Käskkiri

DIREKTORI KÄSKKIRI 29.05.2026 nr 1-1/3-26/18 Viru Vangla kinnises osas isikute elu ja tervise kaitseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks meetmete rakendamine Vangistusseaduse § 15 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja lg 4, § 66 lg 1, justiitsministri 30.11.2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 lg 5, 05.09.2011. aasta määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 8, 13.06.2006. aasta määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7 alusel ning tuginedes teabe- ja uurimisosakonnast ja Tallinna Vangla 27.02.2026 käskkirjast nr 1-1/1-26/8 saadud teabele, otsustan: 1. Kohaldada vangla kinnises osas keelatud ainete leviku tõkestamiseks meetmeid alljärgnevalt: 1.1. kinni peetavatele isikutele ei anta kambrisse käsi- ja postipakiga saabuvaid riideesemeid (sh sokke, sukki ja aluspesu), mis ei ole vanglateenistuse poolt eelnevalt läbi pestud; 1.2. riideesemete käitlemine ja nende kinni peetavatele isikutele kambrisse andmine peale pesuprotsessi toimub tavapärases korras. 2. Käskkiri jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni vajaduse ära langemiseni. Põhjendused Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ning igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas tuleneb PS §-st 28 igaühe õigus tervise kaitsele ja §- st 16 igaühe õigus elule, mis on kõikidest põhiõigustest olulisim. PS § 16 paneb riigile ka objektiivse kohustuse inimelu kaitsta. Inimelu ja füüsiline puutumatus on kõrgeimad väärtused, mille kaitseks võib piirata muid vabadusi, sh omandiõigust. Asetades omandiõiguse ning õiguse elu ja tervise kaitsele kaalukausile, kaaluvad õigus elule ja tervisele alati üles materiaalsed huvid, vara või vähemtähtsad õigushüved. Kohustused inimeste elu ja tervise kaitseks võivad riigile tulla nii õigusaktidest, kui ka strateegilistest dokumentidest, millega seatakse sihte ja lepitakse kokku konkreetsetes tegevustes eesmärkide saavutamiseks. Üheks selliseks dokumendiks on „Eesti narkopoliitika aastani 2030“, mille kohaselt ei tohiks keegi narkootikumide üledoosi tõttu surra 1. Samas on narkootikumide tarvitamine Eestis kasvutrendis2 ning alates 2022. aastast on narkootikumide tarvitamisest tekkinud üledooside 3 ja narkosurmade arv Eestis4 hüppeliselt kasvanud. Prognoos ennustab üledooside ja narkosurmade arvu suurenemist veelgi, sest Eesti uimastiturule on ilmunud uued sünteetilised väga tugevatoimelised ained (orfiinid- tsüklorfiin, brorfiin, spiroklorfiin ja klorfiin), mille tarvitamisega seondub kõrge üledoosirisk ja mõjusid peetakse katastroofilisteks.5 Narkootikumide tarvitamine on otseselt ohtlik tarvitaja enda elule ja tervisele, kuid selle mõju on märksa laiem, sest joobes olevatel inimestel võib olla nõrgenenud impulssi kontroll, otsustusvõime ja nad võivad kaotada reaalsustaju, mis võib nad teha nii endile kui inimestele nende ümber ohtlikuks.6 Eriti ohtlikeks peetakse just neid isikuid, kes on narkootikumidest üledoosi võtnud. 7 Narkootiliste ainete tarvitamisest ja narkosurmadest ei ole puutumata jäänud ka vanglad. 2022. aastast alates on Eesti vanglates surnud narkootikumide üledoosi tõttu kaks kinnipeetavat ning tõusnud on narkootiliste, psühhotroopsete ja muude uimastava või tugeva toimega ainetega seotud juhtumite arv. 1 Narkopoliitika 2030 2 Narkootikumide tarvitamine on Eestis kasvutrendis | Eesti | ERR 3 Narkootikumid | Sotsiaalministeerium 4 Uimastite üledoosi tõttu surevad Eestis nii teismelised kui ka 90-aastased | Ühiskond | ERR 5 Orfiinid – õnnetus, mis hüüdis tulles: uimastiturgu vallutab uus sünteetiliste opioidide rühm - Narkostuudio 6 Kas uimastite tarvitajad kujutavad endast ohtu? - Narko 7 Narkomaan on ohtlik endale ja teistele 01.04.2024 jõustusid vangistusseaduse (VangS) muudatused, millega muu hulgas laiendati vanglas pakkide saamise võimalusi. Kui varasemalt oli vastavalt VangS § 98 lg 1 sätestatu kohaselt paki saamise õigus vaid vahistatul, siis alates 01.04.2024 jõustunud VangS § 28 1 lg 1 anti ka kinnipeetavaile õigus saada pakke.8 Viru Vanglas tuvastati kinni peetavate isikute poolt keelatud ainete tarvitamist 2024. aasta jooksul 7 korral, 2025. aasta jooksul 20 korral ning 2026. aasta nelja kuu (1.jaanuar kuni 30.aprill) jooksul juba 17 korral. VangS § 66 