Teie 08.10.2021 nr 6-1/67
Meie 20.10.2021 nr 7-1/21/3566
Lp Merle Saar-Johanson
Notarite Koda
esimees
e-post:
[email protected]
08.10.2021 kirja kohta
Esmalt täname põhjaliku ülevaate ja selgituste eest nn liit- ehk hübriidtõestatud tehingute
dokumenteerimisest. Oleme selle saatnud infoks ka kõigile kinnistusraamatupidajatele.
Üldiselt on kohtunikuabide lähenemine väiksemagi kahtluse puhul dokumendi vormikohasuse
küsimuses ettevaatlik ja konservatiivne, seda eelkõige kinnistusraamatu õigsuse
kindlustamiseks, ent lisaks ka karmi pea kohal rippuva vastutuskirve tõttu. Ilmselt võib ka
eeldada kaug- ja hübriitõestuse kasutamise populaarsuse jätkuvat kasvu, mistõttu on lahenduse
algusest peale õige rakendamine kinnistusraamatumenetluses kande õigsuse vaatest vähemalt
sama oluline kui tõestamisinnovatsioon ise.
Kinnistusraamatuseaduse § 46 lg 1 näeb ette, et kinnistusraamatupidaja peab muuhulgas
veenduma, et on esitatud nõutavad dokumendid nõutavas vormis. Tõestamisseaduse § 46 lg 31
kohaselt tuleb kaugtõestamise korral kasutada õigussuhetes digitaalset originaaldokumenti.
Nagu olete oma kirjas märkinud, siis hübriidtõestamise korral moodustab ühe osa
notariaalaktist digitaalne dokument. Siit tulenevalt tekkis kinnistusraamatupidajal kahtlus, kas
ja millises ulatuses võib või lausa peab kohtunikuabi KRS § 46 alusel ja TÕS §-st 46 tulenevalt
digitaalset osa notariaalaktist kontrollima. Mis sisuliselt tähendab küsimust, kas nimetatud
sätetest tuleneb, et kinnistusraamatupidaja formaalne kontrollikohustus hõlmab ka
originaalfaili kontrollimist, esmajoones allkirjade kehtivuse aspektist ja kas ta vastutab
kohustuse täitmata jätmisel sellest tulenevate võimalike kahjulike tagajärgede eest.
Aadress: Pikk 32, Rakvere, 44307; registrikood: 74001966; telefon: 601 1199; faks: 600 0257; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
Praeguseks on juba teada kohtuniku seisukoht selles küsimuses, kes on tsiviilasjas
nr 2-21-15956 antud arvamuses üldjoontes leidnud, et notariaaldokumendi digitaalse osa
kontrollimine ei kuulu kinnistusraamatupidaja kohustuste hulka. Seega pole nõutav
hübriidtõestuse puhul notariaalaktist digitaalse osa esitamine.
Peame tunnistama, et olime mõneti üllatunud pankade reaktsioonist, sest iseenesest ei olnud
kordagi kahtluse alla seatud hübriidtõestamist kui sellist, vaid üksnes leiti, et KRS ja
TõS §-dest 46 tulenevalt on kinnistusraamatupidaja kohustuseks kontrollida ka digitaalse
originaaldokumendi vorminõuetele vastavust. Seepärast poleks tohtinud tekkinud vaidluskoht
tehingu kehtivust ja seega pankasid puudutada (kui muidugi poleks just selgunud, et tehingu
originaalfail üldse puudub või on kehtivalt allkirjastamata vmt). Märgime ka, et kohtunikule
esitatud küsimus ei käsitlenud samuti hübriidtõestamise õiguspärasust, vaid kohtunikuabi
dokumentide vorminõuetele vastavuse kontrolli kohustuse ulatust.
Mõistame, et esilekerkinud vaidlus võis olla asjaosalistele ebameeldiv, ent loodetavasti
suurendab varakult saabunud selgus tulevikukindlust selle suhtes, et mõni ootamatu
kohtulahend või ebaühtlane kinnistamispraktika hübriidtõestamise juurdumisele halba mõju
avaldab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Neeme Laane
juhataja
Koopia: Justiitsministeerium