Kiri

Avamere Kalakasvatus OÜ registrikood 14645203 aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 141, 11314 Telefon: (+372)5064642 E-posti aadress: [email protected] ja [email protected] Kellele: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Aadress: Endla 10a, Tallinn, Harjumaa Telefon: (+372) 6672000 E-post: [email protected] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil Käesolevaga esitab Avamere Kalakasvatus OÜ (edaspidi nimetatud ka – arendaja, taotleja) hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetes, Lahepere lahes, kalakasvatuse arendamiseks. Taotlus esitatakse asukohtadele, mis on esitatud Joonis 1. Käesoleva hoonestusloaga taotletakse luba kalakasvatuse rajamiseks Paldiski poolsaare idapoolsele merealale- Lahepere lahte (edaspidi ka ala A). Varasemalt on taotletud hoonestusluba kalakasvatuse rajamiseks asukohtadesse, mis said valitud lähtuvalt üleriigilise mereala planeeringu jaoks koostatud uuringule.1 Kooskõlastamisel Veeteede Ametiga, võttes arvesse piirkonnas toimuvat laevaliiklust, otsustati taotlust muuta asukohta Pakri ja Lahepere lahes. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet otsustas hoonestusloa menetlust mitte algatada oma kirjaga 04.03.2020 nr 16-7/19-0303-018. Võrreldes eelmise taotlusega on käesoleva taotlusega kalakasvatuse rajamise asukoht täpsemalt piiritletud, vältides loodukaitsealasid. Lisaks märgitud kalakasvatuse alale Lahepere lahe suudmes (ala A) taotletakse hoonestusluba ka Pakri lahte kalasumpade hoiustamiseks (edaspidi ka ala B). Kalakasvatus sumpades on Eesti avamerel hooajaline tegevus. Kalasid kasvatatakse sumpades kevadest sügiseni ning talviseks hooajaks on tarvis sumbad sügiseste ja talviste suurtormide käest tuua rannikuvette. Taotletav ala Pakri lahes on vajalik sumpade hoiustamiseks kalakasvatuseks ebasobival perioodil. Hoonestusluba taotletakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega lähtuvalt veeseaduse § 217 mõistele. Hoonestusluba väljastav pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet. Hoonestusloa taotleja on teadlik, et järgnevalt on vajalik ehitusloa, veeluba ja ehitise kasutusloa taotluste esitamine ja saamine. Kui kaitsemeetmena rakendatakse kalavõrkude paigaldamist (testvõrgud kasvatatava kala põgenemiste detekteerimiseks), on vajalik ka kalapüügiloa taotlemine. Tegevusloa saamise eelduseks on keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatava tegevuse realistlike tegevusalternatiivide tõenäoliste keskkonnamõjude hindamiseks ja keskkonnameetmete sõnastamiseks. Keskkonnamõju hindamise vajalikkust on hinnanud ja hoonestusloa taotluses esitatud keskkonna- ja strateegilised aspektid on sõnastanud keskkonnaeksperdid Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ-st. 1 Jaanuska, H. 2016. Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. 1 Käesolev taotlus annab esmalt ülevaate hoonestusluba taotleva ettevõtte, Avamere Kalakasvatus OÜ, tegevuse kohta ning seejärel on esitatud lühiülevaade kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse ja hoonestusluba puudutavate õiguslike ja strateegiliste dokumentide kohta. Esitatud on taotletava hoonestusloa asukoha kirjeldus ning kavandatava tegevuse iseloomustus ning maht, andes seejuures ülevaate ka võimalikest keskkonda mõjutavatest aspektidest. Taotluse II osas, alates lk 17 (ptk „Kavandatava tegevuse üldine tehniline kirjeldus ja võimalikud leevendusmeetmed“), on toodud kalakasvatuse rajamist puudutavad tehnilised andmed (sh sumpade paigutus, hoonestusloa taotletava ala koordinaadid ja pindala, piirkonna merevee sügavus jms). Hoonestusloa taotlusel on üks lisa. Lisas 1 on esitatud kaart I ja II kaitsekategooria liikide leiukohtade ja elupaikade kohta, mida ei tohi avalikustada massiteabevahendites (looduskaitseseadus, § 53, lõige (1) - I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud)2. Antud info on kasutamiseks arendajale ja otsustajale ning asjaomastele asutustele, kellele hoonestusloa taotlus saadetakse arvamuse avaldamiseks. 2 Looduskaitseseadus. 2 Üldinformatsioon arendaja ja ehitistega seotud tegevuste kohta Arendaja info ja vajalikud load Avamere Kalakasvatus OÜ kalakasvatus keskendub Eestis peamiselt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) tootmisele inimtoiduks. Avamere Kalakasvatus OÜ kuulub võrdsetes osades Saaremere Kala AS-ile (Balti NASDAQ väärtpaberibörsil noteeritud AS PRFoods tütarettevõtja) ja osaühingule Tallinna Lihatööstus. Avamere kalakasvatuse rajamiseks on arendajale vajalikud järgmised tegevusload ja nende juurde kuuluvad dokumendid:  Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Loa andja hindab keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse puhul viiakse läbi nõuetele vastav keskkonnamõju hindamine ja esitatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.  Ehitusluba ehitise ehitamiseks. Loa andjaks on Tarbijakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Amet. Ehitusloa taotlusega koos tuleb esitada projekt.  Veeluba vee erikasutuseks (tahkete ainete merre uputamiseks ja saasteainete vette juhtimiseks). Loa andjaks on Keskkonnaamet.  Ehitise kasutusluba. Loa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Kui vikerforelli, kui võõrliigi, väljapääsemise detekteerimiseks paigutatakse sumpade piirkonda kalavõrgud (n-ö testvõrgud), tuleb taotleda kalapüügiluba (eripüügiõigus, vt kalapüügiseadus § 19 ja 20 – eripüügiõiguse annab Keskkonnaministeerium). Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava kalakasvatuse asukohaplaan (Joonis 1) ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus (sh sisend keskkonnamõju hindamisest ja projekteerijalt) täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid, samuti ehitiste täpset asukohta. Pärast võimalikku keskkonnamõju hindamist ja pädevate asutuste poolt nõutud ja nendega kooskõlastatud uuringute tegemist esitab taotleja keskkonnamõju hindamise aruande koos uuringute tulemustega. Keskkonnamõju hindamise raames selgub lõplikult projekti teostatavus ja lubatud tegevuse maht kavandatud tegevuskohtades. Taotluse esitaja on teadlik, et KMH järeldus võib olla negatiivne ja aktsepteerib seda asjaolu kui äririski. Taotleja esitab peale keskkonnamõju hindamise ja sellega seotud uuringute läbiviimist taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui keskkonnamõjude hindamise tulemused on positiivsed ja dokumentides sisalduvad andmed on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt veeseaduses (§ 218) sätestatud nõuetele. 3 Joonis 1. Avamere kalakasvatuse ala Lahepere lahes (ala A) ning talvine kalasumpade hoiustamisala Pakri lahes (ala B) 4  1. Hinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkusele KeHJS § 3 sedastab, et keskkonnamõju hinnatakse juhul, kui  taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;  kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul KMH on kohustuslik ehk tegevused, mille puhul on tõenäoline olulise keskkonnamõju ilmnemine. Vesiviljelust, sh kalakasvatust, samuti avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamist seal ei nimetata. § 6 lg 1 p 34 nimetab KMH kohustuslikkuse olukorras, kus käsitlemisel on selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. Käsitletavale merealale ei ole taotluse koostamise hetkel mereala planeeringut kehtestatud. Eesti mereala planeering, mille koostamine algatati Vabariigi Valituse korraldusega nr 157 25.05.2017, on märkinud planeeringu eelnõus (seisuga märts 2020) Lahepere lahe sobilikuks karbi- ja vetikakasvatuseks, kuid planeeringuga ei anta ette täpseid asukohti vesiviljeluse arendamiseks. Samuti on laht kasutatav supelrannana ning maismaal, lahe ümbruses, on mitmed sotsiaalkultuurilised väärtused.3 Harju maakonnaplaneering ning selle juurde kuuluv keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne merealade kasutust kalakasvatuseks ja selle võimalikku mõju ei käsitle ning seetõttu vastavaid keskkonnamõju hindamisega seotud aspekte ei hõlma.4 Samuti ei käsitle ega sea mere vesiviljelusele, sh kalakasvatusele, tingimusi Lääne-Harju vallas kehtivad Paldiski linna üldplaneering5, Keila valla üldplaneering6 ning Padise valla üldplaneering7 ega nende juurde kuuluvad KSH-d. Haldusreformi järel moodustunud Lääne-Harju valla üldplaneeringu (algatatud Lääne-Harju vallavolikogu otsusega 25. september 2018 nr 117) lähteseisukohad8 ei kajasta samuti tingimusi merealal kalakasvatuse rajamiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 2 nimetab tegevused, mille puhul on vaja otsustajal anda eelhinnang võimalikele keskkonnamõjudele, järgmised: põllu-, metsa- ja kalamajandus; maaparandus (p 1); vee erikasutus (p 18). Vabariigi Valitsuse määrus nr 2249 eelhinnangu vajadusega tegevusvaldkondadest täpsustab § 9 p 10 all, et eelhindamine on vajalik, kui planeeritakse 3 Mereala planeeringu eskiiseelnõu. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdfhttp://mereala.hendrikson.ee/eskiislahendus.html 4 Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne http://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19256713/Lisa+1+KSH+aruanne.pdf/2779a82e-3f36-4445-9b9f- 2409fd39f0a8 5 Paldiski linn. Üldplaneering. http://www.paldiski.ee/failid/Paldiski_uldplaneering.pdf 6 Keila linn. Üldplaneering. https://laaneharju.ee/documents/17842239/19511302/Seletuskiri.pdf/ef4baaab-7451- 4703-8a3b-2f76fb478129 7 Padise vald. Üldplaneering. http://laaneharju.ee/documents/17842239/19511302/Padise+valla+%C3%BCldplaneering+2002.pdf/a907c6f6-d19d- 4d29-9a73-ad27a0bc21ae 8 Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad. 2019. https://laaneharju.ee/uldplaneering 9 Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 https://www.riigiteataja.ee/akt/935561?leiaKehtiv 5 aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. Sama määruse § 11 p 7 kohaselt on eelhindamine vajalik, kui veekogusse kaadatakse tahket ainet 100 kuupmeetrit või enam. Keskkonnamõju eelhindamine on KeHJS kohaselt otsustaja ehk loa andja ülesanne (§ 6 lg 2 ja lg 21). Seega ei saa arendajalt nõuda keskkonnamõju eelhindamise teostamist ja vastavat kaalutluskäiku ja järeldusi sisaldava aruande esitamist koos tegevusloa taotlusega, kuid arendajalt saab eeldada andmete esitamist oma planeeritava tegevuse ja selle võimalike keskkonnamõjude kohta, mida otsustaja saab koos enda käes olevate andmete ja materjalidega kasutada eelhinnangu otsuse langetamiseks. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse järgi (KeÜS) eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist mh nii olulise keskkonnamõju põhjustamisel KeHJS mõistes kui olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (edaspidi Natura) võrgustiku alale. Nende alade kohta on seatud nõuded direktiiviga 92/43/EMÜ10, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Direktiivi kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala (Natura 2000 võrgustiku ala) kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse- eesmärkidele avaldab. Keskkonnamõju eelhindamise juhendi (sh Natura eelhindamine) kohaselt KeHJS § 3 p 2 alusel tuleb KMH algatada, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Otsustus, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mitte, ning kas seetõttu on KMH vajalik, tehakse Natura-eelhindamise käigus. Natura- eelhindamine ei ole vajalik ka juhul, kui ilma üksikasjalikuma hindamiseta on selge, et kavandataval tegevusel on tõenäoliselt oluline negatiivne mõju Natura aladele, mis juhul minnakse otse edasi Natura- hindamisega11. Käsitletava piirkonna keskkonna kirjeldus Kavandatava tegevuse peamiseks asukohaks on ala Soome lahe siselahes, Lahepere lahes (VEE3137000; veepeegli pindalaga 3481 ha, Joonis 1, ala A), mis kuulub Pakri lahe rannikuveekogumisse. Lahepere lahe sügavus on piirkonniti erinev, ulatudes vahemikku 10-35 m. Laht jääb Pakri ja Lohusalu poolsaarte vahele ning on seotud järgmiste kaitsealuste aladega12:  Pakri hoiuala (KLO2000167), o Pakri hoiuala pindala on 17 484,5 ha, millest veeosa pindala on 17 149,9 ha. Tegemist on peamiselt rannikuvett hõlmava kaitsealaga ning Lahepere ja Pakri lahed on suures osas hoiualaga kattuvad. Parki hoiuala eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse (nt jõgede lehtersuudmed, rannaniidud, esmased rannavallid, alvarid jne) ning lisas II nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetatud ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas 10 Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01992L0043-20130701 11 Keskkonnamõju eelhindamise, sh Natura hindamise juhend, https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 12 EELIS (seisuga 13.03.20) https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=4 57450510 6  platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg- tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii).13 Hoiualade säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused14. Pakri hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku.  Laulasmaa maastikukaitseala (KLO1000165), o Laulasmaa maasikukaitseala pindala on 130,5 ha ning piirneb Lahepere lahega idast, Lohusalu poolsaarelt, Laulasmaa külast. Maastikukaitseala eesmärk on piirkonna rannamaastiku kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - püsitaimestuga liivarandade, metsastunud luidete ja lubjakivipaljandite kaitseks ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - vasakkeermese pisiteo (Vertigo angustior), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks.15  Pakri maastikukaitseala (KLO1000113). o Pakri maastikukaitseala piirneb Lahepere lahega läänest, Paldiski poolsaarelt. Alal on mitmeid piiranguvööndeid ning ala eesmärk on kaitsta kohalikku maastikku – pankranniku, rändrahnude rannavallide ja niitude – ning kaitsealuste taime- (kolmissõnajalg, hall käpp, pruun raunjalg, aasnelk, kaljukress) ja loomaliikide (krüüsel) kaitseks. Kaitseala pindala on 1459,5 ha.16 Kalakasvatuse jaoks taotletav ala Lahepere lahes on Pakri hoiuala piirist ca 150 m edela- ning ca 170 m kaugusel idasuunas. Ala, mis on märgitud kavandatava tegevuse II piirkonnaks (Error! Reference source not found., ala B), asub Pakri lahes (VEE3138000; tuntud ka kui Paldiski laht17), piirnedes Pakri poolsaarega idast ning läänest Väike- Pakri saare ja Kurkse väinaga. Paldiski laht kuulub samuti Pakri lahe rannikuveekogumisse ning hoonestusloas käsitletav ala kattub osaliselt Natura 2000 võrgustiku Pakri hoiuala ning Pakri maastikukaitsealaga. Kavandatava tegevuse jaoks on ala eesmärgiks talvine sumpade hoiustamine, võimalusel koos maimude ja noorkaladega. Lahe sügavus on märgitud alal kuni 30 m. Paldiski laht on tugevalt mõjutatud Paldiski sadama laevaliiklusest. Rannikumere veekogumite kaitse ja majandamine toimub kooskõlas vee raamdirektiivi ja veeseadusega. Avamere alade seisundi kaitse toimub kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga, mistõttu seisundihinnangud pole üks-ühele võrreldavad. Arvesse tuleb võtta seisundi hindamise metoodilised erinevused. Nagu nähtub joonistelt (Joonis 2 ja Joonis 3) ja Keskkonnaagentuuri veekogumite seisundi 13 Keskkonnaregister (seisuga 05.11.19) 14 Looduskaitseseadus. 15 EELIS (seisuga 05.11.19) 16 EELIS (seisuga 05.11.2019) 17 EELIS (seisuga 05.11.2019) https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=15;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id= 1088350839 7 andmestikust18, on rannikumere Pakri veekogumi koondseisund 2015.-2018. aastal olnud halb. Veekogumi ökoloogiline seisund on olnud kesine, seda fütoplanktoni kvaliteedielemendi ning selle konkreetsetest näitajatest Chla α ja fütoplanktoni biomassi ja KS-indeksi alusel. Kesise ökoloogilise seisundi ja halva koondseisundi põhjuseks on nimetatud toitainete kontsentratsioonid merevees. Pakri rannikumerekogumiga piirneva mereala GOF hinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel, mis toetub samuti toitainete kontsentratsioonidele ja fütoplanktoni näitajatele, on halb. Kehtiva Lääne-Eesti veemajanduskava meetmeprogrammi kohaselt on seisundi mõjutajateks antud piirkonnas sadamad, mererajatised, laevatehased, puntkoormus asulatest ja erinevatest allikatest pärinev hajukoormus. Veekogumi kasutamist toitainete sissejuhtimise kaudu tuleb piirata.19 Vee raamdirektiivi kohaselt on kõikide liikmesriikide kohustus jõuda kehtestatud tähtaegadeks olukorrani, kus veekogude seisund on vastavuses vähemalt seisundiklassi „hea“ kriteeriumitega. Täiendavat koormust ei lubata veekogumitele juhul, kui see toob kaasa veekogu seisundi halvenemise – vastavalt veeseadusele ei tohi tegevused veekogudel ja maismaal halvendada pinna- ja põhjavee seisundit. Pinnavee seisund loetakse heaks, kui nii pinnaveekogumi ökoloogiline seisund kui ka keemiline seisund on vähemalt hea20. Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt peavad kõik liikmesriigid välja töötama hea keskkonnaseisundi taseme indikaatorid ja vastavad väärtused ning tagama, et merealade hea keskkonnaseisund saavutatakse ettenähtud tähtajaks. Eesti merealade seisundi hindamine aastal 2018 on näidanud, et heas ja väga heas seisundis merealad Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis puuduvad21. Kavandatava tegevuse asukoht Vaadeldavad kavandatava tegevuse alad (Joonis 1) asuvad Pakri lahe rannikuveekogumis ja Soome lahe (GOF) avamere alal22. Joonisel märgitud alade suurus on ca 137 ha Lahepere lahes (ala A) ning ala Pakri lahes (ala B) ca 48 ha.. Error! Reference source not found. on esitatud ka teadaolevad kitsendusi põhjustavad objektid – Natura alad, meretee, kaadamisalad, ankurdumisalad, kaitsealused liigid jne. Samuti on joonisele kantud riikliku mereseire mõõtekohtade asukohad – need ei ole otseselt piiranguid põhjustavad objektid (kui punktis ei paikne statsionaarset automaatset mõõteseadet), kuid vajalik on mereseire teostajatega kalakasvatuse rajatiste täpne paigutamine kooskõlastada. Lisaks on seireandmed nendest punktidest oluline alusmaterjal keskkonnamõjude hindamiseks nii enne tegevusega alustamist kui selle ajal. Joonis 1 kantud ala Lahepere lahes sobib kalakasvatuseks tänu piisavale sügavusele ja ühtlasele veetemperatuurile. Tänu suurele veesügavusele jahtub vesi aeglaselt, mistõttu jäätumine algab siin oluliselt hiljem kui madalates mereosades. Ka suvisel ajal ei tõuse veetemperatuur vikerforelli jaoks elutegevust pärssivalt kõrgeks. Piirkonnas on tugevad hoovused, mis aitavad kaasa saasteainete hajumisele. Negatiivseks aspektiks on laevateed ja ankurdumis- ning kaadamisalad, millega konfliktide vältimiseks tuleb hoolikalt teostada asukoha valik ja vajadusel sõlmida vastavad kokkulepped. Olulisteks 18 Veekogumite seisund 2017, Keskkonnaagentuur, https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/12_12_2018_pinnaveekogumite_seisund_2018_kaur_kinnitat ud.xlsx 19 Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021, meetmekava, http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx 20 Veeseadus. 21 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018, https://www.envir.ee/sites/default/files/koondaruanne_mereala_seisund_2018.pdf 22 EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused (D5 ja D7), https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf 8 kitsendusi põhjustavateks aladeks on piirkonna mere- ja maismaa-ala looduskaitselised väärtused, mille kaitseks poolsaarel ning neid ümbritseval merealal loodud kaitse- ja hoiualad. Kavandatava tegevuse kirjeldus Käsitletavas piirkonnas, Lahepere lahes alal A, planeeritakse kalakasvatust, sõltuvalt ilmastikuoludest ja jääoludest aprillist-maist kuni novembrini, mil kasvatushooaeg lõppeb. Kalade realiseerimist planeeritakse oktoobrist-detsembrini. Pärast kasvatushooaja lõppu (oktoobris või novembris) plaanitakse sumbad viia, pukseerituna töölaeva taha, sügis- ja talvetormide lainetuse eest hoiule Pakri lahte (ala B). Võimalusel jäetakse talvisel perioodil sumpadesse kasvama noorkalad ja maimud. Kalakasvatuseks ning sumpade hoiustamiseks taotletavad alad on märgitud käesoleva loa taotluse joonisele ligikaudsetena ning tegelikkuses on tegevuseks vajalikud alad väiksema pindalaga. Taotlusesse on esitatud alad mõnevõrra suuremana, et jääks võimalus märgitud alade piires leida sumpadele sobivaim asukoht, arvestades kõiki võimalikke piiranguid – mereala sügavus, merepõhja elustik, looduskaitselised ja kultuuriväärtuslikud objektid, laevaliiklus jms. Täpne sumpade asukoht mõlema ala piires selgitatakse välja keskkonnamõju hindamisega. Samuti on alade suurust määrates arvestatud võimalusega ,et sumpasid tuleb keskkonnahäiringu ilmnemisel liigutada ala piires. Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse, vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt kuni 2500 tonni. Avamere kalakasvatuse puhul on kõige olulisemaks keskkonda mõjutavaks teguriks kalade söötmine. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg sööta kalade juurdekasvu kilo kohta, on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2875 tonni aastas. Keskmine söödakoefitsient Avamere Kalakasvatus OÜ kalakasvatustes on 1,15, kuid võimalik on saavutada ning praktikas on ka saavutatud parem efektiivsus – ca 1 kuni 1,05, seda sobivate keskkonnatingimuste (kõrge vees lahustunud hapniku sisaldus, kaladele sobiv veetemperatuur) ning hea omastatavuse ja optimaalse toitainete osakaaluga söötade kasutamise koostoimes. Väiksem söödaindeks tähendab ühtlasi väiksemat keskkonnamõju veekogusse juurdeviidavate toitainete (lämmastik (N) ja fosfor (P)) kaudu. Söödana kasutatakse söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Kasutada planeeritavas söödas (kasutatakse erinevaid söötasid, mida valitakse nende koostise ja konsistentsi ning reaalsete, praktikas testitud kala juurdekasvu tulemuste järgi) sisalduv toitainete kogus on 0,6 - 0,8 % fosforit ja 5,76 - 6,64 % lämmastikku. Seega viiakse aastase söödakogusega merre lämmastikku 96,85-122,5 tonni (neto) ning fosforit 7,25-13 tonni (neto). Toitainetest on söödas leiduv P vees vähelahustuv, samas N osaliselt kergestilahustuv ja seetõttu N kaod läbi otsese vette lahustumise on suuremad ning mõju keskkonnale samuti. Oluline on seejuures, kui suur osa toitainetest kalade poolt omastatakse ja kui suur osa jõuab toiduülejääkide või kalade väljaheidetega merre. Soomes läbi viidud kalakasvatuse keskkonnamõju uuringutes on omastatava N osakaaluks võetud 2,75% ja P puhul 0,4%23. Arvestada tuleb koormuse puhul sööda koostisega – kui suur on söödas vees lahustuva lämmastiku (mineraalne lämmastik, omastatav mh fotosünteesivatele veeorganismidele) ja orgaanilistesse ühenditesse seotud, vees vähelahustuva lämmastiku osakaal. Söötade arendusega on tänapäevaks oluliselt vähendatud lahustuva lämmastiku osa söötades, tänu millele söötadest avalduv keskkonnakoormus on samuti vähenenud. Lõplikes koormusarvutustes tuleb kõiki neid aspekte arvesse võtta, samuti seda, kui palju viiakse veest välja toitaineid realiseeritavate kaladega ja leevendusmeetmete rakendamisega (võõrliikide 23 Kalanviljelyn vesistökuormituksen vähentäminen (Kalakasvatuse koormuse vähendamine veekogudele), https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/232342/VYH_monistesarja_6.pdf?sequence=1 9 väljapüük, töönduslik kalapüük, karbi- ja vetikakasvatus jmt). Hoonestusloa taotluses ei esitata täpset lõplikku koormusarvutust, kuna kasvatusalade valik ja ulatus ning kasvatatavate kalade kogus täpsustuvad KMH käigus, mille tulemusena sõnastatakse ka leevendavad meetmed. Osa vette söödaga lisatud toitainetest võidakse tarbida sumpadest välja levinud kalasööda näol looduslike kalapopulatsioonide jt elusorganismide poolt. Avamere Kalakasvatus OÜ kogemused kalakasvatuses näitavad, et tänapäevaste sumpade ja toitmisviiside juures on sumpadest väljaleviva sööda kogus väga väike (alla 3%). Söötmine toimub praamilt ning seda tehakse vaid senikaua, kuni kalade söögiisu on rahuldatud. Kuna vikerforell toitub veepinnal, on kalade toitumisaktiivsus selgelt näha. Kalade toitumisaktiivsust saab jälgida ka kaldalt, sumpadele paigaldatud pinnakaamerate kaudu. Kavandatavas kalakasvatuses paigaldatakse sumpadele kindlasti pinnakaamerad. Oluline on sööda väljalevimise takistamiseks valida ka sööt, mis ei lagune veega kokkupuutel kiiresti. Kalakasvatajad on majanduslikust huvist lähtudes motiveeritud otsima söötasid, mis võimalikult vähe laguneksid ja mis maksimaalselt toidaksid kasvatatavaid kalu. Lisaks vähendab söötmise keskkonnamõju kalakasvatuses toitainete ringluse põhimõtte rakendamine sööda valikul - kasutatava sööda valikul tuleb seada eesmärgiks kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust- ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid (nt vikerforelli kasvatuse keskkonnamõjude analüüs 2001. aastast24) näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. 2012. aastal Aqua Consult Baltic OÜ poolt koostatud kalakasvatuste reostuskoormuse määramise metoodika väljatöötamise analüüsi (2012)25 järgi tekib vikerforelli tootmisel läbivoolsetes kalakasvatustes ja sumpades, mis töötavad ilma igasuguse sette-eemalduseta, hinnanguliselt lämmastikukoormust 33,4 kg ja fosforikoormust 3,5 kg ühe tonni kala kohta aastas, mis kavandatava tegevuse mahtude juures tähendaks ca 83,5 t N ning ca 8,7 t P aastas. Samas aruandes on välja toodud, et Taani eksperimentaalsel mõõtmistel põhineva mudeli kohaselt tekib traditsioonilises kasvatuses 1 tonni vikerforelli tootmisel N koormust 31,2 kg ja P koormust 2,9 kg ehk kavandatavate mahtude korral ca 78 t N ning ca 7,25 t P. Sama uuringu järgi aastas sada tonni vikerforelli tootev farm, mis töötab läbivoolsel tehnoloogial või sumpadega ilma sette-eemalduseta ja mis põhjustab lämmastikukoormust 3,3 tonni ning fosforikoormust 0,35 tonni, on võrdväärne umbes 5000 inimekvivalendilise (ie) koormusega töötava reoveepuhastiga, mis omakorda on võrdväärne ligi 500 inimesega asula aasta jooksul vooluveekogusse juhitud olmereoveest pärineva P (890 ie) ja N (1386 ie) reostuskoormusega. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb kriitiliselt võrrelda erinevaid metoodikaid avamere kalakasvatuse reostuskoormuse hindamiseks (sh võimalusel analoogilisi metoodikaid pika avamere kalakasvatuse traditsiooniga riikidest nagu Taani, Rootsi, Norra ja Soome) ja hinnata valitud ja pädeva asutusega kooskõlastatud meetodi alusel tegelik reostuskoormus. See võimaldab otsustada tegeliku lubatava tootmismahu üle, arvestades asjaolu, et tulenevalt Eesti rannikumere ja avamere kesisest või halvast seisundist tuleb merre heitvett juhtivatel või meres paiknevatel kalakasvatustel püüelda vähemalt nullheite poole. Nullheidet arvestatakse veekogusse 24 Kirjolohen tuotanto ja ympäristö (Vikerforelli tootmine ja keskkond), https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf 25 Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine, https://www.envir.ee/sites/default/files/veesaaste_metoodika_uuring_aruanne_final.pdf 10 söötadega toitainete sissekande ja realiseeritavate kaladega ning kompenseerivate meetmetega veekogust väljaviidavate toitainekoguste bilansi kaudu. Teoreetiliselt on võimalik ka negatiivse bilansi ehk negatiivse heite saavutamine, mille puhul tegevus aitab eemaldada Läänemere ökosüsteemist toitaineid ja aitab seeläbi kaasa mere hea keskkonnaseisundi saavutamisele. Avamere Kalakasvatus OÜ jälgib pidevalt kalakasvatuse tehnoloogia arengut ning uute, keskkonnasõbralike kasvatusmeetodite või -vahendite väljatöötamise ja turuletuleku puhul hindab nende kasutuselevõtu võimalikkust. See puudutab mh poolsuletud sumpade kasutamist avamerel, mis võimaldaks tekkivate setete kogumist. Kalakasvatuse puhul on keskkonnamõju hindamisel vajalik rakendada mõistlikult kättesaadava info põhjal toodangu eluringi-põhist keskkonnamõjude hindamist, mis algab erinevate toorainete kasvatamise ja tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest ja lõpeb tekkivate jäätmete käitlemise keskkonnakasutusega, arvestades kaasnevaid keskkonnamõjusid. Oluline on võtta arvesse ka toote (kala) ärakasutatavust ja toiteväärtust, võrreldes linnu, sea- ja veiselihaga. Ärakasutatavuse all mõistetakse seda osa kasvatatavast loomast, mis on inimtoiduks (või ka toorainena muuks otstarbeks) reaalselt kasutatav. Sellist metoodilist lähenemist on kasutatud kalakasvatuste keskkonnamõjude hindamise juures näiteks Soomes ning selleks on arendatud ja kasutusel erinevaid metoodikaid26, 27. Sellistel alustel läbiviidud hindamised toovad välja, et kala on kokkuvõttes üks väiksema ökoloogilise jalajäljega ja suurema ärakasutatavuse protsendiga loomne toiduaine võrreldes linnu-, sea- ja veisekasvatusega. Keskkonnaaspektide kokkuvõte Käesoleva hoonestusloa taotluse koostamisel on tuginetud keskkonnaeksperdi hinnangule, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatavale tegevusele on vajalik ja arendaja on sellega arvestanud. Hinnangu aluseks on:  keskkonnaaspektide kaalumine merestrateegia raamdirektiivist ja vee raamdirektiivist lähtuvate avamere ja rannikumere seisundihinnangute põhjal ning kalakasvatuse keskkonnamõju valdkonnas tehtud uuringud;  asjakohased õigusaktid (veeseadus, looduskaitseseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus);  strateegilised planeerimisdokumendid (Eesti mereala planeeringu eskiisilahendus, Harju maakonnaplaneering 2030, lähipiirkonna valdade üldplaneeringud, üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, Harju kalanduspiirkonna arengukava 2015-2020, Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020, riigi mereala planeeringu algatamise ja koostamise juurde kuuluvad dokumendid ja alusuuringud, EL sinimajanduse strateegia „Blue Growth“ jt). Lisaks on keskkonnaekspert tuginenud Nordic Trout AB kalakasvatuse hoonestusloa taotlusele lisatud keskkonnamõju eelhinnangule ja viidatud hoonestusloa taotlusele menetluse algatamise protsessi käigus esitatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti tagasisidele28, Ösel Offshore OÜ kalakasvatuse hoonestusloa taotluse raames erinevatelt osapooltelt laekunud tagasisidele, sh Keskkonnaministeeriumi, 26 Wagner, et al, 2018. Indicators of sustainability to assess aquaculture systems, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1470160X17308646 27 A discussion of the use of the sustainability index: ‘ecological footprint’ for aquaculture production, Roth et al, 2001. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0990744000010718 28 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-7164 11 Rahandusministeeriumi ja Veeteede Ameti seisukohtadele29. Keskkonnaekspert on püüdnud arvesse võtnud asjakohaseid, käesolevas hoonestusloa taotluses kajastatud kavandatavale tegevusele ja tegevusalale ülekantavaid aspekte ja järeldusi Avamere Kalakasvatus OÜ poolt Hiiu maakonnaga piirneval merealal paiknevatele potentsiaalsetele vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 esitatud hoonestusloa taotluse tarbeks koostatud eksperthinnangust (ELLE OÜ 2018. „Avamere Kalakasvatus OÜ avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega.“30) ning Avamere Kalakasvatus OÜ poolt esitatud Paldiski hoonestusloa kohta saadud tagasisidet.31 Üheks peamiseks keskkonnamõjudega seotud argumendiks KMH teostamise vajalikkuse suhtes on Lääne- Harju vallaga piirnevate merealade eutrofeerumise koondhinnang 2018. aastal TTÜ meresüsteemide instituudi poolt teostatud analüüsi „EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused“32 tulemuste alusel. Nimetatud analüüsi kohaselt on tegevuskohaga kattuvate või piirnevate merealade seisundihinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel halb (avamere ala GOF; rannikuveekogum 6, Pakri rannikuveekogum) (Joonis 2). 29 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-4968 30 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-11670 31 Avamere Kalakasvatus OÜ poolt Lahepere ja Pakri lahel paiknevate potentsiaalsetele vesiviljelusaladele hoonestusloa taotlus. 21.01.2019. 32 EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused (D5 ja D7), https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf 12 Joonis 2 Tegevuskohaga kattuvate või piirnevate merealade seisundihinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel. Allikas: TTÜ meresüsteemide instituut, 2018. Vastavalt kinnitatud veemajanduskavadele aastateks 2015-202133, ja veemajanduskava 34 meetmeprogrammile on Pakri rannikuvee kogumi puhul eesmärgiks hea seisundi saavutamine aastaks 2027. Mitte-hea seisundi määramise aluseks on fütoplanktoni kvaliteedielement, täpsemalt Chlα, füroplanktoni biomass ja KS-indeks35. Mitte-hea seisundi põhjuseks on nimetatud toiteaineid, antud juhul peetakse nende all silmas olulisi taimetoiteaineid lämmastikku ja fosforit. Peamiste saasteallikatena toob meetmeprogramm selle rannikuvee kogumi puhul välja hajukoormuse erinevatest allikatest, punktkoormuse (seotud inimasustusega), sadamad ja mererajatised ning laevatehased ning meetmetena veekogumiga seotud üldise keskkonnajärelevalve tõhustamise, jääkreostuse likvideerimise, punktkoormuse mõju vähendamise ja hajukoormuse vähendamise kanaliseerimata elanikkonna reovee nõuetekohase käitlemisega. Lisaks vajab täiendavaid uuringuid ebaselge päritoluga hajukoormuse allikate väljaselgitamine. 33 Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021, http://www.envir.ee/sites/default/files/laane- eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf 34 Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogramm, http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx 35 Keskkonnaagentuur, pinnaveekogumite koondseisund 2015. aastal, https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf 13 Joonis 3 Pinnaveekogumite, sh rannikumere veekogumite, koondseisund 2015. aastal. Allikas: Keskkonnaagentuur 2015. Eelpool toodud infole tuginevalt võib eeldada, et Pakri rannikuveekogum on tugevasti mõjutatud inimtekkelisest toitainete sissekandest. Kalakasvatuse keskkonnamõjude hindamisel tuleb kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvatusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolevat reostuskoormust ja reostusallikaid. Sügavamas mereosas paiknevalt alalt, kus vee sügavus on 50 meetrit ja enam, on saasteainete hajumine väga hea tänu hoovustele ja lainetusele, erilist tähelepanu tuleb aga suunata aladele, mis paiknevad rannale lähemal, madalamas vees. Kavandatava tegevuse ala paikneb linnualal, kus kaitstavateks loodusväärtusteks on erinevad merelinnud, sh krüüsel (eriti ohustatud liik Punases Raamatus, II kat Eestis), tutkas (ohustatud Punase Raamatu järgi, I kat Eestis), hahk, aul, lauluik jpt. aul. Natura alal ja selle lähialal on võimalik tegevust läbi viia, kui on kindel, et sellest ei kaasne negatiivset mõju ala kaitse-eesmärkidele. Natura 2000 alade puhul on oluline vältida kõikide selliste tegevuste, mis ei ole seotud kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisega, negatiivse mõju tekkimist kaitse eesmärgiks olevatele väärtustele, sh liikidele ja elupaigatüüpidele. Lisaks tuleb arvestada ja hinnata, et tegevusest ei avalduks negatiivset mõju Pakri maastikukaitseala kaitseväärtustele, milleks on mh rannikumaastikud ja ranniku elupaigatüübid. 