Kiri

KESKLINNA LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJA- TÖÖTAMISE KAVATSUS 1  KESKLINNA LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJA - TÖÖTAMISE KAVATSUS 2  SISSEJUHATUS .................................................................... 4 6. ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS .......................... 35 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUSEST 5 7. ÜLDPLANEERINGU SISENDID ............................... 36 2. LINNAOSAST...............................................................13 7.1 STRATEEGILISED JA PLANEERINGULISED 3. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU ALUSDOKUMENDID.................................................... 36 STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI 7.2 UURINGUD .......................................................... 39 OSAPOOLED JA KAASAMINE .......................................16 8. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU 3.1 OSAPOOLED ....................................................... 16 STRATEEEGILISE HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE 3.2 KOOSTÖÖ LÄHTESEISUKOHTADE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ......................................... 41 KOOSTAMISEL ...............................................................17 9. SEISUKOHTADE KÜSIMINE .................................... 42 3.3 IDEEKORJE – AVALIK KAASAMISE PLATVORM .................................................................... 18 4. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED ...................................................................... 24 5. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSEGA .....................31 EELDATAVALT KAASNEDA VÕIV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...........................................................31 3  SISSEJUHATUS Linna planeerimise aluseks on kogu linna hõlmav arengu nägemus Üldplaneering on avalik ruumiline kokkulepe, mis kujuneb läbi avatud ehk visioon. Linnaruum on pidevas muutuses, mistõttu on vajalik ka koostöö erinevate osapoolte ja huvigruppidega – neid õigeaegselt järjepidev arengusuundade ja strateegiliste alusdokumentide üle teavitades ja kaasates. Lähteseisukohtade etapis viidi läbi avalik vaatamine ning uuendamine, et vältida vastuolu olemasolevate ideekorje (02.-26. mai 2019), millega kutsuti avalikkust kaasa trendide ja tänapäevaste linnaplaneerimise põhimõtetega. mõtlema Kesklinna tänase linnaruumi üle ja jagama ideid, kuidas suunata linnaosa ruumilist arengut. Üldplaneeringu ülesanne on luua terviklik ruumilahendus, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise Kesklinna linnaosa hõlmab väga eriilmelisi piirkondi – mereäärne ala keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja koos sadamaga, vanalinn, südalinn, kõrghoonete kvartalid, vajadusi. Üldplaneeringu peamine väljund on anda maakasutuse- ja puitasumid, endised tööstuspiirkonnad, paneelelamute kvartalid, ehitustingimused, mis on aluseks detailplaneeringute ja Ülemiste järv, osaliselt Rae valla territooriumile ulatuv Mõigu asum ja projekteerimistingimuste koostamiseks. Aegna saar. Kesklinna linnaosa üldplaneering algatati 21. veebruar 2019 Tallinna Kesklinna üldplaneeringu algatamise ostus seab eesmärgiks luua Linnavolikogu otsusega nr 34. Koos üldplaneeringuga algatati ja kesklinnast elamisväärne, funktsionaalselt mitmekesine, sidus ja viiakse paralleelselt lahenduse koostamisega läbi keskkonnamõjude konkurentsivõimeline linnakeskus Jätkusuutlikule linnakeskusele on strateegiline hindamine (KSH). omane erinevate funktsioonide ja tegevuste mitmekesisus ning kompaktsus, millega linnaruum on pidevas aktiivses kasutuses. Kesklinna üldplaneeringu lähteseisukohad loovad raamistiku, Soodustada tuleb elanike arvu kasvu ja erinevate milliseid ülesandeid üldplaneering lahendab ja milliseid alusuuringuid maakasutusfunktsioonide koostoimimist, transpordivajaduse on vaja lisaks koostada, et tagada erinevate huvide vajadusi vähendamist ning väikekaubanduse elavdamist. Hea linnakeskus tasakaalustav planeeringulahendus. Koos üldplaneeringu soodustab erinevaid maakasutusi (elamu,- äri,- kaubandus,- vabaaja lähteseisukohtadega koostatakse KSH väljatöötamise kavatsus veetmise-, meelelahutusfunktsioon) ja liikumisviise, eelistab (VTK), milles märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja inimmõõtmelist ja liigendatud linnaruumi. eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju. . 4  1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUSEST Meeldiv linnakeskkond on see, mille poole iga linn peaks püüdlema Linna arengut kujundavate otsuste tegemine eeldab endas nii – olema koht, kus soovitakse viibida, tegutseda ja kuhu soovitakse mitmeid erinevaid teadmisi ja mõjutab otseselt kõiki linnakodanikke, tagasi tulla. Hea linnaruum on meeldejääv ja inspireeriv, mis loob et inimväärse elukeskkonna saavutamiseks peame olema võimelised sotsiaalseid kontakte, tugevdab ühiseid väärtusi ja turvatunnet ning kokku leppima ühistes väärtustes. Seda ei saa teha kaasamata paneb üksteisega arvestama. Linn peab olema avatud kõigile ja inimesi, kes igapäevaselt linnaruumi kasutavad. Tallinna pakkuma valikuvõimalusi, kus olulisemaks printsiibiks on tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks tuleb luua ühtne ligipääsetavus ja kasutajamugavus. Igaühel on õigus end linnas hästi arusaam sellest, millised on hea linnakeskkonna tunnused. tunda. Strateegilisel tasandil on selleks hetkel koostamisel olev Tallinna Linn on oma olemuselt väga keeruline organism, kus igapäevaselt arengukava 2021, mis saab olema alus ka Kesklinna linna läbivad väga erinevad sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised planeerimisel. Ruumiliste otsuste tegemisel on kõige olulisem selle huvid. Ühes ruumis toimuv muutus võib mõjutada väga erinevaid järjepidevus, milles on kokku lepitud, need ka ellu viiakse. ühiskonnagruppe ning luua konflikte, millega kohanemine osutub keeruliseks. Linn on aga loodud ennekõike inimesele ning tema Linna vajadustele. Seega tuleb linna planeerima asudes küsida kõigepealt, planeerimise kuidas luua inimkeskne linnaruum, kus kõikidel ühiskonnagruppidel eesmärk on luua on hea olla? inimkeskne ja sotsiaalseid Linnasüda on linna keskne organ, mis ühendab erinevad linnaosad kontakte loov ja kogu linnaregiooni toimivaks tervikuks. Seetõttu saab Kesklinna linnaruum, kus üldplaneeringu üheks ülesandeks ka kogu linna arengu visiooni läbi inimesel on hea mõtestamine, ilma milleta ei ole võimalik linnakeskuse arengut olla. suunata. See, millise arengustsenaariumi Kesklinn endale valib, mõjutab kogu Tallinna regiooni inimeste heaolu – nende liikumishajumusi, majanduslikku käitumist - ja annab olulise suuna kogu regiooni arengus tasakaalu leidmiseks 5  KESKLINNA VARASEMAD PLANEERINGULISED VISIOONID JA 1981. aastal koostati Kesklinna detailplaneering, mille arhitektideks LAHENDUSED olid Dmitri Bruns, Toivo Kallas ja Raine Karp ning Hain Karu. Antud detailplaneeringut aluseks ei võetud ja telliti alternatiivlahendus. Kesklinna arengut on suunatud varasemalt läbi erinevate ruumiliste visioonide ja planeeringute. 1913. aastal koostas arhitekt Eliel Saarinen Suur-Tallinna üldplaneeringu ehk suurprojekti. D. Bruns, T. Kalla, R. Karp, H Karu, 1981. Eliel Saarinen, 1913 1984. aastal kehtestati arhitektide Irina Raua, Ignar Fjuki, Ene Auriku, Tiina Niguli, Rein Hansbergi, Hain Karu koostatud Tallinna keskosa detailplaneering. 1930ndate aastate keskel hakati Tallinnas koostama peamiste tänavate ja väljakute ruumilise mõju projekte, mis oma sisult olid lähedased detailplaneeringutele tänapäeva mõistes. I. Raud, I. Fjuk, E. Aurik, T. Nigul, R. Hansberg, H. Karu, 1984 Projekt Narva maantee ruumilise mõju kujundamise Vene turu ja Pronksi tänava vahel 6  KESKLINNA RUUMILISE ARENGU SUUNAMISE ALUSEKS Kesklinna üldplaneering avab kehtivad teemaplaneeringud ja OLEVAD KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD täpsustab nende lahendust. Täna on kogu Kesklinna linnaosa ulatuses on olemas kehtiv Tallinna Teemaplaneering - üldplaneering, millega on määratud linnaosa üldised maakasutuse Kõrghoonete põhimõtted. Kehtiv Tallinna üldplaneering on aga aastast 2001 ja paiknemine Tallinnas vajab seetõttu kaasajastamist. Samuti on aluseks olev linna üldplaneering piisavalt üldine, et Kesklinna senist pikaajalist arengut iseloomustab pigem krundipõhine planeerimine ning puudub terviklik visioon, kuhu suunas Kesklinna areng peab liikuma, seda nii linnaosana kui kogu Tallinna regiooni kontekstis. Tallinna linna üldplaneering, mis- Kesklinna Teemaplaneering - üldplaneeringu Tallinna kesklinna kehtestamisega miljööväärtuslike kaotab Kesklinna hoonestusalade linnaosa ulatuses piiride määramine oma kehtivuse. ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine Kesklinna arengut on täpsustatud pärast linna üldplaneeringu KESKLINNA ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK kehtestamist valdkondlike teemaplaneeringute kaudu - „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja Algatatud Kesklinna linnaosa üldplaneering peab vajalikuks kasutamistingimuste määramine” ja „Kõrghoonete paiknemine aktiviseerida linnakeskust ning tugevdada linnaosa identiteeti Tallinnas” Kesklinna mereääre piirkonna kohta kehtib „Paljassaare ja tervikuna. Linnakeskus kui linna süda peab kujunema atraktiivseks paigaks nii ettevõtluse arendamiseks kui ka meeldiva elu - ja vabaaja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering“. veetmise kohana, kus on mugav liikuda jalgsi ja jalgrattaga ning ühistransport on kättesaadav. 