Kiri

27.04.2020 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1. novembri 2018. a määruse nr 57 „Kasutusest välja langenud hoone lammutamise toetuse tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkonda kuulub vastavalt peaministri 1. mai 2019. a korraldusele nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamumajandus. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikust lähtuvate majanduslike negatiivsete mõjude vähendamiseks on riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduses (edaspidi: 2020. a lisaeelarve) otsustatud vastavad toetusmeetmed. Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. Üldtingimuste kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse kasutuseta ehitiste lammutamise toetuse näol tegemist üldtingimuste määruse § 7 punktile 2 vastavalt toetusega juriidilisele isikule (kohaliku omavalitsuse üksusele) ning üldtingimuste määruse § 9 lõike 1 kohaselt lisatingimusena juriidilise isiku eriolukorra mõju leevendamiseks ja tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lammutamise meetmel on oluline mõju elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Osaliselt või täielikult asustamata ja tehniliselt ohtlike ehitiste lammutamisega on võimalik tekitada võimalusi uute ruumifunktsioonide loomiseks. Vahetult pärast lammutamist saab endise ehitise asukohta kujundada esteetiliselt sobiva haljastuse või kujunduselementide paigaldamiseks. Lammutamise kavandamine ja lammutustegevus ise panustab kohaliku tööhõive säilitamisele olukorras, kus COVID-19 kriisi raames on tööhõive määr igas kohalikus omavalitsuses langenud. Ehitussektori toetamine läbi kinnisvara investeeringute on seotud ka ehitussektori jätkusuutlikkusega. Elamumajanduse ühe meetmena on lammutustoetuseks eraldatud 5 miljonit eurot. Elamumajanduse toetusmeetme eesmärk on leevendada kriisi mõju ehitussektorile, et olukord ehitusturul saaks hakata stabiliseeruma. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega majandusvedur, mis aitab ka paljud teised sektorid madalseisust välja, mistõttu peab töö ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma. Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (625 6457; [email protected]). Õigusliku analüüsi tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (625 6351, [email protected]). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga koosneb kahest paragrahvist, millega kehtestatakse täiendavad tingimused lammutamise toetuse andmiseks ning sätestatakse määruse jõustumise erisused. Eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 kohaselt toetatakse lisaks hoonete lammutamisele ka rajatiste lammutamist, seetõttu asendatakse eelnõu tekstis läbivalt sõna „hoone“ sõnaga „ehitis“ vastavas käändes. Samuti on määruse § 3 lõikes 3 asendatud sõnad „elamu või mitteelamu“ sõnadega „hoone või rajatis“ (eelnõu § 1 punkt 6). Arvestades taotluste mahtu ja toetuse eelarvet on põhjendatud täiendada lammutatavate ehitiste nimekirja ja lisada sinna toetuse võimalus rajatistele lammutamiseks. Kasutusest välja langenud hoonete lammutamise toetatavate objektide ring muutus 2019. a septembris – toetatavate objektide hulka lisandus kõigi mitteelamute lammutamise toetamine. See muudatus kajastus kohe statistikas – 2019. a esitatud 16-st taotlustest viiel juhul esitati taotlus mitteelamute lammutamise toetamiseks. 