Tartu Maakohtu 2022. a tööjaotusplaan

TARTU MAAKOHTU TÖÖJAOTUSPLAAN 202 2 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u I Üldised põhimõtted PAGEREF _Toc70683976 \h 2 II Kohtuniku asendamise kord PAGEREF _Toc70683977 \h 3 III Asjade jaotamise üldised põhimõtted PAGEREF _Toc70683978 \h 3 IV Maakohtu tööpiirkonnas kehtivad ühtsed tööjaotussätted kohtuasjade jaotamisel PAGEREF _Toc70683979 \h 4 V Kohtumajade teeninduspiirkondade tööjaotussätted kohtuasjade jaotamisel PAGEREF _Toc70683980 \h 6 Jõgeva kohtumaja PAGEREF _Toc70683981 \h 6 Tartu kohtumaja PAGEREF _Toc70683982 \h 7 Valga kohtumaja PAGEREF _Toc70683983 \h 10 Viljandi kohtumaja PAGEREF _Toc70683984 \h 11 Võru kohtumaja PAGEREF _Toc70683985 \h 12 VI Tööjaotusplaaniga tutvumine PAGEREF _Toc70683986 \h 13 I Üldised põhimõtted Tööjaotusplaan on koostatud k ohtute seaduse § 37 alusel ja reguleerib kohtuasjade jaotamise Tartu Maakohtu tööpiirkonnas. Kohtusse saabunud kohtuasjad jaotatakse kohtunike vahel lähtudes juhuslikkuse põhimõttest. Kohtusse saabunud asjade ja ota misel tagatakse kohtunikel võimalikult ühtlane koormus. Kohtusse lahendamiseks saabunud kohtuasjad jaotatakse reeglina selle kohtumaja kohtunike menetlusse, mille teeninduspiirkonda jääb koht, millest tuleneb kohtualluvus. Reeglist erinev jaotuskord nähakse ette käesoleva tööjaotusplaaniga. Kui erinevad kohtualluvust määravad kohad jäävad Tartu Maakohtu tööpiirkonda, ent erinevate kohtumajade teeninduspiirkondadesse, määrab alluvusvaidluse korral asja arutamise koha kohtu esimees. Kohtuasjad jaotatakse kohtunike vahel reeglina kohtute infosüsteemis automaatselt. Käsitsi võib kohtuasju jaotada vaid tööjaotusplaanis sätestatud juhtudel või kui infosüsteemi tehnilised võimalused automaatset jaotamist ei võimalda või põhjendatud juhul menetleja muutmisel. Ametisse asuvale või teenistusse naasvale kohtunikule jaotatakse asju reeglina järjest kuni kohtumaja selle valdkonna kohtunikel keskmiselt menetluses olevate asjade arvu täitumiseni. Ametist lahkuvale või lapsehoolduspuhkusele minevale kohtunikule lõpetatakse reeglina asjade jaotamine järgmiselt: t siviilasjades 4 kuud enne ametist lahkumist , v.a graafikujärgsed valvekohtuniku asjad ; ü ld - ja l ühi menetluses lahendamiseks saabuvates kriminaalasjades 4 kuud ja muude s süüteomenetlusasjades 2 kuud enne ametist la hkumist. Korralise puhkuse ajaks või eemalolekul kuni 30 kalendripäeva asjade jaotamist kohtunikule ei katkestata. Kohtuniku eemaloleku ajal teeb edasilükkamatud menetlustoimingud teine kohtunik vastavalt tööjaotusplaanis sätestatud asendamise korrale. Kohtuniku rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse ning teadaolevalt enam kui 30 kalendripäeva kestva haiguse , koolituse Riigikohtus või rahvusvahelistes kohtutes stažeerimise ajal peatatakse kohtunikule asjade jaotamine. Kohtuniku ajutisel töölt eemalolekul enam kui 21 kalendripäeva otsustab kohtu esimees eemalviibiva kohtuniku menetluses olevate asjade ümberjaotamise. Tulenevalt kohtu esimehe vastutusest õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus, on kohtu esimehel õigus lahendada tööjaotusesse puutuv küsimus käskkirjaga (asjade jaotamine kohtumajade vahel, asjade jaotamine kohtumajasiseselt kohtunike vahel jmt), kuulates eelnevalt ära puudutatud kohtumaja juhi ja Tartu kohtumajas lisaks kriminaal- või tsiviilasju lahendavate kohtunike nõupidamise arvamuse. II Kohtuniku asendami se kord Kohtunikku asendab reeglina sama kohtumaja teine vastavale menetlusliigile spetsialiseerunud kohalolev kohtunik perekonnanimede tähestikulises järjekorras, alustades eemalviibivale kohtunikule järgnevast kohtunikust. Kohtunike spetsialiseerumine ei välista kohtuniku kohustust asendamise korras teostada kiireloomulisi menetlustoiminguid muud liiki kohtuasjades. Kui kohtumajas ei saa kohtunikku asendada, otsustab