Avalik arvamus riigikaitsest

Avalik arvamus riigikaitsest 2023 Tellija: Kaitseministeerium Töö teostaja: Eesti Uuringukeskus OÜ Juuni 2023 SISUKORD EESSÕNA ............................................................................................................................4 KOKKUVÕTE .....................................................................................................................5 UURINGU TAUST JA EESMÄRK ....................................................................................9 METOODIKA.................................................................................................................... 10 SIHTRÜHM JA VALIM ......................................................................................................... 10 KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE.................................................................................................... 11 ANDMETÖÖTLUS ............................................................................................................... 11 METOODIKA ERINEVUS VARASEMATEST AASTATEST .......................................................... 11 TULEMUSED .................................................................................................................... 12 1. UHKUS EESTIS ELAMISE ÜLE ...................................................................................... 12 2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS........................................................................ 13 3. JULGEOLEK NING OHUD ............................................................................................. 18 3.1 Julgeolek Eestis ...................................................................................................... 18 3.2 Ohud Eestile ........................................................................................................... 19 3.3 Ohud julgeolekule maailmas ................................................................................... 23 3.4 Julgeolekuohtude meediakajastus ...........................................................................26 3.5 Julgeolekutagatised ................................................................................................ 27 4. EESTI INIMESTE KAITSETAHE .....................................................................................29 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................29 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................ 31 4.3 Käitumine Eestile sõjalise kallaletungi korral ......................................................... 33 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ........................................................... 36 4.5 Infovajadus ............................................................................................................. 38 5. EESTI KAITSEVÕIME................................................................................................... 39 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ................................................................................... 39 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................40 5.3 Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse ............................................................. 42 5.4 Hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele......................................................................44 5.5 Hinnangud Eesti riigikaitse arendamisele ...............................................................45 6. EESTI RIIGIKAITSE KORRALDUS .................................................................................. 46 6.1 Suhtumine ajateenistusse ........................................................................................ 46 6.1.1 Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks ........................................................... 46 6.1.2 Ajateenistusest kõrvale hoidmine ......................................................................... 47 6.1.3 Naiste ajateenistuse läbimine ............................................................................... 48 6.2 Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse ........................................................... 50 6.3 Suhtumine reservteenistusse ................................................................................... 51 7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID ....................................................................... 53 7.1 Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse ............................................................ 53 2  7.2 Kaitseliidu ülesanded.............................................................................................. 54 7.3 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega ............................................................ 57 7.4 Suhtumine liitumisse Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega ............................................. 58 8. NATO ...................................................................................................................... 59 8.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................59 8.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral .................................................................. 61 8.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks .......... 62 8.4 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele ............................................................. 65 9. RAHVUSVAHELISED SÕJALISED OPERATSIOONID ......................................................... 67 9.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides ................. 67 9.2 Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid ....................................... 68 10. RIIGIKAITSEÕPETUS KOOLIDES ................................................................................... 70 11. MEEDIATARBIMINE ................................................................................................... 71 11.1 Infokanalite jälgimine ........................................................................................... 71 11.2 Infokanalite olulisus riigikaitse alase teabe saamisel ............................................ 77 3 EESSÕNA Kaitseministeerium on teinud avaliku arvamuse uuringuid alates 2000. aastast. Nende keskmes on riigikaitse teemad ja tänaseks on sellest saanud ainulaadne andmebaas, mis võimaldab suhtumist riigikaitsesse üle kahe aastakümne jälgida. Seekordne uuring hõlmas 1200 vastajat ja neid küsitleti 2023. aasta märtsis ja aprillis. Meil on hea meel tõdeda, et jätkuvalt kõrgel tasemel on nii aktiivne kui passiivne kaitsetahe kogu elanikkonnas. Erinevates rollides kaitsetegevuses osalema on valmis juba ligi 2/3 elanikkonnast, sealjuures enam kui kümnendik otseses ja neljandik abistavas sõjalises kaitsetegevuses ning veidi alla kolmandiku mittesõjalises kaitsetegevuses. Ajateenistust peab vajalikuks ligi 90% eestimaalastest. Suhtumine reservväelastesse on hea (85%) ning soositakse ka reservväelaste õppekogunemistele kutsumist (79%). Ei ole üllatus, et eesti- ja venekeelse elanikkonna seisukohad võivad erineda, kuid ka viimaste seas on viimase aasta jooksul kasvanud nii toetus relvastatud vastupanule Eesti rünnaku puhul, valmidus ise kaitsetegevuses osaleda kui ka toetus noormeeste ajateenistusele. Samuti suhtutakse üle Eesti positiivselt kaitseväega seotud tegevustesse. Näiteks viimasel aastal palju kõneainest pakkunud harjutusalade laiendamise suhtes on positiivselt meelestatud enam kui pool elanikest. Kõige suurem toetus on sellele Põhja- ja Kesk-Eestis, järgnevad Lääne-Eesti, Tallinn, Lõuna-Eesti ning Ida-Virumaa. Kaitsevägi ja Kaitseliit on traditsioonilselt kõige suurema usaldusega riigiinstitutsioonide seas, neid usaldab 2023. aastal pea 80% eestimaalastest. Sealjuures püsib usaldus kaitseväe vastu samal tasemel juba viiendat aastat ning Kaitseliidu usaldamine on alates 2020. aastast püsivalt kasvanud. Pea poole eestimaalaste arvates võiks keskharidust andvates õppeasutustes olla riigikaitseõpetus kohustuslik õppeaine – nagu see hakkab olema alates 2023. aasta sügisest – ning veidi harvemini nähakse seda vabatahtliku õppeainena. Viimase aasta jooksul on kasvanud riigikaitseõpetust kohustuslikuks muuta soovijate osakaal (35%→46%) ning varasemast vähem on seda vabatahtliku õppeainena eelistajad (53%→41%). Arengruumi näitab see, et jätkuvalt vaid kolmandik eestimaalastest peab end piisavalt informeerituks, kuidas välisriigi kallaletungi korral käituda. Eesti kaitsevõime püsib kahel sambal: Eesti enda sõjaline võimekus ja NATO, mille kollektiivkaitse osaks on Eesti olnud alates 2004. aastast. Selles valguses on oluline märkida, et kaitsekulutuste tõstmist või säilitamist toetab ligi kolmveerand Eesti elanikest. Ka toetus Eesti NATO-sse kuulumisele püsib jätkuvalt tugev (82%) ning on kasvanud ka venekeelse elanikkonna hulgas (50%→57%). 4 KOKKUVÕTE OÜ Eesti Uuringukeskus viis 2023. aasta kevadel Kaitseministeeriumi tellimusel läbi 15–74- aastaste Eesti elanike seas küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitse teemalistes küsimustes. Valimi suuruseks oli 1200 vastajat ning uuringumeetodina kombineeriti veebipaneeli (70%) ja telefoniintervjuusid (30%). Uhkus Eestis elamise üle  Eestis elamise üle on 2023. aastal väga või pigem uhke 80% elanikkonnast, samas kui 14% ei tunne selle üle kas pigem või üldse mitte uhkust.  Eesti elamise üle on sagedamini uhked eestlased ja vanemaealised elanikud vanuses 50– 74 eluaastat. Võrreldes eelneva aastaga on 2023. aastal oluliselt kasvanud Eestis elamise üle väga uhke olevate noorte hulk – 2022. aastal oli neid neljandik, nüüd 38%. Institutsioonide usaldusväärsus  Institutsioonidest usaldavad Eesti elanikud 2023. aastal kõige enam päästeteenistust (täielikult või pigem usaldab 96%) ning Politsei- ja Piirivalveametit (85%), kuid ka Eesti Kaitseväge (77%), presidenti (77%) ja Kaitseliitu (76%). Kõige vähem usaldavad elanikud Riigikogu (51%), peaministrit (52%) ja valitsust (57%).  Eestlaste usaldus institutsioonide vastu on kõrgem kui muust rahvusest eestimaalastel. Nii eestlased kui ka muu rahvuse esindajad usaldavad kõige enam päästeteenistust ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kõige vähem usaldavad eestlased Riigikogu ning muust rahvusest Eesti elanikud peaministrit ja NATO-t. Julgeolek ja ohud  2023. aastal arvab 29% elanikest, et Eesti elukeskkond muutub kümne aasta jooksul turvalisemaks, 22% hinnangul muutub elu ebaturvalisemaks ning 34% elanikkonnast hindab, et olukord jääb samaks.  Julgeolekuriskidena maailma rahule ja turvalisusele nimetati 2023. aastal enim tuumarelvade kasutamist (76%), Venemaa sõda Ukrainas (72%) ning Venemaa katseid taastada oma võimu naaberriikides (68%).  Eesti turvalisusele peetakse 2023. aastal kõige tõenäolisemateks ohtudeks valeuudiste levikut (väga või küllaltki tõenäoline; 84%) ja küberrünnakud riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (83%).  Võrreldes 2022. aastaga nähakse 2023. aastal veelgi tõenäolisemate ohtudena küberrünnakud riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike ning piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu.  Aastal 2023 arvab 57% elanikest, et sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse meedias parasjagu. 26% leiab, et sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse liiga palju ning 9% elanike hinnangul on vastava sisulisi kajastusi liiga vähe.  Eesti riigi peamisteks julgeolekutagatiseks peavad eestimaalased 2023. aastal jätkuvalt kõige sagedamini kuulumist NATO-sse, millele järgnevad liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis ning elanike kaitsetahe. Kaitsetahe 5   2023. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 83% Eesti elanikkonnast. Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem osalema pea 64% elanikkonnast. Võrreldes eelneva aastaga siinkohal märkimisväärseid muutusi ei toimunud.  Kui Eestile tungitaks kallale, siis 11% elanikest osaleks otseselt sõjalises kaitsetegevuses, 24% osaleks sõjalises kaitsetegevuses abistaval viisil (logistika, tagala; neist 37% mehed, 11% naised) ning 30% osaleks mittesõjalises kaitsetegevuses (meditsiin, evakuatsioon; neist 17% mehed, 44% naised). 9% eestimaalastest ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääks Eestisse ning 17% püüaks Eestist lahkuda. Kümnendik eestimaalastest ei osanud oma käitumist sellises olukorras prognoosida.  Kui Eestile tungitaks kallale, oleks 61% eestimaalastest valmis andma kaitseväe kasutusse isiklikku või firma autot, muud tehnikat, hooneid, põllumaid vms.  Jätkuvalt peab vaid kolmandik eestimaalastest end täiesti või pigem piisavalt informeerituks, kuidas võimaliku välisriigi kallaletungi korral käituda. 58% Eesti elanikel on endi hinnangul selles osas puudulikud teadmised.  2023. aastal vajavad eestimaalased täiendavat informatsiooni välisvaenlase kallaletungi korral käitumiseks enim seoses varjumise juhiste ja varjumiskohtadega (43%) ning käitumiseks olukorras, kus satutakse tsiviilisikuna lahingutegevuse piirkonda (42%). Kaitsevõime  2023. aastal usub 56% eestimaalastest, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste täiendava abi saabumiseni kindlasti või pigem kaitsta. Võrreldes 2022. aastaga on antud osakaal 4% võrra langenud.  Eesti riigipiiri peab 2023. aastal väga või pigem hästi kaitstuks ligikaudu 2/3 elanikkonnast, võrreldes 2022. aastaga on hinnangud 10% võrra paranenud.  Kaitsekulutuste tõstmise pooldajate osakaal on 2023. aastal 43%. Võrreldes 2022. aastaga on rohkem eestimaalasi, kes pooldavad kaitsekulutuste säilimist praegusel tasemel (+8%) ning vähenenud on nende osakaal (–9%), kes toetavad kaitsekulutuste olulist tõstmist.  Riigikaitse arendamisega viimastel aastatel on väga või pigem rahul ligi 70% eestimaalastest.  Kaitseväega seotud tegevustest suhtuvad Eesti elanikud kõige positiivsemalt reservväelaste õppekogunemistele kutsumisse (väga ja pigem hästi 80%), millele järgnevad liitlaste lennuharjutused ja ülelennud Eesti õhuruumis (75%), kaitseväe tehnika liikumine (73%) ning kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades või üritustel (71%). Kaitseväe õppustesse oma elukoha piirkonnas suhtub toetavalt 65% ning harjutusalade laiendamisse 55% Eesti elanikest. Sealjuures on ka toetaval seisukohal ka 50% lõuna-eestlastest. Hinnangud aja- ja reservteenistusele  2023. aastal peab noormeeste ajateenistust täiesti või pigem vajalikuks pea 90% ning pigem või täiesti ebavajalikuks vähem kui kümnendik elanikest. Eestlastest peab noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks 92% ning muust rahvusest elanikest 74%. 6   55% Eesti elanikest suhtub ajateenistuse kohustusest kõrvalehoidjatesse taunivalt – 36% suhtub sellesse pigem negatiivselt ja 19% mõistab sellise käitumise täielikult hukka.  Eesti elanikest 89% suhtuvad soosivalt kutselistesse kaitseväelastesse ja 85% reservväelastesse.  Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega on eestimaalastel kõige sagedamini sõprade ja tuttavate kaudu – kolmandikul on tutvusringkonnas mõni reservväelane.  