14 Kokkuvõte strateegilistest aspektidest EL sinimajanduse strateegia36 näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutussevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014-202037 seab eesmärgiks Eestis kalakasvatuse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Kavandatav tegevus seostub positiivselt Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“38 ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“39 läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Arendaja kavandab kala väärindamist Eestis, millega luuakse kohalikul tasemel töökohti ja tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Kavandataval kalakasvatusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Avamere Kalakasvatus OÜ tegevus seostub ka Harju kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2014-202040 . Nimetatud strateegia toob välja vajaduse tagada kohalikule kalatööstusele kohalik tooraine ja luua võimalusi kohapeal kohaliku kala töötlemiseks, samuti tuuakse välja vajadus leida uusi kala väärindamise viise, mis eeldab erinevate kalandussektorite ettevõtete omavahelist koostööd. Eesti mereala planeering, mille põhilahendus41 on käesoleva taotluse kirjutamise hetkel avaldatud, toob dokumendi eesmärgina välja vajaduse Eesti mereala kasutuse pikaajaliste põhimõtete kokkuleppimise selleks, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisesse ja säilitamisesse ning edendada meremajandust. Eesti mereala pikaajaline tulevikuvisioon on: Eesti mereala on hea keskkonnaseisundiga, mitmekülgse ja tasakaalustatud kasutusega ning sinimajanduse kasvu soosiv. Üheks potentsiaalseks ja majanduse konkurentsivõimet parandavaks sinimajanduse valdkonnaks peetakse ka selle dokumendi järgi vesiviljelust. Seega toetab kavandatav tegevus ka mereala planeeringuga väljatoodud eesmärke. 36 Sinine majanduskasv, https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth_et 37 Eesti vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020, https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/vesiviljelus-arengustrateegia-2014-2020.pdf 38 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 39 Säästev Eesti 21 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf 40 Harju kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015-2020, http://www.harjukalandus.eu/images/docs/Strateegia/MEM- parandused/HKY_strateegia_2016_ministeeriumile_parandatud_18_10_2016.pdf 41 Eesti mereala planeering. Põhilahendus https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf 15 Kavandatava kalakasvatuse jaoks on probleemiks kalakasvatuseks forelli noorjärkude saamine ja kohalevedu. Igal aastal vajab kalakasvatus planeeritud mahtude juures ca 400-600 tonni 0,5 kg ettekasvatatud kala, millest vähemalt osa või kõik oleks võimalik tulevikus toota Eestis. Kalakasvatus tootmismahuga 2500 tonni roogitud kala aastas vajab kalasööta orienteeruvalt 2875 tonni. Kodumaiste kalasööda valmistajate olemasolul on võimalik sööta soetada ka kodumaiselt tootjalt. Teadaolevalt on 2018. aastal valminud Eesti Kalatootjate Keskühistu poolt Paldiskisse rajatud kalajahutehas, mille eeldatav toodang on 29000 tonni kalajahu ja kuni 13200 tonni kalaõli aastas. Ümber plaanitakse töödelda kuni 135 000 tonni toorkala aastas ning kavas on kasutada toormena kohalikku madalakvaliteedilist kala, mida inimtoiduks kasutada ei saa. Rajatav kalakasvatus on seotud nimetatud kalajahutehasega kahel moel – ühest küljest aitab see Läänemerest väljapüütud madalakvaliteedilise kala väärindamine kalajahuks otseselt viia välja merest täiendavalt toitaineid, teisest küljest on loodav kalakasvatus tulevikus potentsiaalne toodangu tarbija kui toode on konkurentsivõimeline teiste turul pakutavate kalasöötadega. Kalakasvatus on erineva kalakasvatuseks vajaliku tehnika jm vahendite tarbija – näiteks valmistab Eesti kohalik tootja, BLRT Grupp AS-i kuuluv Osaühing Marketex Marine, nii kalakasvatuspargaseid kui söödapraame, mida praegu müüakse teistesse riikidesse, sh Norrasse. Samuti on võimalik tellida kasvatuste töölaevad teistelt Eesti laevaehituse ettevõtetelt. Kalakasvatuse rajamine võimaldab kalatööstuse jääkide kasutamise tootearendus koostöös ettevõtjatega tuua turule uudseid tooteid, sh nišitooteid nagu nt toidulisandid (kollageen, kalaõli jmt). Väga oluline aspekt kavandatava kalakasvatuse juures on asjaolu, et kalakasvatuse alad hakkavad paiknema Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama lähedal, mis tähendab madalat aja- ja kütusekulu kalakasvatuse teenindamiseks, sh madalamad heited välisõhku mere- ja maanteetranspordist. Kala jõuab kiiresti kasvatusest töötlemisse, tulenevalt millest on tooraine kvaliteetsem. Pakri poolsaarel paikneb ka eespool kirjeldatud kalajahutehas, mis saaks vastu võtta kalatöötlemise jäätmed. Seega toetaks kavandatav tegevus ka ringmajanduse põhimõtteid, läbi kala maksimaalse ärakasutamise, kala kui toote eluringi ökoloogilise jalajälje vähendamise ja tarneahelate lühendamise. Kokkuvõte keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta Käesolevat taotlust esitav arendaja peab keskkonnaeksperdi hinnangutele tuginedes tõenäoliseks, et alternatiivsete tegevusstsenaariumite keskkonnamõju hindamise tulemusel on võimalik leida tegevusalternatiiv, mis ei kahjusta tegevuspiirkonna mereala (Pakri rannikumere veekogumi ja Soome lahe avamere mereala GOF) seisundit ega pane ohtu pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kehtivas veemajanduskavas ja selle meetmeprogrammis on välja toodud Pakri rannikuveekogumi halb koondseisund. Merestrateegia loetleb eesmärgid, mis on vaja saavutada mere hea seisundi hoidmiseks. Soome pikaajaliste kalakasvatuskogemuste ja läbiviidud seisundihindamiste jt analüüside alusel võib üldistada, et asukoha õige valiku ja tõhusate keskkonnameetmete rakendamise puhul on võimalik vältida olulise negatiivse mõju tekkimist mereelustikule ja kaitstavatele loodusobjektidele42. Kalakasvatuse loomine Harju maakonnaga piirnevale merealale logistiliselt, keskkonnamõjude seisukohast ning kalakasvatuslikest aspektidest lähtuvalt sobivasse asukohta Paldiski lõuna- ja põhjasadama lähedusse, 42 Kansallinen vesiviljelyn sijainninohjaussuunnitelma https://mmm.fi/documents/1410837/1801200/Kansallinen+vesiviljelyn+sijainninohjaussuunnitelma/55a022d6-054b- 4136-b8b3-bcae09e53379 16 aitab kaasa Euroopa Liidu, Eesti ja Harju maakonna strateegiliste arengueesmärkide saavutamisele, sh mere vesiviljeluse arendamisele ja kohaliku ettevõtluse edendamisele. Kavandatava tegevuse üldine tehniline kirjeldus ja võimalikud leevendusmeetmed Avamere kalakasvatuse raames plaanitakse Harju maakonna Lääne-Harju valla põhjarannikuga piirneval merealal, Lahepere lahes, paigaldada kalasumbad vikerforelli kasvatamiseks märgitud alale (ala A). Sumpade ja kalakasvatuse välisilmet illustreerib allolev joonis (Joonis 4). Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3. Teise ala (ala B), Pakri lahes, peamine eesmärk on sumpade hoiustamine talveperioodil. Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4 – 3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia kaheaastased kalad suurusega 500-600 grammi. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. See lahendus võimaldaks täiendava ettevõtlusvõimaluse ja töökohtade loomist Eestisse, samuti valdkonna teadmiste ja kompetentsi säilitamist ja edendamist Eestis. 43 Joonis 4 Avamere kasvatuse üldvaade (allikas: HvalpsundNet ) Kalade kasvatamine meres algab igal kevadel aprillis-mais, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja jääoludest. Kasvatushooaeg lõpeb novembris ja kalade realiseerimine toimub oktoobrist-detsembrini. Tegevusala paikneb Eesti põhjarannikul, kus sügavused on vahemikus 10-35 meetrit ja kus sügavamate veekihtide veetemperatuur ei tõuse eeldatavalt üle vikerforelli jaoks maksimaalse sobiva veetemperatuuri. Vette jõudvate toitainete hajumine on tänu suuremale sügavusele ja avatusele avamerele parem kui madalamas rannikumeres või lahtedes. Lisaks plaanitakse alal rakendada sumpade perioodilist ümbertõstmist vastavuses tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tehtava pidevseire andmetega - juhul, kui 43 Hvalpsund Net, http://hvalpsund.com/hvalpsund-net-value-safety-and-common-sense/ 17 on märgata setete kogunemisest tulenevat põhja ja põhjalähedase veekihi olulist seisundi halvenemist, paigutatakse sumbad ümber naaberalale, et lasta kasutatud alal puhastuda ja taastuda. Kalade söötmine toimub vastavate söödapraamidega, näiteks mahutavusega ca 240 tonni. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. Arendaja kavandab tegevusega paralleelselt keskkonnaseire läbiviimist, negatiivsete keskkonnamõjude ennetamiseks kalakasvatusest. Määratavate näitajate loetelu täpsustatakse pädeva asutuse (vee loa andja) ettepanekute ja keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel. Tõenäoliste tegevusega kaasnevate keskkonnamõjudena on esialgse analüüsi käigus identifitseeritud järgmised: Peamine ja kõige olulisem mõju allikas on kalade toitmine. Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 2500 tonni. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg (sööta kalade juurdekasvu kilo kohta), on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2875 tonni aastas. Aastas kasutatava söödakogusega merre viidava lämmastikku netokogus on maksimaalselt 96,85-122,5 tonni ning fosfori netokogus maksimaalselt 7,25-13 tonni. Toitainetest on söödas leiduv P vees vähelahustuv, samas N osaliselt kergestilahustuv ja seetõttu N kaod läbi otsese vette lahustumise on suuremad ning mõju keskkonnale samuti. Söödapõhise toitainekoormuse arvutamisel on oluline arvesse võtta ka seda, milline osa söödas leiduvatest toiteainetest on vees lahustuvad ja seega kergesti kättesaadavad ka fütoplanktonile jt fotosünteesijatele ja mis seega kiirendab veekogude eutrofeerumist, ja milline osa on vähe- või mittelahustuv. Toitainekoormuse hindamine peaks arvesse võtma ka väljundvoogusid ehk kui palju kasvatatavate kalade ja leevendusmeetmetega veekogust toitaineid välja viiakse. Hoonestusloa taotluses ei esitata täpset lõplikku koormusarvutust, kuna kasvatusalade valik ja ulatus ning kasvatatavate kalade kogus täpsustuvad KMH käigus, mille tulemusena sõnastatakse ka leevendavad meetmed. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – liigilise koosseisu ja arvukuse muutumine; 3. Merekaladele ja vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused; 5. Inimese heaolule – visuaalne häiring, konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh konkurents mereruumile). Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) tõenäolise arvukuse suurenemise ning sotsiaalmajanduslikust aspektis ettevõtluse aktiviseerumise piirkonnas (millega kaasnevad täiendavad töökohad ja maksulaekumine kohalikule omavalitsusele ning riigieelarvesse). Potentsiaalsete leevendusmeetmetena on esialgse analüüsi käigus välja toodud järgmised meetmed: Oluline on rakendada sisend- ja väljundvoogusid tervikuna haaravat ja arvestavat keskkonnameetmete rakendamist. Vähendada tuleb sisendvoogu, millest peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik, vähendatud lahustuva toitainete osakaaluga söödaretseptide valik ja optimaalsed söödakogused. 18 Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme – aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Sellised võimalused on eelkõige: 1. Läänemerest pärit toorainest (nt Läänemere kalast) toodetud kalasööda kasutamine; 2. Kalapüük, sh võõrliikide väljapüüdmine; 3. Karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena; 4. Pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu. Seejuures ei saa eeldada, et arendaja rakendab meetmeid ja viib ellu tegevusalternatiivi, mis on majanduslikust ja tehnilisest aspektist elluviidamatud. Lisaks kavandatakse järgmiste meetmete rakendamist:  kattevõrgud sumpade kaitseks lindude eest, mis takistavad lindude toitmiskäitumise muutusi;  kalavõrkude (testvõrkude) paigaldamine piirkonda vikerforelli kui võõrliigi loodusse pääsemise juhtumite kindlakstegemiseks. Vajadusel paigaldatakse ka hülgekaitsevõrgud. Avamere Kalakasvatus OÜ kavandab kasvatusalal keskkonnanäitajate pidevat seiret automaatmõõteseadmetega, samuti perioodilist proovivõttu sügavamatest veekihtidest, ja pinnakaamerate paigaldamist kalade seisundi ja aktiivsuse jälgimiseks. Arendaja jälgib ühtlasi pidevalt tehnoloogia arengut ja rakendab võimalusel uusi keskkonnasõbralikumaid meetodeid ja tehnoloogiaid. Eesmärgiks on vähemalt nullheite saavutamine, mida arvestatakse kalakasvatuse ja selle keskkonnamõjude leevendamiseks rakendatavate keskkonnameetmete sisend- ja väljundvoogude bilansina. Kalakasvatustes tuleb kasutada ka ravimeid, sh antibiootikume. Tänu vaktsineerimisele on kaasaegsetes kalakasvatustes antibiootikumide kasutamise kogused märgatavalt vähenenud, antibiootikume kasutatakse vaid erandkorras. Avamere Kalakasvatus OÜ kasvatustes on kõik kalad vaktsineeritud. Antibiootikumide kasutamise vähenemist seoses vaktsineerimise kasutuselevõtuga iseloomustab alljärgnev joonis (Joonis 5) Norra kalakasvatuse kohta. 19 Joonis 5 Antibiootikumide kasutus Norra kalakasvatustes aastatel 1979-2016. Allikas: Salmon Farming Industry Handbook 201744 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olevad ehitised on kalakasvatuse kompleksid ja nende otstarve on kalade kasvatamine avameres. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning olulised muud tehnilised andmed Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 2 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad kuni 6 meetri sügavusele. Kokku on ühe rajatise kõrgus 8 meetrit. Juhul, kui sumpadele paigaldatakse alla ka koonused surnud kalade kogumiseks, kasvab sumpade sügavus 12-15 meetrini. Seega on rajatiste maksimaalne kogu kõrgus koos kogumiskoonustega 17 meetrit. Kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust, vt Joonis 6 ja Joonis 7), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid 44 Salmon Farming Industry Handbook, 2017, http://hugin.info/209/R/2103281/797821.pdf 20 varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). Kogu kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon salvestatakse automaatselt digitaalsel kujul. Merevee seire info salvestatakse andmepilve ja on nähtav kõigile volitatud isikutele. Sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38,2 m ja perimeeter 120 m. Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale kasvatuskoha ja kasvatusmahu selgumist. Sumbaraami külge on kinnitatud 0,8-1 m kõrgused vertikaalsed torud, mille peale kinnitub reeling ja ohutustrossid, mille külge töötajad saavad kinnitada turvakarabiinid juhul, kui on vaja töötada sumbaraami peal. Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 25 ja enam meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud ca 6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Sumpadest põgenemise takistamine on oluline, vältimaks kasvatuse kalade loodusesse pääsemist ja sellest põhjustatud ohte looduslikele kalapopulatsioonidele (haiguste levitamine, ristumine looduses elavate kaladega ja sellega genofondi muutmine). Surnud kalade kogumiseks on sellise sügavusega aladel võimalik paigutada sumpade alla kogumiskoonused, millega koos ulatuvad sumbad 12-15 meetri sügavusele allapoole veepinda. Sumba võrgusilma suurus sõltub kasvatatava kala keskmisest suurusest. Kalade puhul, kes on suuremad kui 0,4-0,5 kg, on võrgusilma suurus tavaliselt 18-25 mm. Võrk on valmistatud tugevatest nailonkiududest, mida töödeldakse UV-kiirguse eest kaitsva vahendiga, mis moodustab katte päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks. Sumba keskel on plastikust linnuvõrgu tugiraam kõrgusega 1,5-2 meetrit - sumbad on kaetud linnuvõrguga, et hoida linde kalakasvatussumpadest eemal ja vältida röövlindude põhjustatud kahjusid kalakasvatusele, samuti muutusi looduslike linnuliikide toitumiskäitumises. Iga sumba kogupindala on 1146 m2 ja maht 6880 m3. Vajadusel, kui see ilmneb keskkonnamõju hindamise ja projekteerimise faasis, võib kasutada ka teiste mõõtmetega sumpasid. Joonis 6 HD450 sumbaraami konstruktsioon 21 Joonis 7 HD315 sumbaraami konstruktsioon Sumpade paigutamisel alale kasutatakse ruutpaigutust (Joonis 8). Sumbad paigutatakse 2 X 8 ruudustikuna. Sumpade vahele jäetakse piisav vahemaa söödapraami liikumiseks (olenevalt alast 100 kuni 500 m). Joonis 8 HD315 sumbaraamide ankurdusskeem 22 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala Aladele paigutatakse kokku 16 sumpa 2 X 8 ruudustikus. Sumpade vahele jäetakse sööda- ja hoolduspraami liikumiseks piisavalt ruumi (vastavalt alale 100-500 meetrit). Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Ehitiste ehitisealune pind on kokku 16 X 1 146 m2 = 18 336 m2 (ca 1,83 ha) Juurde arvestatakse kinnitussüsteemide ja kalavõrkude (testvõrgud kasvatuse kalade põgenemiste kindlakstegemiseks) ja/või hülgevõrkude, karbi- või vetikakasvatuse liinide või võrkude jaoks vajalik ala. Juurde arvestatakse ka piisav ala sumpade ümberpaigutamise võimaldamiseks juhul, kui tegevuse keskkonnamõju jälgimise tulemused näitavad merepõhja seisund halvenemist kogunevate setete tõttu. Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub keskkonnamõju hindamise tulemusel, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka sumpade koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vastavalt veeseaduse § 222 lõikele 4 võib hoonestusloa andmisel avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratletud koormatava alaga maksimaalselt kuni 33 protsendi ulatuses nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus.45 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Avaliku veekogu koormatava ala suurus ruutmeetrites hõlmab ehitiste ehitisealuse pinna; ankurdamissüsteemide, hülgekaitse-, kala- ja karbivõrkude või -liinidega hõlmatud pinna; sumpade hoolduseks ja kalade toitmiseks praamile liikumiseks vajaliku ala ning ala sumpade ümberpaigutamiseks. Kokku on käesoleva hoonestusloaga piiritletud alade (Joonis 1 alad A ja B) suurus kokku ca 185 ha. Kavandatavaks tegevuse peamine ala, Lahepere lahes, jääb väljapoole Natura 2000 võrgustiku Pakri hoiuala. Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub keskkonnamõju hindamise tulemusel, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed. Ka sumpade koguarv ja seega taotletava koormatava ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Arendaja riskiks on asjaolu, et teatud tootmismahust allapoole ei ole kavandatav tegevus enam kasumlik ning tegevuse kavandamisest tuleb majanduslikel kaalutlustel loobuda. 45 Veeseadus. 23 Alade koordinaadid Ala A Ala B Nurgakoordinaadid 1 X 6584586 6576028 Y 508603 504584 2 X 6584394 6575325 Y 508823.1 504618 3 X 6582546 6575247 Y 507997 503962 4 X 6548346 6575863 Y 507242 503824 6. Uuringu kirjeldus Enne taotluse esitamist arendaja uuringuid läbi viia ei soovi. Enne tegevusloa väljastamist tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Keskkonnaeksperdi poolt on välja toodud (keskkonnaaspektide kokkuvõttes väljatoodud materjalidele tuginedes) järgmiste uuringute eeldatav tegemise vajadus keskkonnamõju hindamise teostamise käigus:  Olemasoleva seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel, keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest. Vajadusel täiendavad uuringud.  Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hinnata hoovuseid ja lainetust tegevuseks valitud piirkondades. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine valitud tegevuskoha alternatiivide puhul.  Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloom ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Olemasolevate andmete ja uuringute põhjal hinnata 24  keskkonnamõjud alternatiivsetes kohtades ja/või alternatiivsete tehnoloogiate korral. Vajadusel täiendavad uuringud.  allveearheoloogilised uuringud ja lõhkemata lõhkekehade otsingud.  Natura hindamine keskkonnamõju hindamise osana. Kogu tegevuse ajal peab toimuma kalakasvatuse keskkonnamõjude seire, millega hinnatakse tegevuse mõju vee füüsikalis-keemilistele seisundinäitajatele (temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, Chl- a, toitained). Täpsed seirevajadused näitajate ja seiresageduse osas selguvad keskkonnamõju hindamise käigus, kui täpsustuvad ka leevendusmeetmed (nt kas alustatakse karbikasvatusega) 7. Hoonestusloa taotletav kestus Avamere Kalakasvatus OÜ taotleb hoonestusluba vastavuses veeseaduse § 224 lõige 4, mille kohaselt (kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering ja kui planeerimismenetlus ei ole lõppenud) kehtib hoonestusloa menetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta peale planeeringu kehtestamist. Indrek Kasela Juhatuse liige Avamere Kalakasvatus OÜ /Allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: digitaalses allkirjas Toomas Kõuhkna Juhatuse liige Avamere Kalakasvatus OÜ /Allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: digitaalses allkirjas Lisa 1 I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad kavandatava tegevuse alal 25 EELNÕU EELHINNANG Avamere Kalakasvatus OÜ (registrikood 14645203, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 141, 11314) esitas 23.01.2019 hoonestusloa taotluse ning täiendatud taotluse 31.03.2020 veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218 alusel hoonestusloa taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 219 lg 1 alusel otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 3 alusel otsustaja annab 1 eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 3 lg 1 p 2 alusel, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 7 p 2 ja § 9 lg 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral, § 15 p 8 sätestab, et tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Planeeritava vikerforelli kasvatuses on sööda tarbimine umbes 2875 tonni aastas. Lisaks on teada, et kavandatav tegevus planeeritud Pakri saarte lähistele, kus on Natura 2000 linnu- ja loodusala. Eelhinnang on koostatud hoonestusloa taotleja esitatud andmete alusel ning aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatava tegevuse kirjeldus Hoonestusloa taotluse alusel kavandab Avamere Kalakasvatus OÜ (edaspidi arendaja) Harju maakonna Lääne-Harju valla põhjarannikuga piirneval merealale Lahepere lahte (ala A) ning Pakri lahte (ala B) kavandatakse talve hooajal sumpade hoiustamist võimalusel koos maimude ja noorkaladega. Lahepere lahe sügavus on 10-35 meetrit, Pakri lahe sügavus on kuni 30 meetrit. Paldiski laht on tugevalt mõjutatud Paldiski sadama laevaliiklusest. Lahepere lahes (ala A), planeeritakse kalakasvatust vikerforelli (Oncorhynchus mykiss), sõltuvalt ilmastikuoludest ja jääoludest aprillist-maist kuni novembrini, mil kasvatushooaeg lõppeb. Kalade realiseerimist planeeritakse oktoobrist-detsembrini. Pakri lahte (ala B) viiakse sumbad pukseerituna töölaeva taga, tavaliselt oktoobrikuu lõpus, kuid periood võib mõningal määral lüheneda või pikeneda sõltuvalt ilmastikuoludest. Sumpadesse plaanitakse jätta noorkalad ja maimud. Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse, vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt kuni 2500 tonni Kodumaiste kalasööda valmistajate olemasolul on võimalik sööta soetada ka kodumaiselt tootjalt. Teadaolevalt on 2018. aastal valminud Eesti Kalatootjate Keskühistu poolt Paldiskisse rajatud kalajahutehas, mille eeldatav toodang on 29000 tonni kalajahu ja kuni 13200 tonni kalaõli aastas. Ümber plaanitakse töödelda kuni 135 000 tonni toorkala aastas ning kavas on kasutada toormena kohalikku madalakvaliteedilist kala, mida inimtoiduks kasutada ei saa. Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3. Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4-3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500-600 grammi. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Kalade kasvatamine meres algab igal kevadel aprillis-mais, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja jääoludest. Kasvatushooaeg lõpeb novembris ja kalade realiseerimine toimub oktoobrist- detsembrini. Tegevusala paikneb Eesti põhjarannikul, kus sügavused on vahemikus 10-35 meetrit ja kus sügavamate veekihtide veetemperatuur ei tõuse eeldatavalt üle vikerforelli jaoks maksimaalse sobiva veetemperatuuri. Kavandatud on rakendada sumpade perioodilist ümbertõstmist vastavuses tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tehtava pidevseire andmetega - juhul, kui on märgata setete kogunemisest tulenevat põhja ja põhjalähedase veekihi olulist seisundi halvenemist, paigutatakse sumbad ümber naaberalale, et lasta kasutatud alal puhastuda ja taastuda. Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 2 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad kuni 6 meetri sügavusele. Kokku on ühe rajatise kõrgus 8 meetrit. Juhul, kui sumpadele paigaldatakse alla ka koonused surnud kalade kogumiseks, kasvab sumpade sügavus 12-15 meetrini. Seega on rajatiste maksimaalne kogu kõrgus koos kogumiskoonustega 17 meetrit. Kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega. Kogu kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon salvestatakse automaatselt digitaalsel kujul. Merevee seire info salvestatakse andmepilve ja on nähtav kõigile volitatud isikutele. Sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38,2 m ja perimeeter 120 m. Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale kasvatuskoha ja kasvatusmahu selgumist. Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 25 ja enam meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud ca 6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Sumpadest põgenemise takistamine on oluline, vältimaks kasvatuse kalade loodusesse pääsemist ja sellest põhjustatud ohte looduslikele kalapopulatsioonidele (haiguste levitamine, ristumine looduses elavate kaladega ja sellega genofondi muutmine). Surnud kalade kogumiseks on sellise sügavusega aladel võimalik paigutada sumpade alla kogumiskoonused, millega koos ulatuvad sumbad 12-15 meetri sügavusele allapoole veepinda. Iga sumba kogupindala on 1146 m2 ja maht 6880 m3. Vajadusel, kui see ilmneb keskkonnamõju hindamise ja projekteerimise faasis, võib kasutada ka teiste mõõtmetega sumpasid. Sumpade paigutamisel alale kasutatakse ruutpaigutust. Tegevus on seotud planeerimisdokumentidega, sh Eesti kalanduse strateegia 2014-2020, mille eesmärk on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise-ja välisturgudel. Kavandatav tegevus on otseselt seotud strateegia dokumendiga. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014-2020 eesmärgiks on Eestis kalakasvatuse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Kavandatav tegevus on otseselt seotud strateegia dokumendiga. kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutussevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele. Kavandatav tegevuse ei ole ette näha loodusressursside kasutamise va meri. Põhiline energiakasutus tuleneb söödapraami kasutamisel. Samuti tekitab söödapraam müra ja vibratsiooni, kuid see eeldatavalt ei häiri elanikkonda. Jäätmete teke tuleb ära lahendada keskkonnamõju hindamisel ning projekteerimisel. Pakri poolsaare lähistel on oluline veeliiklusala ning seetõttu tehakse koostööd Veeteede Ametiga alade sobivuse osas ning veeliikluse ohutuse tagamisel. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Kavandatava tegevuse mõju elanikkonnale selgub keskkonnamõju hindamise käigus, kuid eeldatavalt luuakse uusi töökohti, luuakse piirkonda uusi oskusi ja teadmisi avamere kalakasvatusest. Keskkonnamõju hindamise käigus selgub reostuskoormus ja selle mõju elanikkonnale, kas rannaalad muutuvad seoses sellega või mitte. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2015-2021) alusel on Pakri lahe rannikuveekogum on kesises seisundis ning 2021. aastaks on seatud eesmärgiks hea seisundi saavutamine. Veemajanduskava meetmeprogrammi alusel põhiliseks rannikuvee reostuse põhjuseks on mererajatised, laevatehased, sadamad, hajukoormus endistest tööstusaladest või tööstusobjektidest, alla 2000 ie reoveepuhastid, hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. Seetõttu ei ole ka teada, kas piirkonda kavandatav tegevus võimalik on. Kavandatav tegevus on planeeritud Pakri poolsaare lähistele merealale. Valitud hoonestusloa alune ala A asub Pakri linnu- ja hoiuala vahetusläheduses ning ala B kattub osaliselt Pakri linnu- ja hoiualaga, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. Natura eelhinnang Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Vastavalt hoonestusloa taotluses olevale joonisele 1, kavandatakse vikerforelli kasvatada Pakri hoiuala ja Pakri linnuala lähistel ning sumpasid kavandatakse hoiustada osaliselt Pakri hoiu- ja linnualaga kattuval alal. Pakri hoiuala (KLO2000167) kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede lehtersuudmete, laiade madalate lahtede, esmaste rannavallide, püsitaimestuga kivirandade, väikesaarte ning laidude, rannaniitude, hallide luidete, vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, kadastike, lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude, alvarite, lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode, liigirikaste madalsoode, vanade laialehiste metsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks. Lähedal asub ka Laulasmaa maastikukaitseala (KLO1000165) Maastikukaitseala eesmärk on piirkonna rannamaastiku kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - püsitaimestuga liivarandade, metsastunud luidete ja lubjakivipaljandite kaitseks ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - vasakkeermese pisiteo (Vertigo angustior), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks. Käesoleval ei ole TTJA-l andmeid, et kavandatava arenduse lähistele on kavas veel täiendavaid tegevusi planeeritud merealale. Paldiski Põhja sadama lähistele on kavandatud Paldiski pump- hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama, kuid see jääb lähedal asuvatest Natura aladest välja. Kuna ei ole teada täpselt kavandatava avamere kalakasvatuse reostuskoormust ning mõju suurust ja selle tulemusel ka mõju Natura 2000 aladele, siis TTJA hinnangul tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning Natura asjakohane hindamine, mis näitab kas ebasoodne mõju Natura aladele avaldub või mitte ja millises ulatuses. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Hoonestusloa taotlusest lähtuvalt planeeritud ala suurus on 1370000 m2 (ala A) ja 480 000m2 (ala B), mis hõlmab ehitise alune pindala on 18 336 m2, ankurdamissüsteemide, hülgekaitse-, kala- ja karbivõrkude või -liinidega hõlmatud pinna, sumpade hoolduseks ja kalade toitmiseks praamile liikumiseks vajaliku ala ning ala sumpade ümberpaigutamiseks. Mõjutatud on põhiliselt lähiümbrus nii elanike poolest kui ka keskkonnamõju poolest. Eeldatavalt elavneb tööturg ning ettevõtlus piirkonnas ning kompetentsi edendamine Eestis. Suureks keskkonnamõjuks on kalakasvatuse rajamisega kalasööt. Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 2500 tonni. Keskmine söödakoefitsient Avamere Kalakasvatus OÜ kalakasvatustes on 1,15, kuid võimalik on saavutada ning praktikas on ka saavutatud parem efektiivsus ca 1 kuni 1,05, seda sobivate keskkonnatingimuste (kõrge vees lahustunud hapniku sisaldus, kaladele sobiv veetemperatuur) ning hea omastatavuse ja optimaalse toitainete osakaaluga söötade kasutamise koostoimes. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg (sööta kalade juurdekasvu kilo kohta), on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2875 tonni aastas. Söödana on planeeritud kasutada söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Söödas sisalduv toitainete kogus on 0,7 - 0,8 % fosforit ja 6,16 - 6,64 % lämmastikku. Kogu aastas kasutatava söödakoguse peale on söödaga merreviidavat lämmastikku 96,85-122,5 tonni (neto) ning fosforit 7,25-13 tonni (neto). Kasvatusalade valik ja ulatus ning kasvatatavate kalade kogus täpsustuvad keskkonnamõju hindamise käigus, mille käigus pakutakse välja ka leevendusmeetmed. Söötmine toimub praamilt ning seda tehakse vaid senikaua, kuni kalade söögiisu on rahuldatud. Kuna vikerforell toitub veepinnal, on kalade toitumisaktiivsus selgelt näha. Kalade toitumisaktiivsust saab jälgida ka kaldalt, sumpadele paigaldatud pinnakaamerate kaudu. Planeeritakse valida sööt, mis ei lagune veega kokkupuutel kiiresti. Merre jõudva toitainete negatiivne mõju võib põhjustada vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao, vee liigilise koosseisu ja arvukuse muutumise, merekalade ja vee- ning rannikulindude seisundi halvenemise, rannikumaastike muutusi, inimesele visuaalse häiringu, konkurentsi ressurssidele. Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) tõenäolise arvukuse suurenemise ning sotsiaalmajanduslikust aspektis ettevõtluse aktiviseerumise piirkonnas. Arendaja on taotluses välja toonud keskkonnamõju leevendusmeetmed. Peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik, vähendatud lahustuva toitainete osakaaluga söödaretseptide valik ja optimaalsed söödakogused. Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme, aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Kasutades Läänemerest pärit toorainest toodetud kalasööta, võõrliikide väljapüüdmine, karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena, pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu. Lisaks kavandatakse paigaldada kattevõrgud sumpade kaitseks lindude eest, mis takistavad lindude toitmiskäitumise muutusi, kalavõrkude (testvõrkude) paigaldamine piirkonda vikerforelli kui võõrliigi loodusse pääsemise juhtumite kindlakstegemiseks. Vajadusel paigaldatakse hülgekaitsevõrgud. Eelhinnangu järeldus Hoonestusloa taotlusega taotletakse kalakasvatus rajamist Pakri poolsaare lähipiirkonda, ning osaliselt Natura 2000 linnu- ja loodusala vahetuslähedusse. Kavandatava tegevuse juures on kalade sööt kõige suurem keskkonnamõju allikas, siis käesoleval ajal ei ole teada, kuidas see mõjutab ümbritsevat keskkonda. Arvestades, et Pakri rannikumere seisund on kesine ning aastaks 2021 peab veekvaliteet olema parendatud, siis ei ole teada kuidas kavandatav tegevus veekvaliteedile mõjub. Tuginedes eeltoodule on TTJA seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimiseks on eelnevalt vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine ning asjakohane Natura hindamine.Täpsem kavandatava tegevuse mõju ulatus selgub keskkonnamõju hindamise käigus. Piiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole. Avamere Kalakasvatus OÜ registrikood 14645203 aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 141, 11314 Telefon: (+372)5064642 E-posti aadress: [email protected] ja [email protected] Kellele: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Aadress: Endla 10a, Tallinn, Harjumaa Telefon: (+372) 6672000 E-post: [email protected] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil Käesolevaga esitab Avamere Kalakasvatus OÜ (edaspidi nimetatud ka – arendaja, taotleja) hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetes, Lahepere lahes, kalakasvatuse arendamiseks. Taotlus esitatakse asukohtadele, mis on esitatud Joonis 1. Käesoleva hoonestusloaga taotletakse luba kalakasvatuse rajamiseks Paldiski poolsaare idapoolsele merealale- Lahepere lahte (edaspidi ka ala A). Varasemalt on taotletud hoonestusluba kalakasvatuse rajamiseks asukohtadesse, mis said valitud lähtuvalt üleriigilise mereala planeeringu jaoks koostatud uuringule.1 Kooskõlastamisel Veeteede Ametiga, võttes arvesse piirkonnas toimuvat laevaliiklust, otsustati taotlust muuta asukohta Pakri ja Lahepere lahes. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet otsustas hoonestusloa menetlust mitte algatada oma kirjaga 04.03.2020 nr 16-7/19-0303-018. Võrreldes eelmise taotlusega on käesoleva taotlusega kalakasvatuse rajamise asukoht täpsemalt piiritletud, vältides loodukaitsealasid. Lisaks märgitud kalakasvatuse alale Lahepere lahe suudmes (ala A) taotletakse hoonestusluba ka Pakri lahte kalasumpade hoiustamiseks (edaspidi ka ala B). Kalakasvatus sumpades on Eesti avamerel hooajaline tegevus. Kalasid kasvatatakse sumpades kevadest sügiseni ning talviseks hooajaks on tarvis sumbad sügiseste ja talviste suurtormide käest tuua rannikuvette. Taotletav ala Pakri lahes on vajalik sumpade hoiustamiseks kalakasvatuseks ebasobival perioodil. Hoonestusluba taotletakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega lähtuvalt veeseaduse § 217 mõistele. Hoonestusluba väljastav pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet. Hoonestusloa taotleja on teadlik, et järgnevalt on vajalik ehitusloa, veeluba ja ehitise kasutusloa taotluste esitamine ja saamine. Kui kaitsemeetmena rakendatakse kalavõrkude paigaldamist (testvõrgud kasvatatava kala põgenemiste detekteerimiseks), on vajalik ka kalapüügiloa taotlemine. Tegevusloa saamise eelduseks on keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatava tegevuse realistlike tegevusalternatiivide tõenäoliste keskkonnamõjude hindamiseks ja keskkonnameetmete sõnastamiseks. Keskkonnamõju hindamise vajalikkust on hinnanud ja hoonestusloa taotluses esitatud keskkonna- ja strateegilised aspektid on sõnastanud keskkonnaeksperdid Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ-st. 1 Jaanuska, H. 2016. Kalade vesiviljeluseks sobilike alade väljaselgitamine Eesti merealal. 1 Käesolev taotlus annab esmalt ülevaate hoonestusluba taotleva ettevõtte, Avamere Kalakasvatus OÜ, tegevuse kohta ning seejärel on esitatud lühiülevaade kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse ja hoonestusluba puudutavate õiguslike ja strateegiliste dokumentide kohta. Esitatud on taotletava hoonestusloa asukoha kirjeldus ning kavandatava tegevuse iseloomustus ning maht, andes seejuures ülevaate ka võimalikest keskkonda mõjutavatest aspektidest. Taotluse II osas, alates lk 17 (ptk „Kavandatava tegevuse üldine tehniline kirjeldus ja võimalikud leevendusmeetmed“), on toodud kalakasvatuse rajamist puudutavad tehnilised andmed (sh sumpade paigutus, hoonestusloa taotletava ala koordinaadid ja pindala, piirkonna merevee sügavus jms). Hoonestusloa taotlusel on üks lisa. Lisas 1 on esitatud kaart I ja II kaitsekategooria liikide leiukohtade ja elupaikade kohta, mida ei tohi avalikustada massiteabevahendites (looduskaitseseadus, § 53, lõige (1) - I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud)2. Antud info on kasutamiseks arendajale ja otsustajale ning asjaomastele asutustele, kellele hoonestusloa taotlus saadetakse arvamuse avaldamiseks. 2 Looduskaitseseadus. 2 Üldinformatsioon arendaja ja ehitistega seotud tegevuste kohta Arendaja info ja vajalikud load Avamere Kalakasvatus OÜ kalakasvatus keskendub Eestis peamiselt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) tootmisele inimtoiduks. Avamere Kalakasvatus OÜ kuulub võrdsetes osades Saaremere Kala AS-ile (Balti NASDAQ väärtpaberibörsil noteeritud AS PRFoods tütarettevõtja) ja osaühingule Tallinna Lihatööstus. Avamere kalakasvatuse rajamiseks on arendajale vajalikud järgmised tegevusload ja nende juurde kuuluvad dokumendid:  Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Loa andja hindab keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse puhul viiakse läbi nõuetele vastav keskkonnamõju hindamine ja esitatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.  Ehitusluba ehitise ehitamiseks. Loa andjaks on Tarbijakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Amet. Ehitusloa taotlusega koos tuleb esitada projekt.  Veeluba vee erikasutuseks (tahkete ainete merre uputamiseks ja saasteainete vette juhtimiseks). Loa andjaks on Keskkonnaamet.  Ehitise kasutusluba. Loa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Kui vikerforelli, kui võõrliigi, väljapääsemise detekteerimiseks paigutatakse sumpade piirkonda kalavõrgud (n-ö testvõrgud), tuleb taotleda kalapüügiluba (eripüügiõigus, vt kalapüügiseadus § 19 ja 20 – eripüügiõiguse annab Keskkonnaministeerium). Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava kalakasvatuse asukohaplaan (Joonis 1) ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus (sh sisend keskkonnamõju hindamisest ja projekteerijalt) täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid, samuti ehitiste täpset asukohta. Pärast võimalikku keskkonnamõju hindamist ja pädevate asutuste poolt nõutud ja nendega kooskõlastatud uuringute tegemist esitab taotleja keskkonnamõju hindamise aruande koos uuringute tulemustega. Keskkonnamõju hindamise raames selgub lõplikult projekti teostatavus ja lubatud tegevuse maht kavandatud tegevuskohtades. Taotluse esitaja on teadlik, et KMH järeldus võib olla negatiivne ja aktsepteerib seda asjaolu kui äririski. Taotleja esitab peale keskkonnamõju hindamise ja sellega seotud uuringute läbiviimist taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui keskkonnamõjude hindamise tulemused on positiivsed ja dokumentides sisalduvad andmed on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt veeseaduses (§ 218) sätestatud nõuetele. 3 Joonis 1. Avamere kalakasvatuse ala Lahepere lahes (ala A) ning talvine kalasumpade hoiustamisala Pakri lahes (ala B) 4  1. Hinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkusele KeHJS § 3 sedastab, et keskkonnamõju hinnatakse juhul, kui  taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;  kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul KMH on kohustuslik ehk tegevused, mille puhul on tõenäoline olulise keskkonnamõju ilmnemine. Vesiviljelust, sh kalakasvatust, samuti avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamist seal ei nimetata. § 6 lg 1 p 34 nimetab KMH kohustuslikkuse olukorras, kus käsitlemisel on selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. Käsitletavale merealale ei ole taotluse koostamise hetkel mereala planeeringut kehtestatud. Eesti mereala planeering, mille koostamine algatati Vabariigi Valituse korraldusega nr 157 25.05.2017, on märkinud planeeringu eelnõus (seisuga märts 2020) Lahepere lahe sobilikuks karbi- ja vetikakasvatuseks, kuid planeeringuga ei anta ette täpseid asukohti vesiviljeluse arendamiseks. Samuti on laht kasutatav supelrannana ning maismaal, lahe ümbruses, on mitmed sotsiaalkultuurilised väärtused.3 Harju maakonnaplaneering ning selle juurde kuuluv keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne merealade kasutust kalakasvatuseks ja selle võimalikku mõju ei käsitle ning seetõttu vastavaid keskkonnamõju hindamisega seotud aspekte ei hõlma.4 Samuti ei käsitle ega sea mere vesiviljelusele, sh kalakasvatusele, tingimusi Lääne-Harju vallas kehtivad Paldiski linna üldplaneering5, Keila valla üldplaneering6 ning Padise valla üldplaneering7 ega nende juurde kuuluvad KSH-d. Haldusreformi järel moodustunud Lääne-Harju valla üldplaneeringu (algatatud Lääne-Harju vallavolikogu otsusega 25. september 2018 nr 117) lähteseisukohad8 ei kajasta samuti tingimusi merealal kalakasvatuse rajamiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 2 nimetab tegevused, mille puhul on vaja otsustajal anda eelhinnang võimalikele keskkonnamõjudele, järgmised: põllu-, metsa- ja kalamajandus; maaparandus (p 1); vee erikasutus (p 18). Vabariigi Valitsuse määrus nr 2249 eelhinnangu vajadusega tegevusvaldkondadest täpsustab § 9 p 10 all, et eelhindamine on vajalik, kui planeeritakse 3 Mereala planeeringu eskiiseelnõu. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdfhttp://mereala.hendrikson.ee/eskiislahendus.html 4 Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne http://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19256713/Lisa+1+KSH+aruanne.pdf/2779a82e-3f36-4445-9b9f- 2409fd39f0a8 5 Paldiski linn. Üldplaneering. http://www.paldiski.ee/failid/Paldiski_uldplaneering.pdf 6 Keila linn. Üldplaneering. https://laaneharju.ee/documents/17842239/19511302/Seletuskiri.pdf/ef4baaab-7451- 4703-8a3b-2f76fb478129 7 Padise vald. Üldplaneering. http://laaneharju.ee/documents/17842239/19511302/Padise+valla+%C3%BCldplaneering+2002.pdf/a907c6f6-d19d- 4d29-9a73-ad27a0bc21ae 8 Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad. 2019. https://laaneharju.ee/uldplaneering 9 Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 https://www.riigiteataja.ee/akt/935561?leiaKehtiv 5 aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. Sama määruse § 11 p 7 kohaselt on eelhindamine vajalik, kui veekogusse kaadatakse tahket ainet 100 kuupmeetrit või enam. Keskkonnamõju eelhindamine on KeHJS kohaselt otsustaja ehk loa andja ülesanne (§ 6 lg 2 ja lg 21). Seega ei saa arendajalt nõuda keskkonnamõju eelhindamise teostamist ja vastavat kaalutluskäiku ja järeldusi sisaldava aruande esitamist koos tegevusloa taotlusega, kuid arendajalt saab eeldada andmete esitamist oma planeeritava tegevuse ja selle võimalike keskkonnamõjude kohta, mida otsustaja saab koos enda käes olevate andmete ja materjalidega kasutada eelhinnangu otsuse langetamiseks. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse järgi (KeÜS) eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist mh nii olulise keskkonnamõju põhjustamisel KeHJS mõistes kui olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (edaspidi Natura) võrgustiku alale. Nende alade kohta on seatud nõuded direktiiviga 92/43/EMÜ10, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Direktiivi kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala (Natura 2000 võrgustiku ala) kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse- eesmärkidele avaldab. Keskkonnamõju eelhindamise juhendi (sh Natura eelhindamine) kohaselt KeHJS § 3 p 2 alusel tuleb KMH algatada, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Otsustus, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mitte, ning kas seetõttu on KMH vajalik, tehakse Natura-eelhindamise käigus. Natura- eelhindamine ei ole vajalik ka juhul, kui ilma üksikasjalikuma hindamiseta on selge, et kavandataval tegevusel on tõenäoliselt oluline negatiivne mõju Natura aladele, mis juhul minnakse otse edasi Natura- hindamisega11. Käsitletava piirkonna keskkonna kirjeldus Kavandatava tegevuse peamiseks asukohaks on ala Soome lahe siselahes, Lahepere lahes (VEE3137000; veepeegli pindalaga 3481 ha, Joonis 1, ala A), mis kuulub Pakri lahe rannikuveekogumisse. Lahepere lahe sügavus on piirkonniti erinev, ulatudes vahemikku 10-35 m. Laht jääb Pakri ja Lohusalu poolsaarte vahele ning on seotud järgmiste kaitsealuste aladega12:  Pakri hoiuala (KLO2000167), o Pakri hoiuala pindala on 17 484,5 ha, millest veeosa pindala on 17 149,9 ha. Tegemist on peamiselt rannikuvett hõlmava kaitsealaga ning Lahepere ja Pakri lahed on suures osas hoiualaga kattuvad. Parki hoiuala eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse (nt jõgede lehtersuudmed, rannaniidud, esmased rannavallid, alvarid jne) ning lisas II nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetatud ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas 10 Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01992L0043-20130701 11 Keskkonnamõju eelhindamise, sh Natura hindamise juhend, https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 12 EELIS (seisuga 13.03.20) https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=4 57450510 6  platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg- tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii).13 Hoiualade säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused14. Pakri hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku.  Laulasmaa maastikukaitseala (KLO1000165), o Laulasmaa maasikukaitseala pindala on 130,5 ha ning piirneb Lahepere lahega idast, Lohusalu poolsaarelt, Laulasmaa külast. Maastikukaitseala eesmärk on piirkonna rannamaastiku kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - püsitaimestuga liivarandade, metsastunud luidete ja lubjakivipaljandite kaitseks ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - vasakkeermese pisiteo (Vertigo angustior), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks.15  Pakri maastikukaitseala (KLO1000113). o Pakri maastikukaitseala piirneb Lahepere lahega läänest, Paldiski poolsaarelt. Alal on mitmeid piiranguvööndeid ning ala eesmärk on kaitsta kohalikku maastikku – pankranniku, rändrahnude rannavallide ja niitude – ning kaitsealuste taime- (kolmissõnajalg, hall käpp, pruun raunjalg, aasnelk, kaljukress) ja loomaliikide (krüüsel) kaitseks. Kaitseala pindala on 1459,5 ha.16 Kalakasvatuse jaoks taotletav ala Lahepere lahes on Pakri hoiuala piirist ca 150 m edela- ning ca 170 m kaugusel idasuunas. Ala, mis on märgitud kavandatava tegevuse II piirkonnaks (Error! Reference source not found., ala B), asub Pakri lahes (VEE3138000; tuntud ka kui Paldiski laht17), piirnedes Pakri poolsaarega idast ning läänest Väike- Pakri saare ja Kurkse väinaga. Paldiski laht kuulub samuti Pakri lahe rannikuveekogumisse ning hoonestusloas käsitletav ala kattub osaliselt Natura 2000 võrgustiku Pakri hoiuala ning Pakri maastikukaitsealaga. Kavandatava tegevuse jaoks on ala eesmärgiks talvine sumpade hoiustamine, võimalusel koos maimude ja noorkaladega. Lahe sügavus on märgitud alal kuni 30 m. Paldiski laht on tugevalt mõjutatud Paldiski sadama laevaliiklusest. Rannikumere veekogumite kaitse ja majandamine toimub kooskõlas vee raamdirektiivi ja veeseadusega. Avamere alade seisundi kaitse toimub kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga, mistõttu seisundihinnangud pole üks-ühele võrreldavad. Arvesse tuleb võtta seisundi hindamise metoodilised erinevused. Nagu nähtub joonistelt (Joonis 2 ja Joonis 3) ja Keskkonnaagentuuri veekogumite seisundi 13 Keskkonnaregister (seisuga 05.11.19) 14 Looduskaitseseadus. 15 EELIS (seisuga 05.11.19) 16 EELIS (seisuga 05.11.2019) 17 EELIS (seisuga 05.11.2019) https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=15;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id= 1088350839 7 andmestikust18, on rannikumere Pakri veekogumi koondseisund 2015.-2018. aastal olnud halb. Veekogumi ökoloogiline seisund on olnud kesine, seda fütoplanktoni kvaliteedielemendi ning selle konkreetsetest näitajatest Chla α ja fütoplanktoni biomassi ja KS-indeksi alusel. Kesise ökoloogilise seisundi ja halva koondseisundi põhjuseks on nimetatud toitainete kontsentratsioonid merevees. Pakri rannikumerekogumiga piirneva mereala GOF hinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel, mis toetub samuti toitainete kontsentratsioonidele ja fütoplanktoni näitajatele, on halb. Kehtiva Lääne-Eesti veemajanduskava meetmeprogrammi kohaselt on seisundi mõjutajateks antud piirkonnas sadamad, mererajatised, laevatehased, puntkoormus asulatest ja erinevatest allikatest pärinev hajukoormus. Veekogumi kasutamist toitainete sissejuhtimise kaudu tuleb piirata.19 Vee raamdirektiivi kohaselt on kõikide liikmesriikide kohustus jõuda kehtestatud tähtaegadeks olukorrani, kus veekogude seisund on vastavuses vähemalt seisundiklassi „hea“ kriteeriumitega. Täiendavat koormust ei lubata veekogumitele juhul, kui see toob kaasa veekogu seisundi halvenemise – vastavalt veeseadusele ei tohi tegevused veekogudel ja maismaal halvendada pinna- ja põhjavee seisundit. Pinnavee seisund loetakse heaks, kui nii pinnaveekogumi ökoloogiline seisund kui ka keemiline seisund on vähemalt hea20. Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt peavad kõik liikmesriigid välja töötama hea keskkonnaseisundi taseme indikaatorid ja vastavad väärtused ning tagama, et merealade hea keskkonnaseisund saavutatakse ettenähtud tähtajaks. Eesti merealade seisundi hindamine aastal 2018 on näidanud, et heas ja väga heas seisundis merealad Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis puuduvad21. Kavandatava tegevuse asukoht Vaadeldavad kavandatava tegevuse alad (Joonis 1) asuvad Pakri lahe rannikuveekogumis ja Soome lahe (GOF) avamere alal22. Joonisel märgitud alade suurus on ca 137 ha Lahepere lahes (ala A) ning ala Pakri lahes (ala B) ca 48 ha.. Error! Reference source not found. on esitatud ka teadaolevad kitsendusi põhjustavad objektid – Natura alad, meretee, kaadamisalad, ankurdumisalad, kaitsealused liigid jne. Samuti on joonisele kantud riikliku mereseire mõõtekohtade asukohad – need ei ole otseselt piiranguid põhjustavad objektid (kui punktis ei paikne statsionaarset automaatset mõõteseadet), kuid vajalik on mereseire teostajatega kalakasvatuse rajatiste täpne paigutamine kooskõlastada. Lisaks on seireandmed nendest punktidest oluline alusmaterjal keskkonnamõjude hindamiseks nii enne tegevusega alustamist kui selle ajal. Joonis 1 kantud ala Lahepere lahes sobib kalakasvatuseks tänu piisavale sügavusele ja ühtlasele veetemperatuurile. Tänu suurele veesügavusele jahtub vesi aeglaselt, mistõttu jäätumine algab siin oluliselt hiljem kui madalates mereosades. Ka suvisel ajal ei tõuse veetemperatuur vikerforelli jaoks elutegevust pärssivalt kõrgeks. Piirkonnas on tugevad hoovused, mis aitavad kaasa saasteainete hajumisele. Negatiivseks aspektiks on laevateed ja ankurdumis- ning kaadamisalad, millega konfliktide vältimiseks tuleb hoolikalt teostada asukoha valik ja vajadusel sõlmida vastavad kokkulepped. Olulisteks 18 Veekogumite seisund 2017, Keskkonnaagentuur, https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/12_12_2018_pinnaveekogumite_seisund_2018_kaur_kinnitat ud.xlsx 19 Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021, meetmekava, http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx 20 Veeseadus. 