Avalik arvamus riigikaitsest

Avalik arvamus riigikaitsest 2024 Tellija: Kaitseministeerium Töö teostaja: Eesti Uuringukeskus OÜ Mai 2024 SISUKORD EESSÕNA ........................................................................................................... 4 KOKKUVÕTE ................................................................................................... 5 UURINGU TAUST JA EESMÄRK ................................................................. 9 METOODIKA .................................................................................................. 10 SIHTRÜHM JA VALIM ......................................................................................................................... 10 KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE ................................................................................................................... 11 ANDMETÖÖTLUS................................................................................................................................ 11 METOODIKA ERINEVUS VARASEMATEST AASTATEST ....................................................................... 11 TULEMUSED................................................................................................... 12 1. UHKUS EESTIS ELAMISE ÜLE .................................................................................................... 12 2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS..................................................................................... 13 3. JULGEOLEK NING OHUD ............................................................................................................ 17 3.1 Julgeolek Eestis ....................................................................................................................... 17 3.2 Ohud Eestile ............................................................................................................................ 18 3.3 Ohud julgeolekule maailmas................................................................................................... 22 3.4 Julgeolekuohtude meediakajastus ........................................................................................... 25 3.5 Julgeolekutagatised................................................................................................................. 26 4. EESTI INIMESTE KAITSETAHE.................................................................................................... 28 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse ..................................................................... 28 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................................ 30 4.3 Käitumine Eestile sõjalise kallaletungi korral ........................................................................ 32 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral .......................................................................... 34 4.5 Infovajadus .............................................................................................................................. 36 5. EESTI KAITSEVÕIME .................................................................................................................. 37 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ................................................................................................... 37 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas.................................................................................... 38 5.3 Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse............................................................................ 40 5.4 Hinnangud Eesti riigikaitse arendamisele .............................................................................. 42 6. EESTI RIIGIKAITSE KORRALDUS ................................................................................................ 44 6.1 Suhtumine ajateenistusse ........................................................................................................ 44 6.1.1 Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks .......................................................................... 44 6.1.2 Ajateenistusest kõrvale hoidmine ......................................................................................... 45 6.1.3 Naiste ajateenistuse läbimine .............................................................................................. 46 6.2 Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse .......................................................................... 48 6.3 Suhtumine reservteenistusse ................................................................................................... 49 7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID .................................................................................... 52 7.1 Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse ........................................................................... 52 7.2 Kaitseliidu ülesanded .............................................................................................................. 53 7.3 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega ........................................................................... 56 7.4 Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega liitumise takistused .............................................................. 57 2 8. NATO ....................................................................................................................................... 58 8.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ........................................................................................... 58 8.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral.................................................................................. 60 8.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks ....................... 61 8.4 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele ............................................................................ 64 9. RAHVUSVAHELISED SÕJALISED OPERATSIOONID ..................................................................... 66 9.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides .............................. 66 9.2 Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid ..................................................... 67 10. RIIGIKAITSEÕPETUS KOOLIDES ................................................................................................. 69 11. MEEDIATARBIMINE ................................................................................................................... 70 11.1 Infokanalite jälgimine ........................................................................................................... 70 11.2 Infokanalite olulisus riigikaitse alase teabe saamisel .......................................................... 74 3 EESSÕNA Käesolev Kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuring hõlmas 1200 vastajat, keda küsitleti 2024. aasta märtsis ja aprillis. Tänavuste uuringutulemuste järgi on hoiakud riigikaitse teemadel võrreldes 2023. aastaga mõnevõrra langenud, sarnanedes suures osas 2022. aastale. Uuringutulemuste järgi on kogu elanikkonnas jätkuvalt kõrge nii aktiivne kui passiivne kaitsetahe. Kaitsetegevuses on valmis osalema üle 60% elanikkonnast, sealjuures enam kui kümnendik otseses sõjalises kaitsetegevuses, iga viies sõjalises kaitsetegevuses abistavalt ning veidi rohkem kui veerand elanikest mittesõjalises kaitsetegevuses. Kui Eestit ründaks mõni riik, siis peab neli viiendikku elanikest vajalikuks relvastatud vastupanu. See tulemus on samasugune kui 2022. aasta kevadel (viimase kolme aasta tulemused on 81%→83%→81%). Toetus relvastatud vastupanule on aasta jooksul kõige enam kasvanud 15–19-aastaste hulgas (68%→84%) ja Ida-Virumaal (73%→82%). Ajateenistust peab vajalikuks 87% eestimaalastest (sealjuures on kasv viimase kolme aasta jooksul olnud 83%→86%→87%) ning üle poole elanikest suhtub ajateenistuse kohustusest kõrvalehoidjatesse taunivalt. Suhtumine reservväelastesse on väga hea (86%) ning soositakse ka reservväelaste õppekogunemistele kutsumist (79%). Kaitsevägi ja Kaitseliit on traditsiooniliselt kõige suurema usaldusega riigiinstitutsioonide seas, neid usaldab 2024. aastal pea 80% eestimaalastest. Sealjuures usaldab mõlemat institutsiooni täielikult üle kolmandiku elanikkonnast. Samuti suhtutakse üle Eesti positiivselt kaitseväega seotud tegevustesse. Näiteks harjutusalade laiendamise suhtes on positiivselt meelestatud enam kui pool elanikest (56%) ning Balti kaitsevööndi rajamisse vastu Venemaa ja Valgevene piiri suhtub hästi üle 2/3 eestimaalastest. Kõige positiivsemalt ollakse meelestatud reservväelaste õppekogunemistele kutsumise (79%) ning liitlaste Eesti õhuruumis toimuvate lennuharjutuste ja ülelendude osas (76%). Toetus Eesti NATO-sse kuulumisele püsib samuti jätkuvalt kõrge (80%), sealjuures 63% on kindlalt poolt. 15–19-aastaste vastajate seas toetab NATO-sse kuulumist 94% ning esmakordselt alates avaliku arvamuse uuringute läbiviimisest pole selle vanusegrupi vastajate seas kedagi, kes ei toeta Eesti kuulumist NATO-sse. Ligi kolmveerand eestimaalastest usub, et NATO-l on oluline roll Eesti julgeoleku tagamisel – rohkem kui veerand elanikest on seisukohal, et NATO liikmeks olemine hoiab ära sõjalise rünnaku võimaluse ning ligikaudu pooled (47%) usuvad, et konflikti puhkedes annab NATO meile otsest sõjalist abi. Samuti toetab NATO liitlasvägede kohalolekut pea neli inimest viiest. 2024. aastal on kasvanud elanike ohutunnetus. Võrreldes eelmise aastaga on märgatavalt kasvanud nende eestimaalaste hulk, kes peavad tõenäoliseks Eesti ulatuslikku sõjalist rünnakut mõne välisriigi poolt (29%→39%) või piiratud sõjalist rünnakut mõne Eesti strateegilise objekti vastu (36%→43%). 28% rahvastikust arvab, et Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast võrreldes praeguse olukorraga riigis ebaturvalisemas keskkonnas. Viimati oli sama hinnang nii kõrge 2014. aasta kevadel. Eestlaste ja muust rahvusest elanikkonna seisukohad erinevad kohati, kuid vahe on väikseim toetavas suhtumises elukutselistesse kaitseväelastesse, ajateenistuse vajalikkusesse ja sõjalises kaitsetegevuses osalemisesse. Suurimad erinevused rahvusgruppide vahel on Eesti NATO-sse kuulumise ja NATO liitlasvägede kohaloleku osas. Samas on viimase aasta jooksul muust rahvusest elanike seas kasvanud toetus kaitseväe vormi kandmisele avalikes kohtades ja üritustel (49%→53%) ning toetav suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (74%→77%). 4 KOKKUVÕTE OÜ Eesti Uuringukeskus viis koostöös Norstat Eestiga 2024. aasta kevadel Kaitseministeeriumi tellimusel läbi 15–74-aastaste Eesti elanike seas küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitse teemalistes küsimustes. Valimi suuruseks oli 1200 vastajat ning uuringumeetodina kombineeriti veebipaneeli (70%) ja telefoniintervjuusid (30%). Uhkus Eestis elamise üle ü Eestis elamise üle on 2024. aastal väga või pigem uhke 76% elanikkonnast, samas kui 17% ei tunne selle üle kas pigem või üldse mitte uhkust. ü Eestis elamise üle on enim uhked eestlased, 60–74-aastased ja kõrgharidusega elanikud. Võrreldes eelneva aastaga on 2024. aastal oluliselt langenud Eestis elamise üle väga uhke olevate noorte hulk – 2023. aastal oli neid 38%, nüüd 27%. Institutsioonide usaldusväärsus ü Institutsioonidest usaldavad Eesti elanikud 2024. aastal kõige enam Päästeametit (täielikult või pigem usaldab 97%) ning Politsei- ja Piirivalveametit (86%), kuid ka Eesti Kaitseväge (80%), Kaitseliitu (76%) ja presidenti (74%). Kõige vähem usaldavad eestimaalased peaministrit (pigem või üldse ei usalda 66%), Riigikogu (59%) ja valitsust (54%). ü Eestlaste usaldus institutsioonide vastu on kõrgem kui muust rahvusest eestimaalastel. Nii eestlased kui ka muu rahvuse esindajad usaldavad kõige enam Päästeametit. Muust rahvusest eestimaalaste puhul järgneb sellele Politsei- ja Piirivalveamet, eestlaste puhul Kaitseliit, kaitsevägi ning samuti Politsei- ja Piirivalveamet. Kõige vähem usaldavad mõlemad rahvusgrupid peaministrit. Julgeolek ja ohud ü 2024. aastal arvab 25% elanikest, et Eesti elukeskkond muutub kümne aasta jooksul turvalisemaks, 28% hinnangul muutub elu ebaturvalisemaks ning 31% elanikkonnast hindab, et olukord jääb samaks. ü Julgeolekuriskidena maailma rahule ja turvalisusele nimetati 2024. aastal enim tuumarelvade kasutamist (76%), Venemaa sõda Ukrainas (70%) ning Venemaa katseid taastada oma võimu naaberriikides (67%). ü Eesti turvalisusele peetakse 2024. aastal kõige tõenäolisemateks ohtudeks valeuudiste levikut (väga või küllaltki tõenäoline, 86%) ja küberrünnakuid riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (84%). ü Võrreldes 2023. aastaga nähakse 2024. aastal veelgi tõenäolisemate ohtudena ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu, piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu ning Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist. ü Aastal 2024 arvab 49% elanikest, et sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse meedias parasjagu. 34% leiab, et sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse liiga palju ning 10% elanike hinnangul on vastava sisulisi kajastusi liiga vähe. ü Eesti riigi peamisteks julgeolekutagatiseks peavad eestimaalased 2024. aastal jätkuvalt kõige sagedamini kuulumist NATO-sse, millele järgnevad liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis ning elanike kaitsetahe. 5 Kaitsetahe ü 2024. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 81% Eesti elanikkonnast. Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem osalema pea 61% elanikkonnast. Võrreldes eelneva aastaga siinkohal märkimisväärseid muutusi ei toimunud. ü Kui Eestile tungitaks kallale, siis 12% elanikest osaleks kõige tõenäolisemalt sõjalises kaitsetegevuses, 22% osaleks sõjalises kaitsetegevuses abistavalt, 26% osaleks mittesõjalises kaitsetegevuses, 12% ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääks Eestisse ning 20% püüaks Eestist lahkuda. 9% eestimaalastest ei oska oma käitumist sellises olukorras prognoosida. ü Kui Eestile tungitaks kallale, oleks 58% eestimaalastest valmis andma kaitseväe kasutusse isiklikku või firma autot, muud tehnikat, hooneid, põllumaid vms. ü Jätkuvalt peab vaid kolmandik eestimaalastest end täiesti või pigem piisavalt informeerituks, kuidas võimaliku välisriigi kallaletungi korral käituda. 