Toetus naiste kohustuslikus korras ajateenistuse läbimisele on väike (6%), samas arvab pea 80% Eesti elanikkonnast, et naistel võiks olla võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikus korras. 44% eestimaalaste hinnagul võiks naised läbida ajateenistust samadel alustel meestaga, 35% arvates aga eraldi programmi järgi. 12% on seisukohal, et naised ei peaks üldse ajateenistust läbima. Kokkupuude riigikaitseliste struktuuridega  2023. aastal on ajateenistusega kaitseväes pere või sõprade kaudu kokku puutunud 58%, õppekogunemiste, kordusõppuste ja vabatahtlike reservohvitseride kursustega kaitseväes 46%, tegevteenistuses osalemisega kaitseväes 37%, Kaitseliidu ja/või Naiskodukaitse tegevusega 33%, riigikaitseõpetusega 29% ning Noorte Kotkaste ja Kodutütardega 21%.  Isiklikult ollakse kõige sagedamini kokku puutunud riigikaitseõpetusega koolis (12%) ning ajateenistusega kaitseväes (11%). Hinnangud Kaitseliidule ja Naiskodukaitsele  Vabatahtlikesse kaitseliitlastesse suhtub 2023. aastal soosivalt 84% Eesti elanikest.  Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse 2023. aastal jätkuvalt valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul, osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks.  Naiskodukaitse ja Kaitseliidu töös seni mitte osalenutest kaaluks vastava ettepaneku korral nendega liitumist 34% elanikest, samas kui 51% seda pigem ei teeks. Hinnangud NATO-le  82% elanikest pooldab Eesti kuulumist NATO-sse, sealjuures 63% on kindlalt poolt, 11% aga vastu. Rahvuse lõikes pooldavad enim NATO-sse kuulumist eestlased (94%) ja oluliselt vähem teistest rahvustest elanikud (57%), kuid viimaste hulgas on toetus võrreldes 2022. aastaga tõusnud 7% võrra.  29% Eesti elanike hinnangul aitab NATO-sse kuulumine ära hoida sõjalisi konflikte, 48% usub, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi, 10% on seisukohal, et NATO piiruks poliitilise ja diplomaatilise toetusega ning 7% elanike hinnangul ei ole Eestil NATO-lt mingisugust abi loota.  2023. aastal peab 19% eestimaalastest NATO poolt ettevõetud samme Eesti julgeoleku tagamiseks täiesti piisavaks ning 50% pigem piisavaks. Võrreldes eelneva aastaga hinnagutes olulisi muutusi toimunud ei ole. 7   NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis pooldab kindlasti 53% ning 27% on samuti pigem toetaval seisukohal.  Eestis paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid peetakse professionaalseteks, sõbralikeks, võimekateks, heade kavatsustega olevateks, viisakateks ning pühendunuteks. Negatiivseid omadusi seostatakse nendega harva ning seda peamiselt muust rahvusest elanike poolt. Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse  Elanike suhtumine Eesti rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise vajalikkusesse on 2023. aastal jätkuvalt positiivne – pooldajaid on 61%, vastaseid 29% ning kümnendikul puudub selles osas arvamus.  Kõige olulisemad põhjused rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemiseks on eestimaalaste jaoks meie sõdurite reaalse lahingukogemuse saamine ning Eestile võimalike ohtude korral NATO abi tagamine. Suhtumine riigikaitseõpetusse  46% eestimaalaste arvates võiks keskharidust andvates õppeasutustes olla riigikaitseõpetus kohustuslik õppeaine, samas kui 41% elanikkonnast nägi seda vabatahtliku õppeainena ning 8% ei pidanud selle õpetamist üldse vajalikuks.  Viimase aastaga on kasvanud riigikaitseõpetuse kohustusliku õppeainena nägemine 11% võrra. Meediatarbimine  Eesti uudisteportaalidest on kõige enam jälgijaid Eesti Päevalehel/Delfil (73%), Postimehel (72%) ja Eesti Rahvusringhäälingu uudistel (71%). Venemaa uudisteportaale ja ajalehtede võrguväljaandeid ning Uued Uudised portaali jälgitakse kõige vähem (15–18%).  Sotsiaalmeediakanalitest jälgitakse kõige enam Youtube-i (90%), Facebook-i (83%) ning kasutatakse laialdaselt ka otsesuhtlusrakendusi (83%).  Tele- ja raadiokanalitest jälgivad Eesti elanikud kõige enam ETV eestikeelseid saateid (73%), Kanal 2 (61%) ja TV3 (59%). Ülejäänud kanaleid jälgivad ligi pooled või vähemad eestimaalased.  Kõikide meediakanalite lõikes on näha selget trendi, kus eestlased jälgivad peamiselt ainult eestikeelseid kanaleid, teistest rahvustest elanikud lisaks ka muukeelseid, eelkõige venekeelseid. Venemaa telekanalite vaadatavus on veelgi enam langenud.  Kõige olulisemateks riigikaitse alase teabe allikateks peetakse televisiooni (väga või pigem oluline 88%), uudisteportaale (87%) ning raadiot (83%). Võrreldes 2022. aastaga siinkohal olulisi muutuseid toimunud ei ole. Ebaolulisteks kanaliteks peetakse jätkuvalt enim reklaamtrükiseid ning tänavareklaame.  Riigikaitse teemalise informatsiooni jagamisel peavad eestlased kõiki kanaleid võrreldes teiste rahvustega olulisemaks. Märgatavalt sagedamini peavad teistest rahvustest elanikud riigikaitse teemalise informatsiooni jagamisel ebaolulisteks kanaliteks televisiooni, uudisteportaale, raadiot ning ajalehti. 8 UURINGU TAUST JA EESMÄRK Ühtset ühiskonda on raskem haavata ja väliselt mõjutada ning kriisiolukorras on oluline, et Eesti ühiskond ei oleks lõhestunud ning elanikud usaldaksid ja toetaksid riigi tegevusi olukorra lahendamisel. Aastal 2020 lahvatanud COVID-19 pandeemia ja sellega seoses kehtestatud piirangud avaldasid negatiivset mõju paljudele ühiskonnagruppidele ning sellest tulenev ebakindlus ja ebastabiilne elukeskkond mõjutasid inimeste turvatunnet. 2022. aasta 24. veebruaril eskaleerunud Venemaa sõjategevus Ukraina vastu haavas inimeste turvatunnet veelgi. Selleks, et kaardistada elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes küsimustes, viis OÜ Eesti Uuringukeskus 2023. aasta kevadel Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu 15-74-aastaste Eesti elanike seas. Samalaadseid uuringuid on läbi viidud alates 2001. aastast. Uuringus käsitleti põhjalikumalt järgmisi teemasid: 1) hoiakud Eesti riigi suhtes; 2) institutsioonide (sealhulgas kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas; 3) hinnangud võimalike ohtude ning julgeolekuriskide suhtes Eestile ning maailmas; 4) elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral; 5) hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud valdkonnas; 6) suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse; 7) suhtumine NATO-sse ja sellega seonduvatesse arengutesse; 8) hoiakud seoses rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega; 9) meediatarbimine. 9 METOODIKA Sihtrühm ja valim Uuringu üldkogumi moodustasid 15–74-aastased Eesti Vabariigi alalised elanikud (989 033 inimest, Statistikaamet 2022. a) ning valimi suuruseks oli 1200 vastajat, kes leiti juhuvaliku teel Eesti elanike seast. Küsitluse läbiviimisel kasutati kvootvalimit soo (mees/naine), vanuserühmade (15-19/20-29/30-39/40-49/50-59/60-74), elukoha (maakond ja Tallinn), asulatüübi (linn/maa) ja rahvuse (eesti/muu) lõikes (tabel 1). Tabel 1. Üldkogumi ning kaalumata ja kaalutud valimi kirjeldus. ÜLDKOGUM VALIM KAALUTUD VALIM KOKKU N % N % N % 989033 100% 1200 100% 1200 100% MEHED 485513 49% 578 48% 589 49% SUGU NAISED 503520 51% 622 52% 611 51% 15-19 66578 7% 80 7% 81 7% 20-29 134506 14% 161 13% 163 14% 30-39 199035 20% 244 20% 241 20% VANUS 40-49 183636 19% 224 19% 223 19% 50-59 171562 17% 207 17% 208 17% 60-74 233716 23% 284 24% 284 23% EESTLANE 662652 67% 804 67% 812 67% RAHVUS MUU 326381 33% 396 33% 388 33% RAHVUS TALLINN 330528 33% 404 34% 401 33% PÕHJA- 128210 13% 161 13% 156 13% EESTI LÄÄNE- 106988 11% 126 11% 130 11% PIIR- EESTI KONNAD KESK- 89812 9% 111 9% 109 9% EESTI LÕUNA- 232206 24% 278 23% 282 24% EESTI KIRDE- 101289 10% 120 10% 123 10% EESTI ASULA LINN 682433 69% 828 70% 833 69% TÜÜP MAA 306600 31% 372 30% 367 31% Küsitluse käigus kujunenud valimi struktuuri võrreldi vastavate näitajatega üldkogumi suhtes ning esinduslikkuse tagamiseks teostati valimi kaalumine soo, vanuse, rahvuse, elukoha maakonna ning asulatüübi lõikes. Valimi maksimaalne valimiviga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool +/–2,83%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem. 10 Küsitluse läbiviimine Küsitlus viidi läbi kombineeritult Norstat Eesti veebipaneeli (70%) ja telefoni teel (30%). Veebiküsitlus toimus perioodil 29.03–10.04 ja telefoniküsitlus 16.–29.03.2023. Kuna tegemist oli kordusuuringuga, võeti ankeedi koostamisel aluseks 2022. aastal kasutusel olnud küsimustik, mida koostöös Tellijaga osaliselt muudeti. Küsitlusele sai vastata nii eesti kui vene keeles. Telefoniküsitluse keskmine intervjuu pikkus oli 35 minutit ja mediaan 34 minutit, veebiküsitluse keskmine vastamisaeg 20 minutit ja mediaan 17 minutit. Andmetöötlus Küsitlustulemuste töötlemiseks kasutati andmetöötluspakette MS Excel ja SPSS. Joonistel toodud andmed on ümardatud arvutiprogrammi poolt ja seetõttu võib ridade või veergude summa moodustada kohati alla või üle 100%. Tulemuste võrdlemisel taustatunnuste (sugu, vanusegrupp, rahvus, piirkond (NUTSIII, pealinn Tallinn Harjumaast eraldi), haridustase, isiklik netosissetulek ühes kuus) lõikes on kasutatud osakaalude võrdlemisel Hi-ruut teste ning analüüsis on toodud välja vaid need erinevused, mis osutusid statistiliselt olulisteks ning mida saab seega laiendada ka üldkogumile. Metoodika erinevus varasematest aastatest Kuni 2020. aastani on uuring läbi viidud silmast-silma (F2F) küsitlusena. 2021. aasta kevadel viidi küsitlus läbi uue meetodiga: kombineeriti Norstat Eesti AS veebipaneeli1 (70%) ja telefoniküsitlust (30%). Kuni 2006. aastani viidi küsitlust läbi kolm korda aastas, alates 2007. aastast kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Alates 2021. aastast viiakse küsitlust läbi üks kord aastas kevadel. Sellest tulenevalt võrreldakse uuringus võimalusel tulemusi varasemate kevadiste uuringutulemustega. Juhul kui kevadises uuringus ei olnud mõnda küsimust esitatud, võrreldakse võimalusel tulemusi sügisese uuringu andmetega. Kuni 2020. aastani olid uuringu sihtrühmaks 15-aastased ja vanemad elanikud, alates 2021. aastast piiritleti sihtrühma ülemine vanusepiir 74 aastaga. 1 Norstat Eesti AS veebipaneelis on 25 900 aktiivset vastajat Eestist. 11 TULEMUSED 1. Uhkus Eestis elamise üle Eestis elamise üle on 2023. aastal väga või pigem uhke 80% elanikkonnast, samas kui 14% ei tunne selle üle kas pigem või üldse mitte uhkust (joonis 1). 2023 39 41 10 4 7 KOKKU 2022 37 43 8 4 8 2021 30 48 10 4 9 RAHVUS EES TLANE 41 42 9 3 5 MU U R AHVUS 33 41 11 5 10 15-19 38 47 7 1 6 20-29 27 49 15 2 7 VANUS 30-39 31 43 11 5 10 40-49 31 43 12 4 11 50-59 50 37 6 4 3 60-74 50 36 7 33 KUNI 800 EU R 42 35 11 5 7 801-1200 EUR 39 46 9 1 6 SISSETULE K 1201-1700 EUR 41 41 9 2 7 1701-2500 EUR 40 48 5 2 5 ÜLE 2 500 E UR 43 43 11 12 SISSETULEKUT E I OLE 43 36 11 5 5 EI AV ALDA/E I OS KA ÖELDA 21 46 13 9 12 Tunnen väga uhkust Pigem tunnen uhkust Pigem ei tunne uhkust Üldse ei tunne uhkust Ei oska öelda Joonis 1. Kuivõrd tuntakse uhkust Eestis elamise üle rahvuse, vanuse ja isikliku kuu netosissetuleku lõikes 2023. aastal (%, N= kõik vastajad). Keskmisest enam on Eesti suhtes positiivselt meelestatud eestlased (väga või pigem uhked 83%) ja vanemaealised elanikud vanuses 50–74 eluaastat (87%). Võrreldes 2022. aastaga on 2023. aastal oluliselt kasvanud Eestis elamise üle väga uhke olevate noorte hulk – kui aasta eest oli neid neljandik, siis nüüd juba 38%. Isikliku netosissetuleku puhul olid erinevused erinevate sissetulekugruppide vahel väiksemad, kuid siiski võib välja tuua, et kõige positiivsemaid hinnanguid andsid 1701–2500 eurot kuus teenivad eestimaalased. Kui aastatel 2021–2022 kasvas Eesti üle väga uhke olevate eestimaalaste osakaal märkimisväärselt, siis viimase aasta jooksul olulisi muutusi toimunud ei ole. 12  2. Institutsioonide usaldusväärsus Uuringus oli vaatluse all ka elanike usaldus kaheteistkümne riikliku või rahvusvahelise institutsiooni vastu. Institutsioonide valikul on arvestatud nende rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundaja, elluviija või toetajana. Alates oktoobrist 2018 kuuluvad hinnatavate institutsioonide loetellu ka kohalikud omavalitsused ja kohtusüsteem. Kõige enam usaldatakse päästeteenistust (täielikult või pigem usaldab 96%) ning Politsei- ja Piirivalveametit (85%), kuid ka Eesti Kaitseväge (77%), presidenti (77%) ja Kaitseliitu (76%) (joonis 2). Uuritavatest institutsioonidest usaldavad elanikud kõige vähem Riigikogu (51%), peaministrit (52%) ja valitsust (57%). P ÄÄS TETEENISTUS ED 62 34 212 KAITSEVÄGI 40 37 11 6 6 PRESIDENT 40 37 8 8 7 P OLITSE I- JA P IIRIV ALV EAMET 38 47 9 4 3 KAITSELIIT 35 41 8 6 10 N ATO 32 38 11 11 8 KOHTUSÜSTEEM 23 49 15 5 8 EUROOPA LIIT 22 45 17 9 6 P EAMINISTER 20 32 19 23 6 V ABAR IIGI VALITSUS 15 42 20 16 7 KOHALIKUD OMAVALITSUSED 13 54 22 6 6 RIIGIKOGU 8 43 27 15 7 Täielikult usaldan Pigem usaldan Pigem ei usalda Üldse ei usalda Ei oska öelda Joonis 2. Institutsioonide usaldusväärsus 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 13 Vaadates viimast viite aastat, on Eesti elanike hinnangul kõige usaldusväärsemad institutsioonid päästeteenistused, Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kaitsevägi (joonis 3). Aastatel 2022–2023 on Eesti Kaitseväega samale tasemele tõusnud ka usaldus presidendi ja Kaitseliidu vastu. 96 96 PÄÄSTETEENISTUSED 97 96 96 85 86 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 89 87 87 77 78 KAITSEVÄGI 79 78 78 77 77 PRESIDENT 58 64 64 76 75 KAITSELIIT 71 69 73 72 70 KOHTUSÜSTEEM 70 56 60 70 69 NATO 66 62 63 67 68 KOHALIKUD OMAVALITSUSED 66 73 69 67 68 EUROOPA LIIT 65 66 62 57 59 VABARIIGI VALITSUS 55 60 52 52 53 PEAMINISTER 49 69 53 51 50 RIIGIKOGU 48 59 50 2023 2022 2021 2020 2019 Joonis 3. Institutsioonide usaldusväärsus aastatel 2019–2023 (täielikult usaldan + pigem usaldan; %, N=kõik vastajad). Võrreldes 2022. aastaga ei ole 2023. aastal institutsioonide usaldusväärsus märkimisväärselt muutunud – kõik erinevused jäävad 2% piiresse. 14 Eestlaste usaldus institutsioonide vastu on kõrgem kui muust rahvusest eestimaalastel (joonis 4). Nii eestlased kui ka muu rahvuse esindajad usaldavad kõige enam päästeteenistust ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kõige vähem usaldavad eestlased Riigikogu ning muust rahvusest Eesti elanikud peaministrit ja NATO-t. PÄÄSTETEENISTUSED 98 93 KAITSEVÄGI 88 56 KAITSELIIT 88 51 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 87 80 PRESIDENT 85 59 NATO 84 39 EUROOPA LIIT 75 53 KOHTUSÜSTEEM 74 67 KOHALIKUD OMAVALITSUSED 69 63 VABARIIGI VALITSUS 64 41 PEAMINISTER 62 33 RIIGIKOGU 56 42 Eestlane Muu rahvus Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus rahvuse lõikes 2023. aastal (täielikult usaldan + pigem usaldan, %, N= kõik vastajad). Sarnaselt 2022. aastale erineb kõige enam eestlaste ning muust rahvusest eestimaalaste suhtumine organisatsioonidesse, mis on otseselt seotud Eesti sõjalise kaitsega. Suurim erinevus on NATO puhul, mida usaldab 84% eestlastest ja 39% muu rahvuse esindajatest2. Võrreldes eestlastega usaldavad muude rahvuste esindajad märkimisväärselt vähem ka peaministrit (62% vs 33%) presidenti (85% vs 59%) Vabariigi Valitsust (64% vs 41%) ja Euroopa Liitu (75% vs 53%). Võrreldes 2022. aastaga peavad eestlased 2023. aastal enamikku institutsioone pisut vähem usaldusväärseks, enim on sealjuures langenud presidendi usaldusväärsus (–4%). Muust rahvusest eestimaalaste puhul on olukord aga vastupidine – usaldus enamiku institutsioonide vastu on aastaga paranenud. Enim on kasvanud muu rahvuse esindajate usaldus Kaitseliidu (+7%), presidendi (+6%), NATO (+5%) ja Euroopa Liidu (+5%) vastu. 