Kiri

MUHU VALLAVALITSUS Veeteede Amet [email protected] 28 .0 5 .2020 nr 7-6/317 Kuivastu sadama detailplaneeringu algatamisest teavitamine ja detailplaneeringu l ähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine Planeerimisseaduse § 128 lg 8 kohaselt teavitame Teid, et Muhu Vallavolikogu algatas oma 30.04.2020. a. otsusega nr 134 Kuivastu sadama detailplaneeringu. Detailplaneering hõlmab maaüksusi Kuivastu hotell (katastritunnus 47801:008:0278), Kuivastu sadam (katastritunnus 47801:008:0259) ja Kuivastu sadam (katastritunnus 47801:008:0753) ning Kuivastu sadama maaüksusega piirnevat rannikumerd. Planeeritava ala pindala on kokku ca 9,6 ha. Planeeringu eesmärgiks on Kuivastu sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemine. Ühte piirkonda soovitakse koondada sadama sõidukite ja muu hooldustehnika hoiuruumid, kavandada hoone veesõidukite hooldustööde teostamiseks ja väikelaevade tootmiseks. Kavandatakse sadama sõiduradade laiendamine, erinevate sõidukite parkimisalad, elektrisõidukite laadimisala ja määratakse päkesepaneelide paiknemiskohad elektrieneriga tootmiseks. Planeeringuala jääb valdavas ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse. Planeeringuga soovitakse ranna ehituskeeluvööndit vähendada, sellest tulenevalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille puhul lasub kohalikul omavalitsusel kohustus kaalutleda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Lähtuvalt Muhu Vallavalitsuse koostatud keskkonnamõjude eelhinnangust ja Keskkonnaameti seisukohast, et kavandatavad tegevused ei avalda eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik, otsustas Muhu Vallavolikogu mitte algatada Kuivastu sadama detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist. Planeerimisseaduse § 81 lg 1 kohaselt esitame Teile Kuivastu sadama detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks . Palume Teil esitada vastavad ettepanekud 30 päeva jooksul. Juhul, kui nimetatud tähtaja jooksul Teie poolt ettepanekuid ei esita ta , loeme, et Teil puuduvad detailplaneeringu lähteseisukohtade osas ettepanekud. Kuivastu sadama detailplaneeringu algatamise otsus ja detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu on lisatud kirjale. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Tamm maa- ja planeeringunõunik Lisa 1 Muhu Vallav alitsuse ... 2020 . a korraldusele nr (EELNÕU) DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Kinnitatud Muhu Vall avalitsuse korraldusega nr number ja kuupäev Detailplaneeringu nimetus Kuivastu sadama detailplaneering Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeritav ala TAOTLEJA Taotleja nimi AS Saarte Liinid Isikukood/ registrikood 10216057 Aadress Rohu 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, 93819 Saare mk. Kontaktisik Jalmar Jõksi e-post [email protected] Telefon 5070708 PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS: Kinnistu(te) pindala 9,6 ha - m² Detailplaneeringuala pindala 9,6 ha - m² DETAILPLANEERINGU EESMÄRK: DP koostamise eesmärk on sadama territooriumi maakasutus- ja ehitustingimuste määramine. Detailplaneeringuga koonda takse ühte piirkoda sadama sõidukite j a hooldustehnika hoiuruumid, kavandadatakse hoone veesõidukite hooldustööde teostamiseks ja väikelaevade tootmiseks , kavandatakse võimalus sadama sõiduradade laiendamise ks lammutatava hoone ja teiste rajatiste arvelt, vajadusel ka veeala arvelt. Planeeringuga kavandatakse päikesepaneelide paigaldamine elektrienergia tootmiseks ja parkimisalad elektrimootoriga sõidukite laadimiseks ning veokite ja teiste sõidukite parkimiseks. Detailplaneeringu lähtematerjalid PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS: Maaüksus t e lähiaadress id Kuivastu hotell, Kuivastu sadam, Kuivastu sadam Katastriüksuse tunnused 4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 2 7 8 4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 2 5 9 4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 7 5 3 Kinnistu numbrid 9 8 9 7 3 4 1 0 1 0 2 3 4 1 0 1 0 2 3 4 Olem a solev sihtotstarve Ärimaa, tootmismaa, transpordimaa GEODEETILINE ALUSPLAAN: puudub GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering, kehtestatud Muhu Vallavolikogu 17.10.2008.a määrusega nr 29 OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub MENETLUSTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV Jah EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE Jah maakorralduslikud ja ehituslikud nõuded . PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDELE JUURDEPÄÄSUD JA KRUNTIDE TÄISEHITUS Lahendada detailplaneeringuga KRUNTIDE SIHTOTSTARVE Ärimaa, tootmismaa, transpordimaa HOONESTUSE PÕHIMÕTTED (LUBATUD EHITISTE ARV KRUNDIL, EHITISTEVAHELISED KUJAD, EHITISTE LUBATUD SUURIMAD EHITUSALASED