Kiri

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.05.2020 17:33 Adressaat: VA_eva <[email protected]> Teema: 6-1-3 Teavitamine Kastre valla üldplaneeringu ja KSH algatamisest ja ettepanekute küsimine koostatud lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Manused: Teavitamine Kastre valla üldplaneeringu ja KSH algatamisest ja e.asice Tere Kastre Vallavalitsus edastab 13.05.2020 kirja nr 6-1-3 "Teavitamine Kastre valla üldplaneeringu ja KSH algatamisest ja ettepanekute kõsimine koostatud lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele". Lugupidamisega, Karen Katri Voll Kastre Vallavalitsus keskkonnaspetsialist Ametid ja riigiasutused 13 .05.2020 nr 6-1-3 Teavitamine Kastre valla üldplaneeringu ja KSH algatamisest ja ettepanekute küsimine koostatud lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Kastre Vallavalitsus on asunud koostama Kastre valla üldplaneeringut, koostatud on üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsus. Kastre valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Kastre Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 22. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS ) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse ü ldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega . Kastre Vallavalitsus on koostanud üldplaneeringule lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse vastavalt PlanS § 80 lõigetele 1 ja 2 ja P lanS § 6 punktile 12 . PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitame Teile üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks . PlanS § 81 lõike 2 kohaselt on Teil õigus esitada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. Palume ettepanekud esitada hiljemalt 30ndaks juuniks 2020 . a. e-posti aadressile: [email protected] . PlanS § 81 lõike 4 kohaselt k ui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega, / allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Muru Abivallavanem Lisad: 1. Kastre valla üldplaneering, lähteseisukohad 2. Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kirja saajad: Keskkonnaamet ( [email protected] ), Maanteeamet ( [email protected] ), Muinsuskaitseamet ( [email protected] ), Päästeamet ( [email protected] ), Politsei-ja Piirivalveamet ( [email protected] ), Põllumajandusamet ( [email protected] ), Terviseamet ( [email protected] ), Lennuamet ( [email protected] ), Veeteede Amet ( [email protected] ), Maa-amet ( [email protected] ), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ( [email protected] ), Veterinaar- ja Toiduamet ( [email protected] ). Karen Katri Voll 53414205 [email protected] Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2020–052 Asukoht (L–Est’97) X 6468461 Y 678620 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Objekti aadress: TARTU MAAKOND, KASTRE VALD Tellija: KASTRE VALLAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi/ NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht/ TEELE NIGOLA planeerija: Keskkonnaeksperdi assistent: VILLEM KUTTI Kontrollis: ENE KÕND 2020 TARTU Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Kastre vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Kastre valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA JA Kastre Vallavalitsus ÜLDPLANEERINGU Kurepalu 62113 KOOSTAMISE Kastre vald KORRALDAJA: Tartu maakond Kontaktisik: Karen Katri Voll keskkonnaspetsialist Tel 5341 4205 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri (KSH juhteksperdi õigused ja KMH tunnistus nr KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Kontaktisik: Noeela Kulm – KSH juhteksperdi abi/keskkonnaekspert Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Ekspertrühm: Urmas Uri – juhtekspert Noeela Kulm – jäätmed, õhk, müra, kaevandused, looduskaitse, maakasutus, rohevõrgustik Teele Nigola – planeerimine, maastik, kultuuripärand, miljööväärtus Ene Kõnd – keskkonnapiirangud Maris Palo – elanike tervis ja heaolu, maakasutus, pinna- ja põhjavesi Marite Blankin – pinnas, pinna- ja põhjavesi, turvalisus, rohevõrgustik Villem Kutti – väärtuslikud maastikud, keskkonnapiirangud Konsultandid: Reet Lehtla – maastikuarhitekt-planeerija Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija Tanel Mäger – geoloog Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 2 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 3 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk ...................................................... 5 2. Üldplaneeringu ja KSH algatamine ning avalikustamine ...................................................................... 6 3. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu ning KSH koostamisel .............................................................. 6 4. Nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisele ........................................................ 8 5. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga ............................................................. 9 5.1 Planeeringuala üldkirjeldus ja paiknemine ................................................................................. 9 5.2 Looduslik keskkond .................................................................................................................... 10 5.2.1 Maastik ................................................................................................................................... 11 5.2.2 Geoloogia ............................................................................................................................... 12 5.2.3 Maavarad ja kaevandamistegevus ......................................................................................... 14 5.2.4 Radoon ................................................................................................................................... 16 5.2.5 Põhja- ja pinnavesi, sh põhjavee kaitstus .............................................................................. 18 5.2.6 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................................... 22 5.2.7 Rohevõrgustik ......................................................................................................................... 24 5.2.8 Kaitstavad loodusobjektid ....................................................................................................... 26 5.2.8.1 Kaitsealad ja hoiualad .................................................................................................... 26 5.2.8.2 Püsielupaigad ................................................................................................................. 28 5.2.8.3 Kaitsealused liigid ........................................................................................................... 28 5.2.8.4 Kaitstavad üksikobjektid ................................................................................................. 29 5.2.9 Natura 2000 alad .................................................................................................................... 30 5.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond ................................................................................................... 32 5.3.1 Rahvastik ................................................................................................................................ 32 5.3.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus ............................................................................................ 34 5.3.3 Ettevõtlus ................................................................................................................................ 37 5.4 Tehniline infrastruktuur ............................................................................................................... 38 5.5 Riigikaitseline tegevus ................................................................................................................ 41 5.6 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ................................................................................ 41 5.7 Ajaloolis–kultuuriline keskkond ................................................................................................... 42 6. Kastre valla üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju .................................. 44 7. KSH avalikustamise ajakava ................................................................................................................. 46 8. Kasutatud allikad ................................................................................................................................... 48 Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 4 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, ulatus ja eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Kastre valla üldplaneering. Kastre vald moodustati 24. oktoobril 2017. aastal, kui ühinesid senised Haaslava, Mäksa ja Võnnu vald ning ühendvallaga liideti senise Meeksi valla Järvselja ja Rõka küla. Üldplaneeringu alaks on kogu Kastre valla haldusterritoorium ning selle lähiümbrus, et tagada sidusate võrgustike (transpordivõrk ja muud infrastruktuuri elemendid, roheline võrgustik) toimimine. Üldplaneeringu eesmärgiks on uue valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning seeläbi Kastre vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, kusjuures tulenevalt planeerimisseaduse § 75 lõikest 2 lähtutakse lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Kastre valla üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded, käsitletavad teemad ja põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel, on määratletud üldplaneeringu lähteseisukohtades, mis on koostatud paralleelselt käesoleva KSH väljatöötamise kavatsusega ja mis edastatakse seisukohtade võtmiseks asjaomastele asutustele ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Kastre valla KSH põhieesmärk on planeerimisprotsessis luua looduskeskkonna, inimese tervise ja vara ning kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke lahendusi, mida võimaldab asjaolu, et KSH viiakse läbi planeerimismenetluse raames. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. Üldplaneeringu hankedokumentatsiooni kuuluva tehnilise kirjelduse kohaselt on Kastre valla üldplaneeringu KSH eesmärgiks kirjeldada ja hinnata kogu planeerimisprotsessi vältel üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid, pakkuda välja oluliste mõjude ohjamiseks vastavad ja õigeaegsed ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed. Selliste meetmete eesmärk on tagada keskkonda säästvad ning pikaajalised ja jätkusuutlikud lahendused. KSH koostamisel hinnatakse üldplaneeringu täpsusastmest tulenevalt asjakohaseid mõjusid. Asjakohaste mõjude all mõeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid ning sagedasemaid mõjusid ulatuses, mis Kastre valla üldplaneeringu koostamisel vajavad mingil põhjusel hindamist. Asjakohaste mõjude hindamine on oluline, et luua eeldused vallaelanike vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 5 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele, mis on omakorda osa üldplaneeringu dokumentatsioonist: KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (PlanS § 3 lõige 4). KSH ala ühtib planeeringualaga: keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi Kastre vallas. 2. Üldplaneeringu ja KSH algatamine ning avalikustamine Kastre valla üldplaneering ja KSH koostamine algatati Kastre Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 22. KSH algatati KeHJS § 33 lõike 1 punkt 2 ja planeerimisseaduse § 74 lg 4 alusel (üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik). Kastre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teatati 08.10.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 21.12.2018 üleriigilises ajalehes Postimees, Kastre valla infolehes nr 4 (veebruar, 2018), samuti Kastre valla kodulehel. Kastre valla üldplaneering ning samuti KSH koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja (Kastre Vallavalitsuse) veebilehel ning järgitakse planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid avalikustamisprotsessile. 3. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu ning KSH koostamisel Kastre valla üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kastre Vallavolikogu ning koostaja ja koostamise korraldaja on Kastre Vallavalitsus. Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel esitab Kastre Vallavalitsus üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks eelnimetatud seaduse § 76 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Viimased esitavad oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta, mille alusel tehakse dokumentidesse põhjendatud juhul vajalikud muudatused ja avalikustatakse seejärel Kastre valla kodulehel. Saabunud ettepanekutest ülevaate saamiseks koostatakse eraldiseisev dokument, kuhu koondatakse dokumentide kohta saabunud ettepanekud ning üldplaneeringu koostamise korraldaja, planeerija ja KSH koostaja vastus ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta koos selgitusega ning viide üldplaneeringu lähteseisukohtade ja/või KSH väljatöötamise kavatsuse korrigeerimise/täiendamise kohta. Tabel, kuhu koondatatakse asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad ja nendega arvestamine/mittearvestamine, avalikustatakse samuti Kastre Valla kodulehel. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”, samuti planeerimisseaduse § 76 lõikest 1 koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, mille valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Tulenevalt planeerimisseaduse § 76 lõikest 2 kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 6 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja (valitsus)asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Kastre valla üldplaneeringu KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Luunja vald Kambja vald Naaberomavalitsused Räpina vald Põlva vald Peipsiääre vald Rahandusministeerium Riigihalduse minister Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Ministeeriumid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Ametid ja riigiasutused Terviseamet Veeteede Amet Maa-amet Lennuamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Roheline Liikumine Äriühingud ja ettevõtted Eestimaa Looduse Fond Elektrilevi OÜ Riigi Kinnisvara AS Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 7 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eesti Raudtee AS Telia Eesti AS Eesti Gaas AS MTÜ Eesti Erametsaliit Valga Puu OÜ Giga Investeeringud OÜ SA Hoolekogu Härmalõng AS Emajõe Veevärk Eesti Lairiba Arenduse SA Elisa Eesti AS Mare Laur Hannes Mäger Aleksandr Mironjuk Martin Zukker Laiem avalikkus Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused Planeeringuala elanikud Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud Huvigruppe teavitatakse üldplaneeringu oluliste etappide valmimisest vastavalt planeerimisseadusele. Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat või avaldab keegi, kelle huve planeering puudutab, soovi, et ta kaasataks üldplaneeringu koostamisse, siis kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse. 4. Nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisele Planeerimisseaduse § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse käesolevast seadusest tulenevaid menetlusnõudeid ning nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Planeerimisseaduse § 80 lg 2 toob välja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ülesanded: kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koostatakse ja nende kohta küsitakse seisukohti asjaomastelt asutustelt paralleelselt. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 8 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele (PlanS § 80 lõige 3). KSH aruande sisunõuded ja muud tingimused kajastuvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40. KSH aruanne koostatakse üldplaneeringu koostamise käigus. 5. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSH-s käsitletavaga 5.1 Planeeringuala üldkirjeldus ja paiknemine Kastre vald moodustati 24. oktoobril 2017. aastal, kui ühinesid senised Haaslava, Mäksa ja Võnnu vald ning ühendvallaga liideti senise Meeksi valla Järvselja ja Rõka küla (joonis 1). Kastre valla pindala on 472 km2, mis moodustab Tartu maakonna pindalast ca 16% (Rahvastikuregister, 2019). Vallas elab kokku 5304 elanikku, mis moodustab kogu Tartu maakonna rahvastiku arvust ca 2,5 % (Kastre valla kodulehekülg, 2020). Joonis 1. Kastre vallaks ühinenud endised Haaslava, Mäksa ja Võnnu vald ning Meeksi valla Järvselja ja Rõka küla (aluskaart: Maa-ameti maainfo kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis). Kastre vallas on 2 alevikku: Roiu ja Võnnu ning 49 küla (Aadami, Aardla, Aardlapalu, Agali, Ahunapalu, Alaküla, Aruaia, Haaslava, Hammaste, Igevere, Ignase, Imste, Issaku, Järvselja, Kaagvere, Kaarlimõisa, Kannu, Kastre, Kitseküla, Koke, Kriimani, Kurepalu, Kurista, Kõivuküla, Kõnnu, Lange, Liispõllu, Lääniste, Melliste, Metsanurga, Mõra, Mäksa, Mäletjärve, Paluküla, Poka, Päkste, Rookse, Rõka, Sarakuste, Sudaste, Tammevaldma, Terikeste, Tigase, Tõõraste, Uniküla, Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 9 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Vana-Kastre, Veskimäe, Võruküla, Võõpste). Teenuste hierarhialt paikneb kohalik keskus piirkondliku keskuse ja lähikeskuse vahel, pakkude rohkemaid teenuseid kui lähikeskus ning vähem teenuseid kui piirkondlik keskus. Tartumaa maakonnaplaneeringu järgi on Võnnu alevik maakonna kohalikuks keskuseks. Kastre vallas piirkondlikud keskused puuduvad. Roiu alevik kuulub lähikeskuste hulka. Kastre valla naabervaldadeks on Peipsiääre (kirdes), Luunja (põhjas), Kambja (läänes), Põlva (lõunas) ja Räpina vald (idas ja kagus) (joonis 2). Tartu linn asub vahetult loode suunal. Joonis 2. Kastre valla paiknemine (aluskaart: Maa-ameti maainfo kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis). 5.2 Looduslik keskkond Kastre valla terve kirdepoolse osa moodustab Emajõe-Suursoo, mis ulatub osaliselt ka valla lõunapoolsele, Ahja jõge ümbritsevale alale. Emajõe-Suursoo alal on moodustatud Peipsiveele looduskaitseala ning see kuulub rahvusvahelise Natura 2000 võrgustiku alade hulka (täpsemalt peatükis 5.2.9). Emajõe-Suursoo asub Peipsi nõos Suur-Emajõe suudmealal ning on Eesti suurim deltasoostik, mille jaotavad omanäolisteks osadeks Emajõe lisa- ja harujõed ning ojad. Suurima ning ühtlasi keskse osa soostikust moodustab madalsoo. Erinevatele soolaamadele on rahvas andnud oma nimed: Varnja soo, Kargaja soo, Suursoo, Jõmmsoo, Pedaspää soo ja Meerapalu raba. Emajõe- Suursoos asuvad valla suurimad järved (lisaks valla lääneosas olevale Aardlapalu järvele) - Leegu järv, Kalli järv, Soitsejärv, Võngjärv ning Lääniste Ahijärv. Emajõe Suursoo on Peipsi järve veerežiimi Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 10 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus reguleerijaks. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur andmed seisuga 01.04.2020). Emajõe-Suursoost lõuna-kagu suunda jäävad ulatuslikud ja suures osas maaparandussüsteemidega kaetud Peravalla metsad, kus asub ka Järvselja õppe- ja katsemetskond ning kus viiakse läbi üliõpilastele õppepraktikat. Inimesele ebasobivate tingimuste tõttu on inimasustus sealkandis hõre ning on koondunud peamiselt Peipsi järve rannikule, kuigi Tartumaa vanim (I a.t. II pool e.m.a.) seni teada olev asulapaik oli keset Suursood Akalis. www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=290 Valla põhjapiiriks on Emajõgi. Osaliselt asub jõgi kogu laiuses Kastre vallas, osaliselt kulgeb valla piir jõe lõunakaldal. Vald piirneb kirdes Peipsi järve Pedaspää lahega. Kui valla idapoolsemat osa katavad märgalad ja metsad siis kesk- ja läänepoolsem ala on tihedamalt asustatud, seal asub tihedam teedevõrgustik ning suhteliselt suur on haritava maa osatähtsus (Maa- amet, 2020). Joonis 3. Kastre valla looduslik keskkond (aluskaart: Maa-ameti maainfo kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis). 5.2.1 Maastik Maastikulise liigestatuse järgi jääb Kastre vald enamjaolt Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaale ning valla idapoolne osa Peipsi madalikule (joonis 4) (Arold I., 2005). Valla reljeefi muudavad mitmekesisemaks idas Peipsiveere looduskaitseala, mille pindala on umbes 1000 km 2, läänes asuv Kagu-Eesti lavamaad lõhestav Aardla ürgorg, mis ühineb põhja pool Emajõe ürgoruga ning Tartu - Räpina – Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 11 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Värska maanteest vahetult ida pool asuv Luutsna jõe org ning Haaslava piirkonda jääv Vooremägi, Age org, Paluküla mõhnastik, Kurepalu ja Tuigo laaned (Reval Esten OÜ, 2020). Joonis 4. Kastre valla reljeef ja maastik (aluskaart: Maa-ameti maainfo kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis). 5.2.2 Geoloogia Kastre valla aluspõhja avamusala moodustavad peamiselt Kesk-Devoni Aruküla lademe ja väiksemas osas Burtnieki ja Narva lademe aleuroliidid (joonis 5) (Arold I., 2005, Kleesment A. jt, 2006). Aluspõhjal on oma pinnamood ehk reljeef, mida võib iseloomustada lavamaade-lavade, kõrgustike- kõrgendite või nõgude ja orgude esinemisega. Enamik orgusid täitus mandrijäätumiste ajal mitmesuguste setetega. Osalt neist (Aardla ürgorg) on ülaosa veel nüüdisreljeefis oruna nähtavad. Sealt on võimsad jääsulamisveed kandnud hulga setteid minema, kujundades lähedusse sandureid (Arold I., 2005). Mandrijääst vabanemise tulemusena purustas liikuv liustikujää aluspinda. Hõõrudes, rebides ja tõugades sellest lahti kivimainest, ning kandes seda moreenina lõunapoolsetele aladele. Kulutustega madaldus maapind lavamaalistel aladel tõenäoliselt kuni 100 m võrra ja kuhjealadel kõrgenes selle arvel üle 100 m võrra. Mattus enamus vanu orgusid, mõnes orus tekkisid sandurid (Aardla ürgorg) (Arold I., 2005). Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 12 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 5. Devoni lademete levik Eestis (kaart: Kleesment A. jt, 2006. Devon Eestis). Aluspõhjakivimite lasuv pind (pealispind) jääb maapinnast valdavalt ca 20-60 m sügavusele, mõningates piirkondades sügavamalegi. Endise Võnnu valla aladel avaneb liivakivi 87 m sügavusel maapinnast. Aluspõhja moodustavad valdavalt liivakivid ja aleuroliidid. Pinnakattes levib peamiselt moreen, Emajõe-Suursoo ja jõgede orgude aladel madalsoo- ning rabaturvas ning samuti on pinnakatteks ka jääjärvelised setted (Emajõe-Suursood ümbritsevatel aladel, samuti Vana-Kuuste, Kurepalu, Lange, Tõõraste ning Alaküla, Paluküla ja Kurista piirkonnas) (joonis 6) (Petersell jt, 2017). Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 13 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 6. Kastre valla territooriumil ja lähiümbruses levivad pinnakattetüübid (Petersell jt. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, Eesti pinnakatte kaart). 5.2.3 Maavarad ja kaevandamistegevus Kastre valla pinnakattes levivad kaevandatavad maavarad on liiv ja kruus. Vallas asub neli liivamaardlat, kaks kruusamaardlat ja 1 turbamaardla. Maardlad ja kaevandamisõigusega mäeeraldised on toodud tabelis 2. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 14 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tabel 2. Maardlad Kastre vallas (Maa-amet, seisuga 18.03.2020). Maavara Maardla Mäeeraldise nimi Kaevandamisloa Kaevandamisloa nr omaja ja kehtivusaeg Paluküla Eesti Teed AS TARM-036, 5.08.2012 Paluküla- liivakarjäär - 25.08.2022 Möldripalu L.MK/321441; liivamaardla Paluküla II Suuremäe Karjäär 13.02.2012 - liivakarjäär OÜ 13.02.2027 Liiv L.MK/325328; Vooremäe Vooremäe Telver AS 17.07.2015 - liivamaardla liivakarjäär 20.09.2029 L.MK/320789; Reola liivamaardla Reola liivakarjäär YIT Eesti AS 01.09.2011 - 01.09.2026 Aardla liivamaardla - - Riigimetsa L.MK/324004; Sarakuste Sarakuste II Majandamise 01.11.2013 - kruusamaardla kruusakarjäär Kruus Keskus 01.11.2028 Vana-Kastre Vana-Kastre II 0 L.MK/327231; YIT Eesti AS kruusamaardla kruusakarjäär 1.01.2016 -01.01.2021 Ahja (Ahja-Lutsu, Turvas Vanamõisa) - - turbamaardla Eesti maapõuepoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk on sõnastatud strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Eesti maapõuepoliitika visioon on uurida ja kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Pikaajaliseks eesmärgiks on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Lisaks eelenevale on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest (Keskkonnaministeerium, 2017). Koostatavas Kastre valla üldplaneeringus määratletakse ja kirjeldatakse maavarade kaevandamise üldised suundumused ja põhimõtted, kaevandamise tingimused, sõnastatakse maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivad kitsendused muule maakasutusele nii kaevandataval alal, perspektiivsel kaevandamisalal kui nende vahetus ümbruses ning täpsustatakse vajadusel maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid. Sellised põhimõtted ja tingimused töötatakse välja koos KSH koostajatega. Üldplaneeringule koostatavas KSH-s hinnatakse, kas üldplaneeringu lahendus on kooskõlas Eesti maapõuepoliitika eesmärkidega ning ühtlasi looduskeskkonna ja inimeste tervise kaitset käsitlevate regulatsioonide ja põhimõtetega. Üldplaneeringus ja KSH-s käsitletakse ka kaevandamisjärgselt maa-alade potentsiaalseid kasutamisvõimalusi ning KSH annab selleks sisendi soovituste näol nii looduskeskkonna kui sotsiaalmajanduslikest aspektidest lähtuvalt. Kastre valla üldplaneeringu KSH koostamisel arvestatakse olemasolevate maardlate ja mäeeraldistega ning nendest tulenevate keskkonnamõjudega muudest mõjuteguritest tulenevate mõjude kooshindamisel. Ehitusmaavarade kaevandamistegevuse mõjud looduskeskkonnale on hinnatud ehitusmaavarade kasutamise riiklikule arengukavale 2011– Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 15 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2020 koostatud KSH raames ning iga konkreetse kaevandamistegevuse mõju on hinnatud ja hinnatakse ka edaspidi konkreetsete kaevandamislubade taotluste KMH-de või eelhinnangute raames. Seetõttu ei keskenduta Kastre valla üldplaneeringu KSH-s niivõrd igast eraldiseisvast kaevandamisõigusega alast või perspektiivsest kaevandamisõigusega alast tulenevatele mõjudele, kuivõrd üldisemal tasemel avalduvatele mõjudele lähtuvalt üldplaneeringuga kavandatavatest maa-alade ehitus- ja kasutustingimustest nii maardla alal kui selle mõjualal. 5.2.4 Radoon Eestis varieerub pinnaseõhus mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq/m³ piiri. Selleks, et Rn-sisaldus majade siseõhus ei ületaks paljudes Euroopa Liidu maades tunnustatud viitetaset 200 Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³. Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus ning see omakorda mõjub halvasti inimese tervisele - radoon on ohtlik eelkõige sissehingamisel, kuna radioaktiivsel lagunemisel eralduv alfaosake suudab purustada inimese õrna kopsukudet. https://gis.egt.ee/ Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³). Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017) andmetel on Tartu maakonnas mõõdetud maksimaalne radooni sisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus kogu maakonda katvate uuringupunktide andmetel 200 kBq/m3, aritmeetiline keskmine 59,4 kBq/m3 ning geomeetiline keskmine 49,8 kBq/m3. Kastre vallas on pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisalduse kaardi järgi kõrge radooniohutasemega alad Kurepalu, Haaslava, Melliste, Ignase, Mäksa ning Veskimäe küla piirkonnad, mujal on tuvastatud 222Rn-sisalduse madal kuni normaalne tase (joonis 7) (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017). Joonis 7. Radooniriski levilad Kastre vallas (Pinnaseõhus otsemõõdetud 222 Rn-sisaldus (kBq/m3) (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017). Joonisel 8 on kujutatud uuringutulemuste alusel tuletatud interpoleeritud 222Rn-sisaldus pinnaseõhus. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 16 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 8. Maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus Kastre vallas ja ümbruses, interpolatsioon (kBq/m3). (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017). Samas Eesti Geoloogiateenistuse kodulehel kättesaadava interaktiivse kaardirakenduse andmeil on praktiliselt kogu Kastre vallas radoonirisk kõrge (üle 50 kBq/m3), jäädes normaalseks (isegi mitte madalaks) üksnes Roiu aleviku ümbruses ja valla kaguosas (Joonis 9). Joonis 9. Radoonirisk Kastre vallas (https://gis.egt.ee/, väljavõte radooniriski kaardist seisuga 01.04.2020). Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 17 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eesti Geoloogiateenistuse kodulehel oleva Eesti pinnase radooniriski kaardi juurde kuuluvas seletavas osas on öeldud, et radooniriski kaardi koostamisel on kasutatud veidi enam kui 3000 väliuuringupunkti andmeid üle Eesti, need uuringutulemused on kogunenud viimase seitsmeteistkümne aasta jooksul Eesti Geoloogiakeskuse ja praeguse Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbi viidud radoonimõõtmiste tulemusena ja et kaarti on plaanis uuendada sedamööda, kuidas lisandub juurde uusi andmeid. Kuna ei ole päris selge, milliseid ja kui vanu andmeid on kasutatud Eesti Geoloogiakeskus OÜ poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases (2017) ja miks andmed ei klapi ettevõtte kodulehel interaktiisvel kaardil tooduga, siis täpsustatakse KSH aruande koostamisel radooniriski taset Kastre vallas ning kõrgema radooniriskiga piirkondades pakutakse ehitus – ja arendustegevuse elluviimiseks välja meetmed radooniriski vähendamiseks tagamaks inimese tervise kaitse radioaktiivse kiirguse eest. Olgu öeldud, et keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kuulub Kastre valla territoorium kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. 5.2.5 Põhja- ja pinnavesi, sh põhjavee kaitstus Põhjavesi Kastre vald kuulub Ida-Eesti vesikonda. Valla territooriumile jääb kolm põhjaveekogumit: Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 24), Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 22) ja Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (nr 18) (joonis 10). Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (nr 24) keemiline seisund on hea ja koguseline seisund hea ning seega on põhjaveekogumi üldine seisund hea. Majandustegevus ega põhjaveest sõltuvad vee- ning maismaaökosüsteemid ei ole nimetatud põhjaveekogumi piiritlemisel eristatavad. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti kaitsmata põhjaveega aladel, mille levik on suhteliselt piiratud. Kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised on vähem tähtis survetegur eelkõige nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Mõju piirdub tiheasustusaladega. Lekked reostatud aladelt on tähtis survetegur eelkõige nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Mõju piirdub reostunud ala lähiümbrusega (< 300 m). Kesk–Alam-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas (nr 22) keemiline seisund on hea ja koguseline seisund hea ning seega on põhjaveekogumi üldine seisund hea. Tingituna äärmiselt kitsast avamusest (mis ei jää Kastre valda) on Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi vahetu seos pinnaveega väga piiratud ulatusega. Seos maismaaökosüsteemidega puudub. Valdaval osal levikualast on põhjaveekogum kaetud Narva lademe regionaalse veepidemega, mis hoiab ära hajureostuse ja punktreostusallikate võimaliku mõju. Põllumajanduse mõju põhjaveele ei ole kuigi suur. Hajukoormus sõltub suurel määral konkreetse aasta veerohkusest ning põllumajanduse osas kasutatud väetiste hulgast ja koristatud saagi suurusest. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti. Kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised on vähem tähtis survetegur eelkõige kitsal avamusalal. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 18 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (nr 18) keemiline seisund on hea ja koguseline seisund hea ning seega on põhjaveekogumi üldine seisund hea. Kuna põhjavesi on hästi kaitstud, siis maapinnal asuvad reostusobjektid mõju ei avalda. Põhilised survetegurid on hajureostus ja veevõtt ühisveevärgist. Joonis 10. Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas kontseptuaalse mudeli visualiseeritud läbilõige (Perens jt., 2012). Seega põhjaveekogumite seisund on hea ning nende looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt. Seisundi hindamise usaldusväärtust on hinnatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas “madalaks” seirekaevude ebaühtlase paigutuse ning seireandmete vähesuse tõttu. Põhjaveevoolu suund on läänest itta ehk Peipsi järve suunas (Keskkonnaministeerium, 2016). Kastre vallas kasutatakse tarbeveena Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni veekompleksi põhjavett. Kesk-Devoni veekompleks levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 19 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning – läätsedega (kogupaksus ulatub kuni 250 meetrini). Põhjavees olevad looduslikud komponendid, mis tekitavad probleeme joogiveeallikana, on peamiselt raud, kuid ka kloriidid (Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumis) ja nitraadid (Kesk-Devoni põhjaveekogumis). (Kastre valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018- 2029, 2018). Kastre vallas ei ole ühtegi kinnitatud põhjaveevaruga piirkonda (EELIS, 01.04.2020). Kastre valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 (edaspidi ÜVK) kohaselt on endise Haaslava ja Mäksa valla territooriumil põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud, kuid endise Võnnu valla territooriumil suhteliselt kaitstud. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on esimese aluspõhjalise veekihi (Kesk-Devoni setetes leviv veekiht) looduslik kaitstus Kastre valla kirdeosas Emajõe-Suursoo piirkonnas nõrk, st et põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud. Nõrgalt on esimene aluspõhjaline veekiht kaitstud ka Haaslava, Aardla ja Mõra küla territooriumil. Suuremas osas vallas on esimene aluspõhjaline veekiht keskmiselt kaitstud. Suhteliselt kaitstud ning hästi kaitstud on põhjavesi Unikülas ning Võnnu aleviku piirkonnas (joonis 11). Joonis 11. Põhjavee kaitstus Kastre valla aladel (aluskaart: Maa-ameti maainfo kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis). ÜVK-ga nähakse Kastre vallas ette ühe reoveekogumisala moodustamist Mõra jõel asuvas Kurepalu järve äärses piirkonnas, kuna see asub ÜVK järgi kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Aardlapalu ja Haaslava arenduspiirkond asub kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus on suur oht põhjavee reostumisele ning peetakse vajalikuks pikemas perspektiivis kaaluda Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 20 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus reoveekogumisala suurendamist, lisades Aardlapalu ja Haaslava arenduspiirkond reoveekogumisalasse (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Kuna planeeringualal on Kesk-Devoni setetes leviv põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest kohati nõrgalt ja keskmiselt kaitstud, on tähtis põhjavee kvaliteedi säilimisele ja parandamisele olulist rõhku pöörata. KSH-s pööratakse tähelepanu üldplaneeringuga kavandatud uutele ja laiendatavatele tootmisaladele, põllumaade kasutamisele ning muudele võimalikele mõjuteguritele, mis võiksid mõjutada põhjavee keemilist ja/või koguselist seisundit ja olla vastuolus Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas toodud keskkonnaeesmärkidega ja nende saavutamiseks koostatud meetmeprogrammidega. KSH-s analüüsitakse lähtuvalt üldplaneeringu lahendusest ja seatavatest tingimustest mõju Ida-Eesti vesikonnas veemajanduskavas püstitatud eesmärkide täitmisele. Veevõtu ning reo- ja sademevee ärajuhtimise vajadused on analüüsitud ja lahendused välja töötatud Kastre valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavas (2018). Käesoleval hetkel tegeletakse olemasoleva kehtiva kava uuendamisega. Vajadusel tehakse ettepanek lisaks Kastre valla ÜVK-s määratletud reoveekogumisalale täiendavate reoveekogumisalade moodustamiseks. KSH-s analüüsitakse sademevee immutamise võimalusi. Pinnavesi Kastre valla territooriumile jääb osaliselt või terviklikult kokku 8 jõge: Savijõgi, Emajõgi, Mõra jõgi, Luutsna jõgi, Kalli jõgi, Aardla jõgi, Apna jõgi, Ahja jõgi (Keskkonnaregister, 2020), 11 oja, 17 loodusliku järve, 9 paisjärve, 3 tehisjärve ja 6 peakraavi. Kastre vallas on kokku 8 vooluveekogumit – Ahja jõel (Kastre valda jääb Ahja jõe vooluveekogum Saesaare paisust suudmeni (Ahja_4)), Emajõel, Kalli jõel, Kitseojal, Leegu ojal, Luutsna jõel, Ahijärve ojal ja Mõra jõel (EELIS, 01.04.2020). Kõikide vooluveekogumite koondseisund oli 2018. aastal hea, v.a Mõra jõel ja Emajõel, mille koondseisund oli kesine. Vallas on 2 seisuveekogumit – Peipsi järv ja Leego järv. Peipsi järv on valla piiriveekoguks, st otseselt valla territooriumile ei jää. Järve koondseisund oli 2018. aastal halb. Leego järve veekogumi koondseisund oli 2018. aastal hea. Leego järv on vallas suuruselt teine järv – 83,1 ha (kui Peipsi järv välja arvata). Kalli järv on valla suurim järv, veepeegli pindalaga 195,8 ha. Aardla järv on veepeegli pindala arvestades suuruselt neljas järv. 2015. aasta Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 andmete järgi on Aardla järve koondseisundit hinnatud heaks (Ropka- Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava, 2015). Seni kehtivas Haaslava valla üldplaneeringus (2007) on nimetatud 3 supluskohta: Roiu paisjärve ääres, Kurepalu paisjärve ääres ja Emajõe kaldaäärsetel aladel Haaslava külas. Seni kehtivas Mäksa valla üldplaneeringus (2017) on ära toodud supluskoht Melliste järve ääres (Mäksa valla üldplaneering, 2017). Seni kehtivas Võnnu valla üldplaneeringus (2009) on nimetatud supluskoht Issaku järve ääres. Tartumaa maakonnaplaneeringus on oluliste supluskohtadena neist märgitud Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 21 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Haage paisjärv ja Kurepalu paisjärv. Terviseameti kodulehe andmeil ühtegi ametlikku supluskohta Kastre vallas ei asu. Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määrusega nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt on Kastre vallas suurte üleujutusaladega siseveekoguks Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses. Jõele on iseloomulikud soised kaldad ning jõe ülem- ja alamjooksul laiub soid ning heinamaid(luhti), mis suurvee ajal on vee all, mille tulemusena tekivadki üleujutused. KSH aruandes keskendutakse Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide täitmisele ning hinnatakse, kas ja kuivõrd mõjutab üldplaneeringuga kavandatu nende eesmärkide saavutamist. KSH aruandes hinnatakse, mil määral võib üldplaneeringuga määratud maakasutus ning kavandatavad objektid veekogude kaldal kui ka kaugemal mõjutada nii pinnaveekogumite ning teiste seisu- ja vooluveekogude seisundit ning kas ja millistel tingimustel oleks võimalik ära kasutada veekogude poolt pakutavaid virgestusvõimalusi. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on oluline avada juurdepääs kallasrajale. KSH-s hinnatakse, kas üldplaneeringuga kavandatavad juurdepääsud veekogude kallasrajale on piisavad ning pakutakse välja kallasraja kasutamisega seonduvad tingimused veekogude kaitset silmas pidades. KSH-s hinnatakse üldplaneeringuga välja pakutud ehituskeeluvööndi muutmise vajadust ja sellega avalduvat mõju veekeskkonnale. 5.2.6 Väärtuslikud maastikud Kastre valla väärtuslikud maastikud on määratletud Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ (2019). Nimetatud planeeringu järgi asub Kastre valla territooriumil üks maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik ja 4 kohaliku tähtsusega maastikku (tabel 3) (joonis 12). Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 22 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 12. Kastre vallas paiknevad väärtuslikud maastikud (andmed: Maa-amet, 2020). Tabel 3. Kastre valla väärtuslikud maastikud (Tartu maakonnaplaneering 2030+ andmetel). Väärtusliku maastiku nimetus Tähtsus Emajõgi Luunjast Kastreni Maakondliku tähtsusega Ülenurme Kohaliku ehk piirkondliku tähtsusega Kurepalu-Vooremäe Kohaliku ehk piirkondliku tähtsusega Võnnu Kohaliku ehk piirkondliku tähtsusega Järvselja Kohaliku ehk piirkondliku tähtsusega Nii Emajõe parem- kui vasakule kaldale (Emajõe väärtuslikult maastikul Luunjast Kastreni) jääb rida vanu mõisakohti. Ilusad vaated kilomeetrilaiusele ürgorule avanevad nii paadiga jõel sõites kui ka jõe pervedel matkates. Jõeoru veertel asuvad põllud ning kõrgemal talumajapidamised. Mõisatest tõmbavad pilku Kaagvere, Mäksa, Kastre ning Kavastu oma parkide ning alleedega ja jõe poole „vaatavate“ hoonetega. Emajõge kui sajanditevanust kauba- ja sõjateed meenutavad Luutsna jõe suudmes Vana-Kastre linnus-vahitorni jäänused ning Uue-Kastre kindluse- ning hilisem (rajatud 1784) kõrtsikoht, mis on rekonstrueeritud Kantsi külastuskeskuseks. Kavastu on vana parvekoht, kus tänapäevalgi aitab nii jalamehi kui ka sõidukeid vedav parv Emajõe kallaste vahel sidet pidada (Kaur E. jt, 2008). Teadaolevalt on suur surve maaomanike poolt Emajõe kalda-aladel maastike hoonestamisel ehitusõiguse saamiseks. KSH-s hinnatakse, kas ja kuidas see on kooskõlas väärtusliku maastiku Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 23 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus säilitamise üldise huviga ja vaadete säilimisega maanteedelt Emajõe vee-alale ja vastupidi (vee-alalt maastikule). Tulenevalt üldplaneeringu lähteülesandest täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus väärtuslikud maastikud ning nende kasutus- ja kaitsetingimused ja vajadusel täpsustatakse neid. KSH raames hinnatakse sellisel juhul, kas üldplaneeringuga väärtuslike maastike piiride täpsustamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid aspekte ja väärtusi ning kas kavandatud maakasutus ja maakasutuse tingimused on piisavad ja tagavad jätkusuutlikult väärtuslike maastike säilimise. Vajadusel pakutakse välja täiendavaid meetmeid maastikuväärtuste säilimiseks ja säilitamiseks. KSH-s määratakse tingimused vaadete säilitamiseks ja avamiseks. 5.2.7 Rohevõrgustik Rohevõrgustik ja selle üldised kasutustingimused võrgustiku toimimise tagamiseks on määratletud seni kehtivates endiste valdade üldplaneeringutes ja täpsustatud kujul Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on omavahel ühendatud funktsioneerivaks tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub suurtele looduslikele ja loodusväärtuslikele aladele ehk tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest, samuti soodest ja rabadest. Rohevõrgustik täidab nii ökoloogilise võrgustiku jätkusuutliku funktsioneerimise kui ka elanikele puhkevõimaluste tagaja rolli (joonis 13). Seni kehtivate üldplaneeringute alusel on Kastre vallas kokku 8 tuumala, neist üks maakondliku tähtsusega ja seitse kohaliku ehk piirkondliku tähtsusega. Maakondliku tähtsusega tuumala asub Emajõe-Suursoo piirkonnas, mis katab üle kolmandiku valla kogupindalast. Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+ on täpsustatud rohevõrgustiku paiknemist ja otseselt tuumalasid ega koridore üksteistest indeksite ja alade nimetuste alusel ei eristata. Maakonnaplaneeringua määratletud rohevõrgustiku paiknemine on kujutatud joonisel 13. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 24 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 13. Kastre vallas paiknevad rohevõrgustiku alad (andmed: Maa-amet, 2020). Enamik looduskaitsealustest aladest on hõlmatud rohevõrgustiku koosseisu. Maakonnaplaneeringus on rõhutatud, et rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Kastre valla rohevõrgustiku puuduseks on selle vallasisene sidusus (joonis 13). Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ andmetel on Emajõe kallastel ja Kurepalu järve ääres ehitussurve looduslikke koridore vähendanud või ka katkestanud ent hoolimata sellest on takistused ökosüsteemi üldiseks toimimiseks ja liikide levikuks vähese mõjuga, kuna läheduses on piisavalt loodusliku maakattega kompensatsiooniala. Samas seni kehtivas Mäksa valla üldplaneeringus on viidatud vastanduvatele huvidele, mille üheks osapooleks on maaomanikud sooviga saada Emajõe kalda-aladele hoonete ehitamise õigused ning rajada randumisalad ja paadikanalid. Teisalt on vastanduvaks sellele märgitud huvi säilitada säilitada maakonnaplaneeringus määratletud rohevõrgustiku toimimine, mille alustalaks on ökoloogiline tasakaal Emajõe kalda-alal, loomade ja lindude liikumisvabadus ja taimestiku looduslik levimisvõimalus ning samuti igameheõigusena toimiv kallasrada. Rohelise võrgustiku kui ökoloogilise võrgustiku toimimisest saame kõneleda siis, kui on tagatud võrgustikku kuuluvatel aladel looduslike protsesside sidus, jätkusuutlik ja täisväärtuslik toimimine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning mitmel pool inimestele puhkeotstarbelisel eesmärgil puhkevõimaluste pakkumine. Alade kasutamine virgestuslikel eesmärkidel ja arendustegevusel ei tohi seejuures häirida looduslike protsesside jätkumist. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 25 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Planeeringu ja KSH koostamisel analüüsitakse rohevõrgustiku kattuvust võimalike teiste kultuuriliste, looduslike ja puhkeomaduste poolest väärtuslike aladega ja rohevõrgustiku jätkusuutlikkuse tagamiseks pööratakse tähelepanu neile seatavate tingimuste vastuolude vältimisele ning samuti ühtse mitmekihilise ja mitmekülgset kasutust võimaldava väärtuslike alade (sh väärtuslike maastike) võrgustiku kujundamisele. Maa-alade ehitus- ja kasutustingimuste väljatöötamisel lähtutakse rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulistest eesmärkidest, milleks on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. 5.2.8 Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 5.2.8.1 Kaitsealad ja hoiualad Kastre vallas on 121 kaitseala (joonis 14) ning 2 hoiuala. Kaitsealad võtavad valla territooriumist enda alla ca 129,21 km2 suuruse ala, millest enamuse moodustab Peipsiveere looduskaitseala (ca 110 km2), mis moodustab 25,46% valla kogupindalast (EELIS, 2020). Kastre vallas asuvad kas osaliselt või täielikult (Keskkonnaregister, 2020; joonis 14):  Ropka-Ihaste looduskaitseala  Vana-Kuuste looduskaitseala  Peipsiveere looduskaitseala  Võnnu pastoraadi park; (Võnnu park)  Kastre park  Järvselja looduskaitseala  Uniküla looduskaitseala  Kaagvere mõisa park  Kurista park; (Kurista metsapark)  Issaku metsapark; (Issaku park)  Mäksa mõisa park  Kaks kuusesalu; Mäksa kuusikud1 1 EELIS-e kohaselt on tegemist kehtiva arveoleva kaitsealaga, kuid märkusena on ala juures iseloomustus, t objekt on arvel kui ajalooline mälestusmärk ja toimub seisundi ja looduskaitseliste väärtuste hindamine, seniks arhiivi kihil. KSH protsessis täpsustatakse objekti staatus. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 26 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 14. Kastre vallas paiknevad kaitsealad (andmed: EELIS, 26.03.2020). Hoiualadest jäävad Kastre valla territooriumile Age oru hoiuala ja Lavatsi järve hoiuala (joonis 15) (EELIS, 26.03.2020). Joonis 15. Kastre vallas paiknevad hoiualad (andmed: EELIS, 26.03.2020). Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 27 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5.2.8.2 Püsielupaigad Vallas on 29 erinevat püsielupaigana kaitstavat ala, mis paiknevad kas osaliselt või terves ulatuses valla territooriumil (EELIS, 01.04.2020). Tabelis 4 on ära toodud liigid, kelle kaitseks antud püsielupaigad on loodud, nende kaitsekategooriad ja püsielupaikade arv. Tabel 4. Liikide loetelu, kelle elupaiga kaitseks on moodustatud püsielupaik (andmed: EELIS, 01.04.2020). Nimetus LK kategooria Püsielupaikade arv Kalakotkas I 3 Merikotkas I 6 Väike–konnakotkas I 12 Kanakull II 1 Must-toonekurg I 1 Sellerheinik II 1 Limatünnik I 1 Lehise-õõspuravik II 3 Ahtalehine kareputk I 1 5.2.8.3 Kaitsealused liigid Joonisel 16 on toodud kõik keskkonnaregistris registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide, loomaliikide, seeneliikide ja sambliku liikide elupaigad ning kasvukohad Kastre valla piires ja piirneval alal. Joonisel 16 puuduvad I ja II kaitsekategooria liigi elupaigad, kuna vastavalt looduskaitseseadusele (§ 53 lõige 1) on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Kaitstavate liikide leiukohad paiknevad hajusalt üle kogu valla territooriumi. Kokku on vallas registreeritud 843 kaitsealuse liigi leiukohta (EELIS, 26.03.2020). Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 28 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 16. III kaitsekategooria liikide elupaikade ja kasvukohtade paiknemine Kastre vallas (andmed: EELIS, 26.03.2020). 5.2.8.4 Kaitstavad üksikobjektid Üksikobjektidena kaitstakse Kastre vallas 132 erinevat objekti (joonis 17) (Keskkonnaregister, 2020):  Jalakas  Kalevipoja künnivagu  Kask2  Kask; Mäletjärve kask; (Annemäe kask)  Kiigeoru hiiesalu; (Kiigeoru Hiiesalu ja ohvriallikas)  Kotkapesa mänd; (Mänd)  Kuninga mänd; (Mänd)  Kurista sanglepp; (Sanglepp)  Künnapuu2  Lesenaise pedajas; (mänd "Lesenaise pedajas")  Mäesuitsu ohvripärn; (Pärn; Hiiepärn)  Rookse jalakas; (Jalakas); Rookse künnapuu  Tamm2 2 Üksikobjekti Kask (KLO4000265) juures on EELIS-es märkus: maha võtta. Üksikobjekti Tamm (KLO4000290) juures on märkus, et asukoht ja olemasolu täpsustamisel ja üksikobjekt Jalaks (KLO4000197) juures on märkus, et objekt on hävinud ja asukoht teadmata. Kõik kolm objekti on kehtivad registriobjekti, KSH käigus selgitatakse nende täpne staatus ja nendega arvestamise vajadus. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 29 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 17. Kaitstavad looduse üksikobjektid Kastre vallas (andmed: EELIS, 26.03.2020). Lisaks on menetluses veel kolme üksikobjekti kaitse alla võtmine (Järvselja tamm, Vana-Kastre künnapuu, Vana-Kastre tamm). Üldplaneeringus on maakasutuse ja arendustegevuse kavandamisel ning seatavate tingimuste osas vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatavat võimalikku mõju keskkonnaregistris arvel olevetele ja planeeritavatele kaitstavatele loodusobjektidele. 5.2.9 Natura 2000 alad Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Kastre vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Täielikult või osaliselt jääb Kastre valla territooriumile 5 Natura 2000 loodusala (joonis 18) (EELIS, 2020):  Peipsiveere loodusala  Ropka-Ihaste loodusala  Järvselja loodusala  Age oru loodusala  Lavatsi järve loodusala Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 30 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 18. Kastre vallas paiknevad Natura 2000 loodusalad (andmed: EELIS, 26.03.2020). Natura linnualadest jääb Kastre valla territooriumile 2 linnuala (joonis 19) (Keskkonnaregister, 2020):  Ropka-Ihaste linnuala  Peipsiveere linnuala Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 31 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 19. Kastre vallas paiknevad Natura 2000 linnualad (andmed: EELIS, 20.03.2020). Kastre valla üldplaneeringu KSH raames teostatakse Natura 2000 aladele mõju hindamise I etapp ehk selgitatakse, kas üldplaneeringuga kavandatud suundumused ja põhimõtted ning seatavad tingimused võivad tõenäoliselt põhjustada eeldatavalt ebasoodsat keskkonnamõju. Kui selle avaldumine ei ole välistatud ja kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad ebasoodsat mõju omavad detailsemad tegevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks, siis liigutakse edasi asjakohase hindamise etappi. Vastasel korral tuuakse välja, millisel juhul on vajalik tegevuse täpsemal kavandamisel läbi viia Natura 2000 asjakohane hindamine. 5.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond 5.3.1 Rahvastik Rahvastikuregistri andmete järgi elas 01.01.2019 Kastre vallas 5252 inimest ja seisuga 01.01.2020 5304 inimest. Kastre valla elanikkonna arvukus on vahemikul 2014-2019 kasvanud (joonis 20) (Kastre valla arengukava aastateks 2019–2026, 2019). Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 32 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 20. Rahvaarvu muutus Kastre vallas aastatel 2014–2019 (allikas: Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Valla viis suuremat asustusüksust seisuga 01.01.2019 on Võnnu alevik (537 elanikku), Haaslava küla (458 elanikku), Melliste küla (457 elanikku), Roiu alevik (429 inimest), Kaagvere küla (222 elanikku), Kurepalu küla (209 inimest). 40,04 % Kastre valla elanikkonnast elavad viies suuremas asustusüksuses (Statistikaamet, 2020). Arvestades Kastre valla soodsat asukohta ja arendatavaid uusi elamupiirkondi (Kurepalu, Haaslava ja Aardlapalu külades) võib eeldada, et rahvaarv Kastre vallas jätkab kasvamist ka järgmisel kümnendil (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Valla rahvastiku soolis–vanuseline jaotus on välja toodud joonisel 21. Valla sooline struktuur on pigem tasakaalus. Vanuserühmas 30–59 on meeste osakaal suurem. Alates vanusegrupist 60+ on naiste osakaal suurem (Statistikaamet, 2019). Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 33 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 21. Kastre valla soolis–vanuseline koosseis seisuga 01.01.2018 (allikas: Statistikaamet, 2019). Madala sündimuse aga suure sisserände tulemusena Kastre valla rahvastik suureneb. Noorema vanusegrupi arvukuse suurenemine tähendab suuremat nõudlust tulevikus alushariduse ja üldhariduse järele. Samuti tuleb järjest enam pöörata tähelepanu teenuste osutamisele eakale elanikkonnale (Statistikaamet, 2019). Üldplaneeringu ning KSH keskmeks on Kastre valla territooriumil elukeskkonna ja seeläbi inimeste elukvaliteedi tõstmine. Ülesandeks seatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamine ning võrdsete võimaluste kindlustamine kõikides eluvaldkondades olenemata vanusest. KSH analüüsib üldplaneeringu võimalikku mõju rahvastiku arengusuundadele ja aitab kujundada elanike heaolu suurendavat avalikku ruumi. 5.3.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus ning kultuuri- ja spordiasutused. Sotsiaalse taristu alla kuuluvad ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 34 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kastre valla keskuseks on Kurepalu (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Tartumaa maakonnakeskusest Tartu linnast jääb Kurepalu ca 18,8 km kaugusele ning teistest suurematest linnadest, küladest ning alevikest vastavalt: Melliste külast ca 30,1 km, Haaslava külast ca 16,2 km, Roiu alevikust ca 20,5 km, Võnnu alevikust ca 34,3 km, Kallastest ca 8 km, Mustveest ca 36 km, Jõgevast ca 57 km, Põlvast ca 79 km ja Räpina linnast ca 87 km kaugusele (Google maps, 2020). Haridus Kastre vallas paiknevad kaasaegsed ja innovaatilised haridusasutused nii alus-, põhi- kui keskhariduse omandamiseks (tabel 5): Sillaotsa Kool, Melliste Algkool-Lasteaed, Võnnu Lasteaed Värvuke ja Võnnu Keskkool (tabelid 6 ja 7) (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Tabel 5. Laste ja õpilaste arv haridusasutustes 2018/2019 õppeaastal (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Näitaja Lapsi ja õpilasi sh teiste KOVide Kastre valla lapsed ja Kastre valla lapsi ja õpilasi õpilased teiste KOV- haridusasutustes de haridusasutustes Laste arv 253 11 30 lasteaedades Õpilaste arv 1. 150 6 60 kooliastmes Õpilaste arv 2. 115 4 61 kooliastmes Õpilaste arv 3. 95 7 77 kooliastmes Õpilaste arv 30 6 88 gümnaasiumiastmes KOKKU 643 34 316 Tabel 6. Õpilaste arv Kastre valla koolides 2018/2019 õppeaastal (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Kool Õpilaste arv Melliste Algkool-Lasteaed 53 Sillaotsa Kool 178 Võnnu Keskkool 159 Kokku 390 Tabel 7. Laste arv Kastre valla lasteaedades 2018/2019 õppeaastal (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Lasteaed Laste arv Melliste Algkool-Lasteaed 78 Sillaotsa Kooli lasteaed 111 Võnnu Lasteaed Värvuke 64 KOKKU 253 Haridusvaldkonna tugispetsialiste oli vallas 2017/2018 õppeaastal kokku seitse (kaks eripedagoogi, kaks logopeedi ja kolm sotsiaalpedagoogi). Kõigis haridusasutuses on vaja täiendavaid investeeringuid füüsilise õpikeskkonna parandamiseks, mängu- ja liikumisvõimaluste suurendamiseks, ürituste korraldamiseks siseruumides, raamatukoguteenuse pakkumiseks jne. Samuti on haridusasutustes tarvis täiendavalt investeerida Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 35 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus kütte- ja elektrisüsteemidesse, ruumide renoveerimisse, inventariga varustamisse, IT arendusse jne (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus vallas on hea. Kastre vallas tegutsevad tervisekeskused (perearst, hambaravi, apteek) Mellistes, Roiul ja Võnnus. Paraku ei ole kõigi kolme tervisekeskuse ruumilahendus sobiv (liiga väikesed ruumid, ruumide jagamine teiste asutustega jne). Seega on otstarbekas rajada valda uued kogukonnakeskused (Mellistes ja Roiul), kus on juba nii tervishoiuteenuste osutajad kui kogukonnale muude vajalike teenuste pakkujad. Uutes keskustes on võimalik pakkuda teenust ka tänasest erinevatel kellaaegadel, mis vastavad klientide ootustele ja vajadustele (töövälised ajad). Lähim haigla on Tartus SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kus asub ka erakorralise meditsiini osakond. Kiirabi teenust pakub SA Tartu Kiirabi (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Kultuur ja sport Kastre vald on rikkaliku kultuuripärandi ja -tegevustega omavalitsus. Vallas on head tingimused ja võimalused mitmekülgseks kultuuri loomiseks ja tarbimiseks. Valla kultuuritegevuse vedajateks on Võnnu kultuurimaja ja Priiuse seltsimaja, Lennundusmuuseum, muuseumitoad Kurepalus ja Järvseljal, G. Suitsu majamuuseum, samuti Järvselja, Melliste, Roiu, Võnnu ja Võõpste raamatukogud. Aktiivselt tegutsevad erinevad külaseltsid ja teised vabaühendused, keda vald võimalusel toetab kas ruumide, tegevuskulude katmise ja tegevustoetuse või nõustamisega. Vallas asuv Võnnu kirik on üks suurimaid maakirikuid Eestis. Praegu on kirik kultuuriteenuste pakkumise aspektist alakasutuses ning seal puudub ürituste korraldamiseks vajalik taristu. Kuid kirikul on potentsiaal oma põhitegevuse kõrvalt kujuneda ka tuntud ja tunnustatud kontsertide ja muude avalike ürituste korraldamisel kohaks, mida tuntakse vallas ja kaugemalgi. Kultuurielu elavdamiseks on vaja korrastada ja pidevalt kaasajastada kultuuriasutuste füüsilist ja ainelist olukorda. Samuti on tarvis panustada kultuurisündmustes aktiivselt ja passiivselt hõlmatud inimeste (korraldajad-kaasalööjad ja pealtvaatajad) arvu tõstmisele. Kaasajastama peab kultuuriala info- ja teavitustegevusi. Oluline on toetada külaseltside tegevust ja arendada nendevahelist koostööd (tabel 8) (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Tabel 8. Kultuurikollektiivide ja nendes osalejate arv 2019. a ja prognoos 2026. a (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Näitaja 2019 2026 Kultuurkollektiivide arv 13 19 Kultuurkollektiivides osalejate arv 306 400 Korrakaitse ja päästeamet Korrakaitsega tegeleb Kastre vallas Lõuna Prefektuur Tartumaa konstaablijaoskond. Vallas tegutseb üks piirkonnapolitseinik. Päästeabi korraldab Lõuna päästekeskus, kujundab ja hoiab turvalist Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 36 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus elukeskkonda Tartu-, Võru-, Valga-, Viljandi-, Põlva- ja Jõgeva maakonnas (Kastre valla kodulehekülg, 2020, päästeameti kodulehekülg, 2020). Jäätmemajandus Kastre valla jäätmekäitlust korraldatakse vastavalt kehtestatud Kastre valla jäätmekavale aastateks 2018-2022, mis kirjeldab vallas toimivat jäätmekäitlust, annab ülevaate vallas liigiti tekkivatest jäätmetest ja sõnastab valla peamised eesmärgid jäätmekäitluse parendamise osas. Kastre vallas ei asu ühtegi jäätmete kõrvaldamise rajatist. Lähim selline on Mustvee vallas paiknev tavajäätmete prügila. Keskkonnaregistri (2020) andmetel on Kastre valla aladel kaks töötavat jäätmekäitluskohta: Hansu toiduõlijäätmete käitluskoht ja Haaslava sorteerimisplats. Esimene neist ei ole avalikus kasutamises, st tavakodanikul puudub võimalus õlijäätmeid sinna viia. Haaslava sorteerimisplats on küll keskkonnaregistris jäätmekäitluskohana arvel, kuid sorteerimisega ei tegele ettevõte ammusest ajast. Lühikese aja vältel tegeleti platsil jäätmete sorteerimisega, kuid üsna kiirelt lõpetati tegevus ning nüüdseks on aastaid plats tühjana seisnud. Vallas paiknevad mitmed jäätmete kogumise rajatised (sh Roiu tankla juures olev ohtlike jäätmete kogumispunkt) (Kastre valla jäätmekava aastateks 2018-2022, 2018). 