7  Kesklinna linnaosa kujundavad lisaks vanalinnale ja linnasüdamele Linnakeskuses, kus eesmärk on ala tihendamine ja funktsionaalse mitmed eriilmelised piirkonnad, millel kõigil on oma tunnused ja mitmekesisuse suurendamine, ei ole ühe juhtfunktsiooni määramine oluline roll linnaosa iseloomu kujundamisel. Linnaosa eripärased õige. See pidurdab linnakeskuse majandussotsiaalset aktiivsust ja piirkonnad loovad mitmekesisust ja valikuvõimalusi, mida läbi ööpäevaringset kasutust. üldplaneeringu tugevdama peab. Linnakeskus toimib, kui seal on piisavalt kohalikke elanikke, töökohti, Üldiste eesmärkidena on Kesklinna linnaosa arengus on oluline kultuuri- ja meelelahtusasutusi, kaubandus ja teenindust, pöörata tähelepanu, kuidas saavutada: ajaveetmisvõimalusi, kõik on „käe-jala“ juures ja linnaruum toetab  elamisväärne, funktsionaalselt mitmekesine, sidus ja erinevaid liikumisviise–Mida enam erinevad tegevusruumid konkurentsivõimeline linnakeskus. omavahel kattuvad, seda aktiivsem on linn.  erinevate kasutajagruppide liikumisvajadusi arvestav ohutu ja Mõistlik on määrata võimalikult suurele alale segahoonestusala mugav kesklinlik tänavavõrk; funktsioon ning soodustada maakasutuse muutumise paindlikkust  eratranspordivajaduse vähenemine, ühistranspordi osakaalu ning jätta maakasutuse otstarve pigem vabaks. Üldplaneeringu ja ratta-ning jalgsikäidavuse kasv oluline roll tihendavas linnakeskuses on suunata linnaruumi arengut  mitmekesine ja inimmõõtmeline linnaruum läbi hoonestuse ehitusliku iseloomu ja tänavaruumi jaotuse ning  merele avatus erinevatele võrgustike – liikuvus, avaliku ruum, rohestruktuur jne.  sotsiaalselt mitmekesise elanikkonna kasv  aktiivne ja innovaatiline ettevõtlus- ja töökeskkond ÜLDPLANEERINGU VÄLJAKUTSE  MAAKASUTUSE PAINDLIKKUS Üldplaneeringu peamisi üleandeid on suunata linnaosa maakasutust tervikuna ning anda arengusuunad erinevate maa-alade kasutamiseks. Maakasutuse käsitlus strateegilise planeerimise Erinevate maakasutuse juhtfunktsioonide määramine koostatava Põhja- mõistes tähendab juhtfunktsiooni määramist, millisel otstarbel ala Tallinna üldplaneeringu näitel eelisarendatakse. See tähendab samaaegselt ka ühiselt kokku  ÜHISTRANSPORDI KASUTUSEFEKTIIVSUSE TÕSTMINE leppimist, milliseid funktsioone alal näha ei soovita ning seeläbi vähendab paindlikkust tulevikus ala kasutusfunktsiooni muuta. 8  Linnakeskuses viibib korraga ja seda läbib teiste linnaosadega  TÄNAVARUUMI KASUTUSE MÕTESTAMINE võrreldes oluliselt suurem hulk inimesi ehk omavahel põimuvad väga Linna kõige aktiivsem tegevus koondub tänavatele, mis võrgustikuna erinevad liikumisvõrgustikud. Ruumikasutus on aga piiratud, seda läbi kõrge linnalise hoonestustiheduse ja mitmekesise maakasutuse. määravad linna ligipääsetavuse ning kasutusintensiivsuse. Tänav ei Piiramatu autokasutus, nii linnakeskusega seotud kui seda läbiv, ole pelgalt transpordikoridor, vaid on samaaegselt liikumisruum mõjutab oluliselt ruumi kvaliteeti kuivõrd auto on kõige erinevatele kasutajatele ning peatumisteks ja tegevusteks – tänav on linna nägu, mille järgi võime öelda, kas linn on kasutajasõbralik, kas ruuminõudlikum ja kiirem liikumisvahend. Suured parkimisalad ja laiad sõiduteed vähendavad oluliselt jalakäijate liikumisruumi, see kutsub inimesi linnaruumis viibima ja eelistama autole hõivavad väärtuslikku avalikku ruumi, mõjutavad teiste liikumisviiside ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist. Hea tänavaruum on disainitud nii, kus erinevatel kasutajagruppidel on võimalus üksteise mugavust ning ohutust. Oluline alternatiiv autole on ühistransport, mis on võimeline kiiresti inimesi kohale tooma kaugematest vajadustega arvestada. Üha enam on hakatud mõistma, et just linnaosadest ning toimima efektiivselt ka tihedas linnaruumis. tänavaruumi mitmekeseisus määrab selle, kui aktiivselt on linnaruum kasutuses ja kas erinevad kasutajad tunnevad end seal hästi. Tallinna ühistranspordivõrgule on täna iseloomulik kesklinna põhisus, Erinevate ehk enamus liinidest algab kesklinna piirkonnas. Kõige aktiivsem kasutajatega ühistranspordisõlm ja linnaosade vahelise liinivõrgu arvestav ümberistumisjaam on Viru terminal. Hobujaama-Laikmaa tänavaruum liiklussõlme läbib ka kogu linna trammivõrk. Liiga suure suurendab ühistranspordi koormuse kontsentreerimine aga ühte kohta ei ole ohutust ja tõstab jätkusuutlik ega konkurentsivõimeline, kuna paratamatult tänava aktiivsust ühistranspordi läbilaskvus ühel hetkel ammendub. Ühistranspordi ja muudab selle kasutusefektiivsuse tõstmiseks tuleks muuta osa senistest n-ö inimsõbralikumaks pendelliinidest keskust läbivateks ja linna eri piirkondi ühendavateks (näide Vancouver) liinideks. Samuti tasub kaaluda Viru terminalile sarnaste ühistranspordi jaamade kavandamist ka teistesse asukohtadesse Kuidas kavandada linnatänavaid, kus kõikidel kasutajatel on meeldiv linnakeskuses. See aitaks tagada piisavat läbilaskvust ja hajutada ja ohutu (jalakäijad, jalgratturid, erinevad aeglased veermikud ühistranspordi kättesaadavust linnakeskuses. Ühistranspordi ruladest velotaksodeni, autod, ühistransport nii ratastel kui kasutusaktiivsust mõjutab otseselt kui kiire on see võrreldes autoga rööbastel)? Tänavaruumi kavandamise hierarhia algab jalakäijast kui – ühistransport peab andma ajakulus ja mugavuses eelise. kõige haavatavamast ja aeglasemalt liikuvast kasutajagrupist. Ruumivajadus erinevatele kasutajatele sõltub liikumiskiirustest, 9  kuivõrd suudetakse üksteisega ruumi jagada ja millal on vajalik need on see vahelduv ja inimmõõtmeline, kas seal on haljastust ja ohutult eraldada. istumisvõimalusi. Oluline kriteerium sealjuures on sidusus, et teekonnal oleks võimalikult vähe takistusi (nagu laiad sõiduteed, parkivad autod, postid). Avalik ruum mõjutab liikumisviiside valikuid – rahustatud ja mitmekülgne ruum soodustab jalgsikäidavust, samal ajal kui monotoonne ja mürarikas keskkond autokasutust. Mida enam on linnaruumis inimesi, seda paremini läheb tänavaäärsetel äridel ning kasvab ühistranspordikasutus. Üha enam leidub ka tõestust, et atraktiivne avalik ruum tõstab kinnisvara väärtust ning linna mainet tervikuna. Avaliku ruumi kasutust tõstavad Hea tänavaruum lähtub Hea tänavaruumi komponendid on istumisvõimalused kõigepealt jalakäija proportsionaalne ruumikasusutus kui kõige tundlikuma erinevatele liikumisgruppidele, kasutajagrupi vajadustest. tänavahaljastus, tänavamööbel. Kesklinna arengu suunamisel tuleb võtta selge suund, kas suurendatakse autoliikluse jätkuvat kasvu võimaldavat tänavaruumi või eelisarendatakse ühistransporti ja antakse enam ruumi jalakäijatele ja jalgratturitele. Tallinna ning ka linnakeskusesse sisenevad tänavad on täna juba saavutanud autoliikluse läbilaskvuse osas kriitilise piiri ja see omakorda seab olulise fookuse Avalikku ruumi ei saa käsitleda üksikute fragmentidena, vaid ühistranspordi eelisarendamiseks Kesklinnas. kvaliteetne linnaruum peab looma arusaadava ja sidusa võrgustiku. Avalik linnaruum seob hooned tänavate, väljakute, platside ja  AVALIKU RUUMI KVALITEEDI PARANDAMINE parkidega tervikuks. Kesklinna planeerimine on suure eraomandi tõttu väga krundipõhine, mistõttu on üldplaneeringul suur vastutus Kesklinna üldplaneeringu oluline ülesanne on soodustada avaliku pöörata enam tähelepanu, kuidas erinevad arengualad omavahel ruumi teket, kus inimesel oleks meeldiv viibida ning leiduks erinevaid inimkeskselt siduda. tegevusvõimalusi - miks viibida tänaval, pargis, väljakul või mereääres pikemalt, kui vaid teekonna läbimiseks? Avaliku ruumi kvaliteeti ei hinnata vaid piisava ruumi olemasolu järgi vaid, kuivõrd  SEGREGEERUMISE VÄHENDAMINE 10  Kesklinna elavdamise eesmärk ei ole soodustada vaid töökohtade ja Noblessneri kvartal ettevõtete loomist, vaid toetada ka linnaosa elanikkonna kasvu. Tartu Põhja-Tallinnas on Ülikooli poolt juhitav Ida-Euroopa linnade segregeerumise uuringu 1 täna näide, kus meeldiv tulemused tõid välja, et Tallinnal on oht muutuda Euroopa kiiremini elukeskkond segregeeruvaks linnaks. Ühe ohualana märgiti ka Tallinna kesklinna, mereääres koos kus madalama sissetulekuga inimestel on üha keerulisem teenustega on elamispinda omada. Võimalusi on erinevaid, kuidas leevendada kättesaadav ruumilist ja sotsiaalset ebavõrdsust ja hoida arenev linnakeskkond ennekõike suurema hinnatasemelt kättesaadav erinevatele ühiskonnagruppidele. Teiste sissetulekuga riikide näitel saab välja tuua, et segregeerumist aitab leevendada inimestele näiteks madala hinnaga linna üürikorterite hajutamine pildi autor Kadi-Liis Koppel linnakeskkonnas (mitte koondada ühte piirkonda) või erineva hinnatasemega eluasemete kavandamine uusarendustes. Oluline on kõigepealt teadvustada piirkondi, kus segregeerumise oht on olemas,  VÄIKEETTEVÕTLUSAKTIIVSUSE SUURENDAMINE reserveerida maid taskukohaste elamispindade kavandamiseks ja Ettevõtlus on linnalise keskkonna lahutamatu osa, omades avalikele funktsioonidele ning anda suuniseid, kuidas läbi muuhulgas olulist mõju ka tänavaruumi aktiivsusele ning inimeste planeerimise leida leevendavaid meetmeid koostöös arendajatega. liikumisvalikute kujundamisele. On selge, et pealinna keskusena on Kesklinnas on arendamisel mitmeid suuri maa-alasid, nt Sadama ja Kesklinna näol tegemist ühe atraktiivsema ettevõtluspiirkonnaga Veerenni piirkonnas, millega kaasneb ka oluline elanikkonna kasv. Eestis ja tihe linnaruum omab häid eeludis jalgsikäidavusele. Kuidas üldplaneering saab aidata kaasa, et Kesklinn ei muutuks vaid Tallinnale on iseloomulik suurte kaubanduspindade koondumine jõukama elanik- ja kasutajaskonnaga piirkonnaks? äärelinna. Linna jaoks on aga valikukoht, kas ettevõtlusaktiivsus suunata pigem äärelinna, kus autoga ligipääs on hõlpsam, või võtta eesmärgiks koondada aktiivsem ettevõtlustegevus linnakeskusesse. Ettevõtluse hajutamine linnas on vajalik, aga oluline on teadvustada, milline nende mõju üksteisele. Kuivõrd konkurentsivõimeline on linnakeskuse ettevõtlus äärelinna kaubanduskeskustele? 1 „Socio-Economic segregation in European capital cities. East meets West“ („Sotsiaalmajanduslik segregatsioon Euroopa pealinnades. Ida kohtub Läänega“) 11  Kuivõrd peaks soodustama linnakeskuses erinevate Vanalinna kasutusaktiivsue suurendamiseks tuleb leida võimalusi kaubanduspindade koondumist suurematesse ostu- ja kuidas vanalinna tuua tagasi elanikud, töökohti, avalikke teenuseid, vabaajakeskustesse ja milline on selle mõju tänavaruumile ja ning soodustada mitmekülgseid tegevusvõimalusi. liikuvusele? Kesklinnas on aktiivne kaubandustegevus koondunud pigem suurematele pindadele ning väikeettevõtlus on oluliselt vähenenud. Selleks aga et hoida linnakeskus aktiivsena ja muuta tänavaruum inimkesksemaks vajab linnakeskus ka väikeettevõtlust. Ostukeskustel on oluline mõju ka inimeste liikumisviiside eelistusele ning avaliku ruumi kasutusele.  