Pöördumine

Rahandusministeerium 14.08.2023 nr 7-7/23-444 [email protected] Riigikohus esitab vastavalt 9. augustil 2023 kokkulepitule täiendatud ja muudetud andmed eelarvestrateegia 2024-2027 ja 2024. aasta riigieelarve koostamiseks. Oleme ühtlasi teinud kokkulepitud muudatused riigieelarve infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastanud digitaalselt) Üllar Kaljumäe Riigikohtu direktor Lisatud: - Seletuskiri Riigikohtu 2024. aasta finantsplaani kohta (4 lk) - Riigikohtu eelarve projekt (andmed 2024-2027 eelarvestrateegia ja 2024. aasta riigieelarve koostamiseks); Exceli tööleht (1 lk) Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Seletuskiri Riigikohtu 2024. aasta finantsplaani juurde Riigikohtu taotlus eelarvestrateegiaks 2024 – 2027 ja 2024. aasta riigieelarveks on koostatud majandusliku sisu järgi ja nullbaasilisena, et vajalikud kulutused oleksid õigesti ja õiglast eelarvestatud. Sisuliselt on tegemist kuluobjektide oma- ja koguhinna arvutamisega aastase vajaduse katteks. Vastavalt 9. augustil toimunud arutelul kokkulepitule esitab Riigikohus oma taotluse tegevuspõhise planeeringu tingimuste kohaselt, eristades varasemaga võrreldes lisaks taotletavad vahendid ja sh koondab kõik need vahendid, mis on ette nähtud tagamaks I, II ja III kohtuastme mehitamise kohtunikega, nende koolituse ja järelkasvu ja seeläbi kvaliteetse ning efektiivse õigusemõistmise, üheks lisataotluseks. Kui 2024. aastal on kulude struktuuris olulisi muudatusi varasemaga võrreldes, oleme seda selgitanud. Riigikohtu taotlus on koostatud täpsusega 1 euro. Riigikohtu 2024. aasta eelarve kogumahuks on kavandatud 8 161 751 eurot, millest 2 476 933 eurot on arvestuslikud kulud, 215 000 eurot amortisatsioon ja 50 557 eurot kulud välisvahenditest. Riigikohus planeerib 2024. aastaks kokku tulu 363 857 eurot, millest 310 000 eurot on tulud riigilõivudest riigieelarvesse, 50 557 eurot välisvahenditest, 3 300 tulu trükiste müügist ja renditulu. Riigikohtu liikmete (19) tööjõukuludeks (arvestuslikud kulud) kulub 2024. aastal 2 349 971 eurot) lähtudes Rahandusministeeriumi avaldatud ja prognoositavast kõrgemate riigiteenijate palgamäärade indeksist ning kohtunikele seadusega määratud ametipalga koefitsiendist, aga ka kohtu ja kolleegiumide esimeestele (3) seadusega ettenähtud juhtimise lisatasudest. Kõikide kohtunike tööjõukulude planeerimisel on võetud eelduseks täistööajaga töötamine ja puhkuse kasutamine vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ning aastasele ülempiirile. Kohtunike arv on määratud seadusega. Kohtunike tööjõukulu suurenemine on tingitud üksnes seadusega ettenähtud tingimuste järgimisest. 2024. aastal võib tekkida täiendav kulu ühe riigikohtuniku osas kohtute seaduse § 584 sätestatud tingimustel ja korras. 1. Lisavahendid 2024. aastaks Riigikohtu teenistujate tööjõukuludeks 1 076 072 eurot Lisavahendid teenistujate tööjõukuludeks vajatakse kogu eelarvestrateegia perioodiks (kokku 5,59 mln eurot) ja sellele järgnevalt. Vaatamata 2021. II poolaasta – 2022. I poolaasta Riigikohtu teenistuskohtade 12% kärpimisele ja 2023. aastal lisandunud vahenditest töötasude korrigeerimiseks on Riigikohtu teenistujate keskmine palk (põhipalk) või palk teenistusgruppide lõikes üldjuhul madalam, ja kohati oluliselt madalam, kui teistel põhiseaduslikel institutsioonidel. Asjaolu, et Riigikohus asub Tartus, ei tähenda soodsamat tööturu olukorda, nagu on pikka aega olnud üldine käsitlus. Vastupidi – nõutava kvalifikatsiooniga teenistuja palkamine teisest piirkonnast, ennekõike Tallinnast, tähendab üldjuhul hoopis veelgi suuremat palgaootust tulenevalt lisanduvatest kuludest (mitu elukohta või elukoha muutust, perekondlikud ümberkorraldused jmt), sest tööd ei ole võimalik korraldada täies ulatuses kaugtööna. Riigikohtu