kohtu esimees kohtumaja juhi ettepanekul kohtuniku asendamise teise kohtumaja kohtunikuga. Selleks, et oleks tagatud kiireloomuliste asjade lahendamine puhkuste perioodil, korraldab kohtumaja juht vähemalt ühe kohtuniku tööloleku kohtumajades, kus on ametis kuni 5 kohtunikku ja vähemalt kahe kohtuniku tööloleku kohtumajades, kus on ametis enam kui 5 kohtunikku. III Asjade jaotamise üldised põhimõtted Kohtusse saabuvad eri liiki asjad võib jaotada eraldi jaotusringide alusel. Ühel päeval ühe isiku kohta kohtumajja VTMS § 83 alusel lahendamiseks saabuvad väärteoasjad või süüteomenetluse täitmisasjad ja ota takse käsitsi sellele kohtunikule, kellele on vastavalt tööjaotusplaanile ja ota tud neist esimene asi. Prokuratuurile kokkuleppemenetluses KrMS § 245 1 lg 1 p-de 2 ja 3 või § 248 lg 1 p 1 ja 2 alusel tagastud asi, mis saadetakse kohtule uuesti samas menetlusliigis, jaotatakse samale kohtunikule, kes tegi esialgse tagastamise määruse. Prokuratuurile lühimenetluses KrMS § 235 1 lg 1 p-de 2 ja 3 või § 238 lg 1 p 1 ja 2 alusel tagastud asi, mis saadetakse kohtule uuesti samas menetlusliigis, jaotatakse samale kohtunikule, kes tegi esialgse tagastamise määruse . Prokuratuurile üldmenetluses või lühimenetluses KrMS § 235 1 lg 2 või § 258 lg 1 p 2 alusel tagastud asi, mis saadetakse kohtule uuesti samas menetlusliigis, jaotatakse samale kohtunikule, kes tegi esialgse tagastamise määruse. Kohtuniku taandumisel jaotatakse kõnealune menetlus teiste samas kohtumajas sama liiki kohtuasju lahendavate kohtunike vahel, v.a juhul k ui ühes kohtumajas üldmenetluses kriminaalasju lahendav kohtunik/kohtunikud ei saa üld - või lühi menetluses talle menetlemiseks saabunud kriminaalasja lahendada tulenevalt KrMS § 49 . Nimetatud juhul jaotatakse asi lahendamiseks teise kohtumaja üld - või lühi menetlusi menetlevale kohtunikule. Kriminaalmenetlusasjades tuleb täiendavalt jälgida, et paljude süüdistatavate ja vahialuste ga kriminaala s jad jaotuksid kriminaalasju arutavate kohtunike vahel võrdselt. Kohtuasjad kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuste lahendamiseks jaotatakse reeglina kohtunikule, kes on asjas teinud esialgse lahendi. Menetluskulu de kindlaksmääramise avalduse ( TsMS 18. ptk 5. jagu ) menetleb tsiviilasjas algselt lahendi teinud kohtunik. Eestkoste pikendamise asjad, mille kohtualluvus on Tartu Maa kohtu tööpiirkonnas, jaotatakse lahendamiseks kohtumajja, mis on eestkostet vajava isiku elukohale või harilikule viibimiskohale kõige lähemal. Nõusoleku andmine eestkostetava nimel tehingu tegemiseks, eestkoste lõpetamise, eestkostja vahetamise, eestkostja ülesannete ringi muutmise avaldus jaotatakse kohtunikule, kes menetleb isiku osas eestkoste järelevalvet. Kohtunik, kes arutab põhiasjana perekonnaasja lapsega suhtlemise korraldamises või vanema hooldusõiguse küsimuses, menetleb ka nimetatud perekonnaasjaga seotud lepitusmenetlusi TsMS § 563 alusel ja kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Kõrgema astme kohtu poolt uueks läbivaatamiseks saadetud tsiviilasi ja ota takse kohtunikule, kes ei osalenud sisulise lahendi tegemisel. Nimetatud sätet ei kohaldata vaheotsuse ja osaotsuse tühistamisel. IV Maakohtu tööpiirkonnas kehtivad ühtsed tööjaotussätted kohtuasjade ja ota misel Äriregistriga seotud hagita asjad TsMS § 595 lg 2 järgi, §-st 602 likvideerijate määramine, § 607 äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise määramine, § 629 sundlõpetamisega seotud asjad, § 663 lg 5 kohtunikuabi poolt tehtud lahenditele esitatud määruskaebused jaotatakse lahendamiseks võrdselt kohtunik e Donald Kiidjärv , Roman Levin ja Andrus Miilaste vahel. Kinnistusraamatuga seotud hagita asjad ja ota takse lahendamiseks kohtunike Hiie Lindmets , Triin Niinemets ja Gerty Pau vahel. Maksejõuetuse asjad Pankroti asju lahendava d Tartu Maakohtu tööpiirkonnas 