2017. aastal koguti valla territooriumil kokku 2070,765 tonni jäätmeid, millest segaolmejäätmeid ettevõtetest ja kodumajapidamistest oli 867,14 tonni, ehk ligi 42% (Kastre valla jäätmekava aastateks 2018-2022, 2018). Tartumaa arengustrateegia 2040 kohaselt tuleb korraldatud jäätmekäitlust rakendada hajaasustuses parima end õigustanud mudeli alusel. Vajadus jäätmekäitlusmaa ja sellega seotud tingimuste (sh kitsenduste) määramiseks selgub üldplaneeringu koostamise käigus. Kastre vallas on oluline luua eeldused sotsiaalse infrastruktuuri parandamiseks lähtuvalt elanike elu- ja töökohtade praegusest ja perspektiivsest paiknemisest valla territooriumil ning seega tegelikest vajadustest. Üldplaneeringu koostamise ning KSH raames hinnatakse üldplaneeringuga sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks ja parandamiseks loodavate eelduste piisavust, sh teenustevõrgu optimaalsust, puhke- ja virgestusalade piisavust, ning kujundatakse ühistegevust soosiv avalik ruum, mis oleks võrdselt ja võimalikult mugavalt ja turvaliselt kättesaadav kõigile soovijatele. KSH eesmärk on jäätmemajanduse valdkonnas tagada keskkonnanõuetele ja säästliku arengu põhimõtetele vastav jäätmekäitlus. 5.3.3 Ettevõtlus Kokku on Kastre vallas 410 ettevõtet, kellest enamik (399) on väikeettevõtted, mis on peamiselt orienteeritud põllumajandussaaduste ja ehitusmaterjalide tootmisele, puidutöötlemisele ning teenindusele. Valla osalusega ettevõtteks on endise Mäksa valla territooriumil asuv SA Hooldekodu Härmalõng, mis on loodud kahe seni eraldi seisnud hooldekodu ühinemise tulemusel. SA Hooldekodu Härmalõng koosneb kahest osakonnast Võnnu kodu ja Kastre kodu. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 37 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5.4 Tehniline infrastruktuur Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Kastre valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub vastavalt Kastre valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 järgimisele, samaaegselt toimub ka kehtiva ÜVK arendamise kava uuendamine. Hajaasustusega piirkondades toimib veevarustus salv- ja erapuurkaevude baasil. Kompaktse asustusega aladel on välja ehitatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Kastre vallas on kinnitatud Kaagvere (keskkonnaregitrikood RKA0780439), Kurepalu (RKA0790606), Melliste (RKA0780440), Roiu (RKA0780453) ja Võnnu (RKA0780423) reoveekogumisalad. Kastre vallas asub 9 reoveepuhastit: • Ignase reoveepuhasti • Päkaste reoveepuhasti • Roiu reoveepuhasti • Aardla küla biotiik • Kaagvere reoveepuhasti • Melliste reoveepuhasti • Mäksa biotiigid • Võõpste biotiigid • Võnnu BIO-100+ 2 biotiiki Kastre valla vee-ettevõtjana tegutseb AS Emajõe Veevärk, mis on 2004. aastal 22 omavalitsuse poolt loodud organisatsioon (Kastre valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018- 2029, 2018). Kastre vallas on vee- ja kanalisatsioonivõrke, mis on halvas seisukorras ning vajavad rekonstrueerimist (eriti vanemate kortermajade sisetorustikud). Kastre valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2018-2029 on ette nähtud ühe reoveekogumisala moodustamine Kurepalu järve äärses piirkonnas, mis on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Pikemas perspektiivis tuleb kaaluda reoveekogumisala suurendamist ning lisada Kurepalu, Aardlapalu ja Haaslava arenduspiirkonnad reoveekogumisalasse. Aardlapalu ja Haaslava arenduspiirkond asub kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus on suur oht põhjavee reostumisele (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Käesoleval hetkel toimub kehtiva ÜVK arendamise kava uuendamise protsess. Uuendatavas kavas on planeeritud liita Haaslava, Kurepalu ja Mõra küla elamupiirkonnad ühiskanalisatsiooni piirkonnaga (ehk laiendada nendele aladele reoveekogumisala). Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 38 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Soojavarustus Kastre vallas on soojamajanduse arengukava koostatud Võnnu alevikule ja Melliste külale. Teistes valla piirkondades kaugküttevõrku rajatud ei ole. Võnnu kaugküttevõrk on üle 20 aasta vana ning viiendik trassidest on maapealsed. Hetkel toimub võrgu renoveerimine (katlamaja ehitamine, trasside vahetamine ja laiendamine). Mellistes on käigus kaugküttesüsteemi taasrajamine. Uuendusena on käsil Oraviku katlamaja, soojustrasside ja liitumiskohtade väljaehitamine (Võnnu valla Võnnu aleviku soojamajanduse arengukava aastateks 2016-2026, 2016; Kastre valla arengukava aastateks 2019- 2026, 2019). Valda läbib Irboska-Tartu maagaasi kõrgsurvetoru, mille harutoru varustab gaasiga Roiu, Kurepalu ja Haaslava elamute ja tööstusettevõtete ning asutuste lokaalkatlamaju. Paljude piirkondade küttevajadus on seega lahendatud lokaalsete gaasikateldega, mille kasutamist saab laiendada (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Oluliseks väljakutseks on hoonete energiasäästlikkuse suurendamine. Valla omandis olevad hooned on enamuses kohandatud energiasäästlikuks ja töö jätkub vastavalt eelarvestrateegias loetletud investeeringute nimekirjale. Samal ajal on vaja tõsta vallaelanike teadlikkust eraomandis olevate hoonete energiatõhususe suurendamisel (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Teedevõrk Valla kesk- ja läänepoolses osas on üsna tihe teedevõrgustik, idaosas seevastu väga hõre. Valla põhi- ja kõrvalteede seisund on üldiselt hea. Alevikes paiknevate teede seisukord on hea, kuid külateed on valdavalt kruusakattega ja neil esineb märgatav teekvaliteedi ja sõidumugavuse erinevus (tabel 9). Kruusateede suurimaks probleemiks on tolm ja selle mõju keskkonnale, inimestele ja nende varale. Vald teeb kruusateedel regulaarselt tolmutõrjet ja viib teid üle tolmuvabale kattele (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Tabel 9. Kastre valla teede pikkus 2019. a (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Näitaja 2019 Kruusateed, km 248,3 Kõva/mustkattega teed, km 29,3 Kokku, km 277,6 Kruusateede asemel kõva-mustkattega teede rajamisel on Kastre vald jõudnud kaugemale kui riik. Edaspidi on otstarbekas võtta osa teid riigilt üle. Kastre valda läbib üks tugimaantee Tartu - Räpina - Värska (tee nr 45). Tartu maakonnaplaneeringus on välja toodud vajadus jalgratta- ja jalgteede võrgustikule Ülenurmest Sillaotsa koolini, Luunjast Mellisteni ja Võnnu alevikus (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Maakonnaplaneeringus on toodud perspektiivne jalgratta- ja jalgteede võrgustik, mida täpsustatakse üldplaneeringuga ning vajadusel täiendatakse. Võrgustiku välja arendamisel keskendutakse suurematele asulatele ja riigimaanteede ääres asuvatele kergliiklusteedele. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega oleks otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes ja Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 39 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse põhimõtted. Valla kergliiklusteede võrgustik on viimastel aastatel märgatavalt arenenud ja jätkatakse uute teede rajamist (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Bussiliiklus Ühistranspordikorraldus Kastre vallas on üldiselt heal tasemel ja 77% elanikele on ühistranspordi kättesaadavus hea. Kõige paremini on välja arendatud transpordiühendus suuremate riigimaanteedega ja peamise tõmbekeskuse Tartu linnaga (Kastre valla arengukava aastateks 2019- 2026, 2019). Vallas on piirkondi, kus ühistranspordi kättesaadavus on ebarahuldaval tasemel. Samuti on kohati probleemiks bussiliinide väljumised hommikustel ja õhtustel kellaaegadel ja vallasiseste bussiliinide nappus. Viimane pärsib vallaelanike võimalusi tarbida erinevaid teenuseid valla keskustes. Kastre vald on maakondliku MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus üks asutajatest, mis võimaldab kaasa rääkida maakonnaülese transpordikorralduse planeerimisel (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Eraldi tähelepanu tuleb pöörata keskkonnasäästlike liiklemisviiside (sh „pargi ja reisi“) lahenduste arendamisele. Transporditeenuse planeerimisel tuleb täiendavalt arvestada sotsiaaltransporditeenuse vajadustega (Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, 2019). Sadamad Sadamaregistri (2020) andmetel on Kastre vallas üks väikesadam: Ürgoru paadisadam ning see asub Emajõel. Sadama tegevusvaldkonnaks on veesõidukite sildumise võimaldamine (Sadamaregister, 2020). Kastre valla alale jääb osa Emajõe veeteest. Emajõe äärde on rajatud mitmel pool veeskamiskohti ja kanaleid mugavamaks pääsemiseks paadiga jõele. Koostatava üldplaneeringu ning KSH raames määratletakse tehnilise taristu arengusuundumused ning hinnatakse arendamisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale ning sotsiaalsetele vajadusetele ja heaolule. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel analüüsitakse praegust teedevõrgu üldist iseloomu ja paiknemist peamiste sihtkohtade suhtes ning sellest lähtuvalt erinevate sihtpunktide vaheliste ühendusteede vajadust ja asukohti. Teede seisukorra parandamine ning jalg- ja jalgrattateede rajamine on vajalik selleks, et võimaldada kergliiklejatel ohutult ning mugavalt liikuda erinevate sihtpunktide vahel ja edendada keskkonnasäästlikku liiklemist. Üldplaneeringus kaardistatakse olemasolevad paadisadamad ja veeskamiskohad ning määratletakse uute vajadus, asukohad ja rajamise ning kasutamise turismipotentsiaal. Käsitletakse maa-alade arendamist ja kasutamist veekogude ehituskeeluvööndis ja hinnatakse selle muutmise vajadusest ja muutmisest tulenevaid mõjusid looduskeskkonnale. Koostatava KSH raames hinnatakse tehnilise taristu arendamisega kaasnevaid mõjusid nii looduskeskkonnale kui asustuse üldisele vajadusele. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 40 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5.5 Riigikaitseline tegevus Kastre valla aladele jääb Tartu maakonnaplaneeringu kohaselt Paluküla lasketiir ja selle piiranguvöönd. Samuti ulatub valla aladele Luunja linnaku piiranguvöönd. Maakonnaplaneeringu järgi jäävad alale veel Paluküla, Terikeste, Lääniste ja Ahunapalu taktikaalad riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Vajalik on maa-alade piiride ja mõjualade täpsustamine ning mõjualade kasutustingimuste täpsustamine. Riigikaitselise otstarbega maa-alade ja ehitiste vajaduse planeerimine selgub üldplaneeringu koostamise käigus koostöös Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette riigikaitselised maa-alad ja ehitised, siis arvestatakse üldplaneeringu käigus maakasutuse planeerimisel nii ehitiste kui ka nende piiranguvööndist tulenevate kitsendustega ning mõjude hindamisel riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnamõjudega ulatuses, mis on üldplaneeringu kontekstis asjakohane. 5.6 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Päästeameti andmetel asub ohtlikest ettevõtetest Kastre vallas Vedelgaas OÜ tuulekaerA viljakuivati vedelgaasipaigaldis (ohtlik etttevõte, ohuala raadiusega 392 m) ja Alexela Energia AS Agromax viljakuivati vedelgaasipaigaldis (ohtlik etttevõte, ohuala raadiusega 392 m). Kastre valla alale ulatub ka Kambja vallas paikneva Alexela Eneriga AS A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte 639 m raadiusega ohuala. Koostöös Päästeametiga määratakse vajadusel ohtlike ettevõtete ohualad ning neist tulenevad kitsendused. Ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete planeerimisel, laiendamisel või tootmise suurendamisel on oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, ühiskondlikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Samuti peab selliste ettevõtete kavandamine toimuma koostöös Päästeametiga. Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette keskkonnaohtlikud või suurõnnetuse ohuga ettevõtete asukohad, hinnatakse KSH aruandes sellega seotud riske, valides neile sobivaim asukoht õnnetusjuhtumi tagajärgede ennetamise vajadusest lähtudes ning tuuakse välja, milliseid meetmeid on vaja kavandada õnnetuste ennetamiseks–tagajärgede leevendamiseks. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 41 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5.7 Ajaloolis–kultuuriline keskkond Kultuurimälestised Kastre vallas asub kultuurimälestiste riikliku registri (2020) andmetel 130 kinnismälestist, sh 14 ajaloomälestist, 54 arheoloogiamälestist ja 22 ehitismälestist. Kunstimälestisi on valla territooriumil kokku 42. Enim on kultuurimälestisi Võnnu alevikus (Kultuurimälestiste riiklik register, 2020). Muinsuskaitset korraldavad peale Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti ka valla- ja linnavalitsused (PlanS § 6 lõige 1). Kastre vallas on mitmekesine ning omanäoline kultuur. Valla omapära edendamisel ja turismi arendamisel on keskne roll kultuurimälestistel, seetõttu lähtutakse KSH koostamisel mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestatakse avaliku huviga. Kohalikul tasandil kaitstavad ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslikud objektid EELIS (2020) andmetel asub Kastre vallas 697 kaardistatud pärandkultuuriobjekti. Nende hulka kuuluvad nii kohaliku tööstuse, kogukonna ajaloo ning kultuurmaastiku kujunemisega seotud objektid. Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. See on osa meie kultuurist, tükike meie rahvuslikust pärandist. Pärandkultuuriobjektid on seotud asustuse kujunemislooga, maa ja rahva ning kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku tööstusega. Pärandkultuuriobjektid ei ole seaduse ega muu õigusaktiga kaitstud ning selleks, et pärandkultuuriobjektid raietööde tõttu, teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline nende kaardistamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine. Pärandkultuuriobjektide andmete kogumisega tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), et unustuste hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua. Andmed on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, 2020). Kui üldplaneeringu koostamise protsessis otsustatakse, et pärandkultuuriobjektide või nendest teatud osa käsitlemine üldplaneeringu mahus on otstarbekas ja vajalik, siis kantakse nende asukohad väärtuste ja piirangute joonisele ning hinnatakse nende säilimist tagavaid meetmeid. Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslikud alad on alad (või objektid), mida on kohalikke olusid arvestades oluline esile tuua ja kaitsta, kuna tegemist on ruumielementide või nende kooslustega, mis loovad tervikliku, harmoonilise üldpildi või on ajaloolis-kultuurilise väärtusega. Sellest tulenevalt on oluline nende säilimiseks ja kaitsmiseks sätestada ka tingimused nii nende alade/objektide kasutamisel, nendel tegutsemisel kui ka kontaktvööndis (mõjualas) tegutsemiseks. Miljööväärtuslikud alad on määratud endiste valdade üldplaneeringutes. Meeksi valla üldplaneeringus (2008) on miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks määratud: Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 42 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  Meeksi mõisa maastik  Vana küla. Haaslava valla üldplaneeringus (2007) on miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks määratud:  Kriimani mõisa park;  Kurepalu külas vallamaja ja seltsimaja piirkond;  Kolga mõisa piirkond;  endise Tuigo koolimaja piirkond. Võnnu valla üldplaneeringus (2010) ei ole määratud ühtegi miljööväärtuslikku hoonestusala, samuti ei tee Võnnu valla üldplaneering vastavasisulist ettepanekut. Mäksa valla üldplaneeringuga (2017) eraldi miljööväärtuslikke hoonestusalasid ei määratleta, vajadus selleks puudub. Miljöökaitsena sätestatakse piirkonnas traditsiooniliste ehitusvõtete säilitamise nõue. Ajaloolistel taluhoonetel, mille väliskujunduses on fassaadil kasutatud püstlaudist, ei ole lubatud rekonstrueerimise käigus asendada seda horisontaallaudisega. Sellega hoitakse ehitusmeistrite mälestust ja säilitatakse visuaalselt n-ö paigavaimu ja kandi ajaloolist eripära (levinud Mäksa, Kaarlimõisa, Kastre, Võõpste ja Aruaia külas). Üldplaneeringutes on välja toodud miljööväärtuslike alade kohta kehtivad ehitustingimused, mida tuleb jälgida uute hoonete ehitamisel ning olemasolevate hoonete renoveerimisel, selleks et säilitada piirkonna ajaloolist eripära. Muinsuskaitseamet poolt algatatud Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti raames on valmistatud iga maakonna kohta 20. sajandi arhitektuuri inventeerimise dokumentatsioonid, kus tuuakse välja miljööväärtuslikud alad ja objektid, mis vajavad omavalitsuse kaitset. Tartumaa kaitsmata ehituspärandi 1870-1991 ülevaate dokumentatsioonides on nimetatud 27 Kastre valla territooriumil asuvat objekti (või ala), millele on tehtud ettepanek teha ekspertiis kaalumaks võimalust võtta objekt (või ala) kaitse alla riikliku kultuurimälestisena. Nendeks on (Tamm jt, 2010):  Haaslava mõisa hooned (katastrikood: 18501:001:0578 ja 18501:001:0072)  Haaslava sepikoda ja sepa eluruumid (katastrikood: 18501:001:0719)  Haaslava vallamaja koos majandushoonega (katastrikood: 18501:001:0910)  Kolga talu häärber (katastrikood: 180502:003:0163)  Kriimani mõisa peahoone (katastrikood: 18502:005:0157)  Karl Jänese suvila (katastrikood: 18502:005:0342)  Kõivu-Andrese taluhäärber (katastrikood: puudub)  Järvselja metskonna peahoone (katastrikood: 45401:002:0308)  Järvselja jahiloss ja saun (katastrikood: 45401:002:0018)  Järvselja linnak (katastrikood: 45401:002:0308)  Endine Võõpste koolimaja (katastrikood: 50101:006:0100)  Endine Aru koolimaja (katastrikood: 50101:003:0257)  Luunja sild (katastrikood: puudub) Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 43 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  Melliste bussiootepaviljon (katastrikood: 50101:004:0331)  Mäksa vallamaja (katastrikood: 50101:004:0137)  Kastre mõisa peahoone (katastrikood: puudub)  Kastre mõisa ait-kuivati (katastrikood: puudub)  Viktor Kingissepa nimeline kolhoosi viit (katastrikood: 50101:004:0135)  Tamme tootmiskeskus (katastrikood: 50101:003:0026, 50101:003:0081 ja 50101:003:0302)  Endine Poka mõisa kuivati (katastrikood: puudub)  Endine kirku leerimaja (katastrikood: 91501:003:0422)  Endine Võnnu vallamaja (katastrikood: 91501:003:0005)  Võnnu baptisti palvela (katastrikood: 91501:003:0398)  Endine Võnnu kihelkonna- ja algkool (katastrikood: 91501:003:0095)  Võnnu tuulik (katastrikood: 91501:003:0062)  Elamu Võnnu Köstrimäel (katastrikood: 91501:002:0094)  Issaku karjamõisa peahoone (katastrikood: 91501:001:0488) Tulenevalt üldplaneeringu lähteülesandest kaalutakse üldplaneeringu koostamise käigus miljööväärtuslike alade määramise vajadust ning seega ka kaitse-, kasutus- ja arenduspõhimõtete seadmise otstarbekust. KSH raames hinnatakse sellisel juhul üldplaneeringuga kavandatud miljööväärtuslike alade ja neil ning nende mõjualas kavandatud maakasutuse ja selle tingimuste mõju miljööväärtuslike alade säilimisele ja väärtustamisele. 6. Kastre valla üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Kastre valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistusastmetest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse ära üldplaneeringu koostamise käigus või mille osas tehakse üldplaneeringus ettepanekud (alade ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elu- ja looduskeskkonnale. Üldplaneeringu ja KSH käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivid selgitatakse edasise protsessi käigus. KSH koostamisel lähtutakse planeeringu täpsusastmest ning valla geograafilisest paiknemisest ja muudest faktoritest tulenevatest eripäradest (näiteks sellest, et Kastre vallas on põhjavesi kohati nõrgalt kaitstud või kaitsmata, teedevõrgustiku paiknemine, asustusstruktuur, loodusväärtuste paiknemine, ettevõtlusalade paiknemine jne). Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 44 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimise ehk ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemisest, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmisest ja täpsustamisest tulenevat mõju looduskeskkonnale, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. KSH-s käsitletakse üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega (eelkõige Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+, Kastre valla arengukavaga aastateks 2019-2026, Tartumaa arengustateegiaga 2040) ja vastavust nendes püstitatud eesmärkidele. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud teemad ja ülesanded, mis üldplaneeringu käigus lahendatakse ning sellest lähtuvalt kaardistatakse KSH aruande koostamisel mõjutegurid, millest lähtuvat eeldatavat avalduvat mõju hinnatakse. Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus olulisemate, üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja KSH on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu lahendustest tulenevat keskkonnamõju järgmistes valdkondades:  looduskeskkonnale, sh pinna- ja põhjaveele, maastikule, väärtuslikele maastikele, rohelisele võrgustikule, bioloogilisele mitmekesisusele, loodusväärtuslikele aladele, kaitsealustele aladele ja -objektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele);  sotsiaalsele keskkonnale, sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond, põllumajanduslik tootmine, teenuste ja töökohtade kättesaadavus jm), elanikkonna heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, turvalisus, ohutus);  ajaloolis-kultuurilistele väärtustele (pärandkultuur, miljööväärtuslikud alad). Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral töö käigus hinnatakse. Mõjude hindamine lähtub strateegilisest lähenemisest, et omavalitsuse territooriumil asuvad arendatavad alad, kaitsealad, rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud, kultuuriväärtusega alad peavad jääma harmooniliselt koos eksisteerima. Mõju hinnatakse seisukohast, et üldplaneering peab minimeerima võimalused arenduseks, mis tekitavad või mille juures ilmneb vahetu ja oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, mida ei ole võimalik leevendada. Arvestatakse võimalike mõjude kumuleerumisega ning vajadusel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ja mõjude kumuleerimisega. KSH-s pööratakse tähelepanu sellele, et pikaajalise ruumilise arengu kavandamine arvestaks tasakaalustatult sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonnaga. Mõjusid hinnatakse mõlemas suunas ehk nii üldplaneeringuga kavandatu mõju keskkonnale kui ka keskkonnast tulenevat mõju üldplaneeringu elluviimisele. KSH aruandes kirjeldatakse otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Samuti pakutakse positiivse mõju soodustamise võimalusi. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerumisega. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 45 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Kindlasti kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid. Tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi täpsusastmest, teostatakse ainult vajadusel objektipõhine hindamine. Spetsiifilisi välitöid ja inventuure KSH käigus ei kavandata – KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi tööseminare nii kohaliku omavalitsuse kui teiste asjaosalistega ning kasutatakse olemasolevaid andmebaase (Maa-ameti geoportaal, EELIS, alal eelnevalt teostatud uuringud jne), planeeringuid, riiklikke ja maakondlikke strateegilisi arengudokumente ja muid allikaid. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse asjaomaste asutuste, isikute ja avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole. Võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kastre valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Natura 2000 alade ja nende kaitse- eesmärkidega. Kastre vallas on 5 loodusala ja 2 linnuala (joonis 18 ja 19). Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (RTL 2004, 111, 1758). Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade väärtustele. Vajadusel tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Kastre valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Kui ilmneb, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura 2000 võrgustiku ala(de) kaitse-eesmärkidele ebasoodsat keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Vastasel juhul piirdutakse eelhindamise koostamisega ning selgitatakse välja tegevused, mille korral tuleb järgnevas planeerimis- ja/või projekteerimisetapis, mil on selgunud tegevuse üksikasjad ja muud hindamiseks vajalikud andmed, asjakohaseid mõjusid hinnata. 7. KSH avalikustamise ajakava KSH läbiviimine on seotud üldplaneeringu koostamise protsessiga. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ning menetlusnõuded planeerimisseadusest. Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 46 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Tabelis 10 on kirjas Kastre valla üldplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik. Üldplaneeringu ja KSH orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, sest ei ole võimalik ette näha ÜP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega arvestamisega ning dokumentide avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Tabel 10. Kastre valla üldplaneeringu ja KSH koostamise orienteeruv ajagraafik. Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine 19. detsember 2017 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine märts-aprill 2020 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja mai-juuni 2020 täiendamine lähtuvalt ettepanekutest ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli-märts 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek aprill 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu mai 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH august - september 2021 aruande täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Kastre oktoober - november 2021 Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) detsember 2021 - jaanuar ÜP avalik väljapanek 2022 ÜP avalik arutelu veebruar - märts 2022 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav aprill - mai 2022 heakskiit) Kehtestamine Kastre Vallavolikogu poolt juuni 2022 Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 47 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 8. Kasutatud allikad Õigusaktid: 1. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse korraldus 05.08.2004 nr 615-k. 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 3. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. 4. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 5. „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133. 6. “Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord”. Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58. 7. „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28. Muud allikad: 1. Altoja K., M., Kovtun-Kante A., Trepp K., Ojamäe K., 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. a vahehinnang. Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium. 2. Veekogumite koondseisund 2012-2018, https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo 3. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut. 4. Eesti Geoloogiateenistus, ruumiandmete kaardirakendus 2019. 5. Eesti Geoloogiakeskus: Eesti põhjavee kaitstuse kaart M: 1: 400 000, 2001. 6. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur, 2020. 7. Eesti Statistika andmebaas, http://pub.stat.ee/, 2020. 8. Keskkonnaministeerium, 2017. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 06.06.2017 otsusega. 9. Kleesment, A., Nestor, H., Soesoo, A. 2006. Devon Eestis. GEOGuide Baltoscandia. Tallinn. 10. Google maps, https://www.google.com/maps, 2020. 11. OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Perens, R. jt), 2012, “Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine”. 12. Keskkonnaagentuur, 2019. Seletuskiri veemajanduskomisjonile Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018.a ajakohastatud vahehinnangu kohta. 13. Keskkonnaministeerium, 2016. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016. 14. Keskkonnaregister, 2020. 15. Kultuurimälestiste riiklik register, 2019. 16. Rahvastikuregister, 2019 ja 2020 17. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 48 / 49 Kastre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 18. Tamm, E., Kimmel, T. 2010. Tartumaa kaitsmata ehituspärand 1870-1991. Tellija: Muinsuskaitseamet. 19. Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026, vastu võetud Kastre Vallavolikogu 18.06.2019 määrusega nr 75. 20. Kastre valla jäätmekava aastateks 2018-2022, vastu võetud Kastre Vallavolikogu 28.08.2018 määrusega nr 48. 21. Kastre valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029, vastu võetud Kastre Vallavolikogu 24.04.2018 määrusega nr 32. 22. Võnnu valla Võnnu aleviku soojamajanduse arengukava aastateks 2016-2026, vastu võetud Võnnu Vallavolikogu 24.03.2016 määrusega nr 4. 23. Soojusmajanduse kava Melliste asulale 2017 - 2027 kinnitamine, vastu võetud Kastre Vallavolikogu 06.03.2018 määrusega nr 27. 24. Mäksa valla üldplaneering 2006-2017, kehtestatud Mäksa Vallavolikogu 11.09.2017 otsusega nr 45. 25. Haaslava valla üldplaneering, kehtestatud Haaslava Vallavolikogu 31.08.2007 otsusega nr 83. 26. Meeksi valla üldplaneering, kehtestatud Meeksi Vallavolikogu 03.06.2010 määrusega nr 11. 27. Võnnu valla üldplaneering, kehtestatud Võnnu Vallavolikogu 08.10.2009 määrusega nr 7. 28. Kastre valla kodulehekülg. http://www.kastre.ee (viimati vaadatud 20.03.2020). 29. Tartumaa arengustrateegia 2040, Tartumaa Omavalitsuste Liit, 2019. 30. Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H., 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti geoloogia keskus, Keskkonnaministeerium, Tallinn. https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf. 31. Päästeameti kodulehekülg. https://www.rescue.ee/et/ (viimati vaadatud 23.03.2020). 32. Terviseameti kodulehekülg, www.terviseamet.ee . 33. Reval Esten OÜ. Tartumaa. http://www.eestigiid.ee/ (viimati külastatud 18.03.2020). 34. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29. 35. Ropka–Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet. 2015. 36. Veeteede Ameti sadamaregister, 2019. 37. Emajõe-Suursoo looduskaitseala. www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=290. Vaadatud 02.04.2020. 