lõikest 1 tuleb vanglale kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjades täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 64 1 punktile 4 on kinni peetavatele isikutele vanglas keelatud narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained. Vaatamata keelavale regulatsioonile on paljudel kinni peetavatel isikutel soov vangistuses olles narkootilisi, psühhotroopseid ja muid uimastava või tugeva toimega ained tarvitada ning nende hankimiseks kasutatakse vanglaväliste isikute abi. Keelatud esemeid ja aineid toovad vanglasse kokkusaamisele tulnud lähedased, peites neid enda kehaõõnsustesse, jalanõudesse, seljas olevatesse riietesse või kaasa võetavatesse asjadesse. Keelatud esemeid ja aineid saadetakse vanglaväliste isikute poolt kinni peetavatele isikutele ka kirjade ja postipakkidega ning neid peidetakse vanglasse toodud käsipakkidesse. Kui 2024. aastal leiti pakist 6 korral vanglas keelatud aineid – tubakat, nikotiiniplaastreid ja 2025. aastal 4 korral – tubakat, nikotiiniplaastreid, siis 2026. aastal avastati ühest pakist nikotiiniplaastrid ja ühest pakist narkootilist ainet koguses 0,0020 grammi nitaseeni, millest piisanuks joobe tekitamiseks kaheksasajale inimesele. See näitab, et kinni peetavatel isikutel on jätkuvalt kõrgendatud huvi keelatud ainete vanglasse hankimisel ja leidub vanglaväliseid isikud, kes on nõus või huvitatud keelatud ainete vanglasse toimetamisest. Ehkki vanglateenistus annab keelatud esemete ja ainete avastamiseks endast parima ning järelevalvetoimingutel kasutatakse kaasaegset tehnikat ja tõhusaid meetmeid, ei pruugi see olla alati nende avastamiseks siiski piisav. Keelatud esemete ja ainete avastamine on keerukam ka kohtute ja õiguskantsleri survel muudetud külastajate läbiotsimispraktika tõttu. Isikute täielikku läbiotsimist ei peeta üldjuhul lubatavaks ning keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumise vältimiseks kohustatakse vanglat kasutama alternatiivseid leebemaid meetmeid ja soetama tõhusamaid tehnoloogilisi vahendeid, mis aga ei pruugi olla piisavalt tõhusad.9 2026. aasta veebruaris toodi Tallinna Vanglasse kinni peetavale isikule käsipakiga riideese, mis oli immutatud tugevatoimelise keelatud ainega − tsüklorfiin. Paki eelneval kontrollimisel kasutatud meetmetega keelatud ainet riideesemetes ei avastatud ja kinnipeetavale anti immutatud riideese kambrisse. Kolm kinni peetavat isikut said keelatud aine manustamisest tugeva joobe ja ühe tarvitaja seisund oli niivõrd kriitiline, et vanglateenistujatel tuli teda elustada. Seega ei ole uue sünteetilise väga tugevatoimelise aine vanglasse toimetamine jäänud üksnes nurjunud katseks, vaid narkootiline aine on jõudnud kinni peetavate isikute valdusesse ja ohustanud reaalselt inimelusid. Samuti nähtub ülaltoodust, et ka Viru Vanglasse üritatakse saata keelatud aineid, tegemist on näiliselt väikese kogusega, millest tegelikkuses võib piisata märkimisväärselt suurele hulgale inimestele joobe tekitamiseks. Vältimaks edaspidi keelatud ainete jõudmist kinni peetavate isikute kätte riideesemetesse immutatult, on vanglal kohustus kinni peetavate isikute ning vanglateenistujate elu ja tervise kaitseks rakendada võimalikult tõhusaid meetmeid. Kuna riidekiududesse imbunud keelatud ainet on võimalik pesemisega eemaldada10, ei tule riideesemete pakiga saamist täielikult ära keelata, vaid saab rakendada tõhusat, kuid omandiõigust oluliselt vähem riivavamat meedet. Täiendava järelevalvetoiminguga ei panda kinni peetavaid isikuid halvemasse olukorda ega ohustata nende tervist. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 6 alusel on käskkiri antud menetlusosaliste arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna puudutatud isikute arv ületab 50, mis teeks kõigi ärakuulamise äärmiselt ajamahukaks ja ei võimaldaks avalikes huvides viivitamatult tegutseda. Käskkirja on võimalik vaidlustada, esitades vangla kaudu vaide Justiits- ja Digiministeeriumile 30 päeva jooksul käskkirja kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Ain Anslan 8 Käesolevas käskkirjas nimetatakse kinnipeetav ja vahistatu ühise mõistena kinni peetav isik 9 Õiguskantsleri 30.08.2024. aasta soovitus nr 7-7/240497/2404894; Tartu Halduskohtu lahendid asjas 3-23-1611 fail.html ja 3-22-2670 fail.html 2