4 kohtunikku: kohtunikud Maimu Laumets, Hiie L indmets, Zakaria Nemsitsveridze ja Ülle Raag . Saneerimisasju lahendavad Tartu Maakohtu tööpiirkonnas 3 kohtunikku: kohtunikud Hiie Lindmets, Zakaria Nemsitsveridze ja Ülle Raag. Jõgeva ja Tartu kohtumajadesse saabuvad pankroti-, saneerimis- ja võlgade ümberkujundamise asjad ja ota takse lahendamiseks J õgeva ja Tartu kohtumajade ala punktis 1 nimetatud kohtunike vahel vastavalt sisemisele tööjaotusplaanile. Väljaspool Tartu Maakohtu tööpiirkonda asuvate juriidilisest isikust võlgnike pankrotiavaldused jaotatakse võrdselt kohtunike Hiie Lindmetsa ja Zakaria Nemsitsveridze vahel, sh jaotatakse võrdselt saneerimisavaldused. Valga, Viljandi ja Võru kohtumaj adesse saabuvad pankroti-, saneerimis- ja võlgade ümberkujundamise asjad ja ota takse lahendamiseks alapunktis 1 nimetatud kohtunike vahel järgmiselt: Maimu Laumets ja Ülle Raag lahendavad kumbki 30% ning Hiie Lindmets ja Zakaria Nemsitsveridze kumbki 20% nimetatud asjadest. Kohtunik, kes menetleb põhiasjana pankrotiasja, lahendab ka selle pankrotimenetlusega seonduva avalduse deposiidina tasutud summa hüvitamiseks, vaidluse häälte arvu määramise üle, vastuväite nõude tunnustamisele, kaebuse halduri tegevuse peale ja hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud asjad registreeritakse põhiasja alla uue menetlusena. Muud pankrotimenetlusest tulenevad iseseisva tsiviilasjana esitatud nõuded jaotatakse pankrotivõlgniku elu- või asukohajärgses kohtumajas vastava kohtumaja sisemise tööjaotusplaani alusel, väljaspool Tartu tööpiirkonda asuvate juriidilisest isikust võlgnike asjad Tartu kohtumaja sisemise tööjaotusplaani alusel. Täitmiskohtuniku eripädevus Ennetähtaegse vangistusest vabastamise ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise asjad, milles esialgne lahend ei ole tehtud Tartu Maakohtus, jaotatakse menetlemiseks võrdselt Jõgeva, Valga ja Võru kohtumajja n ing seal jaotatakse need kohtunike vahel vastavalt kohtumajade sisemistele tööjaotusplaanidele. Eeluurimiskohtuniku eripädevus Asjades, milles eeluurimine ja uurimise juhtimine toimub Tartus, on ka eeluurimiskohtunikuks Tartu kohtumaja kohtunik sõltumata piirkonnast, kus kuritegu toime pandi või kus menetlustoiming, milleks luba taotletakse, tuleb läbi viia. Jälitustoiminguks loa andmisega seotud tegevused Jälitustoiminguks loa andmise taotlusi ning jälitustoimingust teavitamata jätmise tähtaegadega seonduvaid taotlusi lahendavad kohtunikud Ingrid Kullerkann, Marju Persidskaja ja Rutt Teeveer . Valvekohtunik Valvekohtunik on kohtunik, kes lahendab kokkulepitud ajaperioodil tööjaotusplaanis valvekohtuniku ülesandena kirjeldatud asju (n t tsiviilasjades - tahtest olenematu ravi asjad ja esialgse õiguskaitse korras lapse perest eraldamise asjad, süüteomenetluses vahistamiseks, läbiotsimiseks ja jälitustoiminguks loa andmise otsustamine jmt) . Üldjuhul määratakse valvekohtunik igas kohtumajas eraldi ja reeglina jaotatakse asi selle kohtumaja kohtuniku menetlusse, mille teeninduspiirkonda jääb koht, millest tuleneb kohtualluvus. Läbiotsimistaotlused, mis tulenevad kriminaalasjadest, milles kohtueelne menetlus toimub Tartus; samuti asjades, milles taotletakse luba menetlustoiminguks maakohtu tööpiirkonna erinevate kohtumajade teeninduspiirkonda jäävates asukohtades, jaotatakse Tartu kohtumaja valvekohtunikule. Riigipühadel ja nädalavahetustel (edaspidi valveajal) täidavad valvekohtuniku ametikohustusi tsiviilmenetluses tahtest olenematu ravi asjades ja süüteomenetluses isiku vabaduse piiramisega seotud ning muudes kiireloomulistes asjades kohtu esimehe poolt eraldi valvegraafiku alusel kinnitatud kohtunikud. Kohtute seaduse § 8 1 lg 2 sätestatud salastatud välisteabele juurdepääsu õigust eeldavaid asju menetlevad kohtunikud Ingrid Kullerkann, Marju Persidskaja ja Rutt Teeveer . V Kohtumajade