57% Eesti elanikel on endi hinnangul selles osas puudulikud teadmised. ü 2024. aastal vajavad eestimaalased enim täiendavat informatsiooni välisvaenlase kallaletungi korral käitumiseks olukorras, kus satutakse tsiviilisikuna lahingutegevuse piirkonda (44%), samuti seoses varjumise juhiste ja varjumiskohtade (42%) ning evakuatsiooni korraldusega (40%). Kaitsevõime ü 2024. aastal usub 52% eestimaalastest, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste täiendava abi saabumiseni kindlasti või pigem kaitsta. Võrreldes 2023. aastaga on antud osakaal 4% võrra langenud. ü Kaitsekulutuste tõstmise pooldajate osakaal on 2024. aastal 40%. Aastaga vähenes veidi toetus kaitsekulutuste mõningal määral tõstmisele (4% võrra), samas kui nende vähendada soovijate osakaal kasvas aastaga 5% võrra. ü Riigikaitse arendamisega viimastel aastatel on väga või pigem rahul 67% eestimaalastest. ü Kaitseväega seotud tegevustest suhtuvad Eesti elanikud kõige positiivsemalt reservväelaste õppekogunemistele kutsumisse (väga ja pigem hästi 79%), millele järgnevad liitlaste lennuharjutused ja ülelennud Eesti õhuruumis (76%) ning kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades või üritustel (74%). Ligi 70% Eesti elanikkonnast suhtub toetavalt ka kaitseväe tehnika liikumisse, Balti kaitsevööndi rajamisse vastu Venemaa ja Valgevene piiri ning kaitseväe õppustesse oma elukoha piirkonnas. Harjutusalade laiendamise suhtes on positiivselt meelestatud 56% Eesti elanikest. Hinnangud aja- ja reservteenistusele ü 2023. aastal peab noormeeste ajateenistust täiesti või pigem vajalikuks 87% ning pigem või täiesti ebavajalikuks 9% elanikest. Eestlastest peab noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks 92% ning muust rahvusest elanikest 77%. ü 55% Eesti elanikest suhtub ajateenistuse kohustusest kõrvalehoidjatesse taunivalt – 35% suhtub sellesse pigem negatiivselt ja 20% mõistab sellise käitumise täielikult hukka. 6  ü Eesti elanikest 91% suhtuvad soosivalt kutselistesse kaitseväelastesse ja 86% reservväelastesse. ü Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega on eestimaalastel kõige sagedamini sõprade ja tuttavate kaudu – 36% on tutvusringkonnas mõni reservväelane. ü Toetus naiste kohustuslikus korras ajateenistuse läbimisele on väike (7%), samas arvab 81% Eesti elanikkonnast, et naistel võiks olla võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikus korras. 41% eestimaalaste hinnagul võiks naised läbida ajateenistust samadel alustel meestaga, 40% arvates aga eraldi programmi järgi. 10% on seisukohal, et naised ei peaks üldse ajateenistust läbima. Kokkupuude riigikaitseliste struktuuridega ü 2024. aastal on Eesti elanikest ajateenistusega kaitseväes pere või sõprade kaudu kokku puutunud 61%, õppekogunemiste, kordusõppuste ja vabatahtlike reservohvitseride kursustega kaitseväes 48%, tegevteenistuses osalemisega kaitseväes 38%, Kaitseliidu ja/või Naiskodukaitse tegevusega 33%, riigikaitseõpetusega 30% ning Noorte Kotkaste ja Kodutütardega 23%. ü Isiklikult ollakse kõige sagedamini kokku puutunud riigikaitseõpetusega koolis (16%) ning ajateenistusega kaitseväes (12%). Hinnangud Kaitseliidule ja Naiskodukaitsele ü Vabatahtlikesse kaitseliitlastesse suhtub 2024. aastal soosivalt 84% Eesti elanikest. ü Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse 2024. aastal valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul, osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks. ü Naiskodukaitse ja Kaitseliidu töös seni mitte osalenud näevad organisatsioonidega liitumise peamiste takistustena panustamiseks piisava aja puudust töö- või perekondlike kohustuste tõttu ning muret enda tervise või füüsilise vastupidavuse pärast. Hinnangud NATO-le ü 80% elanikest pooldab Eesti kuulumist NATO-sse, sealjuures 63% on kindlalt poolt, 13% aga vastu. Rahvuse lõikes pooldavad enim NATO-sse kuulumist eestlased (94%) ja oluliselt vähem teistest rahvustest elanikud (53%). ü 73% eestimaalaste hinnangul on NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel püsivalt oluline – 26% Eesti elanike hinnangul aitab NATO-sse kuulumine ära hoida sõjalisi konflikte ja 47% usub, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi. 10% on seisukohal, et NATO piiruks poliitilise ja diplomaatilise toetusega ning 10% elanike hinnangul ei ole Eestil NATO-lt mingisugust abi loota. ü 2024. aastal peab 62% eestimaalastest NATO poolt ettevõetud samme Eesti julgeoleku tagamiseks täiesti või pigem piisavaks. Võrreldes eelneva aastaga on 5% võrra kahanenud usk sellesse, et NATO sammud Eesti julgeoleku tagamiseks on olnud täiesti piisavad ning 4% võrra kasvanud nende pigem ebapiisavaks pidamine. ü NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis pooldab kindlasti 54% ning 25% on samuti pigem toetaval seisukohal. 7  ü Eestis paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid peetakse eelkõige professionaalseteks, sõbralikeks ja pühendunuteks ning Eestist hästi informeerituteks. Negatiivseid omadusi seostatakse nendega harva ning seda peamiselt muust rahvusest elanike poolt. Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse ü Elanike suhtumine Eesti rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise vajalikkusesse on 2024. aastal jätkuvalt positiivne – pooldajaid on 57%, vastaseid 31% ning 11% puudub selles osas arvamus. Võrreldes eelneva aastaga on 5% võrra vähenenud rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemist kindlasti toetajate osakaal. ü Kõige olulisemad põhjused rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemiseks on eestimaalaste jaoks meie sõdurite reaalse lahingukogemuse saamine ning Eestile võimalike ohtude korral NATO abi tagamine. Suhtumine riigikaitseõpetusse ü Pooled eestimaalased toetavad riigikaitseõpetust gümnaasiumis kohustusliku õppeainena, 38% elanikkonnast näeb seda vabatahtliku õppeainena ning 6% ei pea selle õpetamist üldse vajalikuks. ü Viimase aastaga on kasvanud riigikaitseõpetuse kohustusliku õppeainena nägemine 4% võrra. Meediatarbimine ü Eesti uudisteportaalidest on kõige enam jälgijaid Eesti Päevalehel/Delfil (73%), Postimehel (72%) ja Eesti Rahvusringhäälingu uudistel (69%). Venemaa uudisteportaale ja ajalehtede võrguväljaandeid ning Uued Uudised portaali jälgitakse kõige vähem (17–18%). ü Sotsiaalmeediakanalitest jälgitakse enim Youtube-i (91%), Facebook-i (84%) ning kasutatakse laialdaselt ka otsesuhtlusrakendusi (84%). ü Tele- ja raadiokanalitest jälgivad Eesti elanikud kõige enam ETV eestikeelseid saateid (70%), Kanal 2 (56%) ja TV3 (56%). Ülejäänud kanaleid jälgivad ligi pooled või vähemad eestimaalased. ü Kõikide meediakanalite lõikes on näha selget trendi, kus eestlased jälgivad peamiselt ainult eestikeelseid kanaleid, teistest rahvustest elanikud lisaks ka muukeelseid, eelkõige venekeelseid. ü Kõige olulisemateks riigikaitse alase teabe allikateks peetakse televisiooni (väga või pigem oluline 82%), uudisteportaale (81%) ning raadiot (78%). Ebaolulisteks kanaliteks peetakse jätkuvalt enim reklaamtrükiseid ning tänavareklaame. ü Riigikaitse teemalise informatsiooni jagamisel peavad eestlased kõiki kanaleid võrreldes teiste rahvustega olulisemaks. Märgatavalt sagedamini peavad teistest rahvustest elanikud riigikaitse teemalise informatsiooni jagamisel ebaolulisteks kanaliteks televisiooni, uudisteportaale, raadiot ning ajalehti. 8 UURINGU TAUST JA EESMÄRK Ühtset ühiskonda on raskem haavata ja väliselt mõjutada ning kriisiolukorras on oluline, et Eesti ühiskond ei oleks lõhestunud ning elanikud usaldaksid ja toetaksid riigi tegevusi olukorra lahendamisel. Aastal 2020 lahvatanud COVID-19 pandeemia ja sellega seoses kehtestatud piirangud avaldasid negatiivset mõju paljudele ühiskonnagruppidele ning sellest tulenev ebakindlus ja ebastabiilne elukeskkond mõjutasid inimeste turvatunnet. 2022. aasta 24. veebruaril eskaleerunud ning 2024. aastal endiselt kestev Venemaa sõjategevus Ukraina vastu haavab jätkuvalt inimeste turvatunnet. Selleks, et kaardistada elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes küsimustes, viis OÜ Eesti Uuringukeskus 2024. aasta kevadel Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu 15–74-aastaste Eesti elanike seas. Samalaadseid uuringuid on läbi viidud alates 2001. aastast. Uuringus käsitleti põhjalikumalt järgmisi teemasid: 1) hoiakud Eesti riigi suhtes; 2) institutsioonide (sealhulgas kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas; 3) hinnangud võimalike ohtude ning julgeolekuriskide suhtes Eestis ning maailmas; 4) elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral; 5) hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud valdkonnas; 6) suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse; 7) suhtumine NATO-sse ja sellega seonduvatesse arengutesse; 8) hoiakud seoses rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega; 9) meediatarbimine. 9 METOODIKA Sihtrühm ja valim Uuringu üldkogumi moodustasid 15–74-aastased Eesti Vabariigi alalised elanikud (1015410 inimest, Statistikaamet 2023. a) ning valimi suuruseks oli 1200 vastajat, kes leiti juhuvaliku teel Eesti elanike seast. Küsitluse läbiviimisel kasutati kvootvalimit soo (mees/naine), vanuserühmade (15–19/20–29/30–39/40–49/50–59/60–74), elukoha (maakond ja Tallinn), asulatüübi (linn/maa) ja rahvuse (eesti/muu) lõikes (tabel 1). Tabel 1. Üldkogumi ning kaalumata ja kaalutud valimi kirjeldus. ÜLDKOGUM VALIM KAALUTUD VALIM KOKKU N % N % N % 1015410 100% 1200 100% 1200 100% MEHED 495671 49% 584 49% 586 49% SUGU NAISED 519739 51% 616 51% 614 51% 15–19 72125 7% 87 7% 86 7% 20–29 135853 14% 154 13% 161 14% 30–39 205829 20% 249 21% 243 20% VANUS 40–49 189109 19% 223 19% 223 19% 50–59 174783 17% 208 17% 207 17% 60–74 237711 23% 279 23% 280 23% EESTLANE 690479 68% 819 68% 813 68% RAHVUS MUU 324931 32% 381 32% 387 32% RAHVUS TALLINN 343533 34% 417 35% 406 34% PÕHJA- 133916 13% 156 13% 158 13% EESTI LÄÄNE- 108850 11% 127 11% 128 11% PIIR- EESTI KONNAD KESK- 90989 9% 102 8% 108 9% EESTI LÕUNA- 236417 23% 276 23% 280 23% EESTI KIRDE- 101705 10% 122 10% 120 10% EESTI ASULA LINN 720126 71% 842 70% 851 71% TÜÜP MAA 295284 29% 358 30% 349 29% Küsitluse käigus kujunenud valimi struktuuri võrreldi vastavate näitajatega üldkogumi suhtes ning esinduslikkuse tagamiseks teostati valimi kaalumine soo, vanuse, rahvuse, elukoha maakonna ning asulatüübi lõikes. Valimi maksimaalne valimiviga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool +/–2,83%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem. 10 Küsitluse läbiviimine Küsitlus viidi läbi kombineeritult Norstat Eesti veebipaneeli (70%) ja telefoni teel (30%). Veebiküsitlus toimus perioodil 18.03–03.04 ja telefoniküsitlus 06.–15.03.2023. Kuna tegemist oli kordusuuringuga, võeti ankeedi koostamisel aluseks 2023. aastal kasutusel olnud küsimustik, mida koostöös Tellijaga osaliselt muudeti. Küsitlusele sai vastata nii eesti kui vene keeles. Telefoniküsitluse keskmine intervjuu pikkus oli 38,5 minutit ja mediaan 36 minutit, veebiküsitluse keskmine vastamisaeg 24 minutit ja mediaan 18 minutit. Andmetöötlus Küsitlustulemuste töötlemiseks kasutati andmetöötluspakette MS Excel ja SPSS. Joonistel toodud andmed on ümardatud arvutiprogrammi poolt ja seetõttu võib ridade või veergude summa moodustada kohati alla või üle 100%. Tulemuste võrdlemisel taustatunnuste (sugu, vanusegrupp, rahvus, piirkond (NUTSIII, pealinn Tallinn Harjumaast eraldi), haridustase, isiklik netosissetulek ühes kuus) lõikes on kasutatud osakaalude võrdlemisel Hi-ruut teste ning analüüsis on toodud välja vaid need erinevused, mis osutusid statistiliselt olulisteks ning mida saab seega laiendada ka üldkogumile. Metoodika erinevus varasematest aastatest Kuni 2020. aastani viidi uuringut läbi silmast-silma (F2F) küsitlusena. 2021. aasta kevadel viidi küsitlus läbi uue meetodiga: kombineeriti Norstat Eesti AS veebipaneeli (70%) ja telefoniküsitlust (30%). Kuni 2006. aastani viidi küsitlust läbi kolm korda aastas, alates 2007. aastast kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Alates 2021. aastast viiakse küsitlust läbi üks kord aastas kevadel. Sellest tulenevalt võrreldakse uuringus võimalusel tulemusi varasemate kevadiste uuringutulemustega. Juhul kui kevadises uuringus ei olnud mõnda küsimust esitatud, võrreldakse võimalusel tulemusi sügisese uuringu andmetega. Kuni 2020. aastani olid uuringu sihtrühmaks 15-aastased ja vanemad elanikud, alates 2021. aastast piiritleti sihtrühma ülemine vanusepiir 74 aastaga. 11 TULEMUSED 1. Uhkus Eestis elamise üle Eestis elamise üle on 2024. aastal väga või pigem uhke 76% elanikkonnast, samas kui 17% ei tunne selle üle kas pigem või üldse mitte uhkust (joonis 1). 2024 35 41 12 5 8 KOKKU 2023 39 41 10 4 7 2022 37 43 8 4 8 2021 30 48 10 4 9 RAHVUS EESTLANE 38 41 11 4 5 MUU RAHVUS 28 40 14 6 13 SUGU MEES 31 42 11 7 9 NAINE 38 40 13 3 7 15-19 27 49 14 3 8 20-29 21 53 10 5 10 VANUS 30-39 26 43 16 7 9 40-49 29 41 15 6 9 50-59 43 35 10 4 8 60-74 51 35 8 33 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 30 34 13 9 13 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 34 38 15 5 8 KÕRGHARIDUS 37 46 8 3 6 Tunnen väga uhkust Pigem tunnen uhkust Pigem ei tunne uhkust Üldse ei tunne uhkust Ei oska öelda Joonis 1. Kuivõrd tuntakse uhkust Eestis elamise üle (%, N= kõik vastajad). Keskmisest enam on Eesti suhtes positiivselt meelestatud eestlased (väga või pigem uhked 79%) ja vanemaealised elanikud vanuses 60–74 eluaastat (86%). Kui 2023. aastal kasvas oluliselt Eestis elamise üle väga uhke olevate noorte hulk (38%), siis 2024. aastal on see taas langenud (27%). Mida kõrgem on eestimaalaste haridustase, seda sagedamini tuntakse Eestis elamise üle uhkust. Samuti on Eesti üle uhked mõnevõrra enam naised kui mehed. Kui aastatel 2021–2023 oli Eesti üle väga uhke olevate eestimaalaste osakaal kasvutrendis, siis viimase aastaga on toimunud mõningane langus. 12  2. Institutsioonide usaldusväärsus Uuringus oli vaatluse all ka elanike usaldus kaheteistkümne riikliku või rahvusvahelise institutsiooni vastu. Institutsioonide valikul on arvestatud nende rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundaja, elluviija või toetajana. Kõige enam usaldatakse Päästeametit (täielikult või pigem usaldab 97%) ning Politsei- ja Piirivalveametit (86%), kuid ka Eesti Kaitseväge (80%), Kaitseliitu (76%) ja presidenti (74%) (joonis 2). Uuritavatest institutsioonidest usaldavad elanikud kõige vähem peaministrit (pigem või üldse ei usalda 66%) Riigikogu (59%) ja ning valitsust (54%). PÄÄSTEAMET 63 34 111 KAITSEVÄGI 37 43 9 6 5 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 37 49 8 42 KAITSELIIT 37 39 9 7 8 PRESIDENT 30 44 11 9 6 NATO 28 41 12 13 7 KOHTUSÜSTEEM 18 53 15 8 7 EUROOPA LIIT 18 48 17 12 5 KOHALIKUD OMAVALITSUSED 10 55 23 8 5 VABARIIGI VALITSUS 7 36 27 27 4 PEAMINISTER 7 23 22 44 5 RIIGIKOGU 4 33 35 24 4 Täielikult usaldan Pigem usaldan Pigem ei usalda Üldse ei usalda Ei oska öelda Joonis 2. Institutsioonide usaldusväärsus 2024 (%, N=kõik vastajad). Vaadates viimast viite aastat, on Eesti elanike hinnangul kõige usaldusväärsemad institutsioonid Päästeamet (kuni 2023 päästeteenistused), Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kaitsevägi (joonis 3). Aastatel 2022–2024 peab ligi kolmveerand Eesti elanikkonnast usaldusväärseks ka Kaitseliitu ja presidenti. Võrreldes eelneva aastaga on 2024. aastal oluliselt langenud peaministri (22% võrra), Vabariigi Valitsuse (14% võrra) ja Riigikogu (14% võrra) usaldusväärsus. Teiste institutsioonide usaldusväärsus ei ole märkimisväärselt muutunud – kõik erinevused jäävad 3% piiresse. 