Avalik arvamus riigikaitsest

Avalik arvamus riigikaitsest 2022 Tellija: Kaitseministeerium Töö teostaja: Eesti Uuringukeskus OÜ Mai 2022 SISUKORD KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 4 UURINGU TAUST JA EESMÄRK....................................................................................... 9 METOODIKA ....................................................................................................................... 10 SIHTRÜHM JA VALIM ............................................................................................................. 10 KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE ....................................................................................................... 11 ANDMETÖÖTLUS................................................................................................................... 11 METOODIKA ERINEVUS VARASEMATEST AASTATEST ............................................................ 11 TULEMUSED ........................................................................................................................ 13 1. HINNANGUD EESTI ELULE NING UHKUS EESTI ÜLE ....................................................... 13 2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS.......................................................................... 16 3. JULGEOLEK NING OHUD ................................................................................................ 21 3.1 Julgeolek maailmas ................................................................................................... 21 3.2 Julgeolek Eestis ......................................................................................................... 22 3.3 Ohud julgeolekule maailmas ..................................................................................... 24 3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................. 28 3.5 Julgeolekuohtude meediakajastus ............................................................................. 32 3.6 Julgeolekutagatised ................................................................................................... 33 4. EESTI INIMESTE KAITSETAHE ........................................................................................ 36 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse ........................................................ 36 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses .......................................................................... 38 4.3 Soov sõjalise kallaletungi korral Eestist lahkuda...................................................... 41 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral............................................................. 44 4.5 Infovajadus ................................................................................................................ 45 5. EESTI KAITSEVÕIME...................................................................................................... 47 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ..................................................................................... 47 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ...................................................................... 48 5.3 Hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele........................................................................ 49 6. EESTI RIIGIKAITSE KORRALDUS .................................................................................... 51 6.1 Suhtumine ajateenistusse ........................................................................................... 51 6.1.1 Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks ............................................................. 51 6.1.2 Suhtumine ajateenistuse läbimisse väiksemate tervisehäirete korral..................... 53 6.1.3 Ajateenistusest kõrvale hoidmine ........................................................................... 55 6.1.4 Naiste ajateenistuse läbimine ................................................................................. 56 6.2 Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse ............................................................ 57 6.3 Suhtumine naiste teenimisse kaitseväes ..................................................................... 59 7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID ......................................................................... 61 7.1 Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse ............................................................. 61 7.2 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 62 7.3 Hinnang Naiskodukaitse vajalikkusele ...................................................................... 64 7.4 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega .............................................................. 66 7.5 Suhtumine liitumisse Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega .............................................. 67 2 8. NATO .......................................................................................................................... 69 8.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse .............................................................................. 69 8.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral .................................................................... 71 8.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks .......... 73 8.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele ...................................... 76 8.5 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele ............................................................... 78 9. RAHVUSVAHELISED SÕJALISED OPERATSIOONID .......................................................... 80 9.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides ................. 80 9.2 Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid ........................................ 81 9.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel............................................ 83 10. VETERANI MÕISTE .................................................................................................... 85 11. RIIGIKAITSEÕPETUS KOOLIDES ................................................................................. 86 12. MEEDIATARBIMINE................................................................................................... 89 12.1 Infokanalite jälgimine .............................................................................................. 89 12.2 Infokanalite olulisus riigikaitse alase teabe saamisel ............................................. 94 3 KOKKUVÕTE OÜ Eesti Uuringukeskus viis 2022. aasta kevadel Kaitseministeeriumi tellimusel läbi 15-74- aastaste Eesti elanike seas küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitse teemalistes küsimustes. Valimi suuruseks oli 1200 vastajat ning uuringumeetodina kombineeriti veebipaneeli (70%) ja telefoniintervjuusid (30%). Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle ü 2022. aastal on poole Eesti elanikkonna hinnangul muutunud Eestis elu halvemaks ning vaid veidi enam kui kümnendiku hinnangul paremaks. ü Eestis elamise üle on 2022. aastal väga või pigem uhke 80% elanikkonnast, samas kui 12% ei tunne selle üle kas pigem või üldse mitte uhkust. ü Võrreldes eestlastega hindavad muudest rahvustest elanikud Eesti elus toimunud muutusi kriitilisemalt – olukorra halvenemist tunnetab 43% eesti ja 63% muust rahvusest inimestest. Samuti tunnevad mitte-eestlased eestlastega võrreldes harvemini Eestis elamise üle uhkust (väga või pigem uhked 85% eestlastest ja 70% mitte- eestlastest). Institutsioonide usaldusväärsus ü Uuritavatest institutsioonidest usaldavad Eesti elanikud 2022. aastal enim päästeteenistust (täielikult või pigem usaldab 96%), Politsei- ja Piirivalveametit (86%), Eesti Kaitseväge (78%), presidenti (77%) ja Kaitseliitu (75%). Kõige vähem usaldatakse aga Riigikogu (pigem või üldse ei usalda 45%) peaministrit (41%) ning valitsust (37%). ü Eestlaste usaldus institutsioonide vastu on kõrgem kui mitte-eestlastel. Nii eestlased kui ka mitte-eestlased usaldavad kõige enam päästeteenistust ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kõige vähem usaldavad eestlased Riigikogu ning mitte-eestlased peaministrit ja NATO-t. Julgeolek ja ohud ü 2022. aastal arvab ligi 70% Eesti elanikest, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas sõjaliste konfliktide oht, 8% hinnangul püsib olukord muutumatuna ning 12% arvates muutub maailm turvalisemaks. ü Eesti olukorda tulevikus tajutakse turvalisemana kui olukorda maailmas tervikuna. 2022. aastal arvab 27% elanikest, et Eesti elukeskkond muutub kümne aasta jooksul turvalisemaks, 25% hinnangul muutub elu ebaturvalisemaks ning 30% elanikkonnast hindab, et olukord jääb samaks. 4  ü Julgeolekuriskidena maailma rahule ja turvalisusele nimetati 2022. aastal enim relvastatud konflikti Ida-Ukrainas (75%), väärinfo ja valeuudiste laialdast levikut (71%) ning Venemaa katseid taastada oma võimu naaberriikides (69%). ü Eesti turvalisusele peetakse 2022. aastal kõige tõenäolisemaks ohuks valeuudiste levikut (82%). Lisaks ka küberrünnakuid riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (75%) ning vihakõne (69%) ja epideemiate (64%) levikut. ü Võrreldes 2021. aastaga peetakse 2022. aastal Eestile tõenäolisemateks ohtudeks ka välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (58%, kasv 7%), rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel (49%, kasv 19%), ulatuslikku sõjalist rünnakut mõne välisriigi poolt (39%, kasv 28%) ning piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (34%, kasv 20%). ü Aastal 2022 arvab 55% elanikest, et sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse meedias parasjagu. 28% leiab, et sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse liiga palju ning 9% elanike hinnangul on vastava sisulisi kajastusi liiga vähe. ü Eesti riigi peamisteks julgeolekutagatiseks peavad eestimaalased 2022. aastal jätkuvalt kõige sagedamini kuulumist NATO-sse, liitlaste relvajõudude üksuste alalist viibimist Eestis ning kuulumist Euroopa Liitu. Kaitsetahe ü 2022. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 81% Eesti elanikkonnast, mis on 9% võrra enam, kui eelmisel aastal. Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses kindlasti või pigem osalema 2/3 elanikkonnast, mis on samuti pea kümnendiku võrra enam kui eelmisel aastal. ü Kui Eestile tungitaks kallale, püüaks 31% eestimaalastest siit sõjaohu korral kindlasti või pigem lahkuda, 55% seda pigem või kindlasti ei teeks ning 15% puudub selles osas seisukoht. Viimase aastaga on soov sõjaolukorras Eestist lahkuda kasvanud mitte- eestlaste seas (35%-lt 40%-le), samas kui eestlaste hinnangutes pole olulist muutust toimunud. ü Jätkuvalt vaid ligi kolmandik eestimaalastest peab end täiesti või pigem piisavalt informeerituks, kuidas võimaliku välisriigi kallaletungi korral käituda. 60% eestimaalastel on endi hinnangul selles osas puudulikud teadmised. Samas on viimase kahe aasta jooksul oluliselt vähenenud nende osakaal, kes ei tea üldse, mida võõrriigi kallaletungi korral teha (36%-lt 19%-ni). ü Viimasel kahel aastal vajatakse senisest enam infot käitumise kohta olukorras, kus satutakse tsiviilisikuna lahingutegevuse piirkonda ning teadmisi evakuatsiooni korralduse kohta. Vähenenud on aga infovajadus esmatasandi olme- ja majapidamisega seotud küsimuste lahendamise ning avalikkuse teavitamisviiside kohta. 5 Kaitsevõime ü Usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni kindlasti või pigem kaitsta, tõusis 2022. aastal peale Venemaa agressiooni Ukrainas viimase viie aasta kõrgeimale tasemele – 60%-ni. Samas on oluliselt vähenenud ka nende elanike osakaal, kes ei pea seda üldse võimalikuks (7%-ni). ü Eesti riigipiiri peab 2022. aastal väga või pigem hästi kaitstuks jätkuvalt 56% elanikkonnast, kuid samas selles osas kriitiliste hinnangute osakaal tõusis kolmandikuni. ü Kaitsekulutuste tõstmise pooldajate osakaal tõusis 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 20% võrra, ulatudes 51%-ni. Hinnangud ajateenistusele ü Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jäänud 2022. aastal eelnevaga samale tasemele – veidi üle 80% peab seda vajalikuks ning enam kui kümnendik ebavajalikuks. Eestlastest peab noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks 90% ning mitte- eestlastest 67%. ü Kolmveerand elanikkonnast toetab väiksemate tervisehäiretega noormeeste ajateenistuse läbimist, küll aga peab 62% elanikest pigem õigeks, et see läbitakse sel juhul sobiva koormusega. ü Eesti elanikest 60% suhtub jätkuvalt taunivalt ajateenistuse kohustusest kõrvalehoidjatesse. ü Veidi üle 80% Eesti elanikest leiab, et naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult, 5% pooldab naiste kohustuslikku ajateenistust ning 11% hinnangul pole naiste ajateenistus vajalik. Võrreldes eelneva aastaga pole hinnangud muutunud. ü Elanikest 88% suhtuvad soosivalt kutselistesse kaitseväelastesse, negatiivselt suhtub neisse 4%. Kokkupuude riigikaitseliste struktuuridega ü 2022. aastal on ajateenistusega kaitseväes pere või sõprade kaudu kokku puutunud 56%, õppekogunemiste, kordusõppuste ja vabatahtlike reservohvitseride kursustega kaitseväes 37%, Kaitseliidu tegevusega 36%, riigikaitseõpetusega 29%, tegevteenistuses osalemisega kaitseväes 26% ning Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega 29%. ü Isiklikult ollakse kõige sagedamini kokku puutunud riigikaitseõpetusega koolis (13%) ning ajateenistusega kaitseväes (12%). 6 Hinnangud Kaitseliidule ja Naiskodukaitsele ü Vabatahtlikesse kaitseliitlastesse suhtub 2022. aastal soosivalt üle 80% ja negatiivselt 7% Eesti elanikest. ü Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse 2022. aastal valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul, osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks. ü Naiskodukaitse ja Kaitseliiduga kaaluks liitumist 32% elanikest, samas kui 51% seda pigem ei teeks. Hinnangud NATO-le ü 80% elanikest pooldab Eesti kuulumist NATO-sse, sealjuures 63% on kindlalt poolt, 12% aga vastu. Rahvuse lõikes pooldavad enim NATO-sse kuulumist eestlased (94%) ja oluliselt vähem mitte-eestlased (50%), kuid viimaste hulgas on toetus võrreldes 2021. aastaga tõusnud 7%. Ka eestlaste hulgas on toetus NATO-le aastaga kasvanud. ü Neljandiku Eesti elanike hinnangul aitab NATO-sse kuulumine ära hoida sõjalisi konflikte, pea pooled usuvad, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi ning 7% arvab, et Eestil ei ole NATO-lt sõjalise konflikti olukorras mingisugust abi loota. ü NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis on viimasel kahel aastal pooldanud kolmveerand elanikest. ü Ligi 70% elanike hinnangul muudavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid Eestis elamise turvalisemaks, samuti on antud hoiak alates 2018. aastast ligi 10% võrra kasvanud. ü Eestis paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid peetakse professionaalseteks, võimekateks, heade kavatsustega ning sõbralikeks. Negatiivseid omadusi seostatakse nendega harva ning seda peamiselt mitte-eestlaste poolt. Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse ü 2022. aastal peab Eesti kaitsejõudude üksuste rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemist kindlasti või pigem vajalikuks 58% elanikkonnast, mis on eelnevast aastast 5% võrra madalam tulemus. Eestlaste seas on toetus jätkuvalt kõrgem kui mitte-eestlaste seas (73% vs 28%). ü Ligi 60% eestimaalaste hinnangul peaks Eesti rahvusvahelistes missioonides osalema, kuna see annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse, tagab Eestile võimalike ohtude korral NATO abi ning aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna. ü Eesti kaitseväe osalemist rahvusvahelistes operatsioonides toetatakse 2022. aastal enim liitlasriikide vahelise koostöö raames (77%). Rahvusvahelistes operatsioonides 7  osalemist ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus toetab 73%, NATO üksuste koosseisus 71% ning Euroopa Liidu üksuste koosseisus 68% elanikest. Suhtumine riigikaitseõpetusse ü Üle 80% Eesti elanikest toetab riigikaitseõpetuse õppimise võimalust kõikides keskharidust andvates õppeasutustes, veidi üle kümnendiku elanikest on sellele pigem vastu ja 3% täiesti vastu. ü Enam kui kolmandiku eestimaalaste arvates võiks keskharidust andvates õppeasutustes olla riigikaitseõpetus kohustuslik õppeaine, rohkem kui pool elanikkonnast nägi seda vabatahtliku õppeainena. Veteranide kuvand ü 36% Eesti elanikke seostab veterani mõistet Eesti Kaitseväe missioonidel osalenutega ning 39% eestimaalastele seostub see Teises maailmasõjas osalenutega. 