2 Samas NATO-sse kuulumist kindlasti või pigem toetab 57% muust rahvusest eestimaalastest. 15 Kaitseväge, mis on olnud järjepidevalt eestimaalaste kõige usaldusväärsemate institutsioonide seas, usaldab 2023. aastal 77% Eesti elanikest (joonis 5). Eestlastest usaldab kaitseväge 88% ja muust rahvusest eestimaalastest 56%. 92 91 90 92 90 90 92 90 88 89 91 88 89 88 90 90 87 85 85 83 83 81 82 80 79 81 81 80 79 82 78 77 79 77 78 78 79 78 77 74 73 75 74 67 68 68 66 60 60 62 62 60 62 58 58 58 58 54 53 53 53 54 54 53 56 50 49 47 51 40 35 Eestlane Muu rahvus Kokku Joonis 5. Kaitseväe usaldusväärsus rahvuse lõikes aastatel 2000–2023 (pigem/täiesti usaldajate %, N=kõik vastajad). Kaitseliidu usaldusväärsus on kaitseväega sarnasel tasemel – Kaitseliitu peab usaldusväärseks 76% elanikest, sealjuures 88% eestlastest ja 51% muu rahvuse esindajatest (joonis 6). Aastaga on märkimisväärselt kasvanud Kaitseliidu usaldusväärsus muust rahvusest elanike seas (+7%). 87 87 86 89 88 82 84 85 85 86 86 85 81 77 77 79 75 80 75 76 74 73 71 71 71 74 73 71 66 68 67 68 68 68 69 69 65 64 59 58 62 55 58 48 48 48 46 51 47 46 44 42 42 43 42 44 39 39 40 38 37 35 40 37 37 34 33 33 30 22 22 Eestlane Muu rahvus Kokku Joonis 6. Kaitseliidu usaldusväärsus rahvuse lõikes aastatel 2000–2023 (pigem/täiesti usaldajate %, N=kõik vastajad). 16 Meeste seas on 2023. aastal naistega võrreldes suuremad nii Vabariigi Valitsust, Kaitseliitu ja Euroopa Liitu täielikult usaldajate kui üldse mitte usaldajate osakaalud. NATO-t ja kohtusüsteemi usaldavad mehed naistest enam, samas president ja Kaitsevägi on meeste seas sagedamini mitteusaldusväärsed. Vanusegruppide võrdlusest ilmnes, et erinevaid institutsioone usaldab enam vanemaealine elanikkond, ent mitmel puhul ka noorim vanusegrupp. Usaldus Vabariigi Valitsuse, kaitseväe, ning Politsei- ja Piirivalveameti suhtes on suurim 50-aastaste ja vanemate eestimaalaste seas. Riigikogu, presidenti, Kaitseliitu ja kohalikke omavalitsusi usaldavad enim 60–74-aastased Eesti elanikud. Noorim elanikkonnagrupp – 15–19-aastased – paistis aga silma peaministri, Euroopa Liidu ja kohtusüsteemi suurima usaldamise poolest. Riigikogu ja NATO-t usaldavad ühtviisi kõrgelt nii 50-aastased ja vanemad kui 15–19-aastased. Haridustasemete võrdlusest ilmnes, et kõrgharidusega eestimaalased usaldavad enim Riigikogu, Vabariigi Valitsust, peaministrit ja kohtusüsteemi. Kesk-, keskeri- või kutseharidusega inimesed eristusid vähema Euroopa Liidu ning alg- või põhiharidusega inimesed vähema kohalike omavalitsuste usaldamise poolest. Isikliku igakuise netosissetuleku osas eristusid märkimisväärselt kuus üle 2500 euro teenivad Eesti elanikud, kes usaldavad enim Politsei- ja Piirivalveametit, päästeteenistusi, Euroopa Liitu ja kohtusüsteemi. Nii 1701–2500 eurot kuus teenivad kui üle 2500-eurose netosissetulekuga eestimaalased usaldavad väiksema sissetulekuga elanikest enam Kaitseliitu ja NATO-t. Usaldus kaitseväe vastu on suurim 1701–2500 ja kuni 800 eurot kuus teenivate Eesti elanike seas ning kohalikke omavalitsusi peavad kõige usaldusväärsemaks kuni 800-eurose sisstulekuga eestimaalased. Piirkondlikult eristusid Riigikogu, valitsuse, presidendi, Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu, NATO, Euroopa Liidu ja kohalike omavalitsuste vähema usaldamise poolest Ida-Virumaa elanikud. Põhja- ja Lääne-Eesti elanikud paistsid silma suurima Riigikogu ning Põhja–Eesti elanikud lisaks ka peaministri usaldamise poolest. Usaldus Kaitseliidu vastu oli suurim Lääne–Eestis (87%). 17  3. Julgeolek ning ohud Uuringus kaardistati, milliseks hindavad elanikud julgeolekualast olukorda Eestis ja maailmas ning mida peetakse potentsiaalseteks julgeolekuohtudeks ning -tagatisteks. 3.1 Julgeolek Eestis 2023. aasta uuringu tulemuste põhjal muutub Eesti 29% elanike arvates kümne aasta jooksul turvalisemaks. Samas 22% eestimaalaste arvates elame tulevikus ebaturvalisemas keskkonnas ning 34% prognoosib, et olukord jääb samaks (joonis 7). Kui 2022. aastal kasvas eeldatavalt seoses Venemaa Ukraina vastase agressiooni eskaleerumise tõttu tulevikku Eestis kümne aasta pärast ebaturvalisemaks pidavate elanike osakaal, siis 2023. aastal on see võrreldes eelneva aastaga pisut kahanenud ning enam on neid, kes prognoosivad samasuguse olukorra jätkumist. Antud muutus avaldub eelkõige muust rahvusest elanike puhul, samas kui eestlaste seas ei ole võrreldes eelneva aastaga märkimisväärseid muutusi toimunud. 2023 29 34 22 15 2022 27 30 25 19 KOKKU 2021 27 42 19 12 2020 28 34 23 16 2019 28 37 20 15 2018 23 38 23 16 2023 33 33 22 13 EESTLANE 2022 30 31 23 15 2021 31 42 17 10 2020 28 31 26 14 2019 32 31 21 16 2018 25 36 25 14 2023 21 35 23 21 MUU RAHVUS 2022 18 27 27 27 2021 18 40 24 17 2020 26 39 15 20 2019 25 44 13 18 2018 19 43 19 19 Turvalisemas elukeskkonnas Samasuguses elukeskkonnas Ebaturvalisemas elukeskkonnas Ei oska öelda Joonis 7. Elanike prognoos järgmise kümne aasta elukeskkonna turvalisusele Eestis 2018– 2023 (%, N=kõik vastajad). 18 Meeste seas on naistega võrreldes enam levinud arvamus, et elu muutub turvalisemaks (32%), samas kui naised näevad seda sagedamini ebaturvalisemana (24%) (joonis 8). Eesti elukeskkonna turvalisemaks muutumist usuvad rohkem kõrgema sissetulekuga eestimaalased – enim ilmneb see igakuise isikliku netosissetulekuna üle 2500 euro teenivate elanike puhul (43%), kuid keskmisest enam on samal seisukohal ka 1701–2500-eurose sissetulekuga eestimaalased (35%). KOKKU 29 34 22 15 SUGU MEES 32 35 19 14 NAINE 26 32 24 17 KUNI 800 EUR 28 34 24 13 801-1200 EUR 27 35 22 16 S IS S ET U LE K 1201-1700 EUR 28 32 22 19 1701-2500 EUR 35 38 16 11 ÜLE 25 00 E UR 43 39 13 6 S IS S E TULE KUT E I OLE 40 19 27 14 EI AV ALDA/ EI OSKA ÖE LDA 18 31 28 23 Turvalisemas elukeskkonnas Samasuguses elukeskkonnas Ebaturvalisemas elukeskkonnas Ei oska öelda Joonis 8. Elanike prognoos järgmise kümne aasta Eesti elukeskkonna turvalisusele soo ja sissetuleku lõikes 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 3.2 Ohud Eestile Selgitamaks, millisena tajutakse ohte Eestile, esitati vastajaile kümme erinevat võimalikku ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust (joonis 9). Eesti turvalisusele peetakse 2023. aastal kõige tõenäolisemateks ohtudeks valeuudiste levikut (väga või küllaltki tõenäoline; 84%) ja küberrünnakud riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (83%). Olukorras, kus jätkuvalt kestab Venemaa sõda Ukrainas, peab 61% eestimaalastest tõenäoliseks välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Samuti peetakse ohtudeks piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (36%) ning ulatuslikku sõjalist rünnakut mõne välisriigi poolt (29%). Kõige ebatõenäolisemateks ohuallikateks peetakse 2023. aastal Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist (täiesti või mitte eriti tõenäoline; 62%), suurt tööstusõnnetust või 19 tuumakatastroofi Eesti lähistel (63%) ning ulatuslikku mere- või looduskeskkonna reostust (53%). V ALEUUDIS TE LEV IK 45 39 11 2 4 KÜBERRÜNNAKUD RIIKLIKE INFOSÜSTEEMIDE, ASUTUSTE, 42 41 11 1 5 ETTEV ÕTETE VÕI ELANIKE VASTU V ÄLISRIIGI S EKKUMINE EES TI P OLIITIKA V ÕI M AJ ANDUSE 23 38 26 4 9 MÕJUTAMISEKS OMA HUVIDES IDEOLOOGILIS TEL, RAHVUSLIKEL V ÕI USULISTEL MOTIIVIDEL TOIMUVAD 12 33 40 9 5 KONF LIKTID ELANIKKONNA RÜHM ADE V AHEL EESTI RIIGI MAJANDUSLIK 10 22 43 19 7 KOKKUVARISEMINE ULATUSLIK M ER E- V ÕI 8 34 45 8 5 LO ODUS KESKKONNA REOS TU S EPIDEEMIATE LEVIK 7 34 45 9 6 ULATUS LIK S ÕJALINE RÜN NAK EESTI 5 24 50 14 7 V AS TU P IIRATU D SÕJALINE R ÜNNAK MÕNE 5 31 42 12 10 STR ATEEGILISE OB JEKTI VASTU SUUR TÖÖSTUSÕNNETUS VÕI 5 23 52 11 9 TU UMAKATAS TR OOF EE STI LÄHIS TEL Väga tõenäoline Küllaltki tõenäoline Mitte eriti tõenäoline Täiesti ebatõenäoline Ei oska öelda Joonis 9. Hinnangud Eestit lähemate aastate jooksul ähvardavate ohtude tõenäosusele 2023. aastal (%, N= kõik vastajad). 2023. aastal tajuti seoses COVID-19 pandeemia taandumisega võrreldes 2022. aastaga oluliselt vähemal määral ohuna epideemiate levikut (väga või küllaltki tõenäoline –24%; joonis 10). Enam kui aasta möödudes Venemaa sõja eskaleerimisest Ukrainas peetakse vähem tõenäoliseks ka ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu (–10%) ning ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel (–4%). 20 Võrreldes eelneva aastaga nähakse 2023. aastal aga veelgi tõenäolisema ohtuna eelkõige küberrünnakud riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (+8%). 84 82 VALEUUDISTE LEVIK 78 67 71 KÜBERRÜNNAKUD RIIKLIKE 83 75 INFOSÜSTEEMIDE, ASUTUSTE, ETTEVÕTETE 75 VÕI ELANIKE VASTU 68 75 61 VÄLISRIIGI SEKKUMINE EESTI POLIITIKA VÕI 58 51 MAJANDUSE MÕJUTAMISEKS OMA HUVIDES 56 62 IDEOLOOGILISTEL*, RAHVUSLIKEL VÕI 45 USULISTEL MOTIIVIDEL TOIMUVAD 49 30 KOKKUPÕRKED ELANIKKONNA RÜHMADE 26 VAHEL 30 41 64 EPIDEEMIATE LEVIK 75 77 36 PIIRATUD SÕJALINE RÜNNAK MÕNE 34 14 STRATEEGILISE OBJEKTI VASTU 20 20 29 39 ULATUSLIK SÕJALINE RÜNNAK EESTI VASTU 11 22 21 2023 2022 2021 2020 2019 Joonis 10. Hinnangud Eestit lähemate aastate jooksul ähvardavate ohtude tõenäosusele aastatel 2019–2023 (%, N=kõik vastajad; *“ideoloogilistel“ lisati 2023. aastal) 21 Nii eestlaste kui ka teistest rahvustest elanike jaoks on 2023. aastal kõige tõenäolisemateks julgeolekuohtudeks lähemate aastate jooksul valeuudiste levik ning küberrünnakud riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (joonis 11). VALEUUDISTE LEVIK Eestlane 49 38 9 22 Muu rahvus 36 40 14 3 8 KÜBERRÜNNAKUD RIIKLIKE INFOSÜSTEEMIDE, ASUTUSTE, ETTEVÕTETE VÕI ELANIKE VASTU Eestlane 48 42 6 13 Muu rahvus 28 39 23 2 8 VÄLISRIIGI SEKKUMINE EESTI POLIITIKA VÕI MAJANDUSE MÕJUTAMISEKS OMA HUVIDES Eestlane 24 42 23 4 7 Muu rahvus 20 32 32 6 11 IDEOLOOGILISTEL, RAHVUSLIKEL VÕI USULISTEL MOTIIVIDEL TOIMUVAD KONFLIKTID… Eestlane 11 33 43 10 4 Muu rahvus 16 34 36 8 6 ULATUSLIK MERE- VÕI LOODUSKESKKONNA REOSTUS Eestlane 8 32 47 9 5 Muu rahvus 9 38 43 5 5 EESTI RIIGI MAJANDUSLIK KOKKUVARISEMINE Eestlane 7 19 47 23 5 Muu rahvus 16 29 35 11 10 ULATUSLIK SÕJALINE RÜNNAK EESTI VASTU Eestlane 4 28 50 13 6 Muu rahvus 6 17 49 18 11 PIIRATUD SÕJALINE RÜNNAK MÕNE STRATEEGILISE OBJEKTI VASTU Eestlane 5 37 42 8 8 Muu rahvus 5 19 43 20 13 SUUR TÖÖSTUSÕNNETUS VÕI TUUMAKATASTROOF EESTI LÄHISTEL Eestlane 5 23 55 10 7 Muu rahvus 5 25 46 12 13 Väga tõenäoline Küllaltki tõenäoline Mitte eriti tõenäoline Täiesti ebatõenäoline Ei oska öelda Joonis 11. Hinnangud Eestit lähemate aastate jooksul ähvardavate ohtude tõenäosusele rahvuse lõikes 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 22 Eestlased peavad muust rahvusest elanikega võrreldes tõenäolisemateks ohtudeks küberrünnakuid (+23%), strateegiliste objektide vastu suunatud piiratud sõjalisi rünnakuid (+18%), välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse oma huvides mõjutamiseks (+14%), valeuudiste levikut (+12%) ning ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu (+9%). Muust rahvusest elanikud tunnevad aga enam muret Eesti riigi majandusliku kokkuvarisemise (+19%), ulatuslik mere- või looduskeskkonna reostuse (+7%) ning ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvate elanikkonna rühmade vaheliste konfliktide võimalikkuse (+6%) pärast. 3.3 Ohud julgeolekule maailmas Kui Eesti elanike käest küsiti hinnangut, millised ohud ähvardavad nende arvates kindlasti maailma rahu ja turvalisust, nimetati 2023. aastal julgeolekuriskidena enim tuumarelvade kasutamist (76%), Venemaa sõda Ukrainas (72%) ning Venemaa katseid taastada oma võimu naaberriikides (68%) (joonis 12). Enam kui pooled eestimaalased nägid kindlat ohtu ka väärinfo ja valeuudiste laialdases levikus (63%) ja küberrünnakutes (56%). Globaalseid kliimamuutusi, epideemiate levikut, Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasvu ning sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse tajuti sagedamini mõningal määral maailma turvalisust ohustavana kui kindla ohuna. TU UMAR ELV ADE KASU TAM INE 76 16 5 3 VENEMAA SÕDA UKRAINAS 72 18 5 4 V EN EM AA KATSED TAAS TAD A OM A MÕJUVÕIMU NAABERRIIKIDES 68 17 9 6 V ÄÄRINFO JA V ALEUU DISTE LAIALDANE LEV IK 63 30 4 4 KÜBERRÜNNAKUD 56 39 33 GLO BAALS ED KLIIM AMUUTUSED 38 45 14 4 EP IDEEMIATE LEVIK 37 49 11 4 H IINA MAJANDUS LIK U JA SÕJ ALIS E VÕIMSUSE KASV 37 41 13 8 S ÕJAPÕ GEN IKE JA P AGULAS TE SISSERÄNNE EUROOPASSE 33 49 12 5 Kindlasti kujutab Mõningal määral Kindlasti ei kujuta Ei oska öelda Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 23 Võrreldes eelneva aastaga peetakse 2023. aastal sagedamini maailma rahu ja turvalisust ohustavaks teguriks globaalseid kliimamuutusi (+5%) (joonis 13). Varasemast väiksemaks ohuallikaks peetakse eelkõige sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse (–4%). 94 92 KÜBERRÜNNAKUD 93 85 89 93 VÄÄRINFO JA VALEUUDISTE LAIALDANE 95 93 LEVIK 81 85 90 RELVASTATUD KONFLIKT IDA- 93 77 UKRAINAS/VENEMAA SÕDA UKRAINAS 70 77 85 VENEMAA KATSED TAASTADA OMA 87 74 MÕJUVÕIMU NAABERRIIKIDES 67 70 86 88 EPIDEEMIATE LEVIK 92 86 74 82 SÕJAPÕGENIKE JA PAGULASTE SISSERÄNNE 87 89 EUROOPASSE 83 89 83 78 GLOBAALSED KLIIMAMUUTUSED 81 80 82 78 HIINA MAANDUSLIKU JA SÕJALISE 81 79 VÕIMSUSE KASV 72 75 2023 2022 2021 2020 2019 Joonis 13. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas aastatel 2019–2023 (%, N=kõik vastajad). 24 Eestlaste jaoks on kõige tõenäolisemateks julgeolekuohtudeks 2023. aastal jätkuvalt Venemaa sõda Ukrainas ning Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides, millele järgneb tuumarelvade kasutamine (joonis 14). Muust rahvusest eestimaalased tunnevad enim muret tuumarelvade kasutamine pärast, millele järgneb väärinfo ja valeuudiste laialdane levik. VENEMAA SÕDA UKRAINAS Eestlane 83 13 32 Muu rahvus 50 29 11 10 VENEMAA KATSED TAASTADA OMA MÕJUVÕIMU NAABERRIIKIDES Eestlane 82 12 3 2 Muu rahvus 39 28 21 13 TUUMARELVADE KASUTAMINE Eestlane 75 17 6 2 Muu rahvus 79 13 4 4 KÜBERRÜNNAKUD Eestlane 61 35 23 Muu rahvus 44 47 4 5 VÄÄRINFO JA VALEUUDISTE LAIALDANE LEVIK Eestlane 65 29 33 Muu rahvus 58 31 6 5 HIINA MAJANDUSLIKU JA SÕJALISE VÕIMSUSE KASV Eestlane 45 43 5 6 Muu rahvus 20 37 30 14 EPIDEEMIATE LEVIK Eestlane 34 53 11 2 Muu rahvus 43 40 11 6 GLOBAALSED KLIIMAMUUTUSED Eestlane 37 47 12 4 Muu rahvus 40 39 16 4 Kindlasti kujutab Mõningal määral Kindlasti ei kujuta Ei oska öelda Joonis 14. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas rahvuse lõikes 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 25 3.4 Julgeolekuohtude meediakajastus Aastal 2023 peab 57% Eesti elanikest sõjaliste ohtude kajastamist meedias parajaks ning veidi alla kümnendiku hinnangul on see liiga vähene. Üle neljandiku eestimaalastest arvab, et sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse meedias liiga palju (joonis 15). Võrreldes eelneva aastaga 2023. aastal eestimaalaste hinnangutestes julgeolekuohtude kajastusele tervikuna märkimisväärseid muutusi ei ole. 2023 26 57 9 8 2022 28 55 9 8 KO KKU 2021 22 50 14 14 2020 23 49 17 11 2019 30 47 12 11 2018 32 50 10 8 2023 17 65 11 7 E ESTLAN E 2022 18 65 11 5 2021 13 57 16 14 2020 16 53 20 11 2019 22 55 14 9 2018 24 58 12 6 2023 45 40 5 11 MUU RAHVUS 2022 48 33 5 14 2021 43 35 9 13 2020 37 41 11 11 2019 45 32 10 13 2018 48 34 6 12 Liiga palju Parasjagu Liiga vähe Ei oska öelda Joonis 15. Hinnang Eesti meedia julgeolekuohtude kajastusele aastatel 2018–2023 (%, N=kõik vastajad). Eesti meedia sõjaliste ohtude kajastamist peab 2023. aastal parajaks 65% eestlastest ja 40% muust rahvusest elanikest. Muust rahvusest Eesti elanikud on olnud aastatel 2018–2023 eestlastega võrreldes oluliselt sagedamini seisukohal, et sõjalistest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse meedias liiga palju. Kui eestlaste arvamus julgeolekuohtude kajastusele Eesti meedias võrreldes 2022. aastaga oluliselt muutunud ei ole, siis muust rahvusest elanikud on eelnevast aastast sagedamini seisukohal, et julgeolekuohtudest räägitakse parasjagu. 