13  97 96 PÄÄSTETEENISTUSED/PÄÄSTEAMET 96 97 96 86 85 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 86 89 87 80 77 KAITSEVÄGI 78 79 78 76 76 KAITSELIIT 75 71 69 74 77 PRESIDENT 77 58 64 71 72 KOHTUSÜSTEEM 70 70 56 69 70 NATO 69 66 62 66 67 EUROOPA LIIT 68 65 66 65 67 KOHALIKUD OMAVALITSUSED 68 66 73 43 57 VABARIIGI VALITSUS 59 55 60 37 51 RIIGIKOGU 50 48 59 30 52 PEAMINISTER 53 49 69 2024 2023 2022 2021 2020 Joonis 3. Institutsioonide usaldusväärsus aastatel 2020-2024 (täielikult/pigem usaldajate %, N=kõik vastajad). Eestlaste usaldus institutsioonide vastu on kõrgem kui muust rahvusest eestimaalastel (joonis 4). Nii eestlased kui ka muu rahvuse esindajad usaldavad kõige enam Päästeametit. Muust rahvusest eestimaalaste puhul järgneb sellele Politsei- ja Piirivalveamet, eestlaste puhul aga Kaitseliit, kaitsevägi ning samuti Politsei- ja Piirivalveamet. Kõige vähem usaldavad mõlema rahvusgrupi esindajad 2024. aastal peaministrit. Suurimad erinevused rahvusgruppide vahel on suhtumises Kaitseliitu ja NATO-sse. Kaitseliitu peab usaldusväärseks 90% eestlastest ja 47% muust rahvusest elanikest ning usaldus NATO vastu ulatub eestlaste seas 82% ja muust rahvusest eestimaalaste seas 40%-ni. Kohalike omavalitsuste ja kohtusüsteemi usaldamises rahvusgruppide vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud. 14  98 PÄÄSTEAMET 95 90 KAITSELIIT 47 89 KAITSEVÄGI 60 89 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 80 85 PRESIDENT 51 82 NATO 40 72 EUROOPA LIIT 53 48 VABARIIGI VALITSUS 32 39 RIIGIKOGU 33 36 PEAMINISTER 18 Eestlane Muu rahvus Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus rahvuse lõikes 2024 (täielikult/pigem usaldajate %, N= kõik vastajad). Võrreldes 2023. aastaga on nii eestlaste kui muust rahvusest elanike puhul suurimaks muutuseks olnud peaministri, Riigikogu ja valitsuse usaldusväärsuse langus, eestlaste puhul on sealjuures erinevused oluliselt suuremad (16–26% võrra) kui muust rahvusest esindajate seas (9–14% võrra). Muust rahvusest eestimaalased usaldavad lisaks 2024. aastal oluliselt vähem ka presidenti (langus 8% võrra). Kaitseväge, mis on olnud järjepidevalt eestimaalaste kõige usaldusväärsemate institutsioonide seas, usaldab 2024. aastal 80% Eesti elanikest (joonis 5). Eestlastest usaldab kaitseväge 89% ja muust rahvusest eestimaalastest 60%. Kaitseväge usaldavad enim vanemaealised (50–59 a 85%, 60–74 a 88%) ning kuus 1701–2500 eurot teenivad (88%) eestimaalased. Piirkondlikult eristuvad kaitseväe madalama usalduse poolest Kirde-Eesti (63%) ja Tallinn (72%). Soo ega hariduse puhul olulisi erisusi kaitseväe usaldamises ei esine. 15  90 90 92 91 90 92 90 90 92 87 90 88 89 91 88 89 85 85 89 88 83 83 81 82 80 79 81 81 80 79 82 78 77 79 77 78 78 79 78 77 80 74 73 75 74 67 68 68 66 60 60 62 62 60 62 60 58 58 58 58 54 53 53 51 53 54 54 53 56 50 49 47 40 35 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Kokku Eestlane Muu rahvus Joonis 5. Kaitseväe usaldusväärsus rahvuse lõikes aastatel 2000–2024 (täielikult/pigem usaldajate %, N=kõik vastajad). Kaitseliidu usaldusväärsus on kaitseväega sarnasel tasemel – Kaitseliitu peab usaldusväärseks 76% elanikest, sealjuures 90% eestlastest ja 47% muu rahvuse esindajatest (joonis 6). Aastaga on mõnevõrra langenud Kaitseliidu usaldusväärsus muust rahvusest elanike seas (4% võrra). 89 88 90 84 85 85 86 86 87 87 86 81 85 77 77 79 75 80 82 74 73 71 71 71 74 73 75 76 76 68 68 68 68 69 69 71 66 67 59 58 62 65 64 55 58 48 48 48 46 51 47 46 44 43 44 47 39 39 40 38 42 42 40 42 34 37 35 37 37 30 33 33 22 22 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Kokku Eestlane Muu rahvus Joonis 6. Kaitseliidu usaldusväärsus rahvuse lõikes aastatel 2000-2024 (täielikult/pigem usaldajate %, N=kõik vastajad). Kaitseliidu usaldusväärsus on kõrgeim noorimas (15–19 a 86%) ja vanimas (60–74 a 84%) vanusegrupis, Lääne- (90%) ja Lõuna-Eestis (88%) ning üle 2500 euro kuus teenivate elanike seas (82%). Soo ja hariduse puhul olulised erisused puuduvad. 16  3. Julgeolek ning ohud Uuringus kaardistati, milliseks hindavad elanikud julgeolekualast olukorda Eestis ja maailmas ning mida peetakse potentsiaalseteks julgeolekuohtudeks ning -tagatisteks. 3.1 Julgeolek Eestis 2024. aasta uuringu tulemuste põhjal muutub Eesti veerandi elanike arvates kümne aasta jooksul turvalisemaks. Samas 28% eestimaalaste arvates elame tulevikus ebaturvalisemas keskkonnas ning 31% prognoosib, et olukord jääb samaks (joonis 7). Võrreldes eelneva aastaga on suurimaks muutuseks kümne aasta pärast Eestit ebaturvalisema elukeskkonnana nägijate osakaalu kasv (6% võrra), samas kui turvalisuse kasvu prognoosijate osakaal on vähenenud (4% võrra). Eestlaste seas on muust rahvusest elanikega võrreldes enam neid, kelle hinnangul muutub järgneva kümne aastaga elukeskkond Eestis turvalisemaks. 2024 25 31 28 15 2023 29 34 22 15 KOKKU 2022 27 30 25 19 2021 27 42 19 12 2020 28 34 23 16 2024 28 32 28 12 EESTLANE 2023 33 33 22 13 2022 30 31 23 15 2021 31 42 17 10 2020 28 31 26 14 MUU RAHVUS 2024 19 31 28 22 2023 21 35 23 21 2022 18 27 27 27 2021 18 40 24 17 2020 26 39 15 20 Turvalisemas elukeskkonnas Samasuguses elukeskkonnas Ebaturvalisemas elukeskkonnas Ei oska öelda Joonis 7. Elanike prognoos järgmise kümne aasta elukeskkonna turvalisusele Eestis 2020- 2024 (%, N=kõik vastajad). Mida madalam on eestimaalaste haridustase, seda enam arvatakse, et kümne aasta pärast on elukeskkond Eestis praegusega võrreldes ebaturvalisem (joonis 8). Eesti elukeskkonna 17 turvalisemaks muutumist usuvad rohkem kõrgeima, üle 2500-eurose, kuusissetulekuga eestimaalased (35%) ning need, kelle hetkel sissetulek puudub (40%). KOKKU 25 31 28 15 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 24 23 38 16 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 26 29 30 15 KÕRGHARIDUS 25 36 24 16 KUNI 800 EUR 29 29 30 12 801-1200 EUR 26 30 28 16 SISSETULEK 1201-1700 EUR 20 34 29 17 1701-2500 EUR 24 41 24 12 ÜLE 2500 EUR 34 37 20 9 SISSETULEKUT EI OLE 39 11 28 22 EI AVALDA/EI OSKA ÖELDA 17 25 30 27 Turvalisemas elukeskkonnas Samasuguses elukeskkonnas Ebaturvalisemas elukeskkonnas Ei oska öelda Joonis 8. Elanike prognoos järgmise kümne aasta Eesti elukeskkonna turvalisusele hariduse ja sissetuleku lõikes 2024 (%, N=kõik vastajad). 3.2 Ohud Eestile Selgitamaks, millisena tajutakse ohte Eestile, esitati vastajaile üheksa erinevat võimalikku ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust (joonis 9). Eesti turvalisusele peetakse 2024. aastal kõige tõenäolisemateks ohtudeks valeuudiste levikut (väga või küllaltki tõenäoline 86%) ja küberrünnakuid riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (84%). Olukorras, kus jätkuvalt kestab Venemaa sõda Ukrainas, peab eestimaalastest 64% tõenäoliseks välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides, 43% piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu ning 39% Eesti vastast ulatuslikku sõjalist rünnakut. 41% elanikkonnast peab tõenäoliseks Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist, sama suur osakaal näeb ohuallikana ka ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel. Epideemiate leviku ohtu peab tõenäoliseks veidi üle kolmandiku eestimaalastest. Kõige ebatõenäolisemateks ohuallikateks peetakse 2024. aastal suurt tööstusõnnetust või looduskeskkonna reostust (täiesti ebatõenäoline või mitte eriti tõenäoline 69%). 18  VALEUUDISTE LEVIK 45 41 8 33 KÜBERRÜNNAKUD RIIKLIKE INFOSÜSTEEMIDE, ASUTUSTE, ETTEVÕTETE 42 42 11 2 4 VÕI ELANIKE VASTU VÄLISRIIGI SEKKUMINE EESTI POLIITIKA VÕI MAJANDUSE MÕJUTAMISEKS OMA HUVIDES 25 39 24 4 7 EESTI RIIGI MAJANDUSLIK KOKKUVARISEMINE 15 26 41 13 6 IDEOLOOGILISTEL, RAHVUSLIKEL VÕI USULISTEL MOTIIVIDEL TOIMUVAD KONFLIKTID ELANIKKONNA RÜHMADE 10 31 47 7 5 VAHEL PIIRATUD SÕJALINE RÜNNAK MÕNE STRATEEGILISE OBJEKTI VASTU 9 34 38 10 10 ULATUSLIK SÕJALINE RÜNNAK EESTI VASTU 8 31 43 12 7 EPIDEEMIATE LEVIK 5 31 48 9 6 SUUR TÖÖSTUSÕNNETUS VÕI LOODUSKESKKONNA REOSTUS 5 21 56 13 5 Väga tõenäoline Küllaltki tõenäoline Mitte eriti tõenäoline Täiesti ebatõenäoline Ei oska öelda Joonis 9. Hinnangud Eestit lähemate aastate jooksul ähvardavate ohtude tõenäosusele 2024 (%, N= kõik vastajad). Võrreldes 2023. aastaga on julgeolekuohtude tajumises toimunud ka mõningaid olulisi muutusi (joonis 10). Kui 2023. aastal, mil Venemaa sõja eskaleerimisest Ukrainas oli möödunud enam kui aasta, peeti ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu sõja algusaastaga võrreldes vähem tõenäoliseks (väga või küllaltki tõenäoline langus 10% võrra), siis 2024. aastal nähakse seda taas oluliselt suurema ohuna (kasv 10% võrra). Samuti peetakse eelnevast aastast suuremateks ohtudeks piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (7% võrra) ning Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist (9% võrra). Võrreldes 2023. aastaga tajutakse aga oluliselt vähemal määral ohuna epideemiate levikut ja elanikkonna rühmade vahelisi kokkupõrkeid ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel (mõlemad 4% võrra). 19  86 83 VALEUUDISTE LEVIK 82 78 67 84 KÜBERRÜNNAKUD RIIKLIKE INFOSÜSTEEMIDE, 83 ASUTUSTE, ETTEVÕTETE VÕI ELANIKE VASTU 75 75 68 64 VÄLISRIIGI SEKKUMINE EESTI POLIITIKA VÕI 61 MAJANDUSE MÕJUTAMISEKS OMA HUVIDES 58 51 56 43 PIIRATUD SÕJALINE RÜNNAK MÕNE 36 STRATEEGILISE OBJEKTI VASTU 34 14 20 41 32 EESTI RIIGI MAJANDUSLIK KOKKUVARISEMINE IDEOLOOGILISTEL*, RAHVUSLIKEL VÕI 41 45 USULISTEL MOTIIVIDEL TOIMUVAD 49 KOKKUPÕRKED ELANIKKONNA RÜHMADE VAHEL 30 26 39 29 ULATUSLIK SÕJALINE RÜNNAK EESTI VASTU 39 11 22 36 40 EPIDEEMIATE LEVIK 64 75 77 2024 2023 2022 2021 2020 Joonis 10. Hinnangud Eestit lähemate aastate jooksul ähvardavate ohtude tõenäosusele aastatel 2020-2024 (%, N=kõik vastajad; *“ideoloogilistel“ lisati 2023. a) Eestlased peavad pea kõiki käsitletud Eestit ähvardavaid ohte ohte muust rahvusest elanikega võrreldes tõenäolisemaks (joonis 11). Nii eestlaste kui ka muust rahvustest elanike jaoks on 2024. aastal jätkuvalt kõige tõenäolisemateks julgeolekuohtudeks lähemate aastate jooksul valeuudiste levik ning küberrünnakud riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu. Eestlased peavad muust rahvusest elanikega võrreldes palju tõenäolisemateks ohtudeks küberrünnakuid (erinevus 24% võrra), strateegiliste objektide vastu suunatud piiratud sõjalisi rünnakuid (erinevus 22% võrra) ning välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse oma huvides mõjutamiseks (erinevus 20% võrra). Muust rahvusest elanikud tunnevad aga eestlastest oluliselt enam muret Eesti riigi majandusliku kokkuvarisemise pärast (erinevus 20% võrra). 20  VALEUUDISTE LEVIK Eestlane 47 42 7 22 Muu rahvus 40 39 12 4 5 KÜBERRÜNNAKUD RIIKLIKE INFOSÜSTEEMIDE, ASUTUSTE, ETTEVÕTETE VÕI ELANIKE VASTU Eestlane 47 44 6 12 Muu rahvus 31 36 22 4 7 VÄLISRIIGI SEKKUMINE EESTI POLIITIKA VÕI MAJANDUSE MÕJUTAMISEKS OMA HUVIDES Eestlane 27 44 22 2 5 Muu rahvus 21 30 28 9 12 EESTI RIIGI MAJANDUSLIK KOKKUVARISEMINE Eestlane 12 23 47 15 4 Muu rahvus 22 34 28 8 9 PIIRATUD SÕJALINE RÜNNAK MÕNE STRATEEGILISE OBJEKTI VASTU Eestlane 10 40 37 5 8 Muu rahvus 8 20 39 20 14 IDEOLOOGILISTEL, RAHVUSLIKEL VÕI USULISTEL MOTIIVIDEL TOIMUVAD KONFLIKTID ELANIKKONNA RÜHMADE VAHEL Eestlane 9 33 48 7 4 Muu rahvus 13 28 44 8 7 ULATUSLIK SÕJALINE RÜNNAK EESTI VASTU Eestlane 8 35 44 8 5 Muu rahvus 9 21 40 20 11 EPIDEEMIATE LEVIK Eestlane 6 32 49 9 4 Muu rahvus 5 29 46 10 11 SUUR TÖÖSTUSÕNNETUS VÕI LOODUSKESKKONNA REOSTUS Eestlane 5 25 55 11 4 Muu rahvus 5 13 57 17 8 Väga tõenäoline Küllaltki tõenäoline Mitte eriti tõenäoline Täiesti ebatõenäoline Ei oska öelda Joonis 11. Hinnangud Eestit lähemate aastate jooksul ähvardavate ohtude tõenäosusele rahvuse lõikes 2024 (%, N=kõik vastajad). 21 3.3 Ohud julgeolekule maailmas Maailma rahu ja turvalisust ähvardavad Eesti elanike hinnangul 2024. aastal enim tuumarelvade kasutamine (kindel oht 76%), Venemaa sõda Ukrainas (70%) ning Venemaa katsed taastada oma võimu naaberriikides (67%) (joonis 12). Enam kui pooled eestimaalased näevad kindlat ohtu ka väärinfo ja valeuudiste laialdases levikus (62%) ning küberrünnakutes (57%). Globaalseid kliimamuutusi, epideemiate levikut, Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasvu ning sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse tajutakse sagedamini mõningal määral maailma turvalisust ohustavana kui kindla ohuna. TUUMARELVADE KASUTAMINE 72 21 5 2 VENEMAA SÕDA UKRAINAS 70 20 7 4 VENEMAA KATSED TAASTADA OMA MÕJUVÕIMU NAABERRIIKIDES 67 16 11 6 VÄÄRINFO JA VALEUUDISTE LAIALDANE LEVIK 62 32 42 KÜBERRÜNNAKUD 57 37 33 SÕJAPÕGENIKE JA PAGULASTE SISSERÄNNE EUROOPASSE 44 46 7 3 HIINA MAJANDUSLIKU JA SÕJALISE VÕIMSUSE KASV 35 42 15 9 EPIDEEMIATE LEVIK 34 52 12 2 GLOBAALSED KLIIMAMUUTUSED 33 47 17 4 Kindlasti kujutab Mõningal määral Kindlasti ei kujuta Ei oska öelda Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2024 (%, N=kõik vastajad). 22 Võrreldes eelneva aastaga peetakse 2024. aastal oluliselt sagedamini maailma rahu ja turvalisust ohustavaks teguriks sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse (kujutab kindlasti või mõningal määral ohtu 7% võrra) (joonis 13). 94 94 KÜBERRÜNNAKUD 92 93 85 94 VÄÄRINFO JA VALEUUDISTE LAIALDANE 92 95 LEVIK 93 81 93 92 TUUMERELVADE KASUTAMINE 90 RELVASTATUD KONFLIKT IDA- 90 UKRAINAS/VENEMAA SÕDA UKRAINAS 93 77 70 90 SÕJAPÕGENIKE JA PAGULASTE SISSERÄNNE 83 EUROOPASSE 87 89 83 86 86 EPIDEEMIATE LEVIK 88 92 86 83 VENEMAA KATSED TAASTADA OMA 86 MÕJUVÕIMU NAABERRIIKIDES 87 74 67 80 83 GLOBAALSED KLIIMAMUUTUSED 78 81 80 77 HIINA MAANDUSLIKU JA SÕJALISE VÕIMSUSE 78 81 KASV 79 72 2024 2023 2022 2021 2020 Joonis 13. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas aastatel 2020-2024 (%, N=kõik vastajad). 23 Eestlased peavad 2024. aastal muust rahvusest elanikega võrreldes maailma julgeolekuohtudeks oluliselt sagedamini Venemaa katseid taastada oma mõjuvõimu naaberriikides (kindel või mõningane oht 35% võrra rohkem), Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasvu (34% võrra rohkem) ning Venemaa sõda Ukrainas (22% võrra rohkem) (joonis 14). Epideemiate leviku, tuumarelvade kasutamise ning väärinfo ja valeuudiste laialdase leviku julgeolekuohtudena tajumises rahvusgruppide vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud. VENEMAA SÕDA UKRAINAS Eestlane 82 14 31 Muu rahvus 43 31 16 10 VENEMAA KATSED TAASTADA OMA MÕJUVÕIMU NAABERRIIKIDES Eestlane 82 12 4 2 Muu rahvus 34 25 26 15 KÜBERRÜNNAKUD Eestlane 63 33 22 Muu rahvus 45 47 44 SÕJAPÕGENIKE JA PAGUKASTE SISSERÄNNE EUROOPASSE Eestlane 45 46 7 2 Muu rahvus 42 45 8 5 HIINA MAJANDUSLIKU JA SÕJALISE VÕIMSUSE KASV Eestlane 45 43 7 5 Muu rahvus 15 39 31 16 GLOBAALSED KLIIMAMUUTUSED Eestlane 36 45 16 3 Muu rahvus 26 50 19 5 Kindlasti kujutab Mõningal määral Kindlasti ei kujuta Ei oska öelda Joonis 14. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas rahvuse lõikes 2024 (%, N=kõik vastajad). 