Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

, , , , , Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 23. oktoober 2023. a, Viljandi Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maiken Mardim Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23284050271 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxxx Xxxxxx, ik xxxxxxxxxxx Käesolevas kriminaalasjas on xxxxx xxxxxxxxx esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis 28.05.2023 kella 15:08 paiku xxxxxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxxxx - xxxxx tee x. kilomeetril mootorsõidukit Skoda Fabia registreerimismärgiga xxxxxx ning ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ja sooritades vasakpööret ei andnud teed vastassuunas otse liikunud mootorsõidukile Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxxxxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi xxxxx xxxxxxx sõiduki kõrvalistuja kohal istunud xxxx xxxxxx, kellel tuvastati nimmelüli lülikeha ebastabiilne kompressioonmurd ja ristjätke nihketa murrud ning nahaalused verevalumid vasakul käel, paremal labajalal ja puusanukkidel, s.o pikaajaline tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud. Mootorsõidukit juhtides rikkus xxxxx xxxxxx sõidukijuhina ettevaatamatusest liiklus- ja käitusnõudeid: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; LS § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) Sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) Vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani xxxxx xxxxxx toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on II astme kuritegu ja mille eest seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et xxxxx xxxxxx ei oma kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi. KarS § 57 lg 1 p 3, 7 alusel tuleb karistust kergendavate asjaoludena käsitleda süüteo toimepanemist kõrges eas isiku poolt ning kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes. Eeltoodu põhjal võib väita, et xxxxx xxxxxxx süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Kriminaalmenetluse käigus on kannatanuna üle kuulatud xxxx xxxxxx, kelle ütlustest nähtub, et nad sõitsid koos abikaasa xxxxx xxxxxxxxx 28.05.2023 kella 15 paiku xxxxxxxx maakonnas xxxxxx poolt xxxxxxxxxxx. Abikaasa juhtis sõidukit ning tema istus kõrvalistmel. Nad otsustasid xxxxx ristmikul xxxxx teele sõita. Abikaasa vähendas kiirust ja sõitis vasakule aeglustusrajale, et teha vasakpööret. Ta mäletab, et nägi xxxxxxxx poolt tulevat kahte sõidukit, mis keerasid samuti xxxxx teele. Rohkem ei märganud ta ühtegi sõidukit tulemas. Kas abikaasa enne vasakpöörde tegemist ristmikul seisma jäi, ta ei mäleta, kuid kindlasti oli nende kiirus väike. Kui nad olid autoga pöörde sooritamisel, siis toimus kokkupõrge xxxxxxxx poolt tulnud tumedat värvi sõidukiga. Kuidas see sõiduk nende ette sattus, ta ei tea. Pärast kokkupõrget tundis ta rindkeres valu ja tal oli raske hingata. Samuti tundis ta valu alaseljas. Keegi möödujatest kutsus kiirabi ning nii tema kui ka abikaasa viidi kiirabidega ära. xxxxxxxx haiglas tuvastati temal kahe selgroolüli kahjustus. Kuna tegemist ei olnud eluohtliku vigastusega, siis toimetati ta xxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, kus talle kolmandal päeval operatsioon tehti. Pärast operatsiooni sai ta kõndida ja tal lubati haiglast lahkuda juba viiendal päeval. Arsti sõnul on kõndimine ainuke ravi, millega ta saab taastuda. Ravimeid ta võtma ei pea. Ta tunneb ennast hästi, kuid on mures abikaasa pärast, kes ei saa endiselt iseseisvalt liikuda. Abikaasa on ise juhtunu pärast väga mures ja elab juhtunut väga üle. Ta on abikaasa kõrval sõitnud ligi 50 aastat ja mees on olnud alati korralik ning ettevaatlik liikleja. Mehe sõidustiil on pigem rahulik ja aeglane, kui äkiline ja kiirustav. Nad ei ole varem abikaasaga liiklusõnnetusse sattunud. Ta ei soovi abikaasa karistamist, tegemist oli õnnetusega. Kahtlustatavana üle kuulatud xxxxx xxxxxxx ütlustest nähtub, et ta sõitis koos abikaasaga 28.05.2023 pärastlõunal enda sõiduautoga xxxxxxxx xxxxxxxx suunas. Enne xxxxxxxxx soovis ta pöörata xxxxx teele, selleks suundus ta aeglustusrajale, et teha vasakpööre. Enne pööret ta seisma ei jäänud, auto kiirus võis olla maksimaalselt 30 km/h. Ta nägi xxxxxxxx poolt tulemas kahte sõidukit, mis tegid parempöörde xxxxx teele. Kuna ta rohkem sõidukeid ei näinud, siis alustas vasakpööret. Sellel hetkel toimus kokkupõrge tema auto ja xxxxxxxx poolt tulnud sõiduauto vahel. Pärast kokkupõrget tundis ta valu rindkeres, tema abikaasal oli raske hingata ja ta tundis valu alaseljas. Kiirabi toimetas tema xxxxx haiglasse ning abikaasa xxxxxxxx haiglasse. Haiglas tuvastati temal reieluu murd, vasaku puusaliigese murd ja kopsuvigastus. Ta viibis haiglas kaks kuud, kuid iseseisev liikumine on käesoleva ajani takistatud. Ta oli õnnetuse toimumise ajal kaine. Tal on pikaaegne sõidukijuhtimise kogemus ning üheski suuremas avariis ta varem osalenud ei ole. Kahtlustatav xxxxx xxxxxx esitas prokuratuurile xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx poolt koostatud epikriisi nr xxxx-xxxxxx, millest nähtub, et xxxxx xxxxxx saabus ravile 28.05.2023 tooduna kiirabi 2 poolt ning temal diagnoositi mitut kehapiirkonda haaravad muud täpsustatud vigastused, vasaku reieluu murd, vasaku puusaliigese lukatsioon, vasakul atsetaabulumi tagumise seina ning tagumise samba murrud, L3 ristjätke murd vasakul ning vasaku kopsu kontusioon. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning suhelnud kahtlustatav xxxxx xxxxxxxxx, leiab, et isiku karistamine ei ole antud juhul vajalik. xxxxx xxxxxx on xx-aastane isik, kellele on juhtimisõigus omistatud xx.xx.xxxx. a, tal ei ole kehtivaid karistusi, ta on toime pannud II astme kuriteo, mille tagajärjel sai ka ise sedavõrd tõsiseid tervisekahjustusi, mis takistavad tal ka viis kuud hiljem tavapärast liikumist. Kahtlustatav xxxxx xxxxxx kahetseb toimepandut. Kannatanu palus kahtlustatavat mitte karistada, sest tegemist oli õnnetusega. xxxxx xxxxxx andis nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulud – isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 61 eurot. Kuna xxxxx xxxxxx on pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on vanaduspension, siis on piisav, kui isikule määrata kriminaalmenetluse lõpetamise kohustusena üksnes menetluskulude tasumise kohustus. Vesteldes xxxxx xxxxxxxxx tõdes prokurör, et süüdlane on teinud oma seadusevastasest käitumisest vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1, 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6, 7 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 23284050271. 2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määrata xxxxx xxxxxxxxx järgmine kohustus: 2.1. Tasuda kriminaalmenetluse kulud – isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 61 (kuuskümmend üks) eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 01.02.2024. 3. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu xxxx xxxxxxxxx ning kätte anda xxxxx xxxxxxxxx. 4. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, Posti22/Koidu 5 Viljandi linn. 5. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Maiken Mardim Abiprokurör Olen kohustusega nõus: _____________________________ xxxxx xxxxxx 3