26 3.5 Julgeolekutagatised Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peavad eestimaalased 2023. aastal jätkuvalt sagedaimini kuulumist NATO-sse (kolme olulisema tagatise seas märgitud 69%) (joonis 16). 69 70 KUULUMINE NATO-SSE 61 58 55 33 LIITLASTE RELVAJÕUDUDE ÜKSUSTE ALALINE 31 28 VIIBIMINE EESTIS 18 18 27 26 ELANIKE KAITSETAHE 22 33 38 21 AJATEENISTUS JA RESERVVÄGI 20 13 BALTI RIIKIDE KAITSEALANE KOOSTÖÖ 15 22 17 18 28 KUULUMINE EUROOPA LIITU 26 18 19 17 13 KAITSEALANE KOOSTÖÖ PÕHJAMAADEGA 16 11 10 12 KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED AMEERIKA 10 15 ÜHENDRIIKIDEGA 13 14 11 14 KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED VENEMAAGA 20 22 22 10 EESTI KAITSEINVESTEERINGUD 8 8 KUULUMINE ÜRO-SSE 13 13 10 4 OSALEMINE RAHVUSVAHELISTEL SÕJALISTEL 4 8 OPERATSIOONIDEL 7 2023 2022 2021 2020 2019 Joonis 16. Eesti julgeolekutagatised aastatel 2019–2023 (kuni 3 olulisemat; %, N=kõik vastajad). NATO liikmelisust hinnati kõige olulisemaks julgeolekutagatiseks ka aastatel 2019–2021, kuid seoses Venemaa sõja eskaleerimisega Ukrainas on viimasel kahel aastal selle osatähtsus varasemast veelgi suurem. 27 Teiseks olulisemaks julgeolukutagatiseks peetakse liitlaste relvajõudude üksuste alalist viibimist Eestis (33%) ning kolmanda oluliseima julgeolekutagatisena nähakse Eesti elanike kaitsetahet (27%). Ligi viiendik eestimaalastest peavad olulisemateks julgeolekugarantiideks ka ajateenistust ja reservväge, Balti riikide kaitsealast koostööd, kuulumist Euroopa Liitu ning kaitsealast koostööd Põhjamaadega. Võrreldes 2022. aastaga nähti 2023. aastal peamiste julgeolekugarantiidena sagedamini kaitsealast koostööd Balti riikide (+7%) ja Põhjamaadega (+4%), oluliselt harvemini aga kuulumist Euroopa Liitu (–10%). Langustrendis püsis ka hinnang koostööle ja headele suhetele Venemaaga (–3%). Eestlaste ja muust rahvusest eestimaalaste arusaam Eesti olulisimatest julgeolekutagatistest on olnud läbi aastate üsna erinev. Eestlaste silmis on kõige olulisemaks tagatiseks jätkuvalt NATO liikmelisus (79%), mille osatähtsus on aasta jooksul veidi vähenenud (–4%) (joonis 17). Kui 2021. aastal oli muust rahvusest eestimaalaste jaoks peamine julgeolekutagatis hea koostöö ning suhted Venemaaga, siis alates 2022. aastast, mil eskaleerus Venemaa sõda Ukrainas, on selle osatähtsus kahanenud 40%-lt 27%-le. Eesti peamise julgeolekutagatisena näevad ka muu rahvuse esindajad NATO liikmelisust, mille osatähtsus on kasvanud kahe viimase aastaga 34%- lt 48%-le. Eestlased pidasid NATO liikmelisuse kõrval kõige olulistemaks julgeolekutagatisteks ka liitlaste relvajõudude üksuste alalist viibimist Eestis (38%) ning Eesti elanike kaitsetahet (30%). Suurimaks erinevuseks julgeolekutagatiste osas rahvuste lõikes on jätkuvalt head suhted Venemaaga – 2023. aastal on eestlaste seas võrreldes muust rahvusest elanikega pea seitse korda vähem neid, kes peavad häid suhteid ja koostööd Venemaaga antud valdkonnas oluliseks (4% vs 27%). KUULUMINE NATO-SSE 79 48 LIITLASTE RELVAJÕUDUDE ÜKSUSTE ALALINE 38 VIIBIMINE EESTIS 21 ELANIKE KAITSETAHE 30 21 AJATEENISTUS JA RESERVVÄGI 25 12 BALTI RIIKIDE KAITSEALANE KOOSTÖÖ 23 15 KAITSEALANE KOOSTÖÖ PÕHJAMAADEGA 20 11 KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED AMEERIKA 14 ÜHENDRIIKIDEGA 7 EESTI KAITSEINVESTEERINGUD 12 5 KUULUMINE ÜRO-SSE 7 12 KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED VENEMAAGA 4 27 Eestlane Muu rahvus Joonis 17. Eesti julgeolekutagatised rahvuse lõikes 2023. aastal (kuni 3 olulisemat) (%, N=kõik vastajad). 28  4. Eesti inimeste kaitsetahe 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse 2023. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 83% Eesti elanikkonnast (joonis 18). Kui aastatel 2018–2021 relvastatud vastupanu vajalikuks pidavate elanike hulk järjest kahanes, siis 2022. aastal kasvas seda kindlasti vajalikuna nägevate elanike osakaal Venemaa sõja eskaleerimise järel Ukrainas hüppeliselt. 2023. aastal ei ole võrreldes eelneva aastaga toimunud olulisi muutusi hinnangutes relvastatud vastupanu osutamise vajadusele Eesti elanike seas tervikuna ega eestlaste hulgas. Küll aga on kasvanud relvastatud vastupanu osutamist kindlasti vajalikuks pidavate muust rahvusest eestimaalaste osakaal. 2023 58 25 6 3 9 2022 57 24 8 3 9 KO KKU 2021 38 34 13 5 11 2020 40 37 11 8 4 2019 46 34 11 6 3 2018 47 32 10 8 3 2023 67 22 4 2 6 EE S TLANE 2022 69 22 4 1 5 2021 43 33 11 3 10 2020 42 37 9 8 5 2019 49 34 9 6 2 2018 51 31 8 8 2 2023 39 31 10 5 15 MUU RAHVUS 2022 32 29 16 7 17 2021 27 34 17 9 14 2020 35 38 16 8 4 2019 39 34 17 5 5 2018 37 33 18 8 4 Jah, kindlasti Pigem/tõenäoliselt jah Pigem/tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 18. Hinnangud relvastatud vastupanu osutamise vajadusele olukorras, kus Eestit ründaks mõni riik, aastatel 2018–2023 (%, N=kõik vastajad). 29 Kui 2019–2021 aastate trend näitas, et Eesti ühiskonnas langes järjepidevalt võõrriigi rünnaku korral relvastatud vastupanu pooldajate osakaal ning kasvas mittepooldajate osakaal, siis 2022. aastal toimus peale Venemaa sõja eskaleerimist Ukrainas hinnangutes oluline pööre relvastatud vastupanu toetamise suunas (joonis 19). 2023. aastal on toetus relvastatud vastupanu osutamise vajalikkusele jätkuvalt kasvutrendis. 77 73 77 77 74 78 79 82 83 81 83 79 80 77 72 81 83 66 65 69 71 66 69 56 26 22 23 24 23 25 20 19 17 17 15 12 17 14 17 11 11 9 11 9 12 18 11 9 Pigem/kindlasti ei peaks osutama relvastatud vastupanu Pigem/kindlasti peaksime osutama relvastatud vastupanu Joonis 19. Hinnangud relvastatud vastupanu osutamise vajadusele aastate lõikes (%, N=kõik vastajad). Eestlaste ja muudest rahvustest elanike toetus relvastatud vastupanu osutamisele oli aastatel 2013–2014 pea võrdne, seejärel toimus Krimmi annekteerimise ja Venemaa sõjalise sissetungi järel Ida-Ukrainasse hinnangute lahknemine, sealjuures eestlaste seas toetus relvastatud vastupanu osutamisele tõusis, teistest rahvustest elanike seas aga vähenes (joonis 20). 2022. aastal, kus Venemaa sõda Ukrainas veelgi eskaleerus, kasvas toetus relvastatud vastupanu osutamisele võõrriigi rünnaku korral eestlaste seas hüppeliselt (+14%), samas kui muust rahvusest elanike hinnangutes muutust ei toimunud. Seevastu 2023. aastal on eestlaste toetus relvastatud vastupanu osutamisele jäänud üldjoontes samale tasemele3, ent muust rahvusest elanike seas on toimunud märkimisväärne toetuse kasv (+10%). 89 88 91 89 83 83 82 83 80 79 80 80 81 78 82 81 78 77 77 70 73 70 71 72 70 73 73 71 68 68 63 63 61 61 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Eestlane Muu rahvus Joonis 20. Relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal rahvuse lõikes (%, N=kõik vastajad). 3 Erinevus on valimivea (+/- 2,83) piirides. 30 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks kaitsetegevuses valmis osalema kokku pea 2/3 elanikkonnast (joonis 21). Kindlasti oleks selleks valmis 34% ja pigem valmis 30% Eesti elanikest, samas kui valmisolek pigem puudub 14% ning täielikult puudub 13% elanikkonnast. 2023 34 30 14 13 10 2022 35 31 13 11 10 KOKKU 2021 25 32 17 13 12 2020 26 31 15 17 10 2019 28 30 15 17 10 2018 29 28 15 16 12 RAHVUS EESTLANE 39 33 13 9 7 MUU RAHVUS 24 24 16 22 15 SU GU MEES 44 29 10 9 9 NAINE 24 31 17 17 10 15-19 28 28 18 16 9 20-29 12 31 22 21 13 VANUS 30-39 29 28 17 17 10 40-49 34 29 12 13 13 50-59 52 30 7 4 7 60-74 39 33 11 10 7 KUNI 800 EUR 34 28 15 15 8 S IS S ET U LE K 801-1200 EUR 30 36 14 11 9 1201-1700 EUR 34 30 13 12 11 1701-2500 EUR 40 32 12 7 9 ÜLE 25 00 EUR 48 33 7 11 1 S IS S E TULE KUT E I OLE 21 28 20 19 12 EI SOOVI AVALDAD A/E I OSKA ÖELDA 27 23 14 20 16 Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 21. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%, N=kõik vastajad). Aastatel 2018–2021 valmidus kaitsetegevuses osalemiseks kokkuvõttes oluliselt ei muutunud, kuid oli märgata selleks pigem valmis olijate osakaalu tõusu kindlasti valmis olijate osakaalu arvelt. 2022. aasta veebruaris eskaleerunud Venemaa sõja järel Ukrainas kasvas Eestile kallaletungi korral kindlasti kaitsetegevuses osalemiseks valmisolijate osakaal. 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga kaitsetegevuses osalemise valmiduses olulisi muutusi ei toimunud. Eestlastest oleks 2023. aastal kindlasti või pigem valmis ise kaitsetegevuses osalema pea kolmveerand ning muust rahvusest elanikest veidi vähem kui pooled. Kuna riigikaitses osalemist seostatakse eelkõige relvastatud vastupanuga, milleks on väljaõppe saanud peamiselt mehed, jääb valmisolek panustamiseks naiste puhul madalamaks. Erinevus 31 meeste ja naiste vahel ilmneb sealjuures eelkõige just kindlas valmisolekus, mida on väljendanud 24% naistest ja 44% meestest. Kindel valmisolek sõjalise kallaletungi korral Eesti kaitsetegevuses osaleda on suurim 50–59- aastaste vanusegrupis (52%) ning madalaim 20–29-aastaste seas (12%). Kahekümnendates eluaastates noorte seas on kaitsetahe võrreldes 2022. aastaga oluliselt vähenenud – kui aasta eest oli neist valmis kindlasti kaitsetegevuses osalema 22%, siis nüüd 12%. Sissetulekugruppide võrdlus näitab, et valmidus riigikaitses osalemiseks on suurim üle 2500 euro kuus teenivate eestimaalastes seas (48%). Piirkondade ega haridustasemete puhul valmisolekus sõjalise rünnaku korral Eestit kaitsma asuda (statistiliselt) olulisi erinevusi ei esinenud. Meessoost Eesti kodanike aktiivne kaitsetahe on kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt – 2023. aastal on neist kindlasti või pigem valmis kaitsetegevuses osalema 74%, sealjuures 80% Eesti rahvusest meesoost kodanikest ning 53% muust rahvusest meesoost Eesti kodanikest (tabel 2). Tabel 2. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate Eesti kodakondsusega meeste osakaal vanuse ja rahvuse lõikes (%, kindlasti + pigem jah; N=524). KOKKU 15-34 a. 35-49 a. 50-64 a. 65+ a. Eesti rahvusest Eesti 80 64 83 92 87 kodakondsusega mehed Muudest rahvustest Eesti 53 32 55 63 86 kodakondsusega mehed4 Kõik Eesti kodakondsusega 74 57 72 87 87 mehed 2023. aastal on Eesti rahvusest meessoost kodanike valmidus kaitsetegevuses osaleda eelnevast aastast 6% võrra madalam, samas kui muudest rahvusest meessoost kodanike kaitsetahe on püsinud stabiilsena. Vanuserühmade lõikes on Eesti kodakondsusega meeste puhul valmidus riigikaitses osalemiseks eestlastel endiselt suurim 50-64-aastaste (92%) seas. Muust rahvusest Eesti kodakondsusega isikuid on uuringus vanuserühmade lõikes järelduste tegemiseks liiga vähe. Vaadates kaitsetahte ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes ilmneb, et kui aastal 2000 oli erinevus eestlaste ja muust rahvusest eestimaalaste vahel ulatuslik, siis aastatel 2001- 2007 olid erinevused oluliselt väiksemad (joonis 22). Alates 2008. aastast on aga valmisolek riigikaitses osalemiseks rahvuse lõikes taas suuresti erinev. Antud hinnangute muutusele võisid mõju avaldada nii pronksiöö sündmused, Gruusia sõda kui majanduslangus. Aastatel 2013–2014 hakkas muust rahvusest Eesti kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid langes siis Krimmi annekteerimise järgsetel aastatel 2015-2016 taas alla 50%. Aastatel 2017- 2020 näitasid vähemalt pooled muust rahvusest kodanikud valmidust riigikaitses osaleda, kuid aastal 2021. langes nende valmisolek taas mittekodanikega samale tasemele (ligi 40%). 4 Muust rahvusest Eesti kodakondsusega meeste valimi suurus oli 123 inimest, vanuserühmade siseselt jäid valimite suurused liiga väikseks (15–34 n=28; 50–64 a n=19; 65+ a n=7), mis ei võimalda vanuserühmade lõikes muudest rahvustest Eesti kodakondsusega meeste kaitsetahte kohta järeldusi teha. 32 Eestlaste aktiivne kaitsetahe püsis aastatel 2016–2021 63–65% juures ning kasvas Venemaa sõja eskaleerumise järel Ukrainas 2022. aastal hüppeliselt 76%-ni. Muust rahvusest kodanike valmidus kallaletungi korral kaitsetegevuses osaleda kasvas 5% võrra, mitte-kodanike valmidus aga märkimisväärselt ei muutunud. 2023. aastal on eestlaste valmidus kallaletungi korral kaitsetegevuses osaleda mõnevõrra langenud (–4%), muust rahvusest Eesti kodanike valmisolek püsinud stabiilsena ning muust rahvusest kodakondsuseta elanike kaitsevalmidus hüppeliselt suurenenud (+14%). Siinkohal on oluline silmas pidada, et muudest rahvustest Eesti kodakondsuseta isikute seas oli 39% Venemaa, 15% Ukraina ja 13% muu riigi kodakondsusega isikuid ning 33% oli kodakondsus määratlemata. 74 76 73 71 73 71 69 71 70 72 68 66 66 68 67 68 64 66 64 64 63 65 64 63 65 60 61 59 59 58 57 60 54 54 55 54 54 52 51 49 52 52 51 51 52 50 50 48 46 47 47 43 42 43 43 45 46 40 39 39 41 39 40 40 36 38 37 38 33 35 Muu rahvus/Eesti kodakondsuseta Muu rahvus/Eesti kodanikud Eestlased Joonis 22. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000–2023 (%, kindlasti ja pigem jah; N=kõik vastajad). 4.3 Käitumine Eestile sõjalise kallaletungi korral Kui Eestile tungitaks kallale, siis 11% elanikest osaleks kõige tõenäolisemalt sõjalises kaitsetegevuses, 24% osaleks sõjalises kaitsetegevuses abistavalt, 30% osaleks mittesõjalises kaitsetegevuses, 9% ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääks Eestisse ning 17% püüaks Eestist lahkuda (joonis 23). Kümnendik eestimaalastest ei osanud oma käitumist sellises olukorras prognoosida. Kallaletungi korral on sõjalises kaitsetegevuses valmis osalema peamiselt mehed, sagedamini ka eestlased, 50–59-aastased, Lääne- ja Põhja-Eesti elanikud ning üle 2500–eurose netosissetulekuga eestimaalased. Abistavas rollis (näiteks tagalatoetus, logistika jms) osaleks sõjalises kaitsetegevuses samuti ülekaalukalt enim mehed, eestlased ja 50–59-aastased, lisaks keskmisest enam ka Lääne- ja Kesk–Eesti elanikud ning igakuiselt üle 2500 või 1701–2500 eurot teenivad eestimaalased. Mittesõjalises kaitsetegevuses, näiteks meditsiinivaldkonnas või evakuatsioonikorralduses, näevad end sõjalise kallaletungi korral enim tegutsemas naised, 15–19- ja 50–59-aastased, kesk-, kirde- ja lõuna-eestlased ning madalama sissetulekuga Eesti elanikud (kuni 1200 eurot). Samuti mõnevõrra sagedamini eestlased kui muust rahvusest elanikud. 