24 3.4 Julgeolekuohtude meediakajastus Aastal 2024 peavad ligi pooled Eesti elanikud sõjaliste ohtude kajastamist meedias parajaks, kümnendik ebapiisavaks ning kolmandiku hinnangul kirjutatakse ja räägitakse sõjalistest ohtudest meedias liiga palju (joonis 15). Võrreldes eelneva aastaga on 2024. aastal vähenenud nende eestimaalaste osakaal (8% võrra), kelle arvates on julgeolekuohtude meediakajastus paras ning enam on neid (8% võrra), kelle arvates sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse rohkem kui vaja. 2024 34 49 10 8 2023 26 57 9 8 KOKKU 2022 28 55 9 8 2021 22 50 14 14 2020 23 49 17 11 2024 26 56 12 6 EESTLANE 2023 17 65 11 7 2022 18 65 11 5 2021 13 57 16 14 2020 16 53 20 11 MUU RAHVUS 2024 49 32 5 14 2023 45 40 5 11 2022 48 33 5 14 2021 43 35 9 13 2020 37 41 11 11 Liiga palju Parasjagu Liiga vähe Ei oska öelda Joonis 15. Hinnang Eesti meedia julgeolekuohtude kajastusele aastatel 2020-2024 (%, N=kõik vastajad). Eesti meedia sõjaliste ohtude kajastamist peab 2024. aastal parajaks 57% eestlastest ja 32% muust rahvusest elanikest. Muust rahvusest Eesti elanikud on olnud eestlastega võrreldes läbi aastate oluliselt sagedamini seisukohal, et sõjalistest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse meedias liiga palju. Võrreldes eelneva aastaga on 2024. aastal suurenenud eestlaste seas muust rahvusest elanikega võrreldes enam nende osakaal, kelle hinnangul kajastatakse meedias julgeolekuohte liialt palju. 25 3.5 Julgeolekutagatised Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peavad eestimaalased 2024. aastal jätkuvalt sagedaimini kuulumist NATO-sse (kolme olulisema tagatise seas märgitud 65%) (joonis 16). 65 69 KUULUMINE NATO-SSE 70 61 58 32 LIITLASTE RELVAJÕUDUDE ÜKSUSTE ALALINE VIIBIMINE 33 EESTIS 31 28 18 27 27 ELANIKE KAITSETAHE 26 22 33 22 20 BALTI RIIKIDE KAITSEALANE KOOSTÖÖ 13 15 22 21 17 KAITSEALANE KOOSTÖÖ PÕHJAMAADEGA 13 16 11 20 18 KUULUMINE EUROOPA LIITU 28 26 18 19 21 AJATEENISTUS JA RESERVVÄGI 14 11 KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED VENEMAAGA 14 20 22 13 KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED AMEERIKA 12 ÜHENDRIIKIDEGA 10 15 13 8 10 EESTI KAITSEINVESTEERINGUD 6 VABATAHTLIK PANUSTAMINE RIIGIKAITSESSE 4 OSALEMINE RAHVUSVAHELISTEL SÕJALISTEL 4 OPERATSIOONIDEL 4 8 7 3 3 MIDAGI MUUD 2 3 1 5 6 EI OSKA ÖELDA 7 6 4 2024 2023 2022 2021 2020 Joonis 16. Eesti julgeolekutagatised aastatel 2020-2024 (kuni 3 olulisemat; %, N=kõik vastajad). NATO liikmelisust hinnati kõige olulisemaks julgeolekutagatiseks ka aastatel 2020–2021, kuid seoses Venemaa sõja eskaleerimisega Ukrainas, kasvas 2022. aastal selle osatähtsus veelgi. Teiseks olulisemaks julgeolukutagatiseks peetakse liitlaste relvajõudude üksuste alalist viibimist Eestis (32%) ning kolmanda oluliseima julgeolekutagatisena nähakse Eesti elanike 26 kaitsetahet (27%). Ligi viiendik eestimaalastest peavad olulisemateks julgeolekugarantiideks ka kaitsealast koostööd Balti riikide vahel ja Põhjamaadega, kuulumist Euroopa Liitu ning ajateenistust ja reservväge. Võrreldes 2023. aastaga nähakse 2024. aastal peamise julgeolekugarantiina sagedamini kaitsealast koostööd Põhjamaadega (4% võrra rohkem), mida on ilmselt mõjutanud Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga. Samas on NATO-sse kuulumise Eesti peamiseks julgeoleku tagajaks pidamine aastaga mõnevõrra vähenenud (4% võrra vähem). Eestlaste ja muust rahvusest eestimaalaste arusaam Eesti olulisimatest julgeolekutagatistest on olnud läbi aastate üsna erinev. Eestlaste silmis on kõige olulisemaks tagatiseks jätkuvalt NATO liikmelisus (74%), mille osatähtsus on aasta jooksul veidi vähenenud (5% võrra) (joonis 17). Kui 2021. aastal oli muust rahvusest eestimaalaste jaoks peamine julgeolekutagatis hea koostöö ning suhted Venemaaga, siis peale Venemaa sõja eskaleerumist Ukrainas kahanes selle osatähtsus aastatel 2022-2023 40%-lt 27%-le. 2024. aasta peavad muust rahvusest elanikud häid suhteid Venemaaga julgeoleku tagamusel taas mõnevõrra olulisemaks (33%), kuid Eesti peamise julgeolekutagatisena nähakse siiski NATO liikmelisust (44%). Eestlased peavad 2024. aastal NATO liikmelisuse kõrval jätkuvalt kõige olulisemateks julgeolekutagatisteks liitlaste relvajõudude üksuste alalist viibimist Eestis (36%) ning Eesti elanike kaitsetahet (31%). Muust rahvusest elanike jaoks on aga julgeoleku tagamisel NATO- sse kuulumise järel olulisuselt teisel kohal koostöö ja head suhted Venemaaga (33%). Eestlastest näeb seda samas julgeolekugarantiina vaid 5%. KUULUMINE NATO-SSE 74 44 LIITLASTE RELVAJÕUDUDE ÜKSUSTE ALALINE 36 VIIBIMINE EESTIS 23 ELANIKE KAITSETAHE 31 18 BALTI RIIKIDE KAITSEALANE KOOSTÖÖ 25 17 23 AJATEENISTUS JA RESERVVÄGI 10 KUULUMINE EUROOPA LIITU 18 25 10 EESTI KAITSEINVESTEERINGUD 4 VABATAHTLIK PANUSTAMINE RIIGIKAITSESSE 7 3 OSALEMINE RAHVUSVAHELISTEL SÕJALISTEL 5 OPERATSIOONIDEL 2 5 KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED VENEMAAGA 33 3 EI OSKA ÖELDA 10 Eestlane Muu rahvus Joonis 17. Eesti julgeolekutagatised rahvuse lõikes 2024 (kuni 3 olulisemat) (%, N=kõik vastajad). 27  4. Eesti inimeste kaitsetahe 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse 2024. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 81% Eesti elanikkonnast (joonis 18). Kui aastatel 2020–2021 relvastatud vastupanu vajalikuks pidavate elanike hulk kahanes, siis 2022. aastal kasvas seda kindlasti vajalikuna nägevate elanike osakaal Venemaa sõja eskaleerimise järel Ukrainas hüppeliselt. 2024. aastal ei ole võrreldes eelneva aastaga toimunud olulisi muutusi hinnangutes relvastatud vastupanu osutamise vajadusele Eesti elanike seas tervikuna ega eestlaste hulgas. Küll aga on mõnevõrra vähenenud relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidavate muust rahvusest eestimaalaste osakaal. 2024 59 22 6 3 10 2023 58 25 6 3 9 KOKKU 2022 57 24 8 3 9 2021 38 34 13 5 11 2020 40 37 11 8 4 2024 69 20 3 2 7 EESTLANE 2023 67 22 4 2 6 2022 69 22 4 1 5 2021 43 33 11 3 10 2020 42 37 9 8 5 MUU RAHVUS 2024 38 27 13 6 16 2023 39 31 10 4 15 2022 32 29 16 7 17 2021 27 34 17 9 14 2020 35 38 16 8 4 Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 18. Hinnangud relvastatud vastupanu osutamise vajadusele olukorras, kus Eestit ründaks mõni riik, aastatel 2020-2024 (%, N=kõik vastajad). Kui 2019–2021 aastate trend näitas, et Eesti ühiskonnas langes järjepidevalt võõrriigi rünnaku korral relvastatud vastupanu pooldajate osakaal ning kasvas mittepooldajate osakaal, siis 2022. aastal toimus peale Venemaa sõja eskaleerimist Ukrainas hinnangutes oluline pööre relvastatud vastupanu toetamise suunas (joonis 19). 2024. aastal on toetus relvastatud vastupanu osutamise vajalikkusele jätkuvalt kõrge. 28  82 83 81 83 79 80 81 83 81 77 77 77 74 78 79 77 71 73 72 66 65 69 66 69 56 26 22 23 24 23 25 20 17 14 17 19 17 17 15 18 12 11 11 9 11 9 12 11 9 10 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Pigem/kindlasti peaksime osutama relvastatud vastupanu Pigem/kindlasti ei peaks osutama relvastatud vastupanu Joonis 19. Hinnangud relvastatud vastupanu osutamise vajadusele aastate lõikes (%, N=kõik vastajad). Eestlaste ja muudest rahvustest elanike toetus relvastatud vastupanu osutamisele oli aastatel 2013–2014 pea võrdne, seejärel toimus Krimmi annekteerimise ja Venemaa sõjalise sissetungi järel Ida-Ukrainasse hinnangute lahknemine, sealjuures eestlaste seas toetus relvastatud vastupanu osutamisele tõusis, teistest rahvustest elanike seas aga vähenes (joonis 20). 2022. aastal, kus Venemaa sõda Ukrainas veelgi eskaleerus, kasvas toetus relvastatud vastupanu osutamisele võõrriigi rünnaku korral eestlaste seas hüppeliselt (14% võrra), samas kui muust rahvusest elanike hinnangutes muutust ei toimunud. Seevastu aastatel 2023–2024 on eestlaste toetus relvastatud vastupanu osutamisele jäänud üldjoontes samale tasemele1, ent teisest rahvusest elanike seas on toimunud olulised muutused. 2023. aastal kasvas nende toetus ralvastatud vastupanu osutamisele 10% võrra, langedes seejärel 2024. aastal taas 6% võrra. 89 88 91 89 89 83 83 82 83 80 79 80 80 81 82 81 78 77 78 77 70 73 70 71 72 70 73 73 71 68 68 65 63 63 61 61 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Eestlane Muu rahvus Joonis 20. Relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal rahvuse lõikes (%, N=kõik vastajad). 1 Erinevus on valimivea (+/-2,83) piirides. 29 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks 2024. aastal valmis kaitsetegevuses osalema kokku 61% elanikkonnast (joonis 21). Kindlasti oleks selleks valmis 34% ja pigem valmis 27% Eesti elanikest, samas kui valmisolek pigem puudub 16% ning täielikult puudub 14% elanikkonnast. 2024 34 27 16 14 10 2023 34 30 14 13 10 KOKKU 2022 35 31 13 11 10 2021 25 32 17 13 12 2020 26 31 15 17 10 RAHVUS EESTLANE 40 29 15 8 7 MUU RAHVUS 20 22 17 25 17 SUGU MEES 43 26 10 13 9 NAINE 25 28 20 15 12 15-19 37 18 13 19 14 20-29 24 23 22 18 13 VANUS 30-39 22 27 20 18 13 40-49 32 28 11 18 12 50-59 44 26 15 8 8 60-74 42 31 13 8 6 TALLINN 28 28 15 18 11 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 39 24 19 12 7 LÄÄNE-EESTI 44 26 13 9 9 KESK-EESTI 36 28 16 12 8 LÕUNA-EESTI 39 28 14 9 10 KIRDE-EESTI 22 24 18 21 16 KUNI 800 EUR 32 26 18 17 7 SISSETULEK 801-1200 EUR 34 26 19 10 11 1201-1700 EUR 32 33 18 10 8 1701-2500 EUR 39 26 15 13 7 ÜLE 2500 EUR 46 27 6 14 8 SISSETULEKUT EI OLE 34 11 14 19 23 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 24 25 7 19 25 Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 21. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%, N=kõik vastajad). Eestile kallaletungi korral kindlasti kaitsetegevuses osalemiseks valmisolijate osakaal kasvas hüppeliselt peale Venemaa sõja eskaleerumist Ukrainas 2022. aastal. 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga kaitsetegevuses osalemise valmiduses olulisi muutusi ei toimunud. Eestlastest oleks 2024. aastal kindlasti või pigem valmis ise kaitsetegevuses osalema 69% ning muust rahvusest elanikest 41%. 30 Kuna riigikaitses osalemist seostatakse eelkõige relvastatud vastupanuga, milleks on väljaõppe saanud peamiselt mehed, jääb valmisolek panustamiseks naiste puhul madalamaks. Erinevus meeste ja naiste vahel ilmneb sealjuures eelkõige just kindlas valmisolekus, mida on väljendanud 25% naistest ja 43% meestest. Kindel valmisolek sõjalise kallaletungi korral Eesti kaitsetegevuses osaleda on suurim 50- aastaste ja vanemate elanike seas (42–44%). 15–19-aastaste noorte seas on aga kaitsetahe võrreldes 2023. aastaga oluliselt kasvanud – kui aasta eest oli neist valmis kindlasti kaitsetegevuses osalema 28%, siis nüüd 37%. Samuti on peale vahepealselt langust aastal 2023 taas kasvanud kaitsetahe 20–29-aastaste seas (12%-lt 24%). Sissetulekugruppide võrdlus näitab, et valmidus riigikaitses osalemiseks on suurim üle 2500 euro kuus teenivate eestimaalastes seas. Piirkondlikus vaates on kaitsetahe kõrgeim Lääne- ja madalaim Kirde-Eestis. Meessoost Eesti kodanike aktiivne kaitsetahe on kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt – 2024. aastal on neist kindlasti või pigem valmis kaitsetegevuses osalema 71%, sealjuures 79% Eesti rahvusest meessoost kodanikest ning 46% muust rahvusest meessoost Eesti kodanikest (tabel 2). Tabel 2. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate Eesti kodakondsusega meeste osakaal vanuse ja rahvuse lõikes (%, kindlasti/pigem jah, N=520). KOKKU 15–34 a. 35–49 a. 50–64 a. 65+ a. Eesti rahvusest Eesti 79 65 80 90 92 kodakondsusega mehed Muudest rahvustest Eesti 46 22 46 59 47 kodakondsusega mehed2 Kõik Eesti kodakondsusega 71 60 68 83 82 mehed Vanuserühmade lõikes on Eesti kodakondsusega meeste puhul valmidus riigikaitses osalemiseks eestlastel endiselt suurim 50–64-aastaste (90%) seas. Aastaga pole Eesti kodakondsusega meeste kaitsetahtes vanuserühmade lõikes olulisi muutusi toimunud Muust rahvusest Eesti kodakondsusega isikuid on uuringus vanuserühmade lõikes järelduste ja võrdluste tegemiseks liiga vähe. Vaadates kaitsetahte ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, ilmneb, et kui aastal 2000 oli erinevus eestlaste ja muust rahvusest eestimaalaste vahel ulatuslik, siis aastatel 2001– 2007 olid erinevused oluliselt väiksemad (joonis 22). Alates 2008. aastast on aga valmisolek riigikaitses osalemiseks rahvuse lõikes taas suuresti erinev. Antud hinnangute muutusele võisid mõju avaldada nii pronksiöö sündmused, Gruusia sõda kui majanduslangus. Aastatel 2013–2014 hakkas muust rahvusest Eesti kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid langes siis Krimmi annekteerimise järgsetel aastatel 2015–2016 taas alla 50%. Aastatel 2017– 2020 näitasid vähemalt pooled muust rahvusest kodanikud valmidust riigikaitses osaleda, kuid aastal 2021. langes nende valmisolek taas mittekodanikega samale tasemele (ligi 40%). 2 Muust rahvusest Eesti kodakondsusega meeste valimi suurus oli 127 inimest, vanuserühmade siseselt jäid valimite suurused liiga väikseks (15–34 n=18; 50–64 a n=29; 65+ a n=15), mis ei võimalda vanuserühmade lõikes muudest rahvustest Eesti kodakondsusega meeste kaitsetahte kohta järeldusi teha. 31 Eestlaste aktiivne kaitsetahe püsis aastatel 2016–2021 63–65% juures ning kasvas Venemaa sõja eskaleerumise järel Ukrainas 2022. aastal hüppeliselt 76%-ni. Muust rahvusest kodanike valmidus kallaletungi korral kaitsetegevuses osaleda kasvas 5% võrra, mitte-kodanike valmidus aga märkimisväärselt ei muutunud. 2024. aastal on kõigis vaadeldud gruppides valmidus kallaletungi korral kaitsetegevuses osaleda mõnevõrra langenud, sealjuures enim muust rahvusest Eesti kodanike seas (7% võrra). Siinkohal on oluline silmas pidada, et muudest rahvustest Eesti kodakondsuseta isikute seas on pea võrdsel määral Venemaa kodanikke, teiste riikide kodanikke ja määratlemata kodakondsusega isikuid. 74 76 73 71 73 71 69 71 70 72 68 68 67 68 69 65 64 66 66 64 66 64 64 63 65 61 63 60 59 59 58 57 60 54 55 54 52 51 49 52 54 52 51 51 52 50 50 54 50 48 46 47 47 43 42 43 43 45 46 40 39 39 41 39 40 40 35 36 38 37 38 37 33 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Eestlane Muu rahvus/Eesti kodakondsusega Muu rahvus/Eesti kodakondsuseta Joonis 22. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000–2024 (%, kindlasti/pigem jah, N=kõik vastajad). 4.3 Käitumine Eestile sõjalise kallaletungi korral Kui Eestile tungitaks kallale, siis 12% elanikest osaleks kõige tõenäolisemalt sõjalises kaitsetegevuses, 22% osaleks sõjalises kaitsetegevuses abistavalt, 26% osaleks mittesõjalises kaitsetegevuses, 12% ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääks Eestisse ning 20% püüaks Eestist lahkuda (joonis 23). Pea kümnendik eestimaalastest ei oska oma käitumist sellises olukorras prognoosida. Kallaletungi korral on sõjalises kaitsetegevuses valmis osalema peamiselt mehed, sagedamini ka eestlased ning 15–19-aastased, alg- või põhiharidusega, üle 2500–eurose netosissetulekuga eestimaalased ja Lääne-Eesti elanikud. Abistavas rollis (näiteks tagalatoetus, logistika jms) osaleks sõjalises kaitsetegevuses ülekaalukalt enim mehed, eestlased, 50–59-aastased ja igakuiselt üle 2500 euro teenivad eestimaalased, lisaks keskmisest enam ka Kesk–Eesti elanikud. Mittesõjalises kaitsetegevuses, näiteks meditsiinivaldkonnas või evakuatsioonikorralduses, näevad end sõjalise kallaletungi korral enim tegutsemas naised, 60–74-aastased ja kõrgharidusega Eesti elanikud. Samuti mõnevõrra sagedamini eestlased kui muust rahvusest eestimaalased. 