2020. a jooksul on esitatud 5 taotlust, millest neljal korral esitati taotlus just mitteelamute lammutamiseks. Mitteelamute lammutamiseks on eraldatud toetusi summas 88 351 eurot. Ühel juhul on lammutustööd veel lõpule viimata, mistõttu ei ole taotletud summa 30 000 eurot veel välja makstud. Seega saab eeldada, et kasutusest välja langenud rajatiste lisamisel toetatavate ehitiste nimekirja kasvab lammutamise aktiivsus veelgi. Määruse § 3 lõike 4 kohaselt võib lammutustoetust taotleda ka hoonestusõigusega koormatud kinnistul asuva ehitise lammutamiseks. Asjaõigusseaduse § 241 kohaselt on isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Seega ka juhul, kui hoonestusõigusega koormatud kinnistul asub rajatis, on õigus taotleda toetust sellise rajatise lammutamiseks. Eelnõu punktis 3 jäetakse määruse §-st 2, mis reguleerib riigiabi reeglite kohaldamist, välja viide sama määruse sätetele, mis reguleerivad riigiabi andmist. Järgnevates paragrahvides kehtestatud sätted on määruse jõustumisel kohustuslikud ka ilma neile eelnevates paragrahvides viitamata. Eelnõu § 1 punktis 4 täiendatakse määrust §-ga 21 selliselt et toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest, kuna tegemist on 2020. a riigieelarve muutmisest tingitud 2020. aasta lisaeelarve toetusmeetmega, mis peab vastama ka üldmäärusele. Eelnõu § 1 punktis 5 tunnistatakse § 21, § 5 lõiked 21, 22 ja 51, § 71 , § 11 lõike 1 punktid 41 ja 51 ning § 15 lõige 91 kehtetuks. Vastavalt määruse jõustumissättele jõustub see muudatus 1. jaanuaril 2021. a. Seega on toetuse määra suurendamine ja täiendavad abikõlblikkuse kulud ajutise iseloomuga ja pärast 1. jaanuari 2021. a kehtib lammutamise meede seni kehtinud tingimustel. Eelnõus ei ole kehtetuks tunnistatud sätteid, mis laiendavad lammutamise toetuse andmist lisaks hoonetele ka rajatistele. Samas ei ole sellise otsuse puudumine takistuseks toetuse andmisele sellel aastal. Eelnõu § 1 punktis 6 asendatakse määruse § 3 lõikes 3 sõnad „elamu või mitteelamu“ sõnadega „hoone või rajatis“. Muudatus tuleneb sellest, et käesoleva määrusega muudetakse abikõlblikuks ka rajatise lammutamisega seotud kulud. 2 Eelnõu § 1 punktis 7 täiendatakse paragrahvi 5 lõigetega 21 ja 22. Muudatuse kohaselt lisatakse abikõlblike kulude hulka lisaks haljastamisega seotud kuludele ka haljasala kujundamiseks vajalike istepinkide, pargimööbli ja arhitektuursete väikevormide paigaldamisega seonduvad kulud. Kuna haljastamisena mõistetakse pinnase planeerimist, murutöid, istutusalade rajamist, puude, põõsaste, hekkide, lillede istutust, kiviteede rajamist, konteinerhaljastust, on määruses eraldi abikõlblike kuludena välja toodud haljasala kujundamiseks vajalikud tegevused nagu istepinkide ja muu taolise paigaldamine. Lisaks tõstetakse haljastamise ja haljasala kujundamisega seotud kulude määra kuni 20 protsendi ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest (varasemalt hüvitati üksnes haljastamisega seotud kulud ja kulude määr oli 10 protsenti). Muudatus on tehtud arvestades asjaolu, et määruse üks eesmärk on elukeskkonna kvaliteedi ehk näiteks funktsionaalsuse, turvalisuse ja esteetika parandamine. Soodustatakse ka elukeskkonna tervikliku väljaarendamise ja kestliku majandamise arengut. Seega on mõistlik, kui lisaks ehitisealuse maatüki haljastamisega paigaldatakse sinna näiteks pinke või väiksemahulisi arhitektuurseid rajatisi, mis kokkuvõttes aitavad kaasa parema ruumi kujunemisele. Eeldatavalt on tegemist selliste rajatistega, mis ei vaja detailplaneeringut ja ehitusluba. Näiteks mänguväljaku lammutamise järel uue mänguväljaku paigaldamine ei ole toetatav tegevus. Mõistete pargimööbel ja arhitektuurne väikevorm sisustamisel tuleks lähtuda Sulev Nurme ja Nele Nutti poolt Keskkonnaameti tellimusel 2012. a koostatud „Pargiterminite sõnaraamatust“. Sõnaraamatu kohaselt on pargimööbel haljasaladel kasutatavad funktsionaalsed tarindid (linna- ja pargimööbel, jalgrattahoidjad, prügikastid, suunaviidad, infotahvlid, tõkkepostid, reelingud jne). Arhitektuurne väikevorm on väikesemahuline arhitektuurne ehitis või rajatis, mida kasutatakse haljasalade kujundamisel. Arhitektuursed väikevormid võivad olla nt paviljonid, sillakesed, skulptuurid ja purskkaevud. Kõnekeeles on selle kohta mõnikord kasutatud nimetust „väikevahend“. Arhitektuurseteks väikevormideks ei loeta spordi- ja mänguvahendeid ning