33  KOKKU 2023 11 24 30 9 17 10 EES TLANE 13 28 32 8 12 8 RAH- VUS MU U R AHVUS 6 16 28 9 27 15 SUGU MEES 20 37 17 5 11 10 NAINE 2 11 44 12 22 10 15-19 11 21 31 7 22 9 20-29 8 20 21 11 31 9 VANUS 30-39 13 18 26 6 26 10 40-49 11 25 26 4 19 16 50-59 19 31 31 6 7 6 60-74 3 26 42 16 5 9 TALLINN 10 21 29 8 22 11 PÕHJA-EESTI 14 26 26 5 19 10 P IIR KO ND LÄÄNE-E ESTI 15 31 26 13 9 7 KESK-EESTI 10 29 35 11 8 7 LÕUNA-EESTI 11 24 33 8 15 10 KIR DE -E E S TI 4 17 34 11 19 15 KUNI 800 EU R 6 20 37 15 14 9 801-1200 EUR 8 26 34 5 17 9 S IS S E TULE K 1201-1700 EUR 12 24 26 7 21 10 1701-2500 EUR 16 33 25 3 13 10 ÜLE 2 500 E UR 27 34 18 4 13 4 SISSETULEKUT E I OLE 9 17 29 14 19 11 EI SO OV I AVALD AD A/ E I OSKA ÖELDA 6 14 31 10 21 18 Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses abistavalt Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses Ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääksin Eestisse Püüaksin Eestist sõjaohu korral lahkuda Ei oska öelda Joonis 23. Kõige tõenäolisem käitumine, kui Eestile tungitaks kallale 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 34 Kaitsetegevuses ei osaleks, kuid jääksid samas kallaletungi korral Eestisse, keskmisest sagedamini naised, 60–74-aastased, lääne-eestlased ning kuni 800–eurose netosissetulekuga või ilma sissetulekuta eestimaalased. Sõjaolukorras Eestist lahkuda püüaksid enim muude rahvuste esindajad, naised, 20–29-aastased, Tallinna, Põhja- ja Kirde–Eesti elanikud ning igakuiselt 1201–1700 eurot teenivad eestimaalased. Kui Eestile tungitaks kallale, oleks kindlasti või pigem valmis andma kaitseväe kasutusse isiklikku või firma autot, muud tehnikat, hooneid, põllumaid vms 61% eestimaalastest (joonis 24). Viimase aasta jooksul ei ole siinkohal märkimisväärseid muutusi toimunud. Suurem valmidus on Eestile kallaletungi korral isikliku või firma vara kaitseväe kasutusse andmiseks meestel, eestlastel, noortel (15–19 a), 50-aastastel ja vanematel ning kõrgema sissetulekuga (1701+ eurot) eestimaalastel. Piirkondlikul tasandil näitasid teistega võrredes väiksemat valmisolekut Tallinna ja Kirde-Eesti elanikud. 2023 28 33 13 13 13 VUS KOKKU 2022 31 33 11 12 13 EES TLANE 33 38 11 7 11 RAH- MU U R AHVUS 17 23 17 24 19 SUGU MEES 33 31 13 12 11 NAINE 23 35 13 13 16 15-19 28 35 11 10 16 20-29 21 24 17 18 20 VANUS 30-39 23 30 16 19 12 40-49 22 31 15 18 15 50-59 33 40 12 6 10 60-74 37 37 9 6 11 TALLINN 24 31 15 15 15 P IIR KO ND PÕHJA-EESTI 35 34 8 11 12 LÄÄNE-EE ST I 31 36 15 6 12 KESK-EESTI 33 34 12 11 11 LÕUNA-EE STI 27 39 14 10 11 KIR DE -E E S TI 24 21 12 24 19 KUNI 800 EU R 32 29 13 13 13 S IS S E T U LE K 801-1200 EUR 24 39 12 12 13 1201-1700 EUR 26 37 14 13 10 1701-2500 EUR 28 43 14 6 9 ÜLE 25 00 E UR 48 23 15 11 4 SISSETULE KUT EI OLE 21 30 9 14 26 EI SO OV I AVALD AD A/E I O SKA ÖELDA 16 20 15 22 28 Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 24. Valmidus andma kaitseväe kasutusse isiklikku või firma autot, muud tehnikat, hooneid, põllumaid vms, kui Eestile tungitaks kallale 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 35 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral Eesti elanikud hindavad oma teadlikkust sellest, kuidas võimaliku välisriigi kallaletungi korral käituda, 2023. aastal jätkuvalt küllaltki madalaks – vaid kolmandik peab end täiesti või pigem piisavalt informeerituks, mida neil taolises olukorras oleks võimalik riigi kaitsmiseks teha (joonis 25). 58% eestimaalastel on endi hinnangul välisriigi kallaletungi korral vajalikust käitumisest puudulikud teadmised. Aastal 2022 vähenes oluliselt eestimaalaste osakaal, kes ei tea üldse, mida võõrriigi kallaletungi korral teha. 2023. aastal Eesti elanike informeerituses sellest, kuidas kallaletungi korral riiki kaitsta, eelneva aastaga võrreldes olulisi muutusi toimunud ei ole. Samas on alates 2019. aastast iga aastaga veidi kasvanud nende Eesti elanike osakaal, kes on enda hinnangul täiesti või pigem piisavalt informeeritud, kuidas võõrriigi kallaletungi korral käituda (24%-lt 34%-ni). 2023 10 24 38 20 9 2022 9 22 40 19 10 2021 9 20 34 26 11 2020 7 19 34 36 5 2019 10 14 33 35 8 2018 8 19 35 30 8 Täiesti piisavalt/Jah, piisavalt Pigem piisavalt/Üldiselt küll Pigem ebapiisavalt/Pigem mitte Täiesti ebapiisavalt/Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 25. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (aastate lõige, %, N=kõik vastajad). Enda teadlikkust sellest, kuidas käituda võimaliku välisriigi kallaletungi korral, hindavad 2023. aastal sagedaimini täiesti või pigem piisavaks eestlased (36%), mehed (42%), 50–74-aastased (39–41%), kuus netosissetulekuna 1701-2500 eurot teenivad (39%) eestimaalased ning Kesk- Eesti elanikud (43%) (joonis 26). Välisvaenlase kallaletungi puhul vajalikust käitumisest täiesti ebapiisavate teadmiste poolest paistsid silma eelkõige muust rahvusest eestimaalased (25%), Kirde-Eesti elanikud (23%) ning ilma sissetulekuta isikud (30%). 36  KOKKU 2023 10 24 38 20 9 EESTLANE 10 26 40 18 6 RAH- VUS M UU R AHVUS 8 19 34 25 14 SUGU MEES 13 29 33 18 8 NAINE 6 19 43 22 9 15-19 9 19 47 19 7 20-29 9 19 38 22 12 VANUS 30-39 8 21 39 24 9 40-49 10 20 37 23 11 50-59 13 28 38 16 5 60-74 9 31 36 17 8 TALLINN 9 18 42 22 10 PÕHJA- EES TI 14 23 39 20 4 P IIR KON D LÄÄNE-EESTI 8 28 34 22 8 KES K-EESTI 6 37 36 16 6 LÕU NA-EESTI 9 27 39 18 8 KIR DE -E E S T I 12 18 30 23 17 KUNI 80 0 EU R 12 24 35 19 11 801-1200 EUR 7 28 39 18 8 SISSETULEK 1201-1700 EUR 10 20 40 23 7 1701-2500 EUR 12 27 38 19 4 ÜLE 2 500 E UR 10 27 39 21 4 S ISSETU LE KUT E I OLE 2 17 46 30 5 EI SO OVI AVALD AD A/ E I OSKA ÖELDA 7 20 35 21 16 Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda Joonis 26. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung 2023. aastal (sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes %, N=kõik vastajad) 37 4.5 Infovajadus Eesmärgiga välja selgitada, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni, et osata käituda välisvaenlase kallaletungi korral, paluti küsitletutel ette antud kümne teema seast valida nende jaoks kolm olulisemat. Vastajail oli võimalik etteantud nimekirja ka omalt poolt täiendada. 43 JUHISED VARJUMISEKS JA AVALIKUD VARJUMISKOHAD 42 KUIDAS KÄITUDA SATTUDES TSIVIILISIKUNA 52 49 LAHINGUTEGEVUSE PIIRKONDA 36 37 36 EVAKUEERIMISE KORRALDUS 49 43 LAHINGUTEGEVUSE EEST 27 35 26 ESMATASANDI OLME JA MAJAPIDAMISEGA 30 31 SEOTUD PROBLEEMIDE LAHENDAMISE VIISID 36 34 23 VÕIMALUSED TSIVIILISIKUNA TOETADA 28 25 KAITSEVÄGE 16 19 23 25 AVALIKKUSE TEAVITAMISVIISID 27 42 41 16 18 AVALIKE TEENUSTE KÄTTESAADAVUS 22 23 20 13 16 ENDA KOHUSTUSED RIIGIKAITSES 17 15 15 14 16 MOBILISATSIOONI KORRALDUS 16 17 18 8 ENDA RIIGIKAITSE ALASED KOHUSTUSED 11 10 PÕHITÖÖKOHAS 11 11 9 9 EI OSKA ÖELDA 11 10 9 2023 2022 2021 2020 2019 Joonis 27. Infovajadus riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse kohta välisvaenlase kallaletungi ohu võimaluse korral aastatel 2019–2023 (%, N=kõik vastajad). 2023. aastal vajavad eestimaalased täiendavat informatsiooni välisvaenlase kallaletungi korral käitumiseks enim seoses varjumise juhiste ja varjumiskohtadega (43%) ning käitumiseks olukorras, kus satutakse tsiviilisikuna lahingutegevuse piirkonda (42%) (joonis 27). Teistest aspektidest enam vajatakse teavet ka evakuatsiooni korralduse kohta (36%). Kuna 2023. aastal valikusse lisatud uue teema – varjumise juhised ja varjumiskohad – kohta sooviti enim täiendavat infot, mainiti selle arvelt kõik teisi aspekte varasemast vähemal määral. Enim on sealjuures vähenenud infovajadus evakueerimise korralduse (–13%) ja tsiviilisikuna lahingutegevuse piirkonda sattumisel käitumise (–13%) teemade kohta. 38  5. Eesti kaitsevõime 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele Aastatel 2018-2020 püsis elanike usk Eesti kaitsevõimesse stabiilsena, ilma märkimisväärselt kahanemata ega kasvamata (joonis 28). 2022. aasta drastiliste sündmuste järel Ukrainas tõusis usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni kindlasti või pigem kaitsta viimase viie aasta kõrgeimale tasemele – 60%-ni. 2023 on võrreldes eelneva aastaga vähenenud eestimaalaste osakaal, kes peab Eesti kaitsmist võõrriigi relvastatud sissetungi korral kuni liitlaste saabumiseni kindlasti võimalikuks (–4%). 2023 18 38 24 9 11 2022 22 38 21 7 12 KOKKU 2021 12 37 29 13 10 2020 14 40 15 24 8 2019 13 40 16 24 7 2018 13 40 17 24 6 2023 22 43 22 5 8 EESTLAN E 2022 29 44 16 4 8 2021 15 43 26 8 8 2020 17 41 13 22 7 2019 14 45 13 23 4 2018 14 47 12 23 4 2023 10 27 28 19 17 MUU RAHVUS 2022 8 26 31 16 20 2021 6 24 34 25 12 2020 8 38 18 27 8 2019 11 31 22 25 12 2018 10 26 29 27 8 Jah, kindlasti Pigem/tõenäoliselt jah Pigem/tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 28. Hinnangud Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral aastatel 2018–2023 (%, N=kõik vastajad). Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on suurem eestlaste ning väiksem muust rahvusest eestimaalaste seas: Eesti kaitsmist võõrriigi relvastatud kallaletungi korral peab 2023. aastal täiesti või pigem võimalikuks 65% eestlastest ja 37% muude rahvuste esindajatest. Võrreldes eelneva aastaga on 2023. aastal eestlaste usk Eesti kaitsevõimesse kahanenud (–6%), muust rahvusest elanike puhul püsib aga kasvutrendis. 39 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Eesti inimeste suhtumine riigikaitse rahastamisse on olnud toetav arvamusuuringute algusaastatest peale (joonis 29). 2023 12 31 33 7 8 9 2022 21 30 25 6 7 11 2021 8 23 37 12 10 10 2020 3 16 46 13 5 17 2019 5 19 48 6 14 8 2018 3 16 48 10 9 14 2017 3 15 52 11 8 11 2016 5 20 43 11 9 12 2015 8 25 38 10 8 11 2014 7 25 47 10 5 6 2013 4 18 48 12 7 10 2012 4 17 45 16 10 8 2011 6 15 48 12 7 13 2010 4 22 51 9 5 9 2009 3 15 52 11 9 10 2008 8 26 45 6 4 11 2007 7 30 39 7 4 13 2006 9 35 37 8 3 8 2005 6 26 45 8 5 10 2004 5 25 45 9 5 11 Tunduvalt tõsta Mõningal määraal tõsta Säilitada praegusel tasemel Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada Ei oska öelda Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas aastate lõikes (%, N=kõik vastajad). NATO-ga liitumise järel oli mõneaastane periood (eelkõige aastatel 2006–2008), mil kaitsekulude tõstmist pidas vajalikuks kolmandik või veelgi suurem osa elanikkonnast. Toetus kaitsekulutuste suurendamisele kahanes aastatel 2009–2013 majanduslanguse mõjul. Perioodil 2015-2020, kui kaitsekulutused tõusid vähemalt 2 protsendini SKT-st, kogus kaitsekulutuste tõstmine varasemast vähem toetust ning suurem osa elanikest pooldas olemasoleva taseme säilitamist. 2022. aastal tõusis kaitsekulutuste tõstmise pooldajate osakaal peale Venemaa sõja eskaleerimist Ukrainas alates 2004. aastast kõige kõrgemale tasemele – 51%-ni. Peale kaitsekulutuste tõusu 2022. aastal on 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes enam eestimaalasi, kes pooldavad kaitsekulutuste säilimist praegusel tasemel (+8%) ning vähenenud on nende osakaal (9%), kes toetavad kaitsekulutuste olulist tõstmist. 40 Eestlaste ja muust rahvusest elanike arusaamad, millised peaksid olema kaitsekulutused Eesti riigis, on olnud aastate jooksul täiesti erinevad. Eestlased on läbivalt toetanud pigem kaitsekulutuste tõstmist, teistest rahvustest elanikud aga kärpimist (joonis 30). 2022. aastal kasvas aga nii eestlaste kui muust rahvusest elanike toetus kaitsekulutuste tõstmisele. Eestlastel küll märkimisväärselt suuremal määral kui teistest rahvustest elanikel (+26% vs +7%). 2023. aastal on muust rahvusest elanike hinnangud kaitselulutustele püsinud eelneva aastaga samal tasemel, eestlaste puhul on aga 11% võrra vähem kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid ning veidi on kasvanud ka toetus nende kärpimisele (+3%). 66 55 52 53 47 46 44 43 44 41 42 39 40 40 38 36 35 35 35 36 36 31 32 32 30 29 29 27 26 23 24 23 23 24 19 20 17 18 17 15 15 15 12 11 11 11 12 11 9 9 9 10 10 9 7 7 7 8 7 8 7 8 6 6 5 6 4 4 4 3 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Joonis 30. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas aastate ja rahvuse lõikes (%, N=kõik vastajad). 41 5.3 Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse Kaitseväega seotud tegevustesse suhtuvad Eesti elanikud üldiselt positiivselt (joonis 31). Kõige positiivsemalt ollakse meelestatud reservväelaste õppekogunemistele kutsumise suhtes (väga ja pigem hästi 80%), millele järgnevad liitlaste lennuharjutused ja ülelennud Eesti õhuruumis (75%), kaitseväe tehnika liikumine (73%) ning kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades või üritustel (71%). Kaitseväe õppustesse oma elukoha piirkonnas suhtub toetavalt pea 2/3 ning harjutusalade laiendamisse veidi üle poole Eesti elanikest. RE SERVV ÄE LAS TE KUTSUM INE Õ PP EKOGUN EM ISTELE 34 46 8 5 9 LIITLAS TE LENNUHAR JU TUS ED/ ÜLE LEN NUD EES TI ÕHURUUMIS 33 42 12 7 6 KAITS EVÄE V ORMI KANDM INE AV ALIK ES KOHTADES / AV ALIKEL 31 40 13 6 11 ÜRITUSTEL KAITS EV ÄE TEHNIKA LIIKUMINE 27 46 13 8 7 KAITS EV ÄE ÕP P USED E LUK OHA P IIRKONNAS 21 44 15 12 9 H ARJUTUS ALADE LAIENDAMINE 17 38 22 13 11 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 31. Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 42 Eestlased suhtuvad kõigisse uuringus käsitletud kaitseväega seotud tegevustesse positiivsemalt kui muust rahvusest elanikud (joonis 32). Kõige suurem erinevus ilmnes sealjuures suhtumises kaitseväe tehnika liikumisse ning liitlaste lennuharjutustesse ja ülelendudesse Eesti õhuruumis (erinevus hinnangutes 37%). RESERVVÄELASTE KUTSUMINE 88 ÕPPEKOGUNEMISTELE 62 LIITLASTE LENNUHARJUTUSED/ ÜLELENNUD 87 EESTI ÕHURUUMIS 50 84 KAITSEVÄE TEHNIKA LIIKUMINE 47 KAITSEVÄE VORMI KANDMINE AVALIKES 81 KOHTADES / AVALIKEL ÜRITUSTEL 49 75 KAITSEVÄE ÕPPUSED TEIE PIIRKONNAS 42 63 HARJUTUSALADE LAIENDAMINE 37 Eestlane Muu rahvus Joonis 32. Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse rahvuse lõikes 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). Harjutusalade laiendamisse suhtuvad piirkondlikus vaates kõige positiivsemalt põhja-, lääne- ja kesk-eestlased, pealinnas on aga toetus mõnevõrra väiksem (joonis 33). Enim vastaseid kui pooldajaid on harjutusalade laiendamisel vaid Kirde-Eestis. Samas on vaatamata vastakaid arvamusi tekitanud Nursipalu harjutusväljaku rajamise plaanile Võrumaal Lõuna-Eestis harjutusalade laiendamise toetajaid rohkem kui vastaseid (50% vs 39%). PÕHJA-EES TI 24 40 24 6 6 LÄÄNE-E ESTI 22 41 19 10 9 KES K-EESTI 18 46 16 15 6 TALLINN 17 39 19 13 13 LÕUNA-EESTI 14 36 24 15 11 KIR DE -E E S TI 7 28 28 22 16 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 33. Suhtumine harjutusalade laiendamisse piirkondade lõikes 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 43 5.4 Hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele 2023. aastal peab riigipiiri väga või pigem hästi kaitstuks 2/3 Eesti elanikest ning selles osas kriitilisi hinnanguid andis ligi neljandik eestimaalastest (joonis 34). Võrreldes eelneva aastaga on 2023. aastal kasvanud riigipiiri kaitstusele antud positiivse hinnangute osakaal, eelkõige just piiri pigem hästi kaitstuks pidamise osas, ning oluliselt vähemal määral on olukorda kriitilisemalt hindajaid. Eesti riigipiiri peavad hästi kaitstuks enim muust rahvusest, 15–19- ja 50–74-aastased ning kuni 800 eurot kuus teenivad eestimaalased. 2023 8 58 21 3 10 2022 6 50 26 7 11 KOKKU 2021 8 48 19 6 19 2020 9 56 16 2 18 2019 6 52 19 5 18 2018 6 49 22 5 18 R AHVUS EESTLANE 6 60 23 4 8 MUU RAHVUS 11 54 17 3 16 SUGU MEES 9 56 23 4 8 NAINE 7 59 19 3 12 15-19 9 61 15 1 14 20-29 9 47 23 5 17 VANUS 30-39 6 54 23 4 13 40-49 8 56 21 3 12 50-59 9 62 20 4 5 60-74 7 64 21 3 6 KUNI 800 EUR 12 56 21 3 9 8 01-1200 EUR 6 61 20 4 9 SISSETULE K 1201-1700 EUR 7 59 22 5 8 1701-2500 EUR 5 60 24 3 8 ÜLE 250 0 E UR 6 58 21 4 11 S IS S E TULE KUT E I OLE 10 49 11 2 28 EI SOOVI AVALDAD A/E I OSKA ÖELDA 6 53 20 3 18 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 34. Hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele (%, N=kõik vastajad). 