Energiamajanduse korralduse seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Failid

Energiamajanduse korralduse seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine.asice2129 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Justiitsministeerium Regionaal- ja põllumajandusministeerium 19.07.2023 nr 1-4/23/3275 Energiamajanduse korralduse seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks energiamajanduse korralduse seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuna tegu on kiireloomuliste muudatustega, ootame märkuseid ja ettepanekuid 10 tööpäeva jooksul alates seaduseelnõu saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Seaduse muutmise eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa: Vastavustabel Arvamuse avaldamiseks: MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda, Elering AS, Eesti Transportkütuste Ühing, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Keskkonnaamet, TTJA, Eesti Gaasiliit, Eesti linnade ja valdade liit, Elektrilevi Anastassia Batulin, 625 6359 [email protected] Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122/ 626 2802/ [email protected]/ www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 07.07.2023 Energiamajanduse korralduse seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seadus § 1. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 22-24järgmises sõnastuses: „22) biogaas – biomassist toodetud gaasiline kütus;“; „23) põllumajanduslik biomass – põllumajanduses toodetud biomass;“; „24) metsa biomass – metsanduses toodetud biomass;“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 202 järgmises sõnastuses: „202) lignotselluloosmaterjal – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed;“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 262 järgmises sõnastuses: „262) toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal – peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev lähteaine, mis on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal ning mille alla kuuluvad hõlmab toidu- ja söödakultuuride jäägid, nagu õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored, väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure, nagu raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog, haljasväetistaimi enne ja pärast põhikultuure, söödikultuure, tööstuslikke jääke, sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist ning biojäätmetest saadud materjali, mispuhul söödikultuure ja haljasväetistaimi mõistetakse kui ajutiselt ja lühiajaliselt külvatud rohumaad, millel kasvatatakse väikese tärklisesisaldusega rohu-kaunviljade segu, eesmärgiga saada kariloomadele sööta ja suurendada mullaviljakust, et saada põhikultuuride suuremat saaki;“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 271 järgmises sõnastuses: „271) tõhus koostootmine – soojus- ja elektrienergia koostootmine, mis vastab § 8 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele;“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses: „33) toetuskava –vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu, mis hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse 1 täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu muutuvaid või fikseeritud hindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega piirduma;“; 6) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses: „§132. Seadmete ja süsteemide tarnija esitatav teave Seadmete ja süsteemide tarnija teeb kättesaadavaks teabe taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus-, jahutus- ja elektrienergiat kasutavate seadmete ja süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususe kohta.”; 7) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „(14) Biomasskütustest pärast 2022. aasta 15. juunit tootmist alustanud üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel ning elektrituruseaduse §-des 59, 594, 595 ja 596 sätestatud toetuse maksmisel arvesse juhul kui need ei kasuta ühe kuu lõikes peamise kütusena fossiilkütust ja kui käesoleva seaduse § 8 lõike 1 kohase hinnangu järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada. (15) Lõike 2 kohaldamisel võetakse biokütuseid ja vedelaid biokütuseid arvesse, kui need vastavad §-s 323 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel sätestatud biokütuse nõuetele ja säästlikkuse kriteeriumitele.“; 8) paragrahvi 323 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse ümber järgmiselt: „(1) Põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel: 1) põllumajanduslikust biomassist toodetud biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuariks või pärast seda looduskaitseseaduse alusel kaitse all, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus; 2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist; 3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. 4) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses suure süsinikuvaruga maa-alalt.“; 9) paragrahvi 323 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Paragrahvis 322 osutatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel ei tohi selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste, mis 2 on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, osakaal ületada 0,2 protsenti, välja arvatud juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena. (62) Alates 31. detsembrist 2023. aastal kuni 31. detsembrini 2030. aastal kahaneb lõikes 61 sätestatud piirmäär järk-järgult 0 protsendini.“; 10) paragrahvi 323 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ja seejärel biokütuseks, vedelateks biokütuseks või biomasskütuseks.“; 11) paragrahvi 323 täiendatakse lõigetega 101–103 järgmises sõnastuses: „(101) Saadetise töötlemise tulemusena saadud sellisele tootele või sellistele toodetele, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse teavet säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ja seotakse see toodanguga. (102) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode lõikes 101 nimetatud kütuste tootmiseks, siis kohaldatakse ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi algtooraine massi suhet. (103) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on mitu lõikes 101 nimetatud kütuste tootmiseks mõeldud toodet, siis kohaldatakse igale tootele eraldi ümberarvestustegurit ja kasutatakse eraldi massibilansisüsteemi.“; 12) paragrahvi 323 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste korral.“; 13) paragrahvi 327 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale, et tõendada tootja taotluse alusel toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuneutraalsust.”; 14) paragrahvi 327 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „kasutada või“; 15) paragrahvi § 328 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Taastuvelektri müümisel taastuvelektri ostulepinguga või muul viisil tuleb müüjal vastav kogus päritolutunnistusi registris üle kanda isikule, kes taastuvelektrit ostis. Kui ostjaks on tarbija, tuleb tootjal vastav kogus päritolutunnistusi ostja kasuks registris kustutada.“; 3 16) paragrahvi 329 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „taastuvelektrienergia“ sõnaga „elektrienergia“. § 2. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 234 ja 235 järgmises sõnastuses: „234) taastuvelektri ostuleping – leping, mille alusel turuosaline lepib otse tootjaga kokku taastuvelektri ostmises määratud tarnena või muul viisil ja mille tulemusel võõrandatakse ostjale vastavale taastuvelektri kogusele väljastatud päritolutunnistused; „235) taastuvenergiaga vastastikune kauplemine – taastuvenergia müük turuosaliste vahel tehingute automaatset täitmist ja arveldamist reguleeriva eellepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik;“; 2) paragrahv 58 lõike 2 teine lause muudetakse järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse §-s 1081 nimetatud juhul ja juhul, kui tootjal, kelle elektrijaam või tootmisseade koosneb mitmest tootmisseadme etapist ning erinevate etappidega toodetud elektrienergia eest makstakse toetust erinevate toetuskavade või koostöölepingute alusel või osade etappidega toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta, määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga tootmisseadme etapi põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega või samalaadsete inverterpõhiste tootmisseadme etappide puhul proportsionaalselt toetusskeemis oleva tootmisseadme etapi elektrilise võimsuse ulatuses kogu tootmisseadme elektrilisest võimsusest.“; 3) paragrahv 58 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kontekstis saab ühe liitumispunkti taga olla vaid üks tootmisseade.“; „(22) Kui elektrijaamale või tootmisseadmele, mis annab rohkem kui 50 protsenti toodetud elektrienergiast võrku või otseliini, on lisatud energiasalvestusüksus ning võrgust elektrienergia salvestamine energiasalvestusüksusesse ei ole välistatud, siis elektrienergia kogus, mille kohta antakse energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud päritolutunnistus ja mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-des 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks liidetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kalendrikuu jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus, millest lahutatakse kalendrikuu jooksul võrgust võetud elektrienergia kogus.“; 4) paragrahvi 58 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõike 1 punkti 1“ tekstiosaga „, 594, 595 või 596 “; 5) Paragrahvi 59 lõikes 25 asendatakse sõna „Alla“ sõnaga „Kuni“. 4 6) paragrahvi 591 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevast osast ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevatest komponentidest elektrienergia tootmist alustanud käitise elektrienergia eest, kui jäätmeseaduse §-s 1363 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud sihtarvud ei ole täidetud.“; 7) paragrahvi 591 lõike 7 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Põhivõrguettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), sätestatud eesmärkidest:“; 8) paragrahvi 591 lõiget 7 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) toetusvahendite järgmise viie aasta eeldatava eelarve või eelarve planeerimise piirangute puhul järgmise kolme aasta eeldatava eelarve.“; 9) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Paragrahvi 59, 594, 595 või 596 alusel määratud toetuse maksab põhivõrguettevõtja välja vastavalt tootja taotlusele. Tootja ei saa taotleda toetuse väljamaksmist tagantjärele enam kui aasta eest.“. Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 5 Energiamajanduse korralduse seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Energiamajanduse korralduse seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, millega muudetakse taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82– 209) 1 , et suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamistes kui ka suurtootjate ja -tarbijate hulgas. 1.2. Ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamise protsessis osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna taastuvenergia ekspert Mairika Kõlvart ([email protected], 625 6450) ja nõunik Anastassia Batulin ([email protected], 625 6359). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Direktiivi (EL) 2018/2001 ülevõtmise tõttu on vaja muuta järgmiseid seaduseid: a) energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 8; b) elektrituruseaduse (ELTS) redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 5. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on üle võtta direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muu hulgas seatakse direktiivis (EL) 2018/2001 liikmesriikidele kohustuslikud ühtsed (arvutus)põhimõtted üld- ja alameesmärkide täitmiseks ja toetuste maksmiseks. Valdav osa direktiivist on üle võetud energiamajanduse korralduse seadusega 4. mail 2022. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) 1 Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamuse kohaselt sätestatakse käesoleva eelnõuga direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel toimub toodetud energia taastuvenergiaks arvestamine ja/või toetuste maksmine. Peale nende tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis puudutavad taastuvenergia tootmist, tarbimist või tarnimist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse energiamajanduse korralduse seadust Punktiga 1 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 25, 26 ja 28, millega sätestatakse terminid põllumajanduslik biomass, metsa biomass ja biogaas. Eelnõu kohaselt on biogaas biomassist toodetud gaasiline kütus. Kuivõrd terminit biogaas kasutatakse nii energiamajanduse korralduse seaduses, elektrituruseaduses kui ka vedelkütuse seaduses, on oluline, et igas seaduses kasutataks terminit biogaas ühtses tähenduses. Termini biogaas alla ei kuulu prügilagaas ja heitvee puhastamisel eralduv gaas. Eelnõu kohaselt on põllumajanduslik biomass põllumajanduses toodetud biomass nagu näiteks raps, sõnnik, põhk jt. Eelnõu kohaselt on metsa biomass metsanduses toodetud biomass nagu näiteks puiduhake jt. Punktiga 2 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 41 ja sätestatakse termin lignotselluloosmaterjal. See on ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, mille allikas on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed. Punktiga 3 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 42 ning sätestatakse termin toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal. Selliseks tselluloosmaterjaliks nimetatakse lähteaineid, mis koosnevad peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal ja mis hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke, nagu õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored, vähese tärklisesisaldusega rohttaimesid energiakultuure, nagu raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog, haljasväetistaimi enne ja pärast põhikultuure, söödikultuure, tööstuslikke jääke, sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist, ning biojäätmetest saadud materjali, mispuhul söödikultuure ja haljasväetistaimi mõistetakse kui ajutiselt ja lühiajaliselt külvatud rohumaad, millel kasvatatakse vähese tärklisesisaldusega rohu-kaunviljade segu, eesmärgiga saada kariloomadele sööta ja suurendada mullaviljakust, et saada põhikultuuride suuremat saaki. Punktiga 4 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 21 ning sätestatakse termin tõhus koostootmine. Tõhus koostootmine on soojus- ja elektrienergia koostootmine, mis vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõikes 2 kehtestatud soojus- ja elektrienergia tõhusa koostoomise nõuetele. Punktiga 5 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkt 5 ja sätestatakse termin toetuskava. Eelnõu kohaselt on toetuskava liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil sellise energia ostumahtu, mis hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu muutuvaid või fikseeritud hindu ja lisamakseid, kuid ei pea nendega 2 piirduma. Mõiste eesmärk on luua ühine termin kõikide taastuvenergia toetuste käsitlemiseks. Toetuskava mõiste alla kuuluvad kõik Euroopa Liidu liikmesriikide väljamakstavad taastuvenergia edendamist toetavad investeeringu- ja tegevustoetused. Toetuskava mõiste alla kuuluvad muuhulgas elektrituruseaduse § 3 lõikes 92 sätestatud investeeringutoetus ja §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetused ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt välja makstavad rohetehnoloogia toetused. Punktiga 6 täiendatakse peatükki 5 §-ga 132, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 18 punkt 2 ning sätestatakse, et seadmete ja süsteemide tarnija teeb kättesaadavaks teabe taastuvates energiaallikatest toodetud soojus-, jahutus- ja elektrienergiat kasutavate seadmete ja süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususe kohta. Sellised seadmed või süsteemid võivad olla näiteks salvestustehnoloogiad, soojuspumbad. Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 322 lõikega 14 ja 15. Lõikega 14 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 punkti 11 teine alalõik, sätestades, et biomasskütustest pärast 2022. aasta 15. juunit tootmist alustanud üksnes elektrienergiat tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergiat võetakse taastuvenergiana ning taastuvenergia toetuste maksmisel arvesse üksnes tingimusel, et need ei kasuta peamisena kütusena fossiilkütust ja kui energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 1 kohaste hinnangute 1 järgi ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada. Käesoleva eelnõu kontekstis on eelkõige silmas peetud hinnanguid, mis on antud kahes järgmises dokumendis:  „Kütte ja jahutuse tõhususe võimalused Eestis“2;  „Heitsoojuse ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutussektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“3. Lõikega 15 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõige 12, sätestades, et energiamajanduse seaduse § 322 lõike 2 kohaldamisel ning taastuvenergia toetuste maksmisel ei keelduta biokütuste ja vedelate biokütuste arvesse võtmisest, kui need vastavad sama seaduse §-s 323 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 alusel kehtestatud määruse §-s 9 sätestatud biokütuse säästlikkuse nõuetele. Biokütus on defineeritud vedelkütuse seaduse § 2 lõikes 10 ja vedelad biokütused elektrituruseaduse § 3 lõikes 281. Punktiga 8 sõnastatakse ümber paragrahvi 323 lõige 1 ning seda täiendatakse punktiga 4, millega võetakse täielikult üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 punkt 4 ning mille järgi biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses suure süsinikuvaruga maa-alalt. Energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõikes 6 on direktiivi kohaselt sätestatud termin suure süsinikuvaruga maa-ala, kuid antud täiendus seab piirangu nimetatud tooraine kasutamisele. Lõike ümber sõnastamisega täpsustatakse biokütuse, vedela biokütuse või 1 Nimetatud hinnangud leiab Energiatalgute kodulehelt aadressil https://energiatalgud.ee/node/8919. 2 samas 3 samas 3 biomasskütuse tootmiseks kasutatud tooraine tüüpi vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikele 4 ja 5. Punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 323 lõikega 61 ja 62. Lõikega 61 millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 26 punkt 2 ning mille kohaselt sätestatakse, et maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste osakaal ei tohi ületada nende kütuste 2019. aasta tarbimise taset. Tegemist on siinkohal palmiõlist toodetud biokütuste ja vedelate biokütustega, mille tarbimise osakaal 2019. aastal oli Eestis vähem kui 0,2% kogu tarnimisse lastud kütustest. Lõikega 62 võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 26 punkt 2 ning mille kohaselt sätestatakse, et maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste osakaal peab aastaks 2030 vähenema 0 protsendini. Punktiga 10 täiendatakse paragrahv 323 lõiget 7 lausega, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 punkt 1 teine alalõik ning sätestatakse, et juhul kui jäätmeid või jääke on esmalt kasutatud mõne toote (nt ühekordsed nõud, paber) valmistamiseks ning siis alles kasutatud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuse tootmiseks, siis toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse paragrahvi 322 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Punktiga 11 täiendatakse paragrahvi 323 lõigetega 101–103, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 punkt 2 ning mille kohaselt sätestatakse tingimused säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta teabe kohandamise osas ning seotakse see toodanguga. Tingimusi rakendatakse juhul, kui saadetise (nt biomassi) töötlemise tulemusena saadud toote või toodete esmakasutus on toota biokütust, vedelat biokütust, biomasskütust, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelat ja gaasilist transpordikütust või ringlussevõetud süsinikupõhist kütust. Muudatustega kehtestatakse ümberarvestusteguri kohaldamise viis, mis sõltub sellest, kas saadetise töötlemise tulemusena on valminud üks või mitu nimetatud kütuste tootmiseks mõeldud toodet. Näitena protsessist, kus saadetis töödeldakse kütuse tootmiseks vajaminevaks tooteks, on puitsest biomassist tselluloosi tootmine ja sellest musta leelise eraldamine. Saadetisena arvestatakse sel juhul puitset biomassi ja tootena tselluloosi. Musta leelist on omakorda võimalik kasutada biokütusena. Teine näide – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste sisendiks kasutatud toorainele, nagu taastuvelektrile või süsihappegaasile, võivad kehtida säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõuded. Need näitajad võivad sõltuvalt sisendi elukaarest erineda (näiteks tööstusprotsessidest või biometaani toomisest kokku kogutud süsihappegaasi puhul). Selline näitajate erinevus sisendites peaks kajastuma tootes, juhul kui seda kasutatakse kütusena. Punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 323 lõikega 14, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 punkt 3 ning sätestatakse, et energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõigetes 12 ja 13 kehtestatud nõudeid ja kriteeriumeid kohaldatakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste korral. 4 Punktiga 13 muudetakse ja sõnastatakse paragrahvi 327 lõige 1 selliselt, et päritolutunnistus väljastatakse taotluse alusel toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuneutraalsuse tõendamiseks. Muudatus võimaldab edaspidi päritolutunnistusi väljastada nii tõhusa koostootmise režiimil kui ka nt fossiilkütustest toodetud energia eest. Selliselt on päritolutunnistustega võimalik tõendada nii elektri kui ka eri liiki gaasiliste kütuste päritolu ja nt vesiniku puhul on võimalik väljastada päritolutunnistusi nii rohe-vesinikule kui ka fossiilsele vesinikule. Muudatus on kooskõlas taastuvenergia direktiivi artikli 19 punktiga 2, mis sätestab, et liikmesriik võib otsustada päritolutunnistusi väljastada ka taastumatutest energiaallikatest toodetud energia puhul. Punktiga 14 muudetakse paragrahvi6 327 lõiget 6 ja võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 punkt 4 ning jäetakse välja sõnad „kasutada või”. Kui muudatus on tehtud, on kuuekuuline kustutamise lisaperiood täielikult üle võetud, kuna energiamajanduse korralduse seaduses on ette nähtud päritolutunnistuste võõrandamiseks tähtaeg 12 kuud ja kehtivuseks, mil on võimalik päritolutunnistusi kustutada, 18 kuud (EnKS-i § 327 lõiked 4 ja 6). Kehtivuse kaotanud päritolutunnistused võetakse arvesse riikliku energia segajäägi arvutamisel (EnKS-i § 3210 lõige 8), seega ei saa päritolutunnistusi pärast kehtivuse lõppu enam kustutada. Punktiga 15 täiendatakse paragrahvi 328 lõikega 81, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 punkt 2 ning tagatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaühiku arvesse võtmine ainult ühekordselt. Taastuvelektri müümisel peavad päritolutunnistused tehinguga kaasa liikuma sellele tarnijale või tarbijale, kes ostab taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, ja seda nii taastuvelektri ostulepingu, taastuvenergia vastastikuse kauplemise kui ka muu taastuvelektri ostu-müügi tehingu korral. Punktiga 16 asendatakse paragrahvi § 329 lõikes 3 sõna „taastuvelektrienergia“ sõnaga „elektrienergia“. See on tehniline täpsustus, mis toetab tõhusal koostootmise režiimil toodetud energiale päritolutunnistuste väljastamist. Seega, a) kui koostootmise režiimil toodetakse elektrit taastuvenergiaallikast, väljastatakse taastuvenergia päritolutunnistus. b) kui koostootmise režiimil toodetakse elektrit mitte-taastuvenergiaallikast, väljastatakse koostootmise päritolutunnistus. 3.2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektrituruseadust Punktiga 1 täiendatakse elektrituruseaduse §-i 3 punktidega 234 ja 235, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktid 17 ja 18 ning täiendatakse seadust terminitega taastuvelektri ostuleping ja taastuvenergiaga vastastikune kauplemine. Taastuvelektri ostuleping on määratud tarne käigus tehtud taastuvelektri tehing. Tehingute tegemist käsitlevates seadustes praegu ei eristata taastuvelektri tehingut ja fossiilse elektri tehingut. Seega täiendatakse elektrituruseadust, et teha üheselt arusaadavaks määratud tarne ja taastuvelektri ostulepingu vahe. Taastuvenergiaga vastastikune kauplemine on taastuvenergia müük turuosaliste vahel eelnevalt kindlaks määratud tingimusi sisaldava tehingute automaatset täitmist ja arveldamist reguleeriva lepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik, näiteks energiavahendaja. Vastastikuse kauplemise õigus ei piira tehinguosaliste õigusi ega kohustusi lõpptarbijate, tootjate, tarnijate või energiavahendajatena. 5 Punktiga 2 muudetakse paragrahvi 58 lõike 2 teist lauset tagamaks toetuse andmise läbipaistvus ja kulutõhusus vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 lõikele 4 ning päritolutunnistuste väljastamise täpsus ja usaldusväärsus vastavalt artikli 19 lõikele 6. Täpsemalt tuleb sätete tagamiseks mitmest elektrienergia tootmise elektripaigaldisest koosneva tootmisseadme puhul päritolutunnistuste ja toetuse andmise aluseks oleva elektrienergia koguse arvestamisel võtta aluseks eraldi iga tootmisseadme etapi toodetud elektrienergia kogus, mis on mõõdetud nõuetekohase kauglugemisseadmega, mille mõõteandmed on edastatud tootja nõuetekohaselt andmevahetuslatvormile. Kui sama tootmistehnoloogiat kasutavatel elektripaigaldistel ei ole tagatud nõuetekohast mõõtmist iga tootmisseadme etapi põhiselt, siis saab toetusaluse elektrienergia koguse kindlaks määrata proportsionaalselt toetusskeemis oleva tootmisseadme võimsuse ulatuses. Näiteks kui tootjal on üks päikeseenergiat tootmiseks kasutav tootmisseade, mis koosneb ühest toetusskeemis olevast 15 kW võimsusega etapist ja teisest 35 kW etapist, mis ei ole toetusskeemis, siis saab toetusaluseks elektrienergiaks arvestada proportsionaalselt 30 % samas paragrahvis kirjeldatud toodangust (15/(15+35) = 30%). Punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 58 lõikega 21 ja 22 et toetada tootmisseadme selget piiritlemist ja ühtlasi päritolutunnistuste täpset ja usaldusväärset väljastamist vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõikele 6. Lõike 21 lisamise põhjus on järgnev. Praktikas on turuosalistele ebaselge, kuidas piiritleda tootmisseadet ning mitu tootmisseadet võib ühe liitumispunkti taga olla. