Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.10.2023.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 23278051539 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXX XXXX Kuriteo toimepanemise aeg: 01.03-01.08.2023.a ja 29.09.2023.a. Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 23278051539, milles menetlust alustati 03.10.2023.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2 ja 3 tunnustel. 06.10.2023.a esitati XXXXXX XXXX´ele kahtlustus enda alaealise tütre XXXX-XXXXX XXXX´e korduvas kehalises väärkohtlemises, mis seisneb selles, et XXXXXX XXXX: - ajavahemikul 01.03-01.08.2023.a kohtueelses menetluses täpselt kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal Tartu Linnas sikutas korduvalt kannatanut XXXX-XXXXX XXXX´e juustest, tiris kannatanu juustest kinni hoides põrandale ning lõi kannatanut lahtise käega vastu nägu, kukalt ja tuharaid, põhjustades kannatanule füüsilist valu; - 29.09.2023.a hommikul Tartu Linnas lõi kannatanule XXXX-XXXXX XXXX´ele rusikas käega vastu paremat silma, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusena parema silma juurde põsele hematoomi. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: Lasteabi telefonile 01.10.2023.a tehtud pöördumise, lähisuhtevägivalla infolehe, tunnistajate XXXXXXX XXXX´e, XXXXXXX XXXX´e ja XXXXX XXXX´e ülekuulamise protokollide, tunnistaja XXXXXXX XXXX´e poolt uurijale saadetud helifaili ja fotoga kannatanu vigastuste kohta, Tartu Linnavalitsuse vastuskirja, alaealise kannatanu XXXX-XXXXX XXXX´e ütluste ning kahtlustatava XXXXXX XXXX´e ütlustega, on tõendamist leidnud XXXXXX XXXX´e poolt vägivallategude toimepanemine XXXX-XXXXX XXXX´e suhtes. Tunnistaja XXXXXXX XXXX´e ülekuulamise protokollist nähtub, et 29.09.2023.a läks ta järgi enda abikaasa õe XXXXXX XXXX´e tütrele XXXX-XXXXX XXXX´ele, et viimane ei peaks üksinda kodus olema ajal, mil ema on tööl. Tunnistaja märkas kohale jõudes, et XXXX- XXXXX XXXX´e nägu oli jumestuskreemiga kaetud, mille peale XXXXXX XXXX ütles, et laps oli voodist maha kukkunud ja sinika saanud. Tunnistaja viis lapse enda juurde koju, pesi puhtaks tema näo ning nägi tema põsel verevalumit. XXXX-XXXXX XXXX tunnistas, et ema lõi talle 29.09.2023.a hommikul rusikaga näkku. Tunnistaja küsis XXXX-XXXXX XXXX´elt, kas ema on teda ka varasemalt löönud, mille peale vastas laps jaatavalt. Seejärel helistas tunnistaja Lasteabi telefonile ning rääkis, mis oli juhtunud. Samuti tegi ta pildi lapse põsel olevast verevalumist, mille saatis ka XXXXXX XXXX´e emale XXXXX XXXX´ele. 01.10.2023.a peetud vestluses, mida tunnistaja XXXX-XXXXX XXXX´e nõusolekul ka salvestas, selgitas viimane, et ema lõi talle rusikaga näkku, sest ta oli tahtnud kooli telefoni kaasa võtta. Tunnistaja selgitas, et on varasemalt ka ise pealt näinud, kuidas XXXXXX XXXX on enda last löönud. 2023. aasta juunis ja juulis, mil tunnistaja elas ajutiselt XXXXXX XXXX´e juures, oli lapse löömist igapäevaselt. Tunnistaja sõnul XXXXXX XXXX lõi lapsele lahtise käega vastu nägu, kukalt ja tagumikku, tiris last juustest pikali maha ning haaras lapsel käest kinni ja raputas teda. Samuti sõimas XXXXXX XZXXX last inetute sõnadega. Tunnistaja XXXXX XXXX´e ütlustest nähtub, et XXXXXX XXXX on tema tütar. 2023. aasta märtsis läks XXXXXX XXXX koos lapsega tunnistaja juurde aadressile Narva mnt., Tartu linn elama. Tunnistaja kolis ise antud aadressilt 2023.a juulikuus ära, kuid perioodil, mil ühiselt antud aadressil elati, nägi ta pealt, kuidas XXXXXX XXXX sikutas enda last XXXX- XXXXX XXXX´e juustest, tiris teda käest ning lõi lapsele lahtise käega näkku. Selle peale hakkas XXXX-XXXXX XXXX nutma. Tunnistaja keelas XXXXXX XXXX´e korduvalt, kuid viimane ei kuulanud teda. 29.09.2023.a helistas tunnistajale XXXXXXX XXXX, kes rääkis, et XXXX-XXXXX XXXX´el on näos hematoom. Tunnistaja küsis ka XXXXXX XXXX´elt, mida viimane lapsele teinud on, mispeale XXXXXX XXXX hakkas lõpuks nutma ja tunnistas, et oli last kogemata löönud. Seda, et XXXXXX XXXX oli enda last löönud, kinnitas tunnistajale 01.10.2023.a ka XXXX-XXXXX XXXX ise, selgitades, et ema lõi teda alguses lahtise käega näkku ja seejärel