Kriminaalmenetluse 23913000021 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 28.08.2023, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Alan Rüütel Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23913000021 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 Kahtlustatava nimi (sünniaeg): V. N. (00.00.0000) Kaitsepolitseiametis alustati 19.05.2023. a menetlust kriminaalasjas nr 23913000021 KarS § 931 lg 1 tunnustel. Käesoleva kriminaalasja raames on V. N.-le esitatud kahtlustus selles, et Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 2022/345, 1. märts 2022, millega muudeti määrust (EL) nr 833/2014 (edaspidi Euroopa Liidu Nõukogu määrus), mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikkel 5i lg 1 kohaselt keelatud on müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 ja 1. märts 2022 nr 2022/345, millega muudeti määrust nr 833/2014, rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt. xx.xx.xxxx. kell xx.xx saabus XXXXX piiripunkti Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale liinibuss XXXXX registreerimismärgiga xxxxxx, milles viibis reisijana V. N. ja tema pagasi läbivaatuse käigus avastasid tolliametnikud V. N. pükste vöö vahelt rätiku, mille sees oli sularaha summas xxxx eurot. V. N. hoiatati, et füüsilisele isikule võib tuleneda vastutus Nõukogude määruses nr 833/2014 sätestatud meetmete tahtliku eiramise eest, misjärel suunati V. N. koos sularahaga tagasi Eesti Vabariiki. xx.xx.xxxx kell xx.xx saabus V. N. XXXXX piiripunkti Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale liinibussiga XXXXXX registreerimismärgiga xxxxxx. Tolliametnike poolt esitati V. N.-ile küsimus deklareerimise osas, mille peale V. N. avaldas soovi deklareerida ainult temaga kaasas olevaid rublasid, kuid kuna V. N.-l oli kaasas xxx rubla, siis ta ei pidanud rublade osas sularahadeklaratsiooni esitama. V. N. ja tema pagasi läbivaatuse käigus avastasid tolliametnikud V. N. põuetaskust salli, mille sees oli sularaha summas xxxx eurot. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas materjalide seas on olemas Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud kuriteoteade koos üheksa lisaga (läbivaatusaktid, fototabel, V. N. passi koopia, kauba ja sularaha üleandmise akt, vallasasja läbivaatuse protokoll, V. N. seletuskiri, e-teenuse süsteemi väljatrükid). Kuriteoteatest selgub, et xx.xx.xxxx kell xx.xx saabus XXXXX piiripunkti Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale liinibuss XXXXX registrimärk xxxxxx, milles viibis reisija V.N., kes suunati tollikontrolli. Enne tollikontrolli alustamist reisija võttis bussi ülemisest peakohal asuvast panipaigast oma jope ja pagasiruumist kandekoti. V. N. ei soovinud enne tollikontrolli algust tollile kirjalikult ega suuliselt midagi deklareerida. Tolliametniku esitatud küsimuse peale: „kui palju teil sularaha kaasas on?“, näitas isik ette oma pükste taskus rahakotis asunud sularaha – xxx Venemaa rubla. Korrakaitseseaduse § 4 ning tolliseaduse §-de 64 ja 65 järgi vaadati läbi reisija ja tema pagas, mille käik fikseeriti läbivaatuse aktis nr xxxxxxxxx. Tollikontrolli käigus avastati rubladele lisaks veel xxxx eurot, mis asusid jope põuetaskus asunud salli sees. Isikul ei olnud piiril sularaha päritolu kohta esitada mitte ühtegi dokumenti. Isiku sõnade kohaselt ta viib selle sularaha isiklikuks tarbeks XXXXXXXX (poole aasta elamisraha ja sõiduki parkla eest tasumiseks). Samuti reisija sõnade kohaselt ta soovis xx.xx.xxxx tagasi XXXXX tööle sõita, kus töötab xxxxxxxxx. Ta võttis raha endaga kaasa, kuna tal ei olnud võimalust XXXXXX kellelgi sularaha hoiule jätta. Sama reisija üritas ka varem s.o xx.xx.xxxx kell xx.xx toimetada euro pangatähti väärtuses xxxx eurot Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni, mille kohta koostati läbivaatuse akt nr xxxxxxxxxxx. Seega isik on teadlik asjaolust, et eurode eksport on keelatud. V. N. kuulati kahtlustatavana üle 25.08.2023. a. Oma ülekuulamisel V. N. leidis, et selliseid sündmused on aset