13% protsenti seostab veterani mõistet pikaaegselt kaitseväes teeninud isikuga. Meediatarbimine ü Eesti uudisteportaalidest on kõige enam jälgijaid Eesti Päevalehel/Delfil (78%), Postimehel (75%) ja Eesti Rahvusringhäälingu uudistel (72%). Venemaa uudisteportaale ja ajalehtede võrguväljaandeid jälgitakse kõige vähem (21%). ü Sotsiaalmeediakanalitest jälgitakse kõige enam Youtube-i (90%), Facebook-i (82%) ning kasutatakse laialdaselt ka otsesuhtlusrakendusi (81%). ü Tele- ja raadiokanalitest jälgivad Eesti elanikud kõige enam ETV ja ETV2 eestikeelseid saateid (74%), TV3 ja Kanal 2 (59-60%) ning eestikeelseid raadioprogramme (62%). Ülejäänud kanalid jäävad vaadatavuselt ja kuulatavuselt alla 50%. ü Kõikide meediakanalite lõikes on näha selget trendi, kus eestlased jälgivad peamiselt ainult eestikeelseid kanaleid, mitte-eestlased lisaks ka muukeelseid, eelkõige venekeelseid. Venemaa telekanalite vaadatavus on aga järsult langenud. ü Kõige olulisemateks riigikaitse alase teabe allikateks peetakse televisiooni ja uudisteportaale ning raadiot. Võrreldes 2021. aastaga peetakse neid kanaleid 2022. aastal sagedamini väga olulisteks. Ebaolulisteks kanaliteks peetakse jätkuvalt enim reklaamtrükiseid ning tänavareklaame. ü Riigikaitse teemalise informatsiooni jagamisel peavad eestlased kõiki kanaleid võrreldes mitte-eestlastega olulisemaks. Märgatavalt sagedamini peavad mitte- eestlased riigikaitse teemalise informatsiooni jagamisel ebaolulisteks kanaliteks televisiooni, uudisteportaale, raadiot ning ajalehti. 8 UURINGU TAUST JA EESMÄRK Ühtset ühiskonda on raskem haavata ja väliselt mõjutada ning kriisi olukorras on oluline, et Eesti ühiskond ei oleks lõhestunud ning elanikud usaldaksid ja toetaksid riigi tegevusi olukorra lahendamisel. Viimaste aastate jooksul on kehtinud Eestis erinevatel perioodidel mitmesugused COVID-19 piirangud, mis on avaldanud negatiivset mõju paljudele ühiskonnagruppidele. Ebakindlus ja ebastabiilne elukeskkond võivad aga vähendada inimeste turvatunnet. Lisaks COVID-19 pandeemiale on haavanud inimeste turvatunnet käesoleva aasta 24. veebruaril eskaleerunud Venemaa sõjategevus Ukraina vastu. Selleks, et kaardistada elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes küsimustes, viis OÜ Eesti Uuringukeskus 2022. aasta kevadel Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu 15-74-aastaste Eesti elanike seas. Samalaadseid uuringuid on läbi viidud alates 2001. aastast. Uuringus käsitleti põhjalikumalt järgmisi teemasid: 1) hoiakud Eesti riigi suhtes; 2) institutsioonide (sealhulgas kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas; 3) hinnangud võimalike ohtude ning julgeolekuriskide suhtes Eestile ning maailmas; 4) elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral; 5) hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud valdkonnas; 6) suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse; 7) suhtumine NATO-sse ja sellega seonduvatesse arengutesse; 8) hoiakud seoses rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega; 9) meedia tarbimine. 9  METOODIKA Sihtrühm ja valim Uuringu üldkogumi moodustasid 15-74-aastased Eesti Vabariigi alalised elanikud (986 306 inimest, Statistikaamet 2021. a.) ning valimi suuruseks oli 1200 vastajat, kes leiti juhuvaliku teel Eesti elanike seast. Küsitluse läbiviimisel kasutati kvootvalimit soo (mees/naine), vanuserühmade (15-19/20-29/30-39/40-49/50-59/60-74), elukoha (maakond ja Tallinn), asulatüübi (linn/maa) ja rahvuse (eesti/muu) lõikes (tabel 1). Tabel 1. Üldkogumi ning kaalumata ja kaalutud valimi kirjeldus. ÜLDKOGUM VALIM KAALUTUD VALIM KOKKU N % N % N % 986306 100% 1200 100% 1200 100% MEHED 482525 49% 576 48% 587 49% SUGU NAISED 503781 51% 624 52% 613 51% 15-19 64309 7% 73 6% 78 7% 20-29 138211 14% 161 13% 168 14% 30-39 198484 20% 246 21% 242 20% VANUS 40-49 183010 19% 224 19% 223 19% 50-59 171103 17% 213 18% 208 17% 60-74 231189 23% 283 24% 281 23% EESTLASED 663121 67% 805 67% 812 68% RAHVUS MITTE- 323185 33% EESTLASED 395 33% 388 32% TALLINN 332291 34% 407 34% 404 34% PÕHJA- 123294 12% EESTI 151 13% 150 13% LÄÄNE- 109692 11% EESTI 132 11% 133 11% PIIRKONNAD KESK- 89539 9% EESTI 106 9% 110 9% LÕUNA- 231007 24% EESTI 281 23% 281 23% IDA- 100483 10% VIRUMAA 123 10% 122 10% LINN 684965 69% 841 70% 832 69% ASULATÜÜP MAA 301341 31% 359 30% 368 31% 10 Küsitluse käigus kujunenud valimi struktuuri võrreldi vastavate näitajatega üldkogumi suhtes ning esinduslikkuse tagamiseks teostati valimi kaalumine soo, vanuse, rahvuse, elukoha maakonna ning asulatüübi lõikes. Valimi maksimaalne valimiviga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool +/-2,83%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem. Küsitluse läbiviimine Küsitlus viidi läbi kombineeritult Norstat Eesti veebipaneeli (70%) ja telefoni teel (30%). Veebiküsitlus toimus perioodil 04. – 15.03 ja telefoniküsitlus 15.03 – 01.04. 2022. Kuna tegemist oli kordusuuringuga, võeti ankeedi koostamisel aluseks 2021. aastal kasutusel olnud küsimustik. Küsitlusele sai vastata nii eesti kui vene keeles. Telefoniküsitluse keskmine intervjuu pikkus oli 38 minutit ja mediaan 37 minutit, veebiküsitluse keskmine vastamisaeg oli 33 minutit, mediaan 31 minutit. Andmetöötlus Küsitlustulemuste töötlemiseks kasutati andmetöötluspakette MS Excel ja SPSS. Joonistel toodud andmed on ümardatud arvutiprogrammi poolt ja seetõttu võib ridade või veergude summa moodustada kohati alla või üle 100%. Tulemuste võrdlemisel taustatunnuste (sugu, vanusegrupp, rahvus, piirkond (NUTSIII, pealinn Tallinn Harjumaast eraldi), haridustase, isiklik netosissetulek ühes kuus) lõikes on kasutatud osakaalude võrdlemisel Hi-ruut teste ning analüüsis on toodud välja vaid need erinevused, mis osutusid statistiliselt olulisteks ning mida saab seega laiendada ka üldkogumile. Metoodika erinevus varasematest aastatest Kuni 2020. aastani on uuring läbi viidud silmast-silma (F2F) küsitlusena, kuid kuna 2020. aasta näitas, et silmast-silma meetodil küsitluse läbiviimine eriolukorra tingimustes on väga ebastabiilne, ei olnud mõistlik antud meetodiga uuringu läbiviimist jätkata. 2021. aasta kevadel viidi küsitlus läbi uue meetodiga: kombineeriti Norstat Eesti AS veebipaneeli1 (70%) ja telefoniküsitlust (30%). Kuni 2006. aastani viidi küsitlust läbi kolm korda aastas, alates 2007. aastast kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Alates 2021. aastast viiakse küsitlust läbi üks kord aastas kevadel. Sellest 1 Norstat Eesti AS veebipaneelis on 20 369 aktiivset vastajat Eestist. 11 tulenevalt võrreldi uuringus võimalusel tulemusi varasemate kevadiste uuringutulemustega. Juhul kui kevadises uuringus ei olnud mõnda küsimust esitatud, võrreldi võimalusel tulemusi sügisese uuringu andmetega. Kuni 2020. aastani olid uuringu sihtrühmaks 15-aastased ja vanemad elanikud, alates 2021. aastast piiritleti sihtrühma ülemine vanusepiir 74 aastaga. 12 TULEMUSED 1. Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle 2022. aastal on poole Eesti elanikkonna hinnangul muutunud elu Eestis halvemaks ning vaid veidi enam kui kümnendiku hinnangul paremaks (joonis 1). Võrreldes varasemate aastatega muutusid hinnangud kriitilisemaks juba 2020. aastal, mil ühiskonna elukorralduses toimusid seoses COVID-19 pandeemiaga olulised muudatused. Drastilisem hinnangute muutus negatiivses suunas toimus COVID-19 pandeemia jätkudes aga 2021. aastal, mis on jäänud püsima ka aastal 2022. Võrreldes eestlastega hindavad muudest rahvustest elanikud Eesti elus toimunud muutusi jätkuvalt kriitilisemalt – olukorra halvenemist tunnetab 43% eesti ja 63% muust rahvustest inimestest. Võrreldes 2021. aastaga siinkohal olulisi muutusi toimunud ei ole. 2022 12 35 50 4 2021 10 34 51 6 2020 34 40 21 5 KOKKU 2019 48 35 13 4 2018 42 34 18 6 2017 39 38 20 3 2016 26 41 29 4 2022 14 40 43 3 EESTLASED 2021 12 38 45 5 2020 35 42 19 5 2019 50 35 12 3 2018 40 34 23 3 M I T T E -E E S T L A S E D 2022 9 24 63 4 2021 8 24 63 6 2020 34 36 25 6 2019 43 35 16 6 2018 39 36 17 8 Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda Joonis 1. Hinnangud muutustele Eesti elus aastatel 2018-2022 (%, N=kõik vastajad). 13 Seisukohal, et Eesti elu on muutunud viimase aasta jooksul halvemaks, on 2022. aastal vanusegruppidest enim 30-39-aastased (63%), Kesk-Eesti elanikud (61%) ning isikliku netosissetuleku põhjal ühes kuus 1101-1500 eurot teenivad eestimaalased (55%). Soo ja haridustaseme puhul (statistiliselt) olulisi erinevusi ei ilmnenud. Eestis elamise üle on väga või pigem uhke 80% elanikkonnast, samas kui 12% ei tunne selle üle kas pigem või üldse mitte uhkust (joonis 2). KOKKU 2022 37 43 8 4 8 2021 30 48 10 4 9 RAHVUS EESTLANE 43 42 7 3 4 MITTE-EESTLANE 26 44 11 4 15 SUGU MEES 37 39 10 4 9 NAINE 38 46 7 3 6 15-19 25 48 8 5 14 20-29 26 48 16 4 7 VANUS 30-39 26 47 10 5 12 40-49 33 44 11 3 9 50-59 49 39 5 4 3 60-74 53 37 42 5 KUNI 500 EUR 36 43 7 6 9 501-800 EUR 40 43 7 3 7 SISSETULEK 801-1100 EUR 41 39 10 2 8 1101-1500 EUR 38 45 8 3 6 ÜLE 1500 EUR 39 46 7 2 5 SISSETULEKUT EI OLE 37 47 7 9 EI SOOVI AVALDADA 25 35 12 12 16 Tunnen väga uhkust Pigem tunnen uhkust Pigem ei tunne uhkust Üldse ei tunne uhkust Ei oska öelda Joonis 2. Kuivõrd tuntakse uhkust Eestis elamise üle rahvuse, soo, vanuse ja isikliku kuu netosissetuleku lõikes 2022 (%, N= kõik vastajad). 14 Keskmisest enam on Eesti suhtes positiivselt meelestatud eestlased (väga või pigem uhked 85%) ja vanemaealised elanikud vanuses 50-74 eluaastat (88-90%). Isikliku netosissetuleku puhul olid erinevused erinevate sissetulekugruppide vahel väiksemad, kuid siiski võib välja tuua, et kõige positiivsemaid hinnanguid andsid enam kui 1500-eurose ning negatiivsemaid kuni 500-eurose kuu sissetulekuga eestimaalased. Võrreldes 2021. aastaga on 2022. aastal Eesti üle väga uhke olevate eestimaalaste osakaal märkimisväärselt kasvanud, sealjuures samavõrra nii eestlaste kui mitte-eestlaste seas. Alates 2021. aastast uuritakse uhkuse tundmist Eestis elamise üle, küsides vastajatelt: „Kuivõrd Te tunnete uhkust selle üle, et elate Eesti Vabariigis?“. Varasematel aastatel mõõdeti positiivset emotsionaalset seotust Eestiga mõnevõrra erineva küsimuse püstituse („Kui sageli Te olete tundnud uhkust või heameelt selle üle, et elate Eesti Vabariigis?“) ja skaalaga, mistõttu ei ole võimalik 2021-2022. aasta tulemusi üks-ühele varasemate aastatega võrrelda. Vaadates aga kõige positiivsemaid ja negatiivsemaid hinnanguid, saab välja tuua, et võrreldes 2020. aastaga tõusis 2021. aastal väga uhkete elanike osakaal 5% ning üldse mitte uhkete osakaal 1% võrra (joonis 3). 2020 25 36 32 3 4 KOKKU 2019 22 34 36 4 4 2018 26 35 29 5 5 EESTLASED 2020 30 38 27 3 2 2019 28 35 32 3 2 2018 30 35 26 4 5 EESTLASED MITTE- 2020 14 31 43 3 9 2019 11 31 46 6 6 2018 15 34 36 7 8 Väga sageli, pidevalt Küllalt sageli Mõnikord Mitte kunagi Ei oska öelda Joonis 3. Hinnang kuivõrd tuntakse uhkust Eestis elamise üle aastatel 2018-2020 (%, N=kõik vastajad). 15  2. Institutsioonide usaldusväärsus Uuringus oli vaatluse all ka elanike usaldus kaheteistkümne riikliku või rahvusvahelise institutsiooni vastu. Institutsioonide valikul on arvestatud nende rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundaja, elluviija või toetajana. Alates oktoobrist 2018 kuuluvad hinnatavate institutsioonide loetellu ka kohalikud omavalitsused ja kohtusüsteem. Kõige enam usaldatakse päästeteenistust (täielikult või pigem usaldab 96%) ning Politsei- ja Piirivalveametit (86%), kuid ka Eesti Kaitseväge (78%), presidenti (77%) ja Kaitseliitu (75%) (joonis 4). Uuritavatest institutsioonidest usaldavad elanikud kõige vähem Riigikogu (pigem või üldse ei usalda 45%), peaministrit (41%) ning valitsust (37%). PÄÄSTETEENISTUSED 64 32 211 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 42 44 8 42 KAITSEVÄGI 40 38 10 6 6 PRESIDENT 39 38 8 7 7 KAITSELIIT 37 38 9 8 9 NATO 27 42 12 13 6 KOHTUSÜSTEEM 22 48 15 6 8 EUROOPA LIIT 18 50 17 10 5 PEAMINISTER 16 37 20 21 6 KOHALIKUD OMAVALITSUSED 12 56 19 8 5 VABARIIGI VALITSUS 12 47 24 13 4 RIIGIKOGU 6 44 32 13 5 Täielikult usaldan Pigem usaldan Pigem ei usalda Üldse ei usalda Ei oska öelda Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus 2022 (%, N=kõik vastajad). 16 Võrreldes viimast nelja aastat, on Eesti elanike hinnangul kõige usaldusväärsemad institutsioonid päästeteenistused, Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kaitsevägi (joonis 5). 96 PÄÄSTETEENISTUSED 97 96 96 86 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 89 87 87 78 KAITSEVÄGI 79 78 78 77 PRESIDENT 58 64 64 75 KAITSELIIT 71 69 73 70 KOHTUSÜSTEEM 70 56 60 69 NATO 66 62 63 68 KOHALIKUD OMAVALITSUSED 66 73 69 68 EUROOPA LIIT 65 66 62 59 VABARIIGI VALITSUS 55 60 52 53 PEAMINISTER 49 69 53 50 RIIGIKOGU 48 59 50 2022 2021 2020 2019 Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus aastatel 2019-2022 (täielikult usaldan+pigem usaldan; %, N=kõik vastajad). Võrreldes 2021. aastaga on 2022. aastal minimaalselt langenud hinnangud kõige kõrgema usaldusväärsusega institutsioonidele - päästeteenistustele, Politsei- ja Piirivalveametile ning Eesti Kaitseväele. Samas on pea kõigi ülejäänud institutsioonide usaldusväärsus aastaga veidi 17 kasvanud – presidendil 19%, Vabariigi Valitsusel, peaministril ja Kaitseliidul 4% ning NATO- l ja Euroopa Liidul 3% võrra. Eestlaste usaldus institutsioonide vastu on kõrgem kui mitte-eestlastel (joonis 6). Nii eestlased kui ka mitte-eestlased usaldavad kõige enam päästeteenistust ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kõige vähem usaldavad eestlased aga Riigikogu ning mitte-eestlased peaministrit ja NATO-t. 97 PÄÄSTETEENISTUSED 95 91 KAITSEVÄGI 53 89 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 81 89 KAITSELIIT 44 89 PRESIDENT 53 86 NATO 34 77 EUROOPA LIIT 48 73 KOHTUSÜSTEEM 66 70 KOHALIKUD OMAVALITSUSED 64 66 VABARIIGI VALITSUS 44 63 PEAMINISTER 32 54 RIIGIKOGU 40 Eestlased Mitte-eestlased Joonis 6. Institutsioonide usaldusväärsus rahvuse lõikes 2022 (täielikult usaldan+pigem usaldan, %, N= kõik vastajad). Sarnaselt 2021. aastale erineb kõige enam eestlaste ning mitte-eestlaste suhtumine organisatsioonidesse, mis on otseselt seotud Eesti sõjalise kaitsega – NATO-t usaldab 86% eestlastest ja 34% mitte-eestlastest2, Kaitseliitu vastavalt 89% ja 44% ning kaitseväge vastavalt 2 Samas NATO-sse kuulumist kindlasti või pigem toetab 50% mitte-eestlastest. 18 91% ja 53%. Võrreldes eestlastega usaldavad mitte-eestlased märkimisväärselt vähem ka presidenti (89% vs 53%), peaministrit (63% vs 32%) ja Euroopa Liitu (77% vs 48%). Eestlased peavad varasemast usaldusväärsemaks peaministrit, Euroopa Liitu ja Vabariigi Valitsust, samas kui mitte-eestlaste seas on just nende institutsioonide usalduväärsus enim langenud. Aastaga on paranenud mitte-eestlaste usaldus NATO (+6%) ja presidendi (+14%) vastu. Kaitseväge, mis on juba mitmendat aastat päästeteenistuste ning Politsei- ja Piirivalveameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal kohal, usaldab 2022. aastal 78% Eesti elanikest (joonis 7). Eestlastest usaldab kaitseväge 91% ja mitte-eestlastest 53%. 92 91 90 92 90 90 92 90 88 89 91 89 88 90 90 87 85 85 83 83 81 82 80 79 81 81 80 79 82 78 77 79 77 78 78 79 78 74 73 75 74 67 68 68 66 60 60 62 62 60 62 58 58 58 58 54 53 53 53 54 54 53 50 49 47 51 40 35 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Eestlased Mitte-eestlased Kokku Joonis 7. Kaitseväe usaldusväärsus rahvuse lõikes aastatel 2000-2022 (pigem/täiesti usaldajate %, N=kõik vastajad). Võrreldes kaitseväega hinnatakse Kaitseliidu usaldusväärsust pisut madalamalt – Kaitseliitu peab usaldusväärseks 75% elanikest, sealjuures 89% eestlastest ja 44% mitte-eestlastest (joonis 8). Meeste seas on 2022. aastal naistega võrreldes suuremad nii Vabariigi Valitsust, peaministrit, Kaitseliitu, NATO-t, Euroopa Liitu ja kohtusüsteemi täielikult usaldajate kui üldse mitte usaldajate osakaalud. Politsei- ja Piirivalveametit usaldavad täielikult erandina sagedamini naised kui mehed. 