21 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018, https://www.envir.ee/sites/default/files/koondaruanne_mereala_seisund_2018.pdf 22 EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused (D5 ja D7), https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf 8 kitsendusi põhjustavateks aladeks on piirkonna mere- ja maismaa-ala looduskaitselised väärtused, mille kaitseks poolsaarel ning neid ümbritseval merealal loodud kaitse- ja hoiualad. Kavandatava tegevuse kirjeldus Käsitletavas piirkonnas, Lahepere lahes alal A, planeeritakse kalakasvatust, sõltuvalt ilmastikuoludest ja jääoludest aprillist-maist kuni novembrini, mil kasvatushooaeg lõppeb. Kalade realiseerimist planeeritakse oktoobrist-detsembrini. Pärast kasvatushooaja lõppu (oktoobris või novembris) plaanitakse sumbad viia, pukseerituna töölaeva taha, sügis- ja talvetormide lainetuse eest hoiule Pakri lahte (ala B). Võimalusel jäetakse talvisel perioodil sumpadesse kasvama noorkalad ja maimud. Kalakasvatuseks ning sumpade hoiustamiseks taotletavad alad on märgitud käesoleva loa taotluse joonisele ligikaudsetena ning tegelikkuses on tegevuseks vajalikud alad väiksema pindalaga. Taotlusesse on esitatud alad mõnevõrra suuremana, et jääks võimalus märgitud alade piires leida sumpadele sobivaim asukoht, arvestades kõiki võimalikke piiranguid – mereala sügavus, merepõhja elustik, looduskaitselised ja kultuuriväärtuslikud objektid, laevaliiklus jms. Täpne sumpade asukoht mõlema ala piires selgitatakse välja keskkonnamõju hindamisega. Samuti on alade suurust määrates arvestatud võimalusega ,et sumpasid tuleb keskkonnahäiringu ilmnemisel liigutada ala piires. Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse, vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt kuni 2500 tonni. Avamere kalakasvatuse puhul on kõige olulisemaks keskkonda mõjutavaks teguriks kalade söötmine. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg sööta kalade juurdekasvu kilo kohta, on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2875 tonni aastas. Keskmine söödakoefitsient Avamere Kalakasvatus OÜ kalakasvatustes on 1,15, kuid võimalik on saavutada ning praktikas on ka saavutatud parem efektiivsus – ca 1 kuni 1,05, seda sobivate keskkonnatingimuste (kõrge vees lahustunud hapniku sisaldus, kaladele sobiv veetemperatuur) ning hea omastatavuse ja optimaalse toitainete osakaaluga söötade kasutamise koostoimes. Väiksem söödaindeks tähendab ühtlasi väiksemat keskkonnamõju veekogusse juurdeviidavate toitainete (lämmastik (N) ja fosfor (P)) kaudu. Söödana kasutatakse söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Kasutada planeeritavas söödas (kasutatakse erinevaid söötasid, mida valitakse nende koostise ja konsistentsi ning reaalsete, praktikas testitud kala juurdekasvu tulemuste järgi) sisalduv toitainete kogus on 0,6 - 0,8 % fosforit ja 5,76 - 6,64 % lämmastikku. Seega viiakse aastase söödakogusega merre lämmastikku 96,85-122,5 tonni (neto) ning fosforit 7,25-13 tonni (neto). Toitainetest on söödas leiduv P vees vähelahustuv, samas N osaliselt kergestilahustuv ja seetõttu N kaod läbi otsese vette lahustumise on suuremad ning mõju keskkonnale samuti. Oluline on seejuures, kui suur osa toitainetest kalade poolt omastatakse ja kui suur osa jõuab toiduülejääkide või kalade väljaheidetega merre. Soomes läbi viidud kalakasvatuse keskkonnamõju uuringutes on omastatava N osakaaluks võetud 2,75% ja P puhul 0,4%23. Arvestada tuleb koormuse puhul sööda koostisega – kui suur on söödas vees lahustuva lämmastiku (mineraalne lämmastik, omastatav mh fotosünteesivatele veeorganismidele) ja orgaanilistesse ühenditesse seotud, vees vähelahustuva lämmastiku osakaal. Söötade arendusega on tänapäevaks oluliselt vähendatud lahustuva lämmastiku osa söötades, tänu millele söötadest avalduv keskkonnakoormus on samuti vähenenud. Lõplikes koormusarvutustes tuleb kõiki neid aspekte arvesse võtta, samuti seda, kui palju viiakse veest välja toitaineid realiseeritavate kaladega ja leevendusmeetmete rakendamisega (võõrliikide 23 Kalanviljelyn vesistökuormituksen vähentäminen (Kalakasvatuse koormuse vähendamine veekogudele), https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/232342/VYH_monistesarja_6.pdf?sequence=1 9 väljapüük, töönduslik kalapüük, karbi- ja vetikakasvatus jmt). Hoonestusloa taotluses ei esitata täpset lõplikku koormusarvutust, kuna kasvatusalade valik ja ulatus ning kasvatatavate kalade kogus täpsustuvad KMH käigus, mille tulemusena sõnastatakse ka leevendavad meetmed. Osa vette söödaga lisatud toitainetest võidakse tarbida sumpadest välja levinud kalasööda näol looduslike kalapopulatsioonide jt elusorganismide poolt. Avamere Kalakasvatus OÜ kogemused kalakasvatuses näitavad, et tänapäevaste sumpade ja toitmisviiside juures on sumpadest väljaleviva sööda kogus väga väike (alla 3%). Söötmine toimub praamilt ning seda tehakse vaid senikaua, kuni kalade söögiisu on rahuldatud. Kuna vikerforell toitub veepinnal, on kalade toitumisaktiivsus selgelt näha. Kalade toitumisaktiivsust saab jälgida ka kaldalt, sumpadele paigaldatud pinnakaamerate kaudu. Kavandatavas kalakasvatuses paigaldatakse sumpadele kindlasti pinnakaamerad. Oluline on sööda väljalevimise takistamiseks valida ka sööt, mis ei lagune veega kokkupuutel kiiresti. Kalakasvatajad on majanduslikust huvist lähtudes motiveeritud otsima söötasid, mis võimalikult vähe laguneksid ja mis maksimaalselt toidaksid kasvatatavaid kalu. Lisaks vähendab söötmise keskkonnamõju kalakasvatuses toitainete ringluse põhimõtte rakendamine sööda valikul - kasutatava sööda valikul tuleb seada eesmärgiks kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust- ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid (nt vikerforelli kasvatuse keskkonnamõjude analüüs 2001. aastast24) näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. 2012. aastal Aqua Consult Baltic OÜ poolt koostatud kalakasvatuste reostuskoormuse määramise metoodika väljatöötamise analüüsi (2012)25 järgi tekib vikerforelli tootmisel läbivoolsetes kalakasvatustes ja sumpades, mis töötavad ilma igasuguse sette-eemalduseta, hinnanguliselt lämmastikukoormust 33,4 kg ja fosforikoormust 3,5 kg ühe tonni kala kohta aastas, mis kavandatava tegevuse mahtude juures tähendaks ca 83,5 t N ning ca 8,7 t P aastas. Samas aruandes on välja toodud, et Taani eksperimentaalsel mõõtmistel põhineva mudeli kohaselt tekib traditsioonilises kasvatuses 1 tonni vikerforelli tootmisel N koormust 31,2 kg ja P koormust 2,9 kg ehk kavandatavate mahtude korral ca 78 t N ning ca 7,25 t P. Sama uuringu järgi aastas sada tonni vikerforelli tootev farm, mis töötab läbivoolsel tehnoloogial või sumpadega ilma sette-eemalduseta ja mis põhjustab lämmastikukoormust 3,3 tonni ning fosforikoormust 0,35 tonni, on võrdväärne umbes 5000 inimekvivalendilise (ie) koormusega töötava reoveepuhastiga, mis omakorda on võrdväärne ligi 500 inimesega asula aasta jooksul vooluveekogusse juhitud olmereoveest pärineva P (890 ie) ja N (1386 ie) reostuskoormusega. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb kriitiliselt võrrelda erinevaid metoodikaid avamere kalakasvatuse reostuskoormuse hindamiseks (sh võimalusel analoogilisi metoodikaid pika avamere kalakasvatuse traditsiooniga riikidest nagu Taani, Rootsi, Norra ja Soome) ja hinnata valitud ja pädeva asutusega kooskõlastatud meetodi alusel tegelik reostuskoormus. See võimaldab otsustada tegeliku lubatava tootmismahu üle, arvestades asjaolu, et tulenevalt Eesti rannikumere ja avamere kesisest või halvast seisundist tuleb merre heitvett juhtivatel või meres paiknevatel kalakasvatustel püüelda vähemalt nullheite poole. Nullheidet arvestatakse veekogusse 24 Kirjolohen tuotanto ja ympäristö (Vikerforelli tootmine ja keskkond), https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf 25 Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine, https://www.envir.ee/sites/default/files/veesaaste_metoodika_uuring_aruanne_final.pdf 10 söötadega toitainete sissekande ja realiseeritavate kaladega ning kompenseerivate meetmetega veekogust väljaviidavate toitainekoguste bilansi kaudu. Teoreetiliselt on võimalik ka negatiivse bilansi ehk negatiivse heite saavutamine, mille puhul tegevus aitab eemaldada Läänemere ökosüsteemist toitaineid ja aitab seeläbi kaasa mere hea keskkonnaseisundi saavutamisele. Avamere Kalakasvatus OÜ jälgib pidevalt kalakasvatuse tehnoloogia arengut ning uute, keskkonnasõbralike kasvatusmeetodite või -vahendite väljatöötamise ja turuletuleku puhul hindab nende kasutuselevõtu võimalikkust. See puudutab mh poolsuletud sumpade kasutamist avamerel, mis võimaldaks tekkivate setete kogumist. Kalakasvatuse puhul on keskkonnamõju hindamisel vajalik rakendada mõistlikult kättesaadava info põhjal toodangu eluringi-põhist keskkonnamõjude hindamist, mis algab erinevate toorainete kasvatamise ja tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest ja lõpeb tekkivate jäätmete käitlemise keskkonnakasutusega, arvestades kaasnevaid keskkonnamõjusid. Oluline on võtta arvesse ka toote (kala) ärakasutatavust ja toiteväärtust, võrreldes linnu, sea- ja veiselihaga. Ärakasutatavuse all mõistetakse seda osa kasvatatavast loomast, mis on inimtoiduks (või ka toorainena muuks otstarbeks) reaalselt kasutatav. Sellist metoodilist lähenemist on kasutatud kalakasvatuste keskkonnamõjude hindamise juures näiteks Soomes ning selleks on arendatud ja kasutusel erinevaid metoodikaid26, 27. Sellistel alustel läbiviidud hindamised toovad välja, et kala on kokkuvõttes üks väiksema ökoloogilise jalajäljega ja suurema ärakasutatavuse protsendiga loomne toiduaine võrreldes linnu-, sea- ja veisekasvatusega. Keskkonnaaspektide kokkuvõte Käesoleva hoonestusloa taotluse koostamisel on tuginetud keskkonnaeksperdi hinnangule, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatavale tegevusele on vajalik ja arendaja on sellega arvestanud. Hinnangu aluseks on:  keskkonnaaspektide kaalumine merestrateegia raamdirektiivist ja vee raamdirektiivist lähtuvate avamere ja rannikumere seisundihinnangute põhjal ning kalakasvatuse keskkonnamõju valdkonnas tehtud uuringud;  asjakohased õigusaktid (veeseadus, looduskaitseseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus);  strateegilised planeerimisdokumendid (Eesti mereala planeeringu eskiisilahendus, Harju maakonnaplaneering 2030, lähipiirkonna valdade üldplaneeringud, üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, Harju kalanduspiirkonna arengukava 2015-2020, Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020, riigi mereala planeeringu algatamise ja koostamise juurde kuuluvad dokumendid ja alusuuringud, EL sinimajanduse strateegia „Blue Growth“ jt). Lisaks on keskkonnaekspert tuginenud Nordic Trout AB kalakasvatuse hoonestusloa taotlusele lisatud keskkonnamõju eelhinnangule ja viidatud hoonestusloa taotlusele menetluse algatamise protsessi käigus esitatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti tagasisidele28, Ösel Offshore OÜ kalakasvatuse hoonestusloa taotluse raames erinevatelt osapooltelt laekunud tagasisidele, sh Keskkonnaministeeriumi, 26 Wagner, et al, 2018. Indicators of sustainability to assess aquaculture systems, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1470160X17308646 27 A discussion of the use of the sustainability index: ‘ecological footprint’ for aquaculture production, Roth et al, 2001. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0990744000010718 28 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-7164 11 Rahandusministeeriumi ja Veeteede Ameti seisukohtadele29. Keskkonnaekspert on püüdnud arvesse võtnud asjakohaseid, käesolevas hoonestusloa taotluses kajastatud kavandatavale tegevusele ja tegevusalale ülekantavaid aspekte ja järeldusi Avamere Kalakasvatus OÜ poolt Hiiu maakonnaga piirneval merealal paiknevatele potentsiaalsetele vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 esitatud hoonestusloa taotluse tarbeks koostatud eksperthinnangust (ELLE OÜ 2018. „Avamere Kalakasvatus OÜ avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega.“30) ning Avamere Kalakasvatus OÜ poolt esitatud Paldiski hoonestusloa kohta saadud tagasisidet.31 Üheks peamiseks keskkonnamõjudega seotud argumendiks KMH teostamise vajalikkuse suhtes on Lääne- Harju vallaga piirnevate merealade eutrofeerumise koondhinnang 2018. aastal TTÜ meresüsteemide instituudi poolt teostatud analüüsi „EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused“32 tulemuste alusel. Nimetatud analüüsi kohaselt on tegevuskohaga kattuvate või piirnevate merealade seisundihinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel halb (avamere ala GOF; rannikuveekogum 6, Pakri rannikuveekogum) (Joonis 2). 29 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-4968 30 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-11670 31 Avamere Kalakasvatus OÜ poolt Lahepere ja Pakri lahel paiknevate potentsiaalsetele vesiviljelusaladele hoonestusloa taotlus. 21.01.2019. 32 EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused (D5 ja D7), https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf 12 Joonis 2 Tegevuskohaga kattuvate või piirnevate merealade seisundihinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel. Allikas: TTÜ meresüsteemide instituut, 2018. Vastavalt kinnitatud veemajanduskavadele aastateks 2015-202133, ja veemajanduskava 34 meetmeprogrammile on Pakri rannikuvee kogumi puhul eesmärgiks hea seisundi saavutamine aastaks 2027. Mitte-hea seisundi määramise aluseks on fütoplanktoni kvaliteedielement, täpsemalt Chlα, füroplanktoni biomass ja KS-indeks35. Mitte-hea seisundi põhjuseks on nimetatud toiteaineid, antud juhul peetakse nende all silmas olulisi taimetoiteaineid lämmastikku ja fosforit. Peamiste saasteallikatena toob meetmeprogramm selle rannikuvee kogumi puhul välja hajukoormuse erinevatest allikatest, punktkoormuse (seotud inimasustusega), sadamad ja mererajatised ning laevatehased ning meetmetena veekogumiga seotud üldise keskkonnajärelevalve tõhustamise, jääkreostuse likvideerimise, punktkoormuse mõju vähendamise ja hajukoormuse vähendamise kanaliseerimata elanikkonna reovee nõuetekohase käitlemisega. Lisaks vajab täiendavaid uuringuid ebaselge päritoluga hajukoormuse allikate väljaselgitamine. 33 Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021, http://www.envir.ee/sites/default/files/laane- eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf 34 Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogramm, http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx 35 Keskkonnaagentuur, pinnaveekogumite koondseisund 2015. aastal, https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf 13 Joonis 3 Pinnaveekogumite, sh rannikumere veekogumite, koondseisund 2015. aastal. Allikas: Keskkonnaagentuur 2015. Eelpool toodud infole tuginevalt võib eeldada, et Pakri rannikuveekogum on tugevasti mõjutatud inimtekkelisest toitainete sissekandest. Kalakasvatuse keskkonnamõjude hindamisel tuleb kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvatusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolevat reostuskoormust ja reostusallikaid. Sügavamas mereosas paiknevalt alalt, kus vee sügavus on 50 meetrit ja enam, on saasteainete hajumine väga hea tänu hoovustele ja lainetusele, erilist tähelepanu tuleb aga suunata aladele, mis paiknevad rannale lähemal, madalamas vees. Kavandatava tegevuse ala paikneb linnualal, kus kaitstavateks loodusväärtusteks on erinevad merelinnud, sh krüüsel (eriti ohustatud liik Punases Raamatus, II kat Eestis), tutkas (ohustatud Punase Raamatu järgi, I kat Eestis), hahk, aul, lauluik jpt. aul. Natura alal ja selle lähialal on võimalik tegevust läbi viia, kui on kindel, et sellest ei kaasne negatiivset mõju ala kaitse-eesmärkidele. Natura 2000 alade puhul on oluline vältida kõikide selliste tegevuste, mis ei ole seotud kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisega, negatiivse mõju tekkimist kaitse eesmärgiks olevatele väärtustele, sh liikidele ja elupaigatüüpidele. Lisaks tuleb arvestada ja hinnata, et tegevusest ei avalduks negatiivset mõju Pakri maastikukaitseala kaitseväärtustele, milleks on mh rannikumaastikud ja ranniku elupaigatüübid. 