personalivoolavus oli viimastel aastatel keskmiselt 10%, kuid 2023. aastal juba töölt lahkunud ja personali teadaolevad lahkumised aasta lõpuni kergitavad selle tasemele 17%. Eriti keeruline on olukord kohtunõunike osas, kus 2023. aastal koos lapsehoolduspuhkusele jäävate 1 isikutega vajab asendamist neist 12 ehk üle 35% kohtunõunikest. Tegemist on otseselt õigusemõistmisega seotud personaliga. Sealjuures tuleb arvesse võtta ka seda, et 2022 – 2027 on tegemist oluliselt suurenenud kohtunike pensioneerumisega, eriti I ja II kohtastmes, mis toob kaasa tavapärasest suurema liikumise kohtunõunikust kohtunikuks (vt järgmine lisataotlus). Seepärast on realistlik prognoosida ka järgmistel aastatel tavapärasest suuremat kohtunõunike liikumist kohtunikeks. Kohtunikeks liiguvad samas just kõige kogenenumad kohtunõunikud. Kui tavapärase voolavuse juures saab palgata üks ja suuremasse kolleegiumisse ka kaks vähemkogenud töötajat, siis ajavahemikul 2024-2028 tuleb kolleegiumide töövõime tagamiseks palgata valdavalt väga kõrgelt kvalifitseeritud ja seetõttu ka väga kõrge palgaootusega teenistujaid. Riigikohtu teenistujate tööjõukulud on muus osas kavandatud lähtudes I – III kohtastme ühtsest palgaskaalast, milles lepiti kokku 2023. aastal vastuseks rahandusministri ettepanekule (kiri 10.01.2023 nr 1.1-11/9834-2). Selle väljatöötamisel on samuti arvesse võetud riigiasutuste teenistuskohtade liigitust, Rahandusministeeriumi tellitud palgauuringuid, palgastatistikat, aga samuti teenistusgruppide vahelist sisemist (Riigikohus, kohtusüsteem) ja välimist õiglust (riigiasutused / tööturg). Õigusemõistmise protsess on inimtööjõukeskne ja tõenäoliselt jääb inimressurss keskseks veel pikka aega. Kvalifitseeritud ja motiveeritud personal on võtmeteguriks nii Riigikohtu, aga ka terve kohtusüsteemi vaates, sealhulgas ka Riigikohtu 2. lisataotluse puhul (vt alljärgnev). Kohtunõunike (29,25 ametikohta) tööjõukuludeks vajatakse 2024. aastal 582 777 eurot ja ülejäänud teenistujate (43 teenistuskohta) tööjõukuludeks 493 295 eurot lisaks. 2. Lisavahendid 2024. aastaks kohtunike ja kohtunike järelkasvu koolituseks, valikuks ja kompetentside arendamiseks (majandamis- ja tööjõukulu) 335 508 eurot Kohtunike koolitus on Riigikohtu seadusejärgne ülesanne. Lisavahendid eelarvestrateegia perioodiks kokku vajatakse 1,35 mln eurot, alates 2028. aastast lisavahendite vajadus väheneb ja on suurusjärgus 162 - 165 tuh eurot / aastas. Riigikohus taotles vahendeid kohtunike ja sellega lähedalt seotud kvalifikatsioonide arendamiseks ning koolituseks nii 2022. kui ka 2023. aastaks, kuid neid ei eraldatud. 2022. aasta lisaeelarvega sai Riigikohus nn ühekordseid vahendeid 500 tuh eurot Justiitsministeeriumilt. Taotletavad lisavahendid on vajalikud omavahel seotud probleemide lahendamiseks. Nn juurpõhjuseks on ajavahemikul 2022 – 2026 toimuv oluliselt suurem kohtunike lahkumine kohtusüsteemist - pensioniikka jõuab 67 kohtunikku. Sellele lisandud veel tavapärane kohtusüsteemist väljumine, mis pingelise, vastutusrikka töö ja sotsiaalsete tagatiste vähesuse tõttu on järjest suurenev tendents. Vahendite taotlemisel on arvesse võetud probleemistiku kooslahendamisest tekkivat sünergilisust, millega lõppkokkuvõttes saavutatakse ka oluline rahaline kokkuhoid võrreldes nende lahendamisega eraldi või osaliselt. Kohtusüsteemi jätkusuutliku toimimise võtmeteguriks on kvalifitseeritud ja motiveeritud personal. Eriti just vahetult õigusemõistmisega seotud personal, kellest omakorda kesksel kohal on kohtunik. Kohtusüsteem on hästi korraldatud ja jätkusuutlikult kvaliteeti ning efektiivsust tagav vaid siis, kui võtmepositsioonidel olev personal areneb koos õigusruumi ja õigusemõistmisega ning personali asendumine toimub nö plaanipäraselt. Ainult siis ei kaasne sellega