PINNAD, TULEPÜSIVUSKLASS, KÕRGUSLIK SIDUMINE, LUBATUD SUURIM KÕRGUS, LAMMUTATAVAD EHITISED) Hoonestuse kavandamisel lähtuda Muhu valla üldplaneeringu peatükkides 3.2 ja 3.4 vastavalt ärimaale ning tootmismaale sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustest SERVITUUDID Selgitada välja servituutide seadmise vajadus TEED Olemasolev tee, laiendused l ahendada detailplaneeringuga . Säilitada ja määrata avalikku kasutusse olemasolev ligipääs Virtsu-Kuivastu jäätee trassile ning juurdepääs ümberkaudsetele hoonestatud kinnistutele. PARKIMISTINGIMUSED Lahendada detailplaneeringuga HEAKORD JA HALJASTUS Lahendada detailplaneeringuga Insenervõrkude rajamise tingimused VEEVARUSTUS Lokaalne . Tagada Kuivastu sadama maaüksuse naabruses asuvate Mere, Tamme, Tuule, Jaani-Laasu, Silvia, Indreku, Kuuse ja Mihkli maaüksustel asuvate majapidamiste jätkuv joogiveega varustamine. Detailplaneeringuga lahendada nõuetekohase aastaringselt kasutatava tuletõrje veevõtukoha rajamine sadama territooriumile. KANALISATSIOON Lokaalne SADEVETE KANALISATSIOON Lokaalne SOOJUSVARUSTUS Lokaalne ELEKTER Lahendada vastavalt tehnilistele tingimustele . Detailplaneeringu plaanil peab olema näidatud süsteemi paiknemine, selle tehnoloogilised ühendused. Näha ette võimalus süsteemi hoolduseks, remondiks või likvideerimiseks. Anda päikesepaneelide suurim lubatud kõrgus ning vajadusel muud ehituslikud- ja kujunduslikud tingimused . Päikesepaneelide paiknemise kavandamisel arvestada, et paneelidelt peegelduv päikesevalgus ei tohi riigiteel liiklejaid pimestada ega häirida. SIDE Lahendada vastavalt vajadusele MÄRKUSED: Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire. ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA: Kaitseministeerium Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Lennuamet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Päästeamet Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Veeteede A met Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad. Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja puudutatud isikute kaasamine DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE, KOOSSEIS JA SISUSTAMINE Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019.a. määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.) DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000 GEODEETILINE ALUSPLAAN KRUNTIMISE SKEEM, võib olla vormistatud koos hoonestuse skeemiga PLANEERINGU PÕHIJOONIS , tehnovõrkude planeering ja kitsendused HOONESTUSE SKEEM, võib olla koos planeeringujärgse kruntimise skeemiga LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega planeeringualal HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla väljendatud põhijoonisel) KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla väljendatud ka seletuskirjas) VERTIKAALPLANEERINGUSKEEM TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUDATUSTE ETTEPANEK SELETUSKIRI Detailplaneering peab sisaldama keskkonnamõjude analüüsi ning vajadusel tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad keskkonnatingimused. Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgeltloetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE GEODEETILINE ALUSPLAAN digitaalselt dgn/dwg formaadis Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt Muhu Vallavalitsusele läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks ning avaliku väljapaneku korraldamiseks paberkandjal ühes eksmplaris Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Muhu Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult MUHU VALLAV OLIKOGULE VASTUVÕTMISEKS, AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS Esitada paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg formaadis MUHU VALLAV OLIKOGULE KEHTESTAMISEKS Paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt CD/DVD’l pdf, dgn/dgw formaadis kahes eksemplaris MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile ([email protected]) TÄHTAJAD Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega tuleb lähteseisukohadele vastav detailplaneering esitada Muhu Vallavalitsusele menetlemiseks hiljemalt 30.04. 202 2 .a. Vastasel juhul ei pruugi olla võimalik detailplaneeringu menetluse tähtaegne lõpule viimine, ning detailplaneeringu menetlus lõpetatakse . Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping nr 29-DP300420 , milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel. KOOSTAJA Tambet Tamm maa- ja planeeringunõunik KUUPÄEV p p k k 2 0 2 0 MUHU VALLA VOLIKOGU O TSUS Liiva 30. aprill 2020 nr 134 Kuivastu sadama detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine AS Saarte Liinid (registrikood 10216057 ) on esitanud taotluse Muhu vallas Kuivastu külas asuva Kuivastu sadama detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kuivastu sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemine. Ühte piirkonda soovitakse koondada sadama sõidukite ja muu hooldustehnika hoiuruumid, kavandada hoone veesõidukite hooldustööde teostamiseks ja väikelaevade tootmiseks. Kavandatakse sadama sõiduradade laiendamine, erinevate sõidukite parkimisalad, elektrisõidukite laadimisala ja määratakse päkesepaneelide paiknemiskoh ad elektrieneriga tootmiseks. Kuivastu sadama detailplaneering hõlmab kolme maaüksust: Kuivastu hotell (katastritunnus 47801:008:0278 , pindala 11 435 m² , sihtotstarve ärimaa ), Kuivastu sadam (katastritunnus 47801:008:0259 , pindala 10 216 m² , sihtotstarve tootmismaa ) ja Kuivastu sadam (katastritunnus 47801:008:0753 , pindala 7 , 44 ha , sihtotstarve 70% transpordimaa, 30% ärimaa ) . Kuna planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamist, haaratakse planeeringualasse ka osaliselt mereala. Planeeritava ala pindala on kokku kuni 9,6 ha. Planeeringuala jääb valdavas ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse. Planeeringuga soovitakse ranna ehituskeeluvööndit vähendada. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisest on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille puhul lasub kohalikul omavalitsusel kohustus kaalutleda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Samuti tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust kaalutleda kuna planeeringuala jääb osaliselt Väikese väina hoiuala le ja detailplaneeringuga kavandatu või b mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Detailplaneeringu ga kavandatu keskkonnamõju olulisuse väljaselgitamiseks on Muhu V allavalitsus koostanud keskkonnamõjude eelhinnangu (Lisa 1). Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 esitas Muhu Vallavalitsus käesoleva otsuse eelnõu Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks. Keskkonnaamet asus oma 13.04.2020 kirjas nr 6 - 5/20/3999 - 2 seisukohale, et Kuivastu sadamaala detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei avalda eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja keskkonnamõju strateegilis e hindami se algatamine ei ole vajalik. Lähtudes keskkonnamõjude eelhinnangu tulemustest, arvestades asjaolu, et tegemist on olemasoleva sadamaala edasi arendamisega , mitte uue sadama rajamisega ning kavandatud tegevus antud mahus ja tingimustel ei ohusta kaitstavaid looduso bjekte sh. Natura 2000 võrgustiku ala, leiab Muhu Vallavolikogu, et planeeringu realiseerimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine pole põhjendatud. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 125 lg 2, § 128 lg 1 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 ning arvestades Keskkonnaameti seisukohta ning keskkonnamõjude eelhinnangu tulemusi, Muhu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Kuivastu sadama detailplaneering, mis hõlmab maaüksusi Kuivastu hotell (katastritunnus 47801:008:0278), Kuivastu sadam (katastritunnus 47801:008:0259) ja Kuivastu sadam (katastritunnus 47801:008:0753) ning Kuivastu sadama maaüksusega piirnevat rannikumerd . 2. Planeeringu eesmärgiks on Kuivastu sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemine. 3. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Kuivastu sadama detailplaneeringule , mille a) koostamise algataja on Muhu Vallavolikogu (aadress Liiva k, Muhu vald, Saare maakond 94701, telefon: 4530672 , [email protected] ) ; b) koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus (aadress Liiva küla, Muhu vald, Saare m aa k ond 94701, tel: 45 30672 , [email protected] ); c ) kehtestaja on Muhu Valla volikogu . 4 . Käesoleva korraldusega saab tutvuda Muhu Vallavalitsuses (aadress Liiva k, Muhu vald, Saare maakond) ning valla dokumendiregistri kaudu . 5 . Teade detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja valla veebilehel ning 30 päeva jooksul maakondlikus ja kohalikus ajalehes . 6 . Otsus jõustub teatavakstegemisest . Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Muhu Vallavolikogule (94701 Liiva, Muhu vald, Saare maakond) h aldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale (Rüütli 19, 80010 Pärnu) h alduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ain Saaremäel Volikogu esimees Lisa 1 Muhu Vallavolikog u 30 .04.2020 otsuse nr 134 juurde Keskkonnamõju eelhindamine Kuivastu sadama detailplaneeringule AS Saarte Liinid on esitanud taotluse algatada Kuivastu külas asuva Kuivastu sadama detailplaneering, mis hõlmaks kolme katastriüksust: Kuivastu hotell (katastriüksuse tunnus 47801:008:0278 ), Kuivastu sadam (47801 : 008:0259) ja Kuivastu sadam (47801:008:0753) ning lisaks sadamaäärset veeala. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 ning planeerimisseaduse ( PlanS ) § 124 lg 5 kohaselt on detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) kohustuslik, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele (olulise keskkonnamõjuga tegevusele). Käesolevas eelhinnangus käsitletav kavandatav tegevus ei kuulu eelpoolnimetatud tegevuste loetellu. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt tuleb muuhulgas kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja anda kavandatava tegevuse kohta eelhinnang , kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut või detailplaneering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Lisaks sätestab PlanS § 124 lõige 6 detailplaneeringu koostamisel kohustuse anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist kui kavandatakse detailplaneeringut, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju. Kuivastu sadama detailplaneeringu ala asub osaliselt Väinamere hoiualal ja Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu- ja loodusalal. Kaitstavad alad asuvad detailplaneeringualal väikeses ulatuses ainult meres, töid nimetatud hoiualal ja vastavatel Natura 2000 aladel ei kavandata. Merepõhja süvendamist ning kaide laiendamist kavandatud ei ole. Võimalikuks on peetud sõiduradade laiendamist ka merealale, kuid see ei mõjuta eeldatavalt oluliselt kaitstavaid alasid, sest hoiuala asub olemasolevatest sõiduradadest oluliselt eemal. PlanS § 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit. LKS § 40 kohaselt saab ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu alusel. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest. Detailplaneeringu ala vaated on toodud järgnevatel piltidel. 1. Kuivastu sadama detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Kuivastu sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemine. Ühte piirkonda soovitakse koondada sadama sõidukite ja muu hooldustehnika hoiuruumid, kavandada ja rajada hoone veesõidukite hooldustööde teostamiseks ja väikelaevade tootmiseks. Kavandatakse sadama sõiduradade laiendamine, erinevate sõidukite parkimisalad, elektrisõidukite laadimisala ja määratakse päkesepaneelide paiknemiskoht elektrieneriga tootmiseks . Sõiduradade laiendamist kavandatakse vajadusel ka veeala arvelt. Planeeringu eskiislahendus on toodud joonisel 1. Joonis 1. Detailplaneeringu eskiislahendus Planeeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit, võimaldamaks sadama territooriumile rajada ka hooneid, mis pole otseselt sadamaehitised, kuid on vajalikud tagamaks sadamale vajalikke teenuseid. Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine. Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoonete ning rajatiste lammutamisel ja ehitamisel (ehitus-lammutusjäätmed) ning ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus sadama kasutamise käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed , tootmistegevuse korral ka tootmisega kaasnevad jäätmed. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale. Kavandatavad tegevused ei oma eeldatavalt olulist koosmõju lähipiirkonna teiste tegevustega. 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Planeeringualal kehtib Muhu valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on kavandatava tegevusega hõlmatud Kuivastu sadama maa ala valdavas ulatuses ärimaa ja osaliselt tootmismaa juhtfunktsiooniga . Katastriüksuse Kuivastu hotell ( 47801:008:0278 ) sihtotstarve on ärimaa, Kuivastu sadam (47801 : 008:0259) sihtotstarve on tootmismaa ja Kuivastu sadam (47801:008:0753) sihtotstarve on 70% ulatuses transpordimaa ja 30% ulatuses ärimaa. Ärimaa maakasutus- ja ehitustingimused on üldplaneeringus toodud järgnevalt: Katastriüksuse ehitusõigus, parkimine, tehnovõrgud ja rajatised, haljastuse ja heakorra põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala detailplaneeringuga. Ärifunktsiooni rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute omanike ja valdajate huve ega õigusi. Kavandatav tegevus ei tohi pälvida kohalike elanike pahameelt ega mõjutada negatiivselt nende eluviisi. Detailplaneeringu algatamisel tuleb kaalutleda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust, arvestades ka sotsiaalseid aspekte. Olemasolevatel ja perspektiivsetel ärimaadel tagada jäätmehooldus ja heakord vastavalt valla heakorra eeskirjale. Üldplaneeringus nimetatud tootmismaa maakasutus- ja ehitustingimused: Katastriüksuse ehitusõigus, parkimine, tehnovõrgud ja rajatised, haljastuse ja heakorra põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala detailplaneeringuga. Olemasolevatele ja reserveeritud tootmismaadele võib mitmekesisema arengu võimaldamiseks anda kuni 25% ulatuses ärimaa kõrvalfunktsiooni (võimaldab ala arendada kas tootmis- või ärimaana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina). Olemasolevad tootmisalad tuleb korrastada, mittevajalikud ehitised lammutada. Enne nimetatud nõude täitmist uut ehitusõigust anda ei tohi. Elamualade läheduses võib arendada vaid sellist tootmist, mille puhul ei kaasne negatiivset mõju (müra, õhusaaste sh ebameeldiv lõhn) väljaspool hoone piire. Liikluskorralduslike vahenditega ja juurdepääsude planeerimisel tuleb vältida tootmismaadega seotud transpordi liikumist läbi elamu- ja puhkealade. Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitse sh sadevete puhastamine tootmisterritooriumil. Maaüksused jäävad Võiküla väärtuslike maastike alale, kus tuleb lähtuda Saare maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ sätestatud kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega maastike ning esteetilise ja puhkeväärtusega maastike maakasutustingimustest. Väärtuslikel maastikel on oluline hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid). Muuhulgas näevad kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega alade maakasutustingimused ette, et merega piirnevatel maastikel tuleb säilitada ja taastada merekultuuriga seonduvaid objekte - ajaloolisi lautrikohti, võrgukuure, slippe, paadisildu, agariku- ja mudakogumiskohti jmt. Kavandatud tegevus on põhilahenduselt kooskõlas Muhu valla üldplaneeringu eesmärkidega. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Detailplaneeringuga hõlmatud ala – katastri üksused Kuivastu hotell ( 47801:008:0278 ), Kuivastu sadam (47801 : 008:0259) ja Kuivastu sadam (47801:008:0753), lisaks sadamaäärne veeala – paiknevad Saare maakonnas, Muhu vallas, Kuivastu külas, Suure väina ääres. Kuivastu sadama põhiülesanne on liiniparvlaevade vastuvõtt ja teenindamine. Lisaks on sadamas tingimused väiksemas mahus kauba- reisi- ja väikelaevade teenindamiseks. Kuivastu sadamas on laevade teenindamiseks kokku neli kaid ning 2012.a. valminud väikelaevasadam. Väikelaevasadamas on kohti 50-le ujuvvahendile. Kolm kaid on varustatud kaldarambiga, ühel kail on pealesõiduestakaad. Reisijate teenindamiseks on sadamahoonetes kauplused ja kohvik. Sadam on kantud Sadamaregistrisse ning asub koordinaatidel: 58°34'25.18''N ; 23°23'47.55''E. Sadama territoorium on olulisel määral inimtegevuse poolt mõjutatud. Pinnast on erinevatel sadama arengu etappidel täidetud ja ehitatud kaldakindlustusi ning kaisid. Sadama akvatooriumis ja sadama territooriumil ei esine loodusvarasid kasutataval kujul. Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Juurdepääs sadamaalale toimub mööda Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaanteed nr 10. Planeeringuala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel paikneb seal kokku 9 hoonet – sadama hoone, politseimaja, järelevalvemaja, sõidukite hoone, töökoda, pääsla, puhastusseadmete hoone, pumbamaja, alajaam ja 9 rajatist – elektriautode laadimisjaam, elektriauto laadimispunkt - koos elektrivõrguühendusega, sadama ooteala, sadamahoone reovete puhastusseadmed, väikelaevasadam ja kolm kaid. Planeeringuala piirneb põhja- ja kirdesuunal elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud Mere (47801:008:0421), Mihkli (47801:008:0026), Kuuse (47801:008:0031) ja Indreku (47801:008:0430) maaüksustega ja maatulundusmaa sihtotstarbega Merevälja (47801:008:0147) maaüksusega; läänesuunal maatulundusmaa sihtotstarbega Uue-Kõrtsi (47801:008:0108), Teeääre (47801:008:0491) ja Peedu (47801:008:0487, hoonestatud) maaüksustega, lõunast Sala (47801:008:0253) , Silla (47801:008:0533, hoonestatud) ja Tõnise (47801:008:0255, hoonestatud) maaüksustega. Läänesuunalt piirneb planeeringuala Väikese väinaga. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju keskkonnale ja inimese tervisele Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei kavandata rajada uusi keskkonnaohtlik k e või keskkonda reostavaid objekte, milledest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse piiride. Mõju põhja- ja pinnaveele ning rannikumerele Kuna planeeringuala piirneb rannikumerega ning on võimalik, et vaja on laiendada sadama sõiduradasid merealale, on planeeringuga kavandataval tegevusel mõju ka merealale. Juhul, kui p laneeringus kavandatud tegevusteks on vajalik paigutada veekogu põhja süvenduspinnast või tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist , tuleb vastavalt veeseaduses toodud korrale taotleda Keskkonnaameti lt vee erikasutuse keskkonnaluba , mille väljastamisele eelneb keskkonnamõjude eelhinnangu koostamine. Merealale ehitamine toob eelkõige kaasa mõjutusi vee omadustele. Näiteks väheneb tööde ajal vee läbipaistvus ja suureneb heljumi osakaal. Kavandatava tegevuse tagajärjel meretranspordi maht tõenäoliselt märgatavalt ei muutu, seega pikemas perspektiivis olulisi muudatusi rannikuvee omadustes tõenäoliselt ette näha pole. Peamine mõju pinna- ja põhjaveele tekib sadama hoonete ning rajatiste veekasutusest ning heitvee ärajuhtimisest. Detailplaneeringu koostamise algatamise etapis ei ole teada täpsed andmed lisanduva veevõtu, reoveepuhastuse ning heitvee ärajuhtimise lahenduste kohta. Vastavad lahendused tuleb välja töötada detailplaneeringu ja ehitusprojektide koostamise käigus, arvestades seejuures kõiki kehtivaid veekaitsenõudeid. Eeldatavalt on veevõtt lisanduvate hoonete tarbeks vähene ning ei mõjuta oluliselt põhjaveetaset. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed, peamiselt kaasnevad need ehitajate olmetegevusega. Reostusohu vältimiseks tuleb lahendada nõuetekohaselt reovete käitlemine. Mõju põhja-, pinna- ja mereveele võib avalduda hädaolukorras, kui juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette või rannikumerre. Selline oht on nii ehitiste rajamise etapis kui edaspidise sadama kasutamise käigus. Siiski on tegemist avariiolukorraga ning normaalsetes tingimustes seda toimuda ei tohi. Reostusjuhtumite tagajärgede minimeerimiseks on sadamal olemas reostustõrje plaan. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Kuivastu sadam on olnud sadamana kasutusel pikka aega, mistõttu on planeeringuala oluliselt inimtegevuse poolt mõjutatud. Kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi maakasutuse muutusi. Planeeringualal on vähe kõrghaljastust. Planeeringualal ei ole inventeeritud ühegi kaitsealuse taimeliigi esinemist. Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete ja rajatiste ehitamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus rajatavate ehitiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika kasutamise ja materjalide ladustamise tõttu osa alustaimestikku kahjustada saada. Alal olemasolev taimestik (niidetav muru) kavandatavate hoonete all eeldatavalt hävineb, kavandatud päikesepaneelide all taimestik eeldatavasti osaliselt säilib. Tõenäoliselt ei ole tegemist olulise mõjuga, kuna ala on pikka aega olnud inimeste tegevuse poolt mõjutatud. Käesoleva planeeringuga kavandatakse tegevust küllaltki väikesel ja inimtegevuse poolt tugevalt mõjutatud maa-alal, mistõttu ei saa ehitustegevusest tingitud mõjusid pinnasele ning taimestikule pidada oluliseks. Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju maismaaloomastikule. Tegevust kavandatakse inimeste poolt pikka aega asustatud olnud alal, kus elav looduslik loomastik on inimtegevusega adapteerunud. Mereelustikule avaldab eeldatavalt mõnevõrra mõju sõiduradade võimalik laiendamine merre, esialgsetel hinnangutel kuni ca 300 m 2 ulatuses. Tegemist on tõenäoliselt suhteliselt väikesemahuliste töödega, mille mõju on võimalik leevendada tööde teostamiseks sobiliku aja valimisega. Vajadusel täpsustab meres kavandatavate tööde võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutuse keskkonnaluba . Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeringuala asub väikeses ulatuses Väinamere hoiualal. Lähtuvalt looduskaitseseaduses sätestatust on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Keelatud on nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas märgitud liikide – hallhülge ( Halichoerus grypus ), läänemere viigri ( Phoca hispida bottnica ), teelehe-mosaiikliblika ( Euphydryas aurinia ), suur-mosaiikliblika ( Euphydryas maturna ), kauni kuldkinga ( Cypripedium calceolus ) ja madala unilooga ( Sisymbrium supinum ) elupaikade kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart ( Anas acuta ), luitsnokk-part ( Anas clypeata ), piilpart ( Anas crecca ), viupart ( Anas penelope ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), rägapart ( Anas querquedula ), rääkspart ( Anas strepera ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), hallhani ( Anser anser ), väike-laukhani ( Anser erythropus ), rabahani ( Anser fabalis ), kivirullija ( Arenaria interpres ), sooräts ( Asio flammeus ), punapea-vart ( Aythya ferina ), tuttvart ( Aythya fuligula ), merivart ( Aythya marila ), hüüp ( Botaurus stellaris ), mustlagle ( Branta bernicla ), valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), sõtkas ( Bucephala clangula ), niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), suurrüdi ( Calidris canutus ) , väiketüll ( Charadrius dubius ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), välja-loorkull ( Circus cyaneus ), aul ( Clangula hyemalis ), rukkirääk ( Crex crex ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ), kühmnokk-luik ( Cygnus olor ), lauk ( Fulica atra ), sookurg ( Grus grus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), kalakajakas ( Larus canus ), tõmmukajakas ( Larus fuscus ), naerukajakas ( Larus ridibundus ), plütt ( Limicola falcinellus ), vöötsaba-vigle ( Limosa lapponica ), mustsaba-vigle ( Limosa limosa ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ), mustvaeras ( Melanitta