19  87 87 86 89 82 84 85 85 86 86 85 80 81 77 77 79 75 75 74 73 74 73 69 71 71 71 69 71 66 68 67 68 65 64 68 68 62 58 59 58 55 48 48 47 48 46 46 44 42 42 43 42 44 39 39 40 38 40 37 35 37 37 34 33 33 30 22 22 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Eestlased Mitte-eestlased Kokku Joonis 8. Kaitseliidu usaldusväärsus rahvuse lõikes aastatel 2000-2022 (pigem/täiesti usaldajate %, N=kõik vastajad). Vanusegruppide võrdlusest ilmnes, et erinevaid institutsioone usaldab enam vanemaealine elanikkond. Usaldus kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti, päästeteenistuste, Kaitseliidu ja kohalike omavalituste suhtes oli suurim 50-aastaste ja vanemate eestimaalaste seas. Riigikogu, Vabariigi Valitsust, presidenti, peaministrit ja NATO-t usaldasid enim 60-74-aastased Eesti elanikud. Noorim elanikkonnagrupp – 15-19-aastased – paistis silma Euroopa Liidu ja kohtusüsteemi suurima usaldamise poolest. Kõigi institutsioonide suhtes (peale päästeteenistuste) väljendasid enim usaldamatust („üldse ei usalda“) 30-39-aastased Eesti elanikud. Euroopa Liidu puhul jagasid nendega samavõrra skeptilist suhtumist ka 40-49-aastased eestimaalased. Haridustasemelt eristusid enim alg- või põhiharidusega inimesed, kes pidasid Riigikogu, Vabariigi Valitsust, Euroopa Liitu, kohalikke omavalitsusi ja kohtusüsteemi enim usaldusväärseks. Kõrgharidusega eestimaalased usaldasid aga keskmisest vähem Kaitseliitu. Isikliku igakuise netosissetuleku osas eristusid aga märkimisväärselt kuus üle 1500 euro teenivad Eesti elanikud, kes usaldasid enim peaministrit, presidenti, kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit, päästeteenistusi, Kaitseliitu, NATO-t ja kohtusüsteemi. Piirkondlikult eristusid presidendi, Euroopa Liidu ja kohalike omavalitsuste vähema usaldamise poolest Ida-Virumaa elanikud. Kaitseväe, Kaitseliidu ja NATO usaldusväärsus oli teistest piirkondadest samuti oluliselt madalam eelkõige Ida-Virumaal, kuid lisaks ka Tallinnas. Põhja-Eesti elanikud paistsid silma suurima kaitseväe ning Lõuna-Eesti elanikud presidendi, päästeteenistuste ja Kaitseliidu usaldamise poolest. 20  3. Julgeolek ning ohud Uuringus kaardistati ka seda, milliseks hindavad elanikud julgeolekualast olukorda Eestis ja maailmas ning mida peetakse potentsiaalseteks julgeolekuohtudeks ning -tagatisteks. 3.1 Julgeolek maailmas 2022. aastal arvab ligi 70% Eesti elanikest, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas sõjaliste konfliktide oht, samas kui 8% hinnangul püsib olukord muutumatuna ning 12% arvates muutub maailm turvalisemaks (joonis 9). 2022 12 8 69 11 2021 12 19 60 9 KOKKU 2020 9 25 56 10 2019 10 23 58 9 2018 10 22 61 7 RAHVUS EESTLANE 13 7 71 9 MITTE-EESTLANE 10 8 65 17 SUGU MEES 15 9 65 11 NAINE 10 7 73 11 Maailm muutub turvalisemaks Olukord maailmas ei muutu Suureneb sõjaliste konfliktide oht maailmas Ei oska öelda Joonis 9. Elanike prognoos olukorrale maailmas järgmiseks kümneks aastaks (%, N=kõik vastajad). 2022. aasta veebruaris Ukrainas eskaleerunud Venemaa agressiooni järgselt on 11% võrra vähenenud eestimaalaste osakaal, kes usuvad, et olukord maailmas püsib järgneval kümnendil muutumatuna ning 9% võrra enam on levinud arvamus, et sõjaliste konfliktide oht suureneb. Samas on enam kui kümnendik jätkuvalt seisukohal, et maailm muutub turvalisemaks. 21 Võrreldes 2021. aastaga on sotsiaal-demograafiliste gruppide vahelised erisused antud küsimuses väiksemad. Olulised erinevused tulid esile vaid soo ja rahvuse puhul. Kui 2021. aastal paistsid kõrgema ohutaju poolest silma mehed, siis 2022. aastal on naised sagedamini seisukohal, et järgnev kümnend toob kaasa suurema sõjaliste konfliktide ohu maailmas. Samuti tajuvad sõjaliste konfliktide ohu suurenemist enam eestlased kui mitte- eestlased. Ebaturvalisust ja sõjaliste konfliktide kasvu kartvate eestimaalaste osakaal on püsinud 60 protsendist kõrgemal juba Venemaa Ukraina agressiooni algusest 2014. aasta kevadel, ulatudes 2015. aasta kevadest kuni 2016. aasta kevadeni üle 70% (joonis 10). Alates 2017. aastast toimus selles osas märgatav langus, mil vastav tulemus jäi veidi alla või ülespoole 60% taset (mis on kogu vaatlusaluse perioodi keskmisest tasemest - 52% - siiski kõrgem näitaja). Venemaa veelgi ulatuslikuma sissetungi järel Ukraina territooriumile 2022. aastal on hinnangud sõjaliste konfliktide ohu suurenemisele jõudnud taas 70% piirile. 70 72 69 63 62 61 57 58 58 56 60 50 49 50 48 48 45 44 46 43 43 40 25 25 23 17 18 14 13 13 12 15 11 14 13 15 12 12 9 10 10 10 10 9 7 7 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht Joonis 10. Elanike prognoos olukorrale maailmas järgmiseks kümneks aastaks 2000-2022 (%, N=kõik vastajad). 3.2 Julgeolek Eestis Sarnaselt eelnevale neljale aastale tajutakse ka 2022. aastal Eesti olukorda tulevikus turvalisemana kui olukorda maailmas tervikuna. 2022. aasta uuringu tulemuste põhjal muutub Eesti jätkuvalt 27% elanike arvates kümne aasta jooksul turvalisemaks. Samas neljandiku eestimaalaste arvates elame tulevikus ebaturvalisemas keskkonnas ning 30% prognoosib, et 22 olukord jääb samaks (joonis 11). Võrreldes eelneva aastaga on 2022. aastal ilmselt taas Venemaa Ukraina vastase agressiooni eskaleerumise tõttu oluliselt kahanenud nende eestimaalaste osakaal, kes usuvad, et elame edasi samasuguses elukeskkonnas ning varasemast enam on neid, kes hindavad tulevikku Eestis ebaturvalisemaks või ei oska selles osas seisukohta võtta. Nii eestlaste kui mitte-eestlaste seas on aastaga kasvanud Eesti elu tulevikus ebaturvalisemana nägijate osakaalud ning oluliselt vähem on neid, kes eeldavad, et Eesti elukeskkond tulevikus ei muutu. 2022 27 30 25 19 2021 27 42 19 12 KOKKU 2020 28 34 23 16 2019 28 37 20 15 2018 23 38 23 16 2022 30 31 23 15 EESTLASED 2021 31 42 17 10 2020 28 31 26 14 2019 32 31 21 16 2018 25 36 25 14 MITTE-EESTLASED 2022 18 27 27 27 2021 18 40 24 17 2020 26 39 15 20 2019 25 44 13 18 2018 19 43 19 19 Turvalisemas elukeskkonnas Samasuguses elukeskkonnas Ebaturvalisemas elukeskkonnas Ei oska öelda Joonis 11. Elanike prognoos järgmise kümne aasta elukeskkonna turvalisusele Eestis 2018- 2022 (%, N=kõik vastajad). 23 Eestis elukeskkonna turvalisemaks muutumist usuvad enim 15-19-aastased (40%) ning igakuise isikliku netosissetulekuna üle 1500 euro teenivad elanikud (33%) (joonis 12). 30-39-aastaste eagrupp näeb Eesti elu tulevikus teiste vanusegruppidega võrreldes kõige sagedamini ebaturvalisena (31%). Meeste seas on naistega võrreldes enam levinud arvamus, et elu muutub turvalisemaks (30%), samas kui naised näevad seda sagedamini ebaturvalisemana (27%). KOKKU 27 30 25 19 SUGU MEES 30 31 22 17 NAINE 23 29 27 21 15-19 40 28 13 19 20-29 29 33 23 16 VANUS 30-39 17 31 31 20 40-49 25 30 23 23 50-59 33 26 26 15 60-74 26 31 24 20 KUNI 500 EUR 27 29 22 22 SISSETULEK 501-800 EUR 22 28 27 23 801-1100 EUR 27 34 22 17 1101-1500 EUR 27 32 22 20 ÜLE 1500 EUR 33 29 28 10 SISSETULEKUT EI OLE 23 37 19 21 EI SOOVI AVALDADA 14 32 28 27 Turvalisemas elukeskkonnas Samasuguses elukeskkonnas Ebaturvalisemas elukeskkonnas Ei oska öelda Joonis 12. Elanike prognoos järgmise kümne aasta Eesti elukeskkonna turvalisusele soo, vanuse ja sissetuleku lõikes 2022 (%, N=kõik vastajad). 3.3 Ohud julgeolekule maailmas Kui elanike käest küsiti hinnangut, millised ohud ähvardavad nende arvates kindlasti maailma rahu ja turvalisust, nimetati 2022. aastal julgeolekuriskidena enim relvastatud konflikti Ida- Ukrainas (75%), väärinfo ja valeuudiste laialdast levikut (71%) ning Venemaa katseid taastada oma võimu naaberriikides (69%) (joonis 13). 24 Enam kui pooled eestimaalased nägid kindlat ohtu ka ülemaailmses majanduskriisis (59%), terrorivõrgustike tegevuses (55%) ning küberrünnakutes (55%). Vähem nähti kindla ohuallikana Iraani (17%), sõjalist konflikti Süürias (22%) ja Põhja-Korea tegevust (26%). RELVASTATUD KONFLIKT IDA- 75 18 34 UKRAINAS VÄÄRINFO JA VALEUUDISTE LAIALDANE LEVIK 71 24 22 VENEMAA KATSED TAASTADA OMA 69 18 7 6 MÕJUVÕIMU NAABERRIIKIDES ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 59 34 33 TERRORIVÕRGUSTIKE TEGEVUS 55 38 44 KÜBERRÜNNAKUD 55 37 5 4 SÕJAPÕGENIKE JA PAGULASTE SISSERÄNNE EUROOPASSE 43 44 9 4 EPIDEEMIATE LEVIK 42 46 9 3 ORGANISEERITUD KURITEGEVUS 40 47 8 5 HIINA MAANDUSLIKU JA SÕJALISE VÕIMSUSE KASV 38 43 9 9 GLOBAALSED KLIIMAMUUTUSED 35 43 17 5 RIKASTE JA VAESTE RIIKIDE VASTUOLUDE SÜVENEMINE 31 50 10 8 USA MAJANDUSLIK JA SÕJALINE 31 35 26 8 DOMINEERIMINE MAAILMAS PÕHJA-KOREA TEGEVUS 26 41 19 14 SÕJALINE KONFLIKT SÜÜRIAS 22 52 12 14 IRAANI TEGEVUS 17 47 14 21 Kindlasti kujutab Mõningal määral Kindlasti ei kujuta Ei oska öelda Joonis 13. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2022 (%, N=kõik vastajad). 2022. aastal nähti eelnevast aastast oluliselt sagedamini ohtu maailma rahule ja turvalisusele Ida-Ukraina relvastatud konfliktis (kindel või mõningal määral oht, 77%-lt 93%-ni) ning Venemaa katsetes taastada oma mõjuvõimu naaberriikides (74%-lt 87%-ni) (joonis 14). Samal ajal oli enim vähenenud ohu tajumine USA majanduslikus ja sõjalises domineerimises maailmas (75-lt% 66%-le). 25  VÄÄRINFO JA VALEUUDISTE LAIALDANE 95 93 LEVIK 81 85 93 RELVASTATUD KONFLIKT IDA-UKRAINAS 77 70 77 93 ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 92 84 87 93 TERRORIVÕRGUSTIKE TEGEVUS 93 81 89 92 KÜBERRÜNNAKUD 93 85 89 88 EPIDEEMIATE LEVIK 92 86 74 VENEMAA KATSED TAASTADA OMA 87 74 MÕJUVÕIMU NAABERRIIKIDES 67 70 SÕJAPÕGENIKE JA PAGULASTE SISSERÄNNE 87 89 EUROOPASSE 83 89 87 ORGANISEERITUD KURITEGEVUS 85 75 81 RIKASTE JA VAESTE RIIKIDE VASTUOLUDE 81 85 SÜVENEMINE 72 80 HIINA MAANDUSLIKU JA SÕJALISE 81 79 VÕIMSUSE KASV 72 75 78 GLOBAALSED KLIIMAMUUTUSED 81 80 82 74 SÕJALINE KONFLIKT SÜÜRIAS 74 66 73 67 PÕHJA-KOREA TEGEVUS 64 54 70 USA MAJANDUSLIK JA SÕJALINE 66 75 DOMINEERIMINE MAAILMAS 69 76 2022 2021 2020 2019 Joonis 14. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas aastatel 2019-2022 (%, N=kõik vastajad). Eestlaste jaoks on kõige tõenäolisemateks julgeolekuohtudeks 2022. aastal relvastatud konflikt Ida-Ukrainas ning Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides (joonis 15). Mitte- eestlased tunnevad aga enim muret terrorivõrgustike tegevuse pärast, millele järgneb samuti Ukraina relvakonflikt. 26 Joonis 15. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas rahvuse lõikes 2022 (%, N=kõik vastajad). 27 3.4 Ohud Eestile Selgitamaks, millisena tajutakse ohte Eestile, esitati vastajaile 16 erinevat võimalikku ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust (joonis 16). VALEUUDISTE LEVIK 41 41 12 33 KÜBERRÜNNAKUD RIIKLIKE INFOSÜSTEEMIDE, ASUTUSTE, ETTEVÕTETE VÕI ELANIKE VASTU 27 48 18 25 VIHAKÕNE LEVIK 26 43 20 6 5 VÄLISRIIGI SEKKUMINE EESTI POLIITIKA VÕI MAJANDUSE MÕJUTAMISEKS OMA HUVIDES 20 38 27 7 8 EPIDEEMIATE LEVIK 16 48 26 4 7 RAHVUSLIKEL VÕI USULISTEL MOTIIVIDEL TOIMUVAD KOKKUPÕRKED ELANIKKONNA 15 34 35 12 5 RÜHMADE VAHEL ULATUSLIK MEREREOSTUS 10 37 41 6 7 ULATUSLIK SÕJALINE RÜNNAK MÕNE VÄLISRIIGI POOLT 10 29 41 13 8 ULATUSLIK LOODUSKESKKONNA REOSTUS 8 29 47 10 6 PIIRATUD SÕJALINE RÜNNAK MÕNE STRATEEGILISE OBJEKTI VASTU 8 26 44 12 10 EESTI RIIGI MAJANDUSLIK KOKKUVARISEMINE 7 20 44 22 6 MASSILISED TÄNAVARAHUTUSED 7 23 53 13 5 TUUMAKATASTROOF EESTI LÄHISTEL ASUVAS AATOMIELEKTRIJAAMAS 6 20 51 12 11 TERRORIAKT 6 21 52 12 8 RÜNNAK EESTI KODANIKE VASTU VÄLISRIIGIS 5 18 51 18 8 SUUR TÖÖSTUSÕNNETUS 3 15 58 14 10 Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks Ei oska öelda Joonis 16. Hinnangud Eestit lähemate aastate jooksul ähvardavate ohtude tõenäosusele 2022 (%, N= kõik vastajad). Eesti turvalisusele peeti 2022. aastal kõige tõenäolisemaks ohuks valeuudiste levikut (väga või küllaltki tõenäoline; 82%). Järgmiseks toodi välja küberrünnakud riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (75%) ning vihakõne (69%) ja epideemiate levik (64%). Venemaa 28 Ukraina agressiooni eskaleerumise järgselt peab 2022. aastal ligi 60% eestimaalastest tõenäoliseks välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Pea pooled Eesti elanikud peavad tõenäoliseks ohuallikaks lisaks ka rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid elanikkonna rühmade vahelisi kokkupõrkeid ning ulatuslikku merereostust. Kõige ebatõenäolisemateks ohuallikateks peeti 2022. aastal suurt tööstusõnnetust (täiesti või mitte eriti tõenäoline; 72%) ja rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis (69%). Täiesti ebatõenäoliseks peeti kõige sagedamini aga Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist (22%). Kui vaadata koos hinnanguid „väga tõenäoline“ ja „küllaltki tõenäoline“, siis peetakse viit esimest joonisel loetletud ohtu Eesti julgeolekut ohustavateks enam kui 50 protsendi Eesti elanike poolt. 2022. aasta suurenes Venemaa Ukraina vastase agressiooni ulatuslikumaks muutudes olulisel määral mõne välisriigi poolt ulatusliku sõjalise rünnaku (väga või küllaltki tõenäoline; 11%-lt 39%-ni), mõne strateegilise objekti vastu suunatud piiratud sõjalise rünnaku (14%-lt 34%-ni) ning rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvate elanikkonna rühmade vaheliste kokkupõrgete (30%-lt 49%-ni) tõenäoliseks pidamine (joonis 17). 29  82 VALEUUDISTE LEVIK 78 67 71 KÜBERRÜNNAKUD RIIKLIKE INFOSÜSTEEMIDE, 75 75 ASUTUSTE, ETTEVÕTETE VÕI ELANIKE VASTU 68 75 69 VIHAKÕNE LEVIK 61 47 55 64 EPIDEEMIATE LEVIK 75 77 VÄLISRIIGI SEKKUMINE EESTI POLIITIKA VÕI 58 51 MAJANDUSE MÕJUTAMISEKS OMA HUVIDES 56 62 RAHVUSLIKEL VÕI USULISTEL MOTIIVIDEL 49 TOIMUVAD KOKKUPÕRKED ELANIKKONNA 30 26 RÜHMADE VAHEL 30 47 ULATUSLIK MEREREOSTUS 56 54 54 ULATUSLIK SÕJALINE RÜNNAK MÕNE VÄLISRIIGI 39 11 POOLT 22 21 37 ULATUSLIK LOODUSKESKKONNA REOSTUS 44 44 42 PIIRATUD SÕJALINE RÜNNAK MÕNE 34 14 STRATEEGILISE OBJEKTI VASTU 20 20 30 MASSILISED TÄNAVARAHUTUSED 25 20 24 27 EESTI RIIGI MAJANDUSLIK KOKKUVARISEMINE 28 23 22 27 TERRORIAKT 24 21 31 TUUMAKATASTROOF EESTI LÄHISTEL ASUVAS 26 18 AATOMIELEKTRIJAAMAS 26 26 23 RÜNNAK EESTI KODANIKE VASTU VÄLISRIIGIS 23 22 27 18 SUUR TÖÖSTUSÕNNETUS 25 29 26 2022 2021 2020 2019 Joonis 17. Hinnangud Eestit lähemate aastate jooksul ähvardavate ohtude tõenäosusele aastatel 2019-2022 (%, N=kõik vastajad). Nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste jaoks on 2022. aastal kõige tõenäolisemateks julgeolekuohtudeks lähemate aastate jooksul valeuudiste levik, vihakõne, küberrünnakud ja epideemiad (joonis 18). Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvate konfliktide võimalikkuse pärast tunnevad enam muret mitte-eestlased kui eestlased. 30 Joonis 18. Hinnangud Eestit lähemate aastate jooksul ähvardavate ohtude tõenäosusele rahvuse lõikes 2022 (%, N=kõik vastajad). 31 3.5 Julgeolekuohtude meediakajastus Aastal 2022 peavad pooled Eesti elanikest sõjaliste ohtude kajastamist meedias parajaks ning veidi alla kümnendiku hinnangul on see liiga vähene. Ligi 30% eestimaalastest arvab, et sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse meedias liiga palju (joonis 19). Võrreldes eelneva aastaga on 2022. aastal kasvanud nii meedias sõjalistest ohtudest rääkimist parajaks kui liiga paljuks pidamine ning vähenenud on seda liiga vähesena tajuvate ning sel teemal arvamust mitte omavate eestimaalaste osakaalud. Kindlasti on ka siinkohal avaldanud hinnangutele mõju Ukraina sõja eskalatsioon. 2022 28 55 9 8 2021 22 50 14 14 KOKKU 2020 23 49 17 11 2019 30 47 12 11 2018 32 50 10 8 EESTLASED 2022 18 65 11 5 2021 13 57 16 14 2020 16 53 20 11 2019 22 55 14 9 2018 24 58 12 6 EESTLASED 2022 48 33 5 14 MITTE- 2021 43 35 9 13 2020 37 41 11 11 2019 45 32 10 13 2018 48 34 6 12 Liiga palju Parasjagu Liiga vähe Ei oska öelda Joonis 19. Hinnang Eesti meedia julgeolekuohtude kajastusele aastatel 2018-2022 (%, N=kõik vastajad). 2022. aastal peab Eesti meedia sõjaliste ohtude kajastamist parajaks kolmandik mitte- eestlastest ja ligi 2/3 eestlastest. Mitte-eestlased arvavad viimase viie uuringuaasta põhjal sagedamini, et sõjalistest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse meedias liiga palju. 2022. aastal arvasid ligi pooled mitte-eestlased, et Eesti meedia paneb julgeoleku teemalistele kajastustele liigselt rõhku. 32 Eestlaste seas vähenes meedias sõjalistest ohtudest rääkimist liiga paljuks pidanute osakaal järjepidavalt aastatel 2018-2021 (24-lt% 13%-le), tõustes seejärel 2022. aastal 18%-ni. 3.6 Julgeolekutagatised Üheks Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peavad eestimaalased 2022. aastal kõige sagedamini kuulumist NATO-sse (kolme olulisema tagatise seas märgitud 70%) (joonis 20). 