VANALINNA MITMEKÜLGSE KASUTUSE SUURENDAMINE Vanalinn on Tallinna vanim linnaosa ja ajaloolis-kuluuriline sümbol- ajalooline linnasüda, kus on säilinud terviklikult keskaegne miljöö koos tänavavõrgu ja hoonestusega. Seetõttu on täiesti loomulik, et Vanalinna külastab igal aastal suurel hulgal turiste, mistõttu ka suur hulk teenindusettevõtteid ja kultuuri- ning meelelahutustegevusi orineteerivad end turistidele. Samaaegselt väheneb aga Vanalinnas püsielanike hulk ja kohalikku elukeskkonda toetavate teenindus- ning kultuuriasutuste osakaal. Lisaks kohalikele elanikele väheneb vanalinna kasutusaktiivsus ka laiemalt linlaste seas, sest vanalinn ei paku enam piisavalt igapäevaseid tegevusvõimalusi erinevatele huvigruppidele. Tulemus on see, et südalinna ajalooline keskus on kaotanud oma tähtsuse linlaste seas ja mõjub turistide jaoks kohaldatud muuseumi laadse keskkonnana, mis õhtuti tühjaks jääb. 12  2.LINNAOSAST Kesklinna linnaosa (edaspidi Kesklinn, pindalaga 30,6 km2) on Linnaosa muudab ainulaadseks asjaolu, et linnaosa koosseisu Tallinna üks kaheksast linnaosast ja mida oma keskse asukoha tõttu kuulub lisaks linnakeskusele ka Ülemiste järv (9,75 km2) ja Aegna käsitletakse Tallinna linnasüdamena. saar (2,9 km2). See mõjutab oluliselt Kesklinna territooriumi ulatust (suurim Tallinna linnaosa) ning tõstab muuhulgas märkimisväärselt linnaosa haljastuse osakaalu (Aegna saar ja Ülemiste järve äärne roheala). Kesklinna asukohale on iseloomulik piirnemine samaaegselt nii mere (põhja piir) kui Rae valla territooriumiga (lõuna piir). Kesklinna iseloomu kujundab mitme kilomeetrine rannajoon, mis ulatub Linnahallist Maarjamäe memoriaalini. Olulise osa mereäärsest alast hõlmavad sadam, liivarand Kadriorus ja Piritani kulgev rannapromenaad. Kesklinna alt voolab Tallinna veerikkaim Härjapea jõgi, mis aastal 1936 maa alla suunati. 2020. aasta 1. mai seisuga oli Kesklinna registreerinud end 63 152 elanikku. Kõige suurem oli elanike arv Uue-Maailma asumis (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 7471 elanikku). Kesklinna elanikkond on alates 2004. aastast kasvanud 28%. 2019. aasta seisuga oli Kesklinna linnaosas Tallinna suurim tööealiste osakaal. Kesklinna oluline ajalooline sümbol on Tallinna vanim asum Vanalinn, mis kuulub alates 1997 oma keskaegse miljöö ja struktuuriga UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kesklinnale on eripärane mitmest ajajärgust pärit hoonestus. Lisaks muinsuskaitse all olevale vanalinnale on Kesklinnas üheksa miljööväärtuslikku piirkonda, millest tuntuimad on Kadriorg, Uus Maailma ja Kassisaba. Kesklinna linnaosa asend 13   . KESKLINNA LINNAOSA RUUMILINE ISELOOM:  Kesklinna linnaosa funktsioon on väga mitmenäoline – riigi administratiivne keskus ja rahvusvaheline peavärav, Tallinna regiooni keskus, kiirema arenguga linnakeskus - olles seeläbi Eesti kõige aktiivsem tõmbekeskus.  Linnaosa moodustub erineva aktiivsuse ja identiteediga piirkondadest: o Majanduslik ja kultuuriline keskus on koondunud südalinna ja suuremate peatänavate äärde (nt Pärnu mnt), hõlmates nii Vanalinna kui südalinna aktiivset äri -sh kõrghoonete piirkonda. o Vanalinna kui Tallinna vanima terviklikult säilinud asumi ehituslik areng on tugevalt reguleeritud ja turismikeskne, samal ajal väheneb selle aktiivne kasutus kohalike seas. o Linnasüdames paiknev sadama ala ei ole saavutanud linnasüdamele omast tihedust ja on olnud pikalt alakasutuses. o Linnaosa ettevõtluskeskkonda iseloomustab äri- ja kaubandustegevusega seotud ettevõtete koondumine suurematesse keskustesse – kaubanduskeskused, büroohooned. Tänavaid elavdav väikeettevõtlus on oluliselt vähenenud. o Linnaosa areng ei ole seni taganud piisavalt avatust merele – mereäär on alakasutuses ja puudub selge Kesklinna alla kuulub 20 asumit – Vanalinn, Südalinn, Kompassi, seotus linnalise keskkonnaga. Maakri, Tatari, Tõnismäe, Sibulaküla, Raua, Sadama, Kadriorg, Uus o Südalinna ümber moodustuvad puithoonestusega Maailm, Kassisaba, Veerenni, Torupilli, Kitseküla, Juhkentali, terviklikud elamukvartalid (Kadriorg, Uus Maailm, Keldrimäe, Ülemiste järve, Luite, Mõigu (vt skeem). Kassisaba), mis ühtlasi on määratletud ka 14   miljööväärtuslike aladena. Lisaks on silmapaistvaid  Linnasüdamele omast aktiivsust mõjutavad (viivad terviklikke miljööväärtuslikke piirkondi säilinud Veerenni, linnasüdamest välja) Kesklinna linnaosaga piirnevad Torupilli, Tatari, Kitseküla, Raua, Sadama (Rotermann) arenevad tõmbepiirkonnad – Ülemiste linnak ja Ülemiste asumites. keskus (Lasnamäe linnaosa), Telliskivi loomelinnak ja Balti o Juhkentali asumis paikneb linnaosa suurim jaama turg (Põhja- Tallinn), Kristiine keskus (Kristiine paneelelamute piirkond ning sellega piirnevas Keldrimäe linnaosa). asumis paikneb Tallinna bussijaam ja Siselinna kalmistu.  Haljastuse osakaal on Kesklinnas kõrge, omades kokku üle o Kesklinna suurima eramajade piirkonna moodustab Luite 42 haljasala sh palju pargialasid, millest suuremad on asum. Kadrioru park ja Vanalinna ümbritsev Bastioni vöönd. o Ülemiste järve asumi põhiosa moodustab järv ja selle  Mitmed Kesklinna pargialad on kaitse all – Aegna saar kogu ümber kitsas maariba. Ülemiste järv on ühtlasi ka Tallinna ulatuses on liidetud Natura 2000 kaitsealade koosseisu. joogivee haare, mistõttu on järve ümbritsev rekretaiivse väärtusega roheala kasutus piiratud. o Mõigu asumil puudub tugev seos ülejäänud linnaosaga, paiknedes eraldatuna Lasnamäe linnaosa ja Rae valla territooriumi vahel ja on osaliselt laienenud juba Rae valla territooriumile. o Aegna saarel puudub seos linnaosaga.  Südalinnas ristuvad Tallinna põhilised peatänavad (Tartu mnt, Pärnu mnt, Paldiski mnt, Narva mnt), alal on ka kõige tihedam ühistranspordivõrk sh läbivad trammiliinid ja rongiliiklus, mis muudab linnaosa enim läbitavaks piirkonnaks Tallinnas.  Kõik peamised rahvusvahelised ja regionaalsed transpordiväravad paiknevad ruumiliselt Kesklinna mõjualas – sadam ja bussijaam (Kesklinna territooriumil), lennujaam ja raudteejaam (linnaosa piiril). 15  3.ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED JA KAASAMINE 3.1 OSAPOOLED  Üldplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tallinna Linnavolikogu (Vana-Viru 12, 10148 Tallinn; tel 6943 201, e-post: [email protected]).  Üldplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; tel 640 4375, e-post [email protected]), üldplaneeringute osakond koostöös erinevate ametite, eriala ekspertide ja huvigruppidega. Kontaktisik Kairi Mänd, tel 640 4741, e-post [email protected].  Keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise korraldaja on Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13, Tallinn: e-post: [email protected]). Kontaktisik Ülle Luiks, tel 640 4767, e-post [email protected].  KSH koostaja on keskkonnaekspertidest koosnev töögrupp, koostaja leidmiseks viib linn läbi riigihanke. 16   suurmaaomanikele (vt tabel ptk 9). Täiendavate koostöö osapoolte 3.2 KOOSTÖÖ LÄHTESEISUKOHTADE määramiseks esitatakse lähteseisukohad ja KSH välja töötamise KOOSTAMISEL kavatsus Riigihaldusministrile. Koostöö tegemine lähteseisukohtade koostamisel on olemuselt sisendi saamine üldplaneeringu koostamiseks. Enne lähteseisukohtade sõnastamist kaardistati koostöös linna ametite ja linnaosadega üldplaneeringu koostamiseks vajaminevad alusandmed ja vajalikud uuringuteemad (olemasolevad ja juurde tellitavad). Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete kaardistamiseks küsiti lähteülesande tööversioonile ettepanekuid erinevatelt linnaametitelt ja linnaosadelt aprill-juuni 2019. Lisaks lähteülesandele koostati koostöös Keskkonna- ja Kommunaalametiga keskkonnamõju hindamise välja töötamise kavatsus. Avalikkuse ja erinevate huvigruppide laiapõhjalisemaks kaasamiseks viidi läbi ideekorje (mai 2019), et saada tagasisidet, millised on kesklinna linnaosa kasutajate nägemus ja vajadused Kesklinna linnaruumist ja võimalikest teemadest üldplaneeringu koostamisel. Ideerkorjest teavitati avalikkust läbi linnavalitsuse ja linnaosade kodulehe, sotsiaalmeedia, linna ja linnaosade ajalehtede ja suuremate huvigruppide esindajaid kirja teel. Linnavalitsuse sisese koostöö ja ideekorje tulemuste kaasabil valminud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja strateegilise keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsuse esitatakse tutvumiseks ja ettepaneku tegemiseks puudutatud linnaametitele, linnaosadele, asumite seltsidele, riigiasutustele, seotud Lähteseisukohtade koostamise avalikkuse kaasamise protsess omavalitsustele, erialaliitudele ja ühingutele, ülikoolidele ja 17    Kuidas tugevdada kesklinna merega seotud identiteeti? 3.3 IDEEKORJE – AVALIK KAASAMISE  Mis on Aegna saare tähtsus Sinu jaoks? PLATVORM  Sinu ettepanekud, milliseid teemasid peaks kesklinnas Lähteseisukohtade koostamise raames läbi viidud Ideekorjega (02.- üldplaneeringuga kindlasti lahendama 26. mai 2019) kutsuti avalikkust kaasa mõtlema Kesklinna tänase linnaruumi üle ja jagama ideid, kuidas suunata linnaosa ruumilist arengut. Ühe kuu jooksul kogutud ideed aitasid planeerijatel paremini mõista, kuidas tunnetab Kesklinna kasutaja linnakeskkonda, millised on selle kitsaskohad ja kuidas saab muuta linnaruumi kasutusvõimalusi meeldivamaks. Ideekorje viidi läbi interaktiivses veebikeskkonnas kasutades selleks avalikkuse kaasamise platvormi Maptionnaire. Ideekorje koosnes 11 küsimusest, mis suunasid vastajat arutlema veidi laiemalt Kesklinna väärtuste ja puuduste üle ning tegema ettepanekuid, kuidas muuta linnakeskkonda meeldivamaks. Iga küsimuse juures oli võimalik ideid visualiseerida ka kaardil.  Kas Kesklinn on atraktiivne Sinu jaoks?  Mis mõjutab konkurentsivõimet teiste linnaosade suhtes?  Kuidas sina piiritled linnakeskust?  Kas kesklinnal on üks või mitu keskust?  Kuidas kujundada kesklinnast meeldiv elukeskkond?  Kuidas elavdada kesklinnas väikekaubandust?  Kuidas parandada kesklinnas liikumist ja soodustada erinevaid liikumisviise (jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga)?  Kuidas tuua rohkem loodust kesklinna? 