spetsiifilisi tehnorajatisi (hüdrandid, sidekapid, elektripostid). Võttes arvesse, et taoliste esemete paigaldamine nõuab täiendavaid kulusid, on suurendatud haljastamise ja haljasala kujundamisega seotud kulusid 20 protsendini projekti kõigist abikõlblikest kuludest. Samas ei pea kindlasti kulutama haljastamisega seonduvatele tegevustele kogu võimalikku summat. Arvestades, et kogu toetatav protsentuaalne maht on võrreldes kehtiva määrusega suurem, ei vähenda haljastusele kulutatava protsentuaalse summa suurenemine muudele tegevuste toetuseks kuluvaid vahendeid. Abikõlblike kulude hulka lisatakse omanikujärelevalve kulud. Muudatuse mõte on suurendada kohalike omavalitsuste huvi lammutustoetuse taotlemiseks. Omanikujärelevalve kulude lisamisega abikõlblike kulude hulka sätestatakse reegel, et omanikujärelevalve kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik. Omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetakse vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja hinnapakkumus. Eelnõu § 1 punktis 8 täiendatakse paragrahvi 5 lõikega 51. Kuna abikõlblike kulude koosseis muutus selliselt, et omanikujärelevalve kulud viidi mitteabikõlblike kulude hulgast 3 abikõlblike kulude hulka, põhjusel, et suurendada kohalike omavalitsuste huvi lammutustoetuse taotlemiseks, on vajalik sätestada mitteabikõlblike kulude koosseis. Eelnõu § 1 punktis 9 täiendatakse määrust paragrahviga 71. Täienduse kohaselt suurendatakse toetuse määra kuni 90 protsendini abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu määra alandatakse 10 protsendini. (seni määrad vastavalt 70 ja 30 protsenti). Ka selle muudatuse eesmärk on kohalike omavalitsuste huvi suurendamine. Kuna kohalikule omavalitsusele jääb siiski 10 protsendiline omafinantseeringu kulu, siis võib eeldada, et valikute tegemisel lähtutakse eesmärgist soodustada elukeskkonna terviklikku väljaarendamist ja kestlikku majandamist maa-alade korrastamise ning pikema kasutusvõimaluseta või koguni ohtlike üksikelementide likvideerimise kaudu. Toetuse andmisel ei kohaldata Tallinnale ja Tartu linnale maksimaalse toetussumma 100 000 eurot piirmäära, mida senini tehti. Tallinna ja Tartu linna maksimaalne toetussumma on kehtestatud seetõttu, et tegemist on finantsiliselt võimekamate kohaliku omavalitsuse üksustega. Samas ei ole 2019. a ja 2020. a jooksul ei Tallinn ega Tartu lammutamise taotlusi esitanud, seega ei pruugi piirmäära kehtestamine olla põhjendatud. Eelnõu § 1 punktides 10 ja 11 täiendatakse paragrahvi 11 lõiget 1 punktiga 41 ja 51 Muudatustega täpsustatakse taotluse nõudeid selliselt, et taotlusest nähtuks see, et toetust taotletakse § 5 lõikes 1 kehtestatud toetatavale tegevusele ja lõikes 21 kehtestatud kuludele ning taotletava toetuse suurus ei ületa määruse §-s 71 kehtestatud toetuse määra ega toetussummat. Eelnõu § 1 punktis 12 täiendatakse § 11 lõiget 2 punktiga 2 ja sätestatakse taotleja kinnitus rahaliste vahendite olemasolu kohta või taotleja kinnitatud eelarve, millest selgub omafinantseeringu tagamiseks vajalikus mahus rahaliste vahendite olemasolu. Muudatus on sisse toodud SA Kredex ettepanekul põhjendusel, et käesoleva ajani on siiani kohaliku omavalitsuse üksustel ebaselge, mis on vajalik haldusakt omafinantseeringu tõestamiseks. Kinnitus on kas toetuse eraldamiseks antud õigusakt või eelarve, kuid mitte linnapea/vallavanema garantiikiri, samuti sobib üldakt, millega reguleeritakse ka muid tegevusi. Nimetatud muudatus jääb kehtima. Eelnõu § 1 punktis 13 täiendatakse § 15 lõikega 91 ja sätestatakse, et juhul kui toetatavate tegevuste tegelik maksumus kujuneb taotluse rahuldamise otsuses märgitust erinevaks, makstakse toetust § 71 lõikes 1 kehtestatud toetuse määras, kui toetuse eelarve seda võimaldab. Kuna toetuse määrad ajutiselt muutuvad, on vajalik kehtestada reegel ka muutunud toetuse määradele. Eelnõu § 