44 5.5 Hinnangud Eesti riigikaitse arendamisele Eestimaalaste hinnangud Eesti riigi riigikaitse arendamisele viimastel aastatel on 2023. aastal paranenud – 16% on vastavate arendustega väga rahul, enam kui pooled pigem rahulolevad, 15% hinnangul on sellega toime tuldud halvasti ning 17% puudub seisukoht (joonis 35). 2023 16 53 12 3 17 2022 10 51 13 5 22 KOKKU 2021 9 53 7 2 29 2020 7 62 9 2 20 2019 9 60 7 2 22 2018 9 61 61 23 RAH- VUS EES TLANE 20 57 11 2 10 MU U R AHVUS 8 45 12 5 31 SUGU MEES 15 54 14 4 13 NAINE 17 52 9 2 20 15-19 17 59 7 1 15 20-29 13 48 13 3 24 VANUS 30-39 14 51 12 5 17 40-49 13 52 12 4 20 50-59 20 51 14 2 14 60-74 18 59 9 2 11 TALLINN 15 52 10 3 20 P IIR KO ND PÕHJA-EESTI 21 55 10 4 10 LÄÄNE-EE ST I 19 55 12 2 12 KESK-EESTI 17 56 11 2 14 LÕUNA-EE STI 15 57 13 3 12 KIR DE -E E S TI 11 40 12 4 33 KUNI 800 EU R 17 54 9 3 17 SISSETULE K 801-1200 EUR 17 51 12 2 18 1201-1700 EUR 13 61 10 3 13 1701-2500 EUR 18 53 16 3 10 ÜLE 25 00 E UR 23 50 12 5 10 SISSETULE KUT EI OLE 16 51 52 26 EI SO OV I AVALD AD A/E I O SKA ÖELDA 9 41 17 4 28 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 35. Hinnangud Eesti riigikaitse arendamisele viimastel aastatel (%, N=kõik vastajad). Riigikaitse arendamisega on oluliselt enam rahule jäänud eestlased kui muust rahvusest eestimaalased. Vanusegruppidest väljendasid suurimat rahulolu kõige nooremad (15–19 a) ja ja kõige vanemad (60–74 a). Piirkondlikus vaates eristus teistest enim Kirde-Eesti, kus riigikaitse arendamisega olid rahul vaid pooled elanikud ning kolmandikul puudus selles osas seisukoht. Samad erisused tulid veidi vähemal määral välja ka Tallinna puhul. Riigikaitse arendamisega viimastel aastatel olid enam rahul ka üle 2500 euro kuus teenivad eestimaalased. Mehed eristusid naistest suurema rahulolematusega, samas kui naiste seas oli enam neid, kellel puudus sel teemal arvamus. 45  6. Eesti riigikaitse korraldus Järgmine peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: suhtumist ajateenistusse, sellest kõrvalehoidmisse ning hinnangut kaitsekontseptsioonile. 6.1 Suhtumine ajateenistusse 6.1.1 Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks Kui aastatel 2018–2020 oli Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele väga kõrge, siis 2021–2022. aastal see mõnevõrra langes. 2023. aastal on aga taas näha positiivset muutust – täiesti või pigem vajalikuks peab noormeeste ajateenistust 87% ning pigem või täiesti ebavajalikuks vähem kui kümnendik elanikest (joonised 36, 37). 2023 57 30 5 4 4 2022 53 29 8 4 5 KOKKU 2021 53 31 8 5 3 2020 61 29 5 23 2019 62 30 4 13 2018 62 32 3 21 RAH- VUS EESTLANE 68 24 3 32 MUU RAHVUS 33 41 10 8 9 15-19 48 33 9 5 5 20-29 31 37 15 11 7 VANUS 30-39 49 32 5 7 8 40-49 45 39 5 4 6 50-59 70 24 3 11 60-74 79 19 11 TALLI NN 49 33 7 5 6 P IIR KO ND PÕHJA-EESTI 64 26 4 33 LÄÄNE-EE ST I 67 25 32 5 KESK-EESTI 70 21 5 13 LÕUNA-EE STI 61 29 4 4 3 KIR DE -E E S TI 39 38 7 10 7 KUNI 800 EUR 65 24 4 3 4 S IS S E TULE K 801-1200 EUR 54 35 6 23 1201-1700 EUR 54 32 4 6 5 1701-2500 EUR 61 28 3 4 4 ÜLE 25 00 E UR 60 28 4 6 2 S IS S E TULE KUT E I OLE 37 44 9 9 EI SO OV I AVALDADA/E I O SKA Ö ELDA 46 27 13 6 9 Kindlasti vajalikuks Pigem vajalikuks Pigem ebavajalikuks Täiesti ebavajalikuks Ei oska öelda Joonis 36. Suhtumine noormeeste ajateenistuse vajalikkusesse 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 46 2023. aastal peab noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks 92% eestlastest ning 74% muust rahvusest eestimaalastest. Muust rahvusest ajateenistuse pooldajate osakaal on võrreldes 2022. aastaga kasvanud (+7%). Kindlasti vajalikuks peavad noormeeste ajateenistuse läbimist enim 60–74- (79%) ja 50–59- aastased (70%), kuni 800 eurot kuus teenivad (65%) ning Kesk-Eestis (70%) elavad eestimaalased. 93 94 92 95 92 94 91 93 94 92 87 88 90 89 90 87 85 84 82 11 10 13 13 12 9 8 6 6 8 7 5 7 6 7 5 4 5 7 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Pigem/kindlasti mittevajalik Pigem/Kindlasti vajalik Joonis 37. Suhtumine noormeeste ajateenistuse vajalikkusesse aastate lõikes (%; N=kõik vastajad). 6.1.2 Ajateenistusest kõrvale hoidmine 2023. aastal suhtub 55% Eesti elanikest ajateenistuse kohustusest kõrvalehoidjatesse taunivalt – 36% suhtub sellesse pigem negatiivselt ja 19% mõistab sellise käitumise täielikult hukka (joonis 38). Alates 2018. aastast on negatiivne hoiak ajateenistusest kõrvalehoidjatesse iga aastaga veidi vähenenud (67%-lt 55%-ni) ning kasvanud seda mõistva hoiaku osakaal (27%-lt 38%-ni). Ka 2023. aastal suhtutakse võrreldes eelneva aastaga ajateenistusest kõrvalehoidmisesse leebemalt – on toimunud 5% võrra nihe mõistva suhtumise poole. Ajateenistusest kõrvalehoidmisesse suhtuvad taunivamalt eestlased (59%), 60–74- (75%) ja 50–59-aastased (67%), Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eesti elanikud (61–63%) ning üle 2500 euro kuus teenivad eestimaalased. 47  2023 19 36 35 3 7 2022 23 37 31 2 7 KOKKU 2021 26 34 32 2 7 2020 21 43 29 1 6 2019 22 43 27 2 6 2018 23 44 26 1 6 RAH- VUS EES TLANE 21 38 33 2 5 M UU R AHVUS 14 32 40 4 11 15-19 9 27 53 7 5 20-29 9 22 48 9 11 VANUS 30-39 14 34 40 4 9 40-49 14 37 37 12 50-59 28 39 30 13 60-74 29 46 22 13 TALLINN 16 34 40 3 8 P IIR KO ND PÕHJA-EES TI 25 37 28 3 6 LÄÄNE-E ESTI 23 38 32 2 6 KESK-EESTI 23 40 35 2 LÕUNA-EESTI 20 38 33 3 7 KIR DE -E E S TI 13 31 39 4 13 KUNI 800 EU R 24 35 32 2 7 S IS S E TULE K 801-1200 EUR 21 35 37 1 6 1201-1700 EUR 16 37 36 3 8 1701-2500 EUR 18 41 34 3 5 ÜLE 2 500 E UR 27 37 28 52 SISSETULEKUT E I OLE 5 28 56 3 10 EI SO OV I AVALD AD A/ E I OSKA ÖELDA 11 35 35 6 13 Mõistan kõrvalehoidmise hukka Suhtun sellesse pigem negatiivselt/suhtun negatiivselt Suhtun sellesse mõistvalt Kiidan kõrvalehoidmise heaks Ei oska öelda Joonis 38. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 6.1.3 Naiste ajateenistuse läbimine Toetus naiste kohustuslikus korras ajateenistuse läbimisele on väike (6%), küll aga leiab ligi 80% Eesti elanikkonnast, et naistel võiks olla võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikus korras (joonis 39). Sealjuures ollase sagedamini seisukohal, et naised võiks sel juhul läbida ajateenistust samadel alustel meestaga (44%), kui eraldi programmi järgi (35%). 12% eestimaalaste hinnagul ei peaks aga naised üldse ajateenistust läbima. Naiste kohustuslikus korras ajateenistuse läbimist toetavad enam eestlased kui muust rahvusest elanikud ning sagedamini mehed kui naised. Vanusegruppidest on sellele suurim toetus 20–29- aastaste seas (14%) ning sissetuleku kategooriatest üle 2500 euro kuus teenivate (17%) Eesti elanike hulgas. 48 Naiste vabatahtlikku ajateenistuse läbimist samadel alustel meestega toetavad enim samuti mehed ja eestlased, samuti lääne-eestlased (54%). Antud seisukohal on sagedamini ka noored, millele viitab suur toetajate osakaal nii 15–19-aastaste (59%), kui alg- või põhiharidusega (55%) ning sissetulekuta (59%) isikute seas. Arvamusel, et naised ei peaks ajateenistust läbima, on keskmisest oluliselt sagedamini muust ahvusest eestimaalased (23%) ja Kirde-Eesti elanikud (26%), mis on suuresti kattuvad grupid. 2023 6 44 35 12 3 R AH- KOK- KU EESTLANE 8 50 33 7 2 VUS MUU RAHVUS 3 31 39 23 5 SUGU MEES 10 49 29 9 3 NAINE 2 38 41 15 3 15-19 10 59 22 5 4 20-29 14 42 26 13 5 VANUS 30-39 9 44 31 14 3 40-49 4 38 41 13 4 50-59 4 42 41 12 1 60-74 2 47 39 10 3 HARIDUS AL G- V ÕI PÕ HIH AR ID US 7 55 28 5 5 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 6 44 34 13 2 KÕR GH AR IDUS 6 41 38 12 4 TALLINN 8 39 37 13 4 P IIR KON D PÕHJA-EESTI 6 44 37 9 3 LÄÄNE-EE ST I 4 54 31 9 2 KESK-EESTI 2 48 43 3 5 LÕUNA-EE STI 9 47 31 11 2 KIRDE -E ESTI 1 36 31 26 6 KUNI 800 EUR 4 42 36 14 3 S IS S E T U LE K 8 01-1200 EUR 4 49 34 9 3 1201-1700 EUR 8 43 34 13 3 1701-2500 EUR 7 43 40 8 1 ÜLE 250 0 E UR 17 48 27 7 1 S IS S E TULE KUT E I OLE 7 59 23 7 5 EI SOOVI AVALDAD A/E I OSKA ÖELDA 3 33 39 18 6 Ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik nagu meestelegi Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult samadel alustel meestega Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult eraldi programmi järgi Naised ei peaks ajateenistust läbima Ei oska öelda Joonis 39. Suhtumine naiste osalemisse ajateenistuses 2023. aastal (%, N= kõik vastajad). 49 6.2 Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse 2023. aastal suhtub elukutselistesse kaitseväelastesse positiivselt kokku 89% Eesti elanikest, sealjuures 50% väga hästi ja 39% pigem hästi (joonis 40). Negatiivselt suhtus kutselistesse kaitseväelastesse vaid 4% elanikest, ent 7% ei osanud hinnangut anda. Võrreldes eelneva aastaga on 5% võrra kasvanud elukutselistesse kaitseväelastesse väga hästi suhtujate osakaal. Väga positiivselt suhtuvad elukutselistesse kaitseväelastesse enim eestlased, 15–19-aastased, 50-aastased ja vanemad ning üle 2500 euro kuus teenivad eestimaalased, samuti Kesk-Eesti elanikud. 2023 50 39 31 7 KOKKU 2022 45 43 31 9 2021 46 43 3 7 R AHVUS EESTLANE 57 35 31 4 M UU R AHVUS 35 47 41 13 SUGU MEES 51 37 51 6 NAINE 48 41 21 8 15-19 58 33 1 8 20-29 39 42 9 1 11 VANUS 30-39 43 37 6 1 13 40-49 45 45 21 8 50-59 59 37 22 60-74 56 39 113 TALLINN 46 41 31 9 P IIR KON D PÕHJA-EESTI 52 38 4 6 LÄÄNE- EES T I 57 36 2 5 KES K-EESTI 63 26 6 14 LÕUNA-EE STI 49 43 3 6 KIR DE- EES TI 41 40 7 2 11 KUN I 80 0 EU R 48 42 21 7 S IS S E T U LE K 801-1200 EUR 51 40 4 6 12 01-1700 EUR 53 37 4 6 17 01-2500 EUR 49 43 31 4 ÜLE 2 500 E UR 56 38 24 S ISSETU LE KUT E I OLE 48 44 8 EI S OOVI AVALD AD A/E I OS KA ÖELDA 44 31 6 2 17 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 40. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 50 6.3 Suhtumine reservteenistusse Reservväelastesse suhtutakse 2023. aastal väga hästi veidi vähemal määral kui elukutselistesse kaitseväelastesse (–7%), kuid positiivsete hinnangute osakaal kokku oli siiski 85% ning negatiivset suhtumist väljendas samuti vaid 4% Eesti elanikest (joonis 41). KOKKU 2023 43 42 31 11 EESTLANE 52 39 21 6 R AH- VUS MUU RAHVUS 25 46 5 3 21 15-19 41 41 4 14 20-29 30 45 61 18 VANUS 30-39 42 32 6 3 16 40-49 38 46 4 12 50-59 52 42 15 60-74 50 44 6 TALLI NN 43 36 41 16 PÕHJA-EESTI 48 43 1 7 PIIRKO ND LÄÄNE-EE ST I 47 45 3 6 KESK-EESTI 51 39 41 5 LÕUNA-EE STI 43 47 11 8 KIR DE -E E S TI 28 45 6 5 17 KUNI 800 EUR 43 44 21 10 801-1200 EUR 42 48 21 8 S IS S ET U LE K 1201-1700 EUR 44 39 5 2 10 1701-2500 EUR 50 38 41 7 ÜLE 25 00 E UR 53 39 8 S IS S E TULE KUT E I OLE 33 53 2 12 EI SO OV I AVALDADA/E I O SKA ÖELDA 32 33 5 3 27 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 41. Suhtumine reservväelastesse 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 51 Väga positiivselt suhtuvad reservväelastesse enim eestlased, 50-aastased ja vanemad, üle 2500 euro kuus teenivad eestimaalased ning Kesk-Eesti elanikud. Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega on eestimaalastel kõige sagedamini sõprade ja tuttavate kaudu – kolmandik tõi välja, et keegi nende tutvusringkonnast on reservväelane (joonis 42). Veidi vähem kui viiendikul on reservväelasest elukaaslane või muu lähedane isik, 14% töökaaslane ning 11% on ise on reservväelased. Reservväelastega üldse kokkupuuteid ei olnud 28%-l. SÕBER, TUTTAV ON RESERVVÄELANE 33 LÄHEDANE, ELUKAASLANE ON RESERVVÄELANE 18 ISIKLIKULT EI TUNNE, AGA OLEN MUJALT KUULNUD/NÄINUD 17 TÖÖKAASLANE ON RESERVVÄELANE 14 OLEN ISE RESERVVÄELANE 11 EI OMA KOKKUPUUTEID/EI OSKA ÖELDA 28 Joonis 42. Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega 2023. aastal (%, mitu vastust; N=kõik vastajad). Eestlastel on reservväeastest sõpru või tuttavaid kaks korda sagedamini kui muust rahvusest eestimaalastel, samuti on eestlased ise sagedamini reserväes või on seda mõni nende lähedane (joonis 43). 40 SÕBER, TUTTAV ON RESERVVÄELANE 20 21 LÄHEDANE, ELUKAASLANE ON RESERVVÄELANE 11 13 OLEN ISE RESERVVÄELANE 7 22 EI OMA KOKKUPUUTEID/EI OSKA ÖELDA 41 Eestlane Muu rahvus Joonis 43. Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega rahvuse lõikes 2023. aastal (%, mitu vastust; N=kõik vastajad). 52  7. Riigikaitselised organisatsioonid 7.1 Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse 2023. aastal suhtutakse vabatahtlikesse kaitseliitlastesse jätkuvalt valdavalt positiivselt (joonis 44). 84% Eesti elanikest suhtub vabatahtlikesse kaitseliitlastesse väga hästi või pigem hästi, samas kui negatiivset suhtumist väljendab 6% elanikest. Võrreldes eelneva aastaga 2023. aastal olulisi muutusi suhtumises vabatahtlikesse kaitseliitlastesse toimunud ei ole. 2023. aastal suhtuvad vabatahtlikesse kaitseliitlastesse kõige positiivsemalt eestlased, 15–19- ja 50–59-aastased, 1701–2500 eurot kuus teenivad ning Kesk-Eestis elavad eestimaalased. 2023 50 34 4 2 10 RAHVUS KOKKU 2022 49 32 5 2 12 2021 43 37 6 2 12 EESTLANE 63 30 3 13 MUU RAHVUS 21 42 8 5 23 SUGU MEES 51 33 6 2 8 NAINE 49 36 3 2 11 15-19 59 31 11 7 20-29 44 38 6 2 10 V ANUS 30-39 48 30 8 4 10 40-49 41 34 6 3 16 50-59 57 32 21 9 60-74 53 39 11 6 TALLINN 46 34 5 3 12 P IIR KO ND PÕHJA-EESTI 57 30 5 2 7 LÄÄNE-EE ST I 58 35 1 6 KESK-EESTI 61 33 2 5 LÕUNA-EE STI 54 36 31 6 KIR DE -E E S TI 23 36 11 7 23 KUNI 800 EU R 49 39 21 9 S ISSETU LE K 801-1200 EUR 47 40 22 9 1201-1700 EUR 50 33 7 3 8 1701-2500 EUR 58 28 6 2 7 ÜLE 25 00 E UR 54 31 7 1 6 S IS S E TULE KUT E I OLE 56 30 2 12 EI SO OV I AVALDADA/E I O SKA ÖELDA 41 28 6 5 21 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 44. Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse 2023. aastal (%, N= kõik vastajad). 53 7.2 Kaitseliidu ülesanded Selgitamaks inimeste arusaama Kaitseliidu tegevuse prioriteetidest, paluti vastajail valida etteantud loetelust kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestusena: milline on olulisuselt esimene, teine ja kolmas ülesanne (joonis 45). Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse 2023. aastal valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul, osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks (joonised 43–44). V ALM IS TUM INE ELANIKKONNA ORGANIS EERITUD KAITSE KS 17 18 15 OHU OLU KORDADE P UHUL OS ALEMINE P ÄÄS TETEGEV USES ÕNNE TUS TE JA KATAS TR OOFIDE 16 15 15 KORR AL P IDEV V ALMISOLEK RIIGI SÕ JALISE KS KAITSEKS 17 13 10 K AITS ETAHTE TÕSTMINE ELANIKKONNA H ULGAS 12 11 10 OS ALEMINE S IS ER IIKLIKE JULGEOLEKUKRIISIDE LAHENDAMISEL 8 10 11 S ÕJALISE V ÄLJ AÕP P E LÄB IVIIMINE KAITS ELIITLAS TELE 10 8 9 NOOR TE HU V ITEGEVUS E KOR RALDAM INE 4 7 9 (KODUTÜTRED/NOORED KOTKAD) KAITSEVÄELE JA KAITSELIIDULE ÜHIS KONNAS LAIA TOETU SP INNA 4 4 6 LOOMINE SÕJALIS TEL MISS IOONIDEL OSALEMINE V ÄLJASP OO L EE STIT 13 2 Esimene Teine Kolmas Joonis 45. Hinnangud Kaitseliidu kolmele peamisele ülesandele 2023. aastal (%, 3 valikut tähtsuse järjekorras, N= kõik vastajad). 54 Kolmes Kaitseliidu kõige olulisemaks peetavas ülesandes ei ole viimase aasta jooksul olulisi muutusi toimunud (joonis 46). Võrreldes eelneva aastaga näevad Eesti elanikud 2023. aastal Kaitseliidu ülesandena mõnevõrra vähem sõjalise väljaõppe läbiviimist kaitseliitlastele (–4%) ja noorte huvitegevuse korraldamist (–3%). 