18  Küsimustik oli koostatud selliselt, et ideekorjes osaleja saaks arutleda Kas Kesklinn on atraktiivne Sinu jaoks? Kesklinna olemuse üle erinevate teemade kaudu, ilma et oleks ette antud linnaplaneerijate nägemus, kuhu suunas Kesklinna linnaosa Kesklinna atraktiivsust vähendab täna: areng peaks liikuma või millised konfliktid tänases linnaruumis esile  Autokeskne tänavaruum – liiga lai ruum tänavast on eraldatud kerkivad. Ideekorje teemade püstitus lähtus üldplaneeringu autodele (nt Liivalaia ja Ahtri tänav). koostamise esimese etapi ülistusastmest, mille järgi lähteseisukohad  Puudulik rattateedevõrgustik. alles kaardistavad üldplaneeringuga lahendatavaid teemasid ning  Ebamugav ja ohtlik tänavaruum jalakäijatele ja jalgratturitele. konkreetseid lahendusettepanekuid veel ei tee. Seetõttu oli oluline,  Liiga suured autokiirused. et enne lahendusega tööle hakkamist oleks linnaplaneerijatel  Vähene tänavahaljastus ja taskuparkide osakaal ning ettekujutus, millised on Kesklinna kasutajate ootused, millele olemasolevate haljasalade nõrk seotus omavahel ning üldplaneeringuga tähelepanu suunata. loogiliste liikumisteekondadega. Ideekorjes osales kokku üle 450 inimese, kellest üle poole märkis oma elukohaks Kesklinna linnaosa. Lisaks elukohale tuli märkida oma vanus, sugu ja tegevusala. Ruumi valdkonnaga seotud vastajaid oli ligikaudu 25% ehk üle poole vastanutest olid muu valdkonna esindajad. Kokku said linnaplaneerijad mitu tuhat seisukohta ja ettepanekut, mis oma täpsusastmelt varieerusid nii üldistest kirjeldustest kuni väga selgete lahendusettepanekuteni. Võrdselt palju oli nii tekstilisi kui kaardinäiteid. IDEEKORJE KOKKUVÕTE Järgnevalt on esitatud ideekorje tulemuste põhjal kokkuvõte, kuidas tajuvad Kesklinna kasutajad selle väärtusi ja puudusi, mida läbi Negatiivselt tajutav linnaruum – kõige negatiivsemalt tajuti üldplaneeringu oleks võimalik parendada. Antud kokkuvõte annab tänavaruumi ehk tingimusi igapäevaseks liiklemiseks jalgsi ja jalgrattaga ja sõiduteedest tekkivat tugevat barjääriefekti. ülevaate neist teemadest, mida kõige enam mainiti. Detailsem ülevaade ideekorje tulemustest esitatakse eraldi aruandena Mis mõjutab konkurentsivõimet teiste linnaosade suhtes? Kesklinna üldplaneeringu kodulehel. 19  Kesklinna konkurentsivõime suurendamiseks on oluline:  Linnakeskuses peaks olema inimmõõtmelised tänavad (sh positiivne näide kavandatav Peatänava projekt) ja platsid.  Tänavaruumi kasutuse hierarhia kavandada selliselt, et eelistatud on kõigepealt jalakäija vajadused - jalakäija- Peatänava projekti jalgrattur-ühistransport-auto. elluviimine aitab muuta  Sidus ja tihe jalgrattateede võrgustik. Kesklinna linnaruumi kasutust  Inimmõõtmeline ja erinevaid tegevusvõimalusi pakkus avalik meeldivamaks. ruum  Jalgsikäidavust soodustav tihe ja mitmekülgne liikumisteekondade võrgustik.  Avatud ja aktiivses kasutuses mereäär – tihe ja arusaavad tänavavõrk mere ääreni ja erinevaid tegevusvõimalusi.  Autoliikluse vähendamine linnasüdames sh läbiva transiitliikluse vähendamine. Kuidas sina piiritled linnakeskust?  Balti jaam sh turg ja Telliskivi Loomelinnak omavad meeldiva Linnakeskuse ulatust (tunnetuslikult) mõjutavad ruumilised tegurid: linnakeskuse tunnuseid – Kesklinna linnaosas ei leidu nii  Keskusala on tinglik ja seda ei ole võimalik täpselt piiridega inimsõbralikku keskusala. määratleda (tunnetuslik).  Linnakeskust defineeritakse täna kaubanduskeskuste järgi –  Mõigu, Ülemiste ja Aegna ei seostu linnakeskusega. Viru keskus ja Kaubamaja, Solarise keskus, Stockmann.  Linnasüda jääb raudteest sissepoole sh Tehnika tänavast (raudtee ja merevaheline ala) Kas kesklinnal on üks või mitu keskust?  Liivalaia tänaval on tugev barjääriefekt ja takistab seetõttu keskuse laienemist kaugemale. Tajutavad lokaalsed keskusalad:  Linnakeskuse arterid on aktiivsed peatänavad (sh positiivne  Vanalinn näide kavandatav Peatänava projekt)  Viru väljak ja Hobujaama sh Viru keskus ja Tammsaare park  Sadam ei ole endiselt linnakeskusega piisavalt seotud (kuigi  Vabadus väljak oma asukohalt sinna kuulub) – Ahtri tänav piirab oluliselt  Sadama piirkond sh Admiraliteedi ligipääsu mereäärde.  Rotermanni kvartal  Estonia teatriväljak, Solarise keskus ja Rävala pst 20    Telliskivi kvartal ja Balti jaam (väljapool Kesklinna linnaosa) Jalakäijale on  Kadrioru park (Luige tiigi ümbrus) ebameeldiv, kui puuduvad selged ja ohutud jalakäijate liikumisteed. Kuidas elavdada kesklinnas väikekaubandust? Väikekaubandust aitab elavdada:  Jalgsikäidavust soodustav atraktiivne avalik ruum Tajutavad lokaalsed keskusalad (tänavaruum).  Tänavatasandil sh keldrikorrusel väikepindade säilitamine ja kavandamine. Kuidas kujundada kesklinnast meeldiv elukeskkond?  Madalamad autokiirused (30-40 km/h). Meeldivat keskkonda aitab kujundada:  Vähem tänavaruumi autodele sh maapealsetele parklatele.  Tänavaruumi kasutuse hierarhia jalakäija vajadustest  Kaubanduskeskuste piiramine linnakeskuses. lähtuvalt - jalakäija- jalgrattur-ühistransport-auto.  Kaubandustänavate määratlemine ja nende suunatud  Vähem barjääre - tiheda liiklusega magistraalid, torupiirded arendamine väikeettevõtluse elavdamiseks. äärekivideta üleminekud.  Madalamad autokiirused (30 - 40 km/h). Kuidas parandada kesklinnas liikumist ja soodustada erinevaid  Peatänava projekti elluviimine. liikumisviise (jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga)?  Haljastus tänavatel ja väljakutel ja rohkem taskuparke ning Erinevaid liikumisviise soodustab: linnaaiandust.  Sidus rattateede võrgustik (piisav ruum igal tänaval).  Eraldatud rattateed (üle 30 km/h sõidutee puhul). 21    Autode hulga sh transiitliikluse ja autokiiruste vähendamine Mitmekesine tänava ja (30-40 km/h) linnakeskuses. parkide haljastus ning istumisvõimalused  Rööbastranspordi eelisarendamine (nt Vanalinna ümber rikastavad avalikku ringtramm, öötramm). ruumi ja kutsu-  Vaheldust pakkuvad liikumisteekonnad, nt mereääres, läbi vad seda kasutama. parkide, avatud hoovide. Eraldatud rattateede vähesus kesklinnas piirab oluliselt rattakasutust. Kuidas tugevdada kesklinna merega seotud identiteeti? Mereääre kasutust suurendab:  Arusaadavate ühenduste rohkus jalakäijatele sh turistidele ja ratturitele.  Katkematu ja mugav liikumisteekond mereääres (promenaad).  Barjäärivaba liikumine mereäärde ( nt Ahtri tn tugeva Kuidas tuua rohkem loodust kesklinna? barjääriefektiga).  Pargiala loomine linnahalli äärde (ala korrastamine). Kesklinna aitab tuua rohkem loodust:  Avaliku kasutusega funktsoonide kavandamine (nt  Parkide parem sidumine liikumisteekondadega. ooperiteater, festivali alad).  Tegevusvõimaluste loomine parkidesse.  Avalike ruumide jada mereääres sh erinevaid veega seotud  Parklate/asfaltpindade ümbermõtestamine tegevused (nagu välibassein). parkideks/haljasaladeks.  Haljastus kui loomulik osa tänavaruumist.  Rohkem niitmata rohealasid. 22   Välibassein kuid toob välja puudusena nende omavahelist äralõigatust. Liiga Kopenhaagenis palju on linnaruumis barjääre laiade ja liiklusintensiivsete sõiduteede, suurte autokiiruste, parkivate autode, torupiirete, kõrgete äärekivide näol. Enim pöörati erinevate küsimuste all tähelepanu puudulikule rattateede võrgustikule, mis muudab rattasõidu tänastest tingimustes ebameeldivaks ja ohtlikuks. Kesklinna tugevuseks peetakse tema linnasüdamele omast tihedust ning funktsionaalsust, kuid puudu jääb kvaliteetsest ja aktiivsest tänavaruumist, mis pakuks erinevaid tegevusvõimalusi (sh istumiseks), oleks mitmekesine ning kaubanduslikult elav. Tänavaruumi tänane jaotus on liialt kaldu Mis on Aegna saare tähtsus Sinu jaoks? autodele ning ei jäta piisavalt ruumi jalakäija ja jalgratturi kasutusruumi vajadustele. Aegna saare tähtsus:  Puudub seos Kesklinna linnaosaga (ülekaalukas seisukoht).  Moodustab osa Tallinna rohealast (linnalähedane park). Ideekorje abil saadud tagaside tõi selgelt välja need olulised teemad  Sobilik linnalähedaseks puhkealaks (päevakruiis, matka- ja ja linnaosa ruumilise arengu tänased kitsaskohad, mida õpperajad, RMKA telkimisala). üldplaneeringu koostamisel tuleb käsitleda. Üldplaneeringu  Ligipääs saarele on puudulik (veeühenduste tihendamise lähteseisukohtade koostamisel arvestati, et antud teemad oleksid vajadus, ringliin Kalasadam- Aegna-Pirita Top sadam). lähteisukohtades vastavas üldistusastmes käsitletud. Ideekorje tulemuste analüüs näitas, et erinevate küsimuste all pöörati Põhjalikum ülevaade lähteseisukohtade ideekorje tulemustest tihtilugu tähelepanu samadele linnaruumilistele aspektidele. Näiteks, avalikustatakse Kesklinna üldplaneeringu veebilehel. kui mingit tänavat tajuti suure liikluskoormuse tõttu barjäärina, siis oli Üldplaneeringu koostamisel viiakse edaspidi läbi mitmeid avalikke sellel ühtemoodi negatiivne mõju sellele, kuidas tajuti Kesklinna ideekorjeid, millega küsitakse Kesklinna kasutajate arvamust juba elukeskkonnana, kuidas see mõjutas linnakeskuse täpsemalt üldplaneeringuga lahendavate erinevate teemade osas. konkurentsivõimet, väikekaubanduse elavdamise võimalusi, või mere ja haljasalade kättesaadavust. Kesklinna kasutaja tajub oluliste Oluline on märkida, et käesoleva ideekorjega saadud mõtteid ja väärtustena Vanalinna, eriilmelisi piirkondi (funktsionaalselt ja ettepanekuid võetakse arvesse ka edaspidi üldplaneeringu miljööliselt mitmekülgne), suurt parkide osakaalu ja mere lähedust, lahenduse välja töötamise juures. 23  4. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED Järgnevalt on loetletud olulisemad teemad, mida üldplaneeringu 2. KESKLINNA PIIRKONDLIK MITMEKESISUS – lahenduse välja töötamisel käsitletakse. Lahenduse koostamise STRUKTUURNE ÜLESEHITUS JA LINNAOSA ÜLDISED protsessi käigus ja koostöös keskkonnamõjude strateegilise RUUMILISED ARENGUSUUNAD hindamisega võib lisanduda lahendusse täiendavaid teemasid.  Tugevdada linnasüdame tervikut ja linnaosa struktuurset 1. KESKLINNA ROLLI MÄÄRATLEMINE RAHVUSVAHELISES JA mitmekesisust– linnaosa struktuuri määramine (linnasüda, TALLINNA REGIOONI (SUUR-TALLINN) KONTEKSTIS asumid, mereäär jne).  