid. Kolmas osa keskendub seiresüsteemi kirjeldusele. Koostajad avaldavad siirast tänu kõigile strateegia valmimisse panustajatele! Strateegia jõustub 1.01.2024. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022032 (külastatud 9.12.2022) LEADER – Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale (seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel). 2 Saue vallast kuulub NVK tegevuspiirkonda 18 asustusüksust (2017. a haldusreformieelne Saue vald, v.a Laagri alevik, ja Saue linn). 3 Põhimõtted: 1) piirkonnapõhine lähenemine, 2) altpoolt tulev algatus, 3) avaliku ja erasektori partnerlus, 4) uuendusmeelsuse soosimine, 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, 6) võrgustikutöö soosimine, 7) koostöö edendamine 2 2. TEGEVUSPIIRKONNA VÄLJAKUTSED JA ARENGUEELDUSED Tegevuspiirkond (623,6 km2) asub Harjumaa (4328 km2) lääne-, edela- ja lõunaosas, piirnedes Tallinna linnaga. Piirkond hõlmab nelja kohaliku omavalitsuse territooriumeid – Harku, Kiili, Saue ja Saku, sh Harku, Saku ja Kiili valda tervikuna, Saue valla endise Saue linna ja Saue valla ala (v.a Laagri alevik ning endise Kernu ja Nissi valla külad), moodustades Harjumaast 14,4% (Joonis 1). Joonis 1. NVK tegevuspiirkonna kaart 3 Tegevuspiirkonna omavalitsustes elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 58 644 inimest, neist NVK tegevuspiirkonnas 47 463 inimest. Piirkonna territooriumi suuruseks on 623,6 km2 ning keskmiseks asustustiheduseks on u 75 inimest km2 kohta. Asustustihedus ületab Eesti keskmist kahe ja poole kordselt. Piirkonna ühisteks nimetajateks on Vääna jõgi, mis saab alguse Paekna külast Kiili vallast, suubudes Lohusalu lahte Harku vallas, ja Tallinna linna lähedus. Viimasega kaasnevad piirkonna omavalitsustele sarnased probleemid ja võimalused. Ühisteks probleemideks on elanikkonna kiire juurdekasv ja sellest tulenev vajadus sotsiaalse taristu kiireks arendamiseks, samuti nõrgad kogukondlikud sidemed, sest reeglina on elanike puhul tegemist inimestega, kes on ühes kohas lühikest aega elanud. Võimalused on samuti seotud pealinna lähedusega – nii avalikud kui erateenused on lühikese sõidu kaugusel. Samas on seetõttu ettevõtjatel vähe motivatsiooni arendada välja kohapealseid teenuseid. Need aspektid ilmnevad selgelt ka piirkonna tugevuste ja nõrkuste analüüsis. Piirkonna peamised tugevused on: ■ Elanikkond on kasvav ja üldiselt jõukas. ■ Looduskeskkond on mitmekesine ja pakub palju tegevusvõimalusi. ■ Omavalitsused on majanduslikult heal järjel – neil on võimekus teha investeeringuid ■ Kogukonnad on olemas ja toimivad, olemas on vajalik taristu kogukondade tegevuseks. ■ Tallinna linna lähedus tagab töökohtade ja teenuste kättesaadavuse. Nõrkusteks on seevastu: ■ Tallinna linna lähedus, mis ei motiveeri kohapealseid teenuseid arendama, arengust hoolimata tuntakse kohapealsetest teenustest puudust. ■ Uusarenduste kogukondlik identiteet on nõrk; kogukondade eestvedajaid on vähe, ja neil puudub toetav tugisüsteem. Kogukondade valmisolek kriisideks on puudulik. ■ Vaba aja veetmise võimalusi (sh huvitegevust) ei ole piisavalt. ■ Ajaloolisi piirkondi pole piisavalt eksponeeritud. Seega vajavad toetamist kogukonnad (investeeringud, vaba aja veetmise taristu, sidusus), tark mikro- ja väikeettevõtlus (teenused, lisandväärtus, piirkonna atraktiivsus) kogukondade ja ettevõtete areng (kogukondade eestvedajad, sektoriteülene ühis- ja arendustegevus) kogukondade, sh ettevõtete teadmised ja oskused (koostöö, võrgustumine, arendustegevus) ja sotsiaalne sidusus. Läbivate teemadena on olulised (uuenduslikkus, koostöisus ja kestlikkus (rohelisus). Piirkonda mõjutavad ka välised tegurid (võimalused ja ohud), millest peamised on seotud uute trendide (rohelise mõtteviisi juurdumine ja tehnoloogia areng), mitmesuguste kriiside (energia, julgeolek, majandus, tervis), elanike arvu kasvust tingitud survega taristule ja ressurssidele ning kogukondliku sidususe vähenemisega. 4 3. STRATEEGIA MTÜ Nelja Valla Kogu strateegia koostamisel on arvestatud LEADER-sekkumise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi, mitmete aruteluseminaride sisendit ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest. Strateegia koosneb visioonist (üldistav kirjeldus soovitud tulevikust), eesmärkidest (kirjeldus konkreetse valdkonna soovitud tulevikust), tulemusnäitajatest (eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad), meetmetest (eesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevuste kogum)4 ning väljundnäitajatest (meetmete elluviimist mõõtvad ja eelistusi esile toovad5 näitajad). Seejuures võib eesmärgi täitumist mõõta mitme näitajaga. Igale eesmärgile vastab aga üks konkreetne meede, millel omakorda võib olla mitu väljundnäitajat. Nelja Valla Kogu strateegia sisaldab viite eesmärki ja neile vastavaid meetmeid (Tabel 1). Üldjoontes järgib strateegia eelmise perioodi lähenemist, kuna sotsiaalmajanduslik olukord ja väljakutsed on sarnase iseloomuga. Erinevusena on kogukondade eesmärgi alla ühendatud nii investeeringud kui ühistegevused ning lisandunud on Euroopa Sotsiaalfond+ eesmärk. Tabel 1. MTÜ Nelja Valla Kogu strateegia ülesehitus Visioon Kogukondade Eesmärgi tulemusnäitajad Kogukondade Meetme väljundnäitajad toetamise eesmärk toetamise meede Ettevõtluse Eesmärgi tulemusnäitajad Ettevõtluse Meetme väljundnäitajad arendamise eesmärk arendamise meede Piirkonna EESMÄRGI tulemusnäitajad Piirkonna turundamise Meetme väljundnäitajad turundamise meede eesmärk Sotsiaalse kaitse Eesmärgi tulemusnäitajad Sotsiaalse kaitse Meetme väljundnäitajad eesmärk meede LEADER-koostöö Eesmärgi tulemusnäitajad LEADER-koostöö Meetme väljundnäitajad eesmärk meede 4 LEADER-i kontekstis on tegevusteks taotlejate poolt esitatavad projektid. 5 Iseloomustavad, milliseid teemasid meetmete puhul oluliseks peetakse (kohalike ressursside väärindamine, noorte kaasamine jms) – soovitakse taotlusi, mis panustavad ühte või mitmesse väljundnäitajasse. 5 3.1 Visioon 2027+ Nelja Valla Kogu tegevuspiirkond on heakorrastatud, turvaline, nutikas, keskkonnahoidlik ja külalislahke elupaik. 3.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed 3.2.1 Kogukondade toetamine Eesmärk nr 1: Piirkonnas on võimalusterohke ja turvaline elukeskkond Tegevuspiirkond on eelmise strateegiaperioodi vältel jõudsalt arenenud, mida kinnitab ka ligikaudu veerandi võrra kasvanud noorepoolne elanikkond. Juurde on rajatud mitmeid elamupiirkondi, kaasnevat taristut ja avalikke teenuseid (lasteaiad, koolid jms). Tegevuspiirkonna omavalitsused on tulukad, olles võimelised suuremahulisteks investeeringuteks. Teisalt on elanikkonna kasv olnud kiirem kogukondade arengust, mille kujunemine on pikaaegne protsess. Samuti pole hiljuti piirkonda kolinute vahel jõudnud tekkida püsivamaid sidemeid. Kuna elanikke on palju ( enam kui 47 tuhat), on vaja rohkesti mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi jms. Kõigega ei suuda omavalitsused toime tulla, samuti tunnetavad kogukonnad ise paremini, mida neil enim tarvis on. Seetõttu on otstarbekas toetada kogukondi vajalike investeeringute tegemisel. Kiire arendustegevus on lisaks teatavatele puudujääkidele elukeskkonnas ja kogukondades toonud kaasa kartuse looduskeskkonna kahjustumise osas. Seetõttu on vajalik võimaldada kogukondadele looduskeskkonna seisundit parandavaid tegevusi. Uue teemana on tõusetunud siseturvalisus ja kriisideks valmisolek. On loomulik, et riigil ja omavalitsustel on olemas vajalikud plaanid, kuid ka kogukonnad ise peavad suutma toime tulla. Tabel 2. Eesmärgi nr 1 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Projektide elluviijate hinnang Ei ole Elluviijad peavad Intervjuud projektide tulemustele mõõdetud projekte elluviijatega vajalikeks ja tulemuslikeks Selliste tegevuste arv, mis aitavad 0 5 Projektide elluviijate kaasa keskkonnasäästlikkusele ning tagasiside (kogutakse e- kliimamuutuste leevendamise ja PRIA-s) nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)6 6 Siin ja edaspidi: R... viitab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustuslikule seirenäitajale. 6  Nende maapiirkondade elanike 07 20% (u 9 tuhat Projektide elluviijate osakaal, kes saavad kasu paremast tegevuspiirkonna tagasiside (kogutakse e- juurdepääsust teenustele ja taristule elanikku) PRIA-s) ühise põllumajanduspoliitika toetuse kaudu (R.41) (kasusaajate arv) Tabel 3. Meede nr 1: kogukondade toetamine Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 45%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel Toetatavad tegevused8 ■ Investeeringud avalikku ruumi ning avalikuks kasutuseks mõeldud ehitistesse, rajatistesse, taristusse, sisustusse ja seadmetesse, sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse ■ Investeeringuga seotud järelevalvetegevused ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest ■ Investeeringud looduskeskkonna säilitamisse ja parandamisse ■ Kohapealsete vaba aja veetmise võimaluste (huviringid, sporditegevus jms) loomine või arendamine (investeeringud põhivarasse ja väikevahenditesse) ■ Siseturvalisuse tõstmine, sh kogukondade kriisideks valmisoleku tagamine (investeeringud) Mittetoetatavad tegevused9 ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina ■ Kinnistu ost ■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna ■ Projektijuhtimine Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad: ■ Kolmanda sektori organisatsioonid ■ Omavalitsused Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks ■ Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt põhjendada selle kestlikkust, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot10 Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 3000 7 Mõõtmist alustatakse käesoleva strateegia elluviimisega ehk hinnatakse konkreetse strateegia mõju elanikkonnale. 8 Lubatud on ka kasutatud seadmete soetamine. 