32  VUS KOKKU 2024 12 22 26 11 19 9 2023 11 24 30 9 17 10 16 25 27 9 16 8 RAH- EESTLANE MUU RAHVUS 6 16 22 16 28 13 SUGU MEES 23 30 14 9 15 9 NAINE 2 14 37 14 24 10 15-19 25 16 15 3 30 10 20-29 14 11 25 7 31 12 VANUS 30-39 13 18 20 9 29 11 40-49 13 22 25 9 22 10 50-59 12 34 24 9 12 9 60-74 7 24 37 23 4 6 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 20 16 19 10 24 13 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 14 23 24 12 17 10 KÕRGHARIDUS 10 21 29 11 21 8 TALLINN 9 19 27 12 24 9 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 15 20 28 10 17 9 LÄÄNE-EESTI 22 24 21 13 11 10 KESK-EESTI 12 27 22 15 14 10 LÕUNA-EESTI 14 24 27 9 16 9 KIRDE-EESTI 7 22 24 12 27 9 KUNI 800 EUR 10 20 27 20 15 8 SISSETULEK 801-1200 EUR 9 25 28 13 17 9 1201-1700 EUR 13 25 26 8 22 6 1701-2500 EUR 15 23 25 8 22 7 ÜLE 2500 EUR 21 33 21 4 16 5 SISSETULEKUT EI OLE 15 8 27 3 34 15 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 12 11 22 7 24 23 Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses abistavalt Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses Ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääksin Eestisse Püüaksin Eestist sõjaohu korral lahkuda Ei oska öelda Joonis 23. Kõige tõenäolisem käitumine, kui Eestile tungitaks kallale (%, N=kõik vastajad). Kaitsetegevuses ei osaleks, kuid jääksid samas kallaletungi korral Eestisse, sagedamini naised kui mehed ning muu rahvuse esindajad kui eestlased. Samuti keskmisest oluliselt enam 60–74- aastased ja kuni 800–eurose netosissetulekuga eestimaalased. Sõjaolukorras Eestist lahkuda püüaksid enim muude rahvuste esindajad, naised, Tallinna ja Kirde–Eesti elanikud ning hetkel ilma sissetulekuta eestimaalased. Samuti lahkuksid oluliselt sagedamini 15–39-aastased (ca 30%) kui vanemad elanikud. Kui Eestile tungitaks kallale, oleks kindlasti või pigem valmis andma kaitseväe kasutusse isiklikku või firma autot, muud tehnikat, hooneid, põllumaid vms 58% eestimaalastest (joonis 24). Viimase aasta jooksul ei ole siinkohal märkimisväärseid muutusi toimunud. 33 Suurem valmidus on Eestile kallaletungi korral isikliku või firma vara kaitseväe kasutusse andmiseks eestlastel, meestel, 50-aastastel ja vanematel ning üle 2500-eurose kuu sissetulekuga eestimaalastel. Piirkondlikul tasandil on teistega võrredes väiksem valmisolek Tallinna ja Kirde-Eesti elanikel. 2024 28 30 13 14 14 SUGU -VUS KOKKU 2023 28 33 13 13 13 2022 31 33 11 12 13 EESTLANE 34 33 13 8 12 RAH MUU RAHVUS 14 24 14 29 19 MEES 34 27 11 15 13 NAINE 22 33 16 14 16 15-19 25 36 10 6 23 20-29 18 29 13 19 21 VANUS 30-39 21 26 18 20 15 40-49 24 30 13 20 14 50-59 35 34 10 12 10 60-74 38 30 13 7 11 TALLINN 24 29 14 19 14 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 33 32 10 11 14 LÄÄNE-EESTI 36 32 10 9 14 KESK-EESTI 31 28 13 13 15 LÕUNA-EESTI 32 32 14 10 11 KIRDE-EESTI 13 28 16 21 22 KUNI 800 EUR 31 28 15 13 13 SISSETULEK 801-1200 EUR 29 28 13 16 15 1201-1700 EUR 24 33 15 15 13 1701-2500 EUR 27 38 13 11 11 ÜLE 2500 EUR 42 32 9 12 7 SISSETULEKUT EI OLE 23 26 16 13 21 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 19 24 10 19 28 Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 24. Valmidus anda kaitseväe kasutusse isiklikku või firma autot, muud tehnikat, hooneid, põllumaid vms, kui Eestile tungitaks kallale (%, N=kõik vastajad). 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral Eesti elanikud hindavad oma teadlikkust sellest, kuidas võimaliku välisriigi kallaletungi korral käituda, 2024. aastal jätkuvalt küllaltki madalaks – vaid kolmandik peab end täiesti või pigem piisavalt informeerituks, mida taolises olukorras oleks võimalik riigi kaitsmiseks teha (joonis 25). 57% eestimaalastel on endi hinnangul välisriigi kallaletungi korral vajalikust käitumisest puudulikud teadmised. Aastaks 2022 vähenes oluliselt eestimaalaste osakaal, kes ei tea üldse, mida võõrriigi kallaletungi korral teha. Viimasel kolmel aastal Eesti elanike informeerituses sellest, kuidas kallaletungi korral riiki kaitsta, olulisi muutusi toimunud ei ole. 34  2024 10 23 38 19 10 2023 10 24 38 20 9 KOKKU 2022 9 22 40 19 10 2021 9 20 34 26 11 2020 7 19 34 36 5 EESTLANE 11 27 40 17 6 RAH- VUS MUU RAHVUS 9 15 34 23 20 SUGU MEES 14 25 36 18 8 NAINE 7 21 40 21 12 15-19 11 26 43 13 6 20-29 13 21 30 25 11 VANUS 30-39 11 19 33 27 11 40-49 10 22 38 17 14 50-59 9 24 41 17 9 60-74 9 28 42 14 8 TALLINN 8 22 38 20 12 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 11 22 38 23 6 LÄÄNE-EESTI 16 22 38 16 8 KESK-EESTI 8 31 31 21 9 LÕUNA-EESTI 10 28 42 13 7 KIRDE-EESTI 12 12 31 27 18 KUNI 800 EUR 11 24 37 17 11 SISSETULEK 801-1200 EUR 7 20 40 23 10 1201-1700 EUR 9 30 35 20 6 1701-2500 EUR 11 25 38 20 7 ÜLE 2500 EUR 15 23 43 18 1 SISSETULEKUT EI OLE 7 20 46 23 4 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 11 14 33 14 29 Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda Joonis 25. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%, N=kõik vastajad) Enda teadlikkust sellest, kuidas käituda võimaliku välisriigi kallaletungi korral, hindavad 2024. aastal sagedaimini täiesti või pigem piisavaks eestlased (38%), mehed (39%), 15–19- (38%) ja 60–74-aastased (39–41%) ning kuus netosissetulekuna 1201–1700 eurot teenivad (39%) eestimaalased. Piirkondadest paistavad parema teadlikkuse poolest silma Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eesti ning kõige vähem teadlikud ollakse antud teemast Kirde-Eestis (25%). Võrreldes 2023. aastaga on oluliselt kasvanud noorte informeeritus – võimaliku välisriigi kallaletungi korral käitumisest täiesti või piisavalt teadlike 15–19-aastaste osakaal on kasvanud 28%-lt 38%-le. Täiesti piisavaks hindavad oma teadmisi antud valdkonnas varasemast oluliselt sagedamini lääne-eestlased (muutus 8%-lt 16%le) ja kuus üle 2500 euro teenivad elanikud (10%lt 15%-e). 35 4.5 Infovajadus Eesmärgiga välja selgitada, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni, et osata käituda välisvaenlase kallaletungi korral, paluti küsitletutel ette antud kümne teema seast valida nende jaoks kolm olulisemat. 44 KUIDAS KÄITUDA SATTUDES TSIVIILISIKUNA 42 LAHINGUTEGEVUSE PIIRKONDA 52 49 36 42 JUHISED VARJUMISEKS JA AVALIKUD 43 VARJUMISKOHAD 40 EVAKUEERIMISE KORRALDUS LAHINGUTEGEVUSE 36 EEST 49 43 27 25 ESMATASANDI OLME JA MAJAPIDAMISEGA SEOTUD 26 PROBLEEMIDE LAHENDAMISE VIISID 30 31 36 25 23 AVALIKKUSE TEAVITAMISVIISID 25 27 42 20 VÕIMALUSED VABATAHTLIKULT RIIGIKAITSESSE PANUSTADA 16 16 AVALIKE TEENUSTE KÄTTESAADAVUS 18 22 23 13 13 ENDA KOHUSTUSED RIIGIKAITSES 16 17 15 13 14 MOBILISATSIOONI KORRALDUS 16 16 17 8 ENDA RIIGIKAITSE ALASED KOHUSTUSED 8 PÕHITÖÖKOHAS 11 10 11 2024 2023 2022 2021 2020 Joonis 26. Infovajadus riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse kohta välisvaenlase kallaletungi ohu võimaluse korral aastatel 2020–2024 (%, N=kõik vastajad). 2024. aastal vajavad eestimaalased enim täiendavat informatsiooni välisvaenlase kallaletungi korral käitumiseks olukorras, kus satutakse tsiviilisikuna lahingutegevuse piirkonda (44%), samuti seoses varjumise juhiste ja varjumiskohtade (42%) ning evakuatsiooni korraldusega (40%) (joonis 26). 36  5. Eesti kaitsevõime 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele 2022. aasta drastiliste sündmuste järel Ukrainas tõusis usk sellesse, et Eesti suudab võõrriigi relvastatud kallaletungi korral ennast kuni liitlaste täiendava abi saabumiseni kindlasti või pigem kaitsta viimase viie aasta kõrgeimale tasemele – 60%-ni. Järgneval kahel aastal on riigi esmasesse kaitsevõimakusse uskuvate eestimaalaste osakaal mõnevõrra vähenenud, jõudes 2024. aastaks 52%-ni. 2024 18 34 23 12 12 2023 18 38 24 9 11 KOKKU 2022 22 38 21 7 12 2021 12 37 29 13 10 2020 14 40 15 24 8 2024 22 40 21 7 10 EESTLANE 2023 22 43 22 5 8 2022 29 44 16 4 8 2021 15 43 26 8 8 2020 17 41 13 22 7 2024 9 23 29 21 18 MUU RAHVUS 2023 10 27 28 19 17 2022 8 26 31 16 20 2021 6 24 34 25 12 2020 8 38 18 27 8 Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 27. Hinnangud Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral aastatel 2020–2024 (%, N=kõik vastajad). Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on suurem eestlaste ning väiksem muust rahvusest eestimaalaste seas: Eesti kaitsmist võõrriigi relvastatud kallaletungi korral peab 2024. aastal täiesti või pigem võimalikuks 62% eestlastest ja 32% muude rahvuste esindajatest. Võrreldes eelneva aastaga on 2024. aastal eestlaste usk Eesti kaitsevõimesse püsinud üldiselt stabiilsena, kuid muust rahvusest elanike puhul 5% võrra kahanenud. 37 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Eesti inimeste suhtumine riigikaitse rahastamisse on olnud toetav arvamusuuringute algusaastatest peale (joonis 28). 2024 13 27 32 10 10 9 2023 12 31 33 7 8 9 2022 21 30 25 6 7 11 2021 8 23 37 12 10 10 2020 3 16 46 13 5 17 2019 5 19 48 6 14 8 2018 3 16 48 10 9 14 2017 3 15 52 11 8 11 2016 5 20 43 11 9 12 2015 8 25 38 10 8 11 2014 7 25 47 10 5 6 2013 4 18 48 12 7 10 2012 4 17 45 16 10 8 2011 6 15 48 12 7 13 2010 4 22 51 9 5 9 2009 3 15 52 11 9 10 2008 8 26 45 6 4 11 2007 7 30 39 7 4 13 2006 9 35 37 8 3 8 2005 6 26 45 8 5 10 2004 5 25 45 9 5 11 Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada Ei oska öelda Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas aastate lõikes (%, N=kõik vastajad). NATO-ga liitumise järel oli mõneaastane periood (eelkõige aastatel 2006–2008), mil kaitsekulude tõstmist pidas vajalikuks kolmandik või veelgi suurem osa elanikkonnast. Toetus kaitsekulutuste suurendamisele kahanes aastatel 2009–2013 majanduslanguse mõjul. Perioodil 2015-2020, kui kaitsekulutused tõusid vähemalt 2 protsendini SKT-st, kogus kaitsekulutuste tõstmine varasemast vähem toetust ning suurem osa elanikest pooldas olemasoleva taseme säilitamist. 2022. aastal tõusis kaitsekulutuste tõstmise pooldajate osakaal peale Venemaa sõja eskaleerimist Ukrainas alates 2004. aastast kõige kõrgemale tasemele – 51%-ni. Peale kaitsekulutuste tõusu 2022. aastal, kasvas 2023. aastal poolehoid kaitsekulutuste säilimisele olemasoleval tasemel (8% võrra) ning vähenes toetus nende olulisele tõstmisele (9% võrra). 2024. aastal vähenes veidi toetus kaitsekulutuste mõningal määral tõstmisele (4% võrra), samas kui nende vähendada soovijate osakaal kasvas aastaga 15%-lt 20%-le. 38 Eestlaste ja muust rahvusest elanike arusaamad kaitsekulutusest Eesti riigis on olnud aastate jooksul täiesti erinevad. Eestlased on läbivalt toetanud pigem kaitsekulutuste tõstmist, teistest rahvustest elanikud aga kärpimist (joonis 29). 2022. aastal kasvas aga nii eestlaste kui muust rahvusest elanike toetus kaitsekulutuste tõstmisele, eestlastel küll märkimisväärselt suuremal määral kui teistest rahvustest elanikel (26% võrra vs 7% võrra). Kui 2023. aastal püsisid muust rahvusest elanike hinnangud kaitselulutustele eelneva aastaga samal tasemel, siis 2024. aastal kasvas nende toetus kulutuste kärpimisele 9% võrra. Eestlaste puhul langes kaitsekulutuste tõstmise pooldajate osakaal 2023. aastal 11% võrra ning 2024. aastal 5% võrra. 66 56 52 53 51 47 46 44 44 45 41 42 43 39 40 40 38 36 35 35 35 36 36 31 32 32 30 29 29 27 26 23 24 23 23 24 19 20 17 18 17 15 15 15 14 12 11 11 11 12 11 9 9 10 10 9 9 7 7 9 7 8 7 8 7 8 6 6 5 6 4 4 4 3 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad muust rahvusest elanikud Kulutuste kärpimist pooldavad muust rahvusest elanikud Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas aastate ja rahvuse lõikes (%, N=kõik vastajad). 39 5.3 Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse Kaitseväega seotud tegevustesse suhtuvad Eesti elanikud üldiselt positiivselt (joonis 30). Kõige positiivsemalt ollakse meelestatud reservväelaste õppekogunemistele kutsumise suhtes (väga ja pigem hästi 79%), millele järgnevad liitlaste lennuharjutused ja ülelennud Eesti õhuruumis (76%) ning kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades või üritustel (74%). Ligi 70% Eesti elanikkonnast suhtub toetavalt ka kaitseväe tehnika liikumisse, Balti kaitsevööndi rajamisse vastu Venemaa ja Valgevene piiri ning kaitseväe õppustesse oma elukoha piirkonnas. Harjutusalade laiendamise suhtes on positiivselt meelestatud üle poole Eesti elanikest (56%). BALTI KAITSEVÖÖNDI RAJAMINE VASTU VENEMAA JA VALGEVENE PIIRI 38 32 10 8 12 RESERVVÄELASTE KUTSUMINE ÕPPEKOGUNEMISTELE 36 43 8 4 9 LIITLASTE LENNUHARJUTUSED/ ÜLELENNUD EESTI ÕHURUUMIS 35 41 11 7 7 KAITSEVÄE VORMI KANDMINE AVALIKES KOHTADES / AVALIKEL ÜRITUSTEL 33 41 11 5 11 KAITSEVÄE TEHNIKA LIIKUMINE 29 43 13 8 8 KAITSEVÄE ÕPPUSED ELUKOHA PIIRKONNAS 26 43 13 9 9 HARJUTUSALADE LAIENDAMINE 19 37 22 10 12 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 30. Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse 2024 (%, N=kõik vastajad). Võrreldes 2023. aastaga elanike meelestatuses kaitseväega seotud tegevuste suhtes 2024. aastal suuremaid muutusi toimunud ei ole (joonis 31). RESERVVÄELASTE KUTSUMINE 79 ÕPPEKOGUNEMISTELE 80 LIITLASTE LENNUHARJUTUSED/ ÜLELENNUD 76 EESTI ÕHURUUMIS 75 KAITSEVÄE VORMI KANDMINE AVALIKES 74 KOHTADES / AVALIKEL ÜRITUSTEL 71 72 KAITSEVÄE TEHNIKA LIIKUMINE 73 KAITSEVÄE ÕPPUSED ELUKOHA PIIRKONNAS 69 65 56 HARJUTUSALADE LAIENDAMINE 55 2024 2023 Joonis 31. Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse 2023–2024 (%, N=kõik vastajad). 40 Aastaga on enim kasvanud toetus kaitseväe õppustesse elukoha piirkonnas (4% võrra). Hinnaguid Balti kaitsevööndi rajamisse vastu Venemaa ja Valgevene piiri 2023. aastal ei uuritud. Eestlased suhtuvad kõigisse uuringus käsitletud kaitseväega seotud tegevustesse positiivsemalt kui muust rahvusest elanikud (joonis 32). Kõige suuremad erinevused on sealjuures suhtumises Balti kaitsevööndi rajamisse vastu Venemaa ja Valgevene piiri (erinevus hinnangutes 45%) ning kaitseväe tehnika liikumisse (40%). RESERVVÄELASTE KUTSUMINE 88 ÕPPEKOGUNEMISTELE 60 LIITLASTE LENNUHARJUTUSED/ ÜLELENNUD 88 EESTI ÕHURUUMIS 52 KAITSEVÄE TEHNIKA LIIKUMINE 85 45 BALTI KAITSEVÖÖNDI RAJAMINE VASTU 84 VENEMAA JA VALGEVENE PIIRI 39 KAITSEVÄE VORMI KANDMINE AVALIKES 83 KOHTADES / AVALIKEL ÜRITUSTEL 53 KAITSEVÄE ÕPPUSED TEIE PIIRKONNAS 81 44 HARJUTUSALADE LAIENDAMINE 65 39 Eestlane Muu rahvus Joonis 32. Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse rahvuse lõikes 2024 (%, N=kõik vastajad). Harjutusalade laiendamisse suhtuvad piirkondlikus vaates kõige positiivsemalt lääne-, põhja- ja kesk-eestlased (joonis 33). Enim vastaseid on harjutusalade laiendamisele Kirde-Eestis, kuid samas on seal toetus harjutusalade laiendamisele aastaga 9% võrra kasvanud. Veelgi suurem toetuse kasv on toimunud Lääne-Eestis (12% võrra). Vaatamata vastakaid arvamusi tekitanud Nursipalu harjutusväljaku rajamise plaanile Võrumaal on Lõuna-Eestis harjutusalade laiendamise toetajaid jätkuvalt rohkem kui vastaseid (52% vs 37%). LÄÄNE-EESTI 35 40 12 7 6 PÕHJA-EESTI 27 38 19 7 9 KESK-EESTI 20 46 19 6 8 TALLINN 16 35 23 10 16 LÕUNA-EESTI 15 37 25 12 12 KIRDE-EESTI 10 34 25 17 14 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 33. Suhtumine harjutusalade laiendamisse piirkonniti 2024 (%, N=kõik vastajad). 41 5.4 Hinnangud Eesti riigikaitse arendamisele Eestimaalaste hinnangud Eesti riigikaitse arendamisele viimastel aastatel paranesid 2023. aastal ning on jäänud samale tasemele ka aastal 2024 – 15% on vastavate arendustega väga rahul, enam kui pooled pigem rahulolevad, 17% hinnangul on sellega toime tuldud halvasti ning 15% puudub seisukoht (joonis 34). 