Kesklinna rolli tugevdamine kui riigi (juhtimise) ja pealinna  Määrata linnakeskuse arengu kiirendamise meetmed, et keskusena. suurendada Kesklinna sidusust, kompaktsust (ennekõike linnasüdame), kasutusaktiivsust, konkurentsivõimet elu- ja  Rahvusvaheliste ja regionaalsete ühenduste tugevdamine - ettevõtluskeskkonnana ja säästvate liikumisviiside osakaalu. sadama ja bussijaama areng, Helsingi tunneli asukoht(d),  Tugevdada Kesklinna (sh linnaosa piiriülesed) erineva Tallinna lennujaama ja Balti jaama ja Rail Baltic raudtee- identiteediga piirkondade (nt vanalinn, eriajastuga asumid ja jaama kesklinliku asukoha tugevdamine. kvartalid, mereäär, nn äri- ja kultuurilinnakud) eraldiseisvat  Naaberlinnaosade ja valdade ruumiliste suundumustega arengut ja konkurentsivõimet, samal ajal tagades neile arvestamine, et toetada Tallinna ja lähiregiooni ehk Suur- ligipääsu läbi erinevate liikumisviiside ja roheühenduste. Tallinna terviklikku arengut. Kesklinna sidumine ülelinnaliste ja lähivaldade võrgustikega – avaliku ruumi, tõmbekeskuste,  Selgitada välja Kesklinna linnaosa piiri muutmise vajadus (nt rohealade, ratta ja autoteed, ühistransport sh trammivõrk ja Mõigu asum kuni Lennujaamani, Ülemiste ärilinnak, rendirattad, sotsiaalne taristu, parkimine, elektriautode Lennujaam, Kelmiküla asum, Linnahalli piirkond, Aegna saar, laadimise võrgustik jm. väiksemad korrektuurid piiriga seotud ebakõlade vähendamiseks).  Tallinna linnasüdamele omase ainulaadsuse ja ruumilise eripära tugevdamine nagu kompaktne asustusstruktuur ja tihe 3. KESKUSALAD tänavavõrk, linnaehituslikult mitmekülgne ja – funktsiooniline, jalakäidav, startup linn.  Määrata linnakeskuse ulatus, millest kujundada aktiivne ja funktsionaalselt mitmekesine (enim valikuvõimalusi pakkuv elu- ja majanduskeskkond) ja meeldivalt jalakäija- ja 24   jalgrattasõbralik linnaline keskus: Tallinna linnasüda. sidus võrgustik, mis toetab ka uute linnaliste parkide ja Selgitada välja keskusala mõjuala Kesklinna piiri üleselt ja haljakute kavandamist (nt piirkonnad, kus need puuduvad). luua sellest ruumiliselt loogiline tervik. Vaadata üle riigikaitselise otstarbega maa-alade piirid ja  Määrata Kesklinna linnaosa asumite keskusalad (lokaalsed täpsustada vajadusel kasutustingimusi. piirkonnakeskused) ja nende ehituslikud printsiibid ning  Kaardistada alakasutusega või kasutusest välja langenud linnaruumilised seosed ümbritsevate aladega, mis toetavad maa-alad nn jääkalad ning määrata neile sobilik funktsioon. erinevate lokaalsete keskuste põhise võrgustiku kujunemist. Erineva suuruse ja olemusega keskuste tugevdamine aitab  Määrata maakasutuslikud ja ehituslikud tingimused alade erinevaid funktsioone hajutada ja muuta kogu Kesklinna ala vahekasutuse soodustamiseks sh reserveeritud nii sotsiaalselt kui majanduslikult aktiivsemaks. maakasutuse elluviimiseni ajutiste kasutusvõimaluste soodustamiseks. Vahekasutus aitab korrastada ja elavdada 4. MAAKASUTUS kasutuseta linnaruumi.  Tagada maakasutuse suunamisel kesklinna elanike  Reserveerida maa-alad ning määrata linnaruumilised ja elukeskonna säilimise või parandamise ja uute arenduste ehituslikud/arhitektuursed printsiibid avalikkusele suunatud rajamise vahel sobiv tasakaal. hoonetele, linna olulistele maamärkidele ja avalikele väljakutele ning parkidele. Eesmärk on suunata enam  Linnakeskuse maakasutuse arengule on vajalik tagada avalikku funktsiooni ja maamärgilisi hooneid ning ajaline paindlikkus ja muutumisvõime, mistõttu erinevalt puhketegevusi eeldatavalt suure kasutusatraktiivsusega klassikalisest maakasutuse käsitlusest üldplaneeringutes aladele ja olulistesse vaatekoridoridesse nagu ühistranspordi (maakasutuse juhtfunktsiooni määramine) on maakasutuse koridorid, mereäär, linnaväljakud, peatänavad, tänavanurgad, suunamisel põhirõhk erinevate funktsioonide piirkonnad, kus puhkevõimalused on piiratud. segamisel/koostoimel.  Määrata linnaruumilised põhimõtted segregeerumise  Kesklinna kompaktsuse/tiheduse suurendamiseks laiendada leevendamiseks, kuidas suurendada taskukohaste Kesklinna segahoonestusala ja määrata vajadusel vastavalt elamispindade kättesaadavust (sh uutel arendusaladel nagu piirkondlikele eripäradele segahoonestusala juhtfunktsioonid. Sadama piirkond, Veerenni jne) ning soodustada sotsiaalset Elamumaa juhtfunktsiooniga maa-aladele (nt väljakujunenud lõimumist läbi avaliku ruumi kujundamise ja funktsioonide asumite elamukvartalid) seada maakasutuslikud tingimused, segamise. mis soodustavad elukeskkonda toetavate teenuste ja avalike funktsioonide kavandamist (haridusasutused). Rohealadele maa-alade reserveerimisel tagada, et nende vahel tekiks 25  5. LIIKUVUS läbi rohealade ja hoonekvartalite avatud läbipääsude. Määrata jalakäijate eelistusega alad sh tänavalõigud, kus autoliiklus on  Määrata tänavatüübid, nende funktsionaalsus ja erinevate osaliselt piiratud. Kaardistada liikumis- ja nägemispuudega liikumisviiside tänasest tasakaalustatum ruumi jaotus, et inimeste vajadustega arvestavad liikumismarsruudid ja tagada kõikidele liikumisgruppidele ohutu ja meeldiv määrata liikumisteedele (kõnniteed, ülekäigukohad) üldised liikumiskeskkond. põhimõtted.  Tihendada tänavavõrku, et hajutada liiklust, tagada parem  Kavandada jalgratturitele ja tõukeratastele tihe ja sidus ligipääsetavus kvartalitele ja mereäärde ja muuta kesklinn jalgrattavõrk kesklinna siseselt ja ühenduste parandamiseks jalakäidavamaks. teiste linnaosadega. Rakendada Tallinna rattastrateegia  Määrata ühistranspordi peamised trassid ja sõlmpunktid, mis põhimõtteid ja kavandatud põhivõrku, mis on vajalik kesklinna on vajalikud ühistranspordivõrgu arendamiseks ja muutmiseks jalgrattasõbralikuks. Määrata põhimõtted kättesaadavuse parandamiseks. jalgrattahoiu tingimuste parandamiseks. o Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede ja nende  Määrata liikluskorralduslikud üldprintsiibid, mis toetavad ühendamise kavandamine. Uute võimalike tasakaalustatud liikumiskeskkonda ja soodustavad jalgsi asukohtade määramine lisaks Hobujaamale, Teatri käimist ja rattaga liiklemist ning ühistranspordi kasutust. väljakule, Vabaduse väljakule, Balti jaamale, sh Liikuvuse kavandamisel arvestada selliste näitajatega nagu arvestatakse linnaosa piiril paiknevate potentsiaalsete teekonna ohutus, sidusus (või barjäärid/takistused), ajakulu, ühistranspordisõlmedega (Kristiine, Ülemiste). müra ja õhusaaste ja meeldivus. Leida võimalusi o Uute ühendusvajaduste välja selgitamine sundliikumiste ja transiitliikluse vähendamiseks ning ühistranspordi liinivõrgu jalakäijale/ratturile ja ühistranspordile eelise andmiseks. ümberkavandamiseks/tihendamiseks ning üldised Selgitada alad ja tänavad sh südalinna piirkond, kus on vajalik põhimõtted peatuste kättesaadavuse parandamiseks. autoliiklusele kiiruspiirangute seadmine (20 km/h, 30 km/h, 40 o Olemasoleva rööbastranspordi taristu potentsiaali km/h alad) ning täiendavate jalakäijate alade loomine. maksimaalne ära kasutamine ning uute Määrata raske- ja ohtlike veoste marsruudid ja käsitleda nende ühendusvajaduste määramine (nt Vana-Sadama ohuga (sh olemasolevad marsruudid) seotud piiranguid, et trammi koridor). Perspektiivse Tallinn-Helsingi tunneli vähendada raskeveokite osakaalu kesklinnas. peatuse asukoha (asukohtade) määramine  Selgitada välja mitmetasandiliste ristumiste (sh erinevate kesklinnas. liikumisviiside eraldamiseks) rajamise vajalikkus ja võimalikud  Kavandada jalakäijatele tihe ja vahelduv liikumisteede asukohad. võrgustik, kus lisaks tänavatele on loodud liikumisvõimalused 26    Tuua välja üldised põhimõtted parkimise korraldamiseks. o Parandada ligipääsetavust vanalinna ja soodustada Määrata ruumilised printsiibid tänavaäärse parkimise ja linlaste igapäevast liikumist läbi vanalinna. avalike parkimisalade, parkimismajade ja ajutiste o Kasutusaktiivsuse tõstmine – avalike teenuste ja parkimisalade kavandamiseks ja kasutamiseks, sh arvestada hoonete hoidmine ning nende juurde toomiseks ka täiendavate invaparkimise kohtade olemasoluga. võimaluste reserveerimine (linnale ja riigile kuuluvate hoonete ja maa-alade reserveerimine avalikele 6. AVALIK RUUM funktsioonidele).  Mõtestada Kesklinna kontekstis avaliku ruumi mõiste ning o Parkimispõhimõtete määramine. selle erinevad käsitlusvormid (nt avalik, pool-avalik, jagatud  Tugevdada Vanalinna bastionivööndi terviklikkust ja avalik ruum). parandada selle ligipääsetavust ümbritsevate aladega.  Määrata põhimõtted kvaliteetse avaliku ruumi kavandamiseks 8. MEREÄÄR ning selle ligipääsetavuse parandamiseks (sh erivajadusega kasutajatele), et suurendada linnaruumi kasutusvõimalusi ja  Tagada linnasüdame kompaktne ja inimmõõtmeline inimmõõtmelisust. laienemine mereni ja Sadama alani. Mereääre piirkonna  Luua kvaliteetsest avalikust ruumist terviklik võrgustik, mis kasutusaktiivsuse suurendamiseks on vajalik selle seob omavahel tänavad, väljakud, haljasalad, pargid, veealad tihendamine, hea juurdepääsetavus - jalakäija- jalgratturina ja (sh veeäärsed promenaadid), kvartalite avatud läbipääsud. ühistranspordiga ning mitmekülgne funktsionaalsus (elu- ja  Järgida avaliku ruumi kvaliteedi nõuet kõikide äri- avalikud- ning puhkefunktsioonid, taskukohased üldplaneeringuga lahendavate ülesannete juures (kui see elamispinnad, avalik rannaala). Tagada mereääre piirkonnas mõjutab avaliku ruumi kvaliteeti). kvaliteetse avaliku ruumi ja haljasalade olemasolu ning arusaadavad ning meeldivad liikumisteed sh sadamaga seotud reisijate suunatud liikumiseks. 7. VANALINN  Tagada mereääre võimalikult avatud ja aktiivne kasutus. Kavandada katkematu ja mugav liikumistee ehk  Määrata meetmed Vanalinna elanikkonna säilimiseks ja rannapromenaad, kuhu äärde suunata avalikku funktsiooni, linlastele kasutusaktiivsuse suurendamiseks. Eesmärk on väikeettevõtlust, looduslikke alasid (looduslik rand, samaaegselt tugevdada vanalinna kui Tallinna olulise haljasalad). Määrata ruumilised printsiibid, kuidas kogu ajaloolis-kultuurilise sümboli väärtust ning leida võimalusi, kallasraja ulatuses on tagatud mõistlike vahemaade (120-150 kuidas vanalinna tuua tagasi elanikud ning soodustada m) tagant juurdepääs mereäärde. Leida võimalusi, kuidas erinevaid kasutusvõimalusi. lahendada jalakäijate ja jalgratturite ligipääsu mereäärde 27   ristumisel liiklusintensiivsete tänavatega (Ahtri tn, Põhja pst, 10. HOONESTUSTINGIMUSED JA ARHITEKTUUR Mere pst, Rannamäe tee).  Määrata üldised ruumilised ja arhitektuursed ning ehituslikud  Määrata rannajoone iseloom ja tagada lauge rannajoone printsiibid (maksimaalne ehitusmaht, maksimaalne kõrgus, säilimine kohtades, kus see avaliku ruumi osana võimaldab tihedus, arhitektuurne liigendatus, esifassaad, ärifront, vahetut kontakti veega. haljastuse, sh kõrghaljastuse osakaal, kvartalite terviklikkus)  Määrata alad ja põhimõtted jahisadamate arengule. erineva iseloomu ja tüpoloogiaga kvartalitele ja nii  Selgitada välja ranna ehituskeeluvööndi vähendamise funktsioonilt kui asukohalt olulistele hoonetele. vajadus ning üleujutusohuga alad ja täpsustada tingimusi.  