9 Läbivalt kõikide meetmete puhul: mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused. 10 Kestlikkust tuleb põhjendada iga projekti puhul, kuid suuremahulisemate korral on tarvis olla detailsem. Vaja ei ole koostada eraldiseisvat dokumenti, vaid käsitleda teemasid (kasutajad, tulud, kulud, sotsiaalmajanduslik mõju jms) taotluses. 7  ■ Maksimaalne: 200 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta) Toetuse määr ■ Kuni 90% Väljundnäitajad ■ Uute vaba aja veetmise võimaluste arv ■ Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv ■ Keskkonnasäästlike lahenduste arv ■ Turvalisust tõstvate projektide arv ■ Looduskeskkonda parandavate projektide arv ■ Looduskeskkonnale ligipääsu parandavate projektide arv 3.2.2 Ettevõtluse arendamine Eesmärk nr 2: Piirkonnas on tark mikro- ja väikeettevõtlus ning vajalikud teenused Asulate kasvamisega on kaasnenud ka seal osutatavate teenuste hulk. See on omakorda vähendanud vajadust iga kord pealinna sõita. Samas ei ole teenuseid siiski veel piisavalt, seda eriti Tallinnast kaugemale jäävates asulates. Seetõttu on sarnaselt eelmisele perioodile vajalik toetada teenuste arendamist esmajoones peamistes Tallinnast väljaspool asuvates tõmbekeskustes. Tallinnasse on koondunud suur osa Eesti teadlastest ja tippettevõtetest. Seega on pealinna lähedus hea võimalus kasutada sealset oskusteavet. Samuti on kättesaadavad kõik peamised ekspordikanalid. Seetõttu on mõttekas toetada lisaks kohapealsete teenuste arendamisele ka tarka ettevõtlust, mis piirkonnale lisandväärtust tooks. Fookuses on mikro- ja väikeettevõtlus, kellel vajaliku arenguhüppe sooritamiseks ressursse napib. Piirkonna tugevuseks on mitmekesine ja kaunis loodus. Leidub metsi, rabasid, mereranda jpm. Samuti on piirkonnas turismiobjekte, mille potentsiaal on rakendamata. Teisalt on läheduses (Tallinnas) olemas suur hulk potentsiaalseid külastajaid. Seega on piirkonna jaoks tegemist kasutamata võimalusega. Toetamist vajavad mitmed turismi-, sh pärandkultuuri objektid. 8 Tabel 4. Eesmärgi nr 2 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv11 012 20% Äriregister Toetust saanud ettevõtete lisandväärtuse 0 20% Äriregister kasv töötaja kohta13 Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa 0 3 Projektide elluviijate keskkonnasäästlikkusele ning tagasiside (kogutakse e- kliimamuutuste leevendamise ja nendega PRIA-s) kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27) Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 0 3 Projektide elluviijate projektides toetatud uued töökohad (R.37) tagasiside (kogutakse e- PRIA-s) ÜPP toetusel arendatud maapiirkondade 0 15 Projektide elluviijate ettevõtete, sealhulgas biomajanduse tagasiside (kogutakse e- ettevõtete arv (R.39) PRIA-s) Tabel 5. Meede nr 2: ettevõtluse arendamine Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 30%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel Toetatavad tegevused ■ Investeeringud põhivarasse (taristusse, hoonetesse, seadmetesse, tarkvarasse jms), sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse kohapealsete toodete ning teenuste loomiseks või arendamiseks ja mikrotootmise edendamiseks ■ Investeeringud turismiobjektidesse (taristu, hooned, rajatised jms), sh kultuuri- ja ajaloopärandi taastamine, objektidele ligipääsetavuse tagamine ■ Investeeringuga seotud järelevalvetegevused ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina ■ Kinnistu ost ■ Projektijuhtimine ■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad: ■ FIE-d 11 Taotlemise aasta ja projekti elluviimisele järgneva aasta võrdlusena. 12 Algtase on 0, kuna mõõdetakse toetuse ergutavat mõju toetuse saajale. 13 Taotlemise aasta ja projekti elluviimisele järgneva aasta võrdlusena. 9  ■ Mikro- ja väikeettevõtted14 ■ Kolmanda sektori organisatsioonid, kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele (näiteks ettevõtete liidud) Toetust ei saa taotleda meetme määruses loetletud välistatud tegevusaladele Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas ■ Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt kirjeldada äriplaani, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot15 Toetussummad (EUR)16 ■ Minimaalne: 3000 ■ Maksimaalne: 75 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta) Toetuse määr ■ Kuni 60% Väljundnäitajad ■ Uute töökohtade arv ■ Uuenduslike projektide arv ■ Uute või arendatud teenuste arv ■ Uute või arendatud toodete arv ■ Keskkonnasäästlike lahenduste arv 3.2.3 Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede) Eesmärk nr 3: Piirkonnas on järjepidevalt arenevad kogukonnad ja ettevõtted Tegevuspiirkonnas leidub aktiivseid kogukondi, kes panustavad järjepidevalt elukeskkonna arendamisse. Samas on tegemist hästi kiiresti kasvava elanikkonnaga piirkonnaga, kus uutel elanikel puudub kohaliku kogukonnaga seos. Samuti on nõrkusena välja toodud, et kogukondade eestvedajaid on siiski vähevõitu. Seetõttu on vajalik panustada kogukondade arendamisse, sh uute elanike kaasamisse ja aktivistide järelkasvu loomisse. Samuti vajab toetamist ettevõtete arendustegevus. Lisaks investeeringutele on tarvis toetada ka muid tegevusi, nagu näiteks turundus. Et piirkonnas oleks tervikuna hea elada, on tarvis kompleksset lähenemist – toetada ettevõtete ja kogukondade investeeringuid, aga ka mitmesuguseid ühis- ja arendustegevusi. 14 Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 2 miljonit eurot. Väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit eurot (https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-definition_en). 15 Taotluses, mitte eraldi dokumendina (visioon, kliendid, müügitulu prognoos, turundus, tasuvus jms). 16 Toetus võib olla vähese tähtsusega abi. 10 Tabel 6. Eesmärgi nr 3 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase Sihttase Allikas ÜPP toetusel arendatud 0 3 Projektide elluviijate maapiirkondade ettevõtete, tagasiside (kogutakse e- sealhulgas biomajanduse PRIA-s) ettevõtete arv (R.39) Toetatud sotsiaalse kaasamise 0 300 Projektide elluviijate projektidega hõlmatud isikute tagasiside (e-PRIA) arv R.42) Tabel 7. Meede nr 3: piirkonna arendamine Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 15%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel Toetatavad tegevused Kogukondadele suunatud: ■ Elanikkonna teadmiste ja oskuste tõstmine (koolitused, seminarid, õppereisid jms) ■ Võrgustike loomine ■ Kogukonna eestvedajate järelkasvu loomine ■ Immateriaalse pärandi säilitamine (meedia, materjalid, sündmused) ■ Sündmuste korraldamine ■ Projektijuhtimine Ettevõtetele suunatud ■ Teenuste ja toodete arendamine ■ Koolitustegevus ■ Turundus ■ Sündmuste korraldamine ■ õppereisid Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud ■ Kinnistu ost ■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna ■ Projektijuhtimine ettevõtetest taotlejate puhul Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad: ■ Kolmanda sektori organisatsioonid, sh kohalik tegevusrühm ■ FIE-d ■ Mikro- ja väikeettevõtted Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kodu tegevuspiirkonnas või peab tegevus olema suunatud tegevuspiirkonna hüvanguks ■ Projekti, mille põhisisuks on turundus, koosseisus tuleb esitada turundusplaan17 17 Taotluses, mitte eraldiseisva dokumendina (sihtgrupid, kanalid, tegevused, oodatavad tulemused, mõõdikud jms) 11  Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 3000 ■ Maksimaalne: 50 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta) Toetuse määrad ■ Kuni 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul ■ Kuni 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul Väljundnäitajad ■ Kaasatud organisatsioonide arv ■ Võrgustike arv ■ Noortealgatuste arv ■ Sündmuste arv ■ Sündmustel osalejate arv ■ Turundusprojektide arv ■ Teenuste ja toodete arendusprojektide arv NB! Meetmest saab tegevusi ellu viia ainult ühisprojektina. Ühisprojekt on projekt, mis viiakse ellu 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, kellest vähemalt üks ei ole kohalik tegevusrühm. 3.2.4 Sotsiaalse kaitse suurendamine (Euroopa Sotsiaalfond+ meede) Eesmärk nr 4: Piirkond on sotsiaalselt sidus Piirkonna elanikkond on enamjaolt noorepoolne ja hea sissetulekuga. Vanemaealine (65+) rahvastik moodustab elanikkonnast ligikaudu 10–13%, mis on märkimisväärselt riigi keskmisest väiksem. Seetõttu on sotsiaalsete probleemide suunitlus Eesti teiste piirkondadega võrreldes mõnevõrra teistsugusem (näiteks rohkem sõltuvushäireid). Samas on selge, et ka Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas leidub neid, kes erinevatel põhjustel on kogukonna tegevustest eemale jäänud. Nendeks võivad olla üksijäänud eakad, omastehooldajad, erivajadustega või sõltuvusprobleemidega inimesed. Terve ja tervikliku kogukonna huvides on vajalik nad üles leida ja taas kogukonda kaasata. Selleks sobivad mitmesugused rohujuure tasandi lahendused, mida siinse meetme raames on kavas toetada. Meetmega adresseeritakse mõlemat sekkumise eesmärki: ■ Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine ■ Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine 12 Tabel 8. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas Toetatud sotsiaalse 0 750 Projektide elluviijate kaasamise projektidega tagasiside hõlmatud isikute arv Projektide arv 0 6118 Taotlused Tabel 9. Meede nr 4: sotsiaalse kaitse suurendamine Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest Rahastamine toimub eraldiseisvast allikast: Euroopa Sotsiaalfond+ Toetatavad tegevused ■ Projektijuhtimine, v.a juhul, kui tegevuse elluviijaks on kohalik omavalitsus ■ Ekspertide kaasamine ■ Sihtgrupi ja tegevuse läbiviija transport ■ Sündmuste korraldamine ■ Toimetulekut säilitavad ja/või parandavad tegevused täisealiste sihtgrupile19 (teavitus- ja ennetustegevus, intervallhoiu pakkumine, psühholoogiline nõustamine, omastehooldajate nõustamine ja toetamine jne) ■ Ühiskonnagruppide sotsiaalse kaasatuse suurendamine ■ Valdkondlikud koolitused ja valdkonnas tegutsevate inimeste võrgustike loomine ■ Haridus-, sotsiaal-, tervishoiuvaldkonna ja kogukondlike teenuste integreerimine ■ Tegevuse elluviimiseks vajalike väikevahendite (seade vms, mida ei arvata organisatsiooni põhivara hulka ja mis ei ületa 15% tegevuse eelarvest) soetamine Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud Toetuse saajad ■ Toetuse saaja on kohalik tegevusrühm: MTÜ Nelja Valla Kogu, kes korraldab tegevuste elluviimiseks minikonkursse Nõuded toetuse saajale ■ Tegevuse elluviija võib olla tegevuspiirkonnas tegutsev kohaliku omavalitsuse üksus, vabaühendus või mikro- ja väikeettevõte ning kohalik tegevusrühm ■ Ei rahastata tegevusi, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse või Töötukassa ülesandeks või mida on võimalik mõnest muust allikast finantseerida Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 1000 ■ Maksimaalne: 6029 Toetuse määr 100% Väljundnäitajad • Tegevustes osalejate arv 18 NVK tegevuspiirkonnale Euroopa Sotsiaalfond+ ja riikliku kaasfinantseeringu summa on u 367 tuhat eurot. Arvestades, et ühe projekti maksimaalne suurus saab olla u 6000 eurot, on võimalik läbi viia u 61 projekti. 19 Täisealiseks loetakse isikut alates 16. eluaastast. 13  • Tegevuste elluviijate arv Hindamiskriteeriumid Rakendatakse erinevaid kriteeriume võrreldes teiste meetmetega, vt ptk 3.5 3.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) Eesmärk nr 5: Piirkonnas on vajalikud teadmised ja oskused elu edendavate projektide elluviimiseks Koostööprojektid on olulised parimate praktikate tutvustamiseks piirkonnas. Samuti aitavad need kaasa kokku lepitud oluliste teemade adresseerimisele. Suurendamaks potentsiaalsete taotlejate algatusvõimet, jõudmaks uute sihtgruppideni ja varustamaks neid vajalike teadmiste ning oskustega, on tarvis ellu viia keskselt koordineeritud projekte. Otstarbekas ei ole tegeleda väga paljude erinevate teemadega, kuna see killustab ressursid ja tähelepanu. Perioodil 2024–2027+ kavas keskenduda järgmistele20: • Loode- ja Põhja-Eesti ning Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna turundamine koostöös teiste LEADER tegevusrühmade ja partneritega. • Ettevõtete ja kogukondade, seejuures esmajoones noorte kaasamine ning võimestamine • Keskkonnateadlikkuse tõstmine • Kriisideks valmisoleku tõstmine • Arukate külade ja kogukondade kontseptsiooni rakendamine Tabel 10. Eesmärgi nr 5 tulemusnäitajad Mõõdik Algtase Sihttase Allikas Projektide tegevustes Ei ole mõõdetud Vähemalt 80% Uuring projektides osalejate rahulolu vastanutest on rahul osalenute hulgas Tabel 11. Meede nr 5: LEADER-koostöö Näitaja Sisu Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 10%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel Toetatavad tegevused ■ Koolitused ■ Õppereisid ■ Turundus ■ Ekspertide kaasamine 20 Läbi arutatud ka peamiste partneritega: Lääne-Harju Koostöökogu, Ida-Harju Koostöökogu ja Põhja-Harju Koostöökogu. 14  ■ Projektijuhtimine Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud ■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna Toetuse saajad ■ Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Nelja Valla Kogu Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks ■ Koostööprojekti peab heaks kiitma tegevusrühma üldkoosolek Toetussummad (EUR) ■ Otsustatakse üldkoosoleku poolt Toetuse määr ■ Kuni 90% Väljundnäitajad ■ Kaasatud Eesti-siseste organisatsioonide arv ■ Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv 3.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus NVK strateegia perioodiks 2023–2027 jätkab üldjoontes eelmise perioodi lähenemisega, kuna väljakutsed on jätkuvalt sarnased. Samuti on eelmine strateegia ennast õigustanud. Niisiis on ka käesoleva strateegiaga kaetud valdkonnad, mis on vajalikud maaelu edendamiseks. Strateegias on eesmärgistatud viis teemat, mis on suunatud kahe peamise valdkonna (elukeskkond ja ettevõtlus) arendamiseks. Seejuures on arvestatud, et elukeskkond koosneb lisaks füüsilistele objektidele ka kogukondade olemasolust ja elanike ühistegevusest. Sama kehtib ettevõtluse puhul – vajadus pole toetada mitte ainult investeeringuid põhivarasse, vaid ka muid tegevusi, nagu näiteks turundus. Selleks on loodud integreeritud ühisprojekti meede, millest toetatakse nii kogukondade kui ka ettevõtete arendustegevusi. Uue valdkonnana on lisandunud sotsiaalteemad. Toetatakse sotsiaalse kaasatuse suurendamist ja hoolduskoormuse vähendamist vastavalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava eesmärgile. Seejuures võivad tegevuste elluviijaiks olla kõik sektorid. Täpsemalt on ka määratletud LEADER-koostöö teemavaldkonnad, et need toetaksid just soovitud valdkondlike eesmärkide saavutamist, ja võimestaksid potentsiaalseid taotlejaid. Sel viisil suurendatakse nende suutlikkust koostada taotlusi, mis parimal võimalikul viisil vastaksid strateegia eesmärkidele. Toetusmeetmed on välja töötatud LEADER-lähenemise printsiibile „integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed“. Nn horisontaalsete teemade (uuenduslikkus, koostöisus ja kestlikkus (rohelisus) paremaks esiletoomiseks arvestatakse neid taotluste hindamisel. Taotlused, mis panustavad ühe või enama horisontaalse teema edendamisse, saavad hindamisel rohkem punkte. Uuenduslikkust adresseerib täiendavalt ettevõtlusmeetmest toetatav tegevus „ettevõtete arendustegevus, sh teenuste ja tootearendus, teadus- ja arendustegevus, koolitused“. Sel viisil julgustatakse ettevõtjatest taotlejaid pöörama rohkem tähelepanu uute lahenduste väljatöötamisele, mitte pelgalt põhivara (asendus)investeeringutele. 15 Taotlejate lihtsuse huvides on siiski konkreetsed meetmed adresseeritud konkreetsetele sihtgruppidele. Nii saavad kogukondade meetmest toetust vabaühendused ja omavalitsused ning ettevõtlusmeetmest ettevõtted, v.a arendusmeede, mis on suunatud kõikidele sihtgruppidele. Sel viisil on tagatud toetuste sihistatus, aga ka omavaheline integreeritus. 3.4 Seosed teiste arengudokumentidega NVK strateegia koostamisel on arvesse võetud mitmeid hierarhiliselt kõrgema tasandi (riik, maakond, kohalik omavalitsus) arengudokumente (Tabel 12). Kuigi riikliku tasandi arengudokumente on rohkesti, on siinkohal välja toodud neli peamist: 1) strateegia „Eesti 2035“ kui riigi peamine strateegiline alus, 2) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis on LEADER-meetme aluseks, 3) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mis on sotsiaalvaldkonna eesmärgi aluseks ja 4) Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), mis sätestab sihid sotsiaalvaldkonnas. Eeldus on, et nimetatud dokumendid on juba arvesse võtnud teiste valdkondade püüdlusi ja poliitikaid. Seega kooskõla nendega kindlustab vastuolude puudumise ka muude dokumentidega. Regionaalsel tasandil on välja toodud sidusus maakonna arengustrateegiaga, kohalikul omavalitsuste dokumentidega. Tabel 12. Nelja Valla Kogu strateegia seosed teiste arengudokumentidega Arengu- Eesmärk Nelja Valla Kogu strateegia seos dokument Strateegia Strateegilised sihid: NVK strateegia panustab otseselt „Eesti 2035“21 sihtide 1–3 saavutamisse. 1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene Määratletud on eesmärgid, mis 2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond panustavad heasse elukeskkonda, tarka mikro- ja väikeettevõtlusesse 3. Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning vajalikesse teenustesse. majandus 4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond 5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine Euroopa Liidu Erieesmärk nr 8: NVK strateegia panustab kõikidesse ühise ■ Edendada tööhõivet, majanduskasvu, aspektidesse: põllumajandus soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste ■ Eesmärgid on tervikuna suunatud -poliitika osalemist põllumajanduses, sotsiaalset sekkumise üldeesmärgi strateegiakava kaasatust ja kohalikku arengut saavutamisse – toetatakse 2023–202722 maapiirkondades, sealhulgas elukeskkonda edendavaid projekte, panustatakse ettevõtluskeskkonna arengusse 21 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (külastatud 7.12.2022) 22 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 (külastatud 7.12.2022) 16  ringbiomajandust ja säästvat (nii otseselt toetuste kui kaudselt metsamajandust ühisprojektidega) ja võimestatakse kohalikke LEADER-sekkumise üldeesmärk: kogukondi. ■ Maapiirkondades atraktiivse elu- ja Täpsemalt: ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade ■ Ettevõtluse arendamiseks on välja terviklik arendamine töötatud ettevõtlusmeede, innovaatilisus on üks hindamis- Erieesmärgid: kriteeriumitest ■ Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute ■ Kogukondade võimestamine on tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste osa elukeskkonna meetmest, lahenduste kaudu samuti on LEADER-koostöö suunatud olulises osas just ■ Kohalike kogukondade, elanike ning noorte erinevate gruppide kaasamisele ja tulevikuliidrite võimestamine nende võimekuse tõstmisele ■ Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh ■ Teenuste kättesaadavus on läbi kogukonnateenuse arendamise adresseeritud ■ Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ettevõtlusmeetmes, kus ringmajandust propageerivate) lahenduste muuhulgas toetatakse vajalike välja töötamine ja rakendamine teenuste arendamist ■ Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja ■ „Rohelisus“ on läbiva printsiibina propageerimine, sh arukate külade arvestatud edendamine hindamiskriteeriumites ■ Kuvandi loomisele on otseselt suunatud LEADER-koostöö prioriteet Loode-Eesti turundamine koostöös Lääne- Harju Koostöökoguga Ühtekuuluvus- Erieesmärk k: Erieesmärgi sekkumise eesmärkide poliitika ■ Parandada võrdset ja õigeaegset saavutamiseks on NVK strateegias fondide juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja määratletud eesmärk (sotsiaalse rakenduskava taskukohastele teenustele, sealhulgas kaitse suurendamine) ja välja perioodiks teenustele, millega