rusikaga. Tunnistaja sõnul ei ole vaja XXXXXX XXXX´e tema tegude eest karistada, vaid aidata. Tunnistaja hinnangul on nii XXXXXX XXXX kui ka tema tütar närvilised ja peaksid mõlemad abi saama. Tunnistaja XXXXXXX XXXX´e antud ütluste kohaselt on XXXXXX XXXX tema õde. Lapsepõlves elas tunnistaja koos emaga. XXXXXX XXXX elas aga koos isaga, kes teda seksuaalselt ära kasutas. Uuesti kohtus tunnistaja XXXXXX XXXX´ega 2023. aastal, mil hakati rohkem suhtlema. Tunnistaja abikaasa XXXXXXX XXXX hakkas tunnistajale seejärel rääkima, et XXXXXX XXXX ei käitu enda lapsega hästi ning on vägivaldne. Tunnistaja ise ei ole vägivalla juhtumeid otseselt pealt näinud. 29.09.2023.a tõi tunnistaja koos abikaasaga XXXXXX XXXX´e tütre XXXX-XXXXX XXXX´e enda juurde koju ning kodus nägi ta lapse näos hematoomi. Tunnistaja kuulis, kuidas XXXX-XXXXX XXXX rääkis tema abikaasale, et ema oli talle rusikaga näkku löönud. Tunnistaja lisas, et ka 2023.a juunis ja juulis, mil XXXXXX XXXX´ega koos elati, ei näinud tema pealt, et XXXXXX XXXX oleks enda last löönud, sest enamus aga viibis ta tööl. Küll aga kuulis ta mõnikord last nutmas. Tunnistaja sõnul on XXXXXX XXXX lõbus ja tore, kuid vahepeal ägestub ta väga kiiresti. Alaealise kannatanu XXXX-XXXXX XXXX´e ülekuulamise protokollist nähtub, et ta hakkas 29.09.2023.a hommikul kooli minema ning tahtis telefoni kaasa võtta, kuid ema ei tahtnud, et ta telefoni kaasa võtaks. Seejärel hakkas ema teda lööma, lüües ühe korra rusikas käega kannatanut parema silma piirkonda. Kannatanu tundis valu ning hakkas nutma. Kannatanu sõnade kohaselt on seda ka varem olnud, et ema on kurjaks läinud ning teda juustest tõmmanud. Praegu saab kannatanu emaga väga hästi läbi. Midagi enamat kannatanu enda ema kohta rääkida ei soovinud. Kahtlustatav XXXXXX XXXX tunnistab enda süüd talle etteheidetud kuriteos. Ta annab ütlusi, et XXXX-XXXXX XXXX on tema tütar, keda ta kasvatab üksinda. Kui XXXX- XXXXX XXXX sündis, siis oli kahtlustatav 16-aastane. Lapsena elas kahtlustatav koos isaga ning ta oli kõigest 7-aastane, kui isa hakkas teda seksuaalselt ära kasutama. Samuti sai kahtlustatav isa käest peksa, kui kodus midagi valesti oli. Kui kahtlustatava isa läks vanglasse, siis sattus ta kasuperre, sest ema teda enda juurde ei tahtnud. Tänasel päeval kahtlustatav enda emaga läbi ei saa, kuigi üritas. Kahtlustatav tunnistab, et ei suuda end mõnikord vaos hoida, läheb närvi ja on löönud enda tütart, kui viimane sõna ei kuula. Ta tunnistab, et on XXXX- 2 XXXXX XXXX´e juustest sikutanud ja teda lahtise käega vastu tagumikku löönud. Kahtlustatav selgitab, et 29.09.2023.a hakkas XXXX-XXXXX XXXX kooli minema ning tahtis telefoni kaasa võtta, kuid kahtlustatav ei lubanud, sest muidu oleks laps kooli ajal telefonis olnud. Kahtlustatava sõnul läks seepeale XXXX-XXXXX XXXX esimesena närvi, karjus ja tuli kahtlustatavale kallale. Selle peale läks kahtlustatav ka ise närvi ning lõi lapsele ühe löögi rusikaga näkku. Kahtlustatav ehmus tehtud löögist, hakkas nutma ning palus lapse käest vabandust. Kahtlustatav kahetseb väga, et on selliste tegudega hakkama saanud ning lubab, et seda enam ei juhtu. Kui kahtlustatav ärritub, siis läheb ta välja rahunema, samuti käib ta psühholoogi juures abi saamas. Kahtlustatav arvab, et tema vägivaldne käitumine on seotud lapsepõlves kogetuga. Ta soovib olla enda lapsele hea ema ning hoolitseda tema eest paremini, kui hoolitses kahtlustatava ema tema enda eest. Samuti avaldas kahtlustatav, et on nõus osalema vägivallast loobumise nõustamisel. Tartu Linnavalitsuse vastuskirja kohaselt on XXXXXX XXXX olnud lastekaitseteenistuse vaateväljas alates 2023. aasta maikuust, mil ta koos end tütrega Saue vallast Tartu linna kolis. Alates 16. eluaastast viibis XXXXXX XXXX hooldusperes asendushooldusel ja 18-20. eluaastatel hooldusperes järelhooldusel. Enda päritoluperes koges XXXXXX XXXX lapsena hooletusse jätmist ja seksuaalset väärkohtlemist. Käesoleval hetkel elab XXXXXX XXXX koos tütrega Tartu linnas ning töötab täiskohaga Tartu Hooldekodus hooldajana. 