50 VALMISTUMINE ELANIKKONNA 51 ORGANISEERITUD KAITSEKS OHUOLUKORDADE 49 PUHUL 25 28 46 OSALEMINE PÄÄSTETEGEVUSES ÕNNETUSTE JA 45 55 KATASTROOFIDE KORRAL 43 39 40 41 PIDEV VALMISOLEK RIIGI SÕJALISEKS KAITSEKS 36 47 47 32 33 KAITSETAHTE TÕSTMINE ELANIKKONNA HULGAS 29 31 34 26 SÕJALISE VÄLJAÕPPE LÄBIVIIMINE 30 26 KAITSELIITLASTELE 38 40 29 OSALEMINE SISERIIKLIKE JULGEOLEKUKRIISIDE 28 31 LAHENDAMISEL 23 25 20 NOORTE HUVITEGEVUSE KORRALDAMINE 23 26 (KODUTÜTRED/NOORED KOTKAD) 20 20 14 KAITSEVÄELE JA KAITSELIIDULE ÜHISKONNAS 14 15 LAIA TOETUSPINNA LOOMINE 14 16 6 SÕJALISTEL MISSIOONIDEL OSALEMINE 5 6 VÄLJASPOOL EESTIT 11 7 2023 2022 2021 2020 2019 Joonis 46. Hinnangud Kaitseliidu peamistele ülesannetele aastatel 2019–2023 (%, N=kõik vastajad). 55 Võrreldes eestlaste ja muu rahvuse esindajate arusaamu Kaitseliidu peamistest ülesannetest ilmneb, et eestlaste hinnangul on nendeks oluliselt sagedamini pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks, kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas ning sõjalise väljaõppe läbiviimine kaitseliitlastele (joonis 47). Muust rahvusest eestimaalased peavad aga Kaitseliidu peamiseks ülesandeks enam osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral, samuti puudub neil sagedamini antud küsimuses seisukoht („ei oska öelda“). VALMISTUMINE ELANIKKONNA ORGANISEERITUD 51 KAITSEKS OHUOLUKORDADE PUHUL 49 46 PIDEV VALMISOLEK RIIGI SÕJALISEKS KAITSEKS 28 OSALEMINE PÄÄSTETEGEVUSES ÕNNETUSTE JA 43 KATASTROOFIDE KORRAL 52 37 KAITSETAHTE TÕSTMINE ELANIKKONNA HULGAS 22 SÕJALISE VÄLJAÕPPE LÄBIVIIMINE 31 KAITSELIITLASTELE 16 OSALEMINE SISERIIKLIKE JULGEOLEKUKRIISIDE 29 LAHENDAMISEL 29 22 NOORTE HUVITEGEVUSE KORRALDAMINE 16 KAITSEVÄELE JA KAITSELIIDULE ÜHISKONNAS 15 LAIA TOETUSPINNA LOOMINE 11 SÕJALISTEL MISSIOONIDEL OSALEMINE 7 VÄLJASPOOL EESTIT 6 6 EI OSKA ÖELDA 23 Eestlased Mitte-eestlased Joonis 47. Hinnangud Kaitseliidu peamistele ülesannetele aastatel rahvuse lõikes 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 56 7.3 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega Eesti elanikelt uuriti ka, millised on nende enda ja nende lähedaste kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega. 2023. aastal on ajateenistusega kaitseväes pere või sõprade kaudu kokku puutunud 58%, õppekogunemiste, kordusõppuste ja vabatahtlike reservohvitseride kursustega kaitseväes 46%, tegevteenistuses osalemisega kaitseväes 37%, Kaitseliidu ja/või Naiskodukaitse tegevusega 33%, riigikaitseõpetusega 29% ning Noorte Kotkaste ja Kodutütardega 21% (joonis 48). Isiklikult ollakse kõige sagedamini kokku puutunud riigikaitseõpetusega koolis (12%) ning ajateenistusega kaitseväes (11%). 12 RIIGIKAITSEÕPETUS KOOLIDES 29 11 AJATEENISTUS EESTI KAITSEVÄES 58 5 KAITSELIIDU/NAISKODUKAITSE TEGEVUS 33 ÕPPEKOGUNEMISED/KORDUSÕPPUSED/ 7 VABATAHTLIKUD RESERVOHVITSERIDE KURSUSED EESTI KAITSEVÄES 46 5 NOORTE KOTKASTE/KODUTÜTARDE TEGEVUS 21 TEGEVTEENISTUSES OSALEMINE EESTI 3 KAITSEVÄES 37 Ise osalenud Pereliikmed või sõbrad Joonis 48. Kokkupuude riigikaitseliste struktuuridega 2023. aastal (%, N= kõik vastajad). Võrreldes eelneva aastaga ei ole 2023. aastal isiklikus kokkupuutes riigikaitseliste struktuuridega märkimisväärseid erinevusi toimunud ei ole, ent pereliikmete või sõprade kaudu on eestimaalastel olnud varasemast oluliselt rohkem kokkupuuteid tegevteenistuses osalemisega Eesti kaitseväes (+11%) ning õppekogunemiste, kordusõppuste ja/või vabatahtlike reservohvitseride kursustega Eesti kaitseväes (+9%). 57 7.4 Suhtumine liitumisse Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevuses mitte osalenud eestimaalastelt küsiti, kuidas nad suhtuksid ettepanekusse antud organisatsioonidega liituda. Kummagi organisatsiooni töös isiklikult mitte osalenutest 7% arvab, et vastaks ettepanekule liikmeks astuda kindlasti jaatavalt ning 27% vastaks pigem jaatavalt, 28% pigem ei liituks ja 23% ei liituks kindlasti (joonis 49). 2023 7 27 28 23 16 R AHVUS KOKKU 2022 6 26 29 22 17 2021 5 21 29 30 16 EESTLANE 7 33 29 17 14 MUU RAHVUS 6 15 25 35 20 SUGU MEES 9 30 26 20 16 NAINE 4 24 30 27 15 15-19 8 26 28 19 19 20-29 4 14 31 29 22 VANUS 30-39 5 26 27 22 20 40-49 5 29 27 24 15 50-59 12 38 23 18 9 60-74 7 25 30 25 14 HARIDUS ALG- V ÕI PÕH IH AR ID US 13 22 31 21 14 KE S K-, KE S KE R I- VÕ I KUTS E H AR ID US 7 28 26 25 14 KÕRGHAR IDU S 5 27 29 21 19 KUNI 80 0 EUR 10 21 29 30 10 S IS S E TULE K 8 01-1200 EUR 5 29 34 20 13 1201-1700 EUR 4 29 25 21 21 1701-2500 EUR 10 32 27 17 14 ÜLE 250 0 EUR 11 39 27 17 6 S IS S E T U LE KU T E I O LE 3 26 26 23 23 EI SOOVI AVALDAD A/E I OSKA ÖELDA 2 21 23 27 27 Kindlasti liituksin Pigem liituksin Pigem ei liituks Kindlasti ei liituks Ei oska öelda Joonis 49. Suhtumine liitumisse Naiskodukaitse ja Kaitseliiduga 2023. aastal (%, N=1144). Võrreldes 2022. aastaga 2023. aastal valmisolekus Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liituda olulisi muutusi toimunud ei ole. Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liitumist kaaluksid vastava ettepaneku korral 2023. aastal enim eestlased, mehed, 50–59-aastased, alg- või põhiharidusega ning üle 2500-eurose sissetulekuga inimesed. 58  8. NATO 8.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse 2023. aastal pooldab 82% eestimaalastest Eesti kuulumist NATO-sse, sealjuures on 63% kindlalt poolt ja 19% pigem poolt (joonis 50). Elanikest 11% on aga NATO-sse kuulumise vastu ning 7% ei oska selles küsimuses seisukohta võtta. 2023 63 19 6 5 7 R AHVUS KO KKU 2022 63 17 6 6 9 2021 54 24 9 5 8 EESTLANE 79 15 213 MUU RAHVUS 30 27 15 14 14 SUGU MEES 67 17 5 6 5 NAINE 60 20 8 4 8 15-19 71 15 1 6 6 20-29 58 18 9 1 14 VANUS 30-39 59 18 8 8 7 40-49 52 24 8 9 8 50-59 70 15 3 5 6 60-74 71 18 5 33 TALLINN 61 20 8 5 7 P IIR KO ND PÕHJA-EESTI 72 13 8 43 LÄÄNE-EE ST I 72 22 12 3 KESK-EES TI 72 15 42 8 LÕUNA-EE STI 69 17 4 4 6 KIR DE -E ESTI 28 25 15 17 15 KUNI 80 0 EUR 62 20 8 6 6 S IS S E T U LE K 801-1200 EUR 59 23 7 5 7 1 201 -1700 EUR 66 16 6 7 6 1 701 -2500 EUR 74 16 33 5 ÜLE 2 50 0 EUR 76 13 6 14 S IS S E T U LE KU T E I O LE 56 23 22 16 EI SOOVI AVALDAD A/E I OSKA ÖELDA 50 21 9 9 12 Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda Joonis 50. Hoiakud NATO-sse kuulumise suhtes 2023. aastal (%; N=kõik vastajad). Rahvuse lõikes pooldavad enim NATO-sse kuulumist eestlased (94%) ja oluliselt vähem muu rahvuse esindajad (57%). Kindlalt pooldavad Eesti NATO-sse kuulumist enim mehed (84%), 60–74-aastased (90%), üle 1700-eurose sissetulekuga (89%) eestimaalased ning Lääne-Eesti elanikud (94%). 59 Kõige suurem vastuseis Eesti NATO-sse kuulumisele on lisaks muust rahvusest elanikele (29%) ka 30-49-aastaste (16–17%) ning Kirde-Eesti elanike hulgas (32%). Perioodil 2000–2005 jäi elanike osakaal, kes pooldasid kuulumist NATO-sse, alla 70% (joonis 51). Aastatel 2006–2021 oli toetajate osakaal püsivalt üle 70%. Viimastel aastatel on toetus NATO-sse kuulumisele olnud kasvutrendis, jõudes 2023. aastal 82%-ni. 80 76 80 82 74 74 71 73 71 75 79 79 72 71 72 71 75 75 78 69 63 54 54 45 28 26 32 28 21 18 19 17 20 20 21 19 19 19 15 13 14 15 17 15 14 14 12 11 Pigem/kindlasti poolt Pigem/kindlasti vastu Joonis 51. Hoiakud NATO-ga liitumise/NATO-sse kuulumise suhtes aastate lõikes (%, N=kõik vastajad). Kõigil uuringuaastatel on NATO-sse kuulumist pooldanud enam eestlased (joonis 52). Aastal 2023 pooldab NATO-sse kuulumist 94% eestlastest ja 57% muu rahvuse esindajatest. Kui eestlaste toetus NATO-sse kuulumisele on püsinud eelneva aastaga võrreldes samal tasemel, siis muust rahvusest eestimaalaste seas on toimunud 7%-line toetuse suurenemine. Samalaadne toetuse kasv leidis aset ka eelmisel aastal. 93 93 94 94 94 91 89 91 89 90 91 93 88 87 89 90 89 89 83 83 82 80 79 79 78 80 74 74 76 75 75 75 73 71 73 71 72 71 72 71 69 66 65 63 56 54 54 57 50 52 50 45 44 44 44 42 44 42 43 39 38 37 34 31 33 33 31 31 33 31 32 24 Kõik Eestlane Muu rahvus Joonis 52. Hoiakud NATO-ga liitumise/NATO-sse kuulumise suhtes aastate ja rahvuse lõikes (%, N=kõik vastajad). 60 8.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral 2023. aastal arvab ligi 30% Eesti elanikest, et NATO-sse kuulumine aitab ära hoida sõjalisi konflikte (joonis 53). Pea pooled Eesti elanikest usuvad, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi, kümnendik on seisukohal, et NATO piiruks poliitilise ja diplomaatilise toetusega ning 7% elanike hinnangul ei ole Eestil NATO-lt mingisugust abi loota. 2023 29 48 10 7 6 SUGU R AHVUS KOKKU 2022 26 48 11 7 8 2021 26 43 15 7 9 EESTLANE 33 57 6 23 MUU RAHVUS 23 30 18 18 11 MEES 39 41 7 7 5 NAINE 20 55 12 7 6 15-19 26 53 10 4 8 20-29 28 48 8 6 11 VAN US 30-39 26 44 14 10 6 40-49 29 42 10 12 8 50-59 29 51 10 5 5 60-74 35 54 6 51 H AR ID US ALG- V ÕI PÕH IH AR ID US 29 53 3 7 8 KE S K-, KE S KE R I- VÕ I KUTS E H AR ID US 27 50 9 8 7 KÕRGHAR IDU S 32 46 12 7 4 TALLINN 31 46 8 8 8 P IIR KON D PÕHJA-EESTI 33 47 12 7 2 LÄÄNE-EE ST I 30 56 8 43 KESK- EES TI 25 58 6 8 3 LÕUNA-EE STI 30 54 8 4 4 KIR DE -E ESTI 24 28 20 15 13 KUNI 80 0 EUR 26 53 9 8 4 S IS S E TULE K 8 01-1200 EUR 30 46 13 7 5 1201-1700 EUR 29 50 9 6 6 1701-2500 EUR 36 49 7 5 3 ÜLE 250 0 EUR 42 39 9 7 4 S IS S E T U LE KU T E I O LE 28 37 12 5 19 EI SOOVI AVALDAD A/E I OSKA ÖELDA 21 43 13 13 11 NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega Eestil pole NATO-lt mingit abi loota Ei oska öelda Joonis 53. Hinnangud NATO rollile Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 61 Eestlased on muust rahvusest elanikega võrreldes oluliselt sagedamini seisukohtadel, et NATO-sse kuulumine hoiab ära sõjalise konflikti ning konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi. Muu rahvuse esindajated on aga oluliselt sagedamini seisukohtadel, et sõjalise konflikti puhkedes piirduks NATO vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega ning Eestil pole NATO-lt mingit abi loota. Mehed usuvad sagedamini, et NATO-sse kuulumine hoiaks sõjalise konflikti ära, naised on aga sagedamini seisukohal, et konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi. Vanusrühmadest on NATO käitumise suhtes kõige positiivsemalt meelestatud vanim, 60–74- aastaste eagrupp ning sissetuleku jaotuse põhjal üle 2500-eurose netosissetulekuga eestimaalased. Võrreldes hinnanguid piirkondade lõikes, ilmneb, et Kirde-Eesti elanike seas on enim neid, kes arvavad, et NATO toetus piirduks sõjaohu korral vaid diplomaatilise toega või Eestil poleks NATO-lt oodata mingisugust abi. 8.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks 2023. aastal peab ligikaudu viiendik eestimaalastest NATO poolt ettevõetud samme Eesti julgeoleku tagamiseks täiesti piisavaks ning pooled pigem piisavaks (joonis 54). Võrreldes eelneva aastaga hinnagutes olulisi muutusi toimunud ei ole. 2023. aastal peab eestlastest NATO poolt ettevõetud samme Eesti julgeoleku tagamiseks piisavaks 79% elanikest, teistest rahvustest elanikest aga vaid 48%. Täiesti piisavaks hindavad NATO panust Eesti julgeoleku tagamisel sagedamini mehed kui naised. Hinnangud NATO panusele on kõrgemaid 60–74-aastaste vanuserühmas, üle 2500- eurose kuu sissetulekuga elanike seas ning Põhja- ja Lääne-Eestis. 62  2023 19 50 11 4 16 2022 20 48 11 5 15 KO KKU 2021 18 46 10 4 22 2020 19 47 6 2 26 2019 18 49 6 3 24 2018 21 50 6 3 20 RAHVUS EESTLANE 20 59 8 2 11 MUU RAHVUS 16 32 16 10 27 SUGU MEES 22 50 12 4 12 NAINE 16 50 9 4 20 15-19 13 56 10 3 19 20-29 16 42 15 5 22 VANUS 30-39 17 45 13 6 19 40-49 17 48 9 6 20 50-59 23 53 10 3 11 60-74 24 56 8 1 10 TALLINN 22 44 13 4 17 P IIR KO ND PÕHJA-EESTI 22 54 9 5 10 LÄÄNE-EE ST I 21 57 10 2 11 KESK-EESTI 12 62 10 4 13 LÕUNA-EE STI 17 54 10 3 17 KIRDE -E ESTI 13 37 11 10 29 KUNI 800 EUR 22 49 9 4 17 8 01-1200 EUR 15 53 11 4 17 S IS S E TULE K 1201-1700 EUR 17 53 12 3 15 1701-2500 EUR 20 55 10 4 11 ÜLE 250 0 E UR 29 48 12 4 7 S IS S E TULE KUT E I OLE 19 35 14 2 30 EI SOOVI AVALDAD A/E I OSKA ÖELDA 15 41 13 9 23 Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda Joonis 54. Elanike hinnang NATO panustamisele Eesti julgeoleku tagamisel 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 63 Toetus NATO liitlasvägede kohalolekule Eestis on viimase viie aasta jooksul kasvanud – 2023. aastal pooldab seda kindlasti 53% ning 27% on samuti pigem toetaval seisukohal (joonis 55). 2023 53 27 9 6 7 2022 54 22 10 6 8 KOKKU 2021 46 29 9 9 8 2020 40 35 10 6 8 2019 38 36 9 8 9 2018 36 33 14 8 9 RAH- VUS EESTLAN E 66 26 31 4 MUU RAHVUS 24 29 20 15 13 SUGU MEES 57 24 8 7 5 NAINE 48 29 10 5 8 15-19 53 32 5 5 5 20-29 48 23 13 2 15 VANUS 30-39 53 20 8 10 8 40-49 44 28 11 9 8 50-59 58 27 8 34 60-74 58 31 6 32 TALLINN 51 26 10 6 7 PIIRKOND P ÕHJ A-EES TI 62 20 8 5 5 LÄÄNE-EES TI 61 29 42 5 KESK -EE STI 66 21 43 7 LÕUNA-EESTI 54 30 6 4 6 KIRDE-EESTI 22 31 23 15 9 KUNI 800 EUR 50 32 8 6 4 SISSETULEK 801-1200 EUR 49 29 11 5 7 1201-1700 EUR 56 24 10 6 4 1701-2500 EUR 63 23 7 3 5 Ü LE 2500 EUR 67 18 52 7 SIS SETULEK UT EI O LE 43 30 5 7 16 EI SOOV I AVALDADA/EI OSKA ÖELDA 37 26 9 13 16 Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda Joonis 55. Elanike suhtumine NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis 2023. aastal (%, N=kõik vastajad) NATO liitlasvägede kohalolekut pooldab 92% eestlastest, muust rahvusest elanike puhul on see osakaal oluliselt väiksem – 53%, kuid samas on see viimase aasta jooksul 10% võrra kasvanud. Vaid 4% eestlastest ei poolda NATO liitlasvägede kohaolekut, muu rahvuse esindajatest aga 35%. 64 NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis suhtuvad toetavamalt mehed kui naised, vanusegruppidest on kõige positiivsemalt meelestatud 50–74-aastased ning sissetuleku osas kuus üle 2500 euro teenivad eestimaalased. Piirkondadest eristub teistest enim Kirde-Eesti, mille elanikest on 38% NATO liitlasvägede kohaloleku vastu. 8.4 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele 2023. aastal näevad Eesti elanikud NATO lahingugrupi sõdureid jätkuvalt kõige sagedamini professionaalsetena (46%) ning leitakse, et nad on sõbralikud (30%), võimekad (27%), heade kavatsustega (25%), viisakad (20%) ja pühendunud (18%) (joonis 56). Negatiivseid omadussõnu seostatakse NATO lahingugrupi sõduritega suhteliselt harva. Paari protsendi ulatuses leitakse ka, et NATO lahingugrupi sõdurid on tõrksad, vaenulikud, ebaprofessionaalsed, vähevõimekad ning pole koostööaltid (1–2%). Sama harva peeti neid ka õnnelikeks (2%). 46 PROFESSIONAALSED 49 46 47 30 SÕBRALIKUD 22 29 29 27 VÕIMEKAD 27 24 14 25 HEADE KAVATSUSTEGA 26 25 23 20 VIISAKAD 16 19 24 18 PÜHENDUNUD 20 19 16 12 EESTI SUHTES ÜKSKÕIKSED 13 13 7 9 EESTIST HÄSTI 8 INFORMEERITUD 8 16 8 AVALAD, AVATUD 7 8 9 5 MITTEUSALDUSVÄÄRSED 5 8 3 5 VARJATUD 5 7 5 4 EI OLE PÜHENDUNUD 4 4 2 4 LUGUPIDAMATUD 4 3 2023 2022 2021 2020 2 Joonis 56. Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele 2020–2023 (%, N=kõik vastajad). 