teeninduspiirkondade tööjaotussätted kohtuasjade ja ota misel Jõgeva kohtumaja Kohtumaja kohtunikud spetsialiseeruvad järgmiselt: K ohtunik ud Liivi Loide ja Marek Vahing lahenda vad süüteo menetlusasju; kohtunik Maimu Laumets lahendab tsiviilasju ( v.a saneerimisasjad) ; kohtunik Ülle Raag lahendab süüteomenetlus- ja tsiviilasju (v.a lapsendamisega seotud asjad ja töövaidlusasjad) ; alaealistega seotud süüteo menetlus asju lahendavad kohtunikud Liivi Loide ja Marek Vahing , tsiviilasju kohtunikud Maimu Laumets ja Ülle Raag . Süüteomenetlus Eeluurimiskohtuniku ametikohustusi , v.a kaebused uurimisasutuse või prokuratuuri tegevusele, täidab kohtunik Liivi Loide. Tema puudumisel täidab eeluurimiskohtuniku tööülesandeid parasjagu vaba olev kohtunik . K aebused uurimisasutuse või prokuratuuri tegevusele jaotatakse kohtunik Marek Vahingule . Psühhiaatrilise sundravi asjad ja rahvusvahelise koostöö taotlused jaotatakse menetlemiseks kohtunik Marek Vahingule . Lühimenetluse asjad jaotatakse kohtunik e Liivi Loide ja Marek Vahingu vahel võrdselt , käskmenetlused jaotatakse kohtunik Liivi Loidele . Kohtueelselt vormistatud kiir- ja kokkuleppemenetlusasjadest jaotatakse kohtunik Liivi Loidele 70 % ja kohtunik Marek Vahingule 30 %. Kui asja lahendamist taotletakse kohtusse saabumise päeval, jaotatakse see parasjagu vaba olevale kohtunikule. Üldmenetluses lahendamiseks saabuvatest kr iminaalasjadest jaotatakse kohtunik Ülle Raagile 30 % ja kohtunik Marek Vahingule 70 %. Kriminaalasjade t äitmiskohtuniku asja dest jaotatakse kohtunik Liivi Loide le 70% ja Marek Vahingu le 30% . VTMS § 83 alusel lahendamiseks saabuvad väärteoasjad ja otat akse menetlemiseks kohtunik Liivi Loide ja kohtunik Marek Vahingu vahel võrdselt. Kui asja lahendamist taotletakse kohtusse saabumise päeval, jaotatakse see parasjagu vaba olevale kohtunikule. Väärteomenetluse täitmisasjadest jaotatakse kohtunik Liivi Loidele 80% ja kohtunik Marek Vahingule 20%. Väärteoasjades esitatud kaebused ja otatakse menetlemiseks kohtunik Ülle Raagi le 50 % ja kohtunik Marek Vahingule 50 % . Tsiviilmenetlus Tsiviilmenetlusasjad , mille alluvus on määratletav Jõgeva maakonnaga , jaotatakse menetlemiseks järgmiselt: hagimenetlustest kohtunik Ülle Raag ile 45 % ja kohtunik Maimu Laumets ale 55 % , hagita menetlused kohtunik Ülle Raagi ja Maimu Laumetsa vahel võrdselt. L apsendamisega seotud asjad ja töövaidlusasjad jaotatakse 100% menetlemiseks kohtunik Maimu Laumetsale . Teistest kohtumajadest tööjaotusplaani p unkt REF _Ref26344148 \r \h \* MERGEFORMAT 28 alapunkt 3 alusel saabuvad pankroti- ja võlgade ümberkujundamise asjad jaotatakse võrdselt kohtunike Maimu Laumets ja Ülle Raag vahel. Saneerimisasjad jaotatakse Ülle Raagi menetlusse. Eestkoste-, kinnisesse asutusse paigutamise asjades ja lapsi puudutavates hagita perekonnaasjades jaotatakse sama menetlusega seotud uus kohtuasi või –menetlus kohtunikule, kes on menetlenud esialgset kohtuasja, välja arvatud juhul, kui antud kohtunik ei menetle enam tsiviilasju. Kui nimetatud kohtunikule ei ole võimalik uut asja või menetlust jaotada, jaotatakse see üldises tsiviilasjade ja ota mise järjekorras. T artu kohtumaja Süüteomenetlusasju lahendavad ning täitmiskohtuniku ja eeluurimiskohtuniku, samuti muid toiminguid, mis on seotud kriminaal- ja väärteomenetlusega, täidavad järgmised kohtunikud: Ingrid Kullerkann Marju Persidskaja (kriminaalasju lahendavate kohtunike eestkõneleja) Heli Sillaots Anneli Tanum Rutt Teeveer Peet Teidearu Tsiviilasju ning muid tsiviilkohtumenetluse seadustikuga määratud asju lahendavad kohtunikud: Lea Aavastik Margit Jõgeva (tsiviilasju lahendavate kohtunike eestkõneleja) Hele Kaldma Donald Kiidjärv Roman Levin Hiie Lindmets Andrus Miilaste Marian Miilaste Zakaria Nemsitsveridze Triin Niinemets Gerty Pau Külli Puusep Tsiviilmenetlus Tsiviilmenetlusasjad