14 Kokkuvõte strateegilistest aspektidest EL sinimajanduse strateegia36 näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutussevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014-202037 seab eesmärgiks Eestis kalakasvatuse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Kavandatav tegevus seostub positiivselt Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“38 ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“39 läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Arendaja kavandab kala väärindamist Eestis, millega luuakse kohalikul tasemel töökohti ja tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Kavandataval kalakasvatusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Avamere Kalakasvatus OÜ tegevus seostub ka Harju kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2014-202040 . Nimetatud strateegia toob välja vajaduse tagada kohalikule kalatööstusele kohalik tooraine ja luua võimalusi kohapeal kohaliku kala töötlemiseks, samuti tuuakse välja vajadus leida uusi kala väärindamise viise, mis eeldab erinevate kalandussektorite ettevõtete omavahelist koostööd. Eesti mereala planeering, mille põhilahendus41 on käesoleva taotluse kirjutamise hetkel avaldatud, toob dokumendi eesmärgina välja vajaduse Eesti mereala kasutuse pikaajaliste põhimõtete kokkuleppimise selleks, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisesse ja säilitamisesse ning edendada meremajandust. Eesti mereala pikaajaline tulevikuvisioon on: Eesti mereala on hea keskkonnaseisundiga, mitmekülgse ja tasakaalustatud kasutusega ning sinimajanduse kasvu soosiv. Üheks potentsiaalseks ja majanduse konkurentsivõimet parandavaks sinimajanduse valdkonnaks peetakse ka selle dokumendi järgi vesiviljelust. Seega toetab kavandatav tegevus ka mereala planeeringuga väljatoodud eesmärke. 36 Sinine majanduskasv, https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth_et 37 Eesti vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020, https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/vesiviljelus-arengustrateegia-2014-2020.pdf 38 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 39 Säästev Eesti 21 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf 40 Harju kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015-2020, http://www.harjukalandus.eu/images/docs/Strateegia/MEM- parandused/HKY_strateegia_2016_ministeeriumile_parandatud_18_10_2016.pdf 41 Eesti mereala planeering. Põhilahendus https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf 15 Kavandatava kalakasvatuse jaoks on probleemiks kalakasvatuseks forelli noorjärkude saamine ja kohalevedu. Igal aastal vajab kalakasvatus planeeritud mahtude juures ca 400-600 tonni 0,5 kg ettekasvatatud kala, millest vähemalt osa või kõik oleks võimalik tulevikus toota Eestis. Kalakasvatus tootmismahuga 2500 tonni roogitud kala aastas vajab kalasööta orienteeruvalt 2875 tonni. Kodumaiste kalasööda valmistajate olemasolul on võimalik sööta soetada ka kodumaiselt tootjalt. Teadaolevalt on 2018. aastal valminud Eesti Kalatootjate Keskühistu poolt Paldiskisse rajatud kalajahutehas, mille eeldatav toodang on 29000 tonni kalajahu ja kuni 13200 tonni kalaõli aastas. Ümber plaanitakse töödelda kuni 135 000 tonni toorkala aastas ning kavas on kasutada toormena kohalikku madalakvaliteedilist kala, mida inimtoiduks kasutada ei saa. Rajatav kalakasvatus on seotud nimetatud kalajahutehasega kahel moel – ühest küljest aitab see Läänemerest väljapüütud madalakvaliteedilise kala väärindamine kalajahuks otseselt viia välja merest täiendavalt toitaineid, teisest küljest on loodav kalakasvatus tulevikus potentsiaalne toodangu tarbija kui toode on konkurentsivõimeline teiste turul pakutavate kalasöötadega. Kalakasvatus on erineva kalakasvatuseks vajaliku tehnika jm vahendite tarbija – näiteks valmistab Eesti kohalik tootja, BLRT Grupp AS-i kuuluv Osaühing Marketex Marine, nii kalakasvatuspargaseid kui söödapraame, mida praegu müüakse teistesse riikidesse, sh Norrasse. Samuti on võimalik tellida kasvatuste töölaevad teistelt Eesti laevaehituse ettevõtetelt. Kalakasvatuse rajamine võimaldab kalatööstuse jääkide kasutamise tootearendus koostöös ettevõtjatega tuua turule uudseid tooteid, sh nišitooteid nagu nt toidulisandid (kollageen, kalaõli jmt). Väga oluline aspekt kavandatava kalakasvatuse juures on asjaolu, et kalakasvatuse alad hakkavad paiknema Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama lähedal, mis tähendab madalat aja- ja kütusekulu kalakasvatuse teenindamiseks, sh madalamad heited välisõhku mere- ja maanteetranspordist. Kala jõuab kiiresti kasvatusest töötlemisse, tulenevalt millest on tooraine kvaliteetsem. Pakri poolsaarel paikneb ka eespool kirjeldatud kalajahutehas, mis saaks vastu võtta kalatöötlemise jäätmed. Seega toetaks kavandatav tegevus ka ringmajanduse põhimõtteid, läbi kala maksimaalse ärakasutamise, kala kui toote eluringi ökoloogilise jalajälje vähendamise ja tarneahelate lühendamise. Kokkuvõte keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta Käesolevat taotlust esitav arendaja peab keskkonnaeksperdi hinnangutele tuginedes tõenäoliseks, et alternatiivsete tegevusstsenaariumite keskkonnamõju hindamise tulemusel on võimalik leida tegevusalternatiiv, mis ei kahjusta tegevuspiirkonna mereala (Pakri rannikumere veekogumi ja Soome lahe avamere mereala GOF) seisundit ega pane ohtu pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kehtivas veemajanduskavas ja selle meetmeprogrammis on välja toodud Pakri rannikuveekogumi halb koondseisund. Merestrateegia loetleb eesmärgid, mis on vaja saavutada mere hea seisundi hoidmiseks. Soome pikaajaliste kalakasvatuskogemuste ja läbiviidud seisundihindamiste jt analüüside alusel võib üldistada, et asukoha õige valiku ja tõhusate keskkonnameetmete rakendamise puhul on võimalik vältida olulise negatiivse mõju tekkimist mereelustikule ja kaitstavatele loodusobjektidele42. Kalakasvatuse loomine Harju maakonnaga piirnevale merealale logistiliselt, keskkonnamõjude seisukohast ning kalakasvatuslikest aspektidest lähtuvalt sobivasse asukohta Paldiski lõuna- ja põhjasadama lähedusse, 42 Kansallinen vesiviljelyn sijainninohjaussuunnitelma https://mmm.fi/documents/1410837/1801200/Kansallinen+vesiviljelyn+sijainninohjaussuunnitelma/55a022d6-054b- 4136-b8b3-bcae09e53379 16 aitab kaasa Euroopa Liidu, Eesti ja Harju maakonna strateegiliste arengueesmärkide saavutamisele, sh mere vesiviljeluse arendamisele ja kohaliku ettevõtluse edendamisele. Kavandatava tegevuse üldine tehniline kirjeldus ja võimalikud leevendusmeetmed Avamere kalakasvatuse raames plaanitakse Harju maakonna Lääne-Harju valla põhjarannikuga piirneval merealal, Lahepere lahes, paigaldada kalasumbad vikerforelli kasvatamiseks märgitud alale (ala A). Sumpade ja kalakasvatuse välisilmet illustreerib allolev joonis (Joonis 4). Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3. Teise ala (ala B), Pakri lahes, peamine eesmärk on sumpade hoiustamine talveperioodil. Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4 – 3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia kaheaastased kalad suurusega 500-600 grammi. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. See lahendus võimaldaks täiendava ettevõtlusvõimaluse ja töökohtade loomist Eestisse, samuti valdkonna teadmiste ja kompetentsi säilitamist ja edendamist Eestis. 43 Joonis 4 Avamere kasvatuse üldvaade (allikas: HvalpsundNet ) Kalade kasvatamine meres algab igal kevadel aprillis-mais, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja jääoludest. Kasvatushooaeg lõpeb novembris ja kalade realiseerimine toimub oktoobrist-detsembrini. Tegevusala paikneb Eesti põhjarannikul, kus sügavused on vahemikus 10-35 meetrit ja kus sügavamate veekihtide veetemperatuur ei tõuse eeldatavalt üle vikerforelli jaoks maksimaalse sobiva veetemperatuuri. Vette jõudvate toitainete hajumine on tänu suuremale sügavusele ja avatusele avamerele parem kui madalamas rannikumeres või lahtedes. Lisaks plaanitakse alal rakendada sumpade perioodilist ümbertõstmist vastavuses tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tehtava pidevseire andmetega - juhul, kui 43 Hvalpsund Net, http://hvalpsund.com/hvalpsund-net-value-safety-and-common-sense/ 17 on märgata setete kogunemisest tulenevat põhja ja põhjalähedase veekihi olulist seisundi halvenemist, paigutatakse sumbad ümber naaberalale, et lasta kasutatud alal puhastuda ja taastuda. Kalade söötmine toimub vastavate söödapraamidega, näiteks mahutavusega ca 240 tonni. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. Arendaja kavandab tegevusega paralleelselt keskkonnaseire läbiviimist, negatiivsete keskkonnamõjude ennetamiseks kalakasvatusest. Määratavate näitajate loetelu täpsustatakse pädeva asutuse (vee loa andja) ettepanekute ja keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel. Tõenäoliste tegevusega kaasnevate keskkonnamõjudena on esialgse analüüsi käigus identifitseeritud järgmised: Peamine ja kõige olulisem mõju allikas on kalade toitmine. Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 2500 tonni. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg (sööta kalade juurdekasvu kilo kohta), on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2875 tonni aastas. Aastas kasutatava söödakogusega merre viidava lämmastikku netokogus on maksimaalselt 96,85-122,5 tonni ning fosfori netokogus maksimaalselt 7,25-13 tonni. Toitainetest on söödas leiduv P vees vähelahustuv, samas N osaliselt kergestilahustuv ja seetõttu N kaod läbi otsese vette lahustumise on suuremad ning mõju keskkonnale samuti. Söödapõhise toitainekoormuse arvutamisel on oluline arvesse võtta ka seda, milline osa söödas leiduvatest toiteainetest on vees lahustuvad ja seega kergesti kättesaadavad ka fütoplanktonile jt fotosünteesijatele ja mis seega kiirendab veekogude eutrofeerumist, ja milline osa on vähe- või mittelahustuv. Toitainekoormuse hindamine peaks arvesse võtma ka väljundvoogusid ehk kui palju kasvatatavate kalade ja leevendusmeetmetega veekogust toitaineid välja viiakse. Hoonestusloa taotluses ei esitata täpset lõplikku koormusarvutust, kuna kasvatusalade valik ja ulatus ning kasvatatavate kalade kogus täpsustuvad KMH käigus, mille tulemusena sõnastatakse ka leevendavad meetmed. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – liigilise koosseisu ja arvukuse muutumine; 3. Merekaladele ja vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused; 5. Inimese heaolule – visuaalne häiring, konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh konkurents mereruumile). Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) tõenäolise arvukuse suurenemise ning sotsiaalmajanduslikust aspektis ettevõtluse aktiviseerumise piirkonnas (millega kaasnevad täiendavad töökohad ja maksulaekumine kohalikule omavalitsusele ning riigieelarvesse). Potentsiaalsete leevendusmeetmetena on esialgse analüüsi käigus välja toodud järgmised meetmed: Oluline on rakendada sisend- ja väljundvoogusid tervikuna haaravat ja arvestavat keskkonnameetmete rakendamist. Vähendada tuleb sisendvoogu, millest peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik, vähendatud lahustuva toitainete osakaaluga söödaretseptide valik ja optimaalsed söödakogused. 18 Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme – aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Sellised võimalused on eelkõige: 1. Läänemerest pärit toorainest (nt Läänemere kalast) toodetud kalasööda kasutamine; 2. Kalapüük, sh võõrliikide väljapüüdmine; 3. Karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena; 4. Pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu. Seejuures ei saa eeldada, et arendaja rakendab meetmeid ja viib ellu tegevusalternatiivi, mis on majanduslikust ja tehnilisest aspektist elluviidamatud. Lisaks kavandatakse järgmiste meetmete rakendamist:  kattevõrgud sumpade kaitseks lindude eest, mis takistavad lindude toitmiskäitumise muutusi;  kalavõrkude (testvõrkude) paigaldamine piirkonda vikerforelli kui võõrliigi loodusse pääsemise juhtumite kindlakstegemiseks. Vajadusel paigaldatakse ka hülgekaitsevõrgud. Avamere Kalakasvatus OÜ kavandab kasvatusalal keskkonnanäitajate pidevat seiret automaatmõõteseadmetega, samuti perioodilist proovivõttu sügavamatest veekihtidest, ja pinnakaamerate paigaldamist kalade seisundi ja aktiivsuse jälgimiseks. Arendaja jälgib ühtlasi pidevalt tehnoloogia arengut ja rakendab võimalusel uusi keskkonnasõbralikumaid meetodeid ja tehnoloogiaid. Eesmärgiks on vähemalt nullheite saavutamine, mida arvestatakse kalakasvatuse ja selle keskkonnamõjude leevendamiseks rakendatavate keskkonnameetmete sisend- ja väljundvoogude bilansina. Kalakasvatustes tuleb kasutada ka ravimeid, sh antibiootikume. Tänu vaktsineerimisele on kaasaegsetes kalakasvatustes antibiootikumide kasutamise kogused märgatavalt vähenenud, antibiootikume kasutatakse vaid erandkorras. Avamere Kalakasvatus OÜ kasvatustes on kõik kalad vaktsineeritud. Antibiootikumide kasutamise vähenemist seoses vaktsineerimise kasutuselevõtuga iseloomustab alljärgnev joonis (Joonis 5) Norra kalakasvatuse kohta. 19 Joonis 5 Antibiootikumide kasutus Norra kalakasvatustes aastatel 1979-2016. Allikas: Salmon Farming Industry Handbook 201744 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olevad ehitised on kalakasvatuse kompleksid ja nende otstarve on kalade kasvatamine avameres. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning olulised muud tehnilised andmed Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 2 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad kuni 6 meetri sügavusele. Kokku on ühe rajatise kõrgus 8 meetrit. Juhul, kui sumpadele paigaldatakse alla ka koonused surnud kalade kogumiseks, kasvab sumpade sügavus 12-15 meetrini. Seega on rajatiste maksimaalne kogu kõrgus koos kogumiskoonustega 17 meetrit. Kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust, vt Joonis 6 ja Joonis 7), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid 44 Salmon Farming Industry Handbook, 2017, http://hugin.info/209/R/2103281/797821.pdf 20 varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). Kogu kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon salvestatakse automaatselt digitaalsel kujul. Merevee seire info salvestatakse andmepilve ja on nähtav kõigile volitatud isikutele. Sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38,2 m ja perimeeter 120 m. Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale kasvatuskoha ja kasvatusmahu selgumist. Sumbaraami külge on kinnitatud 0,8-1 m kõrgused vertikaalsed torud, mille peale kinnitub reeling ja ohutustrossid, mille külge töötajad saavad kinnitada turvakarabiinid juhul, kui on vaja töötada sumbaraami peal. Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 25 ja enam meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud ca 6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Sumpadest põgenemise takistamine on oluline, vältimaks kasvatuse kalade loodusesse pääsemist ja sellest põhjustatud ohte looduslikele kalapopulatsioonidele (haiguste levitamine, ristumine looduses elavate kaladega ja sellega genofondi muutmine). Surnud kalade kogumiseks on sellise sügavusega aladel võimalik paigutada sumpade alla kogumiskoonused, millega koos ulatuvad sumbad 12-15 meetri sügavusele allapoole veepinda. Sumba võrgusilma suurus sõltub kasvatatava kala keskmisest suurusest. Kalade puhul, kes on suuremad kui 0,4-0,5 kg, on võrgusilma suurus tavaliselt 18-25 mm. Võrk on valmistatud tugevatest nailonkiududest, mida töödeldakse UV-kiirguse eest kaitsva vahendiga, mis moodustab katte päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks. Sumba keskel on plastikust linnuvõrgu tugiraam kõrgusega 1,5-2 meetrit - sumbad on kaetud linnuvõrguga, et hoida linde kalakasvatussumpadest eemal ja vältida röövlindude põhjustatud kahjusid kalakasvatusele, samuti muutusi looduslike linnuliikide toitumiskäitumises. Iga sumba kogupindala on 1146 m2 ja maht 6880 m3. Vajadusel, kui see ilmneb keskkonnamõju hindamise ja projekteerimise faasis, võib kasutada ka teiste mõõtmetega sumpasid. Joonis 6 HD450 sumbaraami konstruktsioon 21 Joonis 7 HD315 sumbaraami konstruktsioon Sumpade paigutamisel alale kasutatakse ruutpaigutust (Joonis 8). Sumbad paigutatakse 2 X 8 ruudustikuna. Sumpade vahele jäetakse piisav vahemaa söödapraami liikumiseks (olenevalt alast 100 kuni 500 m). Joonis 8 HD315 sumbaraamide ankurdusskeem 22 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala Aladele paigutatakse kokku 16 sumpa 2 X 8 ruudustikus. Sumpade vahele jäetakse sööda- ja hoolduspraami liikumiseks piisavalt ruumi (vastavalt alale 100-500 meetrit). Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Ehitiste ehitisealune pind on kokku 16 X 1 146 m2 = 18 336 m2 (ca 1,83 ha) Juurde arvestatakse kinnitussüsteemide ja kalavõrkude (testvõrgud kasvatuse kalade põgenemiste kindlakstegemiseks) ja/või hülgevõrkude, karbi- või vetikakasvatuse liinide või võrkude jaoks vajalik ala. Juurde arvestatakse ka piisav ala sumpade ümberpaigutamise võimaldamiseks juhul, kui tegevuse keskkonnamõju jälgimise tulemused näitavad merepõhja seisund halvenemist kogunevate setete tõttu. Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub keskkonnamõju hindamise tulemusel, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka sumpade koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vastavalt veeseaduse § 222 lõikele 4 võib hoonestusloa andmisel avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratletud koormatava alaga maksimaalselt kuni 33 protsendi ulatuses nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus.45 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Avaliku veekogu koormatava ala suurus ruutmeetrites hõlmab ehitiste ehitisealuse pinna; ankurdamissüsteemide, hülgekaitse-, kala- ja karbivõrkude või -liinidega hõlmatud pinna; sumpade hoolduseks ja kalade toitmiseks praamile liikumiseks vajaliku ala ning ala sumpade ümberpaigutamiseks. Kokku on käesoleva hoonestusloaga piiritletud alade (Joonis 1 alad A ja B) suurus kokku ca 185 ha. Kavandatavaks tegevuse peamine ala, Lahepere lahes, jääb väljapoole Natura 2000 võrgustiku Pakri hoiuala. Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub keskkonnamõju hindamise tulemusel, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed. Ka sumpade koguarv ja seega taotletava koormatava ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Arendaja riskiks on asjaolu, et teatud tootmismahust allapoole ei ole kavandatav tegevus enam kasumlik ning tegevuse kavandamisest tuleb majanduslikel kaalutlustel loobuda. 45 Veeseadus. 23 Alade koordinaadid Ala A Ala B Nurgakoordinaadid 1 X 6584586 6576028 Y 508603 504584 2 X 6584394 6575325 Y 508823.1 504618 3 X 6582546 6575247 Y 507997 503962 4 X 6548346 6575863 Y 507242 503824 6. Uuringu kirjeldus Enne taotluse esitamist arendaja uuringuid läbi viia ei soovi. Enne tegevusloa väljastamist tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Keskkonnaeksperdi poolt on välja toodud (keskkonnaaspektide kokkuvõttes väljatoodud materjalidele tuginedes) järgmiste uuringute eeldatav tegemise vajadus keskkonnamõju hindamise teostamise käigus:  Olemasoleva seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel, keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest. Vajadusel täiendavad uuringud.  Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hinnata hoovuseid ja lainetust tegevuseks valitud piirkondades. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine valitud tegevuskoha alternatiivide puhul.  Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloom ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Olemasolevate andmete ja uuringute põhjal hinnata 24  keskkonnamõjud alternatiivsetes kohtades ja/või alternatiivsete tehnoloogiate korral. Vajadusel täiendavad uuringud.  allveearheoloogilised uuringud ja lõhkemata lõhkekehade otsingud.  Natura hindamine keskkonnamõju hindamise osana. Kogu tegevuse ajal peab toimuma kalakasvatuse keskkonnamõjude seire, millega hinnatakse tegevuse mõju vee füüsikalis-keemilistele seisundinäitajatele (temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, Chl- a, toitained). Täpsed seirevajadused näitajate ja seiresageduse osas selguvad keskkonnamõju hindamise käigus, kui täpsustuvad ka leevendusmeetmed (nt kas alustatakse karbikasvatusega) 7. Hoonestusloa taotletav kestus Avamere Kalakasvatus OÜ taotleb hoonestusluba vastavuses veeseaduse § 224 lõige 4, mille kohaselt (kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering ja kui planeerimismenetlus ei ole lõppenud) kehtib hoonestusloa menetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta peale planeeringu kehtestamist. Indrek Kasela Juhatuse liige Avamere Kalakasvatus OÜ /Allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: digitaalses allkirjas Toomas Kõuhkna Juhatuse liige Avamere Kalakasvatus OÜ /Allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: digitaalses allkirjas Lisa 1 I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad kavandatava tegevuse alal 25  EELNÕU EELHINNANG Avamere Kalakasvatus OÜ (registrikood 14645203, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 141, 11314) esitas 23.01.2019 hoonestusloa taotluse ning täiendatud taotluse 31.03.2020 veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218 alusel hoonestusloa taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 219 lg 1 alusel otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 3 alusel otsustaja annab 1 eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 3 lg 1 p 2 alusel, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 7 p 2 ja § 9 lg 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral, § 15 p 8 sätestab, et tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Planeeritava vikerforelli kasvatuses on sööda tarbimine umbes 2875 tonni aastas. Lisaks on teada, et kavandatav tegevus planeeritud Pakri saarte lähistele, kus on Natura 2000 linnu- ja loodusala. Eelhinnang on koostatud hoonestusloa taotleja esitatud andmete alusel ning aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatava tegevuse kirjeldus Hoonestusloa taotluse alusel kavandab Avamere Kalakasvatus OÜ (edaspidi arendaja) Harju maakonna Lääne-Harju valla põhjarannikuga piirneval merealale Lahepere lahte (ala A) ning Pakri lahte (ala B) kavandatakse talve hooajal sumpade hoiustamist võimalusel koos maimude ja noorkaladega. Lahepere lahe sügavus on 10-35 meetrit, Pakri lahe sügavus on kuni 30 meetrit. Paldiski laht on tugevalt mõjutatud Paldiski sadama laevaliiklusest. Lahepere lahes (ala A), planeeritakse kalakasvatust vikerforelli (Oncorhynchus mykiss), sõltuvalt ilmastikuoludest ja jääoludest aprillist-maist kuni novembrini, mil kasvatushooaeg lõppeb. Kalade realiseerimist planeeritakse oktoobrist-detsembrini. Pakri lahte (ala B) viiakse sumbad pukseerituna töölaeva taga, tavaliselt oktoobrikuu lõpus, kuid periood võib mõningal määral lüheneda või pikeneda sõltuvalt ilmastikuoludest. Sumpadesse plaanitakse jätta noorkalad ja maimud. Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse, vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt kuni 2500 tonni Kodumaiste kalasööda valmistajate olemasolul on võimalik sööta soetada ka kodumaiselt tootjalt. Teadaolevalt on 2018. aastal valminud Eesti Kalatootjate Keskühistu poolt Paldiskisse rajatud kalajahutehas, mille eeldatav toodang on 29000 tonni kalajahu ja kuni 13200 tonni kalaõli aastas. Ümber plaanitakse töödelda kuni 135 000 tonni toorkala aastas ning kavas on kasutada toormena kohalikku madalakvaliteedilist kala, mida inimtoiduks kasutada ei saa. Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3. Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4-3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500-600 grammi. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Kalade kasvatamine meres algab igal kevadel aprillis-mais, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja jääoludest. Kasvatushooaeg lõpeb novembris ja kalade realiseerimine toimub oktoobrist- detsembrini. Tegevusala paikneb Eesti põhjarannikul, kus sügavused on vahemikus 10-35 meetrit ja kus sügavamate veekihtide veetemperatuur ei tõuse eeldatavalt üle vikerforelli jaoks maksimaalse sobiva veetemperatuuri. Kavandatud on rakendada sumpade perioodilist ümbertõstmist vastavuses tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tehtava pidevseire andmetega - juhul, kui on märgata setete kogunemisest tulenevat põhja ja põhjalähedase veekihi olulist seisundi halvenemist, paigutatakse sumbad ümber naaberalale, et lasta kasutatud alal puhastuda ja taastuda. Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 2 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad kuni 6 meetri sügavusele. Kokku on ühe rajatise kõrgus 8 meetrit. Juhul, kui sumpadele paigaldatakse alla ka koonused surnud kalade kogumiseks, kasvab sumpade sügavus 12-15 meetrini. Seega on rajatiste maksimaalne kogu kõrgus koos kogumiskoonustega 17 meetrit. Kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega. Kogu kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon salvestatakse automaatselt digitaalsel kujul. Merevee seire info salvestatakse andmepilve ja on nähtav kõigile volitatud isikutele. Sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38,2 m ja perimeeter 120 m. Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale kasvatuskoha ja kasvatusmahu selgumist. Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 25 ja enam meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud ca 6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Sumpadest põgenemise takistamine on oluline, vältimaks kasvatuse kalade loodusesse pääsemist ja sellest põhjustatud ohte looduslikele kalapopulatsioonidele (haiguste levitamine, ristumine looduses elavate kaladega ja sellega genofondi muutmine). Surnud kalade kogumiseks on sellise sügavusega aladel võimalik paigutada sumpade alla kogumiskoonused, millega koos ulatuvad sumbad 12-15 meetri sügavusele allapoole veepinda. Iga sumba kogupindala on 1146 m2 ja maht 6880 m3. Vajadusel, kui see ilmneb keskkonnamõju hindamise ja projekteerimise faasis, võib kasutada ka teiste mõõtmetega sumpasid. Sumpade paigutamisel alale kasutatakse ruutpaigutust. Tegevus on seotud planeerimisdokumentidega, sh Eesti kalanduse strateegia 2014-2020, mille eesmärk on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise-ja välisturgudel. Kavandatav tegevus on otseselt seotud strateegia dokumendiga. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014-2020 eesmärgiks on Eestis kalakasvatuse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Kavandatav tegevus on otseselt seotud strateegia dokumendiga. kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutussevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele. Kavandatav tegevuse ei ole ette näha loodusressursside kasutamise va meri. Põhiline energiakasutus tuleneb söödapraami kasutamisel. Samuti tekitab söödapraam müra ja vibratsiooni, kuid see eeldatavalt ei häiri elanikkonda. Jäätmete teke tuleb ära lahendada keskkonnamõju hindamisel ning projekteerimisel. Pakri poolsaare lähistel on oluline veeliiklusala ning seetõttu tehakse koostööd Veeteede Ametiga alade sobivuse osas ning veeliikluse ohutuse tagamisel. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Kavandatava tegevuse mõju elanikkonnale selgub keskkonnamõju hindamise käigus, kuid eeldatavalt luuakse uusi töökohti, luuakse piirkonda uusi oskusi ja teadmisi avamere kalakasvatusest. Keskkonnamõju hindamise käigus selgub reostuskoormus ja selle mõju elanikkonnale, kas rannaalad muutuvad seoses sellega või mitte. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2015-2021) alusel on Pakri lahe rannikuveekogum on kesises seisundis ning 2021. aastaks on seatud eesmärgiks hea seisundi saavutamine. Veemajanduskava meetmeprogrammi alusel põhiliseks rannikuvee reostuse põhjuseks on mererajatised, laevatehased, sadamad, hajukoormus endistest tööstusaladest või tööstusobjektidest, alla 2000 ie reoveepuhastid, hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. Seetõttu ei ole ka teada, kas piirkonda kavandatav tegevus võimalik on. Kavandatav tegevus on planeeritud Pakri poolsaare lähistele merealale. Valitud hoonestusloa alune ala A asub Pakri linnu- ja hoiuala vahetusläheduses ning ala B kattub osaliselt Pakri linnu- ja hoiualaga, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. Natura eelhinnang Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Vastavalt hoonestusloa taotluses olevale joonisele 1, kavandatakse vikerforelli kasvatada Pakri hoiuala ja Pakri linnuala lähistel ning sumpasid kavandatakse hoiustada osaliselt Pakri hoiu- ja linnualaga kattuval alal. Pakri hoiuala (KLO2000167) kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede lehtersuudmete, laiade madalate lahtede, esmaste rannavallide, püsitaimestuga kivirandade, väikesaarte ning laidude, rannaniitude, hallide luidete, vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, kadastike, lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude, alvarite, lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode, liigirikaste madalsoode, vanade laialehiste metsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Pakri maastikukaitseala (KLO1000113) on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks. Lähedal asub ka Laulasmaa maastikukaitseala (KLO1000165) Maastikukaitseala eesmärk on piirkonna rannamaastiku kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - püsitaimestuga liivarandade, metsastunud luidete ja lubjakivipaljandite kaitseks ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - vasakkeermese pisiteo (Vertigo angustior), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks. Käesoleval ei ole TTJA-l andmeid, et kavandatava arenduse lähistele on kavas veel täiendavaid tegevusi planeeritud merealale. Paldiski Põhja sadama lähistele on kavandatud Paldiski pump- hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama, kuid see jääb lähedal asuvatest Natura aladest välja. Kuna ei ole teada täpselt kavandatava avamere kalakasvatuse reostuskoormust ning mõju suurust ja selle tulemusel ka mõju Natura 2000 aladele, siis TTJA hinnangul tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning Natura asjakohane hindamine, mis näitab kas ebasoodne mõju Natura aladele avaldub või mitte ja millises ulatuses. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Hoonestusloa taotlusest lähtuvalt planeeritud ala suurus on 1370000 m2 (ala A) ja 480 000m2 (ala B), mis hõlmab ehitise alune pindala on 18 336 m2, ankurdamissüsteemide, hülgekaitse-, kala- ja karbivõrkude või -liinidega hõlmatud pinna, sumpade hoolduseks ja kalade toitmiseks praamile liikumiseks vajaliku ala ning ala sumpade ümberpaigutamiseks. Mõjutatud on põhiliselt lähiümbrus nii elanike poolest kui ka keskkonnamõju poolest. Eeldatavalt elavneb tööturg ning ettevõtlus piirkonnas ning kompetentsi edendamine Eestis. Suureks keskkonnamõjuks on kalakasvatuse rajamisega kalasööt. Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 2500 tonni. Keskmine söödakoefitsient Avamere Kalakasvatus OÜ kalakasvatustes on 1,15, kuid võimalik on saavutada ning praktikas on ka saavutatud parem efektiivsus ca 1 kuni 1,05, seda sobivate keskkonnatingimuste (kõrge vees lahustunud hapniku sisaldus, kaladele sobiv veetemperatuur) ning hea omastatavuse ja optimaalse toitainete osakaaluga söötade kasutamise koostoimes. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg (sööta kalade juurdekasvu kilo kohta), on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2875 tonni aastas. Söödana on planeeritud kasutada söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Söödas sisalduv toitainete kogus on 0,7 - 0,8 % fosforit ja 6,16 - 6,64 % lämmastikku. Kogu aastas kasutatava söödakoguse peale on söödaga merreviidavat lämmastikku 96,85-122,5 tonni (neto) ning fosforit 7,25-13 tonni (neto). Kasvatusalade valik ja ulatus ning kasvatatavate kalade kogus täpsustuvad keskkonnamõju hindamise käigus, mille käigus pakutakse välja ka leevendusmeetmed. Söötmine toimub praamilt ning seda tehakse vaid senikaua, kuni kalade söögiisu on rahuldatud. Kuna vikerforell toitub veepinnal, on kalade toitumisaktiivsus selgelt näha. Kalade toitumisaktiivsust saab jälgida ka kaldalt, sumpadele paigaldatud pinnakaamerate kaudu. Planeeritakse valida sööt, mis ei lagune veega kokkupuutel kiiresti. Merre jõudva toitainete negatiivne mõju võib põhjustada vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao, vee liigilise koosseisu ja arvukuse muutumise, merekalade ja vee- ning rannikulindude seisundi halvenemise, rannikumaastike muutusi, inimesele visuaalse häiringu, konkurentsi ressurssidele. Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) tõenäolise arvukuse suurenemise ning sotsiaalmajanduslikust aspektis ettevõtluse aktiviseerumise piirkonnas. Arendaja on taotluses välja toonud keskkonnamõju leevendusmeetmed. Peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik, vähendatud lahustuva toitainete osakaaluga söödaretseptide valik ja optimaalsed söödakogused. Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme, aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Kasutades Läänemerest pärit toorainest toodetud kalasööta, võõrliikide väljapüüdmine, karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena, pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu. Lisaks kavandatakse paigaldada kattevõrgud sumpade kaitseks lindude eest, mis takistavad lindude toitmiskäitumise muutusi, kalavõrkude (testvõrkude) paigaldamine piirkonda vikerforelli kui võõrliigi loodusse pääsemise juhtumite kindlakstegemiseks. Vajadusel paigaldatakse hülgekaitsevõrgud. Eelhinnangu järeldus Hoonestusloa taotlusega taotletakse kalakasvatus rajamist Pakri poolsaare lähipiirkonda, ning osaliselt Natura 2000 linnu- ja loodusala vahetuslähedusse. Kavandatava tegevuse juures on kalade sööt kõige suurem keskkonnamõju allikas, siis käesoleval ajal ei ole teada, kuidas see mõjutab ümbritsevat keskkonda. Arvestades, et Pakri rannikumere seisund on kesine ning aastaks 2021 peab veekvaliteet olema parendatud, siis ei ole teada kuidas kavandatav tegevus veekvaliteedile mõjub. Tuginedes eeltoodule on TTJA seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimiseks on eelnevalt vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine ning asjakohane Natura hindamine.Täpsem kavandatava tegevuse mõju ulatus selgub keskkonnamõju hindamise käigus. Piiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole.  Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Nimekirja alusel 19.05.2020 nr 16-7/19-0303-022 Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219-229 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Avamere Kalakasvatus OÜ (registrikood 14645203) esitas 31.03.2020 TJA-le parandatud hoonestusloa taotluse, millega muudeti 23.01.2019 esitatud hoonestusloa taotluses kavandatud tegevuse koormatava ala koordinaate ning varasema nelja ala asemel on valitud kaks ala, millel vesiviljelust arendada. Selle tulemusel on kavandatav vikerforelli aastane juurdekasv 2500 tonni. Kavandatav tegevus on planeeritud Pakri ja Lahepere lahes avamere kalakasvatuse rajamiseks. Kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa. Ehitiste ehitisealune 2 pindala on 18 336 m , kokku on koormatava ala pindala 185 ha. Vastavalt VeeS § 219 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Tuginedes eeltoodut, edastame 31.03.2020 Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi. Samuti palume seisukohta keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: Eelhinnang Hoonestusloa taotlus Liina Roosimägi 6672004 [email protected]