70 KUULUMINE NATO-SSE 61 58 55 LIITLASTE RELVAJÕUDUDE ÜKSUSTE 31 28 ALALINE VIIBIMINE EESTIS 18 18 28 KUULUMINE EUROOPA LIITU 26 18 19 26 ELANIKE KAITSETAHE 22 33 38 EESTI ISESEISVA KAITSEVÕIME 25 22 ARENDAMINE 26 30 14 KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED VENEMAAGA 20 22 22 13 KAITSEALANE KOOSTÖÖ PÕHJAMAADEGA 16 11 10 13 BALTI RIIKIDE KAITSEALANE KOOSTÖÖ 15 22 17 KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED AMEERIKA 10 15 ÜHENDRIIKIDEGA 13 14 8 KUULUMINE ÜRO-SSE 13 13 10 KUULUMINE EUROOPA JULGEOLEKU- JA 7 10 KOOSTÖÖORGANISATSIOONI (OSCE) 9 8 7 EI OSKA ÖELDA 6 4 4 OSALEMINE RAHVUSVAHELISTEL 4 8 SÕJALISTEL OPERATSIOONIDEL 7 2 MIDAGI MUUD 3 1 2022 2021 2020 2019 Joonis 20. Eesti julgeolekutagatised aastatel 2019-2022 (kuni 3 olulisemat; %, N=kõik vastajad). 33 NATO liikmelisust hinnati kõige olulisemaks julgeolekutagatiseks ka aastatel 2019-2021, kuid viimase aastaga on selle osatähtsus veel märkimisväärselt kasvanud. Teiseks olulisemaks julgeolukutagatiseks peetakse liitlaste relvajõudude üksuste alalist viibimist Eestis (31%) ning kolmanda oluliseima julgeolekutagatisena nähti kuulumist Euroopa Liitu (28%). Nii teise kui kolmanda julgeolekutagatise olulisus on eestimaalaste silmis kasvanud just viimasel kahel aastal. Olulisemate julgeolekugarantiidena järgnevad elanike kaitsetahe (26%) ja Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (25%), mille olulisus on aastaga veidi tõusnud (3-4%). Võrreldes 2021. aastaga nähti 2022. aastal peamiste julgeolekugarantiidena harvemini eelkõige koostööd ja häid suhteid Venemaa (-6%) ja Ameerika Ühendriikidega (-5%) ning kuulumist ÜRO-sse (-5%). Eestlaste ning mitte-eestlaste arusaam Eesti olulisimatest julgeolekutagatistest on olnud läbi aastate üsna erinev. Eestlaste silmis on kõige olulisemaks tagatiseks jätkuvalt NATO liikmelisus (83%), mille osatähtsus on aasta jooksul 10% võrra kasvanud (joonis 21). 83 KUULUMINE NATO-SSE 44 LIITLASTE RELVAJÕUDUDE ÜKSUSTE 37 ALALINE VIIBIMINE EESTIS 18 ELANIKE KAITSETAHE 30 16 EESTI ISESEISVA KAITSEVÕIME 30 ARENDAMINE 14 KUULUMINE EUROOPA LIITU 26 32 BALTI RIIKIDE KAITSEALANE KOOSTÖÖ 15 9 KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED VENEMAAGA 6 30 KUULUMINE EUROOPA JULGEOLEKU- JA 6 KOOSTÖÖORGANISATSIOONI (OSCE) 10 OSALEMINE RAHVUSVAHELISTEL 5 SÕJALISTEL OPERATSIOONIDEL 1 EI OSKA ÖELDA 3 15 MIDAGI MUUD 1 4 Eestlased Mitte-eestlased Joonis 21. Eesti julgeolekutagatised rahvuse lõikes 2022 (kuni 3 olulisemat) (%, N=kõik vastajad). 34 Kui 2021. aastal oli mitte-eestlaste jaoks peamine julgeolekutagatis hea koostöö ning suhted Venemaaga, siis 2022. aastal on selle osatähtsus kahanenud 40%-lt 30%-le ning Eesti peamise julgeolekutagatisena näevad ka nemad NATO liikmelisust (34%-lt 44%-le), millele järgneb kuulumine Euroopa Liitu (32%). Eestlased pidasid olulisteks julgeolekutagatisteks veel liitlaste relvajõudude üksuste alalist viibimist Eestis (37%), Eesti elanike kaitsetahet (30%), Eesti iseseisva kaitsevõime arendamist (30%) ning kuulumist Euroopa Liitu (26%). Olulimaks erinevuseks julgeolekutagatiste osas rahvuste lõikes on jätkuvalt head suhted Venemaaga – 2022. aastal on eestlaste seas võrreldes mitte-eestlastega viis korda vähem neid, kes peavad häid suhteid ja koostööd Venemaaga antud valdkonnas oluliseks (6% vs 30%). 35  4. Eesti inimeste kaitsetahe 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse 2022. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 81% Eesti elanikkonnast (joonis 22). Kui aastatel 2018-2021 relvastatud vastupanu vajalikuks pidavate elanike hulk järjest kahanes, siis 2022. aastal kasvas seda kindlasti vajalikuna nägevate elanike osakaal 38%-lt 57%-ni. Aastal 2021-2022 on olnud ka hulk eestimaalasi, kellel puudub rünnaku korral relvastatud vastupanu vajalikkuse osutamise osas seisukoht. Mitte-eestlaste seas on antud küsimuses arvamuse puudumine sealjuures eestlastega võrreldes märkimisväärselt enam levinud, ulatudes 2022. aastal juba 17%-ni. 2022 57 24 8 3 9 2021 38 34 13 5 11 KOKKU 2020 40 37 11 8 4 2019 46 34 11 6 3 2018 47 32 10 8 3 2022 69 22 4 1 5 EESTLASED 2021 43 33 11 3 10 2020 42 37 9 8 5 2019 49 34 9 6 2 2018 51 31 8 8 2 MITTE-EESTLASED 2022 32 29 16 7 17 2021 27 34 17 9 14 2020 35 38 16 8 4 2019 39 34 17 5 5 2018 37 33 18 8 4 Jah, kindlasti Pigem/tõenäoliselt jah Pigem/tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 22. Hinnangud relvastatud vastupanu osutamise vajadusele olukorras, kus Eestit ründaks mõni riik, aastatel 2018-2022 (%, N=kõik vastajad). 36 Võrreldes viimase nelja aasta tulemusi, siis on eestlased võrreldes mitte-eestlastega keskmisest enam olnud rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise poolt, sealjuures on arvamuste lahknevus iga aastaga suurenenud (2018 oli erinevus 11%, 2022 30%). Kuigi relvastatud vastupanu peab rünnaku korral vajalikuks suurem hulk nii eestlasi kui mitte- eestlasi, on 2022. aasta Venemaa Ukraina agressiooni eskaleerumise järel eestlaste seas võrreldes mitte-eestlastega enam kui poole võrra rohkem relvastatud vastupanu kindlaid toetajaid (vastavalt 69% ja 32%) ja üle nelja korra vähem neid, kes kindlasti või pigem ei näe relvastatud vastupanu vajalikkust (vastavalt 5% ja 23%). Kui 2019-2021 aastate trend näitas, et Eesti ühiskonnas langes järjepidevalt võõrriigi rünnaku korral relvastatud vastupanu pooldajate osakaal ning kasvas mittepooldajate osakaal, siis 2022. aastal toimus Venemaa Ukraina ulatusliku sõjalise ründamise järel hinnangutes oluline pööre relvastatud vastupanu toetamise suunas (joonis 23). 82 83 81 83 81 77 77 77 78 79 79 80 77 73 74 72 69 71 69 66 65 66 56 26 25 22 23 24 23 20 17 17 19 17 17 15 18 12 14 12 11 11 9 11 9 11 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Pigem/kindlasti ei peaks osutama relvastatud vastupanu Pigem/kindlasti peaksime osutama relvastatud vastupanu Joonis 23. Hinnangud relvastatud vastupanu osutamise vajadusele aastate lõikes (%, N=kõik vastajad). Eestlaste ja muudest rahvustest elanike toetus relvastatud vastupanu osutamisele oli aastatel 2013–2014 pea võrdne, peale seda aga lahknes, sealjuures eestlaste seas toetus relvastatud vastupanu osutamisele tõusis, mitte-eestlaste seas aga vähenes (joonis 24). 37  89 91 88 83 83 83 80 80 80 81 82 81 82 77 79 78 78 77 73 71 72 73 73 70 68 70 68 70 63 63 61 61 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Eestlased Muu rahvus Joonis 24. Relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal rahvuse lõikes (%, N=kõik vastajad). 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks kaitsetegevuses valmis osalema kokku 2/3 elanikkonnast (joonis 25). Kindlasti oleks selleks valmis 35% ja pigem valmis 31% Eesti elanikest, samas kui valmisolek pigem puudub 13% ning täielikult puudub 11% elanikkonnast. Aastatel 2018-2021 valmidus kaitsetegevuses osalemiseks kokkuvõttes oluliselt ei muutunud, kuid oli märgata selleks pigem valmis olijate osakaalu tõusu kindlasti valmis olijate osakaalu arvelt. 2022. aasta veebruaris eskaleerunud Venemaa Ukraina agressiooni järel on aga kasvanud just Eestile kallaletungi korral kindlasti kaitsetegevuses osalemiseks valmisolijate osakaal, samas kui selleks pigem valmidust näidanute osakaal on püsinud muutumatuna. Eestlastest oleks 2022. aastal kindlasti või pigem valmis ise kaitsetegevuses osalema 3/4 ning mitte-eestlastest vähem kui pooled. Kuna riigikaitses osalemist seostatakse eelkõige relvastatud vastupanuga, milleks on väljaõppe saanud peamiselt mehed, jääb valmisolek panustamiseks naiste puhul madalamaks. Erinevus meeste ja naiste vahel ilmneb sealjuures eelkõige just kindlas valmisolekus, mida on väljendanud neljandik naistest ja ligi pooled meestest. Võrreldes 2021. aastaga on aga nii meeste kui naiste valmisolek kaitsetegevuses osaleda kasvanud ligi kümnendiku võrra. 38  2022 35 31 13 11 10 2021 25 32 17 13 12 KOKKU 2020 26 31 15 17 10 2019 28 30 15 17 10 2018 29 28 15 16 12 RAHVUS EESTLANE 44 32 11 7 6 MITTE-EESTLANE 17 27 18 19 18 SUGU MEES 46 29 9 7 8 NAINE 25 32 17 15 12 15-19 26 27 18 14 15 20-29 22 30 18 16 14 VANUS 30-39 24 27 20 17 12 40-49 33 33 13 12 9 50-59 52 31 9 2 6 60-74 45 33 7 8 8 KUNI 500 EUR 30 27 15 16 12 SISSETULEK 501-800 EUR 34 35 9 10 11 801-1100 EUR 36 33 12 10 10 1101-1500 EUR 38 28 14 13 7 ÜLE 1500 EUR 43 32 13 6 6 SISSETULEKUT EI OLE 30 28 19 7 16 EI SOOVI AVALDADA 25 24 18 16 18 TALLINN 29 31 15 13 12 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 41 33 12 8 7 LÄÄNE-EESTI 41 29 11 12 8 KESK-EESTI 47 26 13 9 5 LÕUNA-EESTI 39 34 10 9 8 KIRDE-EESTI 22 25 18 15 20 Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 25. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%, N=kõik vastajad). Vanuserühmade võrdluses kasvab valmisolek ise riigikaitses osaleda alates 40. eluaastast – 15- 39-aastastest on selleks kindlasti või pigem valmis ligi pooled, 40-49-aastastest 2/3 ning 50- 74-aastastest eestimaalastest ligi 80%. Kindel valmisolek sõjalise kallaletungi korral Eesti kaitsetegevuses osaleda on suurim 50-59-aastaste vanusegrupis (52%). Noorimas – 15-19- 39 aastaste – vanusegrupis on aktiivne kaitsetahe võrreldes 2021. aastaga aga vähenenud – kui aasta eest oli neist valmis kindlasti või pigem kaitsetegevuses osalema 62%, siis nüüd 53%. Kindel valmidus riigikaitses osalemiseks kasvab igakuise netosissetuleku suurenedes – kuni 500 eurot kuus teenivate eestimaalaste seas on see 30% ning üle 1500-eurose sissetulekuga Eesti elanike hulgas 43%. Piirkondlikus vaates on kindel valmisolek sõjalise rünnaku korral Eestit kaitsma asuda suurim Kesk-Eesti (47%) ning väikseim Kirde-Eesti (22%) ja Tallinna (29%) elanike seas. Meessoost Eesti kodanike aktiivne kaitsetahe on kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt – 2022. aastal on neist kindlasti või pigem valmis kaitsetegevuses osalema 78%, sealjuures 86% Eesti rahvusest meesoost kodanikest ning 54% muust rahvusest meesoost Eesti kodanikest (tabel 2). Tabel 2. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate Eesti kodakondsusega meeste osakaal vanuse ja rahvuse lõikes (%, „kindlasti jah“+“pigem jah“; N=540). KOKKU 15-34 a. 35-49 a. 50-64 a. 65+ a. Eesti rahvusest Eesti 86 69 89 95 92 kodakondsusega mehed Muudest rahvustest Eesti 54 57 54 50 43 kodakondsusega mehed3 Kõik Eesti 78 66 75 90 88 kodakondsusega mehed 2021. aastal püsis Eesti rahvusest meessoost kodanike aktiivne kaitsetahe võrreldes 2020. aastaga muutumatuna ning muust rahvusest meessoost kodanike puhul langes ligi 10% võrra. 2022. aastal tõusis aga enam kui kümnendiku võrra Eesti rahvusest meessoost kodanike valmidus kaitsetegevuses osaleda, samas kui muust rahvusest meessoost kodanike kaitsetahe püsis muutumatuna. Vanuserühmade lõikes on Eesti kodakondsusega meeste puhul valmidus riigikaitses osalemiseks eestlastel suurim 50-64-aastaste (95%) ning mitte-eestlastel 15-34-aastaste seas (57%). Vaadates kaitsetahte ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes ilmneb, et kui aastal 2000 oli erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste vahel ulatuslik, siis aastatel 2001-2007 olid erinevused oluliselt väiksemad (joonis 26). Alates 2008. aastast on aga valmisolek riigikaitses osalemiseks rahvuse lõikes taas suuresti erinev. Antud hinnangute muutusele võisid mõju avaldada nii pronksiöö sündmused, Gruusia sõda kui majanduslangus. Aastatel 2013–2014 hakkas mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid langes siis Krimmi annekteerimise järgsetel aastatel 2015-2016 taas alla 50%. Aastatel 2017- 3 Muust rahvusest Eesti kodakondsusega meeste valimi suurus oli 127 inimest, vanuserühmade siseselt jäid valimite suurused liiga väikseks ja erinevused statustiliselt ebaoluliseks, mis ei võimalda vanuserühmade lõikes muudest rahvustest Eesti kodakondsusega meeste kaitsetahte kohta kindlaid järeldusi teha. 40 2020 näitasid vähemalt pooled mitte-eestlastest kodanikud valmidust riigikaitses osaleda, kuid aastal 2021. langes nende valmisolek taas mitte-eestlastest mittekodanikega samale tasemele (ligi 40%). Eestlaste aktiivne kaitsetahe püsis aastatel 2016-2021 63-65% juures ning kasvas Venemaa Ukraina agressiooni eskaleerumise järel 2022. aastal hüppeliselt 76%-ni. Mitte-eestlastest kodanike valmidus kallaletungi korral kaitsetegevuses osaleda kasvas 5% võrra, mitte- eestlastest mitte-kodanike valmidus aga märkimisväärselt ei muutunud. 74 76 73 71 73 71 69 71 70 68 66 68 67 68 64 66 64 64 63 65 64 66 63 65 60 61 59 59 58 57 60 54 55 54 52 51 49 52 54 52 51 51 52 50 50 48 46 47 47 43 42 43 43 45 40 39 39 41 39 38 40 40 35 36 38 37 33 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Mitte-eestlased/mittekodanikud Mitte-eestlased/kodanikud Eestlased Joonis 26. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2022 (%, „kindlasti jah“+“pigem jah“; N=kõik vastajad). 4.3 Soov sõjalise kallaletungi korral Eestist lahkuda Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks 2022. aastal 31% eestimaalastest siit kindlasti või pigem lahkumist ning 55% pigem või kindlasti mitte, 15% puudub selles osas seisukoht (joonis 27). Keskmisest enam on valmis Eestist kindlasti või pigem lahkuma mitte-eestlased (40%), naised (37%), 20-39-aastased (46-48%), kõrgharidusega (36%), nii sissetulekuta (41%) kui üle 1500- eurose kuu netosissetulekuga (38%) ning Tallinnas elavad (40%) eestimaalased. Neid, kes sõjaohu korral kindlasti ei kavatse Eestist lahkuda, on enam eestlaste (26%), meeste (29%), 60-74-aastaste (38%), kesk-, keskeri ja kutseharidusega (28%), 501-1100-eurose kuu netosissetulekuga (30-33%) ning Lääne- ja Kesk-Eesti elanike (34-35%) seas. 41  2022 22 33 21 10 15 2021 24 34 19 8 15 KOKKU 2020 46 26 11 3 13 2019 42 27 14 6 11 2018 37 30 15 5 13 RAHVUS EESTLANE 26 36 17 8 13 MITTE-EESTLANE 13 28 27 13 19 SUGU MEES 29 34 17 8 13 NAINE 15 33 25 12 16 15-19 9 24 26 14 27 20-29 13 17 24 22 24 VANUS 30-39 11 26 31 17 15 40-49 17 35 25 8 15 50-59 29 43 14 4 10 60-74 38 42 9 2 10 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 16 33 17 8 26 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 28 33 16 10 13 KÕRGHARIDUS 16 33 26 10 15 KUNI 500 EUR 17 33 19 12 19 SISSETULEK 501-800 EUR 30 37 14 6 13 801-1100 EUR 33 32 18 5 12 1101-1500 EUR 19 37 20 12 12 ÜLE 1500 EUR 16 35 27 11 11 SISSETULEKUT EI OLE 18 30 32 9 11 EI SOOVI AVALDADA 13 23 23 14 27 TALLINN 13 31 28 12 16 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 22 40 17 8 13 LÄÄNE-EESTI 35 29 15 12 9 KESK-EESTI 34 36 12 4 15 LÕUNA-EESTI 23 34 19 9 15 KIRDE-EESTI 23 32 18 9 19 Kindlasti mitte Pigem/tõenäoliselt mitte Pigem/tõenäoliselt jah Jah, kindlasti Ei oska öelda Joonis 27. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal rahvuse, soo, vanuse, hariduse, sissetuleku ja elukoha lõikes (%, N=kõik vastajad). 42 Perioodil 2000-2007 kõikus mitte-eestlaste Eestist lahkumissoov sõjaohu korral 16-24% vahel, kuid alates 2007. aastast (pronksiöö sündmustest) kasvas see 2012. aasta lõpuks 38% tasemele (joonis 28). Aastatel 2012-2020 mitte-eestlaste sõjaohu korral Eestist lahkumissoov vähenes (38%-lt 16%-ni), kuid 2021. aastal toimus taas hüppeline kasv (16%-lt 35%-ni). Eestlaste lahkumissoov sõjaohu korral tõusis 20% piirile majanduskriisi järgsetel aastatel 2010–2013. Seejärel see pisut langes, kuid 2017. aastal tõusis taas kuni viiendikuni ning jäi sel tasemel püsima ka järgmisel kahel aastal. Sarnaselt mitte-eestlastega kasvas 2021. aastal ka eestlaste seas sõjaohu korral riigist lahkuda soovijate osakaal võrreldes 2020. aastaga rekordiliselt, jõudes 21 aasta kõrgeimale tasemele – 24%. 2022. aastal toimunud Venemaa Ukraina agressiooni eskaleerumise järgselt eestlaste seas sõjaohu korral riigist lahkumise soov märkimisväärselt ei kasvanud, jõudes 25%-ni. Samas mitte-eestlaste seas suurenes soov kallaletungi korral Eestist lahkuda aastaga veel 5% võrra. 40 38 37 35 32 31 30 27 27 26 26 25 25 24 24 24 23 22 22 21 21 20 19 19 19 19 19 16 16 16 16 16 16 15 15 14 14 14 14 13 13 13 12 12 11 10 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Eestlased Muu rahvus Joonis 28. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal rahvuse lõikes (kindlasti ja pigem lahkujad, %, N=kõik vastajad). 