2024 15 52 13 4 15 2023 16 53 12 3 17 KOKKU 2022 10 51 13 5 22 2021 9 53 7 2 29 2020 7 62 9 2 20 RAH- VUS EESTLANE 18 58 12 3 9 MUU RAHVUS 9 40 15 7 29 SUGU MEES 16 48 16 5 14 NAINE 15 56 10 3 16 15-19 23 52 10 1 15 20-29 16 54 13 2 16 VANUS 30-39 14 43 14 8 21 40-49 16 49 11 5 19 50-59 15 55 14 4 13 60-74 14 59 14 4 10 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 21 43 15 3 18 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 11 55 16 4 14 KÕRGHARIDUS 19 51 9 5 16 TALLINN 14 50 11 6 20 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 18 54 9 6 13 LÄÄNE-EESTI 21 57 12 1 10 KESK-EESTI 22 55 11 3 10 LÕUNA-EESTI 14 54 18 4 10 KIRDE-EESTI 6 44 17 6 27 KUNI 800 EUR 13 53 17 3 14 SISSETULEK 801-1200 EUR 10 57 13 5 15 1201-1700 EUR 19 53 13 5 11 1701-2500 EUR 20 50 11 3 17 ÜLE 2500 EUR 27 54 11 3 5 SISSETULEKUT EI OLE 7 71 3 20 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 13 34 15 7 30 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 34. Hinnangud Eesti riigikaitse arendamisele viimastel aastatel (%, N=kõik vastajad). 42 Riigikaitse arendamisega on oluliselt enam rahule jäänud eestlased kui muust rahvusest eestimaalased. Vanusegruppidest väljendasid suurimat rahulolu kõige nooremad (15–19 a) ja ja kõige vanemad (60–74 a). Piirkondlikus vaates eristus teistest enim Kirde-Eesti, kus riigikaitse arendamisega on rahul vaid pooled elanikud ning enam kui veerandil puudub selles osas seisukoht. Teiste piirkondadega võrreldes rohkem rahulolematust riigikaitse arendamisega on ka Lõuna-Eestis. Riigikaitse arendamisega viimastel aastatel on enam rahul ka üle 2500 euro kuus teenivad eestimaalased. Mehed väljendasid aga naistega võrreldes sel teemal sagedamini rahulolematust. 43  6. Eesti riigikaitse korraldus Järgmine peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: suhtumist ajateenistusse, sellest kõrvalehoidmisse ning hinnangut kaitsekontseptsioonile. 6.1 Suhtumine ajateenistusse 6.1.1 Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks 2024. aastal peab noormeeste ajateenistust kindlasti vajalikuks 56%, pigem vajalikuks 31% ning pigem või täiesti ebavajalikuks vähem kui kümnendik Eesti elanikest (joonis 35). 2024 56 31 5 4 4 2023 57 30 5 4 4 KOKKU 2022 53 29 8 4 5 2021 53 31 8 5 3 2020 61 29 5 23 RAH-VUS EESTLANE 67 25 3 32 MUU RAHVUS 34 43 10 6 7 15-19 50 35 7 5 4 20-29 30 43 12 9 7 VANUS 30-39 46 34 7 5 8 40-49 51 36 5 4 4 50-59 68 26 212 60-74 78 19 111 TALLINN 47 35 8 5 6 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 61 31 1 5 1 LÄÄNE-EESTI 70 21 23 3 KESK-EESTI 63 28 31 5 LÕUNA-EESTI 63 28 5 22 KIRDE-EESTI 44 36 7 6 8 KUNI 800 EUR 60 27 5 3 5 SISSETULEK 801-1200 EUR 61 29 5 33 1201-1700 EUR 55 31 4 5 4 1701-2500 EUR 58 31 5 32 ÜLE 2500 EUR 65 26 5 21 SISSETULEKUT EI OLE 37 45 9 7 2 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 39 40 6 7 9 Kindlasti vajalikuks Pigem vajalikuks Pigem ebavajalikuks Täiesti ebavajalikuks Ei oska öelda Joonis 35. Suhtumine noormeeste ajateenistuse vajalikkusesse (%, N=kõik vastajad). 44 Noormeeste ajateenistuse läbimist peab vajalikuks 92% eestlastest ning 77% muust rahvusest eestimaalastest. Kindlasti vajalikuks peavad noormeeste ajateenistuse läbimist enim 60–74-aastased (78%), üle 2500 euro kuus teenivad (65%) ning Lääne-Eestis (71%) elavad eestimaalased. Kui aastatel 2021–2022 Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele mõnevõrra langes, siis 2023. aastal oli taas näha positiivset muutust, mis jäi püsima ka järgneval aastal. 2024. aastal peab noormeeste ajateenistust täiesti või pigem vajalikuks 87% ja ebavajalikuks 9% eestimaalastest (joonis 36). 93 94 92 95 92 94 93 94 92 88 90 89 91 90 87 85 84 87 87 82 11 10 13 13 12 8 6 6 8 7 7 6 7 7 9 9 5 5 4 5 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Pigem/Kindlasti vajalik Pigem/kindlasti mittevajalik Joonis 36. Suhtumine noormeeste ajateenistuse vajalikkusesse aastate lõikes (%; N=kõik vastajad). 6.1.2 Ajateenistusest kõrvale hoidmine 2024. aastal suhtub 55% Eesti elanikest ajateenistuse kohustusest kõrvalehoidjatesse taunivalt – 35% suhtub sellesse pigem negatiivselt ja 20% mõistab sellise käitumise täielikult hukka (joonis 37). Kui aastatel 2020-2022 suhtus ajateenistusest kõrvalehoidmisesse mõistvalt või toetavalt ligi kolmandik eestimaalastest, siis peale Venemaa sõja eskaleerumist Ukrainas on nende osakaal mõnevõrra kasvanud, olles aastatel 2023-2024 38%. Ajateenistusest kõrvalehoidmisesse suhtuvad taunivamalt eestlased (63%), mehed (59%), 60– 74- (76%) ja 50–59-aastased (68%), kesk-, keskeri- või kutseharidusega (59%) ning kuni 800 eurot kuus teenivad (63%) eestimaalased, samuti Lääne-Eesti elanikud (65%). 45  2024 20 35 36 2 7 2023 KOKKU 19 36 35 3 7 2022 23 37 31 2 7 2021 26 34 32 2 7 2020 21 43 29 1 6 RAH- VUS EESTLANE 24 39 31 24 MUU RAHVUS 12 27 46 3 13 SUGU MEES 23 35 33 3 6 NAINE 17 36 38 2 7 15-19 18 36 34 7 5 20-29 8 22 53 8 9 VANUS 30-39 14 29 46 2 10 40-49 21 30 39 1 10 50-59 24 44 28 3 60-74 30 46 21 3 HARI- ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 17 33 37 5 8 DUS KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 23 36 33 2 6 KÕRGHARIDUS 17 36 39 2 7 TALLINN 18 29 43 2 8 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 21 40 30 4 5 LÄÄNE-EESTI 26 39 25 3 8 KESK-EESTI 18 36 37 1 9 LÕUNA-EESTI 21 43 32 23 KIRDE-EESTI 21 30 38 2 10 KUNI 800 EUR 25 38 30 3 5 SISSETULEK 801-1200 EUR 22 38 33 2 6 1201-1700 EUR 15 35 45 14 1701-2500 EUR 20 35 35 3 7 ÜLE 2500 EUR 20 35 43 3 SISSETULEKUT EI OLE 20 28 40 5 8 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 15 29 35 3 18 Mõistan kõrvalehoidmise hukka Suhtun sellesse pigem negatiivselt Suhtun sellesse mõistvalt Kiidan kõrvalehoidmise heaks Ei oska öelda Joonis 37. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%, N=kõik vastajad). 6.1.3 Naiste ajateenistuse läbimine Toetus naiste kohustuslikus korras ajateenistuse läbimisele on väike (7%), küll aga leiab 81% Eesti elanikkonnast, et naistel võiks olla võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikus korras (joonis 38). Selles osas, kas naised võiks läbida vabatahtlikus korras ajateenistust samadel alustel meestaga või eraldi programmi järgi, jagunevad seisukohad pea võrdselt. Kümnendiku eestimaalaste hinnagul ei peaks aga naised üldse ajateenistust läbima. Naiste kohustuslikus korras ajateenistuse läbimist toetavad enam eestlased kui muust rahvusest elanikud ning sagedamini mehed kui naised. Vanusegruppidest on sellele suurim toetus 15–29- aastaste seas (14–16%) ning sissetuleku kategooriatest üle 2500 euro kuus teenivate (13%) Eesti elanike hulgas. 46 Naiste vabatahtlikku ajateenistuse läbimist samadel alustel meestega toetavad enim eestlased (47%), 15–19-aastased (48%), põhja-eestlased (48%) ning 1701–2500 eurot kuus teenivad eestimaalased (50%). Naiste ja meeste seisukohad siinkohal ei erine. Arvamusel, et naised ei peaks ajateenistust läbima, on keskmisest oluliselt sagedamini muust rahvusest eestimaalased (21%) ja Kirde-Eesti elanikud (21%), mis on suuresti kattuvad grupid. 2024 7 41 40 10 3 VUS KOKKU 2023 6 44 35 12 3 EESTLANE 9 47 38 5 2 RAH- MUU RAHVUS 3 29 42 21 6 SUGU MEES 12 42 32 10 4 NAINE 2 40 47 10 2 15-19 16 47 29 3 5 20-29 14 43 30 11 3 VANUS 30-39 7 44 36 10 4 40-49 6 33 43 14 4 50-59 5 41 45 7 2 60-74 3 40 45 11 1 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 9 44 32 8 6 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 7 38 40 12 4 KÕRGHARIDUS 6 44 41 8 1 TALLINN 9 37 41 11 3 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 3 48 39 7 3 LÄÄNE-EESTI 8 43 40 8 2 KESK-EESTI 11 41 38 9 1 LÕUNA-EESTI 6 44 40 7 2 KIRDE-EESTI 2 34 36 21 7 KUNI 800 EUR 7 37 42 11 4 SISSETULEK 801-1200 EUR 5 42 42 10 2 1201-1700 EUR 6 45 39 10 1 1701-2500 EUR 8 49 34 7 2 ÜLE 2500 EUR 13 41 42 4 SISSETULEKUT EI OLE 12 42 37 9 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 5 29 40 15 11 Ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik nagu meestelegi Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult samadel alustel meestega Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult eraldi programmi järgi Naised ei peaks ajateenistust läbima Ei oska öelda Joonis 38. Suhtumine naiste osalemisse ajateenistuses (%, N= kõik vastajad). 47 6.2 Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse 2024. aastal suhtub elukutselistesse kaitseväelastesse positiivselt kokku 91% Eesti elanikest, sealjuures 46% väga hästi ja 45% pigem hästi (joonis 39). Negatiivselt suhtub kutselistesse kaitseväelastesse vaid 3% elanikest ning 7% puudub selles osas seisukoht. Võrreldes eelneva aastaga on 5% võrra kahanenud elukutselistesse kaitseväelastesse väga hästi suhtujate osakaal ning samavõrra kasvanud neid pigem positiivsena nägijate osatähtsus. Väga positiivselt suhtuvad elukutselistesse kaitseväelastesse enim eestlased, 15–19-aastased, ning Lääne- ja Kesk-Eesti elanikud. 2024 46 45 21 7 KOKKU 2023 50 39 31 7 2022 45 43 31 9 2021 46 43 3 7 RAHVUS EESTLANE 53 41 21 3 MUU RAHVUS 29 52 21 15 15-19 56 34 2 8 20-29 35 54 31 8 VANUS 30-39 45 43 21 9 40-49 44 41 31 11 50-59 49 45 1 5 60-74 48 46 12 3 TALLINN 40 47 21 10 PÕHJA-EESTI 51 41 22 4 PIIRKOND LÄÄNE-EESTI 57 34 2 6 KESK-EESTI 58 35 1 6 LÕUNA-EESTI 48 47 2 3 KIRDE-EESTI 30 53 5 1 12 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 39. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse (%, N=kõik vastajad). 48 6.3 Suhtumine reservteenistusse Reservväelastesse suhtub 2024. aastal positiivselt kokku 86% eestimaalastest, sealjuures jagunevad väga ja pigem positiivsed hinnangud pea võrdselt. Negatiivset suhtumist väljendab vaid 4% Eesti elanikest ning kümnendikul puudub seisukoht (joonis 40). 2024 42 44 31 10 VUS KOKKU 2023 43 42 31 11 50 43 11 6 RAH- EESTLANE MUU RAHVUS 26 47 61 20 15-19 42 38 13 16 20-29 37 45 5 2 12 VANUS 30-39 41 39 3 17 40-49 44 40 31 12 50-59 45 47 16 60-74 44 52 22 TALLINN 40 43 22 14 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 50 39 21 8 LÄÄNE-EESTI 48 45 24 KESK-EESTI 50 42 8 LÕUNA-EESTI 45 45 3 7 KIRDE-EESTI 21 54 7 1 17 KUNI 800 EUR 38 49 21 10 SISSETULEK 801-1200 EUR 38 50 31 8 1201-1700 EUR 47 42 31 7 1701-2500 EUR 49 41 21 8 ÜLE 2500 EUR 58 35 16 SISSETULEKUT EI OLE 38 44 3 16 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 33 37 61 23 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 40. Suhtumine reservväelastesse (%, N=kõik vastajad). Väga positiivselt suhtuvad reservväelastesse enim eestlased (50%) ja üle 2500 euro kuus teenivad Eesti elanikud (58%). Enim negatiivset suhtumist väljendavad aga muu rahvuse esindajad (7%), kirde-eestlased (9%) ning 20–29-aastased eestimaalased (7%). Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega on eestimaalastel jätkuvalt kõige sagedamini sõprade ja tuttavate kaudu – enam kui kolmandik tõi välja, et keegi nende tutvusringkonnast on reservväelane (joonis 41). Veidi vähem kui viiendikul on reservväelasest elukaaslane või muu lähedane isik, 18% töökaaslane ning 11% on ise reservväelased. Reservväelastega üldse kokkupuuteid ei ole olnud 27% elanikest. Võrreldes 2023. aastaga eestimaalaste kokkupuutes reservväelastega olulisi muutusi toimunud ei ole. 49  36 SÕBER, TUTTAV ON RESERVVÄELANE 33 LÄHEDANE, ELUKAASLANE ON 18 RESERVVÄELANE 18 18 TÖÖKAASLANE ON RESERVVÄELANE 14 ISIKLIKULT EI TUNNE, AGA OLEN 16 MUJALT KUULNUD/NÄINUD 17 11 OLEN ISE RESERVVÄELANE 11 EI OMA KOKKUPUUTEID/EI OSKA 27 ÖELDA 28 2024 2023 Joonis 41. Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega 2023–2024 (%, mitu vastust; N=kõik vastajad). Eestlastel on reservväeastest sõpru või tuttavaid kaks korda sagedamini kui muust rahvusest eestimaalastel, samuti on eestlased ise sagedamini reservväes või on seda mõni nende lähedane või töökaaslane (joonis 42). 43 SÕBER, TUTTAV ON RESERVVÄELANE 21 LÄHEDANE, ELUKAASLANE ON 21 RESERVVÄELANE 11 20 TÖÖKAASLANE ON RESERVVÄELANE 13 13 OLEN ISE RESERVVÄELANE 8 ISIKLIKULT EI TUNNE, AGA OLEN MUJALT 14 KUULNUD/NÄINUD 21 21 EI OMA KOKKUPUUTEID/EI OSKA ÖELDA 40 Eestlane Muu rahvus Joonis 42. Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega rahvuse lõikes 2024 (%, mitu vastust; N=kõik vastajad). 50 Reservväelaste õppekogunemistel osalemisse suhtuvad Eesti elanikud valdavalt hästi – lähedase või elukaaslase puhul on toetaval seisukohal 77%, sõbra või tuttava osalemisel positiivselt meelestatud 82% ning töökaaslaste osalemist toetab 81% eestimaalastest (joonis 43). Nii lähedaste, sõprade-tuttavate kui töökaaslate reservväe õppekogunemistel osalemisse suhtuvad oluliselt positiivsemalt eestlased kui muust rahvusest elanikud. Mõlema rahvusgrupi puhul on aga enim negatiivset suhtumist näha sel juhul, kui õppusel osalejaks on lähedane või elukaaslane (16% ja 31%). LÄHEDANE, ELUKAASLANE 43 33 9 7 9 KOKKU SÕBER, TUTTAV 46 36 6 4 9 TÖÖKAASLANE 46 35 4 4 10 EESTLANE LÄHEDANE, ELUKAASLANE 54 32 6 3 6 SÕBER, TUTTAV 58 33 32 4 TÖÖKAASLANE 58 32 31 6 MUU RAHVUS LÄHEDANE, ELUKAASLANE 19 34 15 16 16 SÕBER, TUTTAV 22 41 11 9 17 TÖÖKAASLANE 22 42 8 9 20 Toetan täielikult Pigem toetan Pigem ei toeta Üldse ei toeta Ei oska öelda Joonis 43. Reservväelaste õppekogunemistel osalemise toetamine rahvuse lõikes 2024 (N=kõik vastajad). 51  7. Riigikaitselised organisatsioonid 7.1 Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse 2024. aastal suhtub 84% Eesti elanikest vabatahtlikesse kaitseliitlastesse väga hästi või pigem hästi, negatiivset suhtumist väljendab 6% ning kümnendikul puudub arvamus (joonis 44). Võrreldes eelneva aastaga 2024. aastal olulisi muutusi suhtumises vabatahtlikesse kaitseliitlastesse toimunud ei ole. 2024. aastal suhtuvad vabatahtlikesse kaitseliitlastesse kõige positiivsemalt eestlased, 15–19- ja 60–74-aastased, üle 2500 euro kuus teenivad ning Lääne-Eestis elavad eestimaalased. 2024 51 33 4 2 10 KOKKU 2023 50 34 4 2 10 2022 49 32 5 2 12 2021 43 37 6 2 12 RAH- VUS EESTLANE 64 31 213 MUU RAHVUS 23 36 9 6 26 SUGU MEES 51 30 6 3 11 NAINE 51 35 22 10 15-19 58 32 3 7 20-29 45 41 33 8 VANUS 30-39 48 33 5 4 11 40-49 43 32 7 2 16 50-59 58 26 3 2 10 60-74 56 33 32 7 TALLINN 42 35 6 4 14 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 58 30 33 6 LÄÄNE-EESTI 66 26 11 6 KESK-EESTI 60 31 11 7 LÕUNA-EESTI 60 31 31 6 KIRDE-EESTI 28 41 6 3 21 KUNI 800 EUR 51 34 4 2 10 SISSETULEK 801-1200 EUR 50 32 4 2 12 1201-1700 EUR 52 37 41 6 1701-2500 EUR 54 35 32 7 ÜLE 2500 EUR 64 22 6 2 6 SISSETULEKUT EI OLE 49 36 25 8 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 38 27 7 6 23 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 44. Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse (%, N= kõik vastajad). 52 7.2 Kaitseliidu ülesanded Selgitamaks inimeste arusaama Kaitseliidu tegevuse prioriteetidest, paluti vastajail valida etteantud loetelust kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestusena: milline on olulisuselt esimene, teine ja kolmas ülesanne (joonis 45). Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse 2024. aastal valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul, osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks (joonised 45–46). VALMISTUMINE ELANIKKONNA ORGANISEERITUD KAITSEKS 17 18 17 OHUOLUKORDADE PUHUL OSALEMINE PÄÄSTETEGEVUSES ÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE KORRAL 15 15 15 PIDEV VALMISOLEK RIIGI SÕJALISEKS KAITSEKS 18 13 11 KAITSETAHTE TÕSTMINE ELANIKKONNA HULGAS 11 9 13 OSALEMINE SISERIIKLIKE JULGEOLEKUKRIISIDE LAHENDAMISEL 10 10 9 SÕJALISE VÄLJAÕPPE LÄBIVIIMINE KAITSELIITLASTELE 9 10 9 NOORTE HUVITEGEVUSE KORRALDAMINE (KODUTÜTRED/NOORED KOTKAD) 5 8 9 KAITSEVÄELE JA KAITSELIIDULE ÜHISKONNAS LAIA TOETUSPINNA LOOMINE 4 5 5 SÕJALISTEL MISSIOONIDEL OSALEMINE VÄLJASPOOL EESTIT 111 Esimene Teine Kolmas Joonis 45. Hinnangud Kaitseliidu kolmele peamisele ülesandele 2024 (%, 3 valikut tähtsuse järjekorras, N= kõik vastajad). 