1 punktis 14 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt taotlustele, mis on rahuldatud alates käesoleva määruse 2020. aasta mais jõustunud redaktsiooni vastuvõtmisest kuni hiljemalt 2020. aasta 31. detsembrini, ei kohaldata määruse § 5 lõikeid 2 ja 5, § 7, § 9 lõike 1 punkti 2,§ 11 lõike 1 punkte 4 ja 5 ning § 15 lõiget 9, kui määruses eneses ei sätestata teisiti. Nii on näiteks kasutatud ökonoomsuse huvides viitamist § 5 lõigetele 2 ja 5. Rakendussätte kehtestamisel on võetud aluseks põhimõte, et lammutamise toetuse saab välja maksta juhul, kui otsus toetuse eraldamiseks on tehtud käesoleval aastal. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määruse § 1 punkt 5 2021. aasta 1. jaanuaril. Toetuse määra suurendamine ja täiendavad abikõlblikud kulud on ajutise iseloomuga ja pärast 1. jaanuari 2021. a kehtib lammutamise meede seni kehtinud tingimustel. Samuti ei kohaldata täiendavaid 4 tingimusi taotlustele, mis rahuldati enne selle määruse 2020. a mais jõustunud redaktsiooni vastuvõtmist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõjud Tänane elukeskkond on kujunenud looduse ja inimese ajalooliselt muutlikus koosmõjus, sõltudes seega tuntaval määral sotsiaalmajanduslikest muutustest. Muudatusega kaasneb positiivne mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja KOV-ide korraldusele. Lammutamise meetmel on oluline mõju ka elukeskkonna kvaliteedile. Osaliselt või täielikult asustamata ja tehniliselt ohtlike ehitiste lammutamisega on võimalik tekitada võimalusi uute ruumifunktsioonide loomiseks. Vahetult pärast lammutamist saab endise ehitise asukohta kujundada ajutiseks otstarbeks, näiteks esteetiliselt sobiva haljastuse või kujunduselementide paigaldamiseks. Sellistel platsidel võib olla kasu ka inimestele uute viibimiskohtade pakkumiseks – näiteks pinkide, liivakastide, ajutiste peenrakastide, ping-pongi laudade ja sarnaste elementide näol. Pikemas plaanis pärast kogukonnaga läbirääkimisi, vastavaid planeeringuid ja otsuseid on endise hoone asemel võimalik luua täiesti uus modernne funktsionaalsus pargi, mänguväljaku, liikumistee, uue hoone või muu lahendusega. Vastavate lahenduste kaalumine ja otsustamine on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. 2020. a lisaeelarvega eraldatud 5 miljoni euro täiemahuliseks kasutamiseks kontrollitakse taotluste rahalist mahtu pärast meetme jõustumist ja hiljemalt 3 kuu pärast kaalutakse täiendavate leevenduste kehtestamist, mille kohaselt lisatakse toetuse saajate sihtrühmadeks erasektor või keskvalitsus. Erasektori toetamise korral säiliks tingimus kohaliku omavalitsuse üksuse poolsele rahastamisele vähemalt 10 protsendi ulatuses. Eraomaniku omafinantseering peab olema vähemalt 50 protsenti. Seega juhul, kui vastava muudatuse tegemine otsustatakse, saab ehitise eraomanik toetust kuni 50 protsenti, millest 40 protsenti moodustab riiklik ja 10 protsenti kohaliku omavalitsuse üksuse toetus. Tuleb arvestada asjaolu, et ka kehtiva määruse ja käesoleva muudatuse järgselt on eraomandis oleva hoone lammutamiseks võimalik toetust saada kui kinnistu koormatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kasuks hoonestusõigusega tähtajaga vähemalt 15 aastat ning mille hoonestusõiguse üheks tingimuseks on hoonestusõiguse omaja õigus olemasolev hoone lammutada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud 2020. a lisaeelarvega eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksuste lammutustoetuse meetmele 5 miljonit eurot. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid täiendavaid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi riigile. Kohaliku omavalitsuse üksustele on täiendavaks tegevuseks täiendavate lammutamise projektide ettevalmistamine. 