43 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral Eesti elanikud hindavad oma teadlikkust sellest, kuidas võimaliku välisriigi kallaletungi korral käituda, 2022. aastal jätkuvalt küllaltki madalaks – vaid ligi kolmandik peab end täiesti või pigem piisavalt informeerituks, mida neil taolises olukorras oleks võimalik riigi kaitsmiseks teha (joonis 29). Pea 60% eestimaalastel on endi hinnangul välisriigi kallaletungi korral vajalikust käitumisest puudulikud teadmised. Viimase kahe aastaga on vähenenud nende osakaal, kes ei tea üldse, mida võõrriigi kallaletungi korral teha (36%-lt 19%-ni). Samuti on alates 2019. aastast iga aastaga veidi kasvanud nende Eesti elanike osakaal, kes on enda hinnangul täiesti või pigem piisavalt informeeritud, kuidas võõrriigi kallaletungi korral käituda (24%-lt 31%-ni). 2022 9 22 40 19 10 2021 9 20 34 26 11 2020 7 19 34 36 5 2019 10 14 33 35 8 2018 8 19 35 30 8 Täiesti piisavalt/Jah, piisavalt Pigem piisavalt/Üldiselt küll Pigem ebapiisavalt/Pigem mitte Täiesti ebapiisavalt/Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 29. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (aastate lõige %, N=kõik vastajad). Enda teadlikkust sellest, kuidas käituda võimaliku välisriigi kallaletungi korral, hindavad 2022. aastal sagedaimini täiesti või pigem piisavaks eestlased (34%), mehed (40%), 50-74-aastased (ca 40%), kesk-, keskeri- ja kutseharidusega (34%) ning kuus netosissetulekuna üle 1500 euro teenivad (38%) eestimaalased (joonis 30). Välisvaenlase kallaletungi puhul vajalikust käitumisest täiesti ebapiisavate teadmiste poolest paistsid silma eelkõige mitte-eestlased (24%), naised (21%) ja 30-39-aastased (27%) eestimaalased. 44  KOKKU 9 22 40 19 10 SUGU RAHVUS EESTLANE 10 24 44 16 6 MITTE-EESTLANE 8 18 32 24 18 MEES 13 27 33 16 11 NAINE 6 18 46 21 9 15-19 5 18 54 12 12 20-29 9 19 44 17 11 VANUS 30-39 8 19 34 27 12 40-49 10 18 44 19 9 50-59 10 29 42 17 3 60-74 11 27 34 16 12 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 3 28 41 15 13 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 13 21 37 19 11 KÕRGHARIDUS 7 22 43 19 9 KUNI 500 EUR 8 18 43 20 11 SISSETULEK 501-800 EUR 8 24 34 22 11 801-1100 EUR 13 20 38 20 9 1101-1500 EUR 12 21 44 15 8 ÜLE 1500 EUR 9 29 39 18 4 SISSETULEKUT EI OLE 5 30 39 11 16 EI SOOVI AVALDADA 5 13 39 23 21 Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda Joonis 30. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung 2022 (sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes %, N=kõik vastajad) 4.5 Infovajadus Eesmärgiga välja selgitada, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni, et osata käituda välisvaenlase kallaletungi korral, paluti küsitletutel ette antud üheksa teema seast valida nende jaoks kolm olulisemat. Vastajail oli võimalik etteantud nimekirja ka omalt poolt täiendada. Kui 2019. ja 2020. aastal teemade olulisuse järjestuses märkimisväärseid muutusi ei toimunud, siis aastatel 2021-2022 neid siiski aset leidis (joonis 31). Kasvanud on nende eestimaalaste osakaal, kes vajaks infot käitumise kohta olukorras, kus satutakse tsiviilisikuna lahingutegevuse piirkonda (36%-lt 52%-ni) ning teadmisi evakuatsiooni korralduse kohta (27%-lt 49%-ni). Vähenenud on aga infovajadus esmatasandi olme- ja majapidamisega seotud küsimuste lahendamise (36%-lt 30%-ni) ning avalikkuse teavitamisviiside kohta (42%-lt 25%- ni). Teemadel, mis seostuvad inimese enda kohustustega riigikaitses (sh mobilisatsiooni korraldus, võimalused tsiviilisikuna panustada), soovitakse teavet saada harvemini. 45  52 KUIDAS KÄITUDA, KUI OLETE TSIVIILISIKUNA 49 SATTUNUD LAHINGUTEGEVUSE PIIRKONDA 36 37 49 EVAKUEERIMISE KORRALDUS 43 LAHINGUTEGEVUSE EEST 27 35 30 ESMATASANDI OLME JA MAJAPIDAMISEGA 31 SEOTUD PROBLEEMIDE LAHENDAMISE VIISID 36 34 28 KUIDAS ON VÕIMALIK TSIVIILISIKUNA TOETADA 25 KAITSEVÄGE 16 19 25 AVALIKKUSE TEAVITAMISVIISID 27 42 41 18 AVALIKE TEENUSTE KÄTTESAADAVUS 22 23 20 16 TEIE KOHUSTUSED RIIGIKAITSES 17 15 15 16 MOBILISATSIOONI KORRALDUS 16 17 18 11 TEIE RIIGIKAITSE ALASED KOHUSTUSED 10 PÕHITÖÖKOHAS 11 11 9 EI OSKA ÖELDA 11 10 9 1 MUU 1 1 1 2022 2021 2020 2019 Joonis 31. Infovajadus riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse kohta välisvaenlase kallaletungi ohu võimaluse korral aastatel 2019-2022 (%, N=kõik vastajad). 46  5. Eesti kaitsevõime 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele Aastatel 2018-2020 püsis elanike usk Eesti kaitsevõimesse stabiilsena, ilma märkimisväärselt kahanemata ega kasvamata (joonis 32). 2022. aasta drastiliste sündmuste järel Ukrainas tõusis usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni kindlasti või pigem kaitsta viimase viie aasta kõrgeimale tasemele – 60%-ni. Viimase kahe aastaga on oluliselt vähenenud ka nende elanike osakaal, kes ei pea üldse võimalikuks, et Eesti suudab kuni liitlaste abi saabumiseni ennast oma jõududega kaitsta (24%- lt 7%-ni). 2022 22 38 21 7 12 2021 12 37 29 13 10 KOKKU 2020 14 40 15 24 8 2019 13 40 16 24 7 2018 13 40 17 24 6 EESTLASED 2022 29 44 16 4 8 2021 15 43 26 8 8 2020 17 41 13 22 7 2019 14 45 13 23 4 2018 14 47 12 23 4 EESTLASED 2022 8 26 31 16 20 MITTE- 2021 6 24 34 25 12 2020 8 38 18 27 8 2019 11 31 22 25 12 2018 10 26 29 27 8 Jah, kindlasti Pigem/tõenäoliselt jah Pigem/tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 32. Hinnangud Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral aastatel 2018-2022 (%, N=kõik vastajad). Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on suurem eestlaste ning väiksem mitte-eestlaste seas: Eesti kaitsmist võõrriigi relvastatud kallaletungi korral peab 2022. aastal täiesti või pigem võimalikuks pea kolmveerand eestlastest ja ligi kolmandik mitte-eestlastest. Võrreldes 2021. aastaga on mitte-eestlaste usk Eesti kaitsevõimesse siiski veidi tõusnud. 47 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Eesti inimeste suhtumine riigikaitse rahastamisse on olnud toetav arvamusuuringute algusaastatest peale (joonis 33). 5 6 7 3 4 6 4 4 7 5 3 3 5 3 9 8 8 8 15 17 15 16 16 21 22 15 18 20 19 25 26 25 23 30 26 25 35 30 52 45 52 48 46 48 48 43 48 37 45 51 38 45 39 45 47 37 25 11 10 13 11 12 16 10 11 6 12 12 6 9 8 7 9 9 5 6 7 10 9 5 8 4 4 9 10 7 8 8 14 10 7 5 5 3 5 17 11 10 13 11 10 13 10 11 12 11 14 10 11 8 9 8 6 8 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Ei oska öelda Tunduvalt vähendada Mõningal määral vähendada Säilitada praegusel tasemel Mõningal määraal tõsta Tunduvalt tõsta Joonis 33. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas aastate lõikes (%, N=kõik vastajad). 2022. aastal kasvas nii eestlaste kui mitte-eestlaste toetus kaitsekulutuste tõstmisele. Eestlastel küll märkimisväärselt suuremal määral kui mitte-eestlastel (+26% vs +7%) (joonis 34). NATO-ga liitumise järel oli mõneaastane periood (eelkõige aastatel 2006–2008), mil kaitsekulude tõstmist pidas vajalikuks kolmandik või veelgi suurem osa elanikkonnast. Toetus kaitsekulutuste suurendamisele kahanes aastatel 2009–2013 majanduslanguse mõjul. Perioodil 2015-2020, kui kaitsekulutused tõusid vähemalt 2 protsendini SKT-st, kogus kaitsekulutuste tõstmine varasemast vähem toetust ning suurem osa elanikest pooldas praeguse taseme säilitamist. 2021. aastal tõusis kaitsekulutuste tõstmise pooldajate osakaal ligikaudu samale tasemele nagu see oli 2015. aastal (31%) ning 2022. aastal peale Venemaa Ukraina sõja eskaleerimist alates 2004. aastast kõige kõrgemale tasemele – 51%-ni. Eestlaste ja mitte-eestlaste arusaamad, millised peaksid olema kaitsekulutused Eesti riigis, on olnud aastate jooksul täiesti erinevad. Eestlased on läbivalt toetanud pigem kaitsekulutuste tõstmist, mitte-eestlased aga kärpimist. 48  66 52 53 47 44 46 42 44 41 40 43 40 39 38 36 35 35 35 36 30 31 32 32 27 29 29 24 26 24 23 23 23 19 20 18 15 15 17 15 12 11 11 11 12 10 8 10 11 9 9 7 7 9 7 7 7 9 8 6 8 6 4 4 4 5 3 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Joonis 34. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas aastate ja rahvuse lõikes (%, N=kõik vastajad). 5.3 Hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele Kui aastatel 2018-2020 on hinnangutes Eesti riigipiiri kaitstusele valitsenud positiivne trend, siis aastal 2021 toimus ka siinkohal langus – väga või pigem hästi kaitstuks pidas riigipiiri 56% ning selles osas kriitilisi hinnanguid andis neljandik eestimaalastest (joonis 35). 2022. aastal jäi riigipiiri kaitstust väga või pigem heaks pidajate osakaal praktiliselt muutumatuks, kuid riigipiiri kaitstust kriitiliselt hindavate eestimaalaste osakaal kerkis kolmandikuni. 49  2022 6 50 26 7 11 2021 8 48 19 6 19 KOKKU 2020 9 56 16 2 18 2019 6 52 19 5 18 2018 6 49 22 5 18 RAHVUS EESTLANE 6 51 29 7 7 MITTE-EESTLANE 6 46 21 6 20 SUGU MEES 6 48 28 10 9 NAINE 6 52 25 4 13 KUNI 500 EUR 11 42 29 6 13 SISSETULEK 501-800 EUR 5 54 25 7 8 801-1100 EUR 9 55 22 5 8 1101-1500 EUR 6 50 24 7 14 ÜLE 1500 EUR 3 51 32 8 6 SISSETULEKUT EI OLE 14 28 33 7 19 EI SOOVI AVALDADA 4 43 27 8 19 TALLINN 6 47 25 6 15 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 5 59 24 4 9 LÄÄNE-EESTI 8 48 26 10 8 KESK-EESTI 6 45 31 10 8 LÕUNA-EESTI 7 49 30 7 8 KIRDE-EESTI 3 53 21 7 16 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 35. Hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele (%, N=kõik vastajad). 50  6. Eesti riigikaitse korraldus Järgmine peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse ajateenistusse, sh kui vajalikuks peetakse meeste kohustuslikku ja naiste vabatahtlikku ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega noorte kaasamisse ajateenistusse ning hinnangut kaitsekontseptsioonile. 6.1 Suhtumine ajateenistusse 6.1.1 Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on varasemates uuringutes olnud väga kõrge (ligi 90%), kuid 2021-2022. aastal toetus mõnevõrra langes - täiesti või pigem vajalikuks pidas seda veidi üle 80% ning pigem või täiesti ebavajalikuks 12-13% elanikest (joonised 36, 37). Eestlastest peab noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks 90% ning mitte-eestlastest 67%. Mitte-eestlastest ajateenistuse pooldajate osakaal on võrreldes 2021. aastaga veidi langenud. Noormeeste ajateenistuse läbimist peavad 2022. aastal kindlasti vajalikuks enim mehed (56%), 50-74-aastased (73-76%), kesk-, keskeri või kutseharidusega (59%), 501-800 eurot kuus teenivad (61%) ning Kesk-Eestis (70%) elavad eestimaalased. 51  2022 53 29 8 4 5 2021 53 31 8 5 3 KOKKU 2020 61 29 5 23 2019 62 30 4 13 2018 62 32 3 21 RAHVUS EESTLANE 67 23 424 MITTE-EESTLANE 25 42 15 9 9 SUGU MEES 56 26 8 6 5 NAINE 51 33 8 2 6 15-19 38 30 14 8 10 20-29 24 40 15 10 12 VANUS 30-39 40 30 13 8 9 40-49 50 35 7 3 5 50-59 73 24 21 60-74 76 21 3 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 54 28 12 2 4 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 59 27 6 4 5 KÕRGHARIDUS 48 32 10 5 6 KUNI 500 EUR 52 29 6 5 7 SISSETULEK 501-800 EUR 61 29 5 23 801-1100 EUR 58 30 7 23 1101-1500 EUR 55 27 10 3 4 ÜLE 1500 EUR 54 30 9 5 3 SISSETULEKUT EI OLE 38 24 26 5 7 EI SOOVI AVALDADA 39 36 3 7 16 TALLINN 41 32 11 7 10 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 62 26 7 23 LÄÄNE-EESTI 65 29 232 KESK-EESTI 70 24 313 LÕUNA-EESTI 62 25 6 34 KIRDE-EESTI 37 42 15 34 Kindlasti vajalikuks Pigem vajalikuks Pigem ebavajalikuks Täiesti ebavajalikuks Ei oska öelda Joonis 36. Suhtumine noormeeste ajateenistuse vajalikkusesse (%, N=kõik vastajad). 52  93 94 95 94 93 94 90 92 92 91 92 90 87 88 89 85 84 82 11 13 13 12 10 8 8 6 6 7 5 7 6 7 5 5 7 4 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Pigem/kindlasti mittevajalik Pigem/Kindlasti vajalik Joonis 37. Suhtumine noormeeste ajateenistuse vajalikkusesse aastate lõikes (%; N=kõik vastajad). 6.1.2 Suhtumine ajateenistuse läbimisse väiksemate tervisehäirete korral Alates 2012. aastast on uuringus kaardistatud elanike arvamust ka selles osas, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima need noormehed, kellel on väiksemaid tervisehäireid. 2022. aastal arvab 14% Eesti elanikest, et ka väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima (joonis 38). 62% elanikest peab aga õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega. Viiendik elanikest toetab väiksemate terviseprobleemidega noormeeste ajateenistustest vabastamist. Võrreldes eelneva aastaga siinkohal olulisi muutusi toimunud ei ole. Alates 2019. aastast on mõnevõrra vähenenud nende eestimaalaste osakaal, kes ei pea väikeste tervisehäiretega noormeeste ajateenistuse läbimist õigeks (23%-lt 19%-ni). Eestlaste seas on suuresti levinud toetus ajateenistuse kohustuse laiendamisele ka kergemate tervishäiretega noormeestele (84%), mitte-eestlastest nõustub sellega 59%. Kaks kolmandikku eestlasi ja veidi enam kui pooled mitte-eestlased toetavad mõtet, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega. 53  2022 14 62 19 5 2021 15 62 20 4 KOKKU 2020 13 61 22 4 2019 10 63 23 4 2018 13 65 18 4 SUGU RAHVUS EESTLANE 17 67 12 4 MITTE-EESTLANE 6 52 33 9 MEES 18 58 19 6 NAINE 10 66 19 5 15-19 13 50 31 6 20-29 10 50 32 8 VANUS 30-39 16 51 25 8 40-49 11 67 16 6 50-59 17 69 11 2 60-74 15 71 10 3 KUNI 500 EUR 10 62 22 6 SISSETULEK 501-800 EUR 14 65 15 6 801-1100 EUR 11 73 11 5 1101-1500 EUR 15 61 19 5 ÜLE 1500 EUR 20 59 18 3 SISSETULEKUT EI OLE 14 47 30 9 EI SOOVI AVALDADA 10 58 26 6 TALLINN 10 55 28 8 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 11 75 12 3 LÄÄNE-EESTI 22 61 12 5 KESK-EESTI 22 62 13 4 LÕUNA-EESTI 16 66 15 3 KIRDE-EESTI 12 62 19 7 Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda Joonis 38. Suhtumine väiksemate terviseprobleemidega noormeeste kaitseväeteenistuse läbimisse (%, N=kõik vastajad). 54 6.1.3 Ajateenistusest kõrvale hoidmine 2022. aastal suhtub jätkuvalt 60% Eesti elanikest ajateenistuse kohustusest kõrvalehoidjatesse taunivalt – 37% suhtub sellesse pigem negatiivselt ja 23% mõistab sellise käitumise täielikult hukka (joonis 39). Alates 2018. aastast on negatiivne hoiak ajateenistusest kõrvalehoidjatesse iga aastaga veidi vähenenud (67%-lt 60%-ni) ning kasvanud seda mõistva hoiaku osakaal (27%-lt 33%-ni). 2022 23 37 31 2 7 2021 26 34 32 2 7 KOKKU 2020 21 43 29 16 2019 22 43 27 2 6 2018 23 44 26 16 SUGU RAHVUS EESTLANE 27 41 26 24 MITTE-EESTLANE 13 28 42 3 14 MEES 29 34 26 3 7 NAINE 17 39 36 1 7 15-19 11 27 43 9 10 20-29 12 25 48 7 9 VANUS 30-39 13 35 40 3 10 40-49 19 39 31 1 10 50-59 31 43 25 2 60-74 38 43 15 5 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 23 34 32 3 8 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 26 39 26 3 7 KÕRGHARIDUS 19 35 37 2 8 KUNI 500 EUR 24 33 28 6 10 SISSETULEK 501-800 EUR 27 38 27 1 7 801-1100 EUR 27 39 29 5 1101-1500 EUR 19 40 32 2 8 ÜLE 1500 EUR 25 37 32 16 SISSETULEKUT EI OLE 14 26 40 9 12 EI SOOVI AVALDADA 17 40 36 25 TALLINN 19 30 37 3 10 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 21 49 13 26 LÄÄNE-EESTI 32 44 25 18 KESK-EESTI 34 36 14 26 LÕUNA-EESTI 23 38 30 3 6 KIRDE-EESTI 17 34 36 2 11 Mõistan kõrvalehoidmise hukka Suhtun sellesse pigem negatiivselt/suhtun negatiivselt Suhtun sellesse mõistvalt Kiidan kõrvalehoidmise heaks Ei oska öelda Joonis 39. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%, N=kõik vastajad). 55 6.1.4 Naiste ajateenistuse läbimine Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam poolehoidu – alates 2018. aastast on seda pidanud kindlasti või pigem vajalikuks üle poole Eesti elanikest. Aastatel 2021-2022 on toetus võrreldes varasemate aastate stabiilsete näitajatega ligi 5% võrra kasvanud (joonis 40). 2022 5 81 11 3 2021 5 82 11 3 KOKKU 2020 3 78 16 3 2019 3 78 16 3 2018 3 78 17 2 SUGU RAHVUS EESTLANE 5 88 5 2 MITTE-EESTLANE 4 68 22 5 MEES 9 76 11 4 NAINE 1 87 10 2 15-19 18 68 5 9 20-29 10 76 11 3 VANUS 30-39 5 74 17 4 40-49 3 82 12 3 50-59 2 90 6 1 60-74 1 87 9 3 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 10 79 7 4 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 4 82 10 4 KÕRGHARIDUS 5 81 13 2 KUNI 500 EUR 6 79 10 6 SISSETULEK 501-800 EUR 4 81 12 3 801-1100 EUR 2 88 9 1 1101-1500 EUR 4 83 11 2 ÜLE 1500 EUR 8 84 7 1 SISSETULEKUT EI OLE 14 64 16 7 EI SOOVI AVALDADA 2 75 17 6 TALLINN 9 74 14 3 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 3 89 7 1 LÄÄNE-EESTI 1 87 10 2 KESK-EESTI 3 85 8 5 LÕUNA-EESTI 4 87 8 2 KIRDE-EESTI 1 75 17 7 Ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik nagu meestelegi Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult Naised ei peaks ajateenistust läbima ei kohustuslikus korras ega vabatahtlikult Ei oska öelda Joonis 40. Suhtumine naiste osalemisse ajateenistusse (%, N= kõik vastajad) 56 2022. aastal leiab 81% Eesti elanikest, et naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult, 5% pooldab naiste kohustuslikku ajateenistust ning 11% hinnangul pole naiste ajateenistus vajalik. Neilt elanikelt, kes pidasid vajalikuks naiste vabatahtlikku või kohustuslikku ajateenistust, küsiti, mis vormis naiste ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi programmi järgi, kus arvestatakse naiste erineva füüsilise võimekusega. Võrreldes varasemate aastatega on 2021-2022. aastal oluliselt vähenenud nende elanike osakaal, kes arvavad, et naiste ajateenistus võiks toimuda meestega võrdsetel alustel (joonis 41). 