parandatakse eluaseme töötatud toetusmeede, mis on 2021–202723 ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas otseselt suunatud sotsiaalvaldkonna tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada edendamisele, sh teenuste sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas kättesaadavuse parandamisele ja parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet Sekkumise eesmärgid: ■ Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine ■ Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine 23 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 (külastatud 7.12.2022) 17  Heaolu Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, Eesmärkide saavutamisele kaasa arengukava millest kaks on seotud sotsiaalvaldkonna aitamiseks on strateegias 2023–2030 meetmega: määratletud sotsiaalse kaitse (eelnõu)24 ■ Nr 3: vanemaealised on ühiskonnas suurendamise meede, mis sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud adresseerib kõiki. võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad ■ Nr 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu ■ Nr 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks Harju Visioon 2040+: NVK strateegiat võib käsitleda maakonna ■ Harju maakond on Põhja-Euroopa targa kohaliku tasandi instrumendina, mis arengu- majanduse süda, siin on suurepärane keskendub elukeskkonnale, strateegia elukeskkond, kestlik taristu ning kiired ja kogukondadele ja ettevõtlusele, 2040+ (eelnõu mugavad ühendused kogu maailmaga. samuti sotsiaalsele kaasatusele. Välja 25.10.2022)25 töötatud toetusmeetmed aitavad Strateegilised eesmärgid: saavutada maakonna tasandi ■ Harju maakond on rahvusvaheliselt eesmärke. hinnatud uue majanduse ja innovatsiooni keskus, mille suurim väärtus on siinsed Keskendutakse nendele teemadele, inimesed ja kogukonnad. mida ka maakonna strateegia ■ Harju maakonnas on Läänemere regiooni tegevussuundades on LEADER- parim elukeskkond – turvaline, roheline, tegevusrühmade ülesandena kestlik ning kaasaegsete töökohtade ja käsitletud. teenustega. ■ Harju maakonnas on jätkusuutlik ja tasakaalustatud maakasutus, kestlik taristu ning kiired ja keskkonnasäästlikud ühendused nii maakonna siseselt, ülejäänud Eestiga kui ka välisriikidega. Kiili valla Valla visioon 2030 kõlab järgmiselt: Sarnaselt maakonnastrateegia arengukava ■ Kiili on Eesti kõige korrashoitum vald. Olles elluviimise toetamisele aitab NVK 2023–203026 tihedalt lõimunud pealinnapiirkonda, on strateegia kaasa omavalitsuste siin säilinud maalähedane puhas ja arengupüüdluste saavutamisele kõige turvaline elukeskkond. Kogukonnad on madalamal, kohaliku kogukonna ühtehoidvad ja aktiivsed. Valla asumid on tasandil. heakorrastatud ja teistele Eesti piirkondadele eeskujuks. Avalikud teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond vastab elanike ja ettevõtjate ootustele. 24 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- (külastatud 6.02.2023) 25 https://www.hol.ee/706 (külastatud 7.12.2022) 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/423092022040 (külastatud 8.12.2022) 18  Saue valla Visioon aastaks 2035: arengukava ■ Küla elab, maa toidab, linn toetab – meie 2022–203527 ühendame. Saue vallas on kõik eluks vajalik olemas. Vallas on tugevad maapiirkonnad, kus on tagatud baasteenused ning millel on oma identiteet ja eripära. Saue linna ja Laagri aleviku teljel on kaasaegne linnaline keskkond, kuhu on koondunud spetsialiseeritud teenused, ning mille elukeskkond on mõnusalt aedlinnaline. Raudteeäärsetes kasvupiirkondades on kaasaegne taristu, mis toetab elanike arvu suurenemist kestlikul moel. Harku valla Valla visioon 2037 kõlab järgmiselt: arengukava ■ Harku vald on Eesti omavalitsuste lipulaev. aastani 203728 Valda arendatakse vastutustundlikult ja Eesti kui terviku huve silmas pidades, siinsed algatused rikastavad ka teisi piirkondi. Eeskujulikud avalikud teenused on korraldatud läbimõeldult ja elanike soove ning vajadusi arvestades. Ettevõtjad teavad, et nad on Harku vallas oodatud, seda näitab nende mitmekesisus ja soov valla arengusse panustada. Elu- ja looduskeskkond on roheline ja sõbralik, õigustades täiel määral sloganit „Elu kui puhkus“. Saku valla Valla visioon 2035+ kõlab järgmiselt: arengukava ■ Saku vald pakub Eesti parimat 2035+29 pealinnalähedast töö̈- ja elupaika. Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise, sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja teenuskeskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks. Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum. 27 https://sauevald.ee/arengukavad (külastatud 7.12.2022) 28 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4090/4202/2011/HarkuVVK_2018_m13_Lisa1.pdf# (külastatud 8.12.2022) 29 https://www.riigiteataja.ee/akt/429102022053 (külastatud 8.12.2022) 19 4. STRATEEGIA ELLUVIIMINE NVK strateegia elluviimise põhiinstrumendiks on toetusmeetmed, mis on välja toodud peatükis 1.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed. Strateegia elluviimine hõlmab: ■ Organisatsiooni juhtimist ja arendamist – strateegia elluviimise tagamine, sh taotlusvoorude korraldamine ja LEADER-koostöö meetme elluviimine ■ Taotluste menetlemine ja hindamine ■ Teavitamine – potentsiaalsete taotlejate informeerimine pakutavatest meetmetest ja nende võimestamine ■ Strateegia elluviimise seiret – tulemuslikkuse hindamine ja vajadusel korrektuuride tegemine 4.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine NVK juhtimisorganisatsiooni on täpsemalt kirjeldatud tegevuspiirkonna analüüsis (Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs). NVK kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, igapäevast tegevust korraldab valitav juhatus. Igapäevase töö eest vastutab tegevmeeskond, kes kinnitatakse ametisse juhatuse poolt. Tegevmeeskonna tööülesanded kinnitab juhatus eraldi, kuna strateegia elluviimise käigus võib tekkida vajadus palgata täiendavaid inimesi ja/või muuta olemasolevate kohustusi. Strateegia elluviimiseks tuleb tegevmeeskonnal täita vähemalt järgmised ülesannete blokid: ■ Strateegia meetmete elluviimine vastavalt eelarvele ja rakenduskavale, sh • Taotlejate nõustamine ja toetuse saajate abistamine projektide elluviimisel • Taotluste tehniline kontroll • Koostöötegevuste elluviimine, sh koostööprojektide juhtimine ■ Seire korraldamine ■ Teabe jagamine valdkonna teiste rahastusallikate kohta ■ Teavitusürituste korraldamine ■ PRIA-ga seonduvate tegevuste elluviimine ■ Tegevusrühma (finants)juhtimine ja raamatupidamine ■ Kohalike võrgustike arendamine Taotlusi hindab hindamiskomisjon, mis määratakse juhatuse poolt. Komisjoni töökord kinnitatakse eraldi dokumendina. Organisatsiooni võimekuse arendamine toimub peaasjalikult LEADER-koostöö meetme kaudu. Algatatakse ja osaletakse projektides, mis vastavad meetmes (LEADER-koostöö) kokku lepitud fookusteemadele. 20 4.2 Rahastamiskava Strateegia elluviimise rahastamine toimub peamiselt kahest allikast – LEADER-programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Omafinantseeringu tagamiseks kogutakse liikmemakse. NVK võib lisaks osaleda ka muudest allikatest rahastatud projektides, kui need aitavad kaasa strateegia elluviimisele. Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Eelarvest vähemalt 75% jagatakse välja toetustena, kuni 25% on kavandatud strateegia rakendamiseks (büroo ülalpidamiskulud, palgad jms). Tabel 13. NVK eelarve jagunemine Meede Toetussumma Toetusmäärad Toetussummad jagunemine Kogukondade 45% (ligikaudu 90% ■ Minimaalne: 5 000 toetamine 715 tuhat eurot) ■ Maksimaalne: 200 000 Ettevõtluse 30% (ligikaudu ■ 60% ■ Minimaalne 5 000 arendamine 475 tuhat eurot) ■ Maksimaalne: 75 000 Piirkonna 15% (ligikaudu ■ 90% kasumit ■ Minimaalne: 5 000 arendamine 240 tuhat eurot) mittetaotlevate ■ Maksimaalne: 50 000 (ühisprojektide Toetused (75%) projektide puhul meede) ■ 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul Sotsiaalse kaitse Rahastatakse 100% ■ Minimaalne: 1000 suurendamine ESF+ ■ Maksimaalne: (ESF+ meede) vahenditest määruses sätestatud (ligikaudu 370 miniprojekti tuhat eurot) maksimaalne maksumus LEADER-koostöö 10% (ligikaudu 90% Otsustab üldkoosolek (tegevusrühma 160 tuhat eurot) meede) Tegevusrühma Ligikaudu 490 100% - elavdamisku Tegevus- ja lud (25%) kulud tuhat eurot Eelarve kokku 2 451 280 sh EAFRD toetus 2 083 511 sh ESF+ toetus 367 769 LEADER-meetmete rahastamise täpne osakaal ja summa meetmete kaupa täpsustatakse iga-aastase rakenduskava kinnitamisega. 21 Toetuste eelarve planeeritud jagunemine aastate lõikes on järgmine: 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üleminekuperiood 40% 40% 20% Kasutamata Üleminekuperiood Üleminekuperiood osa 4.3 Rakenduskavad Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab tegevmeeskond ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi – näiteks vähendada meetmete maksimaalse toetussumma suurust. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile. Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi. 4.4 Taotlemine Taotlusvoore korraldatakse vastavalt üldkoosoleku poolt heaks kiidetud rakenduskavadele. Aastatel 2024–2025 on kavas kulutada kuni 80% vahenditest ja aastal 2026 kuni 20%, millele lisanduvad eelmiste aastate jäägid. LEADER-koostöö meetme projektid vältavad kuni perioodi lõpuni. Sel viisil kindlustatakse eelarve optimaalne kasutus, sh tegevusrühma rahastamine, kuna see on seotud väljamaksete summaga. Taotlusvoorudest annab NVK avalikkusele teada vastavalt LEADER-meetme määrusele. Taotlemine toimub e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul, kus taotlused esitatakse otse tegevusrühmale. NVK meetmetest saavad toetust taotleda tegevuspiirkonnas tegutsevad organisatsioonid või peavad tegevustest kasusaajad olema piirkonna elanikud. Taotlus peab sisaldama informatsiooni, mis on nõutud LEADER-meetme määruses. Vastava elektroonilise taotlusvormi koostab PRIA. Lisaks tuleb taotluses kajastada informatsioon, mis on vajalik tegevusrühmale taotluse asjakohasuse hindamiseks. Kõnealune teave esitatakse samuti e-PRIA vahendusel. Näidisvormi teeb NVK kättesaadavaks ka oma kodulehel. 