jaotatakse tsiviilasju menetlevate kohtunike vahel reeglina kohtute infosüsteemis automaatselt võrdselt. Erisused nimetatud põhimõttest on loetletud järgmistes alapunktides. Maksejõuetusasju lahendavatele kohtunikele muid tsiviilasju ei jaotata, v.a käesoleva tööjaotusplaani punktide 22, 23, 24, 27 ja punkt 40 alapunktide 3, 4, 6, 7 ja 9 alusel jaotatavad asjad . Valvenädalal kohtunikule asju ei jaotata, v.a käesoleva tööjaotusplaani punktide 22, 23, 24, 26, 27, 28 ja punkt 40 alapunktide 4, 6 ja 8 alusel jaotatavad asjad. Kohtumajja saabuvad eestkosteasjad jaotatakse eraldi ringil kõigi tsiviilasju lahendavate kohtunike vahel. Lapsendamisega seotud asju lahendavad kohtunikud Külli Puusep ja Margit Jõgeva. Esialgse õiguskaitse rakendamisega seotud asju ( TsMS § 534) lahendavad tsiviilasju lahendavad kohtunikud vastavalt kokkulepitud valvegraafikule . Taotlused, mis esitatakse kohtule tulenevalt lastekaitseseaduse §-st 33, s.o hädaohus oleva lapse ajutine eraldamine perekonnast, jaotatakse puhkepäevale või riiklikule pühale eelneval tööpäeval alates kella 14.00-st valvekohtunikule. Taotlused, mis esitatakse kohtule pärast riikliku püha või nädalavahetuse lõppu (peale kella 23.59) jaotatakse tavapärasel viisil. Psüühiliselt haige isiku paigutamist kinnisesse asutusse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel menetleb kohtunik, kes on isiku suhtes rakendanud tahtest olenematut ravi psühhiaatriahaigla taotluse alusel. Töövaidlusasju, s.h töösuhtest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid, lahendavad kõik tsiviilasju lahendavad kohtunikud, v.a kohtunikud Lea Aavastik, Hiie Lindmets ja Zakaria Nemsitsveridze, kusjuures kohtunik Gerty Paule jaotatakse 50% töövaidlusasjadest ja ülejäänud 50% jaotatakse teiste tsiviilasju lahendavate kohtunike vahel. Hagita menetluses kohtusse saabuvaid perekonnaasju, mis reguleerivad vanema õigusi lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korda, lahendavad kõik tsiviilasju lahendavad kohtunikud, v.a kohtunikud Gerty Pau ja Külli Puusep . Kohtunik Donald Kiidjärvele jaota takse seda liiki asju teistega võrreldes kaks korda rohkem. Täiendavat vanema hooldusõiguse piiramise/äravõtmise asja menetleb kohtunik, kes on eelnevalt vanema hooldusõiguse piiramise asja menetlenud. PKS § 173 lg 1 alusel kohtu poolt algatatud eestkosteasja lahendab asja algatanud kohtunik. Kui eestkosteasi algatatakse hagimenetluse raames, kuulub see jaotamisele tsiviilasju menetlevate kohtunike vahel. Ühe isiku poolt ühes avalduses esitatud täitemenetluse aegumise asjad registreeritakse ühe asjana ja jaotatakse Tartu kohtumaja tsiviilkohtunike vahel vastavalt tööjaotusplaanile. Asja menetlusse võtmise otsustamisel kohtuniku poolt eraldatud asjad jaotatakse vastavalt tööjaotusplaani punktile 40 alapunktile 1 . Iga kvartali lõpu seisuga teostatakse koormuste ülevaade ja järgmise kuu jooksul teostatakse koormuste ühtlustamine kohtunike vahel võlaõiguse asjade kaudu. Süüteomenetlus Süüteomenetlusasju jaotatakse süüteomenetlusasju lahendavate kohtunike vahel reeglina kohtute infosüsteemis automaatselt. Käsitsi jaotamise korral jaotatakse asju ühekaupa. Süüteomenetluses jaotatakse erinevat liik i menetlused eraldi ringidena. Kohtu esimehe korraldusega jaotatavad asjad jaotatakse eraldi ringil ühekaupa. V äärteoasjad jaotatakse kohtunik Anneli Tanumile , v.a arvatud alaealise süüdistatavaga väärteoasjad, mis jaotatakse Jõgeva kohtumaja kohtunik Marek Vahingule . Kaebused kohtuvälise menetleja otsuse peale ja kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteomenetluses jaotatakse kohtunike vahel järgmiselt: Ingrid Kullerkann lahendab 40% ja Peet Teidearu 60% saabuvatest asjadest . Väärteomenetluse täitmiskohtuniku asjad jaotatakse kohtunike Heli Sillaotsa, Peet Teidearu ja Rutt Teeveeri vahel võrdselt . Lühimenetlused ja