nigra ), väikekoskel ( Mergus albellus ), jääkoskel ( Mergus merganser ), rohukoskel ( Mergus serrator ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), kormoran ehk karbas ( Phalacrocorax carbo ), tutkas ( Philomachus pugnax ), plüü ( Pluvialis squatarola ), tuttpütt ( Podiceps cristatus ), naaskelnokk ( Recurvirostra avosetta ), hahk ( Somateria mollissima ), väiketiir ( Sterna albifrons ), räusktiir ( Sterna caspia ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisaea ), tutt-tiir ( Sterna sandvicensis ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ), tumetilder ( Tringa erythropus ), mudatilder ( Tringa glareola ), heletilder ( Tringa nebularia ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ) ja kiivitaja ( Vanellus vanellus ) Planeeringualal ei ole inventeeritud eelnimetatud elupaigatüüpe ega liike. Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole otseselt vajalik Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide tagamiseks ja ei ole otseselt seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitse korraldamisega. Detailplaneeringu ala kattub Natura 2000 võrgustiku alaga väikeses ulatuses, mistõttu ei too alal planeeritav tegevus eeldatavalt kaasa negatiivseid tegureid, mis võiks häirida pöördumatult kohalikku Natura 2000 võrgustiku ala elustikku, ega mõju da negatiivselt ala terviklikkusele ja vastupanuvõimele. Mõju välisõhu seisundile, müra- ja vibratsiooni tasemele Ehitusetapis ehk hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise l esineb välisõhule ajutise iseloomuga negatiivne mõju . Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Heitmed välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaaside emissioonide suurenemine võrreldes olemasoleva olukorraga on ajutise iseloomuga, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. Väikelaevade tootmise ja hooldusega kaasnev mõju välisõhule sõltub kavandatava tegevuse mahust ja kasutatavast tehnoloogiast. Atmosfääriõhu kaitse seaduses toodud juhtudel tuleb kavandatava tegevuse jaoks taotleda Keskkonnaametilt õhusaasteluba või kompleksluba, millega seaduses toodud juhtudel kaasneb keskkonnamõju hindamise menetlus. Transpordikoormuse suurenemisest ei teki eeldatavalt täiendavat mõju välisõhu seisundile, kuna transport toimub mööda kõvakattega teed. Juhul kui on vajalik transportida materjale, mis võivad oma iseloomust lähtuvalt tolmu tekitada, tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed tolmu leviku tõkestamiseks (nt koormate katmine). Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a. määruses nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud nõuetega. Kavandatavate hoonete ja rajatiste kasutamine ei too eeldavalt kaasa olulist mõju välisõhu seisundile. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene (välja arvatud ehitusaegselt). Taastuvenergia tootmine kohapeal ja kasutusele võtmine aitab kaasa süsinikuheite vähendamisele. Elektrisõidukite laadimisvõimaluste laiendamine aitab pikendada hübriidsõidukite elektri jõul läbitava teekonna pikkust ja soodustab elektrisõidukite laiemat kasutuselevõttu, omades seega õhusaaste vähendamisele kaudset positiivset mõju. Vibratsioonitaseme tõusu kavandatava tegevuse elluviimisest eeldatavalt ei tulene. Sadama territooriumi kasutatakse juba praegu aktiivselt, seega planeeringu elluviimisel piirkonna müratase eeldatavalt oluliselt ei suurene, juhul kui peetakse kinni öörahust ning suuremad/mürarikkamad üritused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine kinnistul peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete lammutamisel, ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid), ehitusjärgselt tekivad jäätmed hoonete ja -rajatiste kasutamisel. Tootmistegevuses tekkivate jäätmete kogus ning koostis sõltub kavandatava tegevuse mahust, kasutatavast materjalist ning tehnoloogiast. Esialgsete plaanide kohaselt kavandatakse alumiiniumist väikelaevade tootmist mahus kuni 10 väikelaeva aastas, millega tõenäoliselt kaasneb peamiselt metallijäätmete ning ohtlike jäätmetega saastunud pakendijäätmete teke. Lisaks antakse sadamas üle alustel tekkiva i d jäätme i d. Oma iseloomult sarnanevad need valdavas ulatuses olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivate jäätmetega. Eranditeks on pilsivesi, kasutatud õlid jms ohtlikud jäätmed, mida võib üle anda vaid vastavat keskkonnakaitse luba omavale ettevõttele. Sadama haldaja omab kehtivat jäätmeluba olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult jäätmemahutitesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu Keskkonnaametis registreeritud jäätmekäitleja poolt. Jäätmeid kohapeal ei käidelda (va biolagunevad jäätmed, mida on lubatud tekkekohas kompostida) ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Eeldatavalt