65 Võrreldes 2021. aastaga pole Eestis paiknevate NATO lahingugrupi sõdurite kuvand märkimisväärselt muutunud. Kui 2022. aastal oli suurimaks muutuseks eelneva aastaga see, et NATO sõdureid peeti harvemini sõbralikeks (–7%), siis 2023. aastaks on hinnangud nende sõbralikkusele taas paranenud (+8%). Võrreldes 2022. aastaga peetakse sõdureid 2023. aastal mõnevõrra enam ka viisakateks (+4%). Eestlaste ja muu rahvuse esindajate hinnangud NATO sõdurite kuvandi osas on üsna polariseerunud. Teistest rahvustest elanikud kirjeldavad NATO liitlasvägesid pigem negatiivsete omadussõnadega, kuid esineb ka positiivset. Kõige sagedamini näevad teistest rahvustest elanikud NATO liitlasvägede sõdureid Eesti suhtes ükskõiksetena (25%), kuid samas siiski professionaalsetena (26%) (joonis 57). Eestlaste puhul on valdavalt kirjeldatud NATO lahingugrupi sõdureid positiivsete omadussõnadega. Kõige sagedamini näevad eestlased liitlasvägede esindajaid professionaalsete (56%), sõbralike (37%), võimekate (34%), heade kavatsustega olevate (30%), pühendunute (24%) ja viisakatena (24%). Muust rahvusest elanike seas suhteliselt sagedane ka kindla kuvandi puudumine (37% jättis vastuse andmata), eestlaste seas on neid mõnevõrra vähem (24%). PROFESSIONAALSED 56 26 SÕBRALIKUD 37 16 VÕIMEKAD 34 11 HEADE KAVATSUSTEGA 30 15 PÜHENDUNUD 24 5 VIISAKAD 24 11 EESTIST HÄSTI INFORMEERITUD 10 5 AVALAD, AVATUD 9 6 EESTI SUHTES ÜKSKÕIKSED 6 25 EI OLE PÜHENDUNUD 2 7 LUGUPIDAMATUD 2 7 MITTEUSALDUSVÄÄRSED 1 15 EBAPROFESSIONAALSED 1 5 VÄHEVÕIMEKAD 1 5 TÕRKSAD, POLE KOOSTÖÖALTID 0 3 Eestlased Muu rahvus Joonis 57. Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele rahvuse lõikes 2023 (%, N=kõik vastajad). 66  9. Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Järgnevalt analüüsitakse elanikkonna hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes – kui vajalikuks peetakse Eesti osalemist sellistel operatsioonidel ning mis põhjustel peaks Eesti välismissioonidel osalema. 9.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides Elanike suhtumine Eesti rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise vajalikkusesse on 2023. aastal jätkuvalt positiivne – pooldajaid on 61%, vastaseid 29% ning kümnendikul puudub selles osas arvamus (joonis 58). Võrreldes eelneva aastaga märkimisväärseid muutusi toimunud ei ole. 2023 23 38 20 9 10 2022 23 35 19 10 13 KOKKU 2021 24 39 18 8 11 2020 24 43 13 12 8 2019 25 39 13 12 11 2018 25 41 13 11 10 2023 30 42 15 5 8 EESTLASED 2022 30 43 14 5 9 2021 30 42 15 5 9 2020 29 45 11 9 7 2019 30 42 12 7 9 2018 32 44 12 6 7 2023 8 29 30 18 15 MUU RAHVUS 2022 8 20 30 22 20 2021 10 33 27 15 15 2020 14 41 16 18 11 2019 15 35 15 24 11 2018 11 36 15 23 15 Jah, kindlasti Pigem jah/Tõenäoliselt jah Pigem mitte/Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 58. Hinnang Eesti kaitsejõudude üksuste osalemise vajalikkusele sõjalistes operatsioonides maailma pingekolletes (%, N=kõik vastajad). Eestlaste seas on toetus rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemisele olnud läbivalt kõrgem kui muust rahvusest elanike seas. 2022. aastal Venemaa sõja eskaleerumisel Ukrainas muutusid muust rahvusest elanikkonna hinnangud oluliselt madalamaks, kuid aastal 2023. on ka nende toetus rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemisele kasvanud (+9%). 67 9.2 Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, teine ja kolmas põhjus. Kõige olulisemate põhjustena, miks osaleda rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, märgiti, et see annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse ning tagab Eestile võimalike ohtude korral NATO abi (joonis 59). ANNAB MEIE SÕDURITELE VAJALIKU R EAALSE LAHINGUKOGEMUSE 31 21 12 TAGAB N ATO ABI EES TILE VÕIMALIKE OH TUD E P UH UL 19 15 12 AITAB KAASA RAHU TAGAMIS ELE M AAILM AS TERVIKU NA 8 10 11 ANNAB EE STILE VÕIM ALUS E RÄÄK ID A KAAS A M AAILMA P OLIITIKAS 6 9 13 KAITSEB KRIISIP IIRKONDADE ELANIKK E 6 10 13 AITAB ÄRA HOIDA KONFLIKTIDE LEVIMIST EESTISSE 4 7 7 V ÄLISM IS SIOONIDEL OS ALEMINE ON IGA DEM OKRAATLIKU RIIGI KOHUS TUS 3 4 5 AITAB LEVITADA D EM OKRAATLIKKE V ÄÄRTUSI MAAILM AS 23 6 Esimene Teine Kolmas Joonis 59. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides 2023. aastal (%, 3 valikut tähtsuse järjekorras, N=kõik vastajad). Viimaste aastatega on elanike hinnangud rahvusvahelistes missioonides osalemise peamistele põhjustele püsinud suhteliselt stabiilsena (joonis 60). 68  63 ANNAB MEIE SÕDURITELE VAJALIKU REAALSE 55 58 LAHINGUKOGEMUSE 60 58 45 TAGAB NATO ABI EESTILE VÕIMALIKE OHTUDE 51 47 PUHUL 41 44 29 AITAB KAASA RAHU TAGAMISELE MAAILMAS 36 37 TERVIKUNA 28 26 29 ANNAB EESTILE VÕIMALUSE RÄÄKIDA KAASA 23 30 MAAILMA POLIITIKAS 27 26 28 28 KAITSEB KRIISIPIIRKONDADE ELANIKKE 30 29 26 18 AITAB ÄRA HOIDA KONFLIKTIDE LEVIMIST 24 23 EESTISSE 22 22 12 VÄLISMISSIOONIDEL OSALEMINE ON IGA 12 14 DEMOKRAATLIKU RIIGI KOHUSTUS 18 17 10 AITAB LEVITADA DEMOKRAATLIKKE VÄÄRTUSI 10 13 MAAILMAS 7 6 10 8 EI OSKA ÖELDA 8 6 12 11 MITTE ÜKSKI NEIST PÕHJUSTEST 8 13 15 2023 2022 2021 2020 2019 Joonis 60. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides 2019–2023 (%, N=kõik vastajad). 2023. aastal peetakse varasemast olulisemaks meie sõdurite vajaliku reaalse lahingukogemuse saamist (+8%) ja Eestile maailma poliitikas kaasa rääkimise võimaluse andmist (+6%). Vähemal määral toodi aga esile rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide kaasa aitamist rahu tagamisele maailmas tervikuna (–7%), Eestile võimalike ohtude puhul NATO abi tagamist (– 6%) ning abi konfliktide Eestisse levimise ära hoidmisel (–6%). Elanikest 12% hinnangul ei põhjenda rahvusvahelistes missioonides osalemist miski. 69  10. Riigikaitseõpetus koolides 2023. aastal on eestimaalaste suhtumine riigikaitseõpetuse läbiviimise korraldusse keskharidust andvas õppeasutuses muutunud – kui varem nähti seda sagedamini vabaaine kui kohustusliku ainena, siis aine kohustuslikuna õpetamise pooldajad juba veidi ülekaalus (joonis 61). KOKKU 2023 46 41 8 6 2022 35 53 6 6 RAHVUS EESTLANE 55 37 3 4 MUU RAHVUS 25 50 16 9 15-19 36 46 9 10 20-29 31 49 13 6 VAN US 30-39 38 38 16 8 40-49 33 55 5 7 50-59 61 35 22 60-74 62 32 24 TALLINN 43 42 9 6 PÕHJA-EESTI 50 38 8 5 P IIR KO ND LÄÄNE-EE ST I 51 39 5 5 KESK-EESTI 57 38 24 LÕUNA-EE STI 50 41 5 5 KIR DE -E E S TI 25 48 16 11 KUNI 800 EU R 49 40 6 5 801-1200 EUR 50 38 7 5 S IS S E T U LE K 1201-1700 EUR 43 46 7 4 1701-2500 EUR 52 39 5 4 ÜLE 25 00 E UR 49 40 9 2 S IS S E TULE KUT E I OLE 30 47 12 12 EI SO OV I AVALD AD A/E I O SKA ÖELDA 32 40 14 14 Kohustusliku õppeainena Vabatahtliku õppeainena Õppeaine ei ole vajalik Ei oska öelda Joonis 61. Suhtumine riigikaitseõpetuse läbiviimise vormi keskharidust andvas õppeasutuses 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 70 Ligikaudu poolte eestimaalaste arvates võiks keskharidust andvast õppeasutuses (gümnaasium või kutsekool) olla riigikaitseõpetus kohustuslik õppeaine, üle 40% nägi seda vabatahtliku õppeainena, 8% pidas aine õpetamist ebavajalikuks ning 6% puudus selles küsimuses seisukoht. Kohustusliku õppeainena nägid riigikaitseõpetust keskharidust andvas õppeasutuses sagedaimini eestlased, 50–74-aastased ja Kesk-Eesti elanikud. Sissetuleku gruppidest pooldasid aine kohustuslikuna õpetamist teistest vähemal määral 1201–1700 kuus teenivad eestimaalased. 11. Meediatarbimine Selleks, et hinnata meediatarbimise seost riigikaitse alaste hoiakutega, sisaldus küsitlusankeedis ka ulatuslik meediatarbimise plokk. Kaardistati erinevate meediakanalite jälgimise sagedust ning hinnanguid erinevate meediakanalite olulisusele riigikaitse alase teabe saamisel. 11.1 Infokanalite jälgimine Eesti uudisteportaalidest on kõige enam jälgijaid Eesti Päevalehel/Delfil (73%), Postimehel (72%) ja Eesti Rahvusringhäälingu uudistel (71%) (joonis 62). Venemaa uudisteportaale ja ajalehtede võrguväljaandeid ning Uued Uudised portaali jälgitakse kõige vähem (15–18%). EES TI P ÄEV ALEHT / DE LF I (DELF I.EE, RUS.DELFI.EE) 40 13 20 25 3 EESTI RAH VUSRINGHÄÄLINGU UUDIS ED (UUDISED.ERR.EE, NOVOSTI.ERR.EE) 39 11 21 25 4 P OSTIMEES (P OSTIMEES.EE, RUS.POSTIMEES.EE) 34 14 24 26 2 TEISED E ESTI UUDIS TEP ORTAALID JA/V ÕI AJ ALEHTEDE 9 10 26 45 10 V ÕRGUV ÄLJAANDED ÕHTULE HT (ÕHTULEH T. EE) 9 7 20 60 4 TE IS TES KEE LTES UUDIS TEP OR TAALID , AJALEHTEDE V ÕRGU VÄLJAANDED 7 9 22 58 5 UUED UUDISED (UUEDUUDISED.EE) 4 4 10 77 5 V ENE M AA UUD ISTEP ORTAALID JA/VÕI AJALEH TEDE VÕRGUVÄLJAANDED 24 9 80 5 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 62. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete jälgimise sagedus 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 71 Muust rahvusest eestimaalased jälgivad eestlastest oluliselt vähem kõiki Eesti uudisteportaale ning rohkem Venemaa uudisteportaale (joonis 63). Vaid Postimehe lugemise sageduses ei olnud rahvuste vahel olulisi erinevusi. EESTI PÄEVALEHT / DELFI (DELFI.EE, RUS.DELFI.EE) Eestlane 45 12 19 23 2 Muu rahvus 29 16 23 28 4 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU UUDISED (UUDISED.ERR.EE, NOVOSTI.ERR.EE) Eestlane 46 11 20 19 3 Muu rahvus 24 11 24 37 4 ÕHTULEHT (ÕHTULEHT.EE) Eestlane 12 9 23 53 4 Muu rahvus 3 3 13 77 5 UUED UUDISED (UUEDUUDISED.EE) Eestlane 5 5 12 74 5 Muu rahvus 2 3 5 85 5 VENEMAA UUDISTEPORTAALID JA/VÕI AJALEHTEDE VÕRGUVÄLJAANDED Eestlane 12 4 89 4 Muu rahvus 5 9 18 61 7 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 63. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete jälgimise sagedus rahvuste lõikes 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 72 Sotsiaalmeediakanalitest jälgitakse kõige enam Youtube-i (90%), Facebook-i (83%) ning kasutatakse laialdaselt ka otsesuhtlusrakendusi (83%) (joonis 64). Mõnevõrra vähem kasutatakse Instagram-i (51%) ja blogisid (29%). Teisi sotsiaalmeediakanaleid kasutatab veerand või vähem eestimaalasi. FACEBOOK 61 9 13 17 1 ER IN EV AD OTS ES UH TLUSRAKENDUS ED 55 14 14 16 1 YOUTUBE 43 19 28 9 1 INSTAGRAM 32 7 12 48 1 TELEGR AM 12 4 10 72 2 TIKTOK 11 4 7 76 2 MUUD KANALID 7 5 10 50 28 TWITTER 6 2 8 82 2 REDDIT 32 6 86 2 ERINEVAD BLOGID 3 5 21 66 5 V KONTAKTE 31 6 90 1 OD NOKLAS NIKI 14 93 1 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 64. Sotsiaalmeediakanalite jälgimise sagedus 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 73 Muust rahvusest eestimaalased tarbivad sotsiaalmeediakanaleid rohkem kui eestlased ning nende sotsiaalmeediakanalite tarbimine on ka varieeruvam – nad jälgivad lisaks muudele kanalitele eestlastest enam Telegrami, Vkontakte-t ja Odnoklasnikit (joonis 65). Mitte ühtegi sotsiaalmeediakanalit ei kasuta 8% eestlastest ja 2% teistest rahvustest elanikest. YOUTUBE Eestlane 36 20 32 11 1 Muu rahvus 56 17 19 6 2 TELEGRAM Eestlane 4 2 8 84 2 Muu rahvus 30 7 14 49 1 TIKTOK Eestlane 12 3 6 77 1 Muu rahvus 10 5 10 73 3 VKONTAKTE Eestlane 11 97 1 Muu rahvus 7 1 14 76 2 REDDIT Eestlane 4 3 8 84 2 Muu rahvus 2 1 3 91 4 ODNOKLASNIKI Eestlane 1 98 1 Muu rahvus 4 1 11 83 2 ERINEVAD BLOGID Eestlane 3 4 21 69 4 Muu rahvus 4 7 21 60 8 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 65. Sotsiaalmeediakanalite tarbimise sagedus rahvuste lõikes 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 74 Tele- ja raadiokanalitest jälgivad Eesti elanikud kõige enam ETV eestikeelseid saateid (73%), Kanal 2 (61%) ja TV3 (59%) (joonis 66). Ülejäänud kanaleid jälgivad ligi pooled või vähemad eestimaalased. ETV E ESTIKE ELS ED S AATED (ETV VÕI 41 14 18 26 2 ETV2) KANAL 2 21 15 25 38 2 MUUD EESTIKEELSED 19 13 21 43 4 RAADIOP ROGRAM M ID TV3 19 16 24 39 2 VIKERRAADIO 15 8 15 60 3 ETV+ 9 7 26 56 3 TEIS TE V ÄLIS RIIKIDE TELEKANALID 9 9 27 52 3 MU UD EES TI TELEKANALID 7 11 26 49 7 RAADIO KUKU 6 4 12 74 3 RAADIO 4 32 8 85 3 V ENEMAA TELEKANALID 33 8 85 3 MUUD EESTI VENEKEELSED 33 8 84 3 RAADIOP ROGR AMM ID 3+ 33 17 74 3 T R E R A A D I O 13 8 85 3 M U U D E R I I K I D E R A A D I O P R O G R A M M I D 12 7 86 3 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei jälgi üldse Ei oska öelda Joonis 66. Tele- ja raadiokanalite jälgimise sagedus 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 75 Eestlased jälgivad peamiselt eestikeelseid kanaleid, teistest rahvustest elanikest ka muukeelseid (joonis 67). Eestlased jälgivad enim ETV eestikeelseid saateid (86%), Kanal 2 (77%) ja TV3 (77%). Muust rahvusest elanike jaoks on kõige sagedamini jälgitavateks telekanaliteks ETV+ (51%), ETV eestikeelsed saated (42%) ja teiste välisriikide telekanalid (36%). Peale 2022. aastal Venemaa sõja eskaleerumise järel Ukrainas kehtestatud piirangute rakendamist on Venemaa telekanalite vaadatavus vähenenud muust rahvusest elanike seas kahe aastaga 63%-lt 24%-le. ETV EESTIKEELSED SAATED (ETV VÕI ETV2) Eestlane 55 15 16 12 2 Muu rahvus 10 10 22 54 4 KANAL 2 Eestlane 29 19 29 22 1 Muu rahvus 3 6 16 72 3 TV3 Eestlane 27 21 29 22 1 Muu rahvus 2 6 15 74 4 MUUD EESTIKEELSED RAADIOPROGRAMMID Eestlane 25 16 24 31 3 Muu rahvus 7 6 14 67 6 VIKERRAADIO Eestlane 21 10 17 50 2 Muu rahvus 32 9 82 4 ETV+ Eestlane 5 7 26 60 3 Muu rahvus 18 8 25 46 2 TEISTE VÄLISRIIKIDE TELEKANALID Eestlane 10 9 30 49 3 Muu rahvus 7 9 20 59 4 MUUD EESTI TELEKANALID Eestlane 10 15 31 39 6 Muu rahvus 24 15 70 9 RAADIO KUKU Eestlane 9 6 15 68 3 Muu rahvus 12 6 88 4 RAADIO 4 Eestlane 11 4 92 2 Muu rahvus 7 4 15 70 4 MUUD VENEKEELSED RAADIOPROGRAMMID Eestlane 11 3 94 2 Muu rahvus 7 9 17 63 5 VENEMAA TELEKANALID Eestlane 11 6 91 2 Muu rahvus 6 6 12 72 4 TRE RAADIO Eestlane 2 4 10 82 2 Muu rahvus 13 91 5 MUUDE RIIKIDE RAADIOPROGRAMMID Eestlane 12 6 89 2 Muu rahvus 23 9 82 5 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei jälgi üldse Ei oska öelda Joonis 67. Tele- ja raadiokanalite jälgimise sagedus rahvuste lõikes 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 76 11.2 Infokanalite olulisus riigikaitse alase teabe saamisel Viimase teemana küsiti vastajailt, kui oluliseks peavad nad erinevaid infokanaleid riigikaitse alase teabe saamisel. Kõige olulisemateks riigikaitse alase teabe allikateks peetakse televisiooni (väga või pigem oluline 88%), uudisteportaale (87%) ning raadiot (83%) (joonis 68). Võrreldes 2022. aastaga siinkohal olulisi muutuseid toimunud ei ole. Pigem või täiesti ebaolulisteks kanaliteks peetakse jätkuvalt kõige enam reklaamtrükiseid (57%) ning tänavareklaame (55%). T E LE VIS IOO N 51 37 5 4 4 UUDISTE PO R TAALID 47 40 5 5 4 R AADIO 45 38 8 5 4 V AH E T U S UH TLUS TE IS TE IN IM E S T E GA 36 43 10 6 7 AJALEHE D 25 45 16 10 5 SOTSIAA LM EED IAKAN ALID 25 44 15 11 6 VE E B ILE H E D 18 44 18 11 9 ELEKTR OO NIL IS ED UUDISKIR JAD 17 39 24 13 7 R EKLAAM TRÜKIS E D 10 26 33 24 7 TÄNAV AR E KLAA MID 9 29 30 25 6 Väga oluline Pigem oluline Pigem ebaoluline Täiesti ebaoluline Ei oska öelda Joonis 68. Hinnangud meediakanalite olulisusele riigikaitse teemalise informatsiooni allikana 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 77 Eestlased peavad riigikaitse teemalise informatsiooni jagamisel pea kõiki kanaleid (va tänavareklaamid) muust rahvusest eestimaalastega võrreldes olulisemaks. Kõige suuremad erinevused on siinkohal tajalehtede, televisiooni, raadio ja uudisteportaalide puhul (joonis 69). Sotsiaalmeedia puhul samas rahvuse kohapealt olulised erinevused kanalite eelistuses puudusid. TELEVISIOON Eestlane 60 32 3 22 Muu rahvus 31 46 9 8 6 UUDISTEPORTAALID Eestlane 53 38 4 33 Muu rahvus 34 45 8 7 6 RAADIO Eestlane 52 36 6 33 Muu rahvus 31 43 11 8 7 VAHETU SUHTLUS TEISTE INIMESTEGA Eestlane 38 43 9 4 5 Muu rahvus 30 42 11 8 9 AJALEHED Eestlane 29 46 15 6 4 Muu rahvus 17 41 18 16 9 VEEBILEHED Eestlane 20 45 18 11 7 Muu rahvus 15 43 18 12 13 ELEKTROONILISED UUDISKIRJAD Eestlane 18 38 26 13 5 Muu rahvus 15 41 20 13 10 TÄNAVAREKLAAMID Eestlane 9 28 32 27 5 Muu rahvus 10 32 27 22 9 REKLAAMTRÜKISED Eestlane 11 27 34 24 5 Muu rahvus 9 25 32 24 11 Väga oluline Pigem oluline Pigem ebaoluline Täiesti ebaoluline Ei oska öelda Joonis 69. Hinnangud meediakanalite olulisusele riigikaitse teemalise informatsiooni allikana rahvuse lõikes 2023. aastal (%, N=kõik vastajad). 78