kuni 5 süüdistatavaga üldmenetlused jaotatakse kohtunike vahel järgmise lt: kohtunikud Ingrid Kullerkann, Marju Persidskaja, Heli Sillaots ja Rutt Teeveer lahendavad igaüks 18%, Jõgeva kohtumaja kohtunik Marek Vahing 20% ning Võru kohtumaja kohtunik Kristina Domaškina 8% saabuvatest asjadest . Suuremahulisi üldmenetluse asju jaotatakse üldmenetlusi menetlevate kohtunike vahel eraldi ringil ühekaupa, arvestades kohtunikul aktiivses menetluses olevate üle 5 süüdistatavaga üldmenetluste arvuga. Üld - ja lühimenetluses kohtusse saabuvaid kriminaalasju ei jaotata Anneli Tanumile ja Peet Teidearule . K okkuleppe - ja käskmenetlused jaotatakse kohtunike vahel järgmiselt: Marju Persidskaja ja Heli Sillaots lahendavad kumbki 30 % , Rutt Teeveer 20% ja Ingrid Kullerkann ning Peet Teidearu kumbki 10 % saabuvatest asjadest. Kriminaalmenetluses täitmiskohtuniku ametikohustusi täidab reeglina kohtunik Peet Teidearu. E nnetähtaegse vangistusest vabastamise asjad, milles esialgse lahendi on teinud Tartu kohtumaja koh tunik, jaotatakse kohtunike vahel järgmiselt: Heli Sillaotsale ja Peet Teidearule kummalegi 40 % ning Marju Persidskaja le 20 % saabuvatest asjadest . Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asju lahendab kohtunik Heli Sillaots. Eeluurimiskohtuniku ametikohustusi täidab kohtunik Anneli Tanum , v.a kaebused Riigiprokuratuuri tegevuse peale, mida lahendav a d kohtunikud Ingrid Kullerkann ja Marju Persidskaja. Kohtunik Anneli Tanumi puhkuse perioodil, eeluurimiskohtuniku tööpäeva ajakava ületäitumisel , graafikujärgsel ühel eeluurimiskohtuniku tööülesannetest vabal tööpäeval kuus, eeluurimiskohtuniku tööülesandeid täitva kohtuniku haigestumisel täidetakse Tartu kohtumajas eeluurimiskohtuniku tööülesandeid järgmiselt: kohtunik Anneli Tanumi puhkuse perioodil jaotatakse eelnevalt kokkulepitud graafiku alusel eeluurimiskohtuniku tööülesanded teiste kriminaalkohtunike vahel; eeluurimiskohtuniku töökohustusi täitva kohtuniku tööpäeva ajakava ületäitumisel täidab eeluurimiskohtuniku tööülesandeid kriminaalasju lahendavate kohtunike eestkõneleja kohtunik Marju Persidskaja või Tartu kohtumaja juhi Rutt Teeveeri määramisel see kriminaalkohtunik, kellel on konkreetsel tööpäeval vaba aega; kohtunik Anneli Tanumi graafikujärgsel eeluurimiskohtuniku tööst vabal tööpäeval on eeluurimiskohtunikuna valves kõik kohtumaja kriminaalkohtunikud vastavalt kokkulepitud graafikule; eeluurimiskohtuniku töökohustusi täitva kohtuniku haigestumisel täidab eeluurimiskohtuniku tööülesandeid kriminaalasju lahendavate kohtunike eestkõneleja kohtunik Marju Persidskaja või Tartu kohtumaja juhi Rutt Teeveeri määramisel see kriminaalkohtunik või kohtunikud, kellel on konkreetsel tööpäeval vaba aega; e eluurimiskohtuniku tööülesannete hulka kuuluvatest menetlustest lahendavad riigi õigusabi, kriminaalmenetluste lõpetamise ja rahvusvahelise koostöö taotlused rahalise karistuse tunnustamiseks kohtunikud Ingrid Kullerkann ja Marju Persidskaja . Kohtunikule, kes täidab eeluurimiskohtuniku tööülesandeid , jaotatakse kohtumajja sissetulevatest kriminaal- ja väärteoasjadest: kõik eeluurimiskohtuniku menetlusse kuuluvad asjad (v.a jälitustoiminguks loa andmine); kõik kiirmenetluse asjad; kõik väärteoasjad, kus kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik kinni peetud; erakorralised kiiresti lahendamist vajavad kokkuleppemenetluse asjad. V alga kohtumaja Valga kohtumaja kohtunikud spetsialiseeruvad järgmiselt: kohtunik Annemarie Gerassimov lahendab süüteo menetlusasju; kohtunik Maili Riisenberg lahendab tsiviilasju; kohtunik Triin Harak lahendab tsiviilasju (v.a lapsendamise asjad) ja süüteomenetlusasju, sh alaealistega seotud asjad . alaealistega seotud tsiviilasju lahendavad kohtunikud Triin Harak ja Maili Riisenberg . Süüteomenetlus Üldmenetluse asju kohtunik Triin Haraku le ei