ei teki kavandatavate lammutustöödega ja hoonete ning rajatiste ehitamisega keskkonnaseisundit mõjutavat soojus- ega ioniseerivat kiirgust. Kinnistu valgustamine pimedal ajal piirdub eeldatavalt sadama- ja puhkealaga. Valgustuse kavandamisel tuleb arvestada naaberkinnistute omanike huvidega ning vältida häiriva valgusreostuse teket. Mõju majandus- ja sotsiaalsele keskkonnale ning kultuuripärandile Otsene mõju ümbruskonna inimestele ja ettevõtetele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal ja seda suurenenud müra, transpordikoormuse ning õnnetusteohu näol. Ehitustegevusega kaasnev tihenev liiklus ei mõjuta eeldatavalt oluliselt üldist liikluskoormist aktiivselt kasutataval maanteel. Samas asuvad sadama vahetus läheduses mitmed elumajad, mistõttu tuleb oluliste häiringute vältimiseks valida ehitustegevuseks aeg, mil mõjud erinevatele sihtgruppidele oleks kõige väiksemad (pidada kinni öörahust). Detailplaneeringu alusel kavandatavate tegevustega võib eeldatavalt kaasneda mõningane positiivne mõju piirkonna sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale. Eeldatavalt avaldab positiivset mõju sadamasse kavandatud tootmistegevus, andes muuhulgas juurde töökohti (väikelaevade tootmine ja hooldus). Sõiduradade laiendamine ning täiendavate parkimisalade ja elektrisõidukite laadimisala väljaehitamine muudab liikluskorralduse efektiivsemaks ning potentsiaalselt suurendab ka liiklusohutust. Kultuuripärandile kavandatav tegevus eeldatavalt märgatavat mõju ei avalda. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud tegevusi juhtuda ning tegemist on vaid hädaolukordadega. Hoonete ja rajatiste ehitamine toimub konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 5. Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus (sh kumulatiivne ja piiriülene mõju) Kavandatava tegevusega kaasnev mõju esineb eelkõige ehitusperioodil. Tegevusest tulenevad mõjud veevõtule, reovee- ja jäätmete tekkele ning energiatarbele. Ehitustöödega kaasnev mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport. Kavandatava tegevusega kaasnev ehitusaegne mõju algab ehitustegevuste alustamisega ja lõppeb peale ehitustegevuse lõpetamist. Käesoleval hetkel puudub info kavandatava tegevuse eeldatavas mõjupiirkonnas kavandatava tegevusega samaaegselt läbi viidavate suuremahuliste ehitustööde kohta, mis võiks põhjustada kumuleeruvat mõju. Detailplaneeringu alal kavandatud tegevustega ei kaasne piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud jagunevad kaheks: tavaolukorras ilmnevad mõjud ja avariiolukordades ilmneda võivad mõjud. Ohutusnõuete järgimisel on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike. 6. Asjaomaste asutuste seisukohad Lähtudes Kuivastu sadama detailplaneeringuga planeeritavast tegevusest, planeeringuala keskkonnatingimustest ja koostatud eelhinnangust asus Keskkonnaamet oma 13.04.2020 kirjas nr 6-5/20/3999-2 seisukohale, et Kuivastu sadamaala detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei avalda eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik. 7. Kokkuvõte Planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid kavandatavate hoonete ja rajatiste ehitamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus võib mõjutada negatiivselt järgmisi mõjuvaldkondi: välisõhk (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalne keskkond (suurenev liikluskoormus, müra), pinnas ning põhja- ja pinnavesi, rannikumeri (õnnetuseoht). Kavandatava tegevusega eeldatavalt ei ületata õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning ei ületata looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning minimeerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt positiivselt majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda. Kavandatava ehitustegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale on eeldatavalt väheoluline. Keskkonnamõju eelhinnangu järelduste alusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja planeeringuga kavandatu mõju keskkonnale tuleb analüüsida detailplaneeringu koosseisus ning vajadusel hinnata täiendavalt vee loa andmise menetluses, siis ei ole keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine põhjendatud. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 28.05.2020 17:41 Adressaat: <"VA_eva"> Teema: detailplaneeringu algatamisest teavitamine ja lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine Manused: algatamisest teavitamine ja lähteseisukohtad veeteede amet.asice; nr 134- Kuivastu sadama DP algatamine.asice Tere Edastan kirja Kuivastu sadama detailplaneeringu algatamisest teavitamise ja detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimise kohta. Lugupidamisega Tambet Tamm Muhu valla maa- ja planeeringunõunik [email protected] 4530680