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise (ainsuses) täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Eelnevat tulenevalt saab toetuse saamise kontekstis ühe liitumispunkti taga olla vaid üks elektripaigaldis. Lõige 22 tagab alus loomise elektrienergia kalendrikuu põhiseks saldeerimiseks, et eristada kohapeal toodetud ja võrgust salvestatud energiat, kui tootmisseadme juurde lisatud energiasalvestusüksusesse saab elektrienergiat salvestada ka võrgust. Päritolutunnistuste ja toetuse andmise aluseks oleva elektrienergia koguse arvestamisel kasutatakse kuupõhist saldeerimist juhul, kui tootmisseadme juurde lisatud energiasalvestusüksusesse saab salvestada elektrienergiat ka võrgust ning kui tootmisseadme juures tarbitakse vähem kui 50% toodetud elektrienergiast. Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 58 lõiget 6 selliselt, et seni kehtiv põhimõte, mis lubab energia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast tootjale toetust maksta üksnes selle koguse elektrienergia eest, mis toodeti taastuvast energiaallikast, hakkab kehtima lisaks § 59 lõike 1 punkti 1 alusel määratud toetusele ka teistele sama seaduse §-de 59, 594, 595 või 596 alusel määratud toetustele. See muudatus tagab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 7 lõike 2 teise lõigu sisu, mille järgi tuleb nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutatavate elektrijaamade puhul toodetud energia osakaalu arvestamisel võtta arvesse üksnes seda osa elektrienergiast, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest. ELTS-i § 58 lõike 6 sisu on vananenud, kuna see on sõnastatud üksnes normi vastuvõtmise hetkel (2010. aastal) kehtinud toetusskeemi kohta. Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 59 lõiget 25, millega tehakse tehniline parandus ja tagatakse seaduse õigusselgus. 50 kW piiri sisuline eesmärk oli jätta vanasse toetusskeemi tootmisseadmed, mille elektriline võimsus on 50 kW ja vähem ning mis toodavad elektrienergiat seisuga 31. detsember 2020. Sellele viitab ka alates 1. jaanuar 2019 kehtima hakkava ELTS redaktsiooni § 59 lõige 24, mis käsitleb vanasse toetusskeemi jääva tootmisseadmena tootmisseadet, mis toodab seisuga 31. detsember 2018 elektrienergiat ning mille elektriline võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW. Eeltoodust järeldub, et § 59 lõikes 25 toodud võimsuspiiri 50 kW tuleb käsitleda selliselt, et ka täpselt 50 kW elektrilise 6 võimsusega tootmisseade kvalifitseerub § 59 lg-s 25 kirjeldatud toetusskeemi, kui see toodab elektrienergiat seisuga 31. detsember 2020 ning selle rajamiseks ei ole tootja saanud riigilt investeeringutoetus Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 591 lõiget 2 punktiga 8 ning võetakse täielikult üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3 punkt 3. Kuivõrd jäätmete liigiti kogumise eesmärk on eelkõige jäätmete ringlussevõtu suurendamine, siis on otstarbekas hinnata liigiti kogumise nõuete täitmist läbi selle, kas liigiti kogumine on piisav, et saavutada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu. Seega sätestatakse, et jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevast osast ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevatest komponentidest elektrienergia tootmist alustanud käitise elektrienergia eest ei tohi toetust maksta, kui jäätmeseaduse §-s 1363 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtusihtarvud ei ole täidetud. Sihtarvude täitmise kohta annab ülevaate iga-aastaselt Keskkonnaagentuur, kes arvutab iga- aastaselt välja olmejäätmete ringlussevõtu taseme ning esitab selle kohta jäätmete raamdirektiivis ette nähtud aruande Komisjonile. Sihtarvude arvutamisel lähtutakse keskkonnaministri määruse nr 22 „Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika“ paragrahvi 3 lõikest 7. Nimetatud metoodika alusel saadud ringlussevõtu määr sarnaneb tabelis 1 toodud arvutusmeetodi IV alusel saadud tulemustele. Kuni 2025 aastani on lubatud kasutada ka arvutusmetoodikat I, mille alusel on ringlussevõtu sihtarvud täidetud. Tabel 1. Ringlussevõtu määr ja sihtarvud. Punktiga 7 muudetakse ja uuendatakse paragrahvi 591 lõiget 7. Kehtivas sättes nimetatud direktiivid asendatakse kehtivate direktiividega. Nimelt direktiiviga nr 2018/2001/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ja direktiiviga nr 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust See on tehniline parandus, mis lubab võtta üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 6 punktis 3 nimetatud toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava. Punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 591 lõiget 7 punktiga 5, millega võetakse üle direktiivi (EL) 2018/2001 artikkel 6 punkt 3 ning kehtestatakse tingimus toetusvahendite eelarve kohta. Punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 591 lõikega 9, millega sätestatakse, et toetuse väljamaksmist ei saa taotleda tagantjärele enam kui aasta eest. Säte lisatakse selleks, et vältida 7 direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 lõigetes 2 ja 4 viidatud elektriturgude põhjendamatut moonutamist ning tagada toetuse andmise turupõhisus ja kulutõhusus. Taastuvatest energiaallikatest ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmise soodustamiseks ette nähtud toetuse saamiseks tuleb tootjal esitada vastav taotlus põhivõrguettevõtjale. Kui tootja toetust ei taotle, siis toetust ei maksta. Osad tootjad, kellel on õigus toetust saada, viivitavad selle taotlemisega aastaid. Kui tootja ei esita taotlust toetuse väljamaksmiseks aasta vältel vastava energia tootmisest, muutub keerulisemaks §-des § 59, 594, 595 ja 596 nimetatud toetuste rahastamise kulu arvestamine ning ühtlasi muutub kaheldavaks ergutava mõju olemasolu. Kui tootja ei ole vastava seadme toodangu eest varem elektrituruseaduses nimetatud alusel toetust taotlenud, võib põhivõrguettevõtja keelduda toetuse väljamaksmisest taotlusele eelneva perioodi eest ELTS § 58 lõike 9 alusel põhjusel, et tootja ei ole esitanud sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid selle kohta, missugune osa toodangust müüdi toetust kasutades. Toetuse väljamaksmist ei saa taotleda enam kui aasta tagant järele. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduses ja elektrituruseaduses uued terminid. Nende kohta on info esitatud seletuskirja 3. peatükis. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu on vastavuses direktiivi (EL) 2018/2001. Direktiivi ülevõtmistabel on toodud seletuskirja lisas. 6. Seaduse mõjud Käesoleva eelnõuga tuuakse seadusesse terminid, mis puudutavad taastuvenergia tootmise tooraineid ja lõpp-produkte ning taastuvenergia tarbimist või tarnimist. Põhiliselt sätestatakse eelnõuga direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel toimub toodetud energia, sh bioenergia arvestamine taastuvenergiaks ja/või toetuste maksmine. Lisaks sätestatakse eelnõus kohustus seadmete ja süsteemide tarnija esitatavale teabele ning tingimused saadetise töötlemise tulemusena saadud toote või toodete, mis on ette nähtud kütuste tootmiseks, säästlikkuse ja kasvuhooneheitgaaside heitkoguste vähendamise näitajatega seotud teabe kohandamise kohta. Samuti tehakse tehnilised muudatused päritolutunnistusega seoses ja seatakse põhivõrguettevõttele kohustus avaldada taastuvenergia toetuste eeldatav eelarve. Toetuste andmise kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks muutmiseks tuuakse sisse tootmisseadme etapi mõiste ning sätestatakse, et liitumispunkti taga saab olla vaid üks tootmisseade. Lisaks tuuakse sisse kriteerium energiasalvestusüksusega varustatud elektrijaamale või tootmisseadmele, mis annab rohkem kui pool toodetud elektrienergiast võrku. Nimelt tuleb sellised üksused varustada kauglugemisseadmega. Bioenergia taastuvenergiana arvesse võtmine ja sellele toetuste maksmine reguleeritakse eelnõus selliselt, et bioloogilist päritolu lähteainest toodetud elektrienergiat võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu arvestamisel ja toetuste maksmisel arvesse juhul, kui need ei kasuta peamise kütusena fossiilkütust ja kui tõhusa koostootmise tehnoloogiat ei ole võimalik kulutõhusalt rakendada. Seda juhul, kui tootmine on algas pärast 15. juunit 2022. Samuti seatakse piirmäär taastuvenergiaks lugemisel bioloogilist päritolu lähteainele, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale ning seatakse tingimus, et biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku 8 biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt. Eelnõuga sätestatakse lisaks, et biokütuste ja vedelate biokütuste puhul ei tohi arvesse võtmisest keelduda kui need vastavad säästlikkuse kriteeriumitele ehk biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtetele. Eelnõus sõnastatakse ka, et biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energia peab vastama nendest kütustest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtetele ka siis, kui tegemist on Euroopa Liidust või väljastpoolt imporditud kütusega. Samuti sätestatakse tingimused nendele jäätmetele ja jääkidele, mis on enne energiatootmises kasutamist töödeldud tooteks, ning jäätmetele, mis leiavad otse kasutust energeetikas. Sisult ei sea eelnõu kohustusi seoses biomassi kasutamisega energia tootmises, vaid reguleerib, millistele tingimustele vastavat kasutamist saab arvesse võtta riikliku taastuvenergia eesmärgi hindamisel ja toetuste välja maksmisel. Lisatingimused võivad mõjutada riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamist, kuivõrd eelnõus nimetatud tingimusi ei ole osakaalu arvestamisel varem arvesse võetud. Eelnõu võib mõjutada edaspidise õigusloome ja kasutatavate meetmete kujunemist. Muudatuse sihtrühmaks on ennekõike bioloogilist päritolu lähteainetest toodetud kütuse kasutajatest ning jäätmeid kütusena kasutavad energiatootjad. Kaudselt puudutab muudatus ka biomassi tootjaid ning vajaliku aruandluse kajastuse poolelt ka Eleringi ning Keskkonnaametit. Kohustuse tõttu avaldada energiatõhususe kohta teavet kuuluvad mõjutatud osaliste hulka taastuvenergiat tarbivate seadmete ja süsteemide tarnijad. Muudatused mõjutavad peaasjalikult biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomasskütuseid tootvaid ettevõtteid ning toetust välja maksvate ja päritolutunnistusi väljastavate asutuste, eelkõige põhivõrguettevõtja Elering tegevust. Eelnõus käsitletud terminite definitsioonide mõju on sektoriülene, mistõttu on konkreetseid sihtrühmasid siinkohal keerukas määrata. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kuivõrd tegemist on peaasjalikult muudatustega, mille abil toimub hiljem energia taastuvenergiana arvesse võtmine ja/või toetuste välja maksmine tootjatele, siis sotsiaalne mõju võib jäätmeid kütusena kasutavate ettevõtete puhul esile kerkida tulenevalt ettevõtte toetuskõlbulikuks olemise lakkamisest. Vajadus võib tekkida uute teadmiste ja oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Nii lisakohustused kui ka -tingimused, mis selle eelnõuga bioloogilisest toorainest toodetud energia taastuvenergiana arvesse võtmiseks energiatootjatele pannakse, võivad avaldada kaudset mõju energia lõpphinnale. Mõju tarbijatele: lisakohustused, mida energiatootja peab täitma toetuste saamiseks, võivad tarbijale tõsta elektri- ja soojusenergia hinda, sh nt Tallinna kaugkütte võrgus olevatele tarbijatele, näiteks juhul kui jäätmejaam aastal 2025 enam toetuskõlbulik ei ole. Mõju tootjatele: eesmärkide täitmisse kaasatud tootjad palkavad oma tegevuse elluviimiseks lisatööjõudu, mis mõjub positiivselt kohaliku kogukonna tööhõivele. Terminite lisamisega, päritolutunnistusega seoses tehniliste paranduste tegemisega ning süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususega seotud teabe avaldamisega seotud sotsiaalne mõju puudub. 9 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kuivõrd muudatustega ei keelata teatud omadustega biomassi kasutust, vaid piiratakse selle arvestamist taastuvenergiana arvesse võtmisel ja/või toetuste maksmisel, ei kaasne muudatustega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Terminite lisamisega, päritolutunnistusega seoses tehniliste paranduste ning süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususega seotud teabe avaldamisega seotud mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. 6.3. Mõju majandusele Eelnõul puudub oluline mõju leibkondade majanduslikele otsustele, investeeringutele ja innovatsioonile, infoühiskonna ja põllumajanduse arengule. Ette võib näha osalist halduskoormuse kasvu asjaolu tõttu, et eelnõu tulemusel muutub, milliseid andmeid isikutelt küsitakse ja kuidas neid arvestatakse (nt teabe kogumine seadmete ja süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususe kohta). Seega, sisult käesolev eelnõu ei muuda ega avalda majandusele lisamõju. Mõju tarbijatele: bioenergia tootmiseks kasutatud lähteallikatele sätestatavatel kriteeriumitel võib olla kaudne mõju tarbijatele kütusehinna võimaliku kallinemise tõttu. Säästlikkuskriteeriumite tõendamine ja kriteeriumitele vastavate kütuste tootmine tähendab lisakulu, mille peab kokkuvõttes maksma kinni lõpptarbija. Mõju energia tootjatele: muudatus mõjutab elektrienergiat tootvaid käitisi, mis alustasid tööd pärast 2022. aasta 15. juunit ja kasutasid peamiselt fossiilkütuseid. Selliseid käitiseid 2023. aasta mai seisuga ei ole. Samuti avaldavad muudatused mõju jäätmeid kütusena kasutavatele energiatootjatele – Eestis on ainult üks jäätmepõletusjaam (Iru). Jäätmete ringlussevõtu sihtarv on täidetud arvestades arvutusmeetodit (I), kuid lähtudes uuest arvutusmeetodist, mis on kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 22 „Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika“ paragrahv 3 lõikega 7 ei ole nimetatud sihtarvud täidetud. Kuni 2024 aasta 31. detsembrini võib energiatootja lähtuda I metoodika alusel arvutatud sihtarvudest, mis tähendab, et energiatootja on toetuskõlbulik ainult kuni 2025 aastani välja arvatud juhul kui ringlussevõtu sihtarvud uue metoodika kohaselt saavutatakse. Toetuse kadumine võib mõjutada sellisel viisil energiatootmise kulutõhusust energiaettevõttele. Mõju kütuste tootjatele: enamik Eestis toodetud ja kasutusele võetud biokütuseid vastavad juba eelnõu koostamise ajal kehtivatele säästlikkuse kriteeriumitele. Siiski võib kütuste nõudluse kasv tähendada kütuse tootjatele lisakulusid. Säästlikkuse kriteeriumite täitmine, sh tõendamine, et biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, tähendab kulu, mille peab kriteeriumite tõendamise eest katma kütuse tootja. Samas kaetakse see kulu kokkuvõttes lõpptarbijatelt kogutava tasuga. Võrreldes kütuse hinnaga ei ole see kulu siiski märkimisväärne. Seoses töödeldud saadetisest pärineva toote kasutamisega kütuse tootmiseks ja selle kohase teabe kohandamisega mõjusid ei avaldu, kuivõrd Eestis ei ole veel kütusetootjaid, kes toodavad kütust töödeldud saadetisest pärinevast produktist. Terminite lisamise, päritolutunnistusega seoses tehniliste paranduste tegemise ning süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususega seotud teabe avaldamisega seotud mõju majandusele puudub. 10 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Bioenergiale eelnõuga kehtestatavatel tingimustel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sest riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ei saa võtta arvesse biokütuseid, mis ei vasta eelnõus sätestatud tingimustele. Viimane tähendab, et eeldatavalt väheneb kütusetootmisel selliste bioloogilist päritolu toorainete kasutamine, mis põhjustavad suurt maakasutuse muutusest tulenevat CO2 heidet, ning seega väheneb ka CO2 heide. Terminite lisamise, päritolutunnistustega seoses tehniliste paranduste ning süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususega seotud teabe avaldamisega seotud mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. 6.5. Mõju regionaalarengule Regionaalarengule avalduv mõju eelnõul puudub, sest eri piirkondade olukord eelnõus sätestatud tingimuste rakendamise tulemusel ei muutu. Eelnõu ei nõrgenda piirkondade arengupositsioone ja -eeldusi, traditsioonilisi tegevusalasid ning kultuuriliste ja looduslike eripärade säilimist ja nende arengu kestlikkust. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõus sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumid mõjutavad, milliseid andmeid Statistikaamet kogub. Eeltoodu tõttu kaasneb vajadus täiendada Statistikaameti kasutatavaid andmekogumise vorme ja juhendeid, milles käsitletakse andmete kogumise käiku. Võimalik, et arendada tuleb praegu kasutatavat IT-lahendust ja andmete töötlemiseks kaasata lisapersonali. Eelnõu mõjutab Eleringi, kes vastutab taastuvenergia toetuste väljamaksmise eest ning kes peab lisakriteeriume oma tegevuste sooritamisel arvesse võtma. Lisaks esineb mõju Keskkonnaametile, kes peab edasises tegevuses silmas pidama eelnõuga täiendatud kriteeriumeid. Keskkonnaameti roll on silma peal hoida, kas taastuvenergiana võetakse arvesse tingimustele vastavad kütused ja arvutada taastuvenergia osakaal transpordisektoris. Mõju riigiasutustele: muudatuse sihtrühma kuuluvad Statistikaamet, Elering ja Keskkonnaamet. Statistikaameti kohustuseks jääb taastuvenergia statistika kogumine ja raporteerimine. Eleringi vastutusalas on taastuvenergia toetuste väljamaksmine, päritolutunnistuste väljastamine ja oma kodulehel teabe avaldamine toetuste eeldatava eelarve kohta. Keskkonnaamet peab arvestust nende toorainete kohta, millest toodetud biokütuseid Eestis toodetakse või Eestisse tarnitakse. Mõju kohalikele omavalitsustele: muudatus ei mõjuta kohalikke omavalitsusi. Terminite lisamine ning süsteemide netotulu, kulu- ja energiatõhususega seotud teabe avaldamine ei mõjuta regionaalarengut. 6.1.7. Muu otsene või kaudne mõju Eelnõukohase seaduse rakendamisel puuduvad muud otsesed või kaudsed mõjud. 11 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne lisakulusid ega -tulusid riigieelarvele. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Elering AS-ile, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Transportkütuste Ühingule, Eesti Biogaasi Assotsiatsioonile ja Eesti Gaasiliidule . Algatab Vabariigi Valitsus 2023. a 12 FartiSeletuskirja lisa 1 Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (EL 2018/2001) ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel EL 2018/2001 EL EL 2018/2001 sisuliseks Kommentaarid 2018/2001 rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed õigusaktid (jah, ei, Paragrahv, Pealkiri valikuline) lõige, punkt Artikkel 1 Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest Jah Energia- Eesti üldist raamistikku toodetud energia kasutamise edendamiseks. Sellega kehtestatakse liidu siduv eesmärk majanduse taastuvenergia valdkonna seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise osakaaluga liidu arengu- arendamiseks kirjeldavad summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastal. Selles sätestatakse ka õigusnormid, mis kava "Energiamajanduse arengukava käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia rahalist toetamist, oma aastani aastani 2030 (edaspidi ka tarbeks toodetud taastuvelektri tarbimist, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 2030, ENMAK2030) ja "Eesti riiklik kasutamist kütte- ja jahutussektoris ning transpordisektoris, liikmesriikide vahelist Eesti energia- ja kliimakava (edaspidi piirkondlikku koostööd ja liikmesriikide koostööd kolmandate riikidega, päritolutagatisi, riiklik ka REKK)". Kavad määravad haldusmenetlusi ning teavitamist ja koolitust. Sellega kehtestatakse ka biokütuste, energia- ja Eesti eesmärgid, eesmärkide vedelate biokütuste ja biomasskütuste jaoks säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside kliima- saavutamise trajektoorid, heitkoguste vähendamise kriteeriumid. kava meetmed ja tegevused nende saavutamiseks. Artikkel 2 1) "taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – taastuvatest Ei Juba sisaldub meie mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese õigusruumis (ElTS § 57 lg 1) soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia; 2)"ümbritseva keskkonna energia“ – looduslik soojusenergia ja keskkonda piiratud alal Jah KKütS § 2 kogunenud energia, mida on võimalik salvestada ümbritsevas õhus (välja arvatud p 13 heitõhk), pinna- või reovees; 3) "geotermiline energia" – soojusenergiana maapinna all salvestunud energia; Jah KKütS § 2 Geotermiline energia on p 12; EnKS direktiivis defineeritud kui §322 p 9 maapinna all soojusena salvestunud energia ning Eesti riigisiseses õiguses sisaldub antud mõiste definitsioon kaugkütteseaduse paragrahvis 2 punktis 12 kui kütusevaba taastuv allikas. 4) "summaarne energia lõpptarbimine“ – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise Jah Sisaldub EnkS põhimõtetes. eesmärgil tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, sealhulgas avalike teenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, elektrienergia ja soojuse tarbimine energiasektoris elektrienergia, soojuse ja transpordikütuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel ja ülekandmisel; 5) „toetuskava“ – liikmesriigi või liikmesriikide rühma rakendatav vahend, kava või Ei ElTS §3 p Juba sisaldub meie mehhanism, mille abil edendatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 92; ElTS õigusruumis (ElTS). Paragrahv kasutamist, vähendades nimetatud energiaga seotud kulusid, tõstes selle võimalikku §591; ElTS 591 sätestab tingimused, müügihinda või suurendades taastuvenergia kasutamise kohustuse abil või muul viisil §594 p 1 ja millele vastavuse tõendamisel sellise energia ostumahtu, mis hõlmab investeeringutoetust, maksuvabastusi või 5. toetuseid makstakse. Alates maksuvähendusi, maksutagastusi, toetuskavasid taastuvenergia kasutamise kohustuse 2019 aastast makstakse toetusi täitmiseks, sealhulgas toetuskavasid, milles kasutatakse rohelisi sertifikaate, ja otseseid välja vähempakkumiste alusel, hinnatoetuskavasid, sealhulgas sisseostu muutuvaid või fikseeritud hindu ja lisamakseid, mis on sisuliselt toetuskava kuid ei pea nendega piirduma; taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks. Elektrituruseaduse paragrahv 594 sätestab vähempakkumise välja kuulutamise ning läbi viimise tingimused ning nimetatud paragrahvi lõige 1 seob vähempakkumised riiklike taastuvenergia eesmärkidega. Lisaks sätestab nimetatud paragrahvi lõige 5, et kui prognoosi kohaselt ei saavutata riiklikke taastuvenergia eesmärke, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama eesmärgi saavutamiseks vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise ehk toetuskava. 6) „taastuvenergia kasutamise kohustus“ – toetuskava, milles nõutakse, et taastuvatest Ei Eesti ei kasuta antud tüüpi energiaallikatest toodetud energia moodustaks teatava osakaalu energiatootjate toetusinstrumente toodangust, energiatarnijate tarnitavast energiast või energiatarbijate tarbitavast energiast, see hõlmab ka kavasid, mille alusel võidakse nimetatud nõudeid täita roheliste sertifikaatide kasutamisega; 7) „rahastamisvahend“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) Ei Juba sisaldub meie õiguruumis 2018/1046 (1) artikli 2 punktis 29 määratletud rahastamisvahend; (määrus otsekohalduv). 8) „VKE“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (2) lisa artiklis 2 määratletud mikro-, Ei Juba sisaldub meie väikene ja keskmise suurusega ettevõtja; õigusruumis (EnKS § 2 p 29) 9) „heitsoojus- ja heitjahutusenergia“ – tööstus- või energiakäitistes või kolmanda Jah KKütS § 2 sektori poolt kõrvalsaadusena toodetud vältimatu soojus- või jahutusenergia, mis jääks p 14 ilma juurdepääsuta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemile kasutamata ja hajuks õhku või vette, kui on kasutatud või kasutatakse koostootmisprotsessi või juhul, kui koostootmine ei ole võimalik; 10) "ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sealhulgas Jah EhS § 4 p 1- Põhimõte sisaldub paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) 3 ehitusseadustikus tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks 11) „jaotusvõrguettevõtja“ – direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud Ei Juba sisaldub meie jaotusvõrguettevõtja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (3) õigusruumis (ElTS § 8 lg 3) artikli 2 punktis 6 määratletud jaotussüsteemi haldur; 12) „päritolutagatis“ – elektrooniline dokument, mille ainus eesmärk on tõendada Jah EnKS pt 82 Varasemalt on lõpptarbijale, et teatav osa või kogus energiast toodeti taastuvatest energiaallikatest; päritolutunnistuste temaatikat käsitletud paraleelselt MGS-is ning ElTS-is, kuid õigusselguse huvides on otstarbekas koondada kõik päritolutunnistustega seonuv ühte peatükki. Seega EnKSi lisasime uue peatükki 82 „Päritolutunnistus.“ 13) „energia segajääk“ – liikmesriigi energiaallikate aastane kogujaotus, välja arvatud Jah EnKS § 329 tühistatud päritolutagatistega hõlmatud osakaal. 14) „oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija“ – lõpptarbija, kes tegutseb Jah EnKS § 2 p kindlaksmääratud piirides asuvas valduses, või kui liikmesriigid seda lubavad, muus 231 valduses, ja toodab taastuvelektrit oma tarbeks ning kes võib salvestada ja müüa oma toodetud taastuvelektrit, tingimusel et sellise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija puhul, kes ei ole kodutarbija, ei ole kõnealune tegevus tema peamine äri- või kutsetegevus; 15) „ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad“ – vähemalt kahest samas Ei Eraldi definitsioonina ei hoones või kortermajas asuvast, punkti 14 kohasest oma tarbeks toodetud taastuvenergia sätesta. Põhimõtted kajastuvad tarbijast koosnev rühm; ElTSis (§ 583). 