53 Võrreldes eelneva aastaga ei ole 2024. aastal Kaitseliidu peamistes ülesannetes olulisi muutusi toimunud (joonis 46). 52 50 VALMISTUMINE ELANIKKONNA ORGANISEERITUD KAITSEKS OHUOLUKORDADE PUHUL 51 49 25 45 46 OSALEMINE PÄÄSTETEGEVUSES ÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE KORRAL 45 55 43 42 40 PIDEV VALMISOLEK RIIGI SÕJALISEKS KAITSEKS 41 36 47 34 32 KAITSETAHTE TÕSTMINE ELANIKKONNA HULGAS 33 29 31 29 26 SÕJALISE VÄLJAÕPPE LÄBIVIIMINE KAITSELIITLASTELE 30 26 38 29 29 OSALEMINE SISERIIKLIKE JULGEOLEKUKRIISIDE LAHENDAMISEL 28 31 23 22 20 NOORTE HUVITEGEVUSE KORRALDAMINE (KODUTÜTRED/NOORED KOTKAD) 23 26 20 14 14 KAITSEVÄELE JA KAITSELIIDULE ÜHISKONNAS LAIA TOETUSPINNA LOOMINE 14 15 14 3 6 SÕJALISTEL MISSIOONIDEL OSALEMINE VÄLJASPOOL EESTIT 5 6 11 2024 2023 2022 2021 2020 Joonis 46. Hinnangud Kaitseliidu peamistele ülesannetele aastatel 2020–2024 (%, N=kõik vastajad). 54 Võrreldes eestlaste ja muu rahvuse esindajate arusaamu Kaitseliidu peamistest ülesannetest ilmneb, et eestlaste hinnangul on nendeks oluliselt sagedamini pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks, kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas ning sõjalise väljaõppe läbiviimine kaitseliitlastele (joonis 47). Muust rahvusest eestimaalased peavad aga Kaitseliidu peamiseks ülesandeks enam osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral, samuti puudub neil oluliselt sagedamini antud küsimuses seisukoht (ei oska öelda). VALMISTUMINE ELANIKKONNA 53 ORGANISEERITUD KAITSEKS OHUOLUKORDADE PUHUL 50 48 PIDEV VALMISOLEK RIIGI SÕJALISEKS KAITSEKS 28 OSALEMINE PÄÄSTETEGEVUSES ÕNNETUSTE JA 41 KATASTROOFIDE KORRAL 54 KAITSETAHTE TÕSTMINE ELANIKKONNA 40 HULGAS 20 SÕJALISE VÄLJAÕPPE LÄBIVIIMINE 34 KAITSELIITLASTELE 18 OSALEMINE SISERIIKLIKE JULGEOLEKUKRIISIDE 30 LAHENDAMISEL 28 22 NOORTE HUVITEGEVUSE KORRALDAMINE 21 KAITSEVÄELE JA KAITSELIIDULE ÜHISKONNAS 16 LAIA TOETUSPINNA LOOMINE 11 SÕJALISTEL MISSIOONIDEL OSALEMINE 3 VÄLJASPOOL EESTIT 3 5 EI OSKA ÖELDA 22 Eestlane Muu rahvus Joonis 47. Hinnangud Kaitseliidu peamistele ülesannetele aastatel rahvuse lõikes 2024 (%, N=kõik vastajad). 55 7.3 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega Eesti elanikelt uuriti ka, millised on nende enda ja nende lähedaste kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega. 2024. aastal on Eesti elanikest ajateenistusega kaitseväes pere või sõprade kaudu kokku puutunud 61%, õppekogunemiste, kordusõppuste ja vabatahtlike reservohvitseride kursustega kaitseväes 48%, tegevteenistuses osalemisega kaitseväes 38%, Kaitseliidu ja/või Naiskodukaitse tegevusega 33%, riigikaitseõpetusega 30% ning Noorte Kotkaste ja Kodutütardega 23% (joonis 48). Isiklikult ollakse kõige sagedamini kokku puutunud riigikaitseõpetusega koolis (16%) ning ajateenistusega kaitseväes (12%). 16 RIIGIKAITSEÕPETUS KOOLIDES 30 12 AJATEENISTUS EESTI KAITSEVÄES 61 ÕPPEKOGUNEMISED/KORDUSÕPPUSED/ 7 VABATAHTLIKUD RESERVOHVITSERIDE KURSUSED EESTI KAITSEVÄES 48 6 KAITSELIIDU/NAISKODUKAITSE TEGEVUS 33 NOORTE KOTKASTE/KODUTÜTARDE 5 TEGEVUS 23 TEGEVTEENISTUSES OSALEMINE EESTI 3 KAITSEVÄES 38 Ise osalenud Pereliikmed või sõbrad Joonis 48. Kokkupuude riigikaitseliste struktuuridega 2024 (%, N= kõik vastajad). Võrreldes eelneva aastaga ei ole 2024. aastal suuremaid muutusi toimunud. Olulisemaks erinevuseks on isikliku kokkupuute kasv riigikaitseõpetusega koolides (+4%). 56 7.4 Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega liitumise takistused Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuses mitte osalenud eestimaalastelt küsiti, milliseid takistusi nähakse Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liitumisel. Peamiste liitumise takistustena näevad kummagi organisatsiooni töös isiklikult mitte osalenud eelkõige panustamiseks piisava aja puudust töö- või perekondlike kohustuste tõttu ning muret enda tervise või füüsilise vastupidavuse pärast (joonis 49). Teiste olulisemate takistustena toodi lisaks välja ebaselgust, milliseid rolle on võimalik Kaitseliidus/Naiskodukaitses täita ning soovimatust ennast pikaajaliselt organisatsiooniga siduda. EI OLE PIISAVALT AEGA PANUSTAMISEKS TÖÖ- VÕI PEREKONDLIKE KOHUSTUSTE TÕTTU 41 MURE ENDA TERVISE VÕI FÜÜSILISE VASTUPIDAVUSE PÄRAST 37 EI SOOVI ENNAST PIKAAJALISELT ORGANISATSIOONIGA SIDUDA 21 EBASELGE, MILLISEID ROLLE ON VÕIMALIK KAITSELIIDUS/NAISKODUKAITSES TÄITA 18 KEERULINE ON LEIDA INFORMATSIOONI LIITUMISVÕIMALUSTE KOHTA 10 PANUSTAN JUBA VABATAHTLIKKU RIIGIKAITSESSE MUUL VIISIL 6 KEERULINE ON LEIDA SOOVITAJAID 6 LÄHEDASED EI TOETA 3 VANUS 2 MUU 4 EI OSKA ÖELDA 21 Joonis 49. Naiskodukaitse ja Kaitseliiduga liitumise takistused 2024 (%, N=1130). 57  8. NATO 8.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse Aastal 2024 pooldab 80% eestimaalastest Eesti kuulumist NATO-sse, sealjuures on 63% kindlalt poolt ja 17% pigem poolt (joonis 50). Elanikest 13% on aga NATO-sse kuulumise vastu ning 7% ei oska selles küsimuses seisukohta võtta. Võrreldes 2023. aastaga märkimisväärseid muutusi toimunud ei ole. 2024 63 17 7 6 7 KOKKU 2023 63 19 6 5 7 2022 63 17 6 6 9 2021 54 24 9 5 8 RAH- VUS EESTLANE 80 14 22 2 MUU RAHVUS 29 24 16 15 16 SUGU MEES 66 14 7 7 6 NAINE 61 21 7 5 7 15-19 75 20 6 VANUS 20-29 69 21 31 6 30-39 60 16 5 10 10 40-49 52 17 11 11 9 50-59 65 16 8 4 6 60-74 67 17 8 5 4 HARI- ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 55 29 24 9 DUS KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 62 18 9 5 7 KÕRGHARIDUS 67 14 5 7 7 TALLINN 58 18 8 8 8 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 73 145 5 4 LÄÄNE-EESTI 75 17 3 32 KESK-EESTI 75 11 3 4 7 LÕUNA-EESTI 69 18 6 3 4 KIRDE-EESTI 33 24 12 13 18 KUNI 800 EUR 57 21 8 8 7 SISSETULEK 801-1200 EUR 62 20 9 4 6 1201-1700 EUR 69 16 6 5 5 1701-2500 EUR 74 13 4 6 4 ÜLE 2500 EUR 76 18 2 21 SISSETULEKUT EI OLE 66 21 9 4 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 48 11 11 9 21 Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda Joonis 50. Hoiakud NATO-sse kuulumise suhtes (%; N=kõik vastajad). Rahvuse lõikes pooldavad enim NATO-sse kuulumist eestlased (94%) ja oluliselt vähem muu rahvuse esindajad (53%). Kindlalt pooldavad Eesti NATO-sse kuulumist enim mehed (66%), 15–19-aastased (74%), kõrgharidusega (67%), üle 1700-eurose sissetulekuga (74-76%) eestimaalased ning Lääne- (76%) ja Kesk-Eesti elanikud (75%). Kõige suurem vastuseis Eesti NATO-sse kuulumisele on lisaks muust rahvusest elanikele (31%) ka 40–49-aastaste (22%) ning Kirde-Eesti elanike hulgas (25%). 58 Perioodil 2000–2005 jäi elanike osakaal, kes pooldasid kuulumist NATO-sse, alla 70% (joonis 51). Aastatel 2006–2021 oli toetajate osakaal püsivalt üle 70% ning alates aastast 2022 on see olnud vähemalt 80%. 80 82 80 76 75 79 79 78 80 69 74 74 71 73 71 72 71 72 71 75 75 63 54 54 45 32 28 26 28 21 18 19 21 19 19 19 17 15 20 20 15 17 15 14 14 12 13 14 11 13 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Pigem/kindlasti poolt Pigem/kindlasti vastu Joonis 51. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes aastate lõikes (%, N=kõik vastajad). Kõigil uuringuaastatel on NATO-sse kuulumist pooldanud enam eestlased (joonis 52). 2024. aastal pooldab NATO-sse kuulumist 94% eestlastest ja 53% muu rahvuse esindajatest. Kui eestlaste toetus NATO-sse kuulumisele on püsinud eelneva aastaga võrreldes samal tasemel, siis muust rahvusest eestimaalaste seas on pärast mitmeaastast toetuse tõusu toimunud langus (4% võrra). 93 93 94 94 94 94 91 89 91 89 90 91 93 88 87 89 90 89 89 83 83 82 80 80 79 79 78 80 74 74 76 75 75 75 73 71 73 71 72 71 72 71 69 66 65 63 56 54 54 57 52 53 50 50 45 44 44 44 42 44 42 43 39 38 37 34 31 33 33 31 31 33 31 32 24 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Kõik Eestlane Muu rahvus Joonis 52. Toetus NATO-ga liitumisele/ NATO-sse kuulumisele aastate ja rahvuse lõikes (%, N=kõik vastajad). 59 8.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral 2024. aastal arvab ligi neljandik Eesti elanikest, et NATO-sse kuulumine aitab ära hoida sõjalisi konflikte (joonis 53). Pea pooled Eesti elanikest usuvad, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi, kümnendik on seisukohal, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega ning samuti 10% elanike hinnangul ei ole Eestil NATO-lt mingisugust abi loota. 2024 26 47 11 10 6 KOKKU 2023 29 48 10 7 6 2022 26 48 11 7 8 2021 26 43 15 7 9 RAH- VUS EESTLANE 29 57 7 43 MUU RAHVUS 20 27 17 23 12 SUGU MEES 31 44 11 11 4 NAINE 22 51 10 10 8 15-19 23 70 4 3 20-29 30 48 9 9 4 VANUS 30-39 25 42 11 14 9 40-49 24 40 10 17 8 50-59 26 46 17 7 3 60-74 28 50 9 8 5 TALLINN 28 40 13 13 7 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 29 51 9 6 5 LÄÄNE-EESTI 27 59 6 4 4 KESK-EESTI 25 56 5 8 6 LÕUNA-EESTI 24 54 11 8 4 KIRDE-EESTI 20 32 15 21 12 KUNI 800 EUR 23 49 10 13 6 SISSETULEK 801-1200 EUR 29 43 13 11 4 1201-1700 EUR 26 51 10 10 2 1701-2500 EUR 33 49 9 6 3 ÜLE 2500 EUR 30 53 10 52 SISSETULEKUT EI OLE 20 66 2 7 4 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 19 31 15 15 22 NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega Eestil pole NATO-lt mingit abi loota Ei oska öelda Joonis 53. Hinnangud NATO rollile Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%, N=kõik vastajad). 60 Eestlased on muust rahvusest elanikega võrreldes oluliselt sagedamini seisukohtadel, et NATO-sse kuulumine hoiab ära sõjalise konflikti ning konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi. Muu rahvuse esindajad on aga märksa enam veendunud, et sõjalise konflikti puhkedes piirduks NATO vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega ning Eestil pole NATO-lt mingit abi loota. Mehed usuvad sagedamini, et NATO-sse kuulumine hoiaks sõjalise konflikti ära, naised on aga enam seisukohal, et konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi. Vanusrühmadest on NATO käitumise suhtes kõige positiivsemalt meelestatud noorim, 15–19- aastaste, eagrupp ning sissetuleku jaotuse põhjal üle 1700-eurose netosissetulekuga eestimaalased. Võrreldes hinnanguid piirkondade lõikes ilmneb, et Kirde-Eesti elanike seas on enim neid, kes arvavad, et NATO toetus piirduks sõjaohu korral vaid diplomaatilise toega või Eestil poleks NATO-lt oodata mingisugust abi. 8.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks 2024. aastal peab 14% eestimaalastest NATO poolt ettevõetud samme Eesti julgeoleku tagamiseks täiesti piisavaks ning ligi pooled pigem piisavaks (joonis 54). Võrreldes eelneva aastaga on mõnevõrra kahanenud (5% võrra) usk sellesse, et NATO sammud Eesti julgeoleku tagamiseks on olnud täiesti piisavad ning kasvanud nende pigem ebapiisavaks pidamine (4% võrra). 2024. aastal peab eestlastest NATO poolt ettevõetud samme Eesti julgeoleku tagamiseks piisavaks 73%, teistest rahvustest elanikest aga vaid 39%. Täiesti piisavaks hindavad NATO panust Eesti julgeoleku tagamisel sagedamini mehed kui naised ning enim alg- või põhiharidusega eestimaalased. Hinnangud NATO panusele tervikuna on kõrgemaid noorimas ja vanimas vanuserühmas, 1701–2500-eurose kuu sissetulekuga elanike seas ning Kesk-Eestis. 61  2024 14 48 15 5 18 2023 19 50 11 4 16 KOKKU 2022 20 48 11 5 15 2021 18 46 10 4 22 2020 19 47 6 2 26 RAHVUS EESTLANE 15 58 12 3 12 MUU RAHVUS 12 27 21 10 30 SUGU MEES 17 47 17 6 12 NAINE 12 49 13 4 23 15-19 12 55 14 19 20-29 14 49 17 3 18 VANUS 30-39 12 41 18 10 19 40-49 15 41 17 6 23 50-59 15 53 12 4 17 60-74 15 55 12 4 13 HARI-DUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 23 39 16 1 21 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 13 50 16 5 17 KÕRGHARIDUS 14 48 13 6 19 TALLINN 13 44 17 7 19 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 17 51 14 2 15 LÄÄNE-EESTI 15 54 15 3 14 KESK-EESTI 15 57 10 4 14 LÕUNA-EESTI 14 50 15 4 17 KIRDE-EESTI 11 38 14 10 27 KUNI 800 EUR 13 47 18 5 17 SISSETULEK 801-1200 EUR 14 50 12 5 19 1201-1700 EUR 13 49 15 6 17 1701-2500 EUR 18 54 15 4 9 ÜLE 2500 EUR 14 54 18 5 9 SISSETULEKUT EI OLE 9 46 12 34 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 14 34 13 7 32 Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda Joonis 54. Elanike hinnang NATO panustamisele Eesti julgeoleku tagamisel (%, N=kõik vastajad). 62 Toetus NATO liitlasvägede kohalolekule Eestis on viimase viie aasta jooksul kasvanud – 2024. aastal pooldab seda kindlasti 54% ning 25% on samuti pigem toetaval seisukohal (joonis 55). 2024 54 25 9 7 6 2023 53 27 9 6 7 KOKKU 2022 54 22 10 6 8 2021 46 29 9 9 8 2020 40 35 10 6 8 RAH- VUS EESTLANE 69 23 323 MUU RAHVUS 22 27 21 17 13 SUGU MEES 58 22 9 8 4 NAINE 50 27 9 6 8 15-19 59 28 2 11 20-29 59 25 7 1 8 VANUS 30-39 53 21 9 9 8 40-49 49 22 11 10 9 50-59 55 25 8 8 4 60-74 54 28 10 6 2 TALLINN 49 22 13 8 8 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 66 22 5 33 LÄÄNE-EESTI 66 26 333 KESK-EESTI 64 23 6 43 LÕUNA-EESTI 57 28 5 6 4 KIRDE-EESTI 27 27 17 14 15 KUNI 800 EUR 46 31 10 8 5 SISSETULEK 801-1200 EUR 49 31 10 7 3 1201-1700 EUR 58 23 7 5 6 1701-2500 EUR 70 14 8 4 4 ÜLE 2500 EUR 72 18 6 21 SISSETULEKUT EI OLE 51 28 2 9 10 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 40 19 11 9 21 Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda Joonis 55. Elanike suhtumine NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (%, N=kõik vastajad) NATO liitlasvägede kohalolekut pooldab 92% eestlastest, muust rahvusest elanikest aga vaid pooled. Kui eestlastest on NATO liitlasvägede kohaoleku vastu 5%, siis muu rahvuse esindajatest 38%. NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis suhtuvad toetavamalt mehed kui naised, vanusegruppidest on kõige positiivsemalt meelestatud 15–29-aastased ning sissetuleku osas kuus üle 2500 euro teenivad eestimaalased. Piirkondadest eristuvad teistest enim Kirde-Eesti ja Tallinn, mille elanikest on NATO liitlasvägede kohaloleku vastu vastavalt 31% ja 21%. 63 8.4 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele 2024. aastal näevad Eesti elanikud NATO lahingugrupi sõdureid jätkuvalt kõige sagedamini professionaalsetena (52%) ning leitakse, et nad on sõbralikud (38%), pühendunud (25%) ja Eestist hästi informeeritud (17%) (joonis 56). Negatiivseid omadussõnu seostatakse NATO lahingugrupi sõduritega oluliselt vähemal määral – 16% peab neid Eesti suhtes ükskõikseteks, 8% mitteusaldusväärseteks, 5% lugupidamatuteks ning 2% ebaprofessionaalseteks. 52 46 PROFESSIONAALSED 49 46 47 38 30 SÕBRALIKUD 22 29 29 25 18 PÜHENDUNUD 20 19 16 17 9 EESTIST HÄSTI INFORMEERITUD 8 8 16 16 12 EESTI SUHTES ÜKSKÕIKSED 13 13 7 8 5 MITTEUSALDUSVÄÄRSED 5 8 3 5 4 LUGUPIDAMATUD 4 3 2 2 2 EBAPROFESSIONAALSED 2 2 1 2024 2023 2022 2021 2020 Joonis 56. Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele 2020-2024 (%, N=kõik vastajad). Võrreldes 2023. aastaga seostatakse kõiki uuritud positiivseid omadusi NATO lahingugrupi sõduritega 6–8% võrra sagedamini. Negatiivsete omaduste osas nähakse neid varasemast mõnevõrra enam Eesti suhtes ükskõiksetena (4% võrra)3. 