Määrata arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuri konkursi  Määrata mereranna erosiooni- ja kaldavaringute piirkonnad korraldamise vajadusega alad ja arhitektuursed/ehituslikud ning tuua välja ohud ja tegevuste piirangud. põhimõtted lähtetingimuste koostamiseks, sh avalikule  Määrata meetmed kaldareostuse vähendamiseks. funktsioonile sobilikele ja maamärgilistele asukohtadele.  Vaadata üle olemasolevad kõrghoonete piirkonnad (kehtiv 9. ETTEVÕTLUS teemaplaneering) ja täpsustada tingimusi ning kaardistada vajadusel perspektiivsed kõrghoonete piirkonnad.  Määrata üldised põhimõtted ettevõtluskeskkonna Täiendavat rõhku tuleb panna kõrghoonete vahelisele elavdamiseks. Määrata ruumilised printsiibid, kuidas suunata väliruumile sh taskuparkidele ja tänava haljastusele, et vältida enam väikeettevõtlust tänavapoolsete hoonete esimestele monotoonsete klaaspindadega ja tuulekoridoridena mõjuva korrustele, elamupiirkondadesse, mereäärde, vanalinna, tänavaruumi tekkimist. uutele arendusaladele. Selgitada välja, milliseid linnaruumilisi võtteid sh läbi avaliku ruumi kujundamise, on võimalik  Vaadata üle olemasolevad (kehtivate) miljööväärtuslike kavandada, et soodustada tänava tasandil väikekaubandust hoonestusalade piirid (kehtiv teemaplaneering) ja täpsustada ja määrata selleks sobilikud tänavad/piirkonnad. Hinnata tingimusi. kaubanduskeskuste mõju kesklinna ettevõtluskeskkonnale ja  Määrata väljaspool miljööväärtuslikke alasid paiknevate määrata üldised põhimõtted nende edasiseks käsitlemiseks. väärtuslike hoonete ja hooneansamblite säilitamiseks ja  Määrata põhimõtted hooajalisele ja liikuvale ümberehitamiseks tingimused eriilmeliste ja terviklike välikaubandusele (turg, pop kaubandus, välikohvikud, kvartalite väärtustamiseks ning linnapildi rikastamiseks. kioskid, toidutreilerid), et soodustada erinevaid 11. HALJASTUS kaubandusvorme sh vahekasutusi ja tuua enam aktiivsust  Määrata Kesklinna rohevõrgustiku ruumielemendid ja nende väliruumi. hierarhia, tagada nende omavaheline sidusus nii planeeringuala ulatuses kui piirnevate linnaosade ja 28   ülelinnaliste võrgustikega. Rohevõrgustiku struktuurse  Hinnata kaugjahutuse rajamise otstarbekust ja määrata sidususe ja toimivuse analüüsimisel arvestada selle püsivust võimalikud piirkonnad. ja mõju elurikkusele, loodushoiule, mikrokliimale,  Määrata põhimõtted valgustuse kavandamiseks avaliku ruumi kliimamuutuste mõjude leevendamisele, inimesele sh valgustusele sh anda ruumilised tingimused valgusreostuse puhkealade kättesaadavusele. Selgitada välja piirkonnad, kus vähendamiseks. pargialade ja puhkealade kättesaadavus ei ole piisav ning määrata alad ja üldised põhimõtted nii suuremate 13. VAATED pargialade/rohealade kui ka lokaalsete haljasalade (nt taskuparkide) kättesaadavuse parandamiseks.  Täpsustada määramist (Tallinna vanalinnale ning linnaosa ja ülelinnaliselt olulistele objektidele, merele, tänavate  Tugevdada ülelinnaliste rohe- ja sinialade omavahelisi koridorides). seoseid, sh Ülemiste järve äärse roheala kasutusfunktsiooni võimaluste piires.  Viia läbi audit, et hinnata olemasolevate (varem määratud) vaatekoridoride toimivust.  Määrata Aegna saare ehituslikud tingimused asustuse arengu suunamiseks ja kasutusvõimalused rekreatiivsete tegevuste (puhkevõimaluste) kavandamiseks. 14. KLIIMAMUUTUSEST TINGITUD MÕJUDE LEEVENDAMINE  Selgitada välja kohaliku kaitse alla võetavad objektid (puud, kooslused jms) ja haruldased (kultuuriloolised, väärikad,  Määrata põhimõtted ja meetmed kliimamuutustest tingitud jämedad) puud. soojussaare efekti leevendamiseks ja sademevee puhverdamiseks ja säästlikuks käitlemiseks sh meetmed sademevee reostusohu vähendamiseks. 12. TEHNORAJATISED  Selgitada välja olemasolevate tehnovõrkude olukord ja 15. KLINT määrata magistraalsete tehnovõrkude (sh  Määrata põhimõtted ehitustegevuse suunamiseks klindi sademeveekanalisatsiooni) asukohad ja üldised põhimõtted (Kesklinna linnaosa ulatuses) kui Põhja-Eesti omanäolisema sademevee juhtimiseks ning nende rajamise etapilisus. loodusobjekti esile toomiseks ja väärtustamiseks. Üldiste sademevee ärajuhtimise põhimõtete väljatöötamisel  Siduda klint jalakäijate liikumisteede ja terviseradade arvestada täiendavate nõuete esitamisega sademevee võrgustikega nii, et need ei läheks vastuollu klindi loodus- ja kokkuvoolu aja pikendamise (muu hulgas seotud muinsuskaitseliste väärtustega. katusehaljastuse rajamisega), kinnistult ärajuhitava vooluhulga ühtlustamise ning kinnistul kogumise ja olmes kasutamise osas. 29  MUU  Määrata põhjavee reostusohu tegurid ja vastavad reostusohtlikud piirkonnad.  Kaardistada radooniohtlikud piirkonnad.  Määrata põhimõtted kaasaegse jäätmete kogumissüsteemi kavandamiseks sh jäätmete liigiti kogumiseks üldkasutatavatel aladel nagu pargid, tänavad.  Seada põhimõtted keskkonnareostuskollete (jääkreostuse) likvideerimiseks.  Käsitleda ohtlike kemikaalide kasutusega seotud piiranguid ja ohutegureid Kesklinnas.  Kajastada välisõhu kvaliteedi ja müra olukorda ning seada üldised edasised suunad; Määrata potentsiaalsed madala ja kõrge müratasemega tsoonid ning võimalusel leevendusmeetmed. 30  5.ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSEGA EELDATAVALT KAASNEDA VÕIV OLULINE KESKKONNAMÕJU Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostatakse keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese tulenevalt üldplaneeringu eesmärkidest, lahendavatest ülesannetest keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 ja käsitlevast territooriumist. KSH aruanne on osa strateegilisest võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale planeerimisdokumendist, mis peab arvestama antud juhul teadaolev asjasse puutuv teave. Tulenevalt Aegna saare kuulumisest üldplaneeringu sisu ja kehtestamise tasandit (vastavalt KeHJS § 40 Natura 2000 võrgustikku tuleb KSH käigus läbi viia Natura lg 3 p 2). eelhindamine ja vajadusel ka Natura-hindamine. Aegna saarel on ka mitmeid kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kaitsealuseid liike. KSH käigus prognoositakse, kirjeldatakse ja hinnatakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevat olulist KSH ulatuse määrab Tallinna Linnavolikogu 21.02.2019 nr 34 keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja Kesklinna linnaosa üldplaneeringu algatamise otsus. Territoriaalselt ülesandeid mõjude leevendamiseks. on KSH hindamise ala ulatus Kesklinna linnaosa territoorium. Mõju hindamise sisu võtab aluseks KeHJS § 40 nimetatud teemad ja KSH eesmärk on: lähteülesandega kavandatavad üldplaneeringu ülesanded.  arvestada sotsiaalmajanduslikke, looduskeskkonna ja kultuurilisi kaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide KSH aruande koostamisel hinnatakse üldplaneeringu lahenduse koostamisel ning kehtestamisel; seost ja vastavust muudele asjakohastele strateegilistele  tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; planeerimisdokumentidele. Samuti, kuidas lahendus arvestab erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu või riiklike  edendada säästvat arengut. keskkonnakaitseliste eesmärkidega. Koos üldplaneeringu lähteseisukohtadega koostatakse KSH väljatöötamise kavatsus (VTK), milles märgitakse keskkonnamõju Erinevate mõjude hindamisel analüüsitakse nende omavahelisi seoseid ja eeldatavat piiriülest mõju. Kesklinna üldplaneeringuga hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu seonduvalt võib kaasneda kaudne piiriülene mõju näiteks transpordiühenduste kaudu (raudtee, Tallinn-Helsingi raudteetunnel). 31  KSH teeb ettepanekuid sobivamate alternatiivide valikuks ning annab Inimese tervist ja heaolu mõjutavad mitmed keskkonna häiringud ülevaate sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. nagu õhusaaste, müra, tolm, vibratsioon, valgus, põhjavee- ja Kesklinna linnaosa üldplaneeringu KSH läbiviimisel on oluline pinnasereostus, ohtlikud veosed. Kesklinnas on oluline keskkonna pöörata tähelepanu järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega mõjutaja liiklus. Tootmistegevusega seotud häiringuid on Kesklinnas kaasneda võivatele võimalikele mõjudele: vähe. Seetõttu tuleb ennekõike tähelepanu pöörata, kuidas vähendada autoliikluse negatiivset mõju. Lisaks tuleb võimalike  Mõju sotsiaalsele keskkonnale – inimese tervisele ja negatiivsete mõjudena käsitleda radooni, mikroklimaatilisi heaolule, sotsiaal-majanduslikele vajadustele ja varale tingimusi nagu tuulekoridorid, sademeveest põhjustatud üleujutused, soojussaared. Hinnata üldplaneeringu mõju linnaosa asustuse arengusuundumustele ja tasakaalustatud arengule - linnakeskuse Tuua välja lahenduse võimalikud mõjud elukohtade, teenuste ja ja erinevate linnaosa piirkondade elujõulisusele, avalike funktsioonide sh puhke- ja rekreatsioonivõimaluste ning elukeskkonnale, funktsionaalsele mitmekesisusele ja avaliku kvaliteetse avaliku ruumi kättesaadavusele vastavalt ruumi kvaliteedile. Hinnata, kas üldplaneering tagab eeldused piirkondlikele eripäradele (linnasüda, mereäär, elamupiirkonnad, funktsionaalse ja inimsõbraliku avaliku linnaruumi loomisele, et vanalinn). Hinnata kuivõrd üldplaneering aitab leevendada ruumilist võimaldada erinevate sotsiaalsete vajadustega arvestamist. Hinnata, segregatsiooni ja soodustab sotsiaalset lõimumist. kuidas üldplaneering mõjutab liikumiskeskkonda erinevate Hinnata kuivõrd üldplaneeringu lahendus arvestab Kesklinna liikumisviiside vajadusi arvestades ning milline on selle mõju linnaosa erinevate piirkondade sh miljööalade kultuurilist ja ajaloolist tasakaalustatud ruumi kasutusele, inimese tervisele ja heaolule. KSH eripära ja nende miljöölist terviklikkust, et väärtustada ja hoida hindab, kas lahendus toetab inimese heaolu ja tervist läbi seeläbi erinevaid kohaidentiteete. üldplaneeringuga seatud eesmärgi tugevdada linnasüdamele omast kompaktsust ja jalgsikäidavust, linnaehituslikku ja Hinnata mõju joogivee kättesaadavusele ja kvaliteedile. funktsionaalset mitmekesisust. Käsitleda võimalikke mõjusid inimese varale, sh kinnisvara Tallinn moodustab koos lähivaldadega ühtse linnaregiooni, mille väärtusele ja elamuaseme taskukohasusele. keskseks sõlmpunktiks on Kesklinn (nii funktsionaalselt kui liikuvuse aspektist). KSH hindab, milline on üldplaneeringu mõju Tallinna Analüüsida üldplaneeringu mõju Vanalinna kasutusele nii turistide linnaregiooni tasakaalustatud arengule sh arvestab vajadusega ja elanike seisukohast ning tuua välja võimalikud konfliktalad. leevendada autostumise mõju valglinnastumise kontekstis ja Hinnata ka laiemalt kogu Kesklinna kontekstis üldplaneeringu mõju vajadust suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu (jalakäijate turismile. ühendused, rattateede võrgustikud, ühistransport ja pargi ja reisi lahendused). 