jaotata. Süüteomenetluse asjad jaotatakse üldjuhul Annemarie Gerassimovi menetlusse. Menetlused, milles süüdistuse esindajaks on abiprokurör Valdo Gerassimov, jaotatakse kohtunik Triin Haraku menetlusse. Kriminaalasjades kohtueelselt vormistatud lihtmenetlusasjad est jaotatakse 80% kohtunik Triin Harakule ja 20% kohtunik Annemarie Gerassimovile , järgides, et kohtunik Annemarie Gerassimovile jaotatavates asjades ei oleks süüdistuse esindajaks abiprokurör Valdo Gerassimov. Eeluurimiskohtuniku ametikohustusi täidab reeglina kohtunik Triin Harak , tema puudumisel täidab eeluurimiskohtuniku tööülesandeid parasjagu vaba olev kohtunik. Väärteomenetluse täitmiskohtuniku asjad j aotatakse võrdselt kohtunike Triin Harak ja Annemarie Gerassimov vahel. Tsiviilmenetlus Tsiviilasjadest jaotatakse 60 % kohtunik Maili Riisenbergile ja 40 % kohtunik Triin Harakule . Viljandi kohtumaja Viljandi kohtumaja kohtunikud spetsialiseeruvad järgmiselt: kohtunik Aivar Hint lahendab süü teo menetlus asju; kohtunik Kadi Aavik lahendab süüteo menetlus - ja tsiviilasju; kohtunikud Silvi Maiste ja Kalev Kuningas lahendavad tsiviilasju ; alaealistega seotud süüteoasju lahendab kohtunik Aivar Hint ja tsiviilasju kohtunikud Kadi Aavik, Kalev Kuningas ja Silvi Maiste . Süüteomenetlus Eeluurimiskohtuniku asjad ja kiirmenetlused ja ota takse vastavalt kokkulepitud valvegraafikule kohtunike Aivar Hint ja Kadi Aavik vahel, olenevalt kellel on graafikujärgne valveperiood. K riminaal menetlusasjad jaotatakse kohtunik e Aivar Hin t ja Kadi Aavik vahel suhtega 80% Aivar Hindile ja 20% Kadi Aavikule. Kõik saabuvad v äärteo menetluse asjad ja ota takse kohtunik Aivar Hin dile . Kriminaalasjades eeluurimiskohtunikuna esmatoimingu teinud kohtunikule ja ota takse ka järgnevad sama kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud prokuratuuri taotlused, v.a nädalavahetustel, mil vastav kohtunik graafikujärgselt ei valva; või vastava kohtuniku puhkuse ajal esitatud taotlused, millised ja ota takse süüteoasjade valvekohtunikule. Tsiviilmenetlus Tsiviilmenetlusasjad, välja arvatud esialgse õiguskaitse rakendamine tahtest olenematu ravi asjad (edaspidi TOR) , kohtu erinõude ja lapsendamisega seotud asjad , jaotatakse kohtunike Kalev Kuningas, Silvi Maiste ja Kadi Aavik vahel suhtega 3 5 % kohtunik Kalev Kuningale, 3 5 % kohtunik Silvi Maistele ja 30 % kohtunik Kadi Aavikule. Lapsendamisega seotud asju lahendab kohtunik Silvi Maiste. Kohtu erinõude asjad jaotatakse võrdselt kohtunike Silvi Maiste ja Kalev Kuningas vahel. TOR asjad jaotatakse vastavalt kokkulepitud valvegraafikule kohtunike Kalev Kuningas ja Silvi Maiste vahel, olenevalt kellel on graafikujärgne valveperiood. Erinõuete puhul võib jaotada sisse tulnud erinõude sellele kohtunikule, kelle menetluses on juba erinõue samas väljaspool Viljandi linna paiknevas hooldekodus viibiva isiku ärakuulamiseks. Eestkoste asjades ja lapsi puudutavates hagita perekonnasjades jaotatakse sama menetlusega seotud uus kohtuasi või –menetlus kohtunikule, kes on menetlenud esialgset kohtuasja, välja arvatud juhul, kui antud kohtunik ei menetle enam tsiviilasju. Kui nimetatud kohtunikule ei ole võimalik uut asja või menetlust jaotada, jaotatakse see üldises tsiviilasjade ja ota mise järjekorras. Kinnisesse asutusse (psühhiaatriahaiglasse ravile) paigutamise asjades jaotatakse uus kohtuasi või –menetlus kohtunikule, kes on menetlenud sama isiku esialgse õiguskaitse rakendamise korras tahtevastase ravi kohaldamise kohtuasja (TOR), välja arvatud juhul, kui antud kohtunik ei menetle enam tsiviilasju. Kui nimetatud kohtunikule ei ole võimalik uut asja või menetlust jaotada, jaotatakse see üldises tsiviilasjade ja ota mise järjekorras. Kinnisesse asutusse (hoolekandeasutusse) paigutamise asjades jaotatakse uus kohtuasi või - menetlus üldises tsiviilasjade ja ota mise korras. Eestkoste