2022 29 64 7 2021 32 62 6 KOKKU 2020 43 51 6 2019 43 52 5 2018 40 54 6 SUGU MEES 33 59 8 NAINE 24 70 6 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 24 68 7 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 34 61 5 KÕRGHARIDUS 23 68 9 TALLINN 26 67 8 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 35 60 4 LÄÄNE-EESTI 38 52 10 KESK-EESTI 26 69 5 LÕUNA-EESTI 28 65 7 KIRDE-EESTI 19 73 8 Samadel alustel meestega Eraldi programmi järgi Ei oska öelda Joonis 41. Suhtumine naiste ajateenistuse läbimise vormi (%, 2022 a. N=1034). 6.2 Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse Varasemates riigikaitse teemalistes avaliku arvamuse uuringutes on küsitud, milline on vastajate meelest ühiskonna üldine suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse. Viimati esitati selline küsimus 2018. aastal ja siis hindas ühiskonna suhtumist väga heaks või üldiselt heaks 65% küsitletutest, halvaks aga vaid 1%. 57 2022. aastal suhtus elukutselistesse kaitseväelastesse positiivselt kokku 88% Eesti elanikest, sealjuures 45% väga hästi ja 43% pigem hästi (joonis 42). Negatiivselt suhtus kutselistesse kaitseväelastesse vaid 4% elanikest ning 9% ei osanud hinnangut anda. KOKKU 2022 45 43 31 9 2021 46 43 3 7 RAHVUS EESTLANE 54 38 2 5 MITTE-EESTLANE 25 52 5 1 17 15-19 46 42 4 8 20-29 36 46 6 1 11 VANUS 30-39 36 43 5 1 15 40-49 44 41 4 11 50-59 58 36 11 4 60-74 48 47 14 KUNI 500 EUR 38 45 6 1 11 501-800 EUR 45 45 11 8 SISSETULEK 801-1100 EUR 46 41 21 11 1101-1500 EUR 48 40 4 8 ÜLE 1500 EUR 50 43 3 4 SISSETULEKUT EI OLE 35 51 5 2 7 EI SOOVI AVALDADA 35 42 41 18 TALLINN 38 48 41 11 PÕHJA-EESTI 52 41 3 5 PIIRKOND LÄÄNE-EESTI 56 38 12 4 KESK-EESTI 59 33 2 6 LÕUNA-EESTI 49 38 5 8 KIRDE-EESTI 25 54 31 17 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 42. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse 2022 (%, N=kõik vastajad). Võrreldes 2021. aastaga märkimisväärseid muutusi toimunud ei ole. 58 6.3 Suhtumine naiste teenimisse kaitseväes Aastatel 2018-2021 on arusaamad naiste võimalikust rollist Kaitseväes muutunud ning seda naiste ja meeste rollide võrdsema tajumise suunas – kasvanud on toetus sellele, et naised võiksid teenida võrdselt meestega kõikides väeosades ja ametikohtadel (joonis 43). Samas on kahanenud toetus naiste teenimisele pigem tagalas ja pelgalt toetavates funktsioonides. 2022 54 34 12 2021 58 32 10 KOKKU 2020 52 39 9 2019 49 42 9 2018 44 46 10 RAHVUS EESTLANE 62 31 6 MITTE-EESTLANE 35 41 24 15-19 72 21 8 20-29 64 24 13 VANUS 30-39 47 38 16 40-49 55 29 17 50-59 59 33 8 60-74 43 48 9 KUNI 500 EUR 49 40 12 SISSETULEK 501-800 EUR 44 46 10 801-1100 EUR 54 34 12 1101-1500 EUR 57 32 11 ÜLE 1500 EUR 67 26 7 SISSETULEKUT EI OLE 50 30 21 EI SOOVI AVALDADA 42 35 23 TALLINN 51 34 15 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 62 29 9 LÄÄNE-EESTI 54 36 10 KESK-EESTI 57 36 6 LÕUNA-EESTI 62 30 8 KIRDE-EESTI 27 51 22 Võrdselt meestega kõikides väeosades ja ametikohtadel Pigem tagalas ja toetavates funktsioonides Ei oska öelda Joonis 43. Hinnang meeste ja naiste võrdsusele Eesti Kaitseväe teenistuses (%, N=kõik vastajad). 59 2022. aastal toimunud Venemaa ulatuslik sõjaline kallaletung Ukrainale on toonud suhtumises naiste meestega võrdsesse rolli Eesti Kaitseväes väikse tagasimineku – toetus naiste meestega võrdsele teenistuskäigule on 4% võrra vähenenud ning neid tagalasse taandavad hinnangud samavõrra kasvanud. Sarnaselt suhtumisele naiste osalemisse ajateenistuses, on mitte-eestlaste suhtumine naiste rolli suhtes kaitseväes konservatiivsem – kui eestlastest toetab üle 60% naiste kaitseväes teenimist võrdselt meestega, siis mitte-eestlastest jagab sama arvamust 35%. Toetus meeste ja naiste rollide võrdsustamisele on tugevaim 15-19-aastaste (72%) ja kuus üle 1500 euro teenivate (67%) eestimaalaste ning Põhja- ja Lõuna-Eestis elanike seas (62%). Seevastu konservatiivseimad on oma vaadetes 60-74-aastased, Kirde-Eestis elavad ja kuus 501- 800 eurot teenivad Eesti elanikud, kellest pea 50% pooldab naiste teenimist pigem tagalas ja toetavates funktsioonides. 60  7. Riigikaitselised organisatsioonid 7.1 Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse 2022. aastal suhtutakse vabatahtlikesse kaitseliitlastesse valdavalt positiivselt (joonis 44). RAHVUS KOKKU 2022 49 32 52 12 2021 43 37 6 2 12 EESTLANE 65 29 11 5 MITTE-EESTLANE 16 40 13 4 27 SUGU MEES 51 31 6 3 11 NAINE 48 34 41 14 15-19 53 38 1 8 20-29 38 40 41 17 VANUS 30-39 35 33 11 3 19 40-49 46 30 5 5 15 50-59 66 26 3 5 60-74 57 33 21 8 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 54 38 1 8 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 53 31 3 2 11 KÕRGHARIDUS 45 33 7 2 14 KUNI 500 EUR 47 32 5 17 501-800 EUR 50 33 5 2 11 SISSETULEK 801-1100 EUR 53 30 32 12 1101-1500 EUR 51 33 6 1 10 ÜLE 1500 EUR 54 32 7 25 SISSETULEKUT EI OLE 40 37 2 21 EI SOOVI AVALDADA 36 30 7 3 25 TALLINN 41 32 6 3 18 57 31 5 7 PIIRKOND PÕHJA-EESTI LÄÄNE-EESTI 62 29 31 5 KESK-EESTI 60 32 21 6 LÕUNA-EESTI 58 29 31 9 KIRDE-EESTI 22 45 10 4 20 Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Joonis 44. Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse 2022 (%, N= kõik vastajad). 61 Üle 80% Eesti elanikest hindab oma suhtumist vabatahtlikesse kaitseliitlastesse väga heaks või pigem heaks, samas kui negatiivset suhtumist väljendab 7% elanikest. Võrreldes eelneva aastaga on 2022. aastal kasvanud (6% võrra) vabatahtlikesse kaitseliitlastesse väga hästi suhtujate osakaal. 2022. aastal suhtuvad vabatahtlikesse kaitseliitlastesse kõige positiivsemalt eestlased, 50-59- aastased, alg- või põhiharidusega ning Lääne- või Kesk-Eestis elavad eestimaalased. 7.2 Kaitseliidu ülesanded Selgitamaks inimeste arusaama Kaitseliidu tegevuse prioriteetidest, paluti vastajail valida etteantud loetelust kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestusena: milline on olulisuselt esimene, teine ja kolmas ülesanne (joonis 45). VALMISTUMINE ELANIKKONNA ORGANISEERITUD KAITSEKS 18 18 15 OHUOLUKORDADE PUHUL OSALEMINE PÄÄSTETEGEVUSES ÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE 16 14 15 KORRAL PIDEV VALMISOLEK RIIGI SÕJALISEKS KAITSEKS 18 11 11 KAITSETAHTE TÕSTMINE ELANIKKONNA HULGAS 11 11 11 SÕJALISE VÄLJAÕPPE LÄBIVIIMINE KAITSELIITLASTELE 9 11 9 OSALEMINE SISERIIKLIKE JULGEOLEKUKRIISIDE LAHENDAMISEL 7 10 11 NOORTE HUVITEGEVUSE KORRALDAMINE (KODUTÜTRED/NOORED 6 8 9 KOTKAD) KAITSEVÄELE JA KAITSELIIDULE ÜHISKONNAS LAIA TOETUSPINNA 4 5 6 LOOMINE SÕJALISTEL MISSIOONIDEL OSALEMINE VÄLJASPOOL EESTIT 12 2 Esimene Teine Kolmas Joonis 45. Hinnangud Kaitseliidu kolmele peamisele ülesandele 2022 (%, N= kõik vastajad). 62 Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse 2022. aastal valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul, osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks (joonised 45-46). Võrreldes eelneva aastaga näevad Eesti elanikud 2022. aastal Kaitseliidu ülesandena mõnevõrra enam pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks, kaitsetahte tõstmist elanikkonna hulgas ning sõjalise väljaõppe läbiviimist kaitseliitlastele (joonis 46). Varasemast vähem oluliseks peetakse eelkõige osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral. VALMISTUMINE ELANIKKONNA 51 ORGANISEERITUD KAITSEKS 49 25 OHUOLUKORDADE PUHUL 28 45 OSALEMINE PÄÄSTETEGEVUSES 55 ÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE KORRAL 43 39 41 PIDEV VALMISOLEK RIIGI SÕJALISEKS 36 KAITSEKS 47 47 33 KAITSETAHTE TÕSTMINE ELANIKKONNA 29 HULGAS 31 34 30 SÕJALISE VÄLJAÕPPE LÄBIVIIMINE 26 KAITSELIITLASTELE 38 40 28 OSALEMINE SISERIIKLIKE 31 JULGEOLEKUKRIISIDE LAHENDAMISEL 23 25 23 NOORTE HUVITEGEVUSE KORRALDAMINE 26 (KODUTÜTRED/NOORED KOTKAD) 20 20 14 KAITSEVÄELE JA KAITSELIIDULE 15 ÜHISKONNAS LAIA TOETUSPINNA LOOMINE 14 16 5 SÕJALISTEL MISSIOONIDEL OSALEMINE 6 VÄLJASPOOL EESTIT 11 7 2022 2021 2020 2019 Joonis 46. Hinnangud Kaitseliidu peamistele ülesannetele aastatel 2019-2022 (%, N=kõik vastajad). Võrreldes eestlaste ja mitte-eestlaste arusaamu Kaitseliidu peamistest ülesannetest ilmneb, et eestlaste hinnangul on nendeks oluliselt sagedamini pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks, kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas ning sõjalise väljaõppe läbiviimine kaitseliitlastele (joonis 47). 63 Mitte-eestlased peavad aga Kaitseliidu peamiseks ülesandeks enam osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning samuti puudub neil sagedamini antud küsimuses seisukoht („ei oska öelda“). VALMISTUMINE ELANIKKONNA 52 ORGANISEERITUD KAITSEKS OHUOLUKORDADE PUHUL 49 48 PIDEV VALMISOLEK RIIGI SÕJALISEKS KAITSEKS 25 OSALEMINE PÄÄSTETEGEVUSES ÕNNETUSTE JA 43 KATASTROOFIDE KORRAL 50 KAITSETAHTE TÕSTMINE ELANIKKONNA 38 HULGAS 21 SÕJALISE VÄLJAÕPPE LÄBIVIIMINE 34 KAITSELIITLASTELE 20 OSALEMINE SISERIIKLIKE JULGEOLEKUKRIISIDE 27 LAHENDAMISEL 29 25 NOORTE HUVITEGEVUSE KORRALDAMINE 19 KAITSEVÄELE JA KAITSELIIDULE ÜHISKONNAS 15 LAIA TOETUSPINNA LOOMINE 12 SÕJALISTEL MISSIOONIDEL OSALEMINE 5 VÄLJASPOOL EESTIT 5 4 EI OSKA ÖELDA 23 Eestlased Mitte-eestlased Joonis 47. Hinnangud Kaitseliidu peamistele ülesannetele aastatel rahvuse lõikes 2022 (%, N=kõik vastajad). 7.3 Hinnang Naiskodukaitse vajalikkusele Kui 2021. aastal oli võrreldes varasemate aastatega vähenenud nende Eesti elanike osakaal, kes pidasid Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel täiesti või pigem vajalikuks ning kasvanud Naiskodukaitset mittevajalikuks pidamine, siis 2022. aastal olukord muutus - Naiskodukaitset peab kindlasti vajalikuks üle 40% ning skeptikute osakaal on langenud vähem kui kümnendikuni eestimaalastest (joonis 48). 64  2022 41 35 5 4 15 KOKKU 2021 32 41 9 5 13 2020 38 45 41 12 2019 39 45 41 11 RAHVUS EESTLANE 56 35 21 6 MITTE-EESTLANE 10 34 13 10 33 15-19 36 39 41 20 20-29 33 41 54 17 VANUS 30-39 31 28 8 8 25 40-49 40 32 6 5 18 50-59 57 34 32 4 60-74 44 40 52 9 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 40 38 22 17 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 43 36 4 3 14 KÕRGHARIDUS 39 33 8 5 15 KUNI 500 EUR 38 37 5 3 18 SISSETULEK 501-800 EUR 39 37 7 5 13 801-1100 EUR 44 34 5 2 14 1101-1500 EUR 43 36 6 5 11 ÜLE 1500 EUR 49 35 42 9 SISSETULEKUT EI OLE 28 30 25 35 EI SOOVI AVALDADA 30 29 5 11 26 TALLINN 31 38 7 6 19 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 50 33 23 12 LÄÄNE-EESTI 52 32 5 2 10 KESK-EESTI 56 32 12 9 LÕUNA-EESTI 51 34 43 9 KIRDE-EESTI 16 35 13 7 29 Kindlasti vajalikuks Pigem vajalikuks Pigem ebavajalikuks Täiesti ebavajalikuks Ei oska öelda Joonis 48. Hinnang Naiskodukaitse tegevuse vajalikkusele riigikaitse tagamisel (%, N=kõik vastajad). Eestlaste seas on toetus Naiskodukaitsele suurem kui mitte-eestlaste seas (91% vs 44%), samuti on mitte-eestlaste seas oluliselt rohkem neid, kes ei oska antud küsimuses seisukohta võtta (33%). 65 Enim peavad Naiskodukaitset kindlasti vajalikuks 50-59-aastased (57%) ja üle 1500-eurose sissetulekuga (49%) eestimaalased ning Kesk-Eesti elanikud. Kirde-Eesti ja Tallinna elanike seas on aga teiste piirkondadega võrreldes enam neid, kes Naiskodukaitset vajalikuks ei pea (vastavalt 20% ja 15%). Lisaks on Naiskodukaitset mitte vajalikuks pidajaid märkimisväärselt enam mitte-eestlaste seas (23%). 7.4 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega Sarnaselt varasemate riigikaitse teemalistele avaliku arvamuse uuringutega esitati ka seekord vastajatele küsimus selle kohta, millised on nende enda ja nende lähedaste kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega. 2022. aastal on ajateenistusega kaitseväes pere või sõprade kaudu kokku puutunud 56%, õppekogunemiste, kordusõppuste ja vabatahtlike reservohvitseride kursustega kaitseväes 37%, Kaitseliidu tegevusega 36%, riigikaitseõpetusega 29%, tegevteenistuses osalemisega kaitseväes 26% ning Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega 29% (joonis 49). Isiklikult ollakse kõige sagedamini kokku puutunud riigikaitseõpetusega koolis (13%) ning ajateenistusega kaitseväes (12%). 13 RIIGIKAITSEÕPETUS KOOLIDES 29 12 AJATEENISTUS EESTI KAITSEVÄES 56 6 KAITSELIIDU TEGEVUS 36 ÕPPEKOGUNEMISED/KORDUSÕPPUSED/ 6 VABATAHTLIKUD RESERVOHVITSERIDE KURSUSED EESTI KAITSEVÄES 37 NOORTE KOTKASTE/KODUTÜTARDE 3 TEGEVUS 19 TEGEVTEENISTUSES OSALEMINE EESTI 3 KAITSEVÄES 26 1 NAISKODUKAITSE TEGEVUS 19 Ise osalenud Pereliikmed või sõbrad Joonis 49. Kokkupuude riigikaitseliste struktuuridega 2022 (%, N= kõik vastajad). 66 Võrreldes eelneva aastaga 2022. aastal enda ega pereliikmete kokkupuutes riigikaitseliste struktuuridega märkimisväärseid erinevusi toimunud ei ole (erinevused kuni 2%). 7.5 Suhtumine liitumisse Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega Kaitseliidu tegevuse ja Naiskodukaitsega mitte kokkupuudet omavatelt (vastavalt 61% ja 80%) elanikest küsiti, kuidas nad suhtuksid ettepanekusse antud organisatsioonidega liituda. KOKKU 2022 6 26 29 22 17 2021 5 21 29 30 16 RAHVUS EESTLANE 8 33 31 15 13 MITTE-EESTLANE 3 14 25 35 24 15-19 6 19 41 12 22 20-29 4 17 35 26 19 VANUS 30-39 6 22 28 27 19 40-49 5 28 30 19 18 50-59 5 45 26 15 10 60-74 10 24 25 25 17 KUNI 500 EUR 4 19 29 30 19 501-800 EUR 5 27 24 26 18 SISSETULEK 801-1100 EUR 9 27 33 16 16 1101-1500 EUR 6 27 32 20 14 ÜLE 1500 EUR 8 36 31 17 9 SISSETULEKUT EI OLE 5 11 45 13 26 EI SOOVI AVALDADA 4 21 19 29 27 TALLINN 4 23 28 27 18 PÕHJA-EESTI 9 38 28 11 15 PIIRKOND LÄÄNE-EESTI 9 27 29 21 14 KESK-EESTI 9 30 27 17 18 LÕUNA-EESTI 5 30 31 19 16 KIRDE-EESTI 5 14 32 30 20 Kindlasti liituksin Pigem liituksin Pigem ei liituks Kindlasti ei liituks Ei oska öelda Joonis 50. Suhtumine liitumisse Naiskodukaitse ja Kaitseliiduga 2022 (%, N=1114). 67 Eestimaalastest, kes pole kummagi organisatsiooniga isiklikult kokku puutunud, arvab 6%, et vastaks ettepanekule liikmeks astuda kindlasti jaatavalt ning 26% vastaks pigem jaatavalt, 29% pigem ei liituks ja 22% ei liituks kindlasti (joonis 50). Võrreldes 2021. aastaga on 2022. aastal valmisolek Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liituda suurenenud. Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liitumist kaaluksid vastava ettepaneku korral 2022. aastal enim eestlased (41%), 50-59-aastased (50%), üle 1500-eurose sissetulekuga (44%) ning Põhja- Eestis elavad (47%) inimesed. 68  8. NATO 8.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse Aastal 2022 pooldab 80% eestimaalastest Eesti kuulumist NATO-sse, sealjuures on 17% pigem poolt ja 63% kindlalt poolt (joonis 51). Elanikest 12% on aga NATO-sse kuulumise vastu ning 9% ei oska selles küsimuses seisukohta võtta. KOKKU 63 17 6 6 9 RAHVUS EESTLANE 80 14 12 4 MITTE-EESTLANE 27 23 18 14 19 SUGU MEES 67 14 7 6 6 NAINE 59 19 6 5 11 15-19 62 22 41 12 20-29 63 17 6 4 11 VANUS 30-39 41 23 9 12 15 40-49 58 17 9 7 10 50-59 76 14 4 23 60-74 77 12 5 3 4 KUNI 500 EUR 60 19 2 8 10 SISSETULEK 501-800 EUR 66 14 9 6 5 801-1100 EUR 62 24 5 3 6 1101-1500 EUR 65 14 8 7 8 ÜLE 1500 EUR 73 15 6 2 5 SISSETULEKUT EI OLE 54 21 2 9 14 EI SOOVI AVALDADA 48 9 9 8 27 TALLINN 58 15 8 8 11 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 68 19 51 7 LÄÄNE-EESTI 78 13 22 4 KESK-EESTI 74 13 3 4 6 LÕUNA-EESTI 68 17 5 3 7 KIRDE-EESTI 32 23 16 13 16 Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda Joonis 51. Hoiakud NATO-sse kuulumise suhtes 2022 (%; N=kõik vastajad). 69 Rahvuse lõikes pooldavad enim NATO-sse kuulumist eestlased (94%) ja oluliselt vähem mitte- eestlased (50%). Samas on mitte-eestlaste toetus NATO-sse kuulumisele võrreldes 2021. aastaga tõusnud 7% võrra (50% vs 43%). Viiendik mitte-eestlastest ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta, samas kui eestlaste seas oli vastav osakaal vaid 4%. Kindlalt pooldavad Eesti NATO-sse kuulumist enim mehed (81%), 50-74-aastased (76-77%), ja üle 1500-eurose sissetulekuga (73%) eestimaalased ning Lääne-Eesti elanikud (78%). Kõige suurem vastuseis Eesti NATO-sse kuulumisele on lisaks mitte-eestlastele (32%) aga 30- 39-aastaste (21%), kuus 501-800 ja 1101-1500 eurot teenivate (15%) eestimaalaste ning Kirde- Eesti (29%) ja Tallinna (16%) elanike hulgas. Perioodil 2000–2005 jäi elanike osakaal, kes pooldasid kuulumist NATO-sse, alla 70% (joonis 52). Aastatel 2006–2021 oli toetajate osakaal püsivalt üle 70%. Kõige enam pooldati NATO- sse kuulumist aastal 2010 (80%). Sama kõrgele on toetus Eesti NATO-sse kuulumisele tõusnud ka 2022. aastal. 