38. Eesti Geoloogiateenitus. Eesti pinnase radooniriski kaart, https://gis.egt.ee/. Kobras AS töö nr 2020-052 Objekti aadress: Tartu maakond, Kastre vald 49 / 49  Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2020-055 Asukoht (L-Est’97) X 6468461 Y 678620 Kastre valla üldplaneering lähteseisukohad Objekti aadress: TARTUMAA, KASTRE VALD Tellija: KASTRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Mai 2020 TARTU Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kastre valla üldplaneering: lähteseisukohad OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Kastre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Kastre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA JA Kastre Vallavalitsus ÜLDPLANEERINGU Kurepalu, 62113 KOOSTAMISE KORRALDAJA: Kastre vald Tartu maakond Kontaktisik: Karen Katri Voll keskkonnaspetsialist Tel 5341 4205 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 2 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 3 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad SISUKORD 1. KASTRE VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID ....... 5 2. KASTRE VALLA ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED .............................................................................. 6 3. KASTRE VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD/ANALÜÜSID NING KOOSTATAVAD TEEMAJOONISED ..................................................... 14 4. KAASAMINE JA KOOSTÖÖ KASTRE VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISEL .... 14 5. KASTRE VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE AJAKAVA........................................ 16 Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 4 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad 1. Kastre valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid Üldplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Kastre Vallavolikogu. Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Kastre Vallavalitsus. Üldplaneeringu koostab Kastre Vallavalitsus koostöös konsultandiga (AS Kobras). Kastre Vallavolikogu algatas 19. detsembri 2017 otsusega nr 22 Kastre valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Kastre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Kehtivate üldplaneeringutega kavandatud arengusuunad ja prioriteedid on tänaseks osaliselt muutunud, mistõttu on vajalik moodustunud Kastre valla kogu territooriumit haarava ühtse üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise dokumentatsiooni koostamine. Hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Üldplaneering määrab maakasutus- ja ehitustingimused, on investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste alus ning käsitleb valla arengut tervikuna. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Kastre valla territoorium (skeem 1 ja joonis 1). Skeem 1. Kastre valla territooriumi asukohaskeem (parempoolsel joonisel on toodud varasemate valdade piirid ja nimetused) (Allikas: Maa-amet, 2020). Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 5 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad Kastre vald moodustati 24.10.2017 Mäksa valla, Haaslava valla, Võnnu valla ning Meeksi vallast Järvselja ja Rõka küla ühinemise teel. Hetkel kehtib Kastre valla territooriumil neli üldplaneeringut:  Haaslava valla üldplaneering, kehtestatud Haaslava Vallavolikogu 31.08.2007 otsusega nr 83;  Mäksa valla üldplaneering, kehtestatud Mäksa Vallavolikogu 11.09.2017 otsusega nr 45;  Võnnu valla üldplaneering, kehtestatud Võnnu Vallavolikogu 08.10.2009 määrusega nr 7;  Meeksi valla üldplaneering, kehtestatud Meeksi Vallavolikogu 03.06.2010 määrusega nr 11. Lisaks kehtivad antud alal Tartu maakonnaplaneering 2030+, mis kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri poolt. Tartumaa arengustrateegia 2040, mis võeti vastu Kastre Vallavolikogu poolt 23.01.2019 määrusega nr 68. Kastre valla arengukava aastateks 2019-2026 võeti vastu Kastre Vallavolikogu poolt 18.06.2019. Üldplaneeringu koostamiseks moodustatakse töögrupp jooksvalt teemade lõikes. Töögrupi ülesandeks on üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostajatega läbi arutada olulised teemad ning vajadusel anda nõu valla eripärast lähtuvalt. Töögrupi juht on keskkonnaspetsialist. Töörühma ja planeeringu ning KSH koostajate esimene koosolek toimus 26.03.2020. Üldplaneeringu lähteseisukohad annavad suuna ja alusteabe üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks. Lähteseisukohad kirjeldavad üldplaneeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida üldplaneeringuga kavatsetakse lahendada. Samuti esitatakse lähteseisukohtades üldplaneeringu koostamiseks eeldatav ajakava, antakse ülevaade üldplaneeringu koostamiseks vajalikest uuringute ja analüüside tegemisest ning koostamisse kaasatavatest inimestest ning ettevõtetest. Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-eeskirjadest jms dokumentidest, heast planeerimise tavast, asjaomaste asutuste ja isikute põhjendatud seisukohtadest, läbikaalutletud ning tasakaalustatud ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringuga paralleelselt koostatakse KSH, mille tulemusi arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. 2. Kastre valla üldplaneeringu ülesanded Kastre valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (PlanS § 75 lõige 2). Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel, kuna kehtivad üldplaneeringud on valdavalt koostatud ajal, mil suure arendussurve tõttu püüti ehitustegevust reguleerida peamiselt ainult läbi detailplaneeringute koostamise, siis esmatähtis on üle vaadata detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ning üldplaneeringuga määrata üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-eeskirjadest jms dokumentidest. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning töögrupi kaalutlusotsused. Järgnevalt on toodud üldised printsiibid ja lähenemised, mis Kastre valla üldplaneeringu koostamisel aluseks võetakse:  arvestada haldusreformi tulemusel tekkinud uue omavalitsusüksuse kui terviku ruumiliste eripärade ja vajadustega; Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 6 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad  hinnata kehtivate üldplaneeringute maakasutus- ja ehitustingimuste ajakohasust, töötada välja tulenevalt erinevate piirkondade iseloomust arengut soodustavad tingimused maakasutuseks ja ehitamiseks sh projekteerimistingimuste andmise aluseksolevate tingimuste määramine;  planeerimisel soodustada energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistades olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist ja tihendamist, olemasoleva taristu ärakasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel;  elukeskkonna planeerimisel eelistada kvaliteetse kogukondliku keskkonna loomist erinevas eas ja erinevate vajadustega inimeste jaoks, arvestades kaasava elukeskkonna loomise põhimõtteid;  toetada ettevõtluse arengut, töökohtade loomist ning külades teenuseid pakkuvate ettevõtete säilimist, taasavamist ja lisandumist. Teemad, mida käsitletakse üldplaneeringus Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist. Lähteseisukohtade etapis sõnastatud ülesannete loetelu võib planeeringu hilisemates etappides täpsustuda. 1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Liikluse ja transpordi arendamisega seotud ehitiste kitsenduste määramine, sh teede kaitsevööndi laiendamise vajaduse hindamine Kastre valda läbib üks tugimaantee Tartu - Räpina - Värska (tee nr 45) ning mitu kõrvalmaanteed. Kõige suurem on liiklussagedust tugimaanteel, ca 3 000 autot ööpäevas. Oluline on heade ühendusteede säilitamine ja arendamine ümbritsevate suuremate keskustega, eelkõige maakonnakeskuse Tartuga, mis on arvestatavale osale valla elanikkonnast igapäevaseks töö- ja haridussihtkohaks. Analüüsitakse teedevõrgustiku otstarbekust ja liikuvuse vajadust ning võimalusi. Üldplaneeringuga pakutakse välja transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri üldised asukohad ning määratakse nendest tekkivad kitsendused. Koostöös Maanteeametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Kastre valla teede ja tänavate kaitsevööndi ulatust. Valla läänenurka läbib ka ca 2 km pikkune Tartu – Põlva – Koidula raudtee lõik ning valla alale jääb Reola raudteepeatus. Maakonnaplaneeringus ei ole kavandatud raudteevõrgu muudatusi. Oluline on nii raudteejaamade kui ka bussijaamade sidumine kergliiklusteede võrgustikuga. Vallas puudub terviklik jalgratta- ja jalgteede võrgustik. Maa-ameti andmetel on vallas kergliiklusteed Haaslava külast Roiu alevikuni ning Võnnu alevikus. Kastre valla kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine on oluline nii kohalike elanike ohutuse tagamiseks ja ka turismipotentsiaali ärakasutamiseks. Tartu maakonnaplaneeringus on välja toodud vajadus jalgratta- ja jalgteede võrgustikule Ülenurmest Sillaotsa koolini, Luunjast Mellisteni ja Võnnu alevikus. Maakonnaplaneeringu võrgustikku täpsustatakse ning vajadusel täiendatakse. Võrgustiku välja arendamisel keskendutakse suurematele asulatele ja riigimaanteede ääres asuvatele kergliiklusteedele. Samaaegselt jalgratta- ja Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 7 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad jalgteede võrgustiku väljaarendamisega oleks otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes ja suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse põhimõtted. 2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Keskkonnaregistri (2020) andmetel on Kastre valla aladel kaks töötavat jäätmekäitluskohta (Hansu toiduõlijäätmete käitluskoht ja Haaslava sorteerimisplats). Kastre vallas ei asu ühtegi jäätmete kõrvaldamise rajatist. Lähim selline on Mustvee vallas paiknev tavajäätmete prügila. Vallas paiknevad mitmed jäätmete kogumise rajatised (sh Roiu tankla juures olev ohtlike jäätmete kogumispunkt). Taaskasutusrajatistest tähtsaim on Aardlapalu sortimisplats, kus valmistatakse taaskasutuseks ette ehitus- ja lammutusjäätmeid. Kastre valla jäätmekavas on välja toodud vajadus eraldiseisva jäätmejaama loomiseks, kus oleks lisaks ohtlikele jäätmetele võimalik üle anda ka tavajäätmeid. Vallas puudub aia- ja haljastusjäätmete käitluskoht ning üldplaneeringu koostamise käigus on vaja analüüsida, kas antud käitluskohale on samuti vajalik reserveerida maad. Tartumaa arengustrateegia kohaselt tuleb korraldatud jäätmekäitlust rakendada hajaasustuses parima end õigustanud mudeli alusel. Vajadus jäätmekäitlusmaa ja sellega seotud kitsenduste määramiseks selgub üldplaneeringu koostamise käigus. 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Kastre valla puhul on tegemist pigem maalise piirkonnaga. Hajaasustusega piirkondades toimib veevarustus salv- ja erapuurkaevude baasil. Kompaktse asustusega aladel on välja ehitatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Kastre vallas on kinnitatud Kaagvere (keskkonnaregitrikood RKA0780439), Kurepalu (RKA0790606), Melliste (RKA0780440), Roiu (RKA0780453) ja Võnnu (RKA0780423) reoveekogumisalad. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava põhjal tuleb pikemas perspektiivis kaaluda reoveekogumisala suurendamist ning lisada Aardlapalu ja Haaslava arenduspiirkonnad reoveekogumisalasse. Aardlapalu ja Haaslava arenduspiirkond asub kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus on suur oht põhjavee reostumisele. Kastre valla põhjavee kaitstus on erinev. Endise Haaslava ja Mäksa valla territooriumil on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud, kuid endise Võnnu valla territooriumil suhteliselt kaitstud. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on välja toodud järgmise peamise väljakutsena vajadus laiendada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni piirkondadesse, kus täna puudub võimalus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Veevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijate arv ja teenuse maht kasvab lähiaastatel oluliselt (sealhulgas tänu rajatavatele Kurepalu, Haaslava ja Aardlapalu arenduspiirkondadele). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava uuendamisel liidetakse Haaslava, Kurepalu ja Mõra elamud ühiskanalisatsiooni piirkonnaga. Samuti on probleemina välja toodud tuletõrje veemahutite töökord ning puudumine teatud piirkondades. Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 8 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad Üldplaneeringuga analüüsitakse tehnoehitiste maade reserveerimise vajalikkust (näiteks puurkaevu või puhasti rajamiseks) ning tuletõrje veevõtukohtade paiknemist vallas. Vajadusel analüüsitakse võimalike päikesepaneelide/parkide asukohti. Kui puudub vajadus kindlate asukohtade määramiseks, siis määratakse üldplaneeringuga ehitus- ja kasutustingimused tuleviku perspektiivi arvestavalt. 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Ülesanne lahendatakse vastavate ettepanekute üleskerkimisel. Olemasolevate olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on toodud 01.10.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruses nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri”. Kastre vallas asub Eesti Lennundusmuuseum koos oma lennuplatsiga, kuid vastavalt määrusele ei loeta seda olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Valla aladele ulatuvad Tartu Lennujaama piirangupinnad. 5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Sadamaregistri andmetel asub Kastre valla aladel Ürgoru paadisadam. Tartu maakonnaplaneeringus on ära toodud Emajõel kuus ja Ahja jõel üks sildumiskoht. Tartumaa arengustrateegia kohaselt on vajalik Emajõele rajada täiendavaid sildumiskohti. Sildumiskoht tagab nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele ohutu veele mineku ja randumise ning kaitseb looduslike veekogude kaldaid erosiooni ja kahjustuse eest. Korralike sildumiskohtade olemasolu aitab kaasa turismipiirkondade arengule vallas. Üldplaneeringus vaadatakse olemasolevad ja perspektiivsed alad üle ning vajadusel täpsustatakse. Teema täpsem käsitlus selgub üldplaneeringu koostamise käigus. 6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Planeerimisel ja ehitustegevuses soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistatakse olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist, tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu ära kasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtmise asemel. Tartumaa arengustrateegia kohaselt on Kastre vallal arvestatav elamu- ja rekreatsioonipotentsiaal, kuna alale jääb Emajõe Suursoo ja ulatuslikud metsamassiivid. Arengukava põhjal on probleemiks reformimata riigimaa kasutus, reformitud maa kasutus ja valla arengut toetav uute maa-alade kasutuselevõtt. Vallas on väga vähe äri- ja tootmismaid, mistõttu võiks pakkuda arendajatele maid just tootmise arendamiseks. Vastavalt arengukavale tuleb vältida suurte põllumassiivide tükeldamist erinevatel otstarbetel ja nendele tiheasustusalade laiendamist. Vajalik on planeerida uusi ettevõtlusalasid, mis loob võimalusi uute ettevõtete tekkeks või kolimiseks valda. Tartumaa arengustrateegias on välja toodud, et tööstus- ja laondustöökohad on valgunud linna piiri taha. Lisaks sellele eelistatakse Tartumaa arengustrateegia kohaselt tööstusparke, mis genereerivad odavat omaenergiat päikesest ja biomassist, mistõttu ratsionaalne on kavandada tööstusalasid ja nende Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 9 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad jääksoojust kasutavaid elamualasid koordineeritult, keskuste võrku ja energiaressursside paiknemist arvestades. Kokku on Kastre vallas 410 ettevõtet, kellest enamik (399) on väikeettevõtted, mis on peamiselt orienteeritud põllumajandussaaduste ja ehitusmaterjalide tootmisele, puidutöötlemisele ning teenindusele. Maakonnaplaneeringus on ära toodud tootmis-, äri- ja logistikaalade laienemisala Roiul. Kaardistada tuleks ka teised potentsiaalsed tööstusalad ning ettevõtluspiirkonnad, et antud piirkonda oleks võimalik planeerida ettevõtjasõbralik taristu. Tööstus- ja ettevõtlusalade planeerimisel lähtutakse olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning välditakse maastiku killustumist. Eelistatakse madala mullaviljakusega maad. Tööstus- ja ettevõtlusalad peavad võimaldama sujuvat ühendust magistraaltänavate või põhi- ja tugimaanteedega, vältides müratundlike alade läbimist. Samuti peavad olema võimalused erinevate tehnovõrkudega ühendumiseks. 