32  Hinnata erinevate teemade käsitluses selle mõju Kesklinna kasutaja siseselt kui naaberlinnaosadege ehk lähiregiooni sidusust läbi turvalisusele. rekreatsiooni- ja roheühenduste, sh Ülemiste järv äärse roheala.  Mõju tehiskeskkonnale Lähtuda rohevõrgustiku hindamisel üldplaneeringus käsitlevatest rohevõrgustiku struktuurielementidest, kus ühelt pool on oluline KSH-s käsitletakse üldplaneeringu mõju linnaehituslikule tagada rohevõrgustiku kui laiema ökoloogilise võrgustiku toimivus struktuurile ja tänavavõrgule, sh erinevatele nii regiooni kui kuid teisalt luua tihedas linlikus keskkonnas mikrotasandi üleriigilise tähtsusega logistilistele sõlmpunktidele nagu rohestruktuur. sadam, raudtee, bussijaam, ühistranspordi terminalid, ja pargi ja reisi parklad. Käsitleda ka võimalikke mõjusid perspektiivse Hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kaitstavatele Helsingi tunneli kavandamisel Kesklinna. liikidele ja looduskaitsealustele parkidele (nt Kadrioru park, Toompark, Tornide väljaku park, Tuvi park jne). Hinnata üldplaneeringu mõju arhitektuursele keskkonnale, sh kultuuripärandile, miljööväärtuslikele hoonestusaladele Tulenevalt Aegna saare kuulumisest Natura 2000 võrgustikku tuleb muinsuskaitselistele ja muu väärtusklassiga hoonetele, vanalinnale. KSH käigus läbi viia Natura eelhindamine. Käsitleda võimalikke tehnovõrkude arendamisega seotud mõjusid Hinnata mõju põhja- ja pinnavee kaitsele (rannikumereosa, voolu – veevõrgu kasutus (sh põhja- ja pinnavee kasutamine, ja seisuveekogud) ja veetarbimisele. Pöörata tähelepanu kanalisatsioon), elektrivarustuse ja gaasivarustusega seotud võimalikule pinnasereostuse ohule sh jääkreostusele, kas üldplaneeringuga võib kaasneda täiendavaid riske põhjavee võimalikud mõjud, küttesüsteemid, valgustus. Hinnata sealjuures nende vastavust säästlikule ressursikasutusele. kvaliteedi halvenemisele. Hinnata jäätmeteket ja jäätmekäitluse põhimõtteid ja nende Tuua välja üleujutusohuga seotud riskid ja võimalikud mõjud. vastavust kaasaegsele kogumissüsteemile. Käsitleda võimalikke mõjusid klindile kui maastikuelemendile tervikuna.  Mõju looduskeskkonnale Lahenduse koostamise käigus selgub, kas tekib vajadus Hinnata mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule, kuidas ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise järele ning selle üldplaneeringu lahendus arvestab elustiku elupaikade ja hindamiseks. kasvukohtadega ja toetab bioloogiliste mitmekesisust. Analüüsida ja anda hinnang üldplaneeringu lahenduses Kesklinna rohe- ja sinivõrgustiku toimivusele ja sidususele nii linnaosa  Mõju kultuurilisele keskkonnale: 33  Hinnata mõju ajaloolisele asustusstruktuurile,  Mõju kliimamuutustele ja ressursikasutusele miljööväärtuslikele aladele ja erineva ajastu arhitektuuripärandi säilimisele, sh kultuurimälestised ja erineva väärtusklassiga hooned. KSH peab hindama, kuidas üldplaneering arvestab vajadusega rakendada meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ja Analüüsida üldplaneeringu mõju olulistele vaatekoridoridele. leevendamiseks sh arvestab soojussaare efektiga, võimalike sademevee hulkadega, erinevate liikumisviiside mõjuga.  Mõju majanduslikule keskkonnale Hinnatakse, kuidas üldplaneering toetab säästlikku ressursikasutust KSH-s hinnatakse üldplaneeringu mõju ettevõtluskeskkonnale, sh läbi liikuvuse, energiaallikate, rohestruktuuride, tehnovõrkude, töökohtade kättesaadavusele ja kinnisvara väärtusele ning hoonestus – ja ehituspõhimõtete. konkurentsivõimele nii regionaalselt kui globaalselt. Tuuakse välja muuhulgas võimalikud mõjud sellele tulenevalt maakasutuse  Mõju riigikaitselistele objektidele paindlikkusest, avaliku ruumi kvaliteedist, liikuvusest. Mõjude Hinnata, kuidas üldplaneering mõjutab kesklinna territooriumil hindamisel arvestatakse vajadusega elavdada Kesklinnas paiknevaid riigikaitselisi objekte ja nende tegevust (nt Kaitseväe väikeettevõtluse arengut ja soodustada selle erinevaid territoorium). Samuti hinnata nende mõju Kesklinna arengule. kaubandusvorme. Hinnatakse erinevate kaubandusvormide (väikeettevõtlus, kaubanduskeskused, pop-up kaubandus, interneti  Alternatiivsed stsenaariumid kaubandus) mõju Kesklinna kasutusaktiivsusele, liikuvusele ja avaliku ruumi elavdamisele. Hinnata üldplaneeringu lahenduse käigus välja töötatud erinevaid alternatiivseid arengustsenaariumeid, nende võimalikku mõju ja Analüüsida üldplaneeringu lahenduse võimalikke mõjusid tuua välja põhjused, mille alusel tehti ettepanek parima elamumajandusdünaamikale, sh elamispindade arengustsenaariumi valikul. Võimalikud hinnatavad kättesaadavusele ehk taskukohasusele ning kinnisvara arengustsenaariumid selgitatakse välja üldplaneeringu lahenduse väärtusele. koostamise käigus. 34  6.ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS Üldplaneering koosneb traditsiooniliselt tekstiosast ja graafilisest Näide materjalist (joonised, skeemid) ning lisadest, mis omavahel rohevõrgustiku ruumielementide moodustavad seotud terviku ning on käsitletavad ühtse lahendusena. määramisest Üldplaneeringu vormilise külje välja töötamisel pööratakse olulist (Bradford Cuty rõhku lahendusettepanekute visualiseerimisele, et vältida ülemäära Centre Design suurt kirjeldavat tekstimahtu ja luua selgem seos kohapõhiste Guide- Matser näidetega. Selleks, et lahenduse fookus ei hajuks liialt laiali, on Plan) mõistlik leida viise, kuidas tekstiline ja illustreeriv materjal oleksid omavahel võimalikult selgelt integreeritud ja samaaegselt kuvatavad. See võimaldab luua planeeringu erinevate osade vahel lihtsamini tajutava terviku ja aitab paremini orienteeruda erinevate teemade vahel. Planeeringu kaardimaterjali koostamisel kasutatakse GIS tarkvara ja Näide avaliku erinevaid joonestustarkvarasid (AutoCAD, Rhino3 jne). Sõltuvalt ruumi põhimõtete lahenduse käsitluse täpsusastme vajadusest koostatakse 3D visualiseerimisest mudeleid. Üldplaneeringu põhijooniseid toetavad skeemid, 3D illustratsioonid ja fotod. Lahenduse sisu paremaks esitlemiseks avalikkusele kaalutakse erinevaid interaktiivseid keskkondi, nt teemakaartide loomiseks, teemakaardid. Üldplaneeringu koostamise käigus avalikkuse kaasamiseks kasutatakse erinevaid interaktiivseid ideekorje platvorme nagu AvaLinn, Maptionnaire (https://maptionnaire.com/). 35  7.ÜLDPLANEERINGU SISENDID 7.1 Strateegilised ja planeeringulised alusdokumendid Rattastrateegia 2018-2027 annab suunised rattakasutuse Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse Tallinna arengukavast ja võimaluste parandamiseks, et Tallinn areneks päriselt rattalinnaks. erinevatest valdkondlikest strateegiatest ehk ülelinnalistest Tallinna ruumilistest kokkulepetest. Arengukava ja strateegiad sõnastavad rattateede linna pikaajalise arengusuuna ja annavad linnaruumilised põhivõrk põhiprintsiibid, millega igal planeerimistasandil ja nende elluviimisel (Rattastrateegia arvestama peaks. 2018-2027) Tallinna 2021 ja strateegiad Koostamisel olev Tallinn 2021 sõnastab Tallinna visiooni, millisena näeme Tallinnat aastal 2035. Arengustrateegias lepitakse kokku, millised on inimsõbraliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna tunnused ja üldised põhimõtted hea linnaruumi kavandamiseks, et neist siis edaspidi kõikides Tallinna ruumiotsustes lähtuda. Lisaks linna üldisele arengustrateegiale on Tallinnal mitmeid linnaruumi arengut suunavaid kokkuleppeid (strateegiaid), mida Kesklinna üldplaneeringus arvestada. Kesklinna üldplaneeringu koostamisel saab olema oluliseks teemaks liikuvus ja kuidas suurendada jätkusuutlike liikumisviiside osakaalu. Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 on seadnud visioonina Koostamisel on Tallinna tänavatüübid, mis arvestab lisaks Tallinna säästvama liikuvuse korraldamiseks eesmärgi, et aastaks tavapärasele tänava autoliikluse intensiivsusele samaväärselt 2025 tehakse Tallinna regiooni kõikidest igapäevastest liikumistest tänavaruumi iseloomu ja olulisist jalakäijatele ja ratturitele. ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga vähemalt 50%. 36   Tallinna Tallinna üldplaneering tänavatüübid Kesklinna linnaosas on endiselt aluseks 2001 aastal kehtestatud Tallinna üldplaneering, mis on oma olemuselt ajale jalgu jäänud ja täpsusastmes liiga üldine, et selle järgi linnaehituslikke tingimusi seada. Arvestades muutusi linnaosa arengus ja muutunud trende linnaplaneerimises on vajadus üle vaadata ja täpsustada seni Kesklinna linnaosas kehtivaid arengupõhimõtteid. Tallinna üldplaneeringu maakasutuse väljavõte Kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks on Tallinn välja töötamas säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava. Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013- 2025 peab oluliseks haljastuse käsitlemist linnakeskkonnas võrdväärse elemendina tehiselementide kõrval, kus erineva suurusega haljas- ja rohealad loovad süsteemse võrgustiku. Lisaks eelpool mainutud strateegiatele arvestatakse üldplaneeringu Valdavalt on Tallinna üldplaneering täna läbi linnaosade koostamisel kõikide valdkondlike (sh üleriigilistega), linnaosade ja üldplaneeringute oma kehtivuse juba kaotanud. Linnaosa asumite arengukavadega, mis annab suuniseid Kesklinna linnaruumi üldplaneeringud on maakasutuslike tingimuste poolest juba oluliselt arengu suunamiseks. täpsemad kui Tallinna üldplaneering. Linnaosa üldplaneeringud on kehtestatud Kristiine, Mustamäe, Pirita, Haabersti linnaosades. Koostamisel on Nõmme (vastu võetud) ja Põhja-Tallinna (kooskõlastusringi ootel) linnaosa üldplaneeringud. 37  Teemaplaneeringud Tallinna mereääre Lisaks Tallinna üldplaneeringule kehtivad Kesklinna osas ja visioon suunavad linnaosa ehitustegevust mitu valdkondlikku (Kavakava) teemaplaneeringut ja üks linnaosa-osa üldplaneering, millega koostatav Kesklinna üldplaneering arvestab ja täpsustab: Kesklinna linnaosas kehtivad linnaosa-osa ja teemaplaneeringud:  Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering (linnaosa-osa üldplaneering)  Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine  Kõrghoonete paiknemine Kesklinnas Regionaalsed arengudokumendid Linnaruumi arengu ettepanekud Lisaks Tallinna arengudokumentidele arvestatakse kõrgema tasandi planeeringutest Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030“ ja Harju Üldplaneeringus arvestatakse linnaosa osade kohta koostatud maakonna planeeringuga. Ühtlasi võib Kesklinna üldplaneering teha linnaruumi ettepanekuid ja analüüse (struktuurplaanid, linnaruumi ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. visioonid). Olulisemad linnaruumi analüüsid Kesklinna linnaosas: Detailplaneeringud  Tallinna Merevisioon (Kavakava) Samuti on oluline alus ka juba kehtivad detailplaneeringud, kuivõrd suur osa Kesklinna territooriumist kuulub eraomandisse ning Samuti  Vanasadama arendusplaan 2030 (Zaha Hadid Architects) linnaehituslikku arengut on kujundatud suurel määral krundipõhiselt läbi detailplaneeringut.  Lõpetamata linn (EKA) - Tallinna linnaehituslikud visioonid ja ruumilised stsenaariumid 38  Üleriigilised ja linnasisesed olulisemad strateegilised 7.2 Uuringud dokumendid Üldplaneeringu koostamise raames tellitavad uuringud*  Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020  Kesklinna liikuvusuuring (jaguneb erinevateks etappideks)  Üleriigiline planeering Eesti 2030+  Jalakäijate liikumisteekondade kaardistamine  Harju maakonnaplaneering 2030+  Linnakeskuse ettevõtlus ja vabaaja veetmise aktiivsuste  Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia uuring kesklinna üldplaneeringu jaoks  Tallinn 2021 – Arengukava aastani 2035 (koostamisel)  Arhitektuurne inventuur - Kesklinna linnaosa üldplaneeringus  Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2030 väärtuslike üksikobjektide (-hoonete) ja alade/kvartalite  Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 määramine (eksperthinnangud olemasoleva inventuuri üle (koostamisel) vaatamiseks)  Tallinna linna üldplaneering ja linnaosa üldplaneeringud  Avaliku ruumi mõju inimese käitumisele  Rattastrateegia 2018-2027  Kliimamuutustest tingitud riskide (üleujutusrisk rannikul,  Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025 rannikuerosioon, sademeveest tingitud üleujutusrisk,  Tallinna jäätmekava 2017-2021 soojussaarte terviseriskid) poolt haavatavate alade  Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava kaardistamine Kesklinna linnaosa ja lähialade territooriumil 2010-2021 ning meetmete väljatöötamine  Tallinna sademevee strateegia aastani 2030  Linnalise keskkonna kuumasaartest tingitud ohutegurite  Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks hindamine ja häiringute leevendamine läbi praktiliste 2011-2021 planeeringulahenduste Kesklinna linnaosas.  Tallinna linna säästva energia ja kliimamuutustega  Riskianalüüs Ülemiste järve kalda võimaliku kasutusega kohanemise tegevuskava (koostamisel) kaasnevate mõjude välja selgitamiseks  Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise  Audit Kesklinna linnaosa olemasolevate määratud tegevuskava aastateks 2019-2023 (pole volikogu poolt vaatekoridoride toimivuse kohta. kehtestatud dokument, kuid on vist direktiivist tulenev  Olemasolevate Kesklinna parkide ja teiste rohealade kohustus) kasutuskoormuse ja koormustaluvuse kaardistamime.  Tallinna rahvastiku tervise edendamise arengukava  Välisõhu ja mürahinnangud olemasoleva mürakaardi põhjal aastateks 2017–2021 (juhtumipõhine)  Kesklinna linnaosa arengukava aastateks 2012-2016 *Üldplaneeringu koostamise käigus võib tekkida vajadus täiendavate  Tallinna vanalinna arengukava 2014-2021 uuringute järele. 39  Olemasolevad ja koostamisel olevad alustööd ja uuringud  Tallinna pinnase radooni sisalduse kaart (2015) (üldplaneeringu väliselt tellitud)  Härjapea jõe visioonikonkurss (Villem Tomiste)  Tallinna linna parkimiskorralduse analüüs (liikuvuskava  Tallinna ja Tallinnaga seotud liikumiste lähte- ja sihtkohtade alusuuring) (SPINUNIT) korrespondentsmaatriks (ODM) mobiilpositsioneerimise  Tallinna lennujaama ja Ülemiste äripiirkonna liikuvusuuring andmetel (SPINUNIT)  Eesti 20. saj arhitektuurne inventeerimine Tallinn 1870-1940 (Kibuspuu, 2009  Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs.  Tallinna Ülikooli liikuvusuuring ja liikuvuskava  Vanasadama arendusplaan 2030 (Zaha Hadid Architects)  Urban Green Infrastructure mapping and Assesment : case studies across Europe. Part 1 (Trento, Limassol, Tallinn,  Lõpetamata linn – Tallinna linnaehituslikud visioonid ja oslo, Glasgow and Atnwerp). 2018 ruumilised stsenaariumid (EKA)  Superministeeriumi liikuvuskava.  Tallinna tänavatüübid (TLPA, 2019)  Tallinna kesklinna jalakäijate liikuvusuuring (2018, EKA, Arhitektuurikeskus, Hendrikson & Ko)  Tallinna linna strateegiline mürakaart 2018  Tallinna mereääre visioon (Kavakava, 2016)  Tallinna liiklusseire (kvartalis)  Parem mobiilsuse korraldus ja ligipääs avalikele hoonetele (Stratum, 2017)  Sadama-ala ja selle lähiala detailplaneeringute liiklusmõju analüüs.  Taskukohane eluase (Veiko Vahtrik, 2018)  Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine (2012)  Tallinna ENSV ehituspärand 40  8.ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Üldplaneeringu lahenduse välja töötamine viiakse läbi tihedas koostöös KSH-ga. Üldplaneering Keskkonnamõju strateegiline hindamine Eeldatav toimumisaeg ÜP ja KSH algatamine veebruar 2019 ÜP lähteseisukohtade koostamine märts-november 2019 ÜP lähteseisukohtade täiendamine KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine oktoober 2019 – märts 2020 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta seisukohtade küsimine mai-juuni 2020 Esitatud seisukohtade läbivaatamine ja asjakohaste ettepanekute sisseviimine juuli 2020 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kinnitamine ja avalikustamine Tallinna august 2020 linnaveebilehel: ÜP eskiislahenduse väljatöötamine KSH aruanne eelnõu koostamine September 2020 – jaanuar 2023 ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek veebruar – märts 2023 ÜP eelnõu ja KSH aruande eelnõu avalikud arutelud aprill 2023 Esitatud ettepanekute läbivaatamine ja asjakohaste paranduste sisse viimine mai-juuni 2023 Avalikustamise tulemustest ülevaate andmine august-september 2023 ÜP ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks september-oktoober 2023 Kooskõlastamise käigus esitatud ettepanekute läbivaatamine ja täienduste sisseviimine november-detsember 2023 ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine jaanuar 2024 ÜP avalik väljapanek veebruar-märts 2024 ÜP avalikud arutelud aprill 2024 ÜP avalike arutelu tulemuste arvestamine ja mai-september 2024 avalikustamine ÜP esitamine heakskiitmiseks riigihalduse oktoober –november 2024 ministrile ÜP kehtestamine jaanuar 2025 41  9.SEISUKOHTADE KÜSIMINE Tulenevalt PlanS § 81 lg 1 tuleb üldplaneeringu lähteseisukohtade ja Linnakantselei [email protected] Haridusamet [email protected] keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse kohta küsida ettepanekuid üldplaneeringuga seotud osapooltelt. Linnavaraamet [email protected] Kultuuriamet [email protected] RIIGIASUTUSED Spordi- ja Noorsooamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Sotsiaal- ja tervishoiuamet [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Tallinna Energiaagentuur [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Kesklinna Linnaosa Valitsus [email protected] Majandus- ja [email protected] Pirita Linnaosa Valitsus [email protected] Kommunikatsiooniministeerium Nõmme Linnaosa Valitsus [email protected] Maa-amet [email protected] Lasnamäe Linnaosa Valitsus [email protected] Maanteeamet [email protected] Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Mustamäe Linnaosa Valitsus [email protected] Terviseamet [email protected] Kristiine Linnaosa Valitsus [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] TEHNOVÕRKUDE VALDAJAD Päästeamet [email protected] elektrienergia-, soojuse-, gaasi-, Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] veekanalisatsiooni Veeteede Amet [email protected] jm teenust osutavad Muinsuskaitseamet [email protected] ettevõtted; Lennuamet [email protected] Tallinna Vesi [email protected] Kaitsevägi [email protected] AS Eesti Raudtee [email protected] KOHALIKUD OMAVALITSUSED ASUMISELTSID Viimsi Vallavalitsus [email protected] Vanalinna Selts [email protected] Rae Vallavalitsus [email protected] Uue Maailma Selts [email protected] Saue Vallavalitsus [email protected] Juhkentali Selts [email protected] Kiili Vallavalitsus [email protected] Kadrioru Selts [email protected] Harku Vallavalitsus [email protected] Kassisaba Selts [email protected] LINNAAMETID JA LINNAOSAD Veerenni Selts [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kitseküla selts [email protected] Transpordiamet [email protected] Luite Selts [email protected] Kommunaalamet [email protected] Mõigu Selts [email protected] 42  Telliskivi Selts (Põhja-Tallinn) [email protected] Kalamaja Selts (Põhja-Tallinna) [email protected] MTÜ Maarjamäe Selts [email protected] Mähe Selts (Pirita) [email protected] Tallinna Sadam [email protected] Tallinna Lennujaam [email protected] T grupp AS (Tallinna Bussijaam) [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused, liidud, MTÜ-d Eesti Arhitektide Liit [email protected] Eesti Planeerijate Ühing [email protected] Eesti Maastikuarhitektide Liit [email protected] Linnalabor [email protected] Jalakäijate Ühing [email protected] Eesti Puuetega Inimeste Koda [email protected] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Tallinna Ülikool [email protected] Eesti Kunstiakadeemia [email protected] Eesti Muusika- ja teatriakadeemia [email protected] Tallinna Tehnikaülikool [email protected] Tartu Ülikool [email protected] 43  Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kontakt: Kairi Mänd [email protected] Mai 2020 44 