22 4.5 Taotluste hindamine Taotluste hindamine koosneb viiest seotud etapist (Joonis 2). Järgmisesse etappi ei saa siirduda enne, kui eelmine on lõpetatud. • Taotluste tehniline kontroll (mitte hindamine) 1 • Tehnilise kontrolli tulemuste ja hindamisele minevate taotluste nimekirja 2 kinnitamine juhatuse poolt • Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine 3 • Hindamine 4 • Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt 5 Joonis 2. Taotluste hindamise protsess Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine) Tehniline kontroll sisaldab esitatud dokumentide ja taotlejate nõuetele vastavuse üle vaatamist tegevbüroo poolt. Vajadusel antakse taotluse esitajale aeg puuduste likvideerimiseks. Sisulisi hinnanguid tehnilise kontrolli etapis ei anta. Tehnilise kontrolli tulemuste ja hindamisele minevate taotluste nimekirja kinnitamine juhatuse poolt Esitatud taotluste tehnilise kontrolli tulemustest lähtuvalt teeb juhatus büroo ettepanekul otsuse projektide hindamisele saatmise kohta. Tehniliselt mittevastavaid taotlusi hindamisele ei saadeta, ülejäänud kuuluvad hindamisele e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise projektid. Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine Paikvaatlusi korraldatakse reeglina investeeringuprojektidele osas. Samas võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ka muude projektide vaatlemiseks koha peal. Investeeringuid mittesisaldavatele taotlustele rakendatakse ärakuulamist – taotleja esitleb oma projekti hindamiskomisjonile. Paikvaatluse/ärakuulamise viivad läbi vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget, vormistades ka vastavasisulise protokolli. 23 Hindamine Komisjoni liikmed taotlusi iseseisvalt vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub e-PRIA-s, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul. Seal tagab tehnilise lahendus tegevbüroo. Seejärel viiakse taotluste arutamiseks läbi hindamiskomisjoni koosolek. Tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse NVK juhatusele. NVK hindamiskomisjoni moodustamise ja töökorralduse printsiibid on järgmised: ■ Hindamiskomisjoni kuulub kuni 12 liiget. Juhatus võib otsustada valida mitu hindamiskomisjoni – näiteks ühe ettevõtlusvaldkonna taotluste, teise kogukonna taotluste ja kolmanda sotsiaalvaldkonna taotluste hindamiseks. ■ Komisjoni valitakse 12 põhi- ja 12 asendusliiget (mõlemal juhul kolm kohalike omavalitsuste, kolm kolmanda sektori ja kolm ettevõtjate esindajat). Hindamiskomisjoni võib valida liikmeid ka väljastpoolt NVK liikmesorganisatsioone, kaasamaks tegevuspiirkonnavälist ekspertiisi. ■ Hindamiskomisjoni liikmetega sõlmitakse lepingud, millega sätestatakse vähemalt õigused töötasule ja asjakohase info saamisele ning kohustused osaleda teemakohastel koolitustel ja teavitada enda taandamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. ■ Hindamiskomisjoni liikmetega sõlmitavates lepingutes on sätestatud ka konfidentsiaalsuskohustus. ■ Hinnatakse kõiki taotlusi, millele on teinud juhatus hindamisele saatmise otsuse. ■ Hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel (Tabel 14 ja Tabel 15). ■ Taotlused, mis ei vasta strateegiale, ei saa positiivset otsust. Taotluste hindamiskriteeriumid jagunevad kaheks osaks: 1. Mõju ja asjakohasusega seotud (bloki osakaal 70%): a. Seosed strateegiaga b. Projekti panus meetme väljundnäitajate saavutamisse c. „Rohelisus“ d. Uuenduslikkus e. Koostöisus f. Kestlikkus 2. Kvaliteediga seotud (bloki osakaal: 30%) a. Realistlikkus b. Taotluse kvaliteet c. Taotleja võimekus ja taust 24 Hindamine toimub skaalal 1–4, kus 4 – väga hea, 3 – rahuldav, 2 – kesine ja 1 – puudulik. Lisaks rakendatakse taotluste hindamisel lävendit – kui taotlus saab koondhindeks30 2,6 või vähem, seda ei rahuldata. Meetmetele 1, 2 ja 3 rakendatakse läbivalt samu kriteeriume. Meede 4 puhul kasutatakse LEADER meetmetest erinevaid kriteeriume. Tabel 14. Hindamiskriteeriumid (meetmed 1, 2 ja 3) Osa Kriteerium ja Kirjeldus Skaala (1–4) osakaal Taotluse Hinnatakse, kas ja 1 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud, sidusus kuivõrd on taotlus arenguvajadusi ei ole lahti mõtestatud31 strateegia seotud visiooni ja 2 – Taotlus on strateegiaga vähesel määral seotud, visiooni ja eesmärkidega – kas ja võib aru saada, millist arenguvajadust projektiga eesmärkidega mil määral aitab projekti lahendatakse (20%) elluviimine nende 3 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt seotud, saavutamisele kaasa arenguvajadus on arusaadavalt välja toodud 4 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia visioonist ja eesmärkidest, arenguvajadused ja lahendused on selgelt välja toodud Taotluse panus Hinnatakse, kas ja 1 – Taotlus ei panusta ühtegi väljundnäitajasse meetme kuivõrd panustab projekt Mõju ja asjakohasusega soetud (kokku 70%) 2 – Taotlus panustab ühte väljundnäitajasse väljund- konkreetse meetme 3 – Taotlus panustab rohkem kui ühte näitajate väljundnäitajate väljundnäitajasse täitmisesse sihttasemete (10%) saavutamisse 4 – Taotlus panustab rohkem kui kahte väljundnäitajatesse Projekti Hinnatakse, kas ja 1 – Taotlus ei panusta üldse keskkonna- ja „rohelisus“ kuivõrd panustab projekt kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse (10%) keskkonna- ja 2 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike kliimasõbralike (sh bio- lahenduste väljatöötamisse vähesel määral ja ringmajandus) 3 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste lahenduste väljatöötamisse osaliselt väljatöötamisse (sh näiteks kohalike 4 – Taotlus on keskkonda taastav ja kliimasõbralik ressursside kasutamine, taastuvenergia rakendamine, taaskasutus, ringmajandus jms) ESF+ meetme puhul hinnatakse tegevuste kliimasõbralikkust Projekti Hinnatakse, kas ja mil 1 – Taotlus ei ole uuendusliku iseloomuga uuenduslikkus määral on tegemist 2 – Taotlus on uuendusliku iseloomuga taotleja (10%) jaoks 3 – Taotlus on uuenduslik tegevuspiirkonnas 30 Koondhinne moodustub hindamiskomisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetilisest keskmisest. 31 Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele. 25  uuendusliku 4 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool lähenemisega32 tegevuspiirkonda Projekti Hinnatakse, kas projekti 1 – Taotleja viib projekti ellu ilma partneriteta, koostöisus elluviimine ja/või tulemused on kuuluvad üksnes taotlejale33 (10%) tulemuste kasutamine 2 – Projekti elluviimine toimub koostöö omas toimub koostöös, samuti sektoris/valdkonnas, kaasatud on vähemalt 1 kas projekti elluviimise partner järgselt tekivad 3 – Projekti elluviimine toimub vähemalt kahe koostöösidemed sektori koostöös, kes kõik saavad projektist kasu, kaasatud on enam kui 1 partner 4 – Projekt viiakse ellu 3 sektori sisulises koostöös, tulemused on mõeldud kõikidele kasutamiseks Projekti Hinnatakse, kas ja mil 1 – Tegevused lõppevad projekti lõpuga, tulemuste määral on projekti investeeringuobjekti edasine ekspluateerimine kestlikkus tulemused tagatud peale ei ole läbi mõeldud (10%) toetusrahade lõppemist, 2 – Projekti tulemused on vähesel määral kestlikud kuidas on kaetud 3 – Projekti tulemused on enamjaolt kestlikud objektide majanduskulude 4 – Projekti tulemused on arusaadavalt katmine, vajalik jätkusuutlikud (näiteks teenuse osutamine kliendibaas vms jätkub ka peale projekti lõppu). Rajatud investeeringuobjektide edasine ekspluateerimine on läbi mõeldud ja tõepärane Realistlikkus Hinnatakse, kas projektis 1 – Tulemuste saavutamine ei ole usutav, ajakava ja (10%) kavandatud tulemuste eelarve on ebarealistlikud saavutamine ning 2 – Tulemuste saavutamine on vähesel määral eelarve ja ajakava on usutav Kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 30%) selged ning realistlikud 3 – Tulemuste saavutamine on enamjaolt usutav 4 – Projekti eelarve on põhjendatud (nt hinnapakkumistega kaetud), ajakava on realistlik. Projekti tulemuste saavutamine on usutav Taotluse Hinnatakse taotluse 1 – Taotluse osad ei ole üksteisega loogiliselt kvaliteet (10%) kvaliteeti – osade seotud, tekst on raskesti mõistetav, keeleliselt omavahelist sidusust, ebakorrektne keelelist ja 2 – Taotluse osad on üksteisega vähesel määral vormistuslikku seotud, tekst on ebakorrektne ja üldjoontes korrektsust, asjakohaste mõistetav lisade olemasolu 3 – Taotluse osad on üksteisega üldiselt seotud, tekst on enamjaolt mõistetav ja korrektne 4 – Projekti eesmärgid, tegevused ja tulemused on omavahel loogiliselt seotud. Taotlus on koostatud keeleliselt ja vormiliselt korrektselt, sisaldades asjakohaseid lisadokumente 32 Uuenduslikkuse (innovaatilisuse) all mõistetakse uue või oluliselt täiustatud toote (kauba või teenuse) või protsessi, uue turundusmeetodi või uue organisatsioonilise meetodi rakendamist äritegevuses, töökoha korraldamisel või välissuhetes (OECD, 2005). 