mõju õigusemõistmise kvaliteedile ja efektiivsusele. Nii protsesside kui individuaalsete tööpanuste ning karjääride omavahelise sõltuvuse tõttu ei piisa ka tavaolukorras vaid kohtunike 2 koolitamisest ja arendamisest, vaid koolitada tuleb ka kohtunõunikke ja kohtujuriste. Eriti olukorras, kus lähiaastatel siseneb kohtusüsteemi senisest oluliselt suurem hulk uusi kohtunikke. Samas on kohtunõunikud ja -juristid võtmetähtsusega ka seetõttu, et ligi 70% kohtunikke värvatakse just kohtunõunikest ja -juristidest. Seega, selleks kindlustada kohtunike juurdekasv, tuleb esmalt kindlustada kohtunõunike ja -juristide juurdekasv. Riigikohus on praktikabaasiks õigusteaduse üliõpilastele, kuid juba 3-4 viimasel aastal Riigikohtul praktiliselt ei õnnestu enam üldse leida praktikale magistriõppe üliõpilasi. Ammugi rääkimata parimate õpitulemustega üliõpilaste kaasamisest, sest üldlevinud on praktika eest tasu maksmine, milleks aga Riigikohtul vahendid puuduvad. Ajavahemikul 2024 – 2027 on kohtusüsteemis noorkohtunike (kuni 3-aastase ametiajaga) osakaal järjest kasvav ja saavutab 2027. aastaks taseme, kus I ja II kohtuastmes on umbes 1/3 kohtunikest noorkohtunikud. See on mitmekordselt suurem kui on tavapärane olukord. Tagamaks õigusemõistmise kvaliteeti ja menetluslikku efektiivsust on vältimatult vajalik kuni 2027. aastani oluliselt suurendada koolitusmahtu, koolitada süsteemselt ka teisi õigusemõistmiseks kriitilisi kvalifikatsioone (kohtujuristid, kohtunõunikud jt vahetult õigusemõistmise protsessiga seotud kohtuteenistujad). I ja II kohtuastme kohtunike iga- aastasteks koolituseks 2024. aastal kulub täiendavalt 59 859 eurot. 2023. aastal on koolitusmahtu suurendatud Justiitsministeeriumilt ühekordselt eraldatud vahendite arvelt. Kuni aastani 2023 puudus koolitusprogrammist kohtumenetluse arendamiseks mõeldud osa. Vahendeid jätkus üksnes noorkohtunike koolitamiseks ja õigusruumi muutumisest tingitud õiguskoolitusteks. Eriti oluline on menetluse arendamisele tähelepanu pöörata 2024 – 2027, kui noorkohtunike osakaal tõused drastiliselt. Need koolitustegevused on koondatud kohtumenetluse arendusprogrammiks, milleks iga-aastaselt vajatakse 35 000 eurot. Selline programmipõhisus tagab ka vahendite kasutamise parima jälgitavuse ja efektiivsuse. 2023. aastal on tegevused rahastatud Justiitsministeeriumilt saadud ühekordsetest vahenditest. Lisaks koolitusmahu suurenemisele on lisavajaduse puhul arvesse võetud ka koolituse sisendite kallinemist (ruumide kulud, kaasatav koolitustehnika, õppevahendite ettevalmistamine jt korralduslikud kulud). Eraldi on välja toodud koolituse kvaliteedi vaates kõige kriitilisem kulu – lektoritasu, mis kuni viimase ajani oli 95 eurot / tund ja 2023. aastal tõsteti tasemele 150 eurot/tund (vastab minimaalselt tegelikule turuolukorrale). Kokku vajatakse 2024. aastaks selleks, et üksnes hoida lektoritasud 2023. aastal saavutatud tasemel, 39 010 eurot. Lektoritasude järgmine korrigeerimine on planeeritud aastaks 2030, lisavahendite vajadus langeb alates 2028. aastast, mil koolitusvajadus langeb tavapärasele tasemele. 2023. aastal on suurenenud kulud kaetud Justiitsministeeriumilt saadud ühekordsete vahendite arvelt. Lisaks koolituse kontaktõppele vajab edasiarendamist kohtunike e-õpe ja iseõppimise keskkond, milleks 2024. aastal kulub 17 850 eurot. Kulud on optimeeritud ja võtavad arvesse koolitusmahtude suurenemist. E-õppe ja iseõppimise keskkonna väljaarendamine võimaldab hiljem oluliselt vähendada kontaktõpet (hoida kokku kulutusi). Pensionile siirduvate kohtunike oluliselt suurem hulk on täiendavalt välja toonud ka kohtunike värbamise ja valikusüsteemi ning kohtunikueksami korraldamise süsteemi piiratud võimekuse. Seni on see toimunud nö eraldi tasustamata lisaülesandena. Võttes arvesse lisaks