16) „taastuvenergiakogukond“ – juriidiline isik, : Jah EnKS § 326 a) kelles osalemine on kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt avatud ja vabatahtlik, kes on iseseisev ja keda tegelikult kontrollivad aktsionärid, osanikud või liikmed, kes asuvad kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema poolt välja töötatud taastuvenergiaprojektide lähedal; b) kelle aktsionärid, osanikud või liikmed on füüsilised isikud, VKEd või kohalikud ametiasutused, sealhulgas omavalitsused; c) kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel pigem anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele kohalikele piirkondadele, kus ta tegutseb; 17) „taastuvelektri ostuleping“ – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik lepib Ei ElTS §3 p Juba sisaldub meie kokku taastuvelektrit ostmises otse energiatootjalt; 17 õigusruumis (ElTS § 44 p 1). Täiendamisel ElTS § 3 punktiga 234. 18) „(taastuvenergiaga) vastastikune kauplemine“ – taastuvenergia müük turuosaliste Ei Juba sisaldub meie vahel eelnevalt kindlaks määratud tingimusi sisaldava tehingute automaatset täitmist ja õigusruumis (ElTS § 3 p 1´1, p arveldamist reguleeriva lepingu kohaselt kas turuosaliste vahel otse või sertifitseeritud 2, p 3, p 4, p 5, p 6, p 7, p 7´1, turuosalise kaudu, kelleks on kolmas isik, näiteks energiavahendaja. Vastastikune p 17, p 18, p 20). kauplemise õigus ei piira tehinguosaliste õigusi ega kohustusi lõpptarbijate, tootjate, Täiendamisel ElTS § 3 tarnijate või energiavahendajatena; punktiga 235. 19) „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma Ei Juba sisaldub meie vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast või detsentraliseeritud õigusruumis(KKütS § 2 p 1) tootmisallikatest mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides; 20) „tõhus kaugküte ja -jahutus“ – tõhus kaugküte ja -jahutus, nagu see on määratletud Jah KKütS § 4 direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41; lg 4 21) „tõhus koostootmine“ – tõhus koostootmine, nagu see on määratletud direktiivi Ei Juba sisaldub meie õigusriimis 2012/27/EL artikli 2 punktis 34; (EnKS § 8 lg 2). Täiendamisel EnKS §2 punktiga 271. 22) „energiamärgis“ – energiamärgis, nagu see on määratletud direktiivi 2010/31/EL Ei Juba sisaldub meie artikli 2 punktis 12; õigusruumis (EhS § 66) 23) „jäätmed“ – jäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 Ei Juba sisaldub meie punktis 1, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p määratlusele vastamiseks; 14) 24) „biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), Ei Juba sisaldub meie metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja õigusruumis (ELTS § 57 lg 2) vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon; 25) „põllumajanduslik biomass“ – põllumajanduses toodetud biomass; Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (ELTS § 57 lg 2). Antud säte sisaldab nii põllumajanduse kui ka metsandusest pärineva biomassi käsitlust. Täpsemalt nimetab antud säte biomassiks põllumajanduse ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat osa. See iseeneslikult defineerib põllumajandusliku kui ka metsa biomassi olemuse vastavalt põllumajanduses ja metsanduses toodetud biomassina. 26) „metsa biomass“ – metsanduses toodetud biomass; Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (ELTS § 57 lg 2). Antud säte sisaldab nii põllumajanduse kui ka metsandusest pärineva biomassi käsitlust. Täpsemalt nimetab antud säte biomassiks põllumajanduse ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat osa. See iseeneslikult defineerib põllumajandusliku kui ka metsa biomassi olemuse vastavalt põllumajanduses ja metsanduses toodetud biomassina. 27) „biomasskütused“ – biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused; Jah EnKS § 2 p 21 28) „biogaas“ – biomassist toodetud gaaskütused; 21.12.2018 L 328/103 Euroopa Liidu Juba sisaldub meie Teataja ET õigusruumis (Maagaasiseadus § 2 lg 23). Täiendamisel on EnKS §2 punktiga 22. 29) „biojäätmed“ – biojäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli Ei Juba sisaldub meie 3 punktis 4; õigusruumis (JäätS § 51) 30) „hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi Jah EnKS §2 Keskkonnaminsiteeriumi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille p151 haldusala. tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele 31) „metsa uuendamine“ – puistu taastamine looduslikul või kunstlikul teel pärast Jah MS 2. jagu Keskkonnaminsiteeriumi eelmise puistu eemaldamist raie teel või hävimist looduslikel põhjustel, sealhulgas §24 lg 1 ja haldusala. tulekahju või tormi tõttu; 6-10; MS § 25 p 1 32) „vedelad biokütused“ – energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja Jah AÕKS § arvatud transpordi jaoks kasutatav energia) saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on 120 lg 4 toodetud biomassist; 33) „biokütused“ – transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist; Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (AÕKS § 120 p 3) 34) „täiustatud biokütused“ – IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud biokütused; Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p 17) 35) „ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“ – vedel- ja gaaskütused, mis on toodetud Jah EnKS §324 taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmevoogudest, mis ei sobi materjalina lg 3 taaskasutamiseks vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib; 36) „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised Jah EnKS §2 p transpordikütused“ – vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse 212 transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass; 37) „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused, vedelad biokütused ja Jah KeMi koostatavas määruses nr biomasskütused“ – biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mille lähteained 73 §2 lg 20 AÕKSi alusel. on toodetud selliste kavade kohaselt, mille abil välditakse toidu- või söödakultuuripõhiste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kõrvaletõrjuvat mõju paremate põllumajandustavade abil ja põllukultuuride kasvatamise abil aladel, mida varem ei kasutatud põllukultuuride kasvatamiseks, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 29 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumidega 38) „kütusetarnija“ – kütust turule tarniv üksus, kes vastutab selle eest, et kütus läbib Ei Juba sisaldub meie aktsiisimaksu punkti, või elektrienergia puhul või kui aktsiisi ei kohaldata või kui see on õigusruumis (VKSi § 2' lg 1) põhjendatud, liikmesriigi poolt määratud muu asjakohane üksus; 39) „tärkliserikkad põllukultuurid“ – põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, Jah KeMi koostatavasse määruses kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja nr 73 §2 lg 19 AÕKSi alusel. juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss) ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam); 40) „toidu- ja söödakultuurid“ – põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud Jah EnKS § 324 tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed lg 6 või lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele; 41) „lignotselluloosmaterjal“ – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev Ei Täiendamisel on EnKS §2 materjal, näiteks biomass, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning punktiga 202 metsatööstuse jäägid ja jäätmed; 42) „toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal“ – lähteained, mis koosnevad peamiselt Ei Täiendamisel on EnKS §2 tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui punktiga 262 lignotselluloosmaterjal ja mis hõlmab toidu- ja söödakultuuride jääke nagu õled, maisivarred, teraviljakestad ja koored, väikese tärklisesisaldusega rohttaimseid energiakultuure nagu raihein, vitshirss, siidpööris, harilik hiidroog, haljasväetistaimi enne ja pärast põhikultuure, söödikultuure, tööstuslikke jääke, sealhulgas toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist ning biojäätmetest saadud materjali, mispuhul söödikultuure ja haljasväetistaimi mõistetakse kui ajutiselt ja lühiajaliselt külvatud rohumaad, millel kasvatatakse väikese tärklisesisaldusega rohu-kaunviljade segu, eesmärgiga saada kariloomadele sööta ja tõsta mullaviljakust, et saada põhikultuuride suuremat saaki; 43) „jääk“ – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoode; selle Ei Juba sisaldub meie tootmine ei ole tootmisprotsessi esmaseks eesmärgiks ja selle tootmiseks ei ole protsessi õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p tahtlikult muudetud; 15) 44) „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid“ – otseselt Ei Juba sisaldub meie põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid, mis ei õigusruumis (VKS § 2 lg 1 p hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke; 15) 45) „tegelik väärtus“ – V lisa C osas või VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt Jah KeMi koostatavas määruses nr arvutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine konkreetse biokütuse, vedela 73 §2 lg 13 AÕKSi alusel. biokütuse või biomasskütuse tootmisprotsessi mõnes etapis või kõikides etappides; 46) „tüüpiline väärtus“ – kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende vähenemise KeMi koostatavas määruses nr hinnanguline väärtus konkreetse biokütuse, vedela biokütuse või biomasskütuse 73 §2 lg 14 AÕKSi alusel. tootmisviisi puhul, mis kajastab liidu tarbimist; 47) „vaikeväärtus“ – tüüpilisest väärtusest eelnevalt kindlaks määratud tegurite abil KeMi koostatavas määruses nr tuletatud väärtus, mida võib käesolevas direktiivis kindlaks määratud tingimustel 73 §2 lg 15 AÕKSi alusel. kasutada tegeliku väärtuse asemel. Artikkel 3 1.Liikmesriigid tagavad ühiselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Jah EnKS pt 81 ENMAK Riiklik taastuvenergia eesmärk liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32 %. Komisjon § 321 2030 ja on kinnitatud ENAMK2030-ga hindab nimetatud eesmärki, et esitada hiljemalt 2023. aastal seadusandlik ettepanek selle REKK ning REKK-iga. Ühtasi lisati suurendamiseks, kui taastuvenergia tootmiskulud täiendavalt oluliselt vähenevad, kui on vastav viide ka EnKSi uude pt vaja täita liidu rahvusvahelisi CO2-heite vähendamise kohustusi või kui selline 81 „Taastuvenergia suurendamine on põhjendatud energiatarbimise olulise vähenemisega liidus. edendamine", kuhu alla on pandud kirja taastuvenergia eesmärgid. 2.Liikmesriik määrab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 3–5 ja 9–14 oma Jah REKK lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks riikliku panuse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud liidu siduva üldeesmärgi ühisesse saavutamisse. Oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamisel võib liikmesriik võtta arvesse kõnealuse määruse II lisas osutatud valemit. Kui komisjon järeldab vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 9 esitatud lõimitud Ei Euroopa Komisjoni haldusala, riiklike energia- ja kliimakavade projektide hindamise alusel, et liikmesriikide panused seega säte ei kuulu on liidu siduva üldeesmärgi ühiseks saavutamiseks ebapiisavad, järgib ta kõnealuse rakendamisele. määruse artiklites 9 ja 31 sätestatud menetlust. 3.Liikmesriigid tagavad, et nende riiklike poliitikameetmete, sealhulgas käesoleva Jah ENKS § 321 Jäätmeseadus § 281 lg 2. direktiivi artiklitest 25–28 tulenevate kohustuste ja toetuskavade väljatöötamisel lg 2 Täiendamisel on võetakse nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud elektrituruseadus §591 lõige 2 jäätmehierarhiat, et vältida põhjendamatut moonutavat mõju tooraineturgudele. punktiga 8. Liikmesriigid ei anna toetust jäätmete põletamisest saadud taastuvenergiale, kui kõnealuses direktiivis sätestatud liigiti kogumise kohustused ei ole täidetud. 4.Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Jah EnKs § 321 REKK liikmesriigi summaarses energia lõpptarbimises olla väiksem kui käesoleva direktiivi I lg 3 lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus esitatud lähteosakaal. Liikmesriigid võtavad lähteosakaalu järgimise tagamiseks vajalikud meetmed. Kui liikmesriik oma lähteosakaalu ei saavuta mõõdetuna mis tahes üheaastase perioodi jooksul, kohaldatakse määruse (EL) 2018/1999 artikli 32 lõike 4 esimest ja teist lõiku. 5.Komisjon toetab liikmesriikide kõrgeid eesmärke tugiraamistiku kaudu, mis hõlmab Ei Liikmesriikidel puudub liidu vahendite, sealhulgas täiendavate vahendite, eelkõige rahastamisvahendite õiguslik kohustus rakendada laialdasemat kasutamist, et hõlbustada suure CO2-heitega piirkondades õiglast sätet. üleminekut suuremale taastuvenergia osakaalule, eeskätt järgmistel eesmärkidel: a) taastuvenergiaprojektide kapitalikulude vähendamine; b) projektide ja programmide väljatöötamine taastuvate energiaallikate energiasüsteemi lõimimiseks, energiasüsteemi paindlikkuse suurendamiseks, võrgu stabiilsuse säilitamiseks ja võrgu ülekoormuse juhtimiseks; c) ülekande- ja jaotusvõrgu taristu, arukate võrkude, hoidlate ja ühenduste arendamine, et saavutada 2030. aastaks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15 % eesmärk, et tõsta elektrisüsteemis taastuvenergia tehniliselt võimalikku ja majanduslikult vastuvõetavat osakaalu; d) piirkondliku koostöö edendamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ühisprojektide ja ühiste toetuskavade kaudu ning avades taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavad tootjatele, kes asuvad muudes liikmesriikides. 6.Komisjon loob hõlbustava platvormi, et toetada liikmesriike, kes kasutavad Ei Liikmesriikidel puudub koostöömehhanisme, et panustada lõikes 1 sätestatud liidu siduva üldeesmärgi õiguslik kohustus rakendada saavutamisse. sätet. Artikkel 4 1.Selleks et saavutada või ületada artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärki ning iga Ei Juba sisaldub meie õigusruumis liikmesriigi poolt riiklikul tasandil taastuvenergia kasutuselevõtmiseks määratud (ElTS §-d 59, 594-596) panuseid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, võivad liikmesriigid kasutada toetuskavasid. 2.Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad stimuleerivad Ei Juba sisaldub meie õigusruumis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõimimist elektriturgu turupõhisel ( ElTS § 591 lg 2 p 1, 4, 5 ja 7) ja turule reageerival viisil, vältides elektriturgude põhjendamatut moonutamist ja võttes arvesse võimalikke süsteemi lõimimise kulusid ja võrgu stabiilsust. 3.Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavad kavandatakse Ei Juba sisaldub meie õigusruumis selliselt, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõimitakse võimalikult (KonKS §30 lg 2; ElTS §58 lg suures ulatuses elektriturgu ning tagatakse, et taastuvenergia tootjad reageerivad turu 2; ElTS §591 lg 2 p 4; ElTS §594 hinnasignaalidele ja teenivad turul võimalikult suurt tulu. lg 5, 54 ja 56; ElTS §596 lg 1 ja 7). Selleks antakse otseste hinnatoetuskavade puhul toetust turupreemiatena, mis võiksid Ei Juba sisaldub meie õigusruumis muu hulgas olla kas muutuvad või fikseeritud. (ELTS § 594-596; ElTS §594 lg 5, 54 ja 56; ElTS §596 lg 1 ja 7) Liikmesriigid võivad teha väikesemahulistele käitistele ja näidisprojektidele käesolevas Valikuline Ei kohalda. lõikes sätestatust erandi, ilma et see piiraks elektrienergia siseturgu käsitleva liidu õiguse kohaldamist. 4.Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis antakse toetust avatud, läbipaistval, konkurentsivõimelisel, mittediskrimineerival ja (ElTS § 594-596) kulutõhusal viisil. Liikmesriigid võivad väikesemahuliste käitiste ja näidisprojektide puhul teha erandeid Ei Juba sisaldub meie õigusruumis hankemenetlustest. (ElTS § 59 lg 24 ja 25) Liikmesriigid võivad samuti otsustada luua mehhanismid, et tagada taastuvelektri Valikuline Ei kohalda. kasutuselevõtmise piirkondlik mitmekesistamine, eelkõige süsteemi kulutõhusa lõimimise tagamiseks. Kui liikmesriigil jääb soovitusliku kujunemiskõveraga ettenähtu täitmisest piiratud Ei Euroopa Komisjoni haldusala, kogus puudu, võib komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriigi võetavaid seega säte ei kuulu hetkel praeguseid ja tulevasi meetmeid, võtta vastu otsuse vabastada liikmesriik kohustusest rakendamisele. esitada muudetud riikliku taastuvenergia tegevuskava. 5.Liikmesriigid võivad piirata hankemenetluse kohaldamist konkreetsete Valikuline Ei kohalda. tehnoloogiatega, kui toetuskavade avamine kõigile taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjatele ei annaks optimaalseid tulemusi, võttes arvesse järgmist: a) konkreetse tehnoloogia potentsiaal pikas perspektiivis; b) mitmekesistamise vajadus; c) võrgu lõimimise kulud; d) võrgupiirangud ja võrgu stabiilsus; e) biomassi puhul vajadus vältida tooraineturgude moonutusi. 6.Toetuse andmisel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale Ei, Jah ElTS § 594 6. punkt a juba sisaldub meie hankemenetluse teel ja selleks, et tagada projektide elluviimise kõrge määr, lg 13 õigusruumis (ELTS § 594-596). liikmesriigid: a) kehtestavad ja avaldavad hankemenetluses osalemise mittediskrimineerivad ja läbipaistvad kriteeriumid ning kehtestavad projekti elluviimiseks selged kuupäevad ja reeglid b) avaldavad teabe varasemate hankemenetluste kohta, sealhulgas projektide elluviimise määrad. 7.Taastuvatest energiaallikatest energia tootmise suurendamiseks äärepoolseimates Valikuline Ei kohalda. piirkondades ja väikesaartel võivad liikmesriigid neis piirkondades asuvatele projektide toetuskavasid kohandada, et võtta arvesse eraldatuse ja välissõltuvuse tõttu kõrgemaid tootmiskulusid. 8.Hiljemalt 31. detsembril 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hankemenetluste teel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale antud toetuse tulemuslikkuse kohta liidus, analüüsides eelkõige seda, kuidas hankemenetlused aitavad: a) kulusid kärpida; b) tehnoloogiat täiustada; c) saavutada kõrget projektide elluviimise määra; d) tagada väikeste osalejate ja kui see on kohaldatav, kohalike asutuste, diskrimineerimisvaba osalemist; e) piirata keskkonnamõju; f) tagada omaksvõttu kohalikul tasandil; g) tagada varustuskindlust ja võrgu lõimimist. Artikkel 5 1.Liikmesriikidel on õigus kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 7–13 otsustada, Ei Juba sisaldub meie õigusruumis millises ulatuses nad toetavad teises liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud (ELTS § 594 lg 6) elektrienergiat. Liikmesriigid võivad siiski avada taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavades osalemise teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise toetuskavades osalemise avamisel Valikuline Ei kohalda. võivad liikmesriigid näha ette, et igal aastal on soovituslik osa toetusest uue toetatud võimsuse jaoks või selle jaoks eraldatud eelarvest avatud teistes liikmesriikides asuvatele tootjatele. Sellised soovituslikud osad võivad igal aastal olla vähemalt 5 % aastatel 2023–2026 ja Valikuline Ei kohalda. vähemalt 10 % aastatel 2027– 2030 või kui see on madalam, elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tasemel asjaomases liikmesriigis mis tahes nimetatud aastal. Täiendavate rakendamiskogemuste saamiseks võivad liikmesriigid korraldada ühe või Valikuline Ei kohalda. mitu katsekava, millest võivad toetust saada ka teistes liikmesriikides asuvad tootjad. 2.Liikmesriigid võivad nõuda tõendeid taastuvatest energiaallikatest toodetud Valikuline Ei kohalda. elektrienergia tegeliku importimise kohta. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid piirata oma toetuskavades osalemist nende liikmesriikide tootjatega, kellega neil on võrkudevaheliste ühenduste kaudu otseühendus. Siiski ei tohi liikmesriigid piirkonnaüleseid kavasid ja võimsuse jaotamist muuta ega muul viisil mõjutada selle tõttu, et tootjad osalevad piiriülestes toetuskavades. Piiriülesed elektriülekanded määratakse kindlaks üksnes elektrienergia siseturgu käsitleva liidu õiguse kohase võimsuse jaotamise tulemusega. 3.Kui liikmesriik otsustab avada osalemise toetuskavades teistes liikmesriikides Valikuline Ei kohalda. asuvatele tootjatele, lepivad asjaomased liikmesriigid kokku osalemise põhimõtetes. Sellised lepingud hõlmavad vähemalt piiriülest toetust saava taastuvelektri jaotuse põhimõtteid. 4.Asjaomaste liikmesriikide taotlusel abistab komisjon liikmesriike kogu Ei Euroopa Komisjoni haldusala, läbirääkimisprotsessi jooksul koostöökorra kehtestamisega, andes teavet ja seega säte ei kuulu analüüsitulemusi, sealhulgas arvulisi ja kvalitatiivseid andmeid koostöö otseste ja rakendamisele. kaudsete kulude ja kasu kohta, samuti suuniste ja tehnilise oskusteabega. Komisjon võib julgustada ja hõlbustada parimate tavade vahetamist ning töötada välja koostöölepingute vormid, et läbirääkimisprotsessi lihtsustada. Komisjon hindab hiljemalt 2025. aastaks käesoleva artikli kohaselt taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutuselevõtmise kulusid ja kasu liidus. 5.Komisjon hindab hiljemalt 2023. aastal käesoleva artikli rakendamist. Hinnatakse, kas Ei Euroopa Komisjoni haldusala, liikmesriikidele on vaja kehtestada kohustus avada osalemine oma toetuskavades seega säte ei kuulu osaliselt teistes liikmesriikides asuvate tootjate taastuvatest energiaallikatest toodetud rakendamisele. elektrienergiale 5 % ulatuses 2025. aastaks ja 10 % ulatuses 2030. aastaks. 21.12.2018 L 328/107 Euroopa Liidu Teataja ET. Artikkel 6 1.Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 järgimiseks vajalike Ei Juba sisaldub meie õigusruumis kohanduste tegemist, tagavad liikmesriigid, et taastuvenergiaprojektide jaoks antud (Põhiseadus §10; HMS §3 lg 1; toetuse suurust ja sellise toetuse andmise tingimusi ei vaadata läbi viisil, mis mõjutaks HMS §5 lg 2 ja 5; ELTS § 59 lg negatiivselt toetusest tulenevaid õigusi ja kahjustaks juba toetust saavate projektide 2-4; ELTS § 591 lg 2; ELTS § majanduslikku elujõulisust. 594 lg 54, 7 ja 11; ELTS § 596 lg 7 ja 8; § 108 lg 1). Eestis kohaldatakse PS §-st 10 tulenevat vacatio legis- põhimõtet, mis tähendab, et õigusnormi kehtestamisel peab selle adresaadile jätma piisavalt aega õigusnormidega tutvuda ja sellest aru saada, samuti valmistuda muutnud õiguskorraga kohanemiseks. Seaduste ja muude õigusaktide muutmisel tuleb arvestada Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega, milleks on ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld. Haldusmenetluse seadus tagab üldiselt, et et menetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele ning tagab, et menetlustoimingud viiakse läbi menetluse alguses kehtinud õigusnormide alusel. 2.Liikmesriigid võivad toetuse suurust objektiivsete kriteeriumide kohaselt kohandada, Valikuline Ei kohalda. tingimusel et need kriteeriumid on juba algse toetuskavaga ette nähtud. 3.Liikmesriigid avaldavad toetusvahendite eeldatava eraldamise pikaajalise ajakava, mis Jah REKK 1) Uusi toetuseid hõlmab viitena vähemalt järgmist viit aastat, või eelarve planeerimise piirangute puhul makstakse välja läbi järgmist kolme aastat, mis sisaldab kohaldatavuse korral soovituslikku ajakava, vähempakkumiste ning hankemenetluste sagedust (kui see on asjakohane), eeldatavat võimsust, eeldatavasti vähempakkumiste ajakava ja eraldatavat eelarvet või maksimumtoetust üksuse kohta ning eeldatavaid toetuskõlblikke mahud on toodud riiklikus tehnoloogiaid. Kõnealust ajakava ajakohastatakse igal aastal või vajaduse korral, et kliima- ja energiakavas kajastada turu hiljutisi muutusi või toetusvahendite eeldatavat eraldamist. (REKK) leheküljelt 61, mis on leitav järgnevalt veebilehelt: https://www.mkm.ee/media/11 8/download . 2) Välja makstud toetused on leitavad põhivõrguettevõtja kodulehelt: https://elering.ee/sites/default/f iles/2023- 04/Makstud%20toetused%202 010- 2023%20k%C3%BCtuseliigiti. xlsx Ülejäänud sätte sisu ehk eraldatava toetuskava eelarve avaldamise tagamiseks on täiendamisel elektrituru seaduse paragrahv 591 lõige 7 punktiga 5. 4.Liikmesriigid hindavad vähemalt iga viie aasta tagant oma taastuvatest Jah REKK energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavade tulemuslikkust ning nende olulist jaotuslikku mõju erinevatele tarbijarühmadele ja investeeringutele. Hindamisel võetakse arvesse toetuskavade võimalike muudatuste mõju. Soovituslikul pikaajalisel planeerimisel, mille põhjal tehakse otsused toetuste andmise ja uute toetuste kavandamise kohta, võetakse arvesse kõnealuse hindamise tulemusi. Liikmesriigid lisavad hindamise määruse (EL) 2018/1999 kohastesse lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ning eduaruannete ajakohastustesse. Artikkel 7 1.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal iga liikmesriigi summaarses Jah EnKS pt 81 Üldiselt puudutab säte energia lõpptarbimises arvutatakse järgmiste elementide liitmisel: § 322 liikmesriigi teavitamis- ja a) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine; aruanduluskohutust. Sätet kohaldatakse REKK b) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarne lõpptarbimine kütte- ja koostamisel ja vahearuannetes. jahutussektoris ning Statistika vastavuse Euroopa c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris. Liidu nõuetele tagab Statistikaamet (Statistikaameti põhimääruse § 6 p 5). Esimese lõigu punkti a, b või c puhul võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud Jah EnKS pt 81 gaasi, elektrienergiat ja vesinikku taastuvatest energiaallikatest toodetud energia § 322 summaarse lõpptarbimise arvutamisel arvesse ainult üks kord. Artikli 29 lõike 1 teise lõigu kohaselt ei võeta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid Jah EnKS § 321 ega biomasskütuseid, mis ei vasta artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. 2.Lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest Jah EnKS § 322 toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas elektrienergia tootmine oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergia kogukondade poolt ning välja arvatud elektrienergia tootmine eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades. Nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate EnKS § 322 elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa elektrienergiast, mis on toodetud lg 5 taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse puhul arvutatakse iga energiaallika osa selle energiasisalduse alusel. Hüdro- ja tuuleenergia abil toodetud elektrienergiat võetakse arvesse vastavalt II lisas EnKS § 322 sätestatud normaliseerimisvalemile. lg 6 3.Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest EnKS § 322 toodetud energia summaarset lõpptarbimist kütte- ja jahutussektoris sellise liikmesriigis lg 7 taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutusenergia kogusena, millele on lisatud taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia tarbimine tööstuses, majapidamistes, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris kütteks, jahutuseks ja tootmisprotsessiks. Nii taastuvaid kui ka taastumatuid energiaallikaid kasutavate mitmel kütusel töötavate EnKS § 322 elektrijaamade puhul võetakse arvesse üksnes seda osa küttest ja jahutusenergiast, mis lg 8 on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kõnealuse arvutuse eesmärgil arvutatakse iga energiaallika osa selle energiasisalduse alusel. Kütte ja jahutuse jaoks soojuspumpade ning kaugjahutussüsteemide abil toodetud EnKS § 322 ümbritseva keskkonna ja geotermilist energiat võetakse lõike 1 esimese lõigu punkti b lg 9 kohaldamisel arvesse tingimusel, et lõplik saadav energiakogus ületab oluliselt soojuspumba käitamiseks kasutatud primaarenergia kogust. Käesoleva direktiivi tähenduses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaks loetav soojuse või jahutuse kogus arvutatakse vastavalt VII lisas esitatud meetodile, võttes arvesse energia tarbimist kõikides lõpptarbimissektorites. Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei võeta arvesse soojusenergiat, mis on EnKS § 322 toodetud passiivsete energiasüsteemide abil, mille puhul madalam energiatarbimine lg 10 saavutatakse passiivselt ehituskonstruktsioonide abil või tänu taastumatutest energiaallikatest toodetud soojusele. Hiljemalt 31. detsembriks 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Sätte rakendamine ei kuulu õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades jahutuseks ja kaugjahutuseks liikmesriigi pädevusse, kasutatud taastuvenergia koguse arvutamise metoodika, ning muuta VII lisa. liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. Kõnealune metoodika peab hõlmama vastupidi töötavate soojuspumpade hooajalise Ei Sätte rakendamine ei kuulu tõhususe miinimumtegureid. liikmesriigi pädevusse, liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. 4.Lõike 1 esimese lõigu punkti c suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid: Ei Sätte rakendamine ei kuulu a) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris liikmesriigi pädevusse, arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui liikmesriikidel puudub õiguslik bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste kohustus rakendada sätet. summana. Siiski võetakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, mis on toodetud taastuvelektrist, lõike 1 esimese lõigu punkti a kohases arvutuses arvesse üksnes liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia koguse arvutamisel; b) transpordisektori energia lõpptarbimise arvutamisel kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. III lisas loetlemata transpordikütuste energiasisalduse määramiseks kasutavad liikmesriigid asjakohaseid Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutavad liikmesriigid vastavaid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardeid. 5.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal arvutatakse taastuvatest Ei Üldine põhimõte mida juba energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisena, jagatuna kõikidest rakendatakse Eestis. energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimisega, ning seda väljendatakse protsendina. Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel kohandatakse käesoleva artikli lõike 1 Ei Sätte rakendamine ei kuulu esimeses lõigus osutatud summat vastavalt artiklitele 8, 10, 12 ja 13. liikmesriigi pädevusse, liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. Liikmesriigi summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel, et hinnata mil määral Jah Enks § 322 liikmesriik täidab käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke ja soovituslikku trajektoori, lg 11 loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt selle liikmesriigi summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 %. Küprose ja Malta puhul loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta protsentuaalselt nende liikmesriikide summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 4,12 %. 6.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamisel kasutatakse Jah Enks § 322 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 sätestatud meetodeid ja lg 12 mõisteid. Liikmesriigid tagavad nimetatud valdkondlike ja üldiste osakaalude arvutamiseks Ei Statistikaamet juba vastutab kasutatud statistilise teabe ühtsuse ja kõnealuse määruse alusel komisjonile esitatud vastavalt oma põhimäärusele. statistilise teabe ühtsuse. Artikkel 8 1.Liikmesriigid võivad kokku leppida teatud koguse taastuvatest energiaallikatest Ei Juba sisaldub meie õiguskorras toodetud energia statistilises ülekandmises ühest liikmesriigist teise. Ülekantud kogus: (ElTS § 921 lg 1 ja lg 4) a) arvatakse maha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusest, mida võetakse arvesse ülekandva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel, ning b) lisatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse arvesse ülekannet vastu võtva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel. 2.Selleks et aidata saavutada käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu Valikuline Ei kohalda. eesmärki ja iga liikmesriigi panust selle eesmärgi saavutamisse kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikega 2 ning et hõlbustada statistilisi ülekandeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, loob komisjon liidu taastuvenergia arendusplatvormi (edaspidi „arendusplatvorm“). Liikmesriigid võivad vabatahtlikkuse alusel sisestada arendusplatvormi iga-aastaseid andmeid oma riikliku panuse kohta liidu eesmärgi saavutamisse või sihttasemeid, mis on kehtestatud määrusega (EL) 2018/1999 edusammude jälgimiseks, sealhulgas kõnealuse panuse eeldatava puudujäägi või eeldatava ületamise suurus, ja indikatsioone hinna kohta, millega nad oleksid nõus ülemäärase taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teisest liikmesriigist või teise liikmesriiki üle kandma. Nende ülekannete hind määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi, tuginedes arendusplatvormi nõudluse ja pakkumise ühitamise mehhanismile. 3.Komisjon tagab, et arendusplatvorm on võimeline ühitama selliste taastuvatest Ei Sätte rakendamine ei kuulu energiaallikatest toodetud energiakoguste nõudluse ja pakkumise, mida võetakse arvesse liikmesriigi pädevusse, liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvutamisel, tuginedes hindadele või muudele liikmesriikidel puudub õiguslik kriteeriumidele, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kes ülekandega nõustub. kohustus rakendada sätet. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et Ei Sätte rakendamine ei kuulu täiendada käesolevat direktiivi, luues arendusplatvormi ning sätestades käesoleva artikli liikmesriigi pädevusse, lõikes 5 osutatud ülekannete lõpuleviimise tingimused. liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. 4.Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud kokkuleppeid võib sõlmida üheks või Ei Juba sisaldub meie õiguskorras mitmeks kalendriaastaks. Kokkulepetest teavitatakse komisjoni või viimistletakse need (ElTS § 921 lg 2). arendusplatvormil hiljemalt 12 kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul need kehtivad. Komisjonile saadetav teave sisaldab asjaomase energia kogust ja hinda. Arendusplatvormil lõpule viidud ülekannete puhul avalikustatakse osapooled ja teave konkreetse ülekande kohta. 5.Ülekanne jõustub siis, kui kõik ülekandesse kaasatud liikmesriigid on komisjoni Ei Liikmesriikidel puudub ülekandest teavitanud või pärast seda, kui arendusplatvormil on täidetud kõik õiguslik kohustus rakendada tingimused. sätet. Artikkel 9 1.Kaks või enam liikmesriiki võivad teha koostööd igat liiki ühisprojektides, mis on Ei Juba sisaldub meie õigusruumis seotud taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmisega. (ElTS § 925) Selline koostöö võib hõlmata eraettevõtjaid. 2.Liikmesriigid teatavad komisjonile oma territooriumil pärast 25. juunit 2009 käivitatud Jah ElTS § 925 ühisprojektis või suurendatud võimsuse abil käitises, mis on pärast nimetatud kuupäeva lg 1 renoveeritud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia osa või koguse, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestamisel käesoleva direktiivi kohaldamisel. 3.Lõikes 2 osutatud teates: Ei Juba sisaldub meie õigusruumis a) kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis; 21.12.2018 L (ElTS § 925) 328/110 Euroopa Liidu Teataja ET; b) täpsustatakse käitises toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia osa või kogust, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses; c) nimetatakse liikmesriik, kelle kasuks teade on tehtud, ning d) täpsustatakse tervete kalendriaastate kaupa ajavahemikku, mille jooksul käitises taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergiat tuleb teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses arvesse võtta. 4.Käesolevas artiklis osutatud ühisprojekti kestus võib ulatuda 2030. aastast kaugemale. Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (ElTS § 925) 5.Käesoleva artikli kohast teadet ei muudeta ega võeta tagasi ilma teadet koostava Ei Juba sisaldub meie õigusruumis liikmesriigi ja lõike 3 punkti c kohaselt nimetatud liikmesriigi ühise kokkuleppeta. (ElTS § 925) 6.Asjaomaste liikmesriikide taotluse korral hõlbustab komisjon liikmesriikidevaheliste Ei Liikmesriikidel puudub ühisprojektide loomist, eelkõige sihipärase tehnilise abiga ja projektide väljatöötamise õiguslik kohustus rakendada toetamisega. sätet, Komisjoni haldusala. Artikkel 10 1.Kolme kuu jooksul alates artikli 9 lõike 3 punktis d osutatud ajavahemikku kuuluva Ei Juba sisaldub meie õigusruumis iga aasta lõpust esitab artikli 9 kohase teate koostanud liikmesriik teatise, milles (ELTS § 925) esitatakse: a) kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektri-, soojus- või jahutusenergia nende käitiste kaupa, mille kohta esitati artikli 9 kohane teade, ning b) kõnealuse aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia selliste käitiste kaupa, mida tuleb käsitleda teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses vastavalt teates esitatud tingimustele. 2.Teate koostanud liikmesriik saadab teatise liikmesriigile, kelle kasuks teade on tehtud, Ei Juba sisaldub meie õigusruumis ja komisjonile. (ELTS § 925) 3.Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri- Ei Juba sisaldub meie õigusruumis , soojus- või jahutusenergia kogus, millest on lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud: (ELTS § 925) a) lahutada sellest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogusest, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse lõike 1 kohase teatise välja andnud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu, ning b) liita sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia kogusele, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse lõike 2 kohaselt teatise saanud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu. Artikkel 11 1.Üks või mitu liikmesriiki võivad teha koostööd ühe või mitme kolmanda riigiga igat Valikuline Ei kohalda. liiki ühisprojektides, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisega. Sellises koostöös võivad osaleda eraettevõtjad ja selle käigus järgitakse täiel määral rahvusvahelist õigust. 2.Kolmandas riigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat võetakse Valikuline Ei kohalda. liikmesriikide taastuvenergia osakaalu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) elektrienergia on tarbitud liidus, mida loetakse täidetuks kui: i) päritoluriigi, sihtriigi ja asjakohasel juhul iga kolmandast riigist transiitriigi kõik vastutavad põhivõrguettevõtjad on arvesse võetud elektrienergiaga ekvivalentsele elektrienergia kogusele määranud ühendusvõimsuse; ii) võrkudevahelise ühenduse liidupoolne vastutav põhivõrguettevõtja on arvesse võetud elektrienergiaga ekvivalentse elektrienergia koguse bilansigraafikus kindlalt registreerinud ning iii) nominaalvõimsus ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmine punktis b osutatud käitises kehtivad sama ajavahemiku kohta; b) elektrienergia on toodetud käitises, mis alustas tegevust pärast 25. juunit 2009, või suurendatud võimsuse abil käitises, mis renoveeriti pärast nimetatud kuupäeva lõikes 1 osutatud ühisprojekti raames; c) toodetud ja eksporditud elektrienergia ei ole kolmanda riigi toetuskava kaudu saanud muud toetust kui käitisele antud investeeringutoetus ning d) elektrienergia on toodetud kooskõlas rahvusvahelise õigusega kolmandas riigis, mis on allkirjastanud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või inimõiguste alased rahvusvahelised konventsioonid või lepingud. 3.Lõike 4 kohaldamisel võivad liikmesriigid taotleda komisjonilt luba võtta arvesse Valikuline Ei kohalda. kolmandas riigis toodetud ja tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise sellise võrkudevahelise ühenduse ehitamise tõttu, millel on pikk käivitusaeg, kui on täidetud järgmised tingimused: a) võrkudevahelise ühenduse ehitamist alustatakse enne 31. detsembrit 2026; b) võrkudevahelist ühendust ei ole võimalik käivitada enne 31. detsembrit 2030; c) võrkudevahelist ühendust on võimalik käivitada enne 31. detsembrit 2032; d) pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist toimub selle kaudu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eksport liitu vastavalt lõikele 2; e) taotlus on seotud ühisprojektiga, mille puhul täidetakse lõike 2 punktides b ja c sätestatud kriteeriume ning mille raames kasutatakse ühendust pärast selle käivitamist, ja elektrienergia kogusega, mis ei ületa pärast võrkudevahelise ühenduse käivitamist liitu eksporditavat kogust. 4.Komisjonile teatatakse kolmanda riigi territooriumil asuvas käitises toodetud Valikuline Ei kohalda. elektrienergia osa või kogus, mida tuleb võtta arvesse ühe või mitme liikmesriigi energia osakaalu puhul käesoleva direktiivi kohaldamisel. Kui kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, teatatakse komisjonile nimetatud osa või koguse jaotus liikmesriikide vahel. Nimetatud osa või kogus ei tohi ületada liitu tegelikult eksporditud ja liidus tarbitud osa või kogust, ning peab vastama artikli lõike 2 punkti a alapunktides i ja ii osutatud kogusele ja kõnealuse lõike punktis a sätestatud tingimustele. Teate esitavad kõik liikmesriigid, kelle riikliku üldeesmärgi kasuks elektrienergia osa või kogust tuleb arvestada. 5.Lõikes 4 osutatud teates: Valikuline Ei kohalda. a) kirjeldatakse kavandatavat käitist või nimetatakse renoveeritud käitis; b) täpsustatakse käitises toodetud elektrienergia osa või kogust, mida tuleb võtta arvesse teise liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses, ning ka sellele vastav rahastamiskord, mille kohta kehtivad konfidentsiaalsusnõuded; c) täpsustatakse tervete kalendriaastate kaupa ajavahemik, mille jooksul elektrienergiat tuleb võtta arvesse liikmesriigi taastuvenergia osakaalu arvestuses, ning d) lisatakse punktide b ja c kohta selle kolmanda riigi kirjalik tõend, kelle territooriumil käitis tegevust alustab, ning indikatsioon käitises toodetud ja siseturul kasutatava elektrienergia osa või koguse kohta. 6.Käesolevas artiklis osutatud ühisprojekti kestus võib ulatuda 2030. aastast kaugemale. Valikuline Ei kohalda. 7.Käesoleva artikli kohast teadet ei muudeta ega võeta tagasi ilma teadet koostava Valikuline Ei kohalda. liikmesriigi ja lõike 5 punkti d kohaselt ühisprojekti tõendanud kolmanda riigi ühise kokkuleppeta. 8.Liikmesriigid ja liit ergutavad energiaühenduse asjaomaseid organeid võtma kooskõlas Valikuline Ei kohalda. energiaühenduse asutamislepinguga vajalikke meetmeid, et lepinguosalised saaksid kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud liikmesriikide vahelist koostööd käsitlevaid sätteid. Artikkel 12 1.12 kuu jooksul alates artikli 11 lõike 5 punkti c kohaselt täpsustatud ajavahemikku Valikuline Ei kohalda. kuuluva iga aasta lõpust esitab teate koostanud liikmesriik teatise, milles esitatakse: a) kõnealuse aasta jooksul käitise poolt, mille suhtes esitati artikli 11 kohane teade, taastuvatest energiaallikatest toodetud kogu elektrienergia; b) aasta jooksul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia käitiste poolt, mida tuleb käsitleda tema taastuvenergia osakaalu arvestuses vastavalt artiklis 11 osutatud teates esitatud tingimustele, ning c) tõend artikli 11 lõikes 2 sätestatud tingimuste järgimise kohta. 2.Lõikes 1 osutatud liikmesriik saadab teatise komisjonile ja kolmandale riigile, kes on Valikuline Ei kohalda. projekti tõendanud kooskõlas artikli 11 lõike 5 punktiga d. 3.Selleks et arvutada taastuvenergia osakaal vastavalt käesolevale direktiivile, liidetakse Valikuline Ei kohalda. lõike 1 punkti b kohaselt teavitatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogus sellele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogusele, mida võetakse arvesse, kui arvutatakse teatise välja andnud liikmesriigi taastuvenergia osakaalu. Artikkel 13 Ilma et see piiraks artiklis 5 sätestatud liikmesriikide kohustuste täitmist, võivad kaks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis või enam liikmesriiki vabatahtlikult otsustada oma riiklikud toetuskavad ühendada või (ElTS § 925-7) neid osaliselt koordineerida. Sellisel juhul võidakse ühe osaleva liikmesriigi territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud kogust käsitleda teise osaleva liikmesriigi taastuvenergia osakaalu saavutamise arvestuses, kui asjaomane liikmesriik: a) teeb ühes liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia teatud koguse statistilise ülekande teise liikmesriiki kooskõlas artikliga 8 või; b) kehtestab osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud jaotuseeskirja, millega eraldatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogused osalevate liikmesriikide vahel. Esimese lõigu punktis b osutatud jaotuseeskirjast teavitatakse komisjoni hiljemalt kolm Ei Juba sisaldub meie õigusruumis kuud pärast esimese aasta lõppu, mil jaotuseeskiri jõustus. (ElTS § 928) 2.Kolme kuu jooksul alates iga aasta lõpust esitab iga lõike 1 teise lõigu kohaselt Ei Juba sisaldub meie komisjoni teavitanud liikmesriik teatise, milles esitatakse aasta jooksul taastuvatest õigusruumis(ElTS § 929) energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või jahutusenergia üldkogus, mille kohta jaotuseeskirja rakendatakse. 3.Selleks et arvutada taastuvenergia osakaal vastavalt käesolevale direktiivile, jaotatakse Ei Juba sisualdub meie kooskõlas lõikega 2 teatatud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- või õigusruumis (ElTS § 9210) jahutusenergia kogus ümber asjaomaste liikmesriikide vahel kooskõlas teavitatud jaotuseeskirjaga. 4.Komisjon levitab suuniseid ja parimaid tavasid ning asjaomaste liikmesriikide taotlusel Ei Euroopa Komisjoni haldusala hõlbustab ühiste toetuskavade loomist liikmesriikide vahel. Artikkel 14 Artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 punkti b kohaldamisel käsitatakse käitise võimsuse Jah ElTS § 925 suurenemisest tingitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ühikuid viisil, nagu need oleksid toodetud eraldi käitistes, mis alustasid tegevust hetkel, mil võimsuse suurenemine aset leidis. Artikkel 15 1.Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad Ei Üldine põhimõte, mida Eesti siseriiklikud õigusnormid, mida kohaldatakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, seadusandluse kujundamisel on soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ning nendega seotud ka arvestatud. HMS §5 lg 2 ülekande- ja jaotusvõrkude suhtes, protsesside suhtes, millega biomass muundatakse tagab, et menetlus viiakse läbi biokütuseks, vedelaks biokütuseks, biomasskütuseks või muudeks energiatoodeteks, eesmärgipäraselt ja efektiivselt, ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste samuti võimalikult lihtsalt ja transpordikütuste suhtes, on proportsionaalsed ja vajalikud ning aitavad rakendada kiirelt, vältides üleliigseid energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Õigusaktid lähtuvad tegevuslubade ja muude selliste dokumentide andmisel võrdse kohtlemise printsiibist, näiteks ELTS § 22, KKS § 18, VKS. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamiseks kasutatakse energimärgiste süsteemi. (Majandus- ja taristuministri määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, mis on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 113122018014?leiaKehtiv ). Samuti on kehtestatud nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele (Majandus- ja taristuministri määrus nr 40 „ Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“, mis on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 109072020014). Tegevuslubade andmisel tuleb Konkurentsiametil otsuste tegemiseks arvesse võtta energiatõhususe meetmeid (EnKS §7 lg 3-4). Ettevõtja lähtub kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri väljatöötamisel paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandest ja lõikes 3 nimetatud analüüsi tulemusest (EnKS § 8 lg 4). EnKS § 10 lg 1 ja 4 sätestavad tõhusa koostootmisjaama miinimumnõuded. Lisaks 1 ELTS § 4 lg 4 ; EhS § 46 lg 1 p 1; ELTS § 66 lg 7 (sh arvestatakse ka energiatõhusust). Liikmesriigid võtavad eelkõige asjakohased meetmed, et tagada järgmine: Ei Juba sisaldub meie õigusruumis a) haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud ning esimeses (Haldusmenetluse seadus lõigus osutatud menetluste jaoks on kehtestatud prognoositavad tähtajad; (edaspidi ka HMS)§ 1, § 3, § 5 b) lubade andmist, sertifitseerimist ja litsentsimist käsitlevad õigusnormid on lg 2 ja 4-5, § 14 lg 5-6, § 33, § objektiivsed, läbipaistavad ja proportsionaalsed, ei tee vahet taotlejate vahel ning 36 lg 2, § 41. Riigilõivuseadus võtavad täiel määral arvesse iga taastuvenergiatehnoloogia eripära; (edaspidi ka RLS) §4, ElTS § c) tarbijate, planeerijate, arhitektide, ehitajate ning seadmete ja süsteemide paigaldajate 15 lg 51 , § 22 lg 2 p 1). ning tarnijate makstavad haldustasud on läbipaistvad ja kulupõhised ning d) detsentraliseeritud seadmete ning taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja salvestamise jaoks on kehtestatud lihtsustatud ja vähem koormavad loamenetlused, sh lihtloa menetlus. 2.Liikmesriigid määratlevad selgelt kõik tehnilised kirjeldused, millele taastuvenergia Ei Juba sisaldub meie õigusruumis seadmed ja süsteemid peavad vastama, et saada toetuskavadest toetust. Kui on olemas (ElTS § 108) Euroopa standardid, sealhulgas ökomärgised, energiamärgised ja muud Euroopa standardiasutuste vastu võetud tehnilised võrdlussüsteemid, väljendatakse kõnealuseid tehnilisi kirjeldusi vastavalt kõnealustele standarditele. Tehniliste kirjeldustega ei nähta ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise (asu) kohta ning need ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist. 3.Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil Ei Juba sisaldub meie õigusruumis lisavad linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja elamupiirkondade ning energiataristu, (EnKs §5 lg 10). Lisaks sealhulgas elektri-, kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja alternatiivkütusevõrkude korraldatakse Eestis planeerimisel, sealhulgas esialgsel ruumilisel planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel elanikkonna teadlikkuse ja renoveerimisel, sätted taastuvenergia, sealhulgas oma tarbeks ja tõstmiseks näiteks iga-aastaselt taastuvenergiakogukondade toodetud taastuvenergia lõimimise ja kasutuselevõtu, ning üleriiklik energiasäästunädalat vältimatult tekkiva heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise kohta. Eelkõige ning tehakse tihedat koostööd ergutavad liikmesriigid kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi lisama taastuvatest erialaliitudega. Lisaks viib energiaallikatest toodetava kütte ja jahutuse asjakohasel juhul linnataristu planeerimisse MKM ja SA KredEx läbi ning konsulteerima võrguoperaatoritega, et kajastada energiatõhususe ja tarbimiskaja mitmeid kampaaniaid ja ka programmide ning oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimist ja seminare (näiteks seminar taastuvenergiakogukondi käsitlevate konkreetsete sätete mõju ettevõtjate taristu „Praktiliselt liginullenergia- ja arendamise kavadele. energiatõhusatest hoonetest“). Maksu- ja Tolliamet jagab teavet eluaseme renoveerimiseks võetud laenude intresside tulumaksust vabastamise kohta oma veebilehel ning täiendavalt on energiaettevõtted välja arendanud tarbijatele suunatud erinevad teabekeskkonnad. Ühtlasi hoonefondiga seonduv sisaldub ehitusseadustiku vastavates sätetes ning hooonete energiatõhususe miinimumnõuetes. Planeeringutega seonduva osas tegi MKM ettepaneku täiendada Rahandusministeeriumil Planeerimisseaduse § 12 lõiget 3. 4.Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades asjakohased Ei Juba sisaldub meie õiguskorras. meetmed igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu EhS § 65 lg 3: Majandus- ja suurendamiseks ehitussektoris. taristuministri määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“. Selle määruse § 2 lg 11 sõnastab kaalumisteguri definitsiooni § 2 lg 22 sõnastab kaugkütte- ja jahutuse mõiste, § 5 sätestab nõuded liginullenergiahoone püstitamisele. Energiakandjate kaalumistegurid on sätestatud määruses nr 63 paragrahvi 9 lõikes 1. Uute ja suuremahulisele renoveerimisele minevate olemasolevate hoonete jaoks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis sätestavad liikmesriigid oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades või mõnel muul EhS peatükk 7: § 63 lg 2; § 65 samaväärse mõjuga viisil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise lg 1-2; § 65 lg 3 alusel miinimumtaseme, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav, kehtestatud Majandus- ja võttes arvesse direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõike 2 kohase kulutõhususe arvutuse taristuministri määruse nr 63 § tulemusi, ning kui see ei mõjuta negatiivselt siseõhku. Liikmesriigid lubavad nende 5 lg 2; 2. peatükk; § 9 lg 1 p 2- miinimumtasemete saavutamist muu hulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kaudu, mille 5. puhul on olulises osakaalus kasutatud taastuvenergiat ning heitsoojus- ja EnKS § 5 lg 3; § 6 lg 1; § 8 lg heitjahutusenergiat. 3; § 11 lg 3. Esimeses lõigus sätestatud nõuded kehtivad relvajõudude suhtes vaid niivõrd, kui nende Ei Juba sisaldub meie õigusruumis kohaldamine ei ole vastuolus relvajõudude tegevuse olemuse ja põhieesmärkidega, ning (EnKS pt 3 §5 lg 4, erandina ei kohaldata neid üksnes sõjaliseks otstarbeks kasutatava materjali suhtes. Ehitusseadustik §2 lg 5) 5.Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2012 on riikliku, piirkondliku ja kohaliku Ei Juba sisaldub meie õigusruumis tasandi avaliku sektori uued ja suuremahulisele renoveerimisele minevad olemasolevad (EnKS § 5-6, EhS §65, hooned käesoleva direktiivi raames teistele eeskujuks. Muu hulgas võivad liikmesriigid Majandus- ja taristu ministri lugeda selle kohustuse täidetuks liginullenergiahooneid käsitlevate sätete järgimise määrus nr 63 „Hoonete korral, nagu nõutakse direktiivis 2010/31/EL, või nähes ette, et üldkasutatavate või energiatõhususe korraga nii era- kui ka üldkasutuses olevate hoonete katuseid kasutavad kolmandad miinimumnõuded“). Lisaks on isikud taastuvatest energiaallikatest energiat tootvateks paigaldisteks. välja töötatud erinevad meetmed: Riigihalduse ministri määrus nr 10 „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ ja Riigihalduse ministri määrus nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ 6.Liikmesriigid soodustavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega selliste kütte- Ei Juba sisaldub meie õigusruumis ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest (EhS §66-68, Majandus- ja energiaallikatest ning mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. taristuministri määrus nr 36 Liikmesriigid kasutavad sel eesmärgil energia- või ökomärgiseid või muid riigi või liidu „Nõuded energiamärgise tasandil välja töötatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas, ning andmisele ja energiamärgisele“ tagavad piisava teabe ja nõu taastuvate, suure energiatõhususega alternatiivide kohta ning võimalike rahaliste vahendite ja stiimulite kättesaadavuse kohta asendamise korral, et edendada vanade küttesüsteemide kiiremat väljavahetamist ning kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL kiiremat üleminekut taastuvenergial põhinevatele lahendustele. 7.Liikmesriigid hindavad oma riigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Ei Juba sisaldub meie õigusruumis võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- või (EnKS § 8 lg 1, § 37). jahutusenergia sektoris. Kõnealune hindamine sisaldab asjakohasel juhul madala Vastavasisuline uuring viiakse keskkonnariskiga kasutuselevõtu alade ruumianalüüsi ja võimalusi kasutada läbi aastal 2020. väikesemahulisi kodumajapidamisprojekte ning see tehakse esimest korda koos direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 1 kohase teise põhjaliku hindamisega, mis tuleb läbi viia 31. detsembriks 2020, ning seejärel põhjalike hindamiste ajakohastamistes. 8.Liikmesriigid hindavad pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega seotud Ei Juba sisaldub meie õigusruumis regulatiivseid ja haldustõkkeid ning kõrvaldavad selliste lepingute kasutuselevõtmise (KonkS, elektrisektoris on põhjendamatud tõkked ja lihtsustavad nende kasutuselevõttu. Liikmesriigid tagavad, et vabaturureeglid). 1) Eestis on nende lepingute suhtes ei kohaldata ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid igal tarbijal õigus osta menetlusi ega tasusid. elektrienergiat lisaks elektrimüüjale ka otse tootjalt kas määratud tarnena PPA kujul ( ELTS § 45) või avatud tarnena (ELTS § 44) läbi otseliini. Lisaks on võimalus elektrit osta tootjalt suletud jaotusvõrgu siseselt. 2) Elektrituruseaduse paragrahv 3 lõige 17 sätestab, määratud tarne on turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on bilansihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud korras. Siia alla kuuluvad ka pikaajalised elektriostulepingud, sh taastuvelektri ostulepingud. 3) Elektrituruseaduse paragrahv 45 võimaldab määratud tarne läbi viimise ning tõkkeid selle rakendamisest ei ole tuvastatud. 4) HMS §5 lg 2 5) Ostulepingute turule toomiseks kinnitas 2. septembril 2021. aastal valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu mi ettepaneku elektrienergia ühishanke läbiviimiseks. Riigi Kinnisvara ülesandeks oli ühishanke korraldamine eesmärgiga et avalik sektor saaks järkjärguliselt üle minna taastuvenergia tarbimisele. Ühishanke eesmärk on sõlmida pikaajalisi fikseeritud hinnaga elektriostu lepinguid otse tootjatega. Hangitav elekter on toetusteta ja toodetud Eesti taastuvatest energiaallikatest. Liikmesriigid kirjeldavad taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõtu lihtsustamise Jah REKK Konkurentsiamet hinda poliitikat ja meetmeid lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning eduaruannetes igaastaselt maagaasi ja vastavalt määrusele (EL) 2018/1999. elektriturgu. Artikkel 16 1.Liikmesriigid loovad või määravad ühe või mitu kontaktpunkti. Kontaktpunktid Ei Juba sisaldub meie annavad taotluse korral taotlejale juhiseid kogu loa taotlemise ja andmise õigusruumis. haldusmenetluse jooksul ning aitavad seda menetlust läbida. Taotlejal ei ole kogu Kontaktpunktideks on Eestis menetluse kestel vaja võtta ühendust rohkem kui ühe kontaktpunktiga. Loamenetlus vastavalt taoteldavate lubade hõlmab asjakohaseid halduslube taastuvatest energiaallikatest energia tootmise jaamade sisule kontaktpunkte 2 tüüpi: ja nende võrguga ühendamiseks vajaliku vara ehitamiseks, ajakohastamiseks ja a) kohalik omavalitsus – Juhul käitamiseks. Loamenetlus hõlmab kõiki menetlusi alates taotluse kättesaamise kui tegemist ei ole riigi kinnitamisest kuni lõikes 2 osutatud menetlustulemuste edastamiseni. eriplaneeringuga ja loa andmine on ainuüksi KOV üksuse pädevuses (EhS § 28 lg 1, § 35 lg 2, § 39 lg 1 ja §51 lg 1) b) TTJA ja Maanteeamet – juhul kui tegemist on riigi eriplaneeringuga ja loa andmine riigiasutuse pädevuses (EhS § 28 lg 2, § 39 lg 2-4, § 51 lg 2-4 Kontaktpunktide ülesandeks on kooskõlastada dokumendid pädeva asutusega (nt Keskkonnaamet) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi ka KOKS) määrab kindlaks kohalike omavalitsuste ülesanded, vastustuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ning riigiorganitega. Eestis on kasutusel Ehitisregister (edaspidi EHR) keskkond lubade väljastamiseks. Selle keskkonna kaudu saab taotleja esitada oma taotluse ja dokumendid. Menetlev asutus kaasab ise kõik asjaomased asutused ning kogub nende märkused esitatud taotlusele ja dokumentidele ning seejärel edastab need taotlejale (EhS paragrahv 29 lõige 1; paragrahv 36 lõige 1; paragrahv 40 lõige 1; paragrahv 52 lõige 1). 2.Kontaktpunkt aitab läbipaistval viisil taotlejal läbida loa taotlemise haldusmenetlust Ei Juba sisaldub meie õigusruumis kuni vastutavate ametiasutuste ühe või mitme otsuse kättesaamiseni menetluse lõpus, (EhS § 36, § 42 lg 6-7 ja 9, §54 annab taotlejale kogu vajaliku teabe ja kaasab asjakohasel juhul muid haldusasutusi. lg 6, §52 lg 1 §40 lg 1, EhS Taotlejatel lubatakse esitada asjaomased dokumendid ka digitaalsel kujul. seletuskirja § 54 lg 6 lk 101, 82, 83 - loetelu asutustes, kellega peab kooskõlastama (sh kohaliki omavalitsus jääb info edastajaks). HMS § 6, § 15, § 16 lg 1-2, § 36 3.Kontaktpunkt teeb taastuvenergia tootmise projektiarendajatele kättesaadavaks Jah KOV tuule- ja päikeseparkide menetluste käsiraamatu ja esitab selle ka veebis, käsitledes eraldi ka väikesemahulisi käsiraamat (MKM uuringute projekte ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate projekte. Veebis esitatavas all) teabes märgitakse taotleja taotluse puhul asjakohane kontaktpunkt. Kui liikmesriigil on rohkem kui üks kontaktpunkt, märgitakse veebis esitatavas teabes taotleja taotluse puhul asjakohane kontaktpunkt. 4.Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, ei kesta lõikes 1 osutatud loamenetlus, Juba sisaldub meie sealhulgas kõik pädevate asutuste menetlused, elektrijaamade puhul üle kahe aasta. Kui õigusruumis. Eestis rajatakse taastuvenergia parke läbi see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, võib nimetatud kaheaastast tähtaega ühe planeeringute ehk siis sellega aasta võrra pikendada. algab reaalne loamenetluse protsess alles ehitusloa taotlemisel ning ehitusloa menetlusprotsessi jaoks on määratud kindlad tähtajad (EhS paragrahv 42 lõige 5 ja paragrahv 54 lõige 4). Ehitusloa protsessi tähtajad ei ületa 2 aastat mitte ühegi käitise puhul mille puhul saame öelda, et seadusega on juba tagatud 2 aastat kestev loamenetlused tähtaeg. (EhS §42 lg 5; §54 lg 4) 5.Ilma et see piiraks lõikes 7 kohaldamist, ei kesta loamenetlus üle ühe aasta käitiste Juba sisaldub meie puhul, mille elektrivõimsus on alla 150 kW. Kui see on põhjendatud erakorralistel õigusruumis. Eestis rajatakse asjaoludega, võib nimetatud tähtaega ühe aasta võrra pikendada. taastuvenergia parke läbi planeeringute ehk reaalne loamenetlus algab alles ehitusloa taotlemisel ning ehitusloa menetlusprotsessi jaoks on tähtajad määratud Ehitusseadustikus paragrahv 42 lõikes 5. Kuna seaduses sätestatud tähtajad ei ületa 1- aastast künnist ühegi alla 150 kW käitise puhul, siis on seaduses juba tagatud 1 aastane loamenetluse tähtaeg. (EhS §42 lg 5, ELTS § 22 lg 2) Liikmesriigid tagavad, et vaidluste lahendamise menetlused, sealhulgas asjakohasel Ei Juba sisaldub meie õigusruumis juhul alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid, on taotlejatele kergesti (Haldusmenetluse seadus – tuua kättesaadavad ja lihtsad, et lahendada vaidlusi, mis on seotud loamenetlusega ning konkreetsed sätted). Kõik mis taastuvenergia rajatiste ehitamise ja käitamise lubade väljastamisega. puudutab rajatise käitamist, on üle võetud võrgueeskirja lõigetega. (palun lisa siia konkreetsed sätted). HMS § 75, § 83 lg 2, § 84, ja § 85. Vaide menetlus liitumistingimuste puhul on vaidlus era/juriidiliste isikute vahel ja seda lahendab kohus. VV seadus § 753 lõige 1 teostab järelvalvet haldusasja just min. 6.Liikmesriigid lihtsustavad olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, Ei 1) Eesti ehitusseadustikus tagades lihtsustatud ja kiire loamenetluse. Loamenetlus ei kesta üle ühe aasta. on reguleeritud ehitamise mõiste ja selle alaliigid ning ajakohastamine on hõlmatud juba ümberehitamise või laiendamise mõistega ja tuuliku ehitustegevuse liigid on allutatud samale regulatsioonile. Vt ka artikkel 2 lõige 10. 2) Taastuvenergia rajatise või ehitise ümberehitamiseks või laiendamiseks on tarvis esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba. 3) Vastavalt Ehitusseadustiku paragrahvi 36 lõikele 2 tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist ning kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Juhul kui esineb vajadus ehitisteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis see toimub Ehitusseadustiku paragrahv 36 lõike 5 alusel ning kui esinevad nimetatud lõikes sätestatud alused, siis vastavalt Ehitusseadustiku paragrahvi 36 lõikele 6 lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. 4) Vastavalt Ehitusseadustiku paragrahvi 42 lõikele 5 annab kohalik omavalitsus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast. Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, näiteks olulised ohutusprobleemid, Ei Ei kohalda. võib juhul, kui ajakohastamise projekt mõjutab oluliselt võrku või käitise esialgset võimsust, suurust või tõhusust, nimetatud üheaastast tähtaega pikendada ühe aasta võrra. 7.Käesolevas artiklis sätestatud tähtaegu kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu Juba sisaldub meie õiguskorras. keskkonnaõiguse kohaseid kohustusi, kohtulikku edasikaebamist, õiguskaitsevahendeid Üle võetud haldusmenetluse ega muid kohtumenetlusi ning alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, sh seadusega. kaebemenetlusi, kohtuvälist edasikaebamist ja õiguskaitsevahendeid, ning neid tähtaegu Olemasolevad tähtajad juba on võib pikendada selliste menetluste kestuse võrra. kooskõlas EL regulatsioonide ja EE põhiseadusega. 8.Ajakohastamise projektide puhul võivad liikmesriigid kehtestada võrguga liitumiseks Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis lihtloa menetluse, nagu on osutatud artikli 17 lõikes 1. Kui liikmesriigid kehtestavad (Elektrisüsteemi toimimise lihtloa menetluse, on ajakohastamine lubatud pärast teate esitamist asjaomasele võrgueeskiri §19 lg 2 ja lg 4) asutusele, kui ei eeldata märkimisväärset negatiivset keskkonna- või sotsiaalset mõju. Kõnealune asutus teeb kuue kuu jooksul pärast teate saamist otsuse teate piisavuse kohta. Kui asjaomane asutus otsustab, et teade on piisav, annab ta loa automaatselt. Kui Ei Juba sisaldub meie õigusruumis kõnealune asutus otsustab, et teade ei ole piisav, tuleb taotleda uut luba ja kohaldatakse (EhS § 36 lg 2) lõikes 6 osutatud tähtaegu. Artikkel 17 1.Liikmesriigid kehtestavad võrguga liitumiseks lihtloa menetluse, millega oma tarbeks Ei Juba sisaldub meie õigusruumis toodetud taastuvenergia tarbijate käitised või agregeeritud tootmisüksused ja (ELTS § 65 lg 1, § 70 lg 3). näidisprojektid, mille elektrivõimsus ei ületa 10,8 kW või selle ekvivalenti muude kui Eestis ei ole võrku liitumiseks kolmefaasiliste ühenduste puhul, ühendatakse võrku pärast jaotusvõrguettevõtjale teate vaja luba, vaid kooskõlastust, esitamist. sh tootmisseadme nõuetekohasuse kontrolli. Võrgueeskirja § 25 lõike 9 kohaselt kuni 15 kW võimsusega tootmisseadme nõuetekohasust kontrollitakse Euroopa tootesertifikaadi ja elektrijaama teostusdokumentatsiooni alusel. Üle 15 kW tootmisseadmete puhul toimub täiendav kooskõlastus võrguettevõtjaga ning alates 200 kW-st lisanduvad mõõtmisekohustused. Võrgueeskirja § 15 lõike 1 kohaselt võrguga ühendatava üle 15 kW nimivõimsusega elektrijaama elektriosa projekt kooskõlastatakse võrguettevõtjaga. Võrguettevõtja teeb asjaomase otsuse taotluse saamisest alates 30 päeva jooksul. Kui asjaolud nõuavad põhjalikumat uurimist, tehakse otsus taotluse saamisest alates 60 päeva jooksul. ELTS § 22 lg 1 kohaselt puudub tegevusloa kohustus elektrienergia tootmisel kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadme abil. Põhjendatud ohutusprobleemide või süsteemi osade tehnilise sobimatuse tõttu võib Ei Juba sisaldub meie õiguskorras jaotusvõrguettevõtja piiratud aja jooksul pärast teate saamist taotletud võrguga liitumise (ELTS § 65 lg 3 ja 4) tagasi lükata või pakkuda välja alternatiivse võrgu liitumispunkti. Jaotusvõrguettevõtja positiivse otsuse korral või kui jaotusvõrguettevõtja kuu aja jooksul pärast teavitamist otsust ei ole teinud, võib käitise või agregeeritud tootmisüksuse võrku ühendada. 2.Liikmesriigid võivad lubada lihtloa menetluse kasutamist käitiste või agregeeritud Ei Juba sisaldub meie õiguskorras tootmisüksuste puhul, mille elektrivõimsus ületab 10,8 kW ning on kuni 50 kW, (Võrgueeskiri § 25 lg 9). tingimusel et säilitatakse võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus. Artikkel 18 1.Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks kõigile Ei Juba sisaldub meie õigusruumis asjaomastele osalejatele, näiteks tarbijatele, sealhulgas madala sissetulekuga, Avaliku teabe seaduse §-id majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele tarbijatele, oma tarbeks toodetud sätestavad, et avalik teave on taastuvenergia tarbijatele, taastuvenergiakogukondadele, ehitajatele, paigaldajatele, mis tahes viisil ja mis tahes arhitektidele ning selliste kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning teabekandjale jäädvustatud ja sõidukite tarnijatele, mis sobivad taastuvenergia kasutamiseks ning mida saab kasutada dokumenteeritud teave, mis on intelligentsetes transpordisüsteemides. saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (sh ka toetused) (AvTS §3). Juurdepääs avalikule teabele tuleb tagada igaühele ja võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil (AvTS § 4 lg 2). Kõik valitsusasutused ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud pidama teabe avalikustamiseks veebilehte (AvTS §31 lg 1) ning veebilehte pidavad asutused peavad avalikustama päevakohase teabe (sh teave toetuste kohta) (AvTS §32 lg 1 p 2). Kui riigiabi on antud, kohustab Konkurentsiseadus riigiabi andjat tagama riigiabi andmise läbipaistvuse ja efektiivsuse ning pärast riigiabi andmist kontrollima selle kasutamise sihipärasust (KonKS § 301 lg 2). Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud registrile esitama andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta (KonKS §492 lg 3). Riigiabi register leitav siit: https://rar.fin.ee/rar/providedAi dsByRecipientAndMeasureRev iewPage.action?fromMenu=tru e . Siit leitav kogu makstud toetuste info. Eestis maksab otseselt taastuvenergiaga seotud toetuseid välja näiteks Elering (tegevustoetused), Keskkonnainvesteeringute Keskus (investeeringutoetused), Kredex ehk EIS (investeeringutoetused). Energeetika valdkonna toetustega seotud info on avaldatud siin: https://www.rtk.ee/toetuste- taotlemine-ja- korraldamine/taotlusvoorud/av atud-taotlusvoorud#energeetika EIS-il on Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse alusel antavad toetused (hetkel avatud ainult korterelamu päikesepaneelide toetus). Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus sätestab, et rakendusüksus peab teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast (§ 8 lg 2 p 1). Rakendusüksus on täidesaatva riigivõimu asutus või avalik- õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik (§ 8 lg 1) ning määratakse toetuse määrusega (määruste §-is 3 või 4). Kõik Kredexi ehk EIS välja makstavate toetuste määrused on leitavad Kredexi kodulehelt: https://kredex.ee/et (Teenused  Eraisik/ Korteriühistu ja kohalik omavalitsus  Toetus). KIK maksab välja toetuseid nii perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14, atmosfääriõhukaitseseaduse (AÕKS) § 161 lõike 3 kui ka „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Kui toetus makstakse välja struktruuritoetuse seaduse alusel, siis kehtib sama loogika nagu EIS/Kredex toetuste puhul. (Määrus nr 40: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 129112017009?leiaKehtiv=) . Kui toetus antakse välja AÕKS alusel, koostatakse määrus, mis sisaldab kohustust teave avaldada. Nendeks on: määrus nr 3: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 103022023055 § 10 lg 2, 4 ja 8. määrus nr 87: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111122020010 § 12 lg 3. määrus nr 8: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 126022021024?leiaKehtiv= § 6 lg 1-2 ja § 25 lg 2 p 1. Kui toetus antakse välja „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ alusel, siis selle määruse § 14 lg 6 sätestab, et vahendusasutus ehk antud juhul Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kehtestab aruande vormid ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetus keskkonnas. Lisaks koostatakse toetustele määrus, mis sisaldab kohustust avalikustada ehk kuulutada välja taotlusvoor oma kodulehel Määrus nr 109: https://kik.ee/sites/default/files/ h2_rrf_tat.pdf § 13 lg 3. Määrus nr 99: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 109122022021 § 12 lg 4. Määrus nr 98 https://www.riigiteataja.ee/akt/ 103122022012 § 12 lg 2. Kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade koostamiseks makstakse välja toetuseid Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ väikeprojektide avatud taotlusvooru toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja korra alusel, leitav siit: https://kik.ee/sites/default/files/ Toetuse%20andmise%20tingi mused%20%28m%C3%A4%C 3%A4rus%29.pdf § 12 lg 1 ja 2 kohustab taotlusvooru välja kuulutada. Kõik KIK-i toetused ja nendega seotud määrused on leitavad siit: https://kik.ee/et/toetatavad- tegevused. Kõik uued tegevustoetused antakse välja Eleringi poolt läbi vähempakkumise toetusskeemi. ELTS § 594 lg 13 sätestab, et vähempakkumise kohta käiv teave tingimuste ning võitja kohta avaldatakse põhivõrguettevõtja veebilehel. Põllumajanduse või maapiirkonna elavdamisega seotud toetuseid maksab välja PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel. Täpsemad tingimused sätestatakse määrusega. Maaeluministri määrus nr 14: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 108022017002?leiaKehtiv#par a19 § 20 lg 2. Kõik PRIA toetused on leitavad siit: https://www.pria.ee/toetused Täpsustamaks sätte sisu täiendab Eesti energiamajanduse korralduse seaduse peatükki 4 uue paragrahviga 132. 3.Liikmesriigid tagavad, et sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifitseerimiskavad Ei Juba sisaldub meie on kättesaadavad biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise õigusruumis. Kutseomistamise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide, maasoojusel põhinevate süsteemide õiguslikraamistik on sätestatud ning soojuspumpade paigaldajate jaoks. Kui see on kohane, võivad kõnealused kavad kutseseaduses (KS). (KS § 3 lg võtta arvesse olemasolevaid kavasid ja struktuure ning need põhinevad IV lisas 2, § 5, § 7 lg 9-10, § 9 lg 2 p 1- sätestatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab teistes liikmesriikides kõnealuste 2, § 10 lg 1 ja 10, § 14 lg 1, § 15 kriteeriumide kohaselt antud sertifikaate. lg 5). Kutse saanute nimekirjad ja kutsestandardid on avalikud kutseregistris. Leitav siit: https://www.kutseregister.ee/et /standardid/? 4.Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe lõikes 3 osutatud Juba sisaldub meie õigusruumis sertifitseerimiskavade või samaväärsete kvalifitseerimiskavade kohta. Liikmesriigid (Kutseseadus §12 lg 1). Kutsestandardid energeetika võivad teha üldsusele kättesaadavaks ka lõike 3 kohaselt kvalifitseeritud või valdkonnas on leitavad sertifitseeritud paigaldajate nimekirja. kutseregistrist (nt elektrituuliku tehnik, tase 5) 5.Liikmesriigid tagavad, et kõigile asjaomastele osalejatele, eelkõige planeerijatele ja Ei Juhendmaterjal töötati välja arhitektidele tehakse kättesaadavaks juhised, et neil oleks võimalik tööstus-, äri- ja KredExi tellimusel TalTechi elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel poolt. Liginullenergiahoonete nõuetekohaselt kaaluda taastuvate energiaallikate, suure tõhususega tehnoloogiate ning näidisprojektid ja kaugkütte ja -jahutuse optimaalset kombinatsiooni. juhendmaterjal leitav KredExi koduleheküljelt. Vajadusel koostatakse laiema vaatega juhendmaterjal energiatõhususe kohta (on üks potensiaalne uuringu teema 2020). 6.Kui see on kohane, töötavad liikmesriigid kohalike ja piirkondlike ametiasutuste Ei KOV tuule- ja päikeseparkide osalusel välja sobivad teavitus-, teadlikkuse tõstmise, juhendamis- või käsiraamat (MKM uuringute koolitusprogrammid, et teavitada elanikke sellest, kuidas kasutada oma õigusi aktiivsete all) tarbijatena, ning kasust ja praktilistest üksikasjadest, sealhulgas tehnilistest ja finantsaspektidest, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia arendamise ja kasutamisega, kaasa arvatud oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise kaudu või taastuvenergiakogukondade raames. Artikkel 19 1.Selleks, et näidata lõpptarbijatele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Jah EnKS pt 82 Päritolutunnistustega seonduv osakaalu või kogust energiatarnija energiaallikate jaotuses ja lepingute alusel tarbijatele on lisatud EnKS peatükki 82 . tarnitud energias, kui seda turustatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiana, tagavad liikmesriigid, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolu on võimalik tagada sellisena, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis, vastavalt objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. 2.Selleks tagavad liikmesriigid, et päritolutagatis antakse välja taastuvatest Jah EnKS pt 82 energiaallikatest toodetud energia tootja taotluse alusel, välja arvatud siis, kui §328 lg 2 ja liikmesriigid otsustavad päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks sellist 11; §327 lg 3 päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast rahalist toetust. Liikmesriigid võivad korraldada päritolutagatiste väljaandmise taastumatutest energiaallikatest toodetud energia puhul. Päritolutagatiste väljaandmisel võib kohaldada minimaalset võimsuspiiri. Päritolutagatise standardühik on 1 MWh. Iga toodetud energiaühiku kohta antakse välja üks päritolutagatis. Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud sama energiaühikut Jah EnKS pt 82 § võetakse arvesse ainult üks kord. 3210 lg 10 ja 11 Liikmesriigid tagavad, et kui tootja saab toetuskavast rahalist toetust, võetakse Jah EnKS pt 82 asjaomases toetuskavas kohaselt arvesse sama tootmise päritolutagatise turuväärtust. § 3210 lg 10 Eeldatavalt on päritolutagatise turuväärtust kohaselt arvesse võetud igal järgmisel juhul: Jah EnKS pt 82 a) kui rahaline toetus antakse hankemenetluse või kaubeldavate roheliste sertifikaatide § 3210 lg 10 süsteemi raames; b) kui päritolutagatise turuväärtust võetakse halduslikult rahalise toetuse tasemes arvesse või; c) kui päritolutagatisi ei anta otse tootjale, vaid tarnijale või tarbijale, kes ostab taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kas konkurentsi tingimustes või pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega. Päritolutagatise turuväärtuse arvesse võtmiseks võivad liikmesriigid muu hulgas Valikuline Ei kohalda. otsustada tootjale päritolutagatise välja anda ja see viivitamata tühistada. Päritolutagatist ei kasutata tõendamaks liikmesriigi poolt artikli 3 järgimist. Jah EnKS pt 82 Päritolutagatise ülekandmine, kas eraldi või koos energia füüsilise ülekandmisega, ei § 3210 lg 7 mõjuta liikmesriikide otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid, et täita artiklis 3 sätestatut, või taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamist vastavalt artiklile 7. 