33 Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele. 26  Taotleja Hinnatakse taotleja 1 – Taotleja ja/või tema meeskonnaliikmete võimekus ja võimekust projekti ellu võimekus projekti ellu viia on väga väike – taust (10%) viia, sh, kuid mitte ainult varasemad kogemused puuduvad, võimalik varasem kogemus, kulude suurenemine tingib tõenäoliselt projekti majanduslik võimekus, katkestamise, meeskonnaliikmetel puuduvad kompetentsus projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Taotlejal on varasemalt esinenud probleeme projektide elluviimisega, maksekohustuste täitmise vms-ga 2 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on osaline võimekus projekti ellu viimiseks. Esineb üksikuid varasemaid probleeme 3 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on üldiselt võimekus projekti ellu viimiseks olemas. Varasemaid probleeme ei esine 4 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on varasem kogemus projektide elluviimisel, võimekus tagada omafinantseering 34või isegi katta kallinemine, olemas on vajalikud teadmised ja oskused projekti tulemuslikuks elluviimiseks. Taotleja renomee on laitmatu Tabel 15. Hindamiskriteeriumid (meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“) Kriteerium ja Kirjeldus Skaala (1–4) osakaal Taotluse seos NVK 1- Taotlus ei ole meetme eesmärkidega seotud; strateegia ja Hinnatakse projekti vastavust projekti lähteprobleemi või vajadust ei ole selgelt meetme Euroopa Sotsiaalfond+ meetme lahti mõtestatud. eesmärkide eesmärkidele, milleks on 2- Taotluses on vähene seos meetme eesmärkidega; täitmisega (20%) pikaajalise hoolduse teenuste vajadus on tunnetatav, kuid ebapiisavalt kättesaadavuse ja kvaliteedi kirjeldatud. parandamine ja 3- Taotlus on suures osas kooskõlas meetme hoolduskoormuse leevendamine, eesmärkidega; projekti vajadus/probleem on inimväärikuse tagamine ja arusaadavalt esitatud ning seos meetme sotsiaalse kaasatuse prioriteetidega on enamjaolt tuvastatav. suurendamine. Samuti 4- Taotlus tuleneb otseselt meetme eesmärkidest; hinnatakse, kas projekti projekti lähteprobleem ja vajadused on selgelt eesmärgid ja kavandatud põhjendatud ning kavandatud lahendused on tegevused tulenevad selgelt konkreetsed, aidates olulisel määral kaasa tuvastatud vajadustest ning meetme eesmärkide saavutamisele. vastavad ka Nelja Valla Kogu strateegiale Projektitegevuste Hinnatakse, millist tegelikku kasu 1- Projekt ei oma selget mõju sihtrühmale; oodatav mõju ja muutust projekt sihtrühmadele kasu on tühine või seos sihtrühma vajadustega sihtrühmadele toob ning kuivõrd kavandatud puudub. Osalejate arv minimalistlik või (30%) tulemused parandavad ebarealistlik. sihtrühmade olukorda. Eelkõige 2- Projektist võib sündida mõningast kasu väikesele vaadeldakse, kas projekt hulgale sihtrühma esindajatele, kuid mõju suurendab sihtrühmade sotsiaalsele kaasatusele ja/või hoolduskoormuse sotsiaalset kaasatust ja toetab leevendamisele on väga piiratud või ebaselge. inimväärikuse tagamist (näiteks 34 Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele. 27  võimaldab sihtrühmadel senisest Osalejate arv on osaliselt põhjendatud, kuid ei enam ühiskonnaelus osaleda), vasta kavandatud tegevustele. ning kas kavandatud tegevused 3- Projektist saadav kasu sihtrühmadele on aitavad pikaajalise hoolduse üldjoontes märgatav; enamik kavandatud teenuste parema kättesaadavuse tulemusi aitab parandada sihtrühma olukorda (sh ja kvaliteedi kaudu leevendada suurendada kaasatust või parandada hoolduskoormust. Hinnatakse, hooldusteenuste kättesaadavust). Osalejate arv kas planeeritud osalejate arv on on üldjoontes sobiv ja enamasti kooskõlas realistlik ja põhjendatud, tegevustega. arvestades projekti sisu, 4- Projektil on ulatuslik ja selge positiivne mõju tegevuste mahtu ja kestust. sihtrühmadele; tulemused parandavad tuntavalt sihtrühmade olukorda, suurendades sotsiaalset kaasatust või parandades hooldusteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh leevendades oluliselt hoolduskoormust. Osalejate arv on selgelt põhjendatud ning hästi vastavuses tegevuste mahu ja iseloomuga. Projekti eelarve Hinnatakse projekti teostatavust 1- Eelarve ja/või ajakava ei ole realistlikud ega põhjendatus ja antud eelarve- ja ajaraamides. läbipaistvad: planeeritud tegevusi ei ole võimalik ajakava Vaadeldakse, kas eelarve on ettenähtud ressursside ja ajaga ellu viia ning realistlikkus (25%) läbipaistev ja põhjendatud ning kavandatud tulemuste saavutamine ei ole usutav. vastab kavandatud tegevustele ja 2- Eelarve ja ajakava on osaliselt põhjendatud, kuid planeeritud tulemustele, sisaldavad ebarealistlikke või põhjendamatuid Samuti kas projekti ajakava on komponente; projekti tulemuste saavutamise realistlik, võimaldades kõik usutavus on madal antud plaani raames. tegevused õigeaegselt ellu viia. 3- Eelarve ja ajakava on üldjoontes selged ning Hinnatakse, kuivõrd on suures osas realistlikud; enamik kulusid on kavandatud tulemuste põhjendatud ja ajakava arvestab tegevuste saavutamine usutav ettenähtud loogilist järgnevust. Kavandatud tulemuste ressursside piires. saavutamine on enamjaolt usutav antud ressursidega. 4- Eelarve on detailne, läbipaistev ja hästi põhjendatud (kulud on selgelt lahti kirjutatud ja vajadusel tõendatud hinnapakkumiste või kuvatõmmistega); ajakava on realistlik ja kooskõlas kavandatud tegevustega. Tulemuste saavutamine projekti raames on täiesti usutav ja realistlik planeeritud ressursse arvestades. Projekti Hinnatakse esitatud taotluse 1- Taotluse osad ei ole omavahel loogiliselt seotud; korrektsus – vormi ja sisukvaliteeti ning selle tekst on raskesti mõistetav ja sisaldab arvukalt tegevuste loogikat. Vaadeldakse, kas keelelisi või vormistuslikke vigu; mitmed nõutud loogiline seos, taotluse erinevad osad lisad puuduvad. projekti tervikpilt (eesmärgid, tegevused, eelarve, 2- Taotluse osade seos on nõrk või ebaselge; tekstis (15%) oodatavad tulemused) esineb märkimisväärselt keelelisi/vormistuslikke moodustavad ühtse loogilise ebatäpsusi, kuid dokument on üldjoontes terviku; kas taotlus on keeleliselt arusaadav; mõni nõutud lisadokument on puudu ja vormistuslikult korrektne ning või puudulik kas kõik nõutud ja asjakohased 3- Taotluse osad on suures osas omavahel seotud; lisadokumendid on lisatud. tekst on enamasti selge ja vaid väheste keeleliste vigadega; kõik olulised lisad on kaasas. 4- Taotluse kõik osad (eesmärgid, tegevused, eelarve, tulemused) on täielikult kooskõlas ja moodustavad selge, loogilise terviku. Taotlus on keeleliselt ja vormistuslikult korrektne ning sisaldab kõiki nõutud lisadokumente. Taotleja Hinnatakse taotleja varasemat 1- Taotlejal puudub kogemus sarnaste projektide suutlikkus projekti kogemust sarnaste tegevuste elluviimisel. Meeskonna pädevus on ebapiisav ellu viia (10%) elluviimisel ning tema võimekust ning puudub valmisolek finantseerida tegevusi 28 projekti edukalt ja jätkusuutlikult oma vahenditest kuni rahastuseni. ellu viia. Vaadeldakse meeskonna Projektiteostus ei ole usaldusväärne. professionaalset kompetentsust, 2- Taotlejal on vähene või osaline kogemus, kuid projektijuhtimise kogemust ning esineb olulisi lünki nii projektijuhtimise oskustes võimekust tegevused viia ellu kui ka finantsilises võimekuses. On kahtlusi, kas olukorras, kus rahastus projekti suudetakse ellu viia juhul, kui rahastus eraldatakse alles pärast saabub alles pärast tegevusi. projektitegevuste lõppu. 3- Taotlejal on piisav kogemus ja pädevus sarnaste projektide elluviimisel. Finantsvõimekus on üldjoontes tagatud ning projekt on teostatav ka juhul, kui rahastus laekub lõppjärgus. Siiski võivad esineda mõningad riskikohad, näiteks piiratud varasem kogemus suuremahuliste projektidega või piiratud likviidsus. 4- Taotlejal on ulatuslik ja tõendatud kogemus analoogsete projektide juhtimisel. Meeskond on pädev. Taotleja omab finantsilist võimekust tegevuste katmiseks enne rahastuse väljamaksmist ning projektiteostus on igati usaldusväärne ja professionaalne. 29 5. STRATEEGIA SEIRE 5.1 Seire korraldus Strateegia seiret korraldab NVK juhatus ja tegevusi viib ellu tegevbüroo. Mõõdikud, nende sihttasemed ja andmeallikad on ära toodud peatükis 1.2 (Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed). Eristatakse kahte sorti näitajaid: ■ Tulemusnäitajad, mis mõõdavad eesmärkide täitmist ja millele on seatud sihttasemed. Tulemusnäitajad jagunevad omakorda kaheks: • Kohustuslikud tulemusnäitajad – need tulenevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast 2023–2027 ja on aluseks tegevusrühma iga-aastase kohustusliku seirearuande koostamisele. • Tegevusrühma poolt täiendavalt määratletud näitajad, mis aitavad mõista, kas ja kuivõrd on eesmärgid täidetud. ■ Väljundnäitajad, mis on sätestatud eraldi igale meetmele ja mille osas ei ole määratletud sihttasemeid. Vastavalt taotlustest saadavale infole seiratakse jooksvalt väljundnäitajate numbrilisi väärtusi, et strateegiaperioodi lõpus oleks võimalik hinnata, millist tüüpi tegevused on olnud kõige sagedasemad, milliseid teemasid oluliselt adresseeritud ei ole jne. See annab sisendi järgmise strateegiaperioodi meetmete kujundamiseks. Tabel 15. NVK strateegia seire korraldus Näitaja Korraldus Kohustuslikud Informatsiooni kogutakse e-PRIA-s taotlejatelt otse väljamaksete tulemusnäitajad tegemise raames. Täiendavad tulemusnäitajad, sh Muud näitajad Kogutakse tegevbüroo poolt aasta peale projekti elluviimist jooksvalt. Küsitlusel põhinevad Küsitlused viiakse läbi toetust saanud taotlejate hulgas üks kord strateegiaperioodi lõpus. Küsitlusele vastamine on toetuse saajatele kohustuslik (vastavasisuline nõusolek küsitakse taotlemisprotsessi käigus). Väljundnäitajad Informatsiooni kogutakse NVK tegevbüroo poolt heaks kiidetud taotlustest saadavale sisendile (kas projekt on uuendusliku iseloomuga, mitu uut toodet on loodud jne). Vajadusel kontakteerutakse taotlejatega ja täpsustatakse infot. Väljundnäitajaid arvestatakse kumulatiivselt meetmete kaupa. 30 5.2 Strateegia muutmine Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab NVK juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ettepaneku strateegia muutmiseks. Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist üksnes juhatuse koosolekul. Põhjalikumad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi vastavas strateegia- ja seirekomisjonis35, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse siinkohal strateegia seire tulemusi. Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele. 35 Moodustatakse vastavalt vajadusele. 31 LISAD Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs Tegevuspiirkonna analüüs on koostatud eraldiseisva dokumendina „Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs“. Lisa 2. Strateegia koostamise protsess Strateegia koostamise protsess hõlmas kolme tegevusblokki: 1. Nelja Valla Kogu eelmise perioodi strateegia mõju-uuringu läbiviimine: a) Strateegia seire: b) Liikmete ja toetuse taotlejate tagasisideküsitluse läbiviimine 2. Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsi läbiviimine: a) Tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslike näitajate analüüs, sh: ▪ Elanikkond ja selle dünaamika, võimalikud tulevikuarengud ▪ Ruumiline muster ja seosed ▪ Avaliku sektori põhinäitajad ▪ Elukeskkonna ülevaade ▪ Kolmanda sektori näitajad b) Tegevuspiirkonna ettevõtluskeskkonna analüüs 3. Strateegialoome protsessi läbiviimine ja lõppdokumendi koostamine ning visualiseerimine: a) Võtmeisikute ja -organisatsioonide ootuste kaardistamisel b) Piirkondlikud kaasamisseminarid (üks igas piirkonna omavalitsuses) c) Strateegia juhtrühma arutelud d) Tekstiloome: e) Strateegiadokumendi kujundamine 32 Tabel 16. NVK strateegia koostamise raames toimunud sündmused Kuupäev Sündmus Osalejad Tulemused 21.03.2022 Üldkoosolek 47 liiget NVK arengustrateegia 2023–2027 (virtuaalne) ettevalmistamise tegevuskava vastuvõtmine 25.05.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja Ootused ja protsess kokku lepitud juhtrühm36 2.06.2022 Üldkoosolek 25 osalejat Liikmeskond on kursis strateegiaprotsessiga 12.07– Veebipõhine küsitlus Liikmed ja piirkonna Hinnangud eelmisele 19.08.2022 liikmete ja piirkonna elanikud (122 vastajat) strateegiaperioodile, piirkonna elanike hulgas peamised väljakutsed, lahendamist vajavad küsimused 30.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja Ajakava ja protsess täpsustatud juhtrühm 29.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja Tegevuspiirkonna analüüsi juhtrühm tulemused läbi arutatud ja valideeritud 14.09.2022 Kaasamisseminar Organisatsiooni Sisend piirkonna väljakutsete, Saue vallas liikmed (14 osalejat) arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas 15.09.2022 Kaasamisseminar Organisatsiooni Sisend piirkonna väljakutsete, Saku vallas liikmed (10 osalejat) arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas 16.09.2022 Kaasamisseminar Kiili Organisatsiooni Sisend piirkonna väljakutsete, vallas liikmed (8 osalejat) arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas 20.09.2022 Kaasamisseminar Organisatsiooni Sisend piirkonna väljakutsete, Harku vallas liikmed (12 osalejat) arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas 22.09.2022 Ettevõtjate Piirkonna ettevõtjad Sisend ettevõtlusvaldkonna inspiratsioonipäev (86 osalejat) peamiste väljakutsete ja vajaduste koostöös teiste osas piirkonna LEADER- tegevusrühmadega 30.09.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja Strateegia esialgne raamistik kokku juhtrühm lepitud 10.10.2022 Juhtrühma ja juhatuse Konsultant, juhatus ja Strateegia täpsustatud koosolek juhtrühm 26.10.2022 Üldkoosolek 20 osalejat Tegevuspiirkonna analüüs ja strateegia tööversioon liikmeskonna poolt heaks kiidetud 6.10–23.12.2022 Ideekonkurss noorte Noorte ettepanekud hulgas koostöös tegevuspiirkonna arendamise Lääne-Harju kohta Koostöökogu ja Ida- Harju Koostöökoguga 36 6-liikmeline meeskond, kus on esindatud tegevbüroo, juhatus ja liikmeskond. 33 10.11.2022 Seminar partneritega Lääne-Harju Ühised väljakutsed ja Koostöökogu, Ida- potentsiaalsed koostööprojektid Harju Koostöökogu, kaardistatud Põhja-Harju Koostöökogu, Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 19.12.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja Strateegia tervikdokumendi juhtrühm mustand läbi arutatud 15.02.2023 Sotsiaalvaldkonna Omavalitsuste Täpsustatud sotsiaalvaldkonna töötuba sotsiaalvaldkonna väljakutseid ja võimalikke esindajad projektiideid 24.03.2023 Lõpuseminar 25 osalejat Testitud strateegia 24.05.2023 Üldkoosolek Organisatsiooni Heaks kiidetud strateegia liikmed (15 liiget) 34   04. juuni 2025 toimunud üldkoosolekul tehtud muudatused Nelja Valla Kogu 2023-2027+ ühisstrateegiasse Strateegiadokumendis on eemaldatud tekst punaselt ja mahajoonitult ning uus lisanduv tekst on kollase taustavärviga. Muutmisvajaduse põhjendused Valdavalt puudutavad muudatused toetusmeetmetega seotud peatükke.  Läbivalt on kõigis meetmetes vähendatud tulemusnäitajate sihttasemete arvulisi suurusi, kuna need on esimeste taotlusvoorude läbiviimise järgselt hinnates liigselt ülepaisutatud ning nende täitmine ei pruugi osutuda reaalseks.  Meetmete rahaliste mahtude juurde on lisatud, et nende täpne osakaal kogu eelarvest otsustatakse iga-aastase rakenduskava kinnitamisega, et oleks võimalik operatiivsemalt suunata rahalisi vahendeid eri meetmete vahel, kui on näha ala- või ületaotlemist mõnes meetmes.  Meetme 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ osas on koostatud uued ja kompaktsemad hindamiskriteeriumid, mis on vastavuses meetme iseloomuga.  Koostööprojektide meetme puhul on piirkonna turundamise osas laiendatud piirkonda ning märgitud koostööpiirkonnaks üldisemalt Loode- ja Põhja-Eesti ning Nelja Valla Kogu tegevuspiirkond. Muudatused alapeatükkide kaupa 3.2.1 Kogukondade toetamine  Tabel 2, Tulemusnäitajatest vähendada mõõdiku „Sellised tegevused, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ja kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)“ sihttaseme numbrit 10 pealt 5-le.  Tabel 2, Tulemusnäitajatest jätta välja mõõdik „Toetatud arukate külade strateegiate arv (R40)“ sihttase 10tk (pole selles meetmes asjakohane, pigem koostööprojektide toetusmeetmega seonduv)  Tabel 3, täiendada „Meetme osakaal rahastusest hinnanguliselt 45%“ lausega „täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel“  Tabel 3, muuta minimaalne toetussumma senise 5000 euro asemel 3000 euro peale  Tabel 3, täiendada maksimaalset toetussummat lausega: iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta 3.2.2 Ettevõtluse arendamine  Tabel 4, Tulemusnäitajates vähendada mõõdiku „Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)“ sihttaset 3 peale.  Tabel 4, Tulemusnäitajates vähendada mõõdiku „Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) projektides toetatud uued töökohad (R.37)“ sihttaset 3 peale Hetkel on märgitud 10 uut töökohta, kuid see on pigem ebareaalne, kuna taotlustega elluviidavad investeeringud osaliselt pigem vähendavad töökohti (nt. automatiseerimine).  Tabel 4, Tulemusnäitajates vähendad mõõdiku „ÜPP toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)“ sihttaset 15-le.  Tabel 5, täiendada „Meetme osakaal rahastusest hinnanguliselt 30%“ lausega „täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel“  Tabel 5, muuta minimaalne toetussumma senise 5000 euro asemel 3000 euro peale  Tabel 5, täiendada maksimaalset toetussummat lausega: iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta 3.2.3 Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede)  Tabel 6, Vähendada mõõdiku „ÜPP toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)“ sihttaset 3 peale (hetkel on 10)  Tabel 6, Vähendada mõõdiku „Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv (R. 42)“ sihttaset 300 peale (hetkel on 1000), kuna senise taotlemise põhjal on projektide iseloom selline, et otseselt kaasatud osalejaid on pigem vähem.  Tabel 7, Täiendada ettevõtjatele suunatud toetavaid tegevusi ja lisada „õppereisid“.  Tabel 7, täiendada „Meetme osakaal rahastusest hinnanguliselt 15%“ lausega „täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel“  Tabel 7, muuta minimaalne toetussumma senise 5000 euro asemel 3000 euro peale  Tabel 7, täiendada maksimaalset toetussummat lausega: iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta 3.2.4 Sotsiaalse kaitse suurendamine (Euroopa Sotsiaalfond+ meede)   Tabel 9, meetme raames toetatav maksimaalne toetussumma on täpsustatud arvuga 6029 eurot (see on määrusega paika pandud summa)  Tabel 9, hindamiskriteeriumite osas on viidud sisse muudatus, uus sõnastus on: „Rakendatakse erinevaid kriteeriume võrreldes teiste meetmetega, vt ptk 3.5“ 3.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede)  Korrigeerida ja täiendada meetme raames rakendatavaid prioriteetseid teemasid. Lisada: Arukate külade ja kogukondade kontseptsiooni rakendamine. Korrigeerida: Kehtiv sõnastus: Loode-Eesti turundamine koostöös Lääne-Harju Koostöökogu ja Kodukant Läänemaaga. Uus sõnastus: Loode- ja Põhja-Eesti ning Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna turundamine koostöös teiste LEADER tegevusrühmade ja partneritega.  Tabel 11, täiendada „Meetme osakaal rahastusest hinnanguliselt 10%“ lausega „täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel“ 4.2. Rahastamiskava  Tabel 13, lisatakse tabeli järgselt täpsustav lause: „LEADER-meetmete rahastamise täpne osakaal ja summa meetmete kaupa täpsustatakse iga- aastase rakenduskavaga kinnitamisega.“ 4.5. Taotluste hindamine  Lisatud on lause „Meede 4 puhul kasutatakse LEADER meetmetest erinevaid kriteeriume“.  Lisatud on Tabel 15 Hindamiskriteeriumid (meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“), millega sätestatakse vastava meetme hindamiskriteeriumid.  NELJA VALLA KOGU ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL nr 2025/3 Kinnitamise kuupäev digitemplil Toimumisaeg: 04.06.2025 kell 18.00-19.30 Toimumiskoht: UKAS kohvik, Teaduse 14a, Saku Koosoleku juhataja: juhatuse esimees Irja Tiri Protokollija: Rando Lai Osalejad: 17 hääleõiguslikku liiget ja 3 külalist (Lisa 1) Volitustega osales 3 inimest (volitused lisatud protokollile) MTÜ Nelja Valla Kogu liikmete arv üldkoosoleku toimumise ajal: 48 Ühingu põhikirjaga ei ole määratud üldkoosoleku läbiviimiseks kvooruminõuet. ÜLDKOOSOLEKU RAKENDAMINE Koosoleku juhataja, protokollija ja häältelugeja valimine, koosoleku päevakorra kinnitamine. 1) Juhatuse esimees Irja Tiri tegi ettepaneku valida koosoleku juhatajaks Irja Tiri ja protokollijaks Rando Lai. HÄÄLETUS JA OTSUS: Valida koosoleku juhatajaks Irja Tiri ja protokollijaks Rando Lai (kõik poolt). 