3 Aastaga toimunud muutused on samas vähemalt osaliselt mõjutatud sellest, et kuni 2023. aastani oli ankeedis valikus oluliselt rohkem vastusevariante kui 2024. aastal. Vastajad said aga endiselt valida kuni 3 vastust. 64 Eestlaste ja muu rahvuse esindajate hinnangud NATO sõdurite kuvandi osas on üsna erinevad. Teistest rahvustest elanikud kirjeldavad NATO liitlasvägesid eestlastest oluliselt harvemini positiivsete ning sagedamini negatiivsete omadussõnadega. Kõige sagedamini näevad teistest rahvustest elanikud NATO liitlasvägede sõdureid Eesti suhtes ükskõiksetena (32%), kuid samas siiski professionaalsetena (30%) (joonis 57). Eestlased kirjeldavad NATO lahingugrupi sõdureid valdavalt positiivsete omadussõnadega – ligi 2/3 peab neid professionaalseks, pea pooled sõbralikeks, ligi kolmandik pühendunuteks ning viiendik Eestist hästi informeerituks. Negatiivse omadusena toodi enim välja Eesti suhtes ükskõiksust (8%). Muust rahvusest elanike seas on suhteliselt sagedane ka kindla kuvandi puudumine (29% jättis vastuse andmata), eestlaste seas on neid mõnevõrra vähem (21%). 63 PROFESSIONAALSED 30 47 SÕBRALIKUD 21 32 PÜHENDUNUD 8 21 EESTIST HÄSTI INFORMEERITUD 9 8 EESTI SUHTES ÜKSKÕIKSED 32 3 LUGUPIDAMATUD 10 2 MITTEUSALDUSVÄÄRSED 19 1 EBAPROFESSIONAALSED 4 Eestlane Muu rahvus Joonis 57. Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele rahvuse lõikes 2024 (%, N=kõik vastajad). 65  9. Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Järgnevalt analüüsitakse elanikkonna hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes – kui vajalikuks peetakse Eesti osalemist sellistel operatsioonidel ning mis põhjustel peaks Eesti välismissioonidel osalema. 9.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides Elanike suhtumine Eesti rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise vajalikkusesse on 2024. aastal jätkuvalt positiivne – pooldajaid on 57%, vastaseid 31% ning ligi kümnendikul puudub selles osas arvamus (joonis 58). Võrreldes eelneva aastaga on 5% võrra vähenenud rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemist kindlasti toetajate osakaal. 2024 18 39 20 11 11 2023 23 38 20 9 10 KOKKU 2022 23 35 19 10 13 2021 24 39 18 8 11 2020 24 43 13 12 8 2024 24 43 17 7 10 EESTLASED 2023 30 42 14 5 8 2022 30 43 14 5 9 2021 30 42 15 5 9 2020 29 45 11 9 7 2024 8 29 28 21 15 MUU RAHVUS 2023 8 29 30 18 15 2022 8 20 30 22 20 2021 10 33 27 15 15 2020 14 41 16 18 11 Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 58. Hinnang Eesti kaitsejõudude üksuste osalemise vajalikkusele sõjalistes operatsioonides maailma pingekolletes (%, N=kõik vastajad). Eestlaste seas on toetus rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemisele olnud läbivalt kõrgem kui muust rahvusest elanike seas. 2022. aastal Venemaa sõja eskaleerumisel Ukrainas muutusid muust rahvusest elanikkonna hinnangud oluliselt madalamaks, kuid järgnevatel aastatel on ka nende toetus rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemisele paranenud. 66 9.2 Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, teine ja kolmas põhjus. Kõige olulisemate põhjustena, miks osaleda rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, märgiti, et see annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse ning tagab Eestile võimalike ohtude korral NATO abi (joonis 59). ANNAB MEIE SÕDURITELE VAJALIKU REAALSE LAHINGUKOGEMUSE 28 19 11 TAGAB NATO ABI EESTILE VÕIMALIKE OHTUDE PUHUL 17 15 12 AITAB KAASA RAHU TAGAMISELE MAAILMAS TERVIKUNA 9 10 11 ANNAB EESTILE VÕIMALUSE RÄÄKIDA KAASA MAAILMA POLIITIKAS 7 9 11 KAITSEB KRIISIPIIRKONDADE ELANIKKE 5 10 13 AITAB ÄRA HOIDA KONFLIKTIDE LEVIMIST EESTISSE 3 6 8 VÄLISMISSIOONIDEL OSALEMINE ON IGA DEMOKRAATLIKU RIIGI KOHUSTUS 4 4 4 AITAB LEVITADA DEMOKRAATLIKKE VÄÄRTUSI MAAILMAS 23 4 Esimene Teine Kolmas Joonis 59. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides 2024 (%, 3 valikut tähtsuse järjekorras, N=kõik vastajad). 67 Viimaste aastatega on elanike hinnangud rahvusvahelistes missioonides osalemise peamistele põhjustele püsinud suhteliselt stabiilsena (joonis 60). 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga olulisi muutusi toimunud ei ole. Mõnevõrra vähem (4% võrra) tuuakse esile vaid meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse saamist. Elanikest 14% hinnangul ei põhjenda rahvusvahelistes missioonides osalemist mitte miski. 59 ANNAB MEIE SÕDURITELE VAJALIKU REAALSE 63 55 LAHINGUKOGEMUSE 58 60 44 45 TAGAB NATO ABI EESTILE VÕIMALIKE OHTUDE PUHUL 51 47 41 30 AITAB KAASA RAHU TAGAMISELE MAAILMAS 29 TERVIKUNA 36 37 28 28 28 KAITSEB KRIISIPIIRKONDADE ELANIKKE 28 30 29 27 ANNAB EESTILE VÕIMALUSE RÄÄKIDA KAASA 29 23 MAAILMA POLIITIKAS 30 27 17 18 AITAB ÄRA HOIDA KONFLIKTIDE LEVIMIST EESTISSE 24 23 22 12 VÄLISMISSIOONIDEL OSALEMINE ON IGA 12 12 DEMOKRAATLIKU RIIGI KOHUSTUS 14 18 9 AITAB LEVITADA DEMOKRAATLIKKE VÄÄRTUSI 10 10 MAAILMAS 13 7 14 12 MITTE ÜKSKI NEIST PÕHJUSTEST 11 8 13 10 10 EI OSKA ÖELDA 8 8 6 2024 2023 2022 2021 2020 Joonis 60. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides 2020–2024 (%, N=kõik vastajad). 68  10. Riigikaitseõpetus koolides 2024. aastal on eestimaalaste suhtumine riigikaitseõpetusse gümnaasiumis toetav – 50% arvates võiks antud õppeaine olla kohustuslik ja 38% hinnangul vabatahtlik, samas kui ebavajalikuks peab seda vaid 6% elanikkonnast (joonis 61). Alates aastast 2022 on kasvanud iga aastaga nende eestimaalaste osakaal, kes soovivad näha riigikaitseõpetust gümnaasiumi kohustusliku õppeainena. 2024 50 38 6 6 KOKKU 2023 46 41 8 6 2022 35 53 6 6 RAH- VUS EESTLANE 62 32 33 MUU RAHVUS 27 49 13 12 15-19 53 45 11 20-29 37 50 6 7 VANUS 30-39 40 38 14 8 40-49 44 40 8 8 50-59 65 30 24 60-74 60 32 3 5 TALLINN 45 39 8 9 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 59 32 6 3 LÄÄNE-EESTI 55 39 33 KESK-EESTI 60 33 4 4 LÕUNA-EESTI 53 40 4 4 KIRDE-EESTI 37 41 13 10 KUNI 800 EUR 51 39 6 4 SISSETULEK 801-1200 EUR 49 39 7 6 1201-1700 EUR 52 36 5 7 1701-2500 EUR 56 37 43 ÜLE 2500 EUR 57 34 7 1 SISSETULEKUT EI OLE 40 51 7 2 EI SOOVI AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 41 36 8 15 Kohustusliku õppeainena Vabatahtliku õppeainena Õppeaine ei ole vajalik Ei oska öelda Joonis 61. Suhtumine riigikaitseõpetuse läbiviimise vormi gümnaasiumis (%, N=kõik vastajad). Kohustusliku õppeainena näevad riigikaitseõpetust gümnaasiumis sagedaimini eestlased (62%), 50–59-aastased (64%) ja kuus üle 1700 euro teenivad (56-57%) eestimaalased ning Kesk- (60%) ja Põhja-Eesti (59%) elanikud. Võrreldes eelneva aastaga on 2024. aastal kasvanud oluliselt gümnaasiumi riigikaitseõpetust kohustusliku õppeainena nägevate noorte (15–19 a 36%-lt 52%-le) ja Kirde-Eesti elanike (25%-lt 37%-le) osatähtsus. 69  11. Meediatarbimine Selleks, et hinnata meediatarbimise seost riigikaitse alaste hoiakutega, sisaldus küsitlusankeedis ka ulatuslik meediatarbimise plokk. Kaardistati erinevate meediakanalite jälgimise sagedust ning hinnanguid erinevate meediakanalite olulisusele riigikaitse alase teabe saamisel. 11.1 Infokanalite jälgimine Eesti uudisteportaalidest on kõige enam jälgijaid Eesti Päevalehel/Delfil (73%), Postimehel (72%) ja Eesti Rahvusringhäälingu uudistel (69%) (joonis 62). Kõige vähem jälgitakse Venemaa uudisteportaale ja ajalehtede võrguväljaandeid (17%) ning Uued Uudised portaali (18%). EESTI PÄEVALEHT / DELFI (DELFI.EE, RUS.DELFI.EE) 36 14 23 25 2 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU UUDISED (UUDISED.ERR.EE, NOVOSTI.ERR.EE) 33 14 22 28 3 POSTIMEES (POSTIMEES.EE, RUS.POSTIMEES.EE) 30 13 29 26 2 TEISED EESTI UUDISTEPORTAALID JA/VÕI AJALEHTEDE VÕRGUVÄLJAANDED 23 13 26 33 5 ÕHTULEHT (ÕHTULEHT.EE) 10 5 21 60 3 TEISTES KEELTES UUDISTEPORTAALID, AJALEHTEDE VÕRGUVÄLJAANDED 9 9 21 57 4 UUED UUDISED (UUEDUUDISED.EE) 6 4 8 79 4 VENEMAA UUDISTEPORTAALID JA/VÕI AJALEHTEDE VÕRGUVÄLJAANDED 3 4 10 80 3 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 62. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete jälgimise sagedus 2024 (%, N=kõik vastajad). Muust rahvusest eestimaalased jälgivad eestlastest vähem Eesti uudisteportaale ning rohkem Venemaa uudisteportaale (joonis 63). Vaid Postimehe lugemise sageduses ei olnud rahvuste vahel olulisi erinevusi. Samuti ei erinenud rahvuseti teiste Eesti uudisteprtaalide ega teistes keeltes uudisteportaalide jälgimine. 70  EESTI PÄEVALEHT / DELFI (DELFI.EE, RUS.DELFI.EE) Eestlane 39 13 22 24 1 Muu rahvus 30 14 26 27 3 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU UUDISED (UUDISED.ERR.EE, NOVOSTI.ERR.EE) Eestlane 39 14 22 24 2 Muu rahvus 22 15 23 36 4 ÕHTULEHT (ÕHTULEHT.EE) Eestlane 14 7 26 53 2 Muu rahvus 33 12 77 5 UUED UUDISED (UUEDUUDISED.EE) Eestlane 8 4 9 76 3 Muu rahvus 13 5 85 5 VENEMAA UUDISTEPORTAALID JA/VÕI AJALEHTEDE VÕRGUVÄLJAANDED Eestlane 11 6 90 2 Muu rahvus 7 8 18 60 7 0% 20% 40% 60% 80% 100% 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 63. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete jälgimise sagedus rahvuste lõikes 2024 (%, N=kõik vastajad). Sotsiaalmeediakanaleid jägib kokku 95% elanikkonnast. Enim jälgitakse Youtube-i (91%), Facebook-i (84%) ning kasutatakse laialdaselt ka otsesuhtlusrakendusi (84%) (joonis 64). Mõnevõrra vähem kasutatakse Instagram-i (52%), blogisid (34%), Telegrami (32%) ja TikTokki (28%). Teisi sotsiaalmeediakanaleid kasutatab viiendik või vähem eestimaalasi. ERINEVAD OTSESUHTLUSRAKENDUSED 62 10 12 15 1 FACEBOOK 59 12 13 16 1 YOUTUBE 42 20 29 8 1 INSTAGRAM 32 8 12 46 2 TELEGRAM 15 5 12 66 2 TIKTOK 13 5 10 70 2 MUUD KANALID 6 5 9 57 23 ERINEVAD BLOGID 5 6 23 62 5 X (VAREM TWITTER) 43 8 83 2 REDDIT 4 2 10 82 2 VKONTAKTE 22 6 88 2 O D N O K L A S N I K I 11 4 91 2 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 64. Sotsiaalmeediakanalite jälgimise sagedus 2024 (%, N=1142). 71 Kõige aktiivsemalt kasutavad nii eestlased kui muust rahvusest elanikud otsesuhtlusrakendusi, Facebooki ja YouTube’i (joonis 65). Muust rahvusest eestimaalaste seas on lisaks populaarne Telegram ning eestlastest enam jälgitakse ka Vkontakte-t, Odnoklasnikit ja erinevaid blogisid. Eestlaste seas on jällegi mõnevõrra populaarsem Reddit. OTSESUHTLUSRAKENDUSED Eestlane 63 9 11 15 1 Muu rahvus 59 14 12 13 2 FACEBOOK Eestlane 61 12 12 14 1 Muu rahvus 53 12 14 20 YOUTUBE Eestlane 37 21 32 9 1 Muu rahvus 52 19 21 7 1 TELEGRAM Eestlane 6 2 9 81 2 Muu rahvus 33 11 17 37 2 VKONTAKTE Eestlane 11 96 2 Muu rahvus 4 4 16 74 2 REDDIT Eestlane 5 3 11 78 2 Muu rahvus 21 6 89 3 ODNOKLASNIKI Eestlane 1 97 2 Muu rahvus 33 11 80 3 ERINEVAD BLOGID Eestlane 4 5 23 65 4 Muu rahvus 7 8 23 54 8 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 65. Sotsiaalmeediakanalite tarbimise sagedus rahvuste lõikes 2024 (%, N=1142). Mitte ühtegi sotsiaalmeediakanalit ei kasuta 6% eestlastest ja 2% teistest rahvustest elanikest. Tele- ja raadiokanalitest jälgivad Eesti elanikud kõige enam ETV eestikeelseid saateid (70%), Kanal 2 (56%) ja TV3 (56%) (joonis 66). Ülejäänud kanaleid jälgivad ligi pooled või vähemad eestimaalased. 72  ETV EESTIKEELSED SAATED (ETV VÕI ETV2) 38 12 20 29 2 KANAL 2 21 13 22 42 2 TV3 19 14 23 43 2 MUUD EESTIKEELSED RAADIOPROGRAMMID 17 14 19 46 4 VIKERRAADIO 16 6 15 61 2 MUUD EESTI TELEKANALID 9 10 26 50 5 ETV+ 8 7 23 60 2 TEISTE VÄLISRIIKIDE TELEKANALID 7 10 23 57 3 RAADIO KUKU 5 4 13 76 2 RAADIO 4 41 8 85 2 MUUD EESTI VENEKEELSED RAADIOPROGRAMMID 4 4 8 83 2 VENEMAA TELEKANALID 33 7 85 2 3+ 33 13 78 3 T R E R A A D I O 11 8 87 2 M U U D E R I I K I D E R A A D I O P R O G R A M M I D 12 8 86 3 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei jälgi üldse Ei oska öelda Joonis 66. Tele- ja raadiokanalite jälgimise sagedus 2024 (%, N=kõik vastajad). 73 Eestlased jälgivad peamiselt eestikeelseid kanaleid, teistest rahvustest elanikest ka muukeelseid (joonis 67). Eestlased jälgivad enim ETV eestikeelseid saateid (84%), Kanal 2 (73%) ja TV3 (73%). Muust rahvusest elanike jaoks on kõige sagedamini jälgitavateks telekanaliteks ETV+ (50%), ETV eestikeelsed saated (38%) ja (muud) venekeelsed raadiopragrammid (36%). Venemaa telekanaleid jälgib 26% muust rahvusest eestimaalastest. ETV EESTIKEELSED SAATED (ETV VÕI ETV2) Eestlane 51 14 19 14 2 Muu rahvus 9 7 22 58 4 KANAL 2 Eestlane 30 17 26 26 1 Muu rahvus 23 15 76 4 TV3 Eestlane 27 19 27 26 1 Muu rahvus 33 14 78 3 MUUD EESTIKEELSED RAADIOPROGRAMMID Eestlane 23 19 22 33 3 Muu rahvus 5 4 14 72 5 VIKERRAADIO Eestlane 23 9 18 48 2 Muu rahvus 21 8 88 2 ETV+ Eestlane 5 6 22 65 2 Muu rahvus 15 10 25 48 2 MUUD EESTI TELEKANALID Eestlane 12 13 30 42 4 Muu rahvus 33 18 69 7 RAADIO KUKU Eestlane 7 5 16 70 2 Muu rahvus 11 5 90 3 RAADIO 4 Eestlane 11 4 93 2 Muu rahvus 10 3 17 68 2 MUUD EESTI VENEKEELSED RAADIOPROGRAMMID Eestlane 11 3 94 2 Muu rahvus 10 9 17 60 4 VENEMAA TELEKANALID Eestlane 11 4 93 2 Muu rahvus 8 7 11 69 4 TRE RAADIO Eestlane 22 11 83 2 Muu rahvus 3 95 2 MUUDE RIIKIDE RAADIOPROGRAMMID Eestlane 12 7 88 2 Muu rahvus 23 9 80 5 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei jälgi üldse Ei oska öelda Joonis 67. Tele- ja raadiokanalite jälgimise sagedus rahvuste lõikes 2024 (%, N=kõik vastajad). 11.2 Infokanalite olulisus riigikaitse alase teabe saamisel Viimase teemana küsiti vastajailt, kui oluliseks peavad nad erinevaid infokanaleid riigikaitse alase teabe saamisel. Kõige olulisemateks riigikaitse alase teabe allikateks peetakse televisiooni (väga või pigem oluline 82%), uudisteportaale (81%) ning raadiot (78%) (joonis 68). 74 Pigem või täiesti ebaolulisteks kanaliteks peetakse jätkuvalt kõige enam reklaamtrükiseid (57%) ning tänavareklaame (53%). TELEVISIOON 40 42 9 4 5 UUDISTEPORTAALID 34 47 9 5 5 RAADIO 34 45 11 5 6 SOTSIAALMEEDIAKANALID 28 44 14 7 6 VAHETU SUHTLUS RIIGIKAITSEGA SEOTUD INIMESTEGA 24 47 14 6 10 AJALEHED 24 44 18 8 6 VEEBILEHED 23 48 14 8 8 ELEKTROONILISED UUDISKIRJAD 19 43 20 11 8 TÄNAVAREKLAAMID 8 32 36 17 8 REKLAAMTRÜKISED 6 29 36 21 8 Väga oluline Pigem oluline Pigem ebaoluline Täiesti ebaoluline Ei oska öelda Joonis 68. Hinnangud meediakanalite olulisusele riigikaitse teemalise informatsiooni allikana 2024 (%, N=kõik vastajad). 75 Eestlased peavad riigikaitse teemalise informatsiooni jagamisel kõiki kanaleid muust rahvusest eestimaalastega võrreldes olulisemaks. Kõige suuremad erinevused on siinkohal televisiooni, raadio, ajalehtede ja riigikaitsega seotud inimestega vahetu suhtluse puhul (joonis 69). TELEVISIOON Eestlane 51 39 5 23 Muu rahvus 18 48 15 9 10 UUDISTEPORTAALID Eestlane 40 47 7 33 Muu rahvus 23 48 11 7 10 RAADIO Eestlane 41 44 9 33 Muu rahvus 18 45 15 11 11 SOTSIAALMEEDIAKANALID Eestlane 33 46 12 6 4 Muu rahvus 18 42 18 10 11 VAHETU SUHTLUS RIIGIKAITSEGA SEOTUD INIMESTEGA Eestlane 28 49 13 3 7 Muu rahvus 15 42 17 10 16 AJALEHED Eestlane 30 45 16 5 4 Muu rahvus 12 43 20 14 11 VEEBILEHED Eestlane 26 49 14 6 5 Muu rahvus 17 44 15 12 13 ELEKTROONILISED UUDISKIRJAD Eestlane 22 46 19 9 5 Muu rahvus 13 37 22 14 15 TÄNAVAREKLAAMID Eestlane 9 34 36 15 5 Muu rahvus 6 28 34 20 12 REKLAAMTRÜKISED Eestlane 8 31 37 19 5 Muu rahvus 4 24 35 24 13 Väga oluline Pigem oluline Pigem ebaoluline Täiesti ebaoluline Ei oska öelda Joonis 69. Hinnangud meediakanalite olulisusele riigikaitse teemalise informatsiooni allikana rahvuse lõikes 2024 (%, N=kõik vastajad). 76