3.Lõike 1 kohaldamisel kehtivad päritolutagatised 12 kuud pärast asjaomase Jah EnKS pt 82 energiaühiku tootmist. Liikmesriigid tagavad, et kõik päritolutagatised, mida ei ole § 327 lg 4 ja tühistatud, kaotavad kehtivuse hiljemalt 18 kuud pärast energiaühiku tootmist. § 3210 lg 8 Liikmesriigid võtavad kehtivuse kaotanud päritolutagatisi arvesse energia segajäägi arvutamisel. 4.Seoses lõigetes 8 ja 13 osutatud teabe avaldamisega tagavad liikmesriigid, et Jah EnKS pt 82 Täiendavalt oleme täpsustamas energiaettevõtjad tühistavad päritolutagatised hiljemalt kuus kuud pärast päritolutagatise § 327 lg 4-6 Energiamajanduse korralduse kehtivusaja lõppu. seaduse paragrahv 327 lõike 6 sõnastust ning kustutame sõnad “või võõrandada”. Kui vastav muudatus on läbi viidud, on 6 kuuline täiendav kustutamise periood täielikult üle võetud, kuna Energiamajanduse korralduse seaduses on ette nähtud päritolutunnistuste võõrandamiseks tähtaeg 12 kuud ja kehtivuseks, mil on võimalik GO-d kustutada, 18 kuud (vt ülal paragrahvi 327 lõiked 4 ja 6). 5.Liikmesriigid või määratud pädevad asutused teevad järelevalvet päritolutagatiste Jah EnKS pt 82 väljaandmise, ülekandmise ja tühistamise üle. Määratud pädevate asutuste piirkondlikud § 3210 lg 1, § vastutusalad ei kattu ja nad on tootmise, kauplemise ja tarnimisega seotud tegevustest 328 lg 1 sõltumatud. 6.Liikmesriigid või määratud pädevad asutused seavad sisse asjakohased mehhanismid Jah EnKS pt 82 tagamaks, et päritolutagatised antakse välja, kantakse üle ja tühistatakse elektrooniliselt § 3210 lg 1, § ning et need on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Liikmesriigid ja määratud 328 lg 1. § pädevad asutused tagavad, et nende kehtestatud nõuded vastavad standardile CEN - EN 328 lg 11 16325. alusel kehtestatud määruse § 2 lg 5. 7.Päritolutagatises täpsustatakse vähemalt: Jah EnKS pt 82 § a) energiaallikas, millest energia toodeti, ning tootmise algus- ja lõppkuupäev; 329 lg 1 b) kas see on seotud: punktid 1-6, i) elektrienergiaga; lg 2 punktid ii) gaasiga, sealhulgas vesinikuga, või; 1-6, lg 3 iii) soojus- või jahutusenergiaga; punktid 1-5. c) selle käitise nimi, asukoht, liik ja võimsus, kus energia toodeti; d) kas käitis on saanud investeeringutoetust ning kas energiaühik on saanud muul viisil toetust riikliku toetuskava kaudu, ja toetuskava liik; e) kuupäev, mil käitis alustas tegevust, ning; f) väljaandmise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber. Käitiste puhul, mille võimsus on alla 50 kW, võib päritolutagatises esitada lihtsustatud Valikuline Ei kohalda. teabe. 8.Kui elektrienergia tarnija peab tõendama taastuvatest energiaallikatest toodetud Ei EnKS pt 82 § Juba sisaldub meie õigusruumis energia osakaalu või kogust oma energiaallikate jaotuses vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ 327 lg 1; (ElTS § 751). artikli 3 lõike 9 punktile a, peab ta selleks kasutama päritolutagatisi, välja arvatud: ELTS § 751 a) mittejälgitavatele kaubanduslikele pakkumistele (kui selliseid pakkumisi on tehtud) lg 5-6; vastava energiaallikate jaotuse osakaalu puhul, mille korral tarnija võib kasutada Päritolutunn segajääki, või; istuste b) kui liikmesriik otsustab päritolutagatist mitte anda tootjale, kes saab toetuskavast määruses rahalist toetust. (MKM 13.09.2022 nr 69) § 5 lg 2 Kui liikmesriigid on korraldanud päritolutagatiste väljaandmise muude energialiikide Jah EnKS pt 82 § Täiendavalt täpsustame puhul, kasutavad tarnijad avaldamiseks tarnitud energiale vastavat liiki päritolutagatisi. 327 lg 1; Energiamajanduse korralduse Direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõike 10 kohaselt loodud päritolutagatisi võib kasutada ELTS § 751 seadust järgnevalt: selleks, et täita tõhusas elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamas toodetud lg 5-6; a. EnKS paragrahv 327 elektrienergia koguse tõendamise nõudeid. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel, kui Päritolutunn lõikesse 1 lisatakse lõppu fraas: elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega taastuvatest energiaallikatest, võib istuste „(1) Päritolutunnistus välja anda ainult ühe päritolutagatise, milles täpsustatakse mõlemad näitajad. määruses käesoleva seaduse tähenduses (MKM on elektrooniline dokument, 13.09.2022 mille väljastab nr 69) § 5 lg päritolutunnistuse süsteemi 2 haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel tõendamaks, et biometaan, vesinik, veeldatud gaas, elektri-, soojus- või jahutusenergia on toodetud taastuvast energiaallikast või süsinikuneutraalselt või tõhusa koostootmise režiimil.” b. Muuta ENKS paragrahv 329 lg 3, asendades „taastuvelektrienergia“ sõnaga „elektrienergia“. See on tehniline täpsustus, mis toetab tõhusa koostootmise režiimil toodetud energiale päritolutunnistuste väljastamise andmist. Kui koostootmise režiimil toodetakse elektrit taastuvenergiaallikast, siis väljastatakse taastuvenergia päritolutunnistus. Kui koostootmise režiimil toodetakse elektrit mitte- taastuvenergiaallikast, siis väljastatakse koostootmise päritolutunnistus. 9.Liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi kohaselt Jah EnKS pt 82 välja antud päritolutagatisi ainsa tõendina lõikes 1 ja lõike 7 esimese lõigu punktides a– § 3210 lg 3-5 f osutatud asjaolude tõendamiseks. Liikmesriik võib päritolutagatise tunnustamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on hästi põhjendatud kahtlused selle täpsuse, usaldusväärsuse või tõelevastavuse suhtes. Liikmesriik teatab komisjonile sellisest keeldumisest ja selle põhjendusest. 10.Kui komisjon leiab, et päritolutagatise tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, Jah Komisjoni haldusala. võib komisjon vastu võtta otsuse, millega nõutakse, et asjaomane liikmesriik seda tunnustaks. 11.Liikmesriigid ei tunnusta kolmandas riigis välja antud päritolutagatisi, välja arvatud Jah EnKS pt 82 juhul, kui liit on kõnealuse kolmanda riigiga sõlminud lepingu selliste päritolutagatiste § 3210 lg 6 vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud liidu päritolutagatiste süsteemi ja kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud võrdväärse päritolutagatiste süsteemi alusel, ja üksnes siis, kui toimub energia vahetu importimine või eksportimine. 12.Liikmesriik võib kooskõlas liidu õigusega kehtestada päritolutagatise kasutamiseks Ei EnKS pt 82 objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, täites direktiivi § 328 lg 11 2009/72/EÜ artikli 3 lõikes 9 sätestatud kohustusi 13.Komisjon võtab vastu aruande, milles hinnatakse võimalusi luua kogu liitu hõlmav Ei Ei kuulu kohaldamisele, on ökomärgis, et edendada uutest käitistest saadava taastuvenergia kasutamist. Sellise Komisjoni pädevus. märgise nõuete täitmise tõendamiseks kasutavad tarnijad päritolutagatistes sisalduvat teavet. Artikkel 20 1.Kui see on kohane, hindavad liikmesriigid gaasivõrgutaristu laiendamise vajadust, et Valikuline Ei kohalda. hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi lõimimist. 2.Kui see on kohane, nõuavad liikmesriigid, et nende territooriumil asuvad ülekande- ja Ei Juba sisaldub meie õigusruumis jaotusvõrguettevõtjad avaldaksid tehnilised normid kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ (MGS § 23). artikliga 8, eelkõige seoses võrguühenduste normidega, mis sisaldavad nõudeid gaasi kvaliteedi, lõhnastamise ja surve kohta. Liikmesriigid nõuavad samuti, et ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad avaldaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi võrguga liitumise tariifid, mis põhinevad objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. 3.Vastavalt hindamisele, mis sisaldub määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohastes lõimitud Valikuline Ei kohalda. riiklikes energia- ja kliimakavades, et selgitada välja, kas käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärgi saavutamiseks on vaja taastuvatest energiaallikatest kaugkütte- ja kaugjahutusenergia tootmiseks ehitada uus taristu, võtavad liikmesriigid asjakohasel juhul kaugkütte ja kaugjahutuse taristu arendamiseks vajalikud meetmed, et võimaldada biomassist, päikeseenergiat, ümbritseva keskkonna energiat ja geotermilist energiat kasutavatest seadmetest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast pärit kütte ja jahutusenergia tootmise arengut. Artikkel 21 1.Liikmesriigid tagavad tarbijatele võimaluse hakata käesoleva artikli kohaselt oma Ei Juba sisaldub meie õigusruumis tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks. (ElTS § 3 p 20, § 59 lg 1 p 1). 2.Liikmesriigid tagavad, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatel oleks kas Ei (punkti ii ElTS § 583 Juba sisaldub meie individuaalselt või energiavahendajate kaudu õigus: osas jah) lg 2 õigusruumis. Punkt a: a) toota taastuvenergiat, sealhulgas oma tarbeks, salvestada ja müüa ülemäärast Võrgueeskiri seab kuni 200 kW taastuvelektrit, sealhulgas taastuvelektri ostulepingute alusel, elektrienergia tarnijatele ja tootjatele leebemad nõuded kui vastastikuse kauplemise korra alusel, ilma et nende suhtes kohaldataks: üle 200 kW tootjatele. i) elektrienergia puhul, mida nad tarbivad võrgust või suunavad võrku, diskrimineerivaid (Võrgueeskiri § 15 lg 1 ja 7). või ebaproportsionaalseid menetlusi ja tasusid ning võrgutasusid, mis ei kajasta kulusid; ELTS § 15 lg 6 sätestab ii) nende valdusesse jääva taastuvatest energiaallikatest omatoodetud elektrienergia leevendavad tingimused oma puhul diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid menetlusi ning mis tahes tasusid; tarbeks tootja b) paigaldada ja käitada oma tarbeks taastuvelektrit tootvate jaamadega kombineeritud tegutsemisvormile ja kapitalile. elektrisalvestussüsteeme, ilma et nende suhtes kohaldataks kahekordseid tasusid, ELTS § 17 lg 5 sätestab, et sealhulgas võrgutasusid salvestatud elektrienergia eest, mis jääb nende valdusesse; tootjale, kelle tootmisseadme c) säilitada oma õigused ja kohustused lõpptarbijana; netovõimsus on alla 1 MW, ei d) saada omatoodetud ja võrku suunatud taastuvelektri eest tasu, sealhulgas asjakohasel kohaldata audiitorkontrolli juhul toetuskavade kaudu, mis kajastab võrku suunatud elektrienergia turuväärtust ja nõudeid, mis hoiab milles võidakse arvesse võtta selle pikaajalist väärtust võrgu, keskkonna ja ühiskonna väiketootjatele kokku kulusid jaoks. kuid veelgi olulisemana vähendab bürokraatiat. ELTS § 71 lg 3 sätestab, et võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja lõige 4 sätestab, et võrgutasu hinda kujundades järgib võrguettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/943 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XI lisas esitatud nõudeid, arvestab varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uuringute tulemusi. Punkt b: Võrgueeskirja § 14 lg 3 ja 6 kohaselt on Eestis igas liitumispunktis tagatud kaugloetavad arvestid, mis tagavad, et ei rakendada diskrimineerivaid tasusid. Elektripaigaldise sees toimuvaid tehinguid ei maksustata ja Eestis puuduvad kahesuunalised võrgutasud. Punkt c: ELTS § 3 lg 14 sätestab, et tarbija on ka aktiivne võrguteenuse kasutaja, kes tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omadis oleval kinnistul. Kuivõrd Elektrituruseadus sisaldab tarbija õiguseid, siis selle mõistega tagatakse, et tarbija õigused tagatakse ka aktiivse võrguteenuse kasutaja puhul kuivõrd see on üks tarbija alaliik. Elektripaigaldise sees toimuvaid tehinguid ei maksustata. ATKEA § 24 lg 63. Tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 12 kohaselt kehtib väiketootjatele (kuni 15kW võimsusega tootmisseadmetele) tulumaksuvabastus. Lõike 41 kohaselt kohaldatakse maksuvabastust ka korteriühistutele, kui nimetatud tulu on saadud elektrienergiat müüva korteriühistu liikmena ja tootmisseadme netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti või 8 kW ühe korteriomandi kohta. Punkt d: Tarbija võib tegutseda aktiivse kasutajana, kellel on ELTS § 121 lg 2 p 2 kohaselt õigus müüa oma toodetud elektrienergiat ning seega saada selle eest tasu. Taastuvenergia toetust makstakse ELTS § 59 lg 25 alusel alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, kui elektrienergiat toodeti hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning tootmisseadme rajamiseks ei ole saadud investeeringutoetust. 3.Liikmesriigid võivad kohaldada mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid tasusid Valikuline Ei kohalda. Punkt C sisaldub oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate suhtes nende valdusesse jäävale juba meie õiguskorras omatoodetud taastuvelektrile mis tahes järgmisel juhul: (ATKEAS § 24 lg 63). a) kui oma tarbeks toodetud taastuvelektrit toetatakse tulemuslikult toetuskavadega, ainult niivõrd, kuivõrd ei kahjustata projekti majanduslikku elujõulisust ja asjaomase toetuse stimuleerivat mõju; b) alates 2026. aasta 1. detsembrist, kui oma tarbeks toodetava taastuvenergia käitiste üldine osakaal on suurem kui 8 % liikmesriigi elektritootmise koguvõimsusest ja kui liikmesriigi reguleeriva asutuse avatud, läbipaistva ning kaasava menetlusena läbi viidud tasuvusanalüüs näitab, et lõike 2 punkti a alapunkti ii säte põhjustab kas märkimisväärse ja ebaproportsionaalselt suure koormuse elektrisüsteemi pikaajalisele rahalisele jätkusuutlikkusele või loob suurema stiimuli, kui oleks objektiivselt vajalik taastuvenergia kulutõhusaks kasutuselevõtmiseks, ning et sellist koormust või stiimulit ei ole võimalik vähendada muude asjakohaste meetmete võtmise abil, või c) kui omatoodetud taastuvelekter on toodetud käitistes, mille elektri koguvõimsus on suurem kui 30 kW. 4.Liikmesriigid tagavad, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad, kes asuvad Ei Juba sisaldub meie samas hoones, sealhulgas kortermajades, võivad osaleda ühiselt lõikes 2 osutatud õigusruumis. ELTS § 3 lõige 14 tegevustes ja neil on lubatud korraldada nende tootmiskohas või tootmiskohtades defineerib, et kui tarbija müüb toodetud taastuvenergia omavahelist jagamist, ilma et see piiraks võrgutasusid ja muid oma toodangut võrku, siis ta on asjakohaseid tasusid, lõive ja makse, mida kohaldatakse iga oma tarbeks toodetud aktiivse võrguteenuse kasutaja taastuvenergia tarbija suhtes. Liikmesriigid võivad teha vahet individuaalsetel oma ning sama seaduse § 122 lõige 1 tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja ühiselt oma tarbeks toodetud taastuvenergia punkt 4 sätestab, et liikmetel tarbijate vahel. Iga seesugune eristamine peab olema proportsionaalne ja põhjendatud. säilivad samas seaduses sätestatud õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused. ELTS § 122 lõige 5 sätestab, et energiakogukond, kes tarbib oma toodetud elektrienergiat ning müüb seda on samuti aktiivne võrguteenuse kasutaja, mis tähendab, et kogukonnana oma tarbeks tootmine on samade eelistega nagu üksiktarbijana tootmine. Lisaks on võimalik ühe liitumispunkti taga osaleda n arv tarbijat, kes on end määratlenud kas : (a) energiakogukonnana või (b) suletud jaotuvõrguna või muu taoline. 5.Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija käitise omanik võib olla kolmas isik või Ei Juba sisaldub meie õigusruumis selle paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust võib hallata kolmas isik, (ElTS § 22 lg 2, § 87 ja Seadme tingimusel et kolmas isik järgib oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbija juhiseid. ohtuse seadus § 6 ja § 10). Kolmandat isikut ennast ei peeta oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks. 6.Liikmesriigid loovad tugiraamistiku, et edendada ja hõlbustada oma tarbeks toodetud Jah EnKS §325 Artiklis sätetstatud põhimõtted taastuvenergia tarbimise arengut, tuginedes hinnangule oma territooriumil ja juba sisalduvad meie energiavõrkudes olevate oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatute õigusruumis (EnKS § 2, § 3, § takistuste ja võimaluste kohta. Selles tugiraamistikus: 30; ElTS § 18 p 6, §1081 ,§ 42 a) käsitletakse kõigi lõpptarbijate, sealhulgas väikese sissetulekuga ja majanduslikult lg 1, § 58 lg 2, lg 3, lg 5-7, § 59, ebakindlas olukorras olevate leibkondade juurdepääsu oma tarbeks toodetud §3 p 3-5, p 17, § 43 p 1-5). 1) taastuvenergiale; Tulumaksuseaduse § 15 lõike b) käsitletakse projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ning meetmeid 4 punkti 12 kohaselt kehtib rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks; väiketootjatele (kuni 15 kW c) käsitletakse teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid võimsusega regulatiivseid takistusi, sealhulgas üürnike jaoks; tootmisseadmetele) d) käsitletakse hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks tulumaksuvabastus. Lõike 41 toodetud taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks; kohaselt kohaldatakse e) antakse oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud maksuvabastust ka omatoodetud taastuvelektri jaoks mittediskrimineeriv juurdepääs asjakohastele korteriühistutele, kui nimetatud olemasolevatele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele; tulu on saadud elektrienergiat f) tagatakse, et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad panustavad elektrienergia müüva korteriühistu liikmena ja võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude jagamisse. tootmisseadme netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti või 8 kW ühe korteriomandi kohta. Seega näiteks kui eramajale on paigaldatud tootmisseadme (nt. päikesepark) mille võimsus on kuni 15 kilovatti ei pea toodetud elektrienergia müügist teenitud tulult maksma tulumaksu. 2) Taastuvenergia toetust makstakse ELTS § 59 lõike 25 alusel alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, kui elektrienergiat toodeti hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning tootmisseadme rajamiseks ei ole saadud investeeringutoetust. Toetust makstakse 12 aastat. 3) Kredex väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022- 2023, mille eesmärk on eesmärk ja saavutatav tulemus on väikeelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine, energiakulude vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine, paranenud energiatõhususega eluruumide arv ja primaarenergia aastase tarbimise sääst. Toetuse määr on 20 kuni 50 protsenti. Leitav siit: https://kredex.ee/et/majaduuek s 4) Kredex korterelamu päikesepaneelide toetus, millega toetatakse korteriomanike võimekust investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu. Toetuse taotlusvoor avati 11.07.2022 ja kestab kuni toetuse eelarve ammendumiseni. Toetusemäär on 30 kuni 40 protsenti. Leitav siit: https://kredex.ee/et/paikesepan eelid 5) Kredex korterelamu renoveerimislaen, mis on suunatud neile ühistutele, kes on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest olulisemalt kõrgem intress). Laenu abil on võimalik rahastada renoveerimistöid ja kombineerida laenu KredExi pakutava rekonstrueerimistoetusega, et anda korterelamule terviklikult uus hingamine. Laenuga finantseeritavad renoveerimistööd on muuhulgas ka need, millega suurendatakse elamu energiatõhusust, sh päikesepaneelide paigaldamine. Omafinantseering alates 5 protsendist. Lietav siit: https://kredex.ee/et/renoveerim islaen Liikmesriigid lisavad kokkuvõtte tugiraamistiku raames võetavatest poliitika- ja Jah REKK Info lisatud REKK-i. muudest meetmetest ning hinnangu nende rakendamise kohta määruse (EL) 2018/1999 kohastesse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ning eduaruannetesse. 7.Käesolev artikkel ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (KonkS § 30). Artikkel 22 1.Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel, eelkõige kodutarbijatel, on õigus osaleda Jah EnKS 326 Äriseadustiku (edaspidi ka ÄS) taastuvenergiakogukonnas, säilitades samal ajal oma õigused või kohustused § 137 sätestab osaühingu lõpptarbijana ning ilma et neile kohaldataks põhjendamatuid või diskrimineerivaid mõiste ja selle tegevusega tingimusi või menetlusi, mis takistaks nende taastuvenergiakogukonnas osalemist, seonduvad õigused ning tingimusel et eraettevõtjate puhul ei ole nende osalemine kogukonnas nende peamine kohustused, sama seaduse § 221 äri- või kutsetegevus. sätestab aktsiaseltsi mõiste ja selle tegevusega seonduvad õigused ning kohustused. Taastuvenergiakogukond võib tegutseda nii osaühingu kui ka aktsiaseltsina. Lõpptarbijad, eelkõige kodutarbijad, säilitavad oma õigused ja kohustused vastavalt äriühingu põhikirjale, asutamislepingule jne. Taastuvenergiakogukond ei saa olla ÄS mõistes täisühing ega usaldusühing, sest nende kahe juriidilise keha liikmed ei saa olla kohalikud omavalitsused. Taastuvenergiakogukond võib olla nii taastuvenergia tootja kui ka võrguettevõtja. 2.Liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiakogukondadel on õigus: Jah EnKS §326 Õigusselguse huvides lisatud a) taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa, sealhulgas taastuvelektri EnKSi § 37 ostulepingute alusel; taastuvenergiakogukondadega b) jagada taastuvenergiakogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud seotud põhimõtted. Kuid juba taastuvenergiat kõnealuse taastuvenergiakogukonna sees kooskõlas käesolevas artiklis tänases õigusruumis võivad nii sätestatud muude nõuetega ning säilitades taastuvenergiakogukonna liikmete õigused ja osaühing kui ka aktsiaselts kohustused tarbijatena; tegeleda majandustegevusega c) pääseda mittediskrimineerival viisil kas otse või agregeerimise kaudu kõikidele lisaks annab ÄS võimaluse sobivatele energiaturgudele. lisada põhikirja vastavad sätted. 3.Liikmesriigid koostavad hinnangu oma territooriumil taastuvenergiakogukondade Ei Hinnang on juba olemas. arendamise takistuste ja võimaluste kohta. 4.Liikmesriigid loovad tugiraamistiku, mis aitaks edendada ja hõlbustada Ei Juba sisaldub meie õigusruumis taastuvenergiakogukondade arendamist. Kõnealune raamistik tagab muu hulgas, et (ÄS annab võimaluse alustada a) kaotatakse põhjendamatud regulatiivsed ja haldusalased takistused tegevust selles vormis, ühtlasi taastuvenergiakogukondadele; kehtivad kõigile samad reegid, b) taastuvenergiakogukondade suhtes, kes tarnivad energiat või pakuvad agregeerimist seega diskreimineerimine on või muid kaubanduslikke energiateenuseid, kohaldatakse sellise tegevuse jaoks välistatud (Eesti Vabariigi asjakohaseid sätteid; põhiseadust ja ElTS § 1 lg 2). c) asjaomane jaotusvõrguettevõtja teeb taastuvenergiakogukondadega koostööd, et EnKS §2 p 7 sätestab hõlbustada taastuvenergiakogukondades energia ülekandeid; energiaostu riskigruppi mõiste d) taastuvenergiakogukondade suhtes kohaldatakse õiglasi, proportsionaalseid ja ning §2 p 72 sätestab läbipaistvaid menetlusi, sealhulgas registreerimist ja litsentsimismenetlusi, ning energiaostuvõimetu isiku kulupõhiseid võrgutasusid, samuti asjakohaseid tasusid, lõive ja makse, tagades, et nad mõiste). panustavad piisavalt ning õiglasel ja tasakaalustatud viisil süsteemi üldkulude jagamisse, 1) Punkt (a): kooskõlas riigi pädeva asutuse koostatud läbipaistva tasuvusanalüüsiga hajutatud a. Taastuvenergiak energiaallikate kohta; ogukondadele e) taastuvenergiakogukondi koheldakse mittediskrimineerival viisil seoses nende on moodustatud tegevuste, õiguste ja kohustustega lõpptarbijate, tootjate, tarnijate, jaotusvõrguettevõtjate või muude turuosalistena; valitsuse f) taastuvenergiakogukondades osalemine on kättesaadav kõikidele tarbijatele, otsusega sealhulgas väikese sissetulekuga ja majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele töögrupp, mille leibkondadele; ülesandeks on g) rahastamisele ja teabele juurdepääsu hõlbustamise vahendid on kättesaadavad; tuvastada ja h) avaliku võimu asutustele antakse regulatiivset ja suutlikkuse suurendamise toetust likvideerida taastuvenergiakogukondade võimalikustamiseks ja nende asutamiseks, ning asutuste regulatiivsed otsese osalemise abistamiseks; i) on olemas taastuvenergiakogukonnas osalevate tarbijate võrdse ja haldusalased mittediskrimineeriva kohtlemise reeglid. takistused ning leida lahendused. Viimane üleskerkinud takistus hõlmas endas probleemi, et kohalikud omavalitsused ei tohtinud olla taastuvenergia kogukonna osa. See probleem sai lahendatud EnKS § 326 lõikes 2 taastuvenergiak ogukonna defineerimisega. Hetkel uusi takistusi ei ole tuvastatud. b. Takistused on identifitseeritud ka Kogukonnaener geetika käsiraamatus, mis on leitav siit: https://www.tre a.ee/wp- content/uploads/ 2020/06/Co2m munity_k%C3% A4siraamat.pdf 2) Punkt (b): ELTS § 122 lõige 1 punkt 3 sätestab, et energiakogukond võib oma liikmetele osutada energiateenuseid. Seda vastavalt Elektrituruseadusele. 3) Punkt (c) ja (i): a. ELTS § 122 lõige 2 sätestab, et kui energiakogukon d annab omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettev õtja teenust. Ehk jaotusvõrguettev õtja on kohustatud tegema koostööd kogukonna projekti korral taastuvenergiak ogukonnaga. b. ELTS § 65 lõige 11 kohustab jaotusvõrguettev õtet tegema koostööd energiakogukon naga, et hõlbustada kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele. 4) Punkt (d) ja (i): a. Võrgueeskiri § 15 lõige 7 seab kuni 200 kW tootjatele leebemad nõuded kui üle 200 kW tootjatele. b. Menetlustähtaja d üle 15 kW tootmisseadmet ele on välja toodud Võrgueeskirja § 15 lõikes 1. c. ELTS § 15 lõige 6 sätestab leevendavad tingimused oma tarbeks tootja tegutsemisvormi le ja kapitalile. d. ELTS § 17 lõige 5 sätestab, et tootjale, kelle tootmisseadme netovõimsus on alla 1 MW, ei kohaldata audiitorkontrolli nõudeid, mis hoiab väiketootjatele kokku kulusid kuid veelgi olulisemana vähendab bürokraatiat. . e. ELTS § 71 lõige 3 sätestab, et võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja lõige 4 sätestab, et võrgutasu hinda kujundades järgib võrguettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/943 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XI lisas esitatud nõudeid, arvestab varustuskindlus e ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uuringute tulemusi. 