2) Juhatuse esimees Irja Tiri tegi ettepaneku valida koosoleku häältelugejaks Anneli Kikkas. HÄÄLETUS JA OTSUS: Valida häältelugejaks Anneli Kikkas (kõik poolt). 3) Koosoleku juhataja jätkab üldkoosolekuga, tutvustades päevakorra eelnõu, mille juhatus on välja pakkunud ja mis on eelnevalt e-postiga liikmetele saadetud. PÄEVAKORD: 1. Nelja Valla Kogu 2024 majandusaasta aruande kinnitamine 2. Nelja Valla Kogu põhikirja muudatused 3. Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023-2027+ muudatused 4. Meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ 2025. a. 1. taotlusvooru seotud isikutega tehingute kinnitamine 5. Nelja Valla Kogu meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ projektitaotluse esitamine 2025. a. sügiseses taotlusvoorus ETTEPANEK: kinnitada Nelja Valla Kogu üldkoosoleku päevakord vastavalt eelnõule ning viia üldkoosolek läbi etteantud päevakorra alusel. HÄÄLETUS JA OTSUS: Kinnitada Nelja Valla Kogu üldkoosoleku päevakord vastavalt eelnõule ning viia üldkoosolek läbi etteantud päevakorra alusel (kõik poolt). ÜLDKOOSOLEKU LÄBIVIIMINE 1. Nelja Valla Kogu 2024 majandusaasta aruande kinnitamine Tegevjuht Rando Lai ja juhatuse esimees Irja Tiri tutvustasid Nelja Valla Kogu 2024. a. majandusaasta sisulist ja finantsilist aruannet (Lisa 2). Revisjonikomisjoni liige Argo Aruvald andis ülevaate revisjonikomisjoni tööst ja valminud aktist (Lisa 3). Ettepanek: kinnitada Nelja Valla Kogu 2024. a. majandusaasta aruanne. Hääletus ja otsus 1: Kinnitada Nelja Valla Kogu 2024. a. majandusaasta aruanne (Lisa 2). 17 poolthäält; vastu ja erapooletuid ei olnud 2. Nelja Valla Kogu põhikirja muudatused Tegevjuht tutvustas põhikirja muudatusi, mis on vajalikud ühingu igapäevaseks toimimiseks ja otsustusprotsesside läbiviimiseks. Põhikirja punkt 3.3 juurde on lisatud täiendus, et ühing avalikustab liikmete nimekirja veebilehel. Ehkki meil on liikmete nimekiri ka juba varasemalt veebilehel avalik, siis lähtuvalt LEADER määrusest on PRIA nõue see kajastada ka põhikirjas. Punkt 7.2.2 juurde on lisatud, et juhatus võib lisaks tegevjuhile palgata ka töötajaid. Punkt 7.2.3 juurde on lisatud, et juhatus ei saa vastu võtta liikmeks uusi omavalitsusi, see on üldkoosoleku pädevuses. Punktid 7.2.11 – 7.2.14 on uued juhatuse tegevust täpsustavad ülesanded tulenevalt LEADER- tegevusrühma eripäradest. Punkt 7.3 on täiendatud lausega, et juhatuse koosolekut võib läbi viia e-kirja teel ilma koosolekut kokku kutsumata, kuna mõningatel juhtudel on selleks vajadus. Ettepanek: Kinnitada Nelja Valla Kogu põhikirja muudatused ja uues redaktsioonis põhikiri (Lisa 4) ning esitada see Äriregistrile. Hääletus ja otsus 2: Kinnitada Nelja Valla Kogu põhikirja muudatused ja uues redaktsioonis põhikiri (Lisa 4) ning esitada see Äriregistrile. 17 poolthäält; vastu ja erapooletuid ei olnud 3. Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023-2027+ muudatused Tegevjuht Rando Lai tutvustas üldkoosolekul osalenud liikmetele strateegia muutmisvajadust ning muudetavaid punkte. Valdavalt puudutavad muudatused toetusmeetmetega seotud peatükke. Ülevaade ja selgitused muudatuste osas: • Läbivalt on kõigis meetmetes vähendatud tulemusnäitajate sihttasemete arvulisi suurusi, kuna need on esimeste taotlusvoorude läbiviimise järgselt hinnates liigselt ülepaisutatud ning nende täitmine ei pruugi osutuda reaalseks. • Meetmete rahaliste mahtude juurde on lisatud, et nende täpne osakaal kogu eelarvest otsustatakse iga-aastase rakenduskava kinnitamisega, et oleks võimalik operatiivsemalt  suunata rahalisi vahendeid eri meetmete vahel, kui on näha ala- või ületaotlemist mõnes meetmes. • Meetme 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ osas on koostatud uued ja kompaktsemad hindamiskriteeriumid, mis on asjakohasemad vastava meetme iseloomu arvestades. • Koostööprojektide meetme puhul on piirkonna turundamise osas on laiendatud piirkonda ning märgitud koostööpiirkonnaks üldisemalt Loode- ja Põhja-Eesti ning Nelja Valla Kogu tegevuspiirkond. Ettepanek on kinnitada „Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023-2027+“ sisse viidud muudatused. Hääletus ja otsus 3: Kinnitada 24.05.2023 üldkoosolekul vastu võetud „Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023-2027+“ sisse viidud muudatused, mis vastavad maaeluministri 02.02.2022 määruse nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ (määrus) §3 lõigetes 3-8 sätestatud nõuetele ning kinnitada muudetud strateegia. Esitada muudetud strateegia (Lisa 5) PRIA-le. Anda Nelja Valla Kogu juhatusele volitus vajadusel viia muudatustega kinnitatud strateegiasse sisse korrektuure juhul kui PRIA või asjakohaste ministeeriumite poolt laekub tagasiside esitatud muudatuste täpsustamiseks ja täiendamiseks. 17 poolthäält; vastu ja erapooletuid ei olnud 4. Meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ 2025. a. 1. taotlusvooru seotud isikutega tehingute kinnitamine Nelja Valla Kogu strateegia meetme „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ miniprojektitaotluste esimene taotlusvoor käesoleval aastal oli avatud 17.-30.03.2025. Hindamiskomisjoni töö tulemusel said kõik 9 projektitaotlust positiivse koondhinde (lävendit ületava) ning NVK juhatus kinnitas 12.05.2025 toimunud koosolekul taotluste pingerea vastavalt alljärgnevale tabelile. Tabel 2 Meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ hindamistulemused Koond- Toetus- Taotleja Projekti nimi hinne summa EUR Eakate selts "Sügiskuld" Tervisekohvikute jätkuprojekt Hüürus 3,68 5255 Mittetulundusühing 55+ kohtumine Kiisa uues välijõusaalis 3,56 1000 Kodukoht Kiisa Thera OÜ Koos on parem 3,42 6010 Alasniidu Selts Terve ja tegus kogukond 55+ positiivsete 3,42 3660 emotsioonide töötoad Roosid ja Okkad OÜ 55+ Tarkade klubi 3,4 4488 OÜ Laureena Keraamikaring Kiisa piirkonnas 3,38 4000 Saku Sofi Lastekeskus 16+ erivajadustega elanike koostöö laager 3,36 6000  Mittetulundusühing Tuula Harivad ja loomingulised töötoad Tuula ja Pällu 3,36 3404,8 tutulus külade 55+ vanuses kogukonnaliikmetele Mittetulundusühing Kuidas leida rõõmu 2 3,24 4077 Digitarkus KOKKU 37 894,8 Vastavalt antud meetme toetuse andmise korrale teeb toetuse eraldamise ja toetuslepingu sõlmimise otsuse Nelja Valla Kogu üldkoosolek kui rahastatava projektitaotluse tehing on seotud juhatuse liikmega. Lõppenud taotlusvoorus oli 3 miniprojekti taotlevat organisatsiooni, mis on seotud NVK juhatuse liikmetega (Mittetulundusühing Kodukoht Kiisa, Roosid ja Okkad OÜ, Mittetulundusühing Tuula tutulus). Sellest tulenevalt peab nendega toetuslepingu sõlmimise otsustama Nelja Valla Kogu üldkoosolek. Hääletus ja otsus 4: Kinnitada Nelja Valla Kogu meetme 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ 2025. a. 1. taotlusvooru projektitaotluste paremusjärjestus ning tehingud (toetuslepingu sõlmimine) juhatuse liikmetega seotud projektitaotlejatega (Mittetulundusühing Kodukoht Kiisa, Roosid ja Okkad OÜ, Mittetulundusühing Tuula tutulus). 14 poolthäält; vastu ja erapooletuid ei olnud. Hääletamisest taandasid ennast seotud juhatuse liikmed Irja Tiri, Hedwig Seaver ja Eve Riga 5. Nelja Valla Kogu meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ projektitaotluse esitamine 2025. a. sügiseses taotlusvoorus Vastavalt Nelja Valla Kogu meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ taotluse esitamise korrale (§ 5) võib meetmes taotlejaks olla ka Nelja Valla Kogu ise, seda aga vaid üldkoosoleku otsusega. Plaan on 2025. aasta sügisel toimuvas voorus esitada taotlus antud meetme sihtgrupile (inimestele vanuses 55+ eluaastat) tegevuste läbiviimiseks ning see Nelja Valla Kogu poolt ka ellu viia. Projekti esialgseteks tegevusteks on kavandatud sihtgrupile mõeldud erinevad võimestavad koolitused, seminarid ja/või õppekäigud. Projekti täpne sisu ja tegevused selguvad 2025. a. augustikuuks. Vastavalt antud toetusmeetme tingimustele on taotletava toetuse maksimaalseks summaks 6029 eurot. Hääletus ja otsus 5: Esitada Nelja Valla Kogu strateegia meetme 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ 2025. aasta sügisel toimuva taotlusvooru raames miniprojekti taotlus (summas kuni 6029 eurot) ning anda volitused Nelja Valla Kogu juhatusele ja tegevtöötajatele taotluse koostamiseks ja esitamiseks. 16 poolthäält; 1 vastu, erapooletuid ei olnud Koosoleku juhataja Protokollija Irja Tiri Rando Lai  KÄSKKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 131 MTÜ Nelja Valla Kogu strateegia muudatuste heakskiitmine Käskkiri kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31 lõike 7 ja regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ § 9 lõike 6 alusel. Strateegia muudatuste läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et strateegia vastab LEADERi määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning strateegia muudatused on vastu võetud kooskõlas LEADERi määruse § 9 lõikes 3 sätestatud nõuetega. Samuti ei esine aluseid strateegia heaks kiitmata jätmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31 lõike 8 alusel. Strateegia muutmise peamised põhjused: - lähtudes rakendamisel ilmnenud asjaoludest ja vajadusest tagada strateegia kooskõla õiguslike aluste ja tõlgendustega, viidi 04.06.2025 toimunud MTÜ Nelja Valla Kogu üldkoosoleku otsusega tegevuspiirkonna ühisstrateegiasse 2023-2027+ sisse vajalikud muudatused, sealhulgas muudatused kõigi meetmete tulemusnäitajate sihttasemete, meetmete rahaliste mahtude osakaalude, meetme 4 hindamiskriteeriumite ja koostööprojektide piirkonna turundamise laiendamise osas. Lähtudes eeltoodust kiidan heaks MTÜ Nelja Valla Kogu esitatud strateegia muudatused. MTÜ-l Nelja Valla Kogu on õigus rakendada muudetud strateegiat tagasiulatuvalt alates 04.06.2025. Lisa: PRIA poolt kontrollitud MTÜ Nelja Valla Kogu heakskiidetav strateegia koos lisadega, MTU_Nelja_Valla_Kogu_heakskiidetav_strateegia.asice Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, MTÜ Nelja Valla Kogu. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister