Signe Riisalo Teie nr
komisjoni esimees
Riigikogu sotsiaalkomisjon Meie 28.01.2026 nr 6-1/251034/2600760
[email protected]
Sotsiaaltranspordi korraldamine
Lugupeetud komisjoni esimees
Mõned puudega inimesed on õiguskantslerilt küsinud, kas nende koduvald või -linn on
korraldanud neile sotsiaaltransporditeenuse õiguspäraselt. Vastuse andmisel on tekkinud küsimusi
sotsiaalhoolekande seaduse põhiseaduspärasuse kohta.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 38 lõige 1 annab puudega inimesele õiguse saada
sotsiaaltransporditeenust „tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks“.
Mõistest „avalikud teenused“ saadakse erinevalt aru (vt 12. märtsil 2024 toimunud
sotsiaalkomisjoni istungi protokolli ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamust). Selgust on
aidanud luua juhendmaterjal, kus on toodud avalike teenuste loetelu.
Isegi juhul, kui tõlgendada avalikke teenuseid väga laialt, jääb osa sihtkohti selle alt välja. Näiteks
ei saaks ka laia tõlgenduse järgi lugeda avalikeks teenusteks sõprade ja lähedaste inimeste
külastamist, sealhulgas näiteks lähedase külastamine haiglas või hooldekodus; matustel, pulmas,
või kokkutulekutel käimist; vabatahtlikus ühiskondlikus tegevuses osalemist; huvialade ja
spordiga tegelemist (erandina saaks nt huvikoolis õppimise paigutada haridusteenuse alla) ja palju
muud.
Kuigi ühistransport on aja jooksul muutunud aina juurdepääsetavamaks, ei ole puudega inimestel
siiski võimalik kõiki oma käike ühissõidukiga teha. Kõik ühissõidukid ei ole puudega inimestele
kohandatud, mõnikord takistab puue bussipeatusesse jõudmist (nt talvisel ajal nägemispuudega
inimesel) ja vahel takistab puue üldse ühissõidukiga sõitmist (nt raske autismi diagnoosiga laps).
Seetõttu on puudega inimese vajadustele vastava sõiduki kasutamise võimalus puudega inimesele
olulise tähtsusega, et tal oleks teistega võrdne õigus iseseisvalt elada ja ühiskonnaelus osaleda (vt
ÜRO puuetega inimeste õiguse konventsiooni art 19 ja Puuetega Inimeste Õiguste Komitee
üldkommentaar nr 5).
Vallad ja linnad võivad korraldada sotsiaaltransporti enamatesse sihtkohtadesse, kui seadus
nõuab. Nii on mõned kohalikud omavalitsused ette näinud, et sotsiaaltransporti on võimalik
kasutada ka muudeks igapäevaeluks vajalike toimingute tegemiseks või elukondlike vajaduste
2
rahuldamiseks. Teised omavalitsused korraldavad aga sotsiaaltransporti vaid sihtkohtadesse, mida
seadus ette näeb.
Palun komisjonilt selgitusi, miks ei kohusta seadus korraldama puuetega inimestele
sotsiaaltransporditeenust, et sõita mujale kui tööle, haridusasutusse ja avalikke teenuseid
kasutama.
Ootame Teie vastuseid võimaluse korral 2. märtsiks 2026.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Angelika Sarapuu 6938411
[email protected]