leidnud, kuid ta pole aru saanud, et tegemist on kuriteoga. Selgitas, et sõitis xx.xx.xxxx koju Vene Föderatsiooni liinibussiga. Piiril palus tolliametnik tulla endaga kaasa ning teel tolliruumi, küsis tolliametnik, kas tal on kaasas asju, mida ta pole deklareerinud. Lisaks küsis tolliametnik, kas tal on kaasas sularaha. Kahtlustatav vastas, et on kaasas sularaha xxxx eurot. Mindi läbivaatuse tuppa paluti näidata sularaha. Kahtlustatav võttis jope eest lahti ja võttis põue taskust välja raha. Raha hoiab alti rätiku sees nagu tegi seda tema isa. Pärast tehti veel isiku läbiotsimise ja asjade läbivaatus. Küsimuse peale, kas kahtlustatav teadis, et eurode üleviimine üle piiri on keelatud, vastas kahtlustatav, et kust ta seda teadma peaks. Selgitas, et kui ta esimest korda üle piiri läks, siis tal paluti minna valuutavahetuspunkti ja lasti eurod ümber vahetada. Menetleja küsimuse peale, et kas kahtlustatav teadis, et Venemaale eurosid ei tohi viia, vastas kahtlustatav, et ausalt öeldes ta teadis, kuna summa polnud suur ja tal oli vaja raha teel kulutusteks ning ta ei saanud seda arvele panna, sest ta ootasin uut kaarti, siis tal oli see raha kaasas. Ta ootas XXXXX XXXXX pangakaarti ja sai selle kätte alles xx.xx.xxxx siis kui tuli üle piiri tagasi Eestisse ning läks XXXXXXXXX. xx.xx.xxxx.a piiril kinnipeetud raha on firma raha ning see antakse talle sellepärast, et ta saaks oma kulutusi kanda xxxxxxx ajal, majutamine, kütus jne. xx.xx.xxxx suundus koju Venemaale, sest palus 8 päeva puhkust, sest ta polnud 8 kuud oma naist näinud ja ta väga igatses teda ning tal pidid sündima kaksikud. Ettevõte lubas teda puhkusele, lapsed sündisid tal xx.xx.xxxx. Ta pidi selle firma rahaga summas xxxx eurot tagasi tulema ja oma töösõitu jätkama. Kriminaalasjas on kuulatud üle kaks tunnistajat (A.A. ja B.B.), kes andsid ütlusi seoses xx.xx.xxxx.a ning xx.xx.xxxx.a XXXXXX piiripunktis toimunu osas, sealhulgas kahtlustatavalt V. N.-lt eurode leidmise osas. Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et V. N. süü on tõendamist leidnud, ent tema süü ei ole käesoleval juhul suur. Tegemist on sularaha (eurode) üleviimise proovimises Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni, mis on sanktsioonide tõttu keelatud tegevus. Samas puudub käesoleval juhul alus väitmaks, et V. N. eesmärk oli raha pahatahtlikul eesmärgil Venemaale toimetada. Ta on selgitanud, et xx.xx.xxxx. a oli tal xxxx eurot kaasas sellepärast, et see raha oli mõeldud tal nii-öelda komandeeringu kulude kandmiseks Euroopas, mitte Venemaal. Tal lihtsalt polnud tol hetkel võimalik sularaha jätta XXXXXX, mistõttu võttis raha kaasa lühiajalise puhkuse jaoks Venemaal, et enda pere näha. Siiski ei tähenda eelnev seda, et ta pole kuritegu toime pannud või tegemist oleks olnud süüd välistava asjaoluga. Prokurör, arvestades, et V. N. kelle osas puudub info varasematest rikkumistest Eesti Vabariigis või Euroopa Liidus ja on käesoleva menetluse raames teinud koostööd, sealhulgas teda kahtlustatakse teise astme kuriteos ning ta on mõistnud oma käitumise keelatust, siis saab jõuda järeldusele, et avalik menetlushuvi antud kriminaalasjas puudub. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23913000021 menetlus V. N. suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 1) V. N.-il kohustus KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi maksta riigituludesse 450 eurot. Tähtajaks määrata: 5 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 29.01.2024. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: V. N. läbivaatuse käigus ära võetud raha summas xxxx, mis asuvad Kaitsepolitseiametis, tagastada V. N.-le pärast punktis 2 määratud kohustuse täitmist. 5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Ei ole. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad Alan Rüütel_____________________ Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Olen kohustustega nõus: V. N._______________ Oportuniteedi kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi. Tõlk ____________