80 79 79 78 80 74 74 76 75 75 75 69 71 73 71 72 71 72 71 63 54 54 45 32 28 26 28 21 20 20 21 19 19 19 18 19 17 17 15 13 14 15 15 14 14 12 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Pigem/kindlasti poolt Pigem/kindlasti vastu Joonis 52. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes aastate lõikes (%, N=kõik vastajad). Kõigil uuringuaastatel on NATO-sse kuulumist pooldanud enam eestlased (joonis 53). Aastal 2022 pooldab NATO-sse kuulumist 94% eestlastest ja 50% mitte-eestlastest, mis on aga võrreldes 2021. aastaga 7% võrra kõrgem. 70  93 93 94 94 91 89 91 89 90 91 93 88 87 89 90 89 89 83 83 80 79 79 78 80 74 74 76 75 75 75 73 71 73 71 72 71 72 71 69 66 65 63 56 54 54 50 52 50 45 44 44 44 42 44 42 43 39 38 37 34 31 33 33 31 31 33 31 32 24 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Kõik Eestlased Mitte-eestlased Joonis 53. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes aastate ja rahvuse lõikes (%, N=kõik vastajad). Kõige enam on eestlased pooldanud NATO-sse kuulumist lisaks 2022. aastale ka aastal 2014 (94%), mitte-eestlased aga aastal 2013 (52%). Kõige vähem pooldasid nii eestlased kui ka mitte-eestlased NATO-sse kuulumist aastal 2000 (vastavalt 56% ja 24%). Alates 2012. aastast on eestlased pooldanud NATO-sse kuulumist väga stabiilselt (ligi 90%). Mitte-eestlaste seas on aga pooldajate osakaal stabiliseerunud viimasel kolmel aastal ning kasvanud märkimisväärselt 2022. aastal. 8.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral 2022. aastal arvab jätkuvalt 26% Eesti elanikest, et NATO-sse kuulumine aitab ära hoida sõjalisi konflikte (joonis 54). 48% Eesti elanikest usub, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi, samas kui 7% elanike hinnangul ei ole Eestil NATO-lt mingisugust abi loota. 71  KOKKU 2022 26 48 11 7 8 2021 26 43 15 7 9 RAHVUS EESTLANE 30 58 6 24 MITTE-EESTLANE 17 28 20 18 17 SUGU MEES 30 45 11 8 6 NAINE 22 51 10 7 10 15-19 21 54 9 3 13 20-29 27 45 12 6 11 VANUS 30-39 15 42 16 17 10 40-49 27 43 12 8 10 50-59 30 53 9 3 5 60-74 30 54 7 5 4 KUNI 500 EUR 27 47 7 7 13 501-800 EUR 22 52 11 10 5 SISSETULEK 801-1100 EUR 27 52 11 5 5 1101-1500 EUR 27 47 13 8 5 ÜLE 1500 EUR 29 53 11 5 3 SISSETULEKUT EI OLE 23 33 7 12 26 EI SOOVI AVALDADA 20 38 14 7 22 TALLINN 27 42 13 9 10 29 53 8 6 5 PIIRKOND PÕHJA-EESTI LÄÄNE-EESTI 30 59 32 5 KESK-EESTI 20 60 11 3 6 LÕUNA-EESTI 25 53 9 7 6 KIRDE-EESTI 19 30 20 16 16 NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega Eestil pole NATO-lt mingit abi loota Ei oska öelda Joonis 54. Hinnangud NATO rollile Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht 2022 (%, N=kõik vastajad). 72 Pea kolmandik eestlastest arvab, et NATO-sse kuulumine hoiaks ära sõjalise konflikti, samas mitte-eestlastest nõustub sellega 17%. Eestlastest usub 58%, et konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi, mitte-eestlastest on samal seisukohal 28%. Mitte-eestlaste seas on oluliselt rohkem ka neid, kes leiavad, et Eestil pole NATO-lt mingit abi loota (18% vs 2%). Mehed usuvad sagedamini, et NATO-sse kuulumine hoiaks sõjalise konflikti ära (30%), naistest on samal seisukohal 22%. Samas usuvad naised enam, et konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi (51%). Alla 10% nii meestest kui naistest usuvad, et NATO-lt ei ole mingisugust abi loota. Vanusrühmadest eristuvad enim 30-39-aastased, kes on sagedaimini seisukohal, et sõjalise ohu korral Eestile piirduks NATO vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega (16%) või Eestil pole NATO-lt üldse mingit abi loota (17%). Sissetulekute puhul puuduvad suured erinevused. Siiski on 501-800 ja 1101-1500 eurot kuus teenivad inimesed NATO tegevuse suhtes sõjalise ohu korral mõnevõrra skeptilisemalt meelestatud. Võrreldes hinnanguid piirkondade lõikes, ilmneb, et Kirde-Eesti elanike seas on enim neid, kes arvavad, et NATO toetus piirduks sõjaohu korral vaid diplomaatilise toega (20%) või Eestil poleks NATO-lt oodata mingisugust abi (16%). 8.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks 2022. aastal peetakse NATO poolt ettevõetud samme Eesti julgeoleku tagamiseks varasemast sagedamini piisavaks – sellega nõustub 68% elanikest. Aastatel 2018-2021 on NATO poolt ettevõetud samme julgeoleku tagamiseks hinnatud üha enam ebapiisavaks. Kui aastal 2018 leidis 71% elanikest, et NATO poolt ette võetud sammud on piisavad, siis 2021. aastal oli sel seisukohal 64% elanikest (joonis 55). Kui aastatel 2018-2020 pidas NATO poolt ette võetud samme ebapiisavaks 8-9% elanikest, siis aastaks 2021 kasvas vastav osakaal 14%-ni. 2022. aastal peab eestlastest NATO poolt ettevõetud samme Eesti julgeoleku tagamiseks piisavaks 81% elanikest, mitte-eestlastest aga vaid 43%. Mitte-eestlaste seas on 30% neid, kes selles küsimuses seisukohta võtta ei oska, eestlaste puhul on see osakaal 8%. Soo lõikes suuremaid erinevusi ei esinenud, küll aga on NATO Eesti julgeolekusse panustamise osas kõige skeptilisemad 30-39-aastased, sissetulekuta eestimaalased ning Kirde-Eesti elanikud. 73  2022 20 48 11 5 15 2021 18 46 10 4 22 KOKKU 2020 19 47 62 26 2019 18 49 63 24 2018 21 50 63 20 RAHVUS EESTLANE 24 57 9 2 8 MITTE-EESTLANE 12 31 15 11 30 SUGU MEES 19 51 12 6 12 NAINE 22 46 10 4 19 15-19 22 37 9 3 30 20-29 18 46 14 8 15 VANUS 30-39 10 44 15 10 21 40-49 21 44 10 5 20 50-59 27 56 818 60-74 25 55 9 3 9 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 20 45 7 4 25 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 23 50 8 5 14 KÕRGHARIDUS 18 47 14 5 15 KUNI 500 EUR 23 42 6 4 25 SISSETULEK 501-800 EUR 21 52 9 7 11 801-1100 EUR 23 51 11 2 14 1101-1500 EUR 24 46 11 6 13 ÜLE 1500 EUR 17 58 14 4 7 SISSETULEKUT EI OLE 12 49 7 12 21 EI SOOVI AVALDADA 17 32 13 5 33 TALLINN 21 44 10 6 18 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 23 47 17 4 9 LÄÄNE-EESTI 20 59 5 2 14 KESK-EESTI 25 55 8 1 12 LÕUNA-EESTI 20 52 11 4 12 KIRDE-EESTI 14 37 12 11 26 Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda Joonis 55. Elanike hinnang NATO panustamisele Eesti julgeoleku tagamisel (%, N=kõik vastajad). 74 Toetus NATO liitlasvägede kohalolekule Eestis on viimase viie aasta jooksul järjest kasvanud – 2022. aastal pooldab seda kindlasti 54% ning 22% on samuti pigem toetaval seisukohal (joonis 56). 2022 54 22 10 6 8 2021 46 29 9 9 8 KOKKU 2020 40 35 10 6 8 2019 38 36 9 8 9 2018 36 33 14 8 9 SUGU RAHVUS EESTLANE 72 21 31 4 MITTE-EESTLANE 18 25 24 17 17 MEES 57 20 9 8 6 NAINE 51 24 10 5 10 15-19 55 236 1 14 20-29 51 22 10 4 13 VANUS 30-39 34 26 18 12 11 40-49 48 22 12 9 10 50-59 69 22 333 60-74 68 20 5 5 3 KUNI 500 EUR 58 16 6 7 13 SISSETULEK 501-800 EUR 60 19 8 9 4 801-1100 EUR 52 28 10 4 7 1101-1500 EUR 54 22 10 8 7 ÜLE 1500 EUR 63 22 9 24 SISSETULEKUT EI OLE 38 29 14 10 10 EI SOOVI AVALDADA 35 23 13 9 21 TALLINN 48 21 13 8 10 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 66 18 6 3 6 LÄÄNE-EESTI 72 16 7 24 KESK-EESTI 62 26 5 5 4 LÕUNA-EESTI 60 26 4 3 7 KIRDE-EESTI 20 27 21 16 16 Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda Joonis 56. Elanike suhtumine NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (%, N=kõik vastajad) 75 93% eestlastest pooldab NATO liitlasvägede kohalolekut, mitte-eestlaste puhul on see osakaal oluliselt väiksem - 43%. Vaid 4% eestlastest ei poolda NATO liitlasvägede kohaolekut, mitte- eestlastest koguni 41%. NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis suhtuvad veidi toetavamalt mehed kui naised, vanusegruppidest on kõige positiivsemalt meelestatud 50-74-aastased ning sissetuleku osas kuus üle 1500 euro teenivad ja piirkondadest Lääne-Eesti elanikud. 8.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele Ligi 70% Eesti elanikest leiab, et Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurite kohalolek muudab Eesti turvalisemaks ning antud hinnang on viimastel aastatel elanike seas kasvanud. Neid elanikke, kes arvavad, et NATO lahingugrupi sõdurite kohalolek ei mõjuta üldse turvalisust, on viimaste uuringuaastaga oluliselt vähemaks jäänud (langenud 17%-lt 8%-ni) (joonis 57). 86% eestlastest leiab, et Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurite kohalolek muudab Eesti turvalisemaks, mitte-eestlaste puhul on see osakaal aga oluliselt väiksem (31%). Neid, kes leiavad, et see ei muuda midagi, on mitte-eestlaste seas 16%. Samuti arvavad mitte- eestlased sagedamini, et NATO sõdurite kohalolek muudab Eesti vähem turvaliseks (30% vs 4%). Vanusegruppide lõikes on taas kõige skeptilisemad 30-39-aastased ning piirkonniti Kirde-Eesti ja Tallinna elanikud. Sissetulekute lõikes on üle 1500 euro kuus teenivate isikute seas enam neid, kes leiavad, et Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurite kohalolek muudab Eesti elu turvalisemaks (77%). 76  2022 69 8 12 11 2021 64 17 8 11 KOKKU 2020 65 20 7 8 2019 61 23 8 8 2018 58 23 10 9 SUGU RAHVUS EESTLANE 86 4 4 6 MITTE-EESTLANE 31 16 30 22 MEES 71 8 13 8 NAINE 66 8 12 14 15-19 70 4 7 20 20-29 65 12 7 17 VANUS 30-39 50 12 22 16 40-49 61 10 17 12 50-59 85 4 6 5 60-74 80 5 10 5 KUNI 500 EUR 70 8 8 14 SISSETULEK 501-800 EUR 70 7 15 8 801-1100 EUR 72 4 14 11 1101-1500 EUR 69 9 14 8 ÜLE 1500 EUR 77 7 9 7 SISSETULEKUT EI OLE 52 19 7 21 EI SOOVI AVALDADA 49 12 14 25 TALLINN 61 11 15 13 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 76 6 9 9 LÄÄNE-EESTI 82 4 8 6 KESK-EESTI 78 6 7 9 LÕUNA-EESTI 78 5 8 10 KIRDE-EESTI 41 14 28 17 Muudavad turvalisemaks Ei mõjuta üldse Muudavad vähem turvalisemaks Ei oska öelda Joonis 57. Eesti elanike hinnang NATO lahingugrupi sõdurite kohaloleku mõjule Eesti turvalisusele (%, N=kõik vastajad). 77 8.5 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele 2022. aasta uuringu tulemused näitavad, et NATO lahingugrupi sõdureid nähakse jätkuvalt kõige sagedamini professionaalsetena (49%) ning leitakse, et nad on võimekad (27%), heade kavatsustega (26%), sõbralikud (22%) ja pühendunud (20%) (joonis 58). Negatiivseid omadussõnu seostatakse NATO lahingugrupi sõduritega suhteliselt harva. 49 PROFESSIONAALSED 46 47 27 VÕIMEKAD 24 14 26 HEADE KAVATSUSTEGA 25 23 26 EI OSKA ÖELDA 25 27 22 SÕBRALIKUD 29 29 20 PÜHENDUNUD 19 16 16 VIISAKAD 19 24 13 EESTI SUHTES ÜKSKÕIKSED 13 7 8 EESTIST HÄSTI INFORMEERITUD 8 16 7 AVALAD, AVATUD 8 9 5 MITTEUSALDUSVÄÄRSED 8 3 5 VARJATUD 7 5 4 EI OLE PÜHENDUNUD 4 2 4 LUGUPIDAMATUD 3 2 2 VÄHEVÕIMEKAD 3 1 2 ÕNNELIKUD 3 3 2 EBAPROFESSIONAALSED 2 1 2 VAENULIKUD 1 1 1 TÕRKSAD, POLE KOOSTÖÖALTID 1 0,3 ÜKSKI NEIST SÕNADEST/FRAASIDEST EI PEA 1 2 PAIKA 1 2022 2021 2020 Joonis 58. Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele 2020-2022 (%, N=kõik vastajad). Võrreldes 2021. aastaga pole Eestis paiknevate NATO lahingugrupi sõdurite kuvand märkimisväärselt muutunud. Üheks suurimaks muutuseks kahe uuringuaasta vahel on see, et 2022. aastal peetakse NATO sõdureid harvemini sõbralikeks (langenud 29%-lt 22%-ni). 78 Eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangud NATO sõdurite kuvandi osas on üsna polariseerunud. Mitte-eestlased kirjeldavad NATO liitlasvägesid pigem negatiivsete omadussõnadega, kuid esineb ka positiivset. Kõige sagedamini näevad mitte-eestlased NATO liitlasvägede sõdureid Eesti suhtes ükskõiksetena (30%), kuid samas siiski professionaalsetena (24%) (joonis 59). Eestlaste puhul on valdavalt kirjeldatud NATO lahingugrupi sõdureid positiivsete omadussõnadega. Kõige sagedamini näevad eestlased liitlasvägede esindajaid professionaalsetena (61%), kuid ka heade kavatsustega (34%), võimekatena (34%), sõbralikena (28%) ja pühendunutena (28%). Samas on mitte-eestlastest elanike seas suhteliselt sagedane kindla kuvandi puudumine (38% jättis vastuse andmata), eestlaste seas on neid mõnevõrra vähem (20%). PROFESSIONAALSED 61 24 HEADE KAVATSUSTEGA 34 10 VÕIMEKAD 34 12 SÕBRALIKUD 28 9 PÜHENDUNUD 28 2 VIISAKAD 20 6 EESTIST HÄSTI INFORMEERITUD 9 6 AVALAD, AVATUD 9 3 EESTI SUHTES ÜKSKÕIKSED 4 30 TÕRKSAD, POLE KOOSTÖÖALTID 1 2 MITTEUSALDUSVÄÄRSED 1 14 EI OLE PÜHENDUNUD 1 10 LUGUPIDAMATUD 1 8 VAENULIKUD 1 4 EBAPROFESSIONAALSED 1 4 VÄHEVÕIMEKAD 5 ÜKSKI NEIST SÕNADEST/FRAASIDEST EI PEA 1 PAIKA 2 EI OSKA ÖELDA 20 38 Eestlased Mitte-eestlased Joonis 59. Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele rahvuse lõikes 2022 (%, N=kõik vastajad). 79  9. Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Järgnevalt analüüsitakse elanikkonna hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes: kui vajalikuks peetakse Eesti osalemist sellistel operatsioonidel, mis põhjustel peaks Eesti välismissioonidel osalema ning kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO üksuste koosseisus või liitlasriikide vahelise mitmepoolse koostöö raames. 9.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides Elanike suhtumine Eesti rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise vajalikkusele pole aastatel 2018-2021 oluliselt muutunud: sõjalistes operatsioonides osalemise pooldajad on moodustanud ligikaudu 2/3 ning vastased 1⁄4 kogu elanikkonnast (joonis 60). 2022 23 35 19 10 13 2021 24 39 18 8 11 KOKKU 2020 24 43 13 12 8 2019 25 39 13 12 11 2018 25 41 13 11 10 EESTLASED 2022 30 43 14 5 9 2021 30 42 15 5 9 2020 29 45 11 9 7 2019 30 42 12 7 9 2018 32 44 12 6 7 EESTLASED 2022 8 20 30 22 20 MITTE- 2021 10 33 27 15 15 2020 14 41 16 18 11 2019 15 35 15 24 11 2018 11 36 15 23 15 Jah, kindlasti Pigem jah/Tõenäoliselt jah Pigem mitte/Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 60. Hinnang Eesti kaitsejõudude üksuste osalemise vajalikkusele sõjalistes operatsioonides maailma pingekolletes (%, N=kõik vastajad). 80 2022. aastal on toetus rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemisele varasemast veidi madalam (58%), ent eestlaste seas jätkuvalt kõrgem kui mitte-eestlaste seas (vastavalt 73% ja 28%). Arvamuste lahknevus on aastaga veelgi süvenenud ning just mitte-eestlaste negatiivsem hoiak on mõjutanud ka koondtulemust. 9.2 Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, teine ja kolmas põhjus. Kõige olulisemate põhjustena, miks osaleda rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, märgiti, et see annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse, tagab Eestile võimalike ohtude korral NATO abi ning aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna (joonis 61). ANNAB MEIE SÕDURITELE VAJALIKU REAALSE 26 15 14 LAHINGUKOGEMUSE TAGAB NATO ABI EESTILE VÕIMALIKE OHTUDE PUHUL 19 19 13 AITAB KAASA RAHU TAGAMISELE MAAILMAS TERVIKUNA 11 13 13 ANNAB EESTILE VÕIMALUSE RÄÄKIDA KAASA MAAILMA 6 9 9 POLIITIKAS KAITSEB KRIISIPIIRKONDADE ELANIKKE 8 9 11 AITAB ÄRA HOIDA KONFLIKTIDE LEVIMIST EESTISSE 6 8 9 VÄLISMISSIOONIDEL OSALEMINE ON IGA DEMOKRAATLIKU RIIGI 3 4 4 KOHUSTUS AITAB LEVITADA DEMOKRAATLIKKE VÄÄRTUSI 2 4 4 MAAILMAS Esimene Teine Kolmas Joonis 61. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides 2022 (%, N=kõik vastajad). 81 Viimaste aastatega on elanike hinnangud rahvusvahelistes missioonides osalemise põhjuste olulisusele püsinud suhteliselt stabiilsena (joonis 62). Elanikest 11% hinnangul ei põhjenda rahvusvahelistes missioonides osalemist miski, enam on see hinnang levinud mitte-eestlaste seas. 55 ANNAB MEIE SÕDURITELE VAJALIKU 58 REAALSE LAHINGUKOGEMUSE 60 58 51 TAGAB NATO ABI EESTILE VÕIMALIKE 47 OHTUDE PUHUL 41 44 36 AITAB KAASA RAHU TAGAMISELE 37 MAAILMAS TERVIKUNA 28 26 28 KAITSEB KRIISIPIIRKONDADE ELANIKKE 30 29 26 24 AITAB ÄRA HOIDA KONFLIKTIDE LEVIMIST 23 EESTISSE 22 22 23 ANNAB EESTILE VÕIMALUSE RÄÄKIDA 30 KAASA MAAILMA POLIITIKAS 27 26 12 VÄLISMISSIOONIDEL OSALEMINE ON IGA 14 DEMOKRAATLIKU RIIGI KOHUSTUS 18 17 10 AITAB LEVITADA DEMOKRAATLIKKE 13 VÄÄRTUSI MAAILMAS 7 6 8 EI OSKA ÖELDA 8 6 11 MITTE ÜKSKI NEIST PÕHJUSTEST 8 13 15 2022 2021 2020 2019 Joonis 62. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides 2019-2022 (%, N=kõik vastajad). 82 9.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel Küsitletutel paluti hinnata, mil määral nad toetavad Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu, ÜRO ja liitlasriikide vahelise koostöö raames aset leidvatel missioonidel. Kui aastatel 2018-2020 oli toetus erinevates missioonidel osalemisele üldjoontes võrdne, siis aastatel 2021-2022 on toetajate osakaal tõusnud kõikide missioonide puhul (joonis 63). Kõige enam on toetus kasvanud liitlasriikide vahelise koostöö operatsioonidele ning osalemisele ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus, seejärel Euroopa Liidu ja NATO üksuste koosseisu kuulumise osas. Vastu on erinevatel missioonidel osalemisele 12–19% elanikest. NATO ÜKSUSTE KOOSSEISUS 2022 35 36 12 9 9 2021 30 42 11 8 8 2020 31 38 8 11 13 2019 29 41 9 11 10 2018 27 41 10 11 11 EUROOPA LIIDU ÜKSUSTE KOOSSEISUS 2022 29 39 12 7 12 2021 25 46 11 8 10 2020 20 44 8 11 18 2019 22 42 10 11 15 2018 20 43 11 12 14 ÜRO RAHUTAGAMISJÕUDUDE KOOSSEISUS 2022 28 45 11 6 10 2021 28 49 8 6 10 2020 23 43 6 10 19 2019 24 44 9 9 14 2018 24 45 8 10 13 LIITLASRIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ RAAMES 2022 32 45 7 5 11 2021 30 50 6 5 8 2020 24 45 5 9 17 2019 26 46 7 8 13 Toetan täielikult Pigem toetan Pigem ei toeta Üldse ei toeta Ei oska öelda Joonis 63. Suhtumine Eesti Kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides 2018-2022 (%, N=kõik vastajad). 83 Eestlaste seas on toetus missioonidel osalemisele oluliselt kõrgem kui mitte-eestlaste seas – eestlastest toetab neis osalemist üle 80%, muudest rahvustest elanikest aga alla 60% (joonis 64). Kõige suurem on arvamuste lahknevus aga NATO üksuste koosseisus missioonidel osalemise puhul - eestlastest seas on pooldajate osakaal 87%, mitte-eestlaste seas aga 36%. NATO ÜKSUSTE KOOSSEISUS EESTLASED 46 41 6 35 MITTE-EESTLASED 12 24 25 21 17 EUROOPA LIIDU ÜKSUSTE KOOSSEISUS EESTLASED 36 44 7 4 9 MITTE-EESTLASED 14 30 22 14 19 ÜRO RAHUTAGAMISJÕUDUDE KOOSSEISUS EESTLASED 35 48 8 4 5 MITTE-EESTLASED 13 39 18 11 19 LIITLASRIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ RAAMES EESTLASED 40 48 42 5 MITTE-EESTLASED 14 40 14 10 22 Toetan täielikult Pigem toetan Pigem ei toeta Üldse ei toeta Ei oska öelda Joonis 64. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides rahvuse lõikes 2022 (%, N=kõik vastajad). 84  10. Veterani mõiste Vastajatelt uuriti, mis seostub neile sõnaga „veteran“. Aastal 2021-2022 seostub varasemast vähem, kuid jätkuvalt kõige enam, veterani mõiste Teises maailmasõjas osalenutega (ca 40%) (joonis 65). Vaid veidi vähemal määral on neid, kes seostavad veterani mõistet Eesti Kaitseväe missioonidel osalenutega, kuid see seos on viimaste aastate jooksul tasapisi tugevnenud. Teises maailmasõjas osalenutega seostavad veterane eestlastest oluliselt sagedamini mitte- eestlased (33% vs 50%). Vanusegruppidest seostub sõna „veteran“ enim Teise maailmasõjaga 40-49-aastastele (50%) ning vähim 15-19-aastastele (26%). Eesti Kaitseväe missioonidel osalenuid peavad veteranideks mitte-eestlastest pea kaks korda sagedamini eestlased (43% vs 22%) ning vanusegruppidest enim 50-59- ja 15-19-aastased (vastavalt 46% ja 41%). Pikaaegselt Eesti Kaitseväes teenimisega seostub veterani mõiste enam eestlastele kui mitte- eestlastele (15% vs 7%) ning vanuse lõikes enim noorimale (26%) ja vanimale (17%) eagrupile. Kindlat ettekujutust „veterani“ mõistest ei oma 2022. aastal ligi kümnendik elanikest („ei oska öelda“), sagedaimini mitte-eestlased (17%) ja 30-39-aastased (14%) eestimaalased. 2022 13 39 36 4 9 KOKKU 2021 15 40 34 6 6 2020 12 46 31 5 6 2019 13 46 31 4 6 RAHVUS EESTLANE 15 33 43 3 6 MITTE-EESTLANE 7 50 22 5 17 15-19 26 26 41 8 20-29 13 34 36 7 10 VANUS 30-39 10 42 29 5 14 40-49 8 50 30 2 10 50-59 9 38 46 3 4 60-74 17 33 38 3 9 Pikaaegselt Eesti kaitseväes teeninutega Teises maailmasõjas osalenutega Eesti kaitseväe missioonidel osalenutega Millegi muuga Ei oska öelda Joonis 65. Veterani mõiste kuvand (%, N=kõik vastajad). 85  11. Riigikaitseõpetus koolides Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusse kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkonna seas olnud läbi aastate positiivne: juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud üle 80% küsitletutest. Alates 2021. aastast küsitakse riigikaitseõpetuse vajalikkuse asemel: “Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“. 2022. aastal 81% Eesti elanikest täiesti või pigem pooldab, et riigikaitseõpetust oleks võimalik õppida kõikides keskharidust andvates õppeasutustes (joonis 66). Veidi üle kümnendiku elanikest on sellele pigem vastu ning 3% täiesti vastu. Võrreldes 2021. aastaga ei ole Eesti elanike suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusse kooli õppeprogrammis märkimisväärselt muutunud. Riigikaitseõpetuse võimalust kõikides keskharidust andvates koolides pooldavad oluliselt sagedamini eestlased kui mitte-eestlased. Enim toetust avaldasid sellele ka 50-74-aastased, alg- või põhiharidusega, üle 1500-eurose netosissetulekuga ning Kesk- ja Lääne-Eesti elanikud. Enim on sellele aga vastu 30-39-aastased ja kõrgharidusega eestimaalased ning Kirde-Eesti elanikud. 86  RAHVUS KOKKU 2022 40 41 8 3 7 2021 38 44 8 4 5 EESTLANE 51 39 5 14 MITTE-EESTLANE 18 45 16 8 14 15-19 44 39 6 3 9 20-29 40 37 8 4 11 VANUS 30-39 29 41 15 5 11 40-49 35 45 9 5 7 50-59 49 41 5 13 60-74 48 41 525 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 50 39 3 7 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 41 41 7 3 8 KÕRGHARIDUS 38 42 11 4 7 KUNI 500 EUR 42 39 8 2 9 501-800 EUR 41 44 7 4 4 SISSETULEK 801-1100 EUR 39 42 8 4 6 1101-1500 EUR 39 46 7 3 5 ÜLE 1500 EUR 48 37 9 25 SISSETULEKUT EI OLE 21 54 9 2 14 EI SOOVI AVALDADA 30 36 12 7 16 TALLINN 36 40 9 5 11 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 46 38 7 3 7 LÄÄNE-EESTI 46 47 21 5 KESK-EESTI 51 35 7 25 LÕUNA-EESTI 43 43 8 15 KIRDE-EESTI 25 45 14 7 8 Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Joonis 66. Suhtumine riigikaitseõpetuse õppimisvõimaluste loomisse kõikides üldhariduskoolides 2022 (%, N=kõik vastajad). 87 Lisaks uuriti, kuidas peaks riigikaitseõpetuse läbiviimine olema korraldatud keskharidust andvas õppeasutuses - kohustusliku või vabatahtliku õppeainena. Enam kui kolmandiku eestimaalaste arvates võiks keskharidust andvast õppeasutuses (gümnaasium või kutsekool) olla riigikaitseõpetus kohustuslik õppeaine, rohkem kui pool elanikkonnast nägi seda vabatahtliku õppeainena, 6% pidas aine õpetamist ebavajalikuks ning 6% puudus selles küsimuses seisukoht (joonis 67). Kohustusliku õppeainena nägid riigikaitseõpetust keskharidust andvas õppeasutuses sagedaimini mehed (38%), 50-59-aastased, kesk- keskeri, kutse- või kõrgharidusega ja üle 1500-eurose kuu netosissetulekuga eestimaalased ning Kesk- ja Lääne-Eesti elanikud. KOKKU 35 53 6 6 SUGU RAHVUS EESTLANE 43 52 24 MITTE-EESTLANE 19 56 13 11 MEES 38 49 7 7 NAINE 33 57 4 6 15-19 23 60 4 13 20-29 22 69 54 VANUS 30-39 26 53 11 10 40-49 35 51 8 6 50-59 50 46 22 60-74 44 48 35 HARIDUS ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 24 66 10 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 37 51 5 7 KÕRGHARIDUS 35 53 8 4 KUNI 500 EUR 30 57 4 9 SISSETULEK 501-800 EUR 38 53 4 6 801-1100 EUR 36 51 8 4 1101-1500 EUR 36 57 43 ÜLE 1500 EUR 41 53 42 SISSETULEKUT EI OLE 25 61 2 11 EI SOOVI AVALDADA 27 43 16 14 TALLINN 32 52 8 8 PIIRKOND PÕHJA-EESTI 38 51 5 6 LÄÄNE-EESTI 44 49 26 KESK-EESTI 46 46 44 LÕUNA-EESTI 34 59 35 KIRDE-EESTI 24 59 11 7 Kohustusliku õppeainena Vabatahtliku õppeainena Õppeaine ei ole vajalik Ei oska öelda Joonis 67. Suhtumine riigikaitseõpetuse läbiviimise vormi keskharidust andvas õppeasutuses 2022 (%, N=kõik vastajad). 88  12. Meediatarbimine Selleks, et hinnata meediatarbimise seost riigikaitse alaste hoiakutega, sisaldus küsitlusankeedis ka ulatuslik meediatarbimise plokk. Kaardistati erinevate meediakanalite jälgimise sagedust ning hinnanguid erinevate meediakanalite olulisusele riigikaitse alase teabe saamisel. 12.1 Infokanalite jälgimine Eesti uudisteportaalidest on kõige enam jälgijaid Eesti Päevalehel/Delfil (78%), Postimehel (75%) ja Eesti Rahvusringhäälingu uudistel (72%) (joonis 68). Venemaa uudisteportaale ja ajalehtede võrguväljaandeid jälgitakse kõige vähem (21%). EESTI PÄEVALEHT / DELFI (DELFI.EE, RUS.DELFI.EE) 46 12 20 21 2 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU UUDISED (UUDISED.ERR.EE, NOVOSTI.ERR.EE) 42 12 18 25 3 POSTIMEES (POSTIMEES.EE, RUS.POSTIMEES.EE) 37 15 23 23 2 TEISED EESTI UUDISTEPORTAALID JA/VÕI AJALEHTEDE 13 12 24 43 10 VÕRGUVÄLJAANDED ÕHTULEHT (ÕHTULEHT.EE) 12 6 19 59 4 TEISTES KEELTES UUDISTEPORTAALID, AJALEHTEDE VÕRGUVÄLJAANDED 10 10 23 54 4 VENEMAA UUDISTEPORTAALID JA/VÕI AJALEHTEDE VÕRGUVÄLJAANDED 5 4 12 75 4 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 68. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete jälgimise sagedus 2021 (%, N=kõik vastajad). Mitte-eestlased jälgivad eestlastest oluliselt vähem ERR-i uudiseid (vastavalt 57% ja 79%), Õhtulehte (20% ja 45%) ja teisi Eesti uudisteportaale (39% ja 52%) (joonis 69). Seevastu Venemaa uudisteportaale jälgivad mitte-eestlased eestlastest oluliselt rohkem (vastavalt 41% ja 11%). 89  EESTI PÄEVALEHT / DELFI (DELFI.EE, RUS.DELFI.EE) EESTLASED 49 11 17 21 2 MITTE-EESTLASED 38 13 27 20 3 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU UUDISED (UUDISED.ERR.EE, NOVOSTI.ERR.EE) EESTLASED 51 11 17 19 3 MITTE-EESTLASED 22 14 21 37 5 POSTIMEES (POSTIMEES.EE, RUS.POSTIMEES.EE) EESTLASED 38 14 21 25 2 MITTE-EESTLASED 34 15 29 20 3 ÕHTULEHT (ÕHTULEHT.EE) EESTLASED 16 7 22 52 3 MITTE-EESTLASED 4 3 13 74 5 TEISED EESTI UUDISTEPORTAALID JA/VÕI AJALEHTEDE VÕRGUVÄLJAANDED EESTLASED 15 12 25 39 9 MITTE-EESTLASED 8 10 21 49 12 VENEMAA UUDISTEPORTAALID JA/VÕI AJALEHTEDE VÕRGUVÄLJAANDED EESTLASED 22 7 86 3 MITTE-EESTLASED 10 9 22 53 6 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 69. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete jälgimise sagedus rahvuste lõikes 2022 (%, N=kõik vastajad). Sotsiaalmeediakanalitest jälgitakse kõige enam Youtube-i (90%), Facebook-i (82%) ning kasutatakse laialdaselt ka otsesuhtlusrakendusi (81%) (joonis 70). Mõnevõrra vähem kasutatakse Instagram-i (47%) ja blogisid (33%). Teisi sotsiaalmeediakanaleid kasutatakse vähem kui 20% ulatuses. 90  FACEBOOK 62 9 11 17 1 ERINEVAD OTSESUHTLUSRAKENDUSED (NT SNAPCHAT, WHATSAPP, SKYPE, 54 14 13 17 3 MESSENGER VÕI TELEGRAM JMS) YOUTUBE 41 19 30 8 2 INSTAGRAM 31 6 10 50 3 TWITTER 5 3 10 79 4 ERINEVAD BLOGID 5 6 22 60 7 VKONTAKTE 42 7 83 4 O D N O K L A S N I K I 21 6 88 4 MUUD KANALID 7 7 11 51 24 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 70. Sotsiaalmeediakanalite jälgimise sagedus 2022 (%, N=kõik vastajad). Mitte-eestlased tarbivad sotsiaalmeediakanaleid rohkem kui eestlased ning nende sotsiaalmeediakanalite tarbimine on ka varieeruvam - nad jälgivad lisaks muudele kanalitele eestlastest enam Vkontakte-t (33%) ja Odnoklasnikit (21%) (joonis 71). Mitte ühtegi sotsiaalmeediakanalit ei kasuta 8% eestlastest ja 2% mitte-eestlastest. 91  ERINEVAD OTSESUHTLUSRAKENDUSED EESTLASED 49 14 13 21 3 MITTE-EESTLASED 63 13 12 9 3 YOUTUBE EESTLASED 33 22 34 10 1 MITTE-EESTLASED 56 15 23 42 INSTAGRAM EESTLASED 28 6 10 52 4 MITTE-EESTLASED 37 6 12 44 1 TWITTER EESTLASED 6 4 11 75 4 MITTE-EESTLASED 32 8 85 3 VKONTAKTE EESTLASED 12 92 4 MITTE-EESTLASED 10 5 18 65 3 ODNOKLASNIKI EESTLASED 11 94 4 MITTE-EESTLASED 42 15 76 3 ERINEVAD BLOGID EESTLASED 3 5 23 63 6 MITTE-EESTLASED 9 7 21 55 8 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 71. Sotsiaalmeediakanalite tarbimise sagedus rahvuste lõikes 2022 (%, N=kõik vastajad). Tele- ja raadiokanalitest jälgivad Eesti elanikud kõige enam ETV ja ETV2 eestikeelseid saateid (74%), TV3 ja Kanal 2 (59-60%) ning eestikeelseid raadioprogramme (62%) (joonis 72). Ülejäänud kanalid jäävad vaadatavuselt ja kuulatavuselt alla 50%. 92  ETV EESTIKEELSED SAATED (ETV VÕI ETV2) 46 11 17 24 3 EESTIKEELSED RAADIOPROGRAMMID 33 12 17 36 3 KANAL 2 22 16 22 37 3 TV3 21 16 22 38 3 ETV+ 10 9 25 53 3 TEISTE VÄLISRIIKIDE TELEKANALID 9 13 25 50 4 MUUD EESTI TELEKANALID 7 11 22 53 7 VENEMAA TELEKANALID 44 8 81 3 EESTI VENEKEELSED RAADIOPROGRAMMID 4 5 11 78 3 3+ 33 14 75 4 P E R V Õ I B A L T I I S K I K A N A L ( P B K ) 22 5 87 3 M U U D E R I I K I D E R A A D I O P R O G R A M M I D 22 8 85 4 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 72. Tele- ja raadiokanalite tarbimise sagedus 2022 (%, N=kõik vastajad). Eestlased jälgivad peamiselt eestikeelseid kanaleid, mitte-eestlased ka muukeelseid (joonis 73). Eestikeelsed elanikud jälgivad enim ETV eestikeelseid saateid (90%), eestikeelseid raadioprogramme (78%), Kanal 2 (78%) ja TV3 (76%). Venekeelsete elanike jaoks on kõige sagedamini jälgitavateks telekanaliteks ETV+ (54%) ja Eesti venekeelsed raadioprogrammid (47%). Võrreldes 2021. aastaga on 2022. aastal Venemaa Ukraina agressiooni eskaleerumise järgselt kehtestatud piirangute tõttu venekeelsete kanalite jälgimine oluliselt langenud - Venemaa telekanalite vaadatavus vähenes 63%-lt 33%-le ja ning Pervõi Baltiiski Kanali vaadatavus 50%-lt 18%-le. 93  ETV EESTIKEELSED SAATED (ETV VÕI ETV2) EESTLASED 63 12 15 9 2 MITTE-EESTLASED 9 9 20 56 6 EESTIKEELSED RAADIOPROGRAMMID EESTLASED 47 14 17 21 2 MITTE-EESTLASED 5 7 17 68 4 TV3 EESTLASED 29 22 25 22 2 MITTE-EESTLASED 4 4 14 73 5 KANAL 2 EESTLASED 31 21 26 21 2 MITTE-EESTLASED 4 5 15 71 5 ETV+ EESTLASED 6 8 25 58 3 MITTE-EESTLASED 16 11 27 42 4 VENEMAA TELEKANALID EESTLASED 12 5 90 2 MITTE-EESTLASED 11 9 13 62 6 TEISTE VÄLISRIIKIDE TELEKANALID EESTLASED 10 14 25 49 3 MITTE-EESTLASED 6 10 24 54 5 MUUD EESTI TELEKANALID EESTLASED 10 15 25 45 6 MITTE-EESTLASED 24 16 69 9 EESTI VENEKEELSED RAADIOPROGRAMMID EESTLASED 12 5 91 2 MITTE-EESTLASED 12 11 24 50 3 PERVÕI BALTIISKI KANAL (PBK) EESTLASED 11 4 92 2 MITTE-EESTLASED 4 5 9 77 6 MUUDE RIIKIDE RAADIOPROGRAMMID EESTLASED 22 6 87 3 MITTE-EESTLASED 22 11 79 5 5-7 päeval nädalas 3-4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Joonis 73. Tele- ja raadiokanalite tarbimise sagedus rahvuste lõikes 2022 (%, N=kõik vastajad). 12.2 Infokanalite olulisus riigikaitse alase teabe saamisel Viimase teemana küsiti vastajailt, kui oluliseks peavad nad erinevaid infokanaleid riigikaitse alase teabe saamisel. Kõige olulisemateks riigikaitse alase teabe allikateks peetakse televisiooni ja uudisteportaale (väga või pigem oluline 88%) ning raadiot (86%) (joonis 74). Võrreldes 2021. aastaga peetakse neid kanaleid 2022. aastal ligi 10% võrra sagedamini väga olulisteks. Pigem või täiesti ebaolulisteks kanaliteks peetakse jätkuvalt kõige enam reklaamtrükiseid (57%) ning tänavareklaame (55% 94  TELEVISIOON 55 33 4 4 4 UUDISTEPORTAALID 52 36 5 34 RAADIO 50 36 6 4 5 VAHETU SUHTLUS TEISTE 38 39 11 5 7 INIMESTEGA AJALEHED 30 42 14 8 6 SOTSIAALMEEDIAKANALID 28 41 13 9 9 VEEBILEHED 19 44 16 9 11 ELEKTROONILISED UUDISKIRJAD 19 35 22 14 10 TÄNAVAREKLAAMID 10 26 30 25 9 REKLAAMTRÜKISED 9 24 30 27 10 Väga oluliseks Pigem oluliseks Pigem ebaoluliseks Täiesti ebaoluliseks Ei oska öelda Joonis 74. Hinnangud meediakanalite olulisusele riigikaitse teemalise informatsiooni allikana 2022 (%, N=kõik vastajad). Eestlased peavad riigikaitse teemalise informatsiooni jagamisel kõiki kanaleid mitte- eestlastega võrreldes olulisemaks. Võrreldes eestlastega peavad mitte-eestlased riigikaitse teemalise informatsiooni jagamisel oluliselt sagedamini pigem või täiesti ebaolulisteks kanaliteks televisiooni (vastavalt 3% vs 17%), uudisteportaale (5% vs 13%), raadiot (7% ja 17%) ning ajalehti (vastavalt 17% ja 34%) (joonis 75). 95  TELEVISIOON EESTLASED 67 28 212 MITTE-EESTLASED 30 45 9 8 8 UUDISTEPORTAALID EESTLASED 59 32 32 4 MITTE-EESTLASED 37 44 7 6 6 RAADIO EESTLASED 59 32 5 23 MITTE-EESTLASED 31 43 10 7 9 VAHETU SUHTLUS TEISTE INIMESTEGA EESTLASED 42 38 12 34 MITTE-EESTLASED 29 42 9 8 13 AJALEHED EESTLASED 36 44 12 5 4 MITTE-EESTLASED 16 39 20 14 11 SOTSIAALMEEDIAKANALID EESTLASED 31 41 13 8 8 MITTE-EESTLASED 22 39 13 13 12 VEEBILEHED EESTLASED 20 46 17 9 9 MITTE-EESTLASED 17 41 16 10 16 ELEKTROONILISED UUDISKIRJAD EESTLASED 21 36 23 12 8 MITTE-EESTLASED 15 33 19 20 13 TÄNAVAREKLAAMID EESTLASED 11 27 32 24 7 MITTE-EESTLASED 9 25 26 25 14 REKLAAMTRÜKISED EESTLASED 10 25 33 26 7 MITTE-EESTLASED 8 21 25 30 15 Väga oluliseks Pigem oluliseks Pigem ebaoluliseks Täiesti ebaoluliseks Ei oska öelda Joonis 75. Hinnangud meediakanalite olulisusele riigikaitse teemalise informatsiooni allikana rahvuse lõikes 2022 (%, N=kõik vastajad). 96