pikendamise ja kinnisesse asutusse paigutamise pikendamise asjad jaotatakse samale kohtunikule, kes asja on varem menetlenud. Kui nimetatud kohtunikule ei ole võimalik menetlust jaotada, jaotatakse see üldises tsiviilasjade jagamise järjekorras. Kõrgema astme kohtu poolt otsuse tühistamisel ja tsiviilasja tagasi saatmisel maakohtusse eelmenetluse etapis või uueks läbivaatamiseks, ja ota takse tsiviilasi kohtunikule, kes tegi asjas esialgse lahendi. Sama kohaldub ka vaheotsuse ja osaotsuse tühistamisel. Võru kohtumaja Võru kohtumaja kohtunikud spetsialiseeruvad järgnevalt: S üüteomenetlusasju , sh alaealistega seotud asju, lahenda vad kohtunikud Rita Kulberg ja Kristina Domaškina . T siviilasju , sh alaealistega seotud asju, lahendavad kohtunikud Kristiina Kask, Karina Kukkes ja Margit Vutt. Süüteomenetlus Üldmenetluses Võru kohtumajja Võrus lahendamiseks saabuvad asjad jaotatakse võrdselt kohtunike Rita Kulbergi ja Kristina Domaškina vahel , Võru kohtumajja Põlvas lahendamiseks saabuvad asjad jaotatakse Rita Kulbergile . Kaebused väärteoasjades ja otatakse kohtunik Rita Kulbergi menetlusse. Lihtmenetluses lahendamiseks saabuvad kriminaalasjad , psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asjad , väärteoasjad ja väärteomenetluse täitmise asjad jaotatakse teo toimepanemise koha järgi, selliselt, et asjad, mille alluvus on määratletav Võru maakonnaga , jaotatakse kohtunik Kristina Domaškina le ja asjad, mille alluvus on määratletav Põlva maakonnaga , jaotatakse kohtunik Rita Kulbergile . Eeluurimiskohtuniku asjad, samuti kiirmenetluse- ja väärteoasjad, milles kahtlustatav või menetlusosaline isik on välisriigi kodanik, kes on kinni peetud; samuti kriminaalasjades esitatud ajutise lähenemiskeelu taotlused jaotatakse kohtunike Rita Kulbergi ja Kristina Domaškina vahel vastavalt kohtunike vahel eelnevalt kokkulepitud graafikujärgsele valvele. Kui asi puudutab mõnda eeluurimiskohtuniku juba tehtud toimingut (nt vahistamise tähtaja pikendamise, lähenemiskeelu kohaldamise tingimuste muutmise või lõpetamise taotlus jmt), ja ota takse see kohtueelses menetluses esitatud taotlus kohtunikule, kes (esma)toimingu tegi. Kriminaalmenetluse täitmiskohtuniku asjadest jaotatakse Põlvasse saabuvad asjad Rita Kulbergile ning Võrru saabuvad asjad Kristina Domaškinale . R ahvusvahelise koostöö taotlused jaotatakse menetlemiseks võrdselt kohtunike Rita Kulbergi ja Kristina Domaškina vahel. Käesoleva tööjaotusplaani punkt 29 alusel Võru kohtumajja jaotatavad asjad lahendab kohtunik Rita Kulberg. Tsiviilmenetlus Tsiviilmenetlusasjad, mille kohtualluvus on määratletud Põlva maakonnaga , jaotatakse Kristiina Kase menetlusse , v.a hagimenetlused, millest jaotatakse Kristiina Kasele 60% ja Karina Kukkesele ning Margit Vutile kummalegi 20%. Tsiviilmenetlusasjad , mille kohtualluvus on määratletud Võru maakonnaga, jaota takse võrdselt kohtunike Karina Kukkes ja Margit Vutt vahel. Perioodil, kui Võru kohtumaja ühe maja tsiviilasju menetlev kohtunik viibib pikemat aega töölt eemal (näiteks puhkus, töövõimetus, pikemaaja line koolitus vmt ) , suunatakse saabunud hagi tagamise, s.h hagi eeltagamise, isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja tahtest olenematu ravi kohaldamise asjad ning esialgse õiguskaitse rakendamise asjad menetlemiseks Võru kohtumaja teises majas tsiviilasju mene tleva le kohtunik u le. Kõrgema astme kohtu poolt otsuse tühistamisel j a tsiviilasja tagasi saatmisel maakohtusse eelmenetluse etapis või uueks läbivaatamiseks, ja ota takse tsiviilasi kohtunikule, kes tegi asjas esialgse lahendi. Sama kohaldub ka vaheotsuse ja osaotsuse tühistamisel. Juhul kui kohtunik enam ei tööta, jaotatakse asi üldises asjade jaotamise korras. V I Tööjaotusplaaniga tutvumine Kohtumajade kantseleid tagavad igaühele võimaluse tööjaotusplaaniga tutvumiseks (KS § 37 lg 5).