5 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud määruse § 1 punkt 5, mis jõustub 1. jaanuaril 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga ja töökorras on arvamuse avaldanud SA Kredex. Eelnõu on heaks kiitnud Vabariigi Valitsus oma 07.05.2020. a istungil (07.05.2020. a istungi protokolli nr 34 päevakorrapunktis nr 1). 6 Saatja: Rando Sirak <[email protected]> Saadetud: 22.05.2020 13:12 Adressaat: Merli Tasane <[email protected]> Teema: FW: Lammutusvajaduse kaardistamine Manused: 2020_05_08_MInistri maarus_lammutustoetus_SK.pdf Tere Merli! Palun registreeri allolev kiri ja suuna Anule resolutsiooni andmiseks. Ette tänades, Rando From: Keiu Käära Sent: Friday, May 22, 2020 10:06 AM To: 'Rein Einer' <[email protected]>; Urmas Ehrlich <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Ly Sari' <[email protected]>; 'Kristi Orav' <[email protected]>; 'Kaire Kislov' <[email protected]> Subject: FW: Lammutusvajaduse kaardistamine Tere Edastan Rahandusministeeriumi kirja. Palun edastage oma asutuse vajadus minu meiliaadressile [email protected] hiljemalt 5. juuniks. Tervitades Keiu Käära | peaspetsialist | haldustalitus, ühisosakond +372 611 3007 | [email protected] Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn From: Kristel Marksalu <[email protected]> Sent: Monday, May 18, 2020 2:45 PM To: Keiu Käära <[email protected]> Subject: FW: Lammutusvajaduse kaardistamine From: Eve Murumaa <[email protected]> Sent: Monday, May 18, 2020 11:03 AM To: Indrek Riisaar <[email protected]>; Kristel Marksalu <[email protected]>; Merilin-Siret Sahku <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Erle Toiger <[email protected]>; [email protected]; Jaana Tulk <[email protected]>; Raino Sepp <[email protected]>; Marje Luup <[email protected]>; Kati Kusmin <[email protected]>; Andrus Ait <[email protected]>; Mihkel Mäger <[email protected]> Cc: Kaie Karniol <[email protected]>; Veronika Ilsjan <[email protected]>; Dmitri Moskovtsev <[email protected]>; Lennart Lepik <[email protected]> Subject: Lammutusvajaduse kaardistamine Tere! 2020. a lisaeelarvega on eraldatud 5 miljonit eurot KredEx lammutustoetusele, mis on suunatud kohalikele omavalitstele. Toetusmeetme eesmärk on asustamata ja tehniliselt ohtlike ehitiste lammutusega parandada elukeskkonda ja turvalisust. Samuti tekitada võimalusi uute ruumifunktsioonide loomiseks. Toetuse määr on kuni 90% ning omafinantseeringu määr on vähemalt 10%. Lisaeelarvega eraldatud toetuse maht ületab tavapärase aastamahu peaaegu 20-kordselt. Vastavalt määruse muudatuse seletuskirjale kontrollitakse eraldatud vahendite täiemahuliseks kasutamiseks taotluste rahalist mahtu pärast meetme jõustumist ja hiljemalt 3 kuu pärast kaalutakse täiendavate leevenduste kehtestamist, mille kohaselt lisatakse toetuse saajate sihtrühmadeks erasektor või keskvalitsus. Valmistumaks lammutustoetuse meetme avanemiseks keskvalitsusele, soovime eelnevalt kaardistada riigi, riigi sihtasutuste ja RKASi ehitiste (nii hooned kui rajatised) lammutamise vajadused ning potentsiaalse valmisoleku lammutustoetuse taotlemiseks 2020. aasta teisel poolel. Oluline on, et lammutusel oleks võimalikult suur mõju elukeskkonnale. Seega on palve eelisjärjekorras kaardistada objektid, mis paiknevad elupiirkondades, kahjustavad ümbrust või maastikupilti, tekitavad inimestele ohtu. Saadud vastused on abiks toetuse saajate hulga laiendamise kaalumisel. Palun anda hiljemalt 12. juuniks tagasiside aadressile [email protected] teie valitsemisalas olevate lammutamist vajavate ehitiste olemasolu ja mahu kohta. Võimalusel lisada vastusele ka nimekiri lammutamist vajavatest objektidest koos nende lühikirjeldusega. Määruse muudatus jõustus 16.05 ja on kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/113052020012 Manuses on määruse muudatuse seletuskiri. Heade soovidega Eve Murumaa Riigivara osakond Rahandusministeerium tel 611 3561 [email protected] www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.