tavapärasest oluliselt suuremale vajadusele uute kohtunike järele ka Riigikohtu personalikärpeid ja 2023. aastal oluliselt suuremat personalivoolavust, ei ole see olemasoleva ressursiga enam võimalik. Kohtunike värbamise, valiku ja eksamikulu, millest omakorda olulise osa moodustavad eksamikaasuste koostamise ja eksamitulemuste hindamise kulu (millised tegevused eeldavad riigikohtu kohtuniku pädevusele vastavat kvalifikatsiooni) ja mis sõltuvad eksamisooritajate 3 eeldatavast arvust, on 2024. aastal 98 521 eurot. Kulud vähenevad alates 2028. aastast seoses uute kohtunike vajaduse vähenemisega, millega eeldatavasti kaasneb ka eksamisooritajate arvu vähenemine. Kohtunike valiku ja värbamisega seotud kulud 2023. aastal on kaetud Justiitsministeeriumi ühekordsete vahendite arvelt. I ja II kohtuastme kohtujuristide koolituste kuluks on 2024. aastal planeeritud 70 287 eurot (varasemas eelarvestrateegias puudus), sh väliskoolitused 6 300 eurot. Spetsiaalselt kohtujuristidele disainitud koolitusi on seni olnud võimalik pakkuda vaid Justiitsministeeriumi täiendavalt eraldatud vahendite toel (kuni 10 000 eurot aastas), mille eest said kohtujuristid 2- 3 spetsiaalselt neile disainitud koolitust aastas. Selline koolituse ja selle rahastamise korraldus ei ole Riigikohtu hinnangul mõistlik. Kohtujuriste on seni püütud maksimaalselt kaasata kohtunike koolitusele. Seoses kohtunike koolitusvajaduse suurenemisega ei ole järgnevatel aastatel see praktiliselt enam võimalik ja ka seetõttu on vajalik leida alternatiiv sellele sihtgrupile koolituste pakkumiseks. Kulu on vajalik ka pärast 2027. aastat. Viimaks, tervikliku arengu- ja karjääritsükli tagamiseks on oluline tagada huvi ja motivatsioon tulla Riigikohtusse (või teistesse kohtuasutustesse) õppepraktikale, milleks vahendid on kavandatud lisataotlusesse. Tasustatud õppepraktika korraldamise kulu 2024. aastal on 14 981 eurot. 2024. aastal plaanitakse luua 7 tasustatud praktikandikohta á 6 nädalat (õppekavaga ettenähtud pikkus) koos tasustatud juhendamisega. Haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumidesse võetakse 2 praktikanti ja PSJV kolleegiumisse 1 praktikant. Mittetasustatud õppepraktikaga jätkamine tähendab mh seda, et Riigikohtusse tulevad praktikandid, kellel puudub tõsiseltvõetav perspektiiv saada tööle kohtusüsteemi. See muudab omakorda ka muud kulutused, sh juhendajate ajaressurss, ebamõistlikuks, kuid mida ei ole võimalik vältida. 3. Lisavahendid 2024. aastaks infoturbe nõuete täitmiseks 57 600 eurot 2024. aastast alates suurenevad kulud tulenevalt infoturbe seaduses sätestatud kohustuste täitmisest kokku 57 600 eurot, sh logihaldusteenus 18 000 eurot, Exchange Serveri halduskulu 18 000 eurot, sisseostetav infoturbejuhi teenus 21 600 eurot. Kulu on võimalik osaliselt edasi lükata, kui selle eelduseks on seaduses toodud kohustuste edasilükkamine. Kulutused on sisuliselt põhjendatud ja läbi arutatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga juba 2023. aasta eelarve ettevalmistamisel. 4. Lisavahendid 2024. aastaks välissuhtluseks ja -koostööks 11 500 eurot Välissuhtluseks ja -koostööks vajatavad vahendid suurenevad 2024. aastal 11 550 eurot (+46%). Riigikohtul kui Eesti kõrgeimal kohtu ja ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtul on möödapääsmatu täita rahvusvahelisi kohustusi. Riigikohus on kaheteistkümne Euroopa ja rahvusvahelise organisatsiooni / võrgustiku liige. Kulude suurenemine on seotud lisaks sisendkulude kasvule (lennukipiletid jm transpordikulu, majutuskulu) ka võrgustikes liikmelisuse kasvuga (+2) 2023. aastal. Õigusemõistmisega seostud välissuhtlusel puudub alternatiiv, seda ei ole võimalik asendada muu valdkonna välissuhtlusega. Riigikohtu välissuhtluse korraldus ja koostöö on läbi arutatud Välisministeeriumiga. 4