7. Supelranna ala määramine Kastre vallas leidub mitmeid supluskohti väiksematel järvedel ja paisjärvedel ning jõgedel (näiteks Roiu paisjärv, Kurepalu paisjärv, Melliste paisjärv, Issaku järv ja Emajõe äärne ala Haaslava külas). Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevate kui ka võimalike supluskohtade paiknemist Kastre vallas ning parkimisalade olemasolu supluskohtade läheduses. Üldplaneeringuga määratakse olemasolevad kui ka perspektiivsed supluskohad. 8. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt on Kastre vallas suurte üleujutustega siseveekogudeks: Ahja jõgi Lääniste sillast suudmeni ja Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses. Üldplaneeringus käsitletakse teemat vastavalt määruses toodule ning saabuvatele ettepanekutele. 9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Rohevõrgustiku analüüsil võetakse aluseks Tartu maakonnaplaneering 2030+. Analüüsitakse rohevõrgustiku koridoride toimimist, tugialade paiknemist ning konfliktalasid. Võrgustiku piire täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus, et võimalusel vältida konfliktalade tekkimist. Tartumaa arengustrateegias on märgitud, et rohevõrgustikku tuleb hoida vastavalt maakonnaplaneeringus sätestatule. Samuti tuleb puhkealasid arendada rohevõrgustiku tingimustes ning liigirikkust ja maastikulist mitmekesisust suurendada. Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 10 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad 10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Veekogude kasutamisvõimaluste suurendamiseks ja veeäärsete alade väärtustamiseks on oluline avada juurdepääs veekogude kallasrajale. 11. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine Koostöös Keskkonnaametiga vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse Kastre valla veekogude ehituskeeluvööndit. 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vajadusel määratakse kohalikul tasandil kaitstavad loodusobjektid. Antud aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused. 13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle Tartu maakonnaplaneeringus välja toodud väärtuslike põllumajandusmaade piirid. Lisaks kasutatakse Maaeluministeeriumi poolt koostatud mulla boniteedi ja suuruse põhjal koostatud väärtuslike põllumajandusmaade analüüsi kaardikihti. Väärtuslike põllumajandusmaade piire täpsustatakse vastavalt tegelikule ja eeldatavale kasutusele. Kastre vallas asub üks maakondlik ja neli kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku. Aladele määratakse olenevalt piirkonnast ja maastiku iseloomust kaitse- ning kasutustingimused. Antud teemade täpsem käsitlus selgub üldplaneeringu koostamise käigus lähtuvalt saabunud ettepanekutele. 14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Üldplaneeringus vaadatakse üle ja vajadusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid. 15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine Üldplaneeringu raames kaalutakse miljööväärtuslike alade määramise vajadust ning kasutustingimuste seadmise otstarbekust. Analüüsitakse kohaliku tähtsusega kultuuripärandit ning vajadusel määratakse kasutustingimused. Kastre vallas asub Kultuurimälestiste riikliku registri (2020) andmetel 132 kinnismälestist: 42 kunstimälestist, 14 ajaloomälestist, 54 arheoloogiamälestist ja 22 ehitismälestist. Oluline on tagada juurdepääs kultuuriobjektidele ning tagada nende vaadeldavus. Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 11 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad 16. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, krundi minimaalsuuruse, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Valla maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel arvestatakse erinevate piirkondade iseloomu ja valla üldise arendusvajadusega. Soodustatakse väljakujunenud asustusmustri säilimist. Uute elamualade määramisel analüüsitakse Kastre valla tegelikku vajadust ja vastavalt sellele korrigeeritakse eelnevate üldplaneeringutega kavandatud maakasutust. Elamuehituses määratakse tingimused eraldi hajaasustuse ja kompaktse asustusega aladele. Kastre vallas asub kaks alevikku (Roiu ja Võnnu) ning 49 küla. Maakonnaplaneeringutes on toodud kohaliku keskusena Võnnu alevik ning lähikeskusena Roiu. Asustuse arengut eelistatakse tiheasumite alal, samas ei tähenda see ehituskeeldu mujal, küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekate põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ning pidamine oleks kulukas. Tootmis- ja tööstusalade planeerimisel lähtutakse olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustumist. Eelistatakse madala mullaviljakusega maad. Tootmisalade planeerimisel eelistatakse paiknemist eemal senistest/planeeritavates rekreatsiooni/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust. Samuti kaalutakse olemasolevate tootmis- ja tööstusalade laiendamist. 17. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Kastre valla aladele jääb Tartu maakonnaplaneeringu kohaselt Paluküla lasketiir ja selle piiranguvöönd. Samuti ulatub valla aladele Luunja linnaku piiranguvöönd. Maakonnaplaneeringu järgi jäävad alale veel Paluküla, Terikeste, Lääniste ja Ahunapalu taktikaalad riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Vajalik on maa-alade piiride ja mõjualade täpsustamine ning mõjualade kasutustingimuste täpsustamine. 18. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Suure osa valla territooriumist moodustab looduslik keskkond. See võimaldab puhke- ja virgestusalana kasutada väga suurt ala. Valla arengukavas ja Tartumaa arengustrateegias on välja toodud vajadus korrastada ja rajada uusi spordirajatisi, terviseradu ja virgestusalasid. Üldplaneeringuga analüüsitakse ja vajadusel reserveeritakse maa-alad puhke- ja virgestusaladele Kastre valla aladel. Oluline on turismisektori toetamine, samas säilitades tasakaal kogukonna ja külastajate vahel. Lisaks hinnatakse puhkeotstarbeliste objektide parklate seisukorda ja uute parklate rajamise vajadust, et tagada parem ning ohutum ligipääs. Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 12 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad 19. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Vajadusel seatakse kokkuleppel maaomanikega asulate ümber metsa majandamisel piirangud, kus määratakse ära raieliik, langi vanus ja lageraie tegemisel langi ulatus. Müra leevendamiseks välditakse planeerimisel kaevandusobjektide ning müratundlike alade vahelistel aladel raieid, mis põhjustaks otsese nähtavuse teket ning müra levimist. Eelkirjeldatud aladel seatakse metsa majandamisele tingimuseks koostöö vajadus asjasse puutuvate isikutega. 20. Müra normtasemete kategooriate määramine Üldplaneeringu raames määratakse mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. 21. Krundi minimaalsuuruse määramine Üldplaneeringus analüüsitakse olemasolevat maakasutust, sealjuures krundi suuruseid, ning vajadusel seatakse tingimused krundi suurusele vastavalt maakasutuse juhtotstarbele. 22. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu kohustusega alad ning nende alade üldised maakasutuse skeemid. Samuti töötatakse välja juhud, millal on mujal vallas vajalik detailplaneeringu koostamine. Analüüsitakse vajadust arhitektuurivõistluse korraldamise juhtude määramiseks. 23. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Üldplaneeringuga käsitletakse maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramist. Täpsustatakse seadustest tulenevat tiheasustusala mõistet ja regulatsioone. Maakonnaplaneeringus on tiheasustusaladeks määratud Võnnu ja Roiu alevik ning Melliste, Kaagvere, Kurepalu, Mõra ja Haaslava küla keskused. Lisaks on ära toodud tiheasustusala laienemisalad Tõrvandi – Roiu – Uniküla kõrvalmaantee ääres. Tiheasustusalad täpsustatakse vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule 2030+ ja tänasest Kastre valla arenguvajadusest lähtuvalt. 24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Planeeringu algetapis lähtutakse antud ülesande lahendamisel põhimõttest, et üldplaneeringu tasandil on võimalik seada tingimused olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks (kraavide korrashoid, võsast puhastamine jms). 25. Muud eelnimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded Vajadusel lisatakse eelnimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded nt maakonnaplaneeringus käsitletud teemad/ülesanded, mis vajavad üldplaneeringus lahendamist. Samuti analüüsitakse Kastre Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 13 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad valla naaberomavalitsuste arengudokumente ja üldplaneeringuid, mis toovad välja lähialade ruumilised arengud, mis võivad mõjutada ka valla arengut. 3. Kastre valla üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud/analüüsid ning koostatavad teemajoonised Üldplaneeringut algatades uuringute vajadus puudub. Üldplaneeringu käigus viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kastre Vallavalitsus soovib EVALD üldplaneeringu moodulit kasutades koguda ideekorjekaardi põhimõttel isikute arvamusi ja ettepanekuid üldplaneeringu eelnõusse. Analüüse ja uuringuid koostatakse lähtuvalt tekkinud vajadustest. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse järgnevad teemajoonised:  maakasutus;  väärtused ja piirangud;  taristu ja tehnovõrgud;  tiheasustusalade ja/või kompaktsete alade väljavõtted. Vastavalt vajadusele muudetakse või täiendatakse jooniste nimekirja. Üldplaneeringu koostamise käigus tehakse vajadusel täiendavaid jooniseid ja skeeme, mis selgitavad üldplaneeringu lahendusi asukohapõhiselt/teemapõhiselt. Üldplaneeringu koostamise ajal pannakse rõhku illustratiivsetele materjalidele, et avalikkusele arusaadavamalt valla ruumikasutust esitleda. 4. Kaasamine ja koostöö Kastre valla üldplaneeringu ja KSH koostamisel Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Üldplaneeringuga seonduvat kajastatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Postimees, Kastre valla infolehes, Kastre valla koduleheküljel, valla Facebooki leheküljel ja teadetes avalikel infostendidel. Teisi huvigruppe teavitatakse elektrooniliselt (e-kirja teel). Üldplaneeringu koostamise ajal võetakse kasutusele KOVGIS EVALD üldplaneeringu moodul, kuhu hakkab Kastre Vallavalitsus jooksvalt sisestama üldplaneeringu menetluse kohta käivat teavet. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendatava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Üldplaneeringu koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määrusest nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” koostatakse üldplaneering koostöös Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 14 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad valitsusasutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Samuti koostöös planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Kastre valla üldplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega. Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Kastre valla üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutused ja isikud. Huvigrupp Asutus või isik Luunja vald Kambja vald Naaberomavalitsused Peipsiääre vald Põlva vald Räpina vald Rahandusministeerium Riigihalduse minister Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Ministeeriumid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Ametid ja riigiasutused Terviseamet Lennuamet Veeteede Amet Maa-amet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet AS Emajõe Veevärk Riigi Kinnisvara AS AS Eesti Raudtee Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Äriühingud ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine ettevõtted Eestimaa Looduse Fond Eesti Gaas AS Eesti Lairiba Arenduse SA Elektrilevi OÜ Telia Eesti AS Elisa Eesti AS Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 15 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad MTÜ Eesti Erametsaliit Valga Puu OÜ Giga Investeeringud OÜ SA Hoolekodu Härmalõng Mare Laur Hannes Mäger Martin Zukker Eraisikud ja laiem Aleksandr Mironjuk avalikkus Huvitatud ja mõjutatud isikud ning ühendused Planeeringuala elanikud Planeeringuala ettevõtjad Planeeringuala maaomanikud Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat, siis asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse. 5. Kastre valla üldplaneeringu ja KSH koostamise ajakava Üldplaneeringu orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, sest ei ole võimalik ette näha ÜP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab planeeringulahenduse koostamisel arvestada võimalikult suures ulatuses selle elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja seada vajadusel vajalikke meetmeid/kitsendusi/abinõusid võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH väljatöötamise kavatsuse ja aruande koostamisega, mistõttu on kogu menetlusse üheaegselt kaasatud nii planeeringu kui KSH eksperdid (töörühm). Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 16 / 17 Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut: Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine 19. detsember 2017 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine märts-aprill 2020 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine (koos avalikustamise teatega) ja täiendamine mai-juuni 2020 lähtuvalt ettepanekutest ÜP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine juuli-märts 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek aprill 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu mai 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine august-september 2021 asjaomaste asutuste ja isikute poolt, ÜP ja KSH aruande täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine vastuvõtmiseks Kastre oktoober-november 2021 Vallavolikogule (eeldatav vastuvõtmine) detsember 2021- jaanuar ÜP avalik väljapanek 2022 ÜP avalik arutelu veebruar- märts 2022 ÜP esitamine rahandusministrile heakskiitmiseks (eeldatav heakskiit) aprill-mai 2022 Kehtestamine Kastre Vallavolikogu poolt juuni 2022 Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 17 / 17