02.10.2023.a koostatud kodukülastusaktist nähtub, et 29.09.2023.a sündmuse käigus XXXX-XXXXX XXXX ärritus ema keelamise peale, hakkas lärmama ja jalgadega peksma. XXXX-XXXXX XXXXC kinnitas lastekaitsespetsialisti juuresolekul, et ema öeldu on tõsi. XXXXXX XXXX silmnähtavalt kahetses juhtumit, tal oli häbi sellest rääkida ning tema silmad läksid märjaks. Tartu Linnavalitsuse vastuskirjast nähtub, et tulenevalt minevikukogemustest ja lapsepõlves positiivse vanemliku eeskuju puudumisest, vajab XXXXXX XXXX psühholoogilist nõustamist ja vanemlusoskuste arendamist. XXXXXX XXXX´el on pikaaegne ja regulaarne koostöö ohvriabi kaudu pakutud psühholoogiga. Lisaks on Tartu Linnavalitsus suunanud XXXXXX XXXX´e ja XXXX-XXXXX XXXx´e perenõustamisele ning XXXXXX XXXX´e vanemluskoolitusele „Imelised aastad“. Samuti on vastuskirja kohaselt sõlminud lastekaitsespetsialist XXXXXX XXXX´ega kokkuleppe käitumisjuhistest ning jätkab temaga igakülgset koostööd ja XXXX-XXXXX XXXX´e heaolu ja turvalisuse jälgimist peres. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXXX XXXX´e suhtes tuleb lõpetada ning kohaldab KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXXX XXXX´ele esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Kahtlustatav XXXXXX XXXX on selgitanud, et konflikte tütrega on esile kutsunud ka XXXX-XXXXX XXXX´e enda närvilisus ja sõnakuulmatus. Seda, et XXXX- 3 XXXXX XXXX väidetavalt 29.09.2023.a toimunud tüli käigus ärritus ja emale kallale läks, on viimane ka ise kinnitanud lastekaitsespetsilisti juuresolekul. Seejuures on ka tunnistaja XXXXX XXXX tõdenud, et nii XXXXXX XXXX kui ka XXXX-XXXXX XXXX on väga närvilised ja peaksid mõlemad abi saama. XXXXXX XXXX ei eita oma süüd, ta mõistab, kust on tema agressiivne käitumine alguse saanud ning ta tegeleb enda abistamisega, et minevikus kogetud traumadega toime tulla. XXXXXX XXXX´el on olnud äärmiselt keeruline elu juba lapsepõlvest saati, mis on mõjutanud tema käitumist ja toimetulekut lapse kasvatamisel. Tema poolt toime pandud tegude puhul ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on XXXXXX XXXX ja XXXX-XXXXX XXXX eluga edasi läinud ning nende läbisaamine on oluliselt paranenud. Nimetatut kinnitas ka vestluses prokuröriga XXXXXX XXXX ise, kes selgitas, et praegusel hetkel on tema ja XXXX-XXXXX XXXX´e läbisaamine väga hea ning ta tegeleb aktiivselt enda ja lapse abistamisega. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXXX XXXX´e tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii varasemalt toimunud ülekuulamise käigus, kui ka prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud siiralt, et ta kahetseb tehtut. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi on olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. XXXXXX XXXX on karistusregistrisse kandmata isik ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi XXXXXX XXXX´ele on esitatud kahtlustus kahes vägivallaepisoodis enda alaealise tütre suhtes, ei ole XXXXXX XXXX´ele etteheidetud tegude puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Samuti on XXXXXX XXXX lapsega ära leppinud ning mõlemad neist saavad käesoleval hetkel vajalikku ja asjakohast abi spetsialistidelt. Lisaks jääb pere lastekaitseteenistuse vaatevälja ning lastekaitsespetsialist jätkab XXXXXX XXXX´e heaolu ja turvalisuse jälgimist peres. Prokuröri hinnangul ei ole XXXXXX XXXX´e edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda kahtlustatava probleeme, mis puudutavad ärrituvust ja konfliktolukordades vanemlike oskuste puudumise tõttu lapsega toimetulekut. XXXXXX XXXX´e edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Prokuröri hinnangul on XXXXXX XXXX abivajav isik, kellele on vaja pakkuda asjakohast psühholoogilist nõustamist ja tuge vägivaldsest käitumisest loobumiseks ning teadmisi ja oskusi vanemlike oskuste arendamiseks. XXXXXX XXXX on eeluurimise ajal teinud juba oma käitumises positiivseid muutusi, olnud regulaarses suhtluses psühholoogiga ning suunatud koos XXXX-XXXXX XXXX´ega pereteraapiasse ning vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. XXXXXX XXXX´e tahe olla hea lapsevanem, on prokuröri hinnangul siiras. Kahtlustatav XXXXXX XXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel tasuma 4 kriminaalmenetluse kulud ning võtma endale kohustuse osaleda vanemlusprogrammis „Imelised aastad“ ning Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustali poolt läbiviidaval nõustamisel. Samuti on XXXXXX XXXX nõus jätkama igakülgse koostöö tegemist Tartu Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti Janne Savimaa´ga, kelle vaatevälja pere ka edaspidiselt jääb. Nimetatud kohustused võimaldab tõsta kahtlustatava enese- ja vägivallateadlikkust, arendada XXXXXX XXXX´e vanemlikke oskusi ning toetada seeläbi ka peres terveid suhteid lapse ja vanema vahel. Samuti toetavad määratavad kohustused XXXXXX XXXX´e edaspidist õiguskuulekat käitumist. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278051539 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXXXXX XXXX 6 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 27.10.2023-27.04.2024.a, hüvitama kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) 86,40 eurot (kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend senti). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele. b) KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustub XXXXXX XXXX 1 aasta jooksul, s.o ajavahemikul 27.10.2023-27.10.2024.a, läbima vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Vanemlusprogrammis osalemiseks peab XXXXXX XXXX käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul võtma ühendust Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistuse lastekaitsespetsialisti Janne Savimaa´ga (, e-mail: [email protected]), kes tagab XXXXXX XXXX´e registreerimise programmi ning informeerib XXXXXX XXXx´e talle määratud programmist ja selle täpsetest toimumise aegadest. c) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXXX XXXX osalema 6 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 27.10.2023-27.04.2024.a, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustal´i poolt läbiviidaval nõustamisel, nõustajaga kokkulepitud aegadel ning järgima tema edasisi suuniseid. Nõustamist viiakse läbi vastavalt nõustaja ettekirjutustele ja tegevuskavale ning nõustaja võib nõustatava suunata edasi individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamisel osalemiseks peab XXXXXX XXXX käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul võtma ühendust vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustal´iga ( e-mail: [email protected]) ning leppima kokku esmase kohtumise aja. d) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXXX XXXX 1 aasta jooksul, s.o ajavahemikul 27.10.2023-27.10.2024.a, tegema igakülgset koostööd Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistuse lastekaitsespetsialisti Janne Savimaa´ga. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid: 1 CD-R plaat XXXXXXX XXXX´e poolt salvestatud ja uurijale saadetud helifailiga ning 1 DVD-R plaat alaealise kannatanu XXXX-XXXXX XXXX´e ülekuulamise videosalvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 5 5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on XXXXXX XXXX´e andmed kantud andmekogusse ABIS ning riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi teenus summas 86,40 eurot tasumine on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega XXXXXX XXXX´ele kohustuseks. 7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kätte kahtlustatavale XXXXXX XXXX´ele ning koopia määrusest saata kannatanule XXXX- XXXXX XXXX´ele määratud esindajale vandeadvokaat Marina Valge´le ja kuriteoteate esitanud isikule XXXXXXX XXXX´ele. 8. Koopia määrusest edastada teadmiseks ja XXXXXX XXXX´ele teenuse osutamiseks Tartu Linnavalitsuse Sotsiaal- ja Tervishoiuosakonna lastekaitseteenistuse lastekaitsespetsialistile Janne Savimaa´le ning Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajale Signe Uustal´ile. Kohustada lastekaitsespetsialisti Janne Savimaa´d (vanemlusprogramm, koostöö) ja vägivallast loobumise nõustajat Signe Uustal´i (nõustamine) andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada XXXXXX XXXX´ele määratud kohustuse täitmisest. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn). 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kersti Kohal abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 6