5) Punkt (e) ja (i): ELTS § 93 lõige 6 punkt 221 tagab, et Konkurentsiamet jälgiks, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid. 6) Punkt (f) kuni (h): a. Tulumaksusea duse § 15 lõike 4 punkti 12 kohaselt kehtib väiketootjatele (kuni 15kW võimsusega tootmisseadmet ele) tulumaksuvabas tus. Lõike 41 kohaselt kohaldatakse maksuvabastust ka korteriühistutele , kui nimetatud tulu on saadud elektrienergiat müüva korteriühistu liikmena ja tootmisseadme netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti või 8 kW ühe korteriomandi kohta. b. Kredex korterelamu päikesepaneelid e toetus, millega toetatakse korteriomanike võimekust investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu. Toetuse taotlusvoor avati 11.07.2022 ja kestab kuni toetuse eelarve ammendumiseni . Toetusemäär on 30 kuni 40 protsenti. Leitav siit: https://kredex.ee /et/paikesepanee lid c. Kredex korterelamu renoveerimislae n, mis on suunatud neile ühistutele, kes on saanud pangast renoveerimislae nu taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud (nt väga lühike tähtaeg, tavapärasest olulisemalt kõrgem intress). Laenu abil on võimalik rahastada renoveerimistöi d ja kombineerida laenu KredExi pakutava rekonstrueerimi stoetusega, et anda korterelamule terviklikult uus hingamine. Laenuga finantseeritavad renoveerimistöö d on muuhulgas ka need, millega suurendatakse elamu energiatõhusust, sh päikesepaneelid e paigaldamine. Omafinantseerin g alates 5 protsendist. Leitav siit: https://kredex.ee /et/renoveerimis laen d. Tartu Regiooni Energiaagentuur on abiks kogukonnaenerg eetika projekti elluviimisel. https://www.tre a.ee/kogukonna energeetika/ e. Avalikuks on tehtud ka Tartu Energiaagentuur i poolt koostatud kogukonnaenerg eetika käsiraamat. Leitav siit: https://www.tre a.ee/wp- content/uploads/ 2020/06/Co2m munity_k%C3% A4siraamat.pdf f. Taastuvenergeet ika projekti läbi viimiseks on koostatud ka kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. Leitav siit: https://www.mk m.ee/media/407 /download 5.Lõikes 4 osutatud tugiraamistiku ja selle rakendamise peamised elemendid on määruse Jah REKK Info lisatakse REKK-i. (EL) 2018/1999 kohaste liikmesriikide lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide ja eduaruannete osad. 6.Liikmesriigid võivad sätestada, et taastuvenergiakogukonnad on avatud piiriülesele Valikuline Ei kohalda. osalemisele. 7.Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võtavad Ei Juba sisaldub meie liikmesriigid toetuskavade väljatöötamisel arvesse taastuvenergiakogukondade eripära, õigusruumis. Täpsustame, et et võimaldada neil konkureerida toetuse saamiseks teiste turuosalistega võrdsetel alustel. kõik tootmisseadmed on saanud ja saavad konkureerida Elektrituruseaduse paragrahvides 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetustele, sõltumata kas seade on taastuvenergiakogukonna, eraisiku või juriidilise isiku omandis. Kogukond tervikuna saab osaleda elektriturul liitumispunkti kaudu. Uusi toetuseid makstakse ainult läbi vähempakkumise, mille puhul peab taastuvenergiakogukonna tootmisseade vastama elektrituruseaduse paragrahvi 594 lõikega 10 kehtestatud tingimustele. Nõuded vähempakkumise pakkujale on toodud määruses nr 86 “Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord” paragrahvis 11, mis sõnastab, et vähempakkumise korras toodetava energia tootmise alustamise ajal peab pakkuja olema tootmisseadme omanik või kasutamiseks õigustatud isik. Artikkel 23 1.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, püüab iga liikmesriik selleks, Jah Perioodi et edendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussektoris, igal aastal suurendada 2021–2027 taastuvenergia osakaalu kõnealuses sektoris soovitusliku 1,3 protsendipunkti võrra, Euroopa arvutatuna aastate 2021–2025 ja 2026–2030 aastase keskmisena, alustades Liidu taastuvenergia osakaalust kütte- ja jahutussektoris 2020. aastal, väljendatuna osakaaluna ühtekuuluvu liikmesriigi energia lõpptarbimises ja arvutatuna vastavalt artiklis 7 sätestatud s- ja metoodikale. Kõnealune suurendamine on piiratud soovitusliku 1,1 protsendipunktini siseturvalisu liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata. Kui see on kohane, spoliitika peavad liikmesriigid prioriteetseks parimat kättesaadavat tehnoloogiat. fondide rakendamis e seadus; EnkS § 322 p1 2.Lõike 1 kohaldamisel, kui arvutatakse kõnealuse lõike kohast taastuvenergia osakaalu Valikuline Ei kohalda. kütte- ja jahutussektoris ning iga-aastast keskmist suurendamist, iga liikmesriik: a) võib arvestada heitsoojus- ja heitjahutusenergiat kuni 40 % ulatuses iga-aastasest Valikuline Ei kohalda. keskmisest suurenemisest; b) kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et Valikuline Ei kohalda. sellise osakaalu puhul on iga- aastane keskmine suurenemine täidetud, ja c) kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris ületab 50 % ja on kuni 60 %, Valikuline Ei kohalda. võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on pool iga-aastasest keskmisest suurenemisest täidetud. Kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Valikuline Ei kohalda. kasutuselevõtmiseks võetavate meetmete üle otsustamisel võivad liikmesriigid võtta arvesse kulutõhusust, mis peegeldab struktuurseid tõkkeid, mis on seotud maagaasi või jahutuse suure osakaaluga või madala asustustihedusega hajaasustusstruktuuriga. 3.Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal Valikuline Ei kohalda. kehtestada ja teha avalikuks meetmete loetelu, ning määrata ja teha avalikuks rakendusüksused (näiteks kütusetarnijad, riigiasutused või kutseühendused), kes peavad aitama saavutada lõikes 1 osutatud iga-aastase keskmise suurenemise. 4. Liikmesriigid võivad rakendada lõikes 1 osutatud iga-aastast keskmist suurendamist Valikuline Ei kohalda. muu hulgas ühe või mitme järgmise võimaluse kaudu: a) taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia füüsiline lõimimine energiasse ja Valikuline Ei kohalda. energia saamiseks kasutatavasse kütusesse, mis kütte- ja jahutussektorisse tarnitakse; b) otsesed leevendusmeetmed, nagu taastuvenergial põhinevate suure tõhususega kütte- Valikuline Ei kohalda. ja jahutussüsteemide paigaldamine hoonetesse või taastuvenergia või heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamine tööstuslikes kütte- ja jahutussprotsessides; c) kaudsed leevendusmeetmed, mille puhul kasutatakse kaubeldavaid sertifikaate, mis Valikuline Ei kohalda. tõendavad, et lõikes 1 sätestatud kohustus on täidetud muu ettevõtja, näiteks sõltumatu taastuvenergiatehnoloogia paigaldaja või taastuvenergiatehnoloogia paigaldamisega tegeleva energiateenuste ettevõtja poolt võetavate kaudsete leevendusmeetmete toetamise kaudu; d) muud sarnase mõjuga poliitikameetmed, mis aitavad saavutada lõikes 1 osutatud Valikuline Ei kohalda. taastuvenergia osakaalu iga-aastast keskmist suurendamist, sealhulgas fiskaalmeetmed või muud rahalised stiimulid. Kui võetakse ja rakendatakse esimeses lõigus osutatud meetmeid, seavad liikmesriigid Valikuline Ei kohalda. eesmärgiks meetmete kättesaadavuse tagamise kõikidele tarbijatele, eelkõige väikese sissetulekuga või majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele, kellel ei ole muidu piisavalt algkapitali, et neist meetmetest kasu saada. 5.Liikmesriigid võivad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud meetmete rakendamiseks ja Valikuline Ei kohalda. seireks kasutada direktiivi 2012/27/EL artiklis 7 sätestatud riiklike energiasäästu kohustuste raames loodud struktuure. 6.Lõike 3 kohaselt määratud üksuste puhul tagavad liikmesriigid, et määratud üksuste Valikuline Ei kohalda. panus on mõõdetav ja tõendatav ning et määratud üksused esitavad igal aastal järgmise teabe: a) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud energia koguhulk; Valikuline Ei kohalda. b) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud taastuvenergia koguhulk; c) kütte- ja jahutussektorisse tarnitud heitsoojus- ja heitjahutusenergia hulk; Valikuline Ei kohalda. d) taastuvenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal kütte- ja Valikuline Ei kohalda. jahutussektorisse tarnitud energia koguhulgas ning e) taastuvenergiaallika liik. Valikuline Ei kohalda. Artikkel 24 1.Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatele antakse teavet nende kaugkütte- ja Jah KKütS § 4 kaugjahutussüsteemide energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu kohta kergesti lg 3 p 1 juurdepääsetaval viisil, nt tarnijate veebisaitidel, kord aastas esitatavatel arvetel või taotluse alusel. 2.Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed ja tingimused, et võimaldada selliste Jah KKütS §42 kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide tarbijatel, mis ei ole tõhusad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid ega ole sellised süsteemid pädeva asutuse heakskiidetud kava kohaselt hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril, süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise teel lahkuda, et toota taastuvatest energiaallikatest soojus- või jahutusenergiat ise. Kui lepingu lõpetamine hõlmab süsteemist füüsilist lahkumist, võib sellise lõpetamise Valikuline Ei kohalda. seada sõltuvusse süsteemist füüsiliselt lahkumisest tulenevate otseste kulude ning sellise vara amortiseerimata osa hüvitamisest, mis on vajalik asjaomasele kliendile soojuse ja jahutuse pakkumiseks. 3.Liikmesriigid võivad anda lõike 2 kohase süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise Valikuline Ei kohalda. teel lahkumise õiguse üksnes sellistele tarbijatele, kes suudavad näidata, et soojus- või jahutusenergia kavandatava alternatiivsest allikast tarnimise tulemusena suureneks energiatõhusus märgatavalt. Alternatiivse tarneallika energiatõhusust võib hinnata energiatõhususe sertifikaadi alusel. 4.Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, tagamaks, et kaugkütte- ja Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis kaugjahutussüsteemid aitavad kaasa käesoleva direktiivi artikli 23 lõikes 1 osutatud (KKütS § 141 käsitleb soojuse suurendamisele, rakendades vähemalt ühte kahest järgmisest võimalusest: ostukonkurssi). a) püüda suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses vähemalt ühe protsendipunkti võrra, arvutatuna aastate 2021–2025 ja aastate 2026–2030 aastase keskmisena, alustades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalust kaugküttes ja -jahutuses 2020. aastal, väljendatuna osakaaluna energia lõpptarbimises kaugküttes ja -jahutuses, rakendades meetmeid, mis võivad eeldatavasti tagada sellise iga-aastase keskmise suurenemise tavapäraste ilmastikutingimustega aastatel. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et rakendada käesoleva punkti esimeses Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis lõigus osutatud iga-aastast keskmist suurenemist määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohastes KKütS §141 lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades; b) tagada, et kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajad oleksid kohustatud ühendama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast toodetud energia tarnijaid või oleksid kohustatud pakkuma ühendamist ja taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojus- ja heitjahutusenergiast toodetud soojus- või jahutusenergia ostmist kolmandast isikust tarnijatelt, tuginedes asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, kui neil on vaja teha ühte või mitut järgmistest: i) rahuldada uute klientide nõudlust; ii) asendada olemasolevat soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsust; iii) suurendada olemasolevat soojus- või jahutusenergia tootmisvõimsust. 5.Kui liikmesriik kasutab lõike 4 punktis b sätestatud võimalust, võib kaugkütte- või Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis kaugjahutussüsteemi käitaja keelduda ühendamisest ning soojus- või jahutusenergia (KKütS §141). ostmisest kolmandast isikust tarnijalt, kui: a) süsteemil ei ole vajalikku võimsust heitsoojus- ja heitjahutusenergia, taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- või jahutusenergia või tõhusa koostootmisega toodetud soojus- või jahutussenergia muude tarnete tõttu; b) kolmandast isikust tarnija soojus- või jahutusenergia ei vasta ühendamiseks ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi töökindlaks ja ohutuks toimimiseks vajalikele tehnilistele näitajatele, või c) käitaja saab näidata, et juurdepääsu andmine põhjustaks lõpptarbijale kütte või jahutuse kulude ülemäärase tõusu võrreldes peamise kohaliku kütte või jahutusega, millega taastuvast energiaallikast toodetud või heitsoojus- ja heitjahutusenergia konkureeriks. Liikmesriigid tagavad, et kui kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi käitaja keeldub Valikuline Ei kohalda. vastavalt esimesele lõigule soojus- või jahutusenergia tarnija ühendamisest, esitab kõnealune käitaja lõike 9 kohaselt pädevale asutusele teabe keeldumise põhjuste ning süsteemi ühendamise võimaldamiseks vajalike tingimuste ja meetmete kohta. 6.Kui liikmesriik kasutab lõike 4 punktis b osutatud võimalust, võib ta teha kõnealuse Valikuline Ei kohalda. punkti kohaldamisest erandi järgmiste kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajatele: a) tõhus kaugküte ja -jahutus; b) tõhus kaugküte ja -jahutus, mis kasutab tõhusat koostootmist; c) kaugküte ja -jahutus, mis pädeva asutuse heakskiidetud kava kohaselt on hiljemalt 31. detsembril 2025 tõhus kaugküte ja -jahutus; d) kaugküte ja -jahutus, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 20 MW. 7.Lõike 2 kohaselt süsteemist lepingu lõpetamise või muutmise teel lahkumise õigust Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis võivad kasutada individuaalsed tarbijad, tarbijate moodustatud ühendused või tarbijate (KKütS § 2 p 9 koosmõjus nimel tegutsevad isikud. Kortermajade puhul saab süsteemist sel viisil lahkuda üksnes KKütS eelnõu § 5 lõikega 42). kogu maja korraga kooskõlas kohaldatava elamuõigusega. 8.Liikmesriigid nõuavad, et elektrijaotusvõrgu ettevõtjad hindaksid koostöös oma Valikuline Kohaldame antud artikli lõikest piirkonna kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide käitajatega vähemalt iga nelja aasta 10 tulenevat erisust. Nimelt tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda artikli lõikes 6 osutatud tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid, sealhulgas tarbimiskaja ja taastuvatest süsteemida osakaal moodustab energiaallikatest toodetud elektrienergia ülejäägi salvestamine, ning kas kindlakstehtud üle 93% meie kagukütte ja - võimaluste kasutamine oleks ressursi- ja kulutõhusam kui alternatiivsed lahendused. jahutuse kogumüügist. Säte siiski sisaldub ka meie õigusruumis. ELTS §3 p 201 defineerib paindlikkusteenuse; ELTS § 662 lg 1 paindlikkusteenuse hankimine; ELTS § 66 lg 9 p 1 sätestab kohustuse võrguarengukavas märkida ja analüüsida paindlikkusteenuseid. 9.Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus on selgelt määratlenud käesoleva artikli Valikuline Ei kohalda. kohased tarbijaõigused ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise normid ning tagab nende täitmise. 10.Liikmesriik ei pea kohaldama käesoleva artikli lõikeid 2–9, kui: Jah REKK Kajastame REKK-is, et meil a) tema kaugkütte ja -jahutuse osakaal on 24. detsembril 2018 2 % soojus- ja punkti C osas on üle 93% jahutusenergia kogutarbimisest või sellest osakaalust väiksem; tõhusust. b) tema kaugkütte ja - jahutuse osakaal on kasvanud, moodustades üle 2 %, tänu uue tõhusa kaugkütte ja -jahutuse väljaarendamisele, mis põhineb määruse (EL) 2018/1999 I lisa kohasel lõimitud riiklikul energia- ja kliimakaval või käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 7 osutatud hinnangul, või c) käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist. Artikkel 25 1.Selleks, et edendada taastuvenergia kasutamist transpordisektoris, peab iga liikmesriik Jah EnKS § 321 REKK kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et transpordisektoris oleks taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises 2030. aastaks vähemalt 14 % (minimaalne osakaal), kooskõlas soovitusliku trajektooriga, mille liikmesriik on kehtestanud ja välja arvutanud käesolevas artiklis ning artiklites 26 ja 27 sätestatud metoodika kohaselt. Komisjon hindab kõnealust kohustust, et esitada hiljemalt 2023. aastal seadusandlik ettepanek selle suurendamiseks, kui taastuvenergia tootmiskulud täiendavalt oluliselt vähenevad, kui on vaja täita liidu rahvusvahelisi CO2-heite vähendamise kohustusi või kui see on põhjendatud energiatarbimise olulise vähenemisega liidus. Liikmesriigid võivad kütusetarnijatele kõnealuse kohustuse kehtestamisel teha erinevate Valikuline Ei kohalda kütusetarnijate ja erinevate energiakandjate suhtes erandeid või neid eristada, tagades, et võetakse arvesse erinevate tehnoloogiate erinevat väljakujunemise astet ja kulu. Esimeses lõigus osutatud minimaalse osakaalu arvutamisel liikmesriigid: Jah EnKS § 324 a) võtavad arvesse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid ka siis, kui neid kasutatakse tavakütuste tootmise vahetootena, ja; b) võivad võtta arvesse ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid. Esimeses lõigus osutatud minimaalses osakaalus moodustavad IX lisa A osas loetletud Jah REKK Juba sisaldub meie õigusruumis lähteainetest toodetud täiustatud biokütused ja biogaas energia lõpptarbimise osana (VKS § 21). Lisaks 01.01.2028 transpordisektoris 2022. aastal vähemalt 0,2 %, 2025. aastal vähemalt 1 % ning 2030. jõustuv VKS regulatsioon aastal vähemalt 3,5 %. keelab 1. generatsiooni üle 0,5% lisada. Liikmesriigid võivad teha erandi, mille kohaselt kütusetarnijad, kes tarnivad Valikuline Ei kohalda elektrikütust või muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ei pea nimetatud kütuste puhul täitma IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuste ning biogaasi minimaalse osakaalu nõuet. Esimeses ja neljandas lõigus osutatud kohustuse kehtestamisel nendes sätestatud Valikuline Ei kohalda osakaalu saavutamise tagamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas kasutada meetmeid, mis on suunatud kogustele, energiasisaldusele või kasvuhoonegaaside heitkogustele, tingimusel et näidatakse ära esimeses ja neljandas lõigus osutatud minimaalse osakaalu saavutamine. 2.Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, mis tuleneb muust kui bioloogilise Jah AÕKS § 1 2 päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest, peab 123 lg 3 alates 1. jaanuarist 2021 olema vähemalt 70 %. Hiljemalt 1. jaanuaril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Komisjoni haldusala. õigusakti, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävendid iga kütuse eripära arvesse võtva olelusringi hindamise kaudu. Artikkel 26 1. Artiklis 7 osutatud liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Jah Juba sisaldub meie õigusruumis summaarse lõpptarbimise ning artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse (VKS § 21 lg 9). osakaalu arvutamisel ei tohi transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osakaal olla rohkem kui üks protsendipunkt kõrgem kui nende kütuste osakaal kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimises maantee- ja raudteetranspordi sektoris 2020. aastal ning maksimaalselt 7 % kõnealuse liikmesriigi energia lõpptarbimises maantee- ja raudteetranspordi sektoris. Kui see osakaal on liikmesriigis alla 1 %, võib seda suurendada kõige rohkem 2 %-ni Valikuline Ei kohalda energia lõpptarbimisest maantee- ja raudteetranspordi sektoris. Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema piirmäära ning teha artikli 29 lõike 1 Valikuline Juba sisaldub meie õigusruumis kohaldamisel vahet toidu- ja söödakultuuridest toodetud erinevatel biokütustel, vedelatel (VKS §21 lg 9). biokütustel ja biomasskütustel, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid tõendeid maakasutuse kaudse muutuse mõju kohta. Liikmesriigid võivad näiteks kehtestada väiksema piirmäära õlikultuuridest toodetud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste osakaalu kohta. Kui liikmesriigis on transpordisektoris tarbitud, toidu- ja söödakultuuridest toodetud Jah Juba sisaldub meie õigusruumis biokütuste, vedelate biokütuste ning biomasskütuste osakaalu piiratud, et see oleks (VKS § 21 lg 9). väiksem kui 7 %, või kui liikmesriik otsustab seda osakaalu veelgi piirata, võib kõnealune liikmesriik vastavalt vähendada artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalset osakaalu maksimaalselt 7 protsendipunkti võrra. 2. Artiklis 7 osutatud liikmesriigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia EnKS § 321 Sätte sisu tagamiseks on summaarse lõpptarbimise ning artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse lg 2 ja § 323 täiendamisel Energiamajanduse osakaalu arvutamisel ei tohi selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste, korralduse seaduse paragrahvi mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, 323, millele lisatakse uus lõige mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, 61 . osakaal ületada nende kütuste 2019. aasta tarbimise taset kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena. Alates 31. detsembrist 2023 kuni 31. detsembrini 2030 kahaneb see piirmäär järk-järgult Ei Sätte sisu tagamiseks on 0 %ni. täiendamisel Energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvi 323, millele lisatakse uus lõige 62. Komisjon esitab hiljemalt 1. veebruaril 2019 Euroopa Parlamendile ja nõukogule Ei Komisjoni haldusala. aruande asjaomaste toidu- ja söödakultuuride tootmise üleilmse laienemise kohta. Hiljemalt 1. veebruaril 2019 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Komisjoni haldusala. õigusakti, et täiendada käesoleva direktiivi, sätestades kriteeriumid maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks ning selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramiseks, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Nimetatud aruanne ja delegeeritud õigusakt tuginevad parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele. Hiljemalt 1. septembril 2023 vaatab komisjon parimate kättesaadavate teaduslike Ei Komisjoni haldusala. andmete põhjal neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumid läbi ning võtab kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusaktid, millega asjakohasel juhul muudetakse neid kriteeriume ning lisatakse trajektoor, mille kohaselt järk-järgult vähendada artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärkide ja artikli 25 lõike 1 esimeses lõigus osutatud minimaalse osakaalu saavutamiseks selliste biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste panust, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainetest, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Artikkel 27 1.Artikli 25 lõike 1 esimeses ja neljandas lõigus osutatud minimaalsete osakaalude EnKS § 324 arvutamise suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid: lg 2 ja lg 4 a) nimetaja, see tähendab tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse bensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid ning maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud elektrienergiat; b)lugeja, see tähendab artikli 25 lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel transpordisektoris tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia koguse energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud igat liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, sealhulgas maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud taastuvelektri energiasisaldust. Liikmesriigid võivad võtta arvesse ka ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid. Lugeja arvutamisel on IX lisa B osas esitatud lähteainest toodetud biokütuste ja biogaasi Jah EnKS § 324 osakaal tarbimiseks või turul kasutamiseks tarnitud transpordikütuste energiasisalduses lg 7, kuni 1,7 %, välja arvatud Küprose ja Malta puhul. Kui see on põhjendatud, võivad VKS § 21 lg liikmesriigid seda piirmäära muuta, võttes arvesse lähteainete kättesaadavust. Iga 11 piirmäära muudatus esitatakse heakskiitmiseks komisjonile; c) nii nimetaja kui ka lugeja arvutamisel kasutatakse transpordikütuste energiasisalduse väärtusi, mis on esitatud III lisas. Nende transpordikütuste energiasisalduse määramiseks, mida ei ole III lisas nimetatud, kasutavad liikmesriigid vastavaid Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid kütuste kütteväärtuste määramiseks. Kui Euroopa standardiorganisatsioonis ei ole selleks otstarbeks standardeid vastu võetud, kasutatakse vastavaid ISO standardeid. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi, kohandades III lisas sätestatud transpordikütuste energiasisaldust vastavalt teaduse ja tehnika arengule. 2.Näitamaks, et artikli 25 lõikes 1 osutatud minimaalne osakaal on täidetud: Jah EnKS § 324 a) võib IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava lg 5 biogaasi osakaalu saamiseks korrutada nende energiasisalduse kahega; b) korrutatakse taastuvelektri osakaalu saamiseks selle energiasisaldus maanteesõidukitele tarnimise korral neljaga; raudteesõidukitele tarnimise korral võib selle energiasisaldust korrutada 1,5-ga; c) lennundus- ja merendussektoritesse tarnitud kütuste, välja arvatud toidu- ja söödakultuuridest toodetud kütuste, osakaalu saamiseks korrutatakse nende energiasisaldus 1,2-ga. 3.Käesoleva artikli lõike 1 kohasel taastuvelektri osakaalu arvutamisel maantee- ja Jah EnKS § 324 raudteesõidukitele tarnitud elektrienergias võtavad liikmesriigid arvesse kahte aastat, lg 8 mis eelnesid aastale, mil elektrienergia tarniti nende territooriumile. Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust võib käesoleva artikli lõike 1 kohasel Jah EnKS § 324 elektrienergia osakaalu määramisel elektrienergiat, mis on saadud otseühenduse kaudu lg 9 taastuvelektrit tootva käitisega ja mis on tarnitud maanteesõidukitele, võtta täiel määral arvesse kui taastuvelektrit. Tagamaks, et prognoositav praegusest lähtetasemest suurem elektrienergia nõudluse Ei Komisjoni haldusala suurenemine transpordisektoris rahuldatakse täiendava taastuvenergia tootmisvõimsusega, töötab komisjon välja raamistiku täiendavuse kohta transpordisektoris ning esitab liikmesriikide lähtetaseme kindlaksmääramise ja täiendavuse mõõtmise erinevad võimalused. Käesoleva lõike kohaldamisel, kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest Jah EnKS § 324 toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel kasutatakse kas vahetult või lg 10 vahesaaduste tootmiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu tootjariigis, mõõdetuna kaks aastat enne asjaomast aastat. Elektrienergiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootva käitisega, võib Jah EnKS § 324 täiel määral arvesse võtta kui taastuvelektrit, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise lg 11 päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmisel, juhul kui käitis: a) alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal ning; b) ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata. Võrgust võetud elektrienergiat võib lugeda täielikult taastuvenergiaks, kui elektrienergia Jah EnKS § 324 on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest ning taastuvenergia omadused ja kõik lg 12 muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud, tagades, et kõnealuse elektrienergia taastuvenergia omadusi deklareeritakse ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris. Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud Ei Komisjoni haldusala. õigusakti, et täiendada käesoleva direktiivi, kehtestades üksikasjalikke norme sisaldava liidu metoodika, mille alusel ettevõtjad peavad täitma käesoleva lõike viiendas ja kuuendas lõigus sätestatud nõuded. Artikkel 28 1.Minimeerimaks ohtu, et ühte saadetist deklareeritakse liidus rohkem kui üks kord, Üldpõhimõte, mida tugevdavad liikmesriigid ja komisjon koostööd ning asjakohasel juhul ka teabevahetust rahendatakse. riiklike süsteemide vahel ning riiklike süsteemide ja artikli 30 kohaselt kehtestatud vabatahtlike kavade ja tõendajate vahel. Kui ühe liikmesriigi pädev asutus kahtlustab pettust või avastab selle, teavitab ta asjakohasel juhul teisi liikmesriike. 2.Komisjon tagab, et luuakse liidu andmebaas, et oleks võimalik jälgida selliste vedelate Ei Komisjoni haldusala ja gaasiliste transpordikütuste päritolu, mida võib arvesse võtta artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel või mida võetakse arvesse artikli 29 esimese lõigu punktide a, b ja c osutatud kohaldamisel, ning liikmesriigid nõuavad, et asjaomased ettevõtjad sisestaksid andmebaasi teabe tehingute ja nimetatud kütuste säästlikkuse näitajate kohta, sealhulgas nende olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused alates nende tootmise kohast kuni kütusetarnijani, kes kütuse turule laseb. Liikmesriik võib luua liidu andmebaasiga seotud riikliku andmebaasi, kui on tagatud sisestatud teabe viivitamatu edastamine andmebaaside vahel. Kütusetarnijad sisestavad asjaomasesse andmebaasi teabe, mis on vajalik artikli 25 lõike Ei Juba sisaldub meie õigusruumis 1 esimeses ja neljandas lõigus sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. (VKS § 51). VKS § 9 lg 5´2 andmekogusse kandmise kohustus. VKS § 6 kütuse uuesti tõendamine. Andmekogusse saab siseneda Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna e-MTA avaneb uues vahekaardis kaudu: rubriik „Toll" – menüüpunkt „Vastavusdokumendid (VDS)". Säästlikkuse teave biometaani päritolutunnistusel on tagatud EnKS § 329 lõike 2 punktiga 1 (päritolutunnistustel esitatav teave) ja määruse ''Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis'' §-i 3 lõikega 2 (päritolutunnistuse väljastamine). EnKS § 328 lõike 5 alusel on õigus kontrollida esitatud teavet. 3.Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtavad liikmesriigid meetmed, millega tagatakse, et Ei Alternatiivkütuste taristu transpordi jaoks on kättesaadavad taastuvatest energiaallikatest toodetud kütused, tegevuskava sätestab üldised sealhulgas üldkasutatavad kiirlaadimispunktid ja muu tankimistaristu, nagu on ette põhimõtted nähtud nende riiklikes poliitikaraamistikes kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL. (https://www.mkm.ee/sites/def ault/files/alternatiivkutuste_tari stu_tegevuskava.pdf). Ühlasi on välja töötatud nii elektrilaadimistaristu (vt kaarti siit: http://elmo.ee/laadimispunktid e-vorgustik/), kui ka gaasitaristu (vt kaarti siit :https://www.biometaan.info/). 4.Liikmesriikidel on juurdepääs käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liidu andmebaasile. Ei Juba sisaldub meie Nad võtavad meetmeid selle tagamiseks, et ettevõtjad sisestavad asjaomasesse õigusruumis. VKS § 8 lõike 1 andmebaasi õiget teavet. Komisjon nõuab, et kavade puhul, mille suhtes kohaldatakse alusel kehtestatud määruse käesoleva direktiivi artikli 30 lõike 4 kohast otsust, kontrollitaks biokütuste, vedelate “Nõuded vedelkütustele” § 31 biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel ka lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel vastavust kõnealusele nõudele. Ta avaldab iga kahe aasta tagant liidu andmebaasist pärit sätestatakse, et lõppkasutajale koondteabe vastavalt määruse (EL) 2018/1999 VIII lisale. müüdav kütus peab olema saadud biokütuse tarneahela abil, mille puhul on tagatud usaldusväärne, täpne ning pettusekindel auditeerimine. Eelnevatele tingimustele vastavuse tõendamine toimub VKS § 9 lõike 1 alusel, mis sätestab, et vastavust nõuetele tõendab vastavushindamisasutuse poolt väljastatud vastavussertifikaat või Euroopa Liidus asuva tootja väljastatud vastavusdeklaratsioon. Vastavussertifikaat või vastavusdeklaratsioon peab sisaldama nõuetele vastavuse tõendamisel mõõdetud näitajate mõõtetulemust. Sama §-i lõige 2 tagab, et väljastatakse vastavalt Euroopa Liidu akrediteermise nõutele vastava akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud vastavushindamisasutus. 5.Hiljemalt 31. detsembril 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 35 vastu Ei Komisjoni haldusala delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades metoodika biokütuse ja transpordis kasutatava biogaasi osakaalu kindlaksmääramiseks juhul, kui biomassi töödeldakse samas protsessis koos fossiilkütustega, ning sätestades metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks, millega tagatakse, et heitkoguse ühikuid ei anta välditud heitkoguste eest, mille seotud CO2 eest on juba saadud heitkoguse ühik teise õigusnormi alusel. 6.Hiljemalt 25. juuniks 2019 ja seejärel iga kahe aasta tagant vaatab komisjon läbi IX Ei Komisjoni haldusala lisa A ja B osas sätestatud lähteainete loetelu, et lisada lähteaineid kooskõlas kolmandas lõigus sätestatud põhimõtetega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa A Ei Komisjoni haldusala ja B osas sätestatud lähteainete loetelu muutmiseks, lähteainete lisamise, mitte väljajätmise teel. Lähteained, mida saab töödelda üksnes kõrgtehnoloogia abil, lisatakse IX lisa A osasse. Lähteained, mida saab väljakujunenud tehnoloogiate abil töödelda biokütusteks või transpordis kasutatavaks biogaasiks, lisatakse IX lisa B osasse. Kõnealused delegeeritud õigusaktid põhinevad analüüsil, milles hinnatakse võimaliku Ei Komisjoni haldusala tooraine potentsiaali biokütuse ja transpordis kasutatava biogaasi tootmise lähteainena, võttes arvesse kõike järgmist: a) direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtteid; b) artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud liidu säästlikkuse kriteeriume; c) vajadust vältida olulist moonutavat mõju (kõrval)saaduste, jäätmete või jääkide turule; d) potentsiaali aidata fossiilkütuste kasutamisega võrreldes oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tuginedes heite olelusringi hindamisele; e) vajadust vältida negatiivset mõju keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele; f) vajadust vältida lisanõudluse tekkimist maa järele. 7.Määrusega (EL) 2018/1999 ette nähtud edusammude hindamise kontekstis, mida Ei Komisjoni haldusala tehakse iga kahe aasta järel, hindab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2025, kas artikli 25 lõike 1 neljandas lõigus sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitlev kohustus stimuleerib tõhusalt innovatsiooni ja tagab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise transpordisektoris. Hindamisel analüüsib komisjon seda, kas nimetatud artikli kohaldamine väldib tõhusalt taastuvenergiaalast topeltarvestust. Kui see on kohane, esitab komisjon ettepaneku artikli 25 lõike 1 neljandas lõigus Ei Komisjoni haldusala. sätestatud, IX lisa A osas loetletud lähteainetest toodetud täiustatud biokütuseid ja biogaasi käsitleva kohustuse muutmiseks. Artikkel 29 1.Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiat võetakse Jah EnKS § 323 arvesse käesoleva lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel üksnes siis, kui need vastavad lg 1; ELTS lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste § 57 lg 4 vähendamise kriteeriumidele: a) artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu eesmärgi ja liikmesriikide taastuvenergia osakaalu saavutamisse panustamine; b) taastuvenergia kasutamise kohustuse, sealhulgas artiklis 25 sätestatud kohustuse täitmise hindamine; c) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tarbimise eest rahalise toetuse saamise tingimustele vastamine. Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja Jah EnKS § 323 Sätte sisu tagamiseks on metsanduse jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused lg 7 täiendamisel EnKS § 323 uue peavad selleks, et neid esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetaks, lausega lõikega järgnevas siiski vastama üksnes lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise sõnastuses: kriteeriumidele. Käesolevat lõiku kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis “Käesoleva paragrahvi lõiget 7 on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, kohaldatakse ka selliste vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks. jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.” Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia puhul ei kohaldata Jah EnKS § 323 lõikes 10 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume. lg 8 Biomasskütused peavad vastama lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning Jah EnKS § 323 kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele juhul, kui neid kasutatakse lg 9 elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Liikmesriigid võivad kohaldada säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume väiksema summaarse nimisoojusega käitiste suhtes. Lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste Jah EnKS § 323 vähendamise kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust. lg 9 2.Jäätmetest ja põllumajandusmaa (mitte metsa) jääkidest toodetud biokütuseid, vedelaid Jah EnKS § 323 biokütuseid ja biomasskütuseid võetakse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c lg 1 p 3 kohaldamisel arvesse üksnes siis, kui ettevõtjatel või riigi ametiasutustel on seire- või halduskavad, et käsitleda mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele. Mõju seiret ja haldamist käsitlev teave esitatakse artikli 30 lõike 3 kohaselt. 3.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, Jah EnKS § 323 Juba sisaldub meie õigusruumis vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei lg 2 p 1 ja 2; Punkt a: EnKS § 323 lõige 2 toodeta toorainest, mis on saadud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, see MS § 23 lg 2 punkt 1 sätestab, et metsa tähendab maa-alalt, millel 2008. aasta jaanuaris või pärast seda oli üks järgmistest alusel biomassist toodetud biokütust, staatustest, olenemata sellest, kas sel maa-alal on kõnealune staatus ka praegu: kehtestatud a) põlismets ja muu metsamaa, st looduslike liikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole määruse § 4, vedelat biokütust ja selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral §8-16 lg 3, § biomasskütust ei võeta häiritud; 261 taastuvenergiana arvesse juhul b) suure bioloogilise mitmekesisusega mets ja muu metsamaa, mis on liigirikas ja kui see ei vasta metsaseaduses rikkumata, või mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise (MS) metsa majandamise kohta mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et asjaomase tooraine sätestatud nõuetele, sh MS § 23 tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; lg 2 alusel kehtestatud määruse c) maa-alad, mis on määratud: i) õigusaktide alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks või § 4, §8-16 lg 3, § 261. Punktid ii) selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitse b-d: EnKS § 323 lõige 2 punkt aladeks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud 2 sätestab, et metsa biomassist valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud toodetud biokütust, vedelat nimekirjadesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt artikli 30 lõike 4 esimesele biokütust ja biomasskütust ei lõigule, kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende võeta taastuvenergiana arvesse looduskaitse-eesmärkidega vastuolus; juhul kui see ei vasta d) suure bioloogilise mitmekesisusega üle ühe hektari suurune rohumaa, mis on: i) looduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitab loodusliku looduskaitseseaduses liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid, või; kaitsealade, hoiualade ja ii) mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on püsielupaikade, biomassi liigirikas ja rikkumata, ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure hankimisala asukohast tuleneva bioloogilise mitmekesisusega maa-alaks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et kohaliku omavalitsuse üksuse tooraine kogumine on vajalik selle kui suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa kaitstavate loodusobjektide seisundi säilimiseks. ning metsaseaduses vääriselupaikade kohta sätestatud nõuetele. Punkt b: 1) Need nõuded on looduskaitseseaduses (edaspidi LKS), mille § 31 punkt 2 lõige 6 keelab maastikukaitsealal puittaimestiku istutamise ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes ning kaitseala piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut. 2) LKS § 29 lg 2 p 2 keelab loodusreservaatides igasuguse inimtegevuse, sealhulgas inimeste viibimise, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel. 3) LKS § 30 lg 2 p 2 keelab sihtkaitsevööndis majandustegevuse. 4) LKS § 31 lg 2 p 4 keelab piiranguvööndites puhtpuistute kujundamise ja energiapuistute rajamise ning punkt 6 keelab puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 5) LKS § 32 lg 3 keelab hoiualadel metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. 6) Nimetatud alad katavad suure bioloogilise mitmekesisusega metsa ja muu metsamaa ning nendel aladel ei tohi ka toota toorainet biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmiseks. 7) Muu metsamaa, mis on kõrge bioloogilise mitmekesisusega, sisaldab ka puisniite ja puiskarjamaid, mille kaitset nõuab loodusdirektiiv, ja mille kaitse on tagatud looduskaitseseadusega, kaitse-eeskirjadega ja mille säilitamiseks on vajalik tagada püsiv niitmine ja karjatamine, mille käigus eemaldatud biomassi (heina, roo) kasutamine ja käsitlemine taastuvenergiana on asjakohane ega kahjusta neid elupaiku. Punkt c (ii): Rahvusvaheliselt olulised alad on kaitse all kaistavate loodusobjektidena. LKS § 7 lg 2 ja § 11 lg 11 alusel on nõue, et vastavalt Natura 2000 ala eesmärkidele, tuleb kujundada sobiv kaitsekord. LKS § 4 lg 1 alusel on Eestis erinevaid kaitstavaid loodusobjekte. Hoiualade regulatsioon tuleb LKS §-ist 32 ning teiste kaitstavate alade regulatsioon paragrahvidest 29, 30 ja 31 ning paragrahvist 14. Hoiualadel on LKS paragrahv 32 lõike 2 kohaselt keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Teistel kaitstavatel loodusobjektidel kehtestatakse vastavalt ala eesmärgi vajadustele sobilik kaitsevöönd - reservaat, sihtkaitsevöönd või piiranguvöönd. Punkt d: 1) Eestis ei ole looduslikke rohumaid, meil on poollooduslikud rohumaad (semi-natural grasslands). Seetõttu looduslikke rohumaid ei ole meil võimalik defineerida ega nendega seonduvat õigusaktides reguleerida. 2)Poollooduslikud kooslused on defineeritud looduskaitseseaduse paragrahvi 17 lõikega 2. Kuna ilma inimtegevuseta meil suure bioloogilise mtmekesisusega rohumaad ei säili, on looduskaitseseaduses paragrahv 17 lõige 1 ette nähtud vajalikud tegevused - nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. 3)Looduskaitseseaduse paragrahv 30 lõige 1 nimetab poollooduslike koosluste alad sihtkaitsevööndi poolt kaitstavaks alaks, kus on sama paragrahvi 2 lõike punkti 1 kohaselt keelatud majandustegevus. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles täiendavalt täpsustatakse käesoleva lõike Ei Komisjoni haldusala esimese lõigu punktiga d hõlmatavate rohumaade kindlaksmääramise kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 4.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, Jah EnKS § 323 Sätte sisu tagamiseks on vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei lg 6 muutmisel EnKS § 323 lõige 1. toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa- alalt, millel 2008. aasta jaanuaris oli üks järgmistest staatustest, ent millel kõnealust staatust enam ei ole: a) märgalad, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-alad; b) püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30 %, või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda; c) üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on selline, et kui kasutada V lisa C osas sätestatud metoodikat, on käesoleva artikli lõikes 10 esitatud tingimused täidetud. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal oli maa-alal sama staatus kui Jah EnKS § 323 2008. aasta jaanuaris. 5.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütuseid, Jah EnKS § 323 vedelaid biokütuseid ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütuseid ei lg 1 p 2 toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist. 6.Lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse võetud biokütused, Jah EnKS § 323 Juba sisaldub meie õigusruumis vedelad biokütused ja metsa biomassist toodetud biomasskütused peavad selleks, et (Metsaseadus (edaspidi ka MS) minimeerida bioenergia tootmisel mittesäästlikust tootmisest saadud metsa biomassi § 65¹-655 , § 28-32 on raiet kasutamise riski, vastama järgmistele kriteeriumidele: reguleerivad sätted. Vastavalt a) riigis, kus metsa biomass üles töötati, kehtib siseriiklik või piirkondlik õigus, mida MS § 41(7) kontrollib kohaldatakse ülestöötamise piirkonnas, ning kasutusel on seire- ja nõuete täitmise Keskkonnaamet metsateatise tagamise süsteemid, millega tagatakse, et: alusel kavandatud raiete i) ülestöötamine on seaduslik; vastavust õigusaktide nõuetele ii) ülestöötatud aladel mets uuendatakse; jms. MS § 24-25 reguleerivad iii) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt metsa uuendamist. LKS § 26-31 looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad, on kaitstud; reguleerivad kaitsealasid. MS § iv) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse 40 (6)-ga on sätestatud säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning volitusnorm ministrile v) ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda; reguleerimaks pinnase b) kui käesoleva lõike punktis a osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse kahjustuse maks määra metsa biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja metsa biomassist toodetud biomasskütuseid lõike 1 majandamise eeskirjaga (§ 19). esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala MS § 33-ga sätestab tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse, et: volitusnormi ministrile i) ülestöötamine on seaduslik; reguleerimaks bioloogilise ii) ülestöötatud aladel mets uuendatakse; mitmekesisusega seotud iii) rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt küsimusi MMEs (§ 19). Vt ka looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad on kaitstud, MS § 29 lg (1) p 3. MS § 40 (6)- kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei olnud nende looduskaitse- ga on sätestatud volitusnorm eesmärkidega vastuolus; ministrile reguleerimaks iv) ülestöötamise käigus võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise pinnase kahjustuse maks määra mitmekesisuse säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning metsa majandamise eeskirjaga v) ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda. (§ 19). MS § 33-ga sätestab volitusnormi ministrile reguleerimaks bioloogilise mitmekesisusega seotud küsimusi MMEs (§ 19). Vt ka MS § 29 lg (1) p 3. MS § 41. Metsa ülestöötamiseks (raieks) tuleb taotleda luba, Kehtiva õigusega tagatud. MS § 25, metsa uuendamise kohustus, mille täitmist kontrollib KeA (MS § 65¹ lg 1), Raied kaitse- aladel toimuvad kaitse-eeskirja järgi, seda kontrollib kaitse-ala valitseja. MS § 29 lg 1, § 40, keskkonnaminsitri 27.12.2006 määrus nr 88 "Metsa majandamise eeskiri"). 7.Metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused, mida EnKS § 323 . võetakse arvesse lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel, vastavad lg 3 ja 5 järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele: a) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon: i) on Pariisi kokkuleppe osaline; ii) on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaks määratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaks määratud panuse võrra, või iii) on kehtestanud Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt siseriikliku või piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning on tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused; b) kui käesoleva lõike punktis a osutatud tõendid ei ole kättesaadavad, võetakse metsa biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel arvesse juhul, kui metsa hankimisala tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine. 8.Komisjon võtab hiljemalt 31. jaanuaril 2021 vastu rakendusaktid, millega Ei Komisjoni haldusala kehtestatakse tegevussuunised tõendite kohta, mis näitavad vastavust käesoleva artikli lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumitele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 9.Komisjon hindab kättesaadavate andmete põhjal hiljemalt 31. detsembriks 2026, kas Ei Komisjoni haldusala lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumid aitavad tegelikult minimeerida mittesäästlikust tootmisest saadud metsa biomassi kasutamise riski ja täita maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kriteeriume. Kui see on kohane, esitab komisjon seadusandliku ettepaneku lõigetes 6 ja 7 sätestatud Ei Komisjoni haldusala kriteeriumide muutmiseks 2030. aasta järgseks perioodiks. 10.Lõikes 1 kohaldamisel arvesse võetud biokütuste, vedelate biokütuste ja Jah KeMi määruse nr 73 muudatus biomasskütuste kasutamise tulemusena peavad kasvuhoonegaaside heitkogused (§ 9) vähenema: a) 5. oktoobril 2015 või enne seda tegutsenud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 50 %; b) ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 31. detsembrini 2020 tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 60 %; c) 1. jaanuarist 2021 alates tegevust alustanud käitistes toodetud biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi ja vedelate biokütuste puhul vähemalt 65 %; d) vähemalt 70 % elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel biomasskütustest, mida kasutati ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2025 tegevust alustanud käitistes, ja 80 % pärast 1. jaanuari 2026 tegevust alustanud käitistes. Käitist käsitatakse tegevust alustatuna, kui biokütuste, transpordisektoris tarbitava KeMi määruse nr 73 muudatus biogaasi ja vedelate biokütuste ning soojus-, jahutus- ja elektrienergia tegelik tootmine (§ 9) biomasskütustest on alanud. Biokütuste, transpordisektoris tarbitava biogaasi, vedelate biokütuste ning soojus-, KeMi määruse nr 73 muudatus jahutus- ja elektrienergiat tootvates käitistes kasutatavate biomasskütuste kasutamisega (§ 9) saavutatavat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 31 lõikele 1. 11.Biomasskütustest toodetud elektrienergiat võetakse lõike 1 esimese lõigu punktide a, Jah EnKS § 322 b ja c kohaldamisel arvesse üksnes juhul, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest lg 13 nõuetest: a) elektrienergia on toodetud käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW; b) käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, elektrienergia tootmisel on kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1442 (1) määratletud parima võimaliku tehnikaga saavutatav energiatõhususe tase; c) käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, on elektrienergia tootmisel kasutatud tõhusa koostootmise tehnoloogiat, või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on saavutatud elektritootmise netokasutegur 36 %; d) elektrienergia tootmisel on rakendatud biomassi süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel võetakse ainult EnKS § 322 Sätte sisu tagamiseks on elektrienergiat tootvaid käitisi arvesse üksnes tingimusel, et need ei kasuta peamise lg 13 täiendamisel EnKS § 322 uue kütusena fossiilkütust ja kui direktiivi 2012/27/EL artikli 14 kohase hinnangu kohaselt lõikega 14. ei ole tõhusa koostootmise tehnoloogiat võimalik kulutõhusalt rakendada. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a ja b puhul kohaldatakse käesolevat jah EnKS § 322 Kuupäev asendatud, uus lõiget üksnes selliste käitiste suhtes, mis alustavad tegevust või mis viidi üle lg 13 kuupäev 15.juuni 2022 biomasskütuste kasutamisele pärast 25. detsembrit 2021. Käesoleva artikli lõike 1 punkti c puhul ei piira käesoleva lõike kohaldamine toetust, mis on antud vastavalt artiklis 4 sätestatud toetuskavadele, mis on heaks kiidetud hiljemalt 25. detsembriks 2021. Liikmesriigid võivad kohaldada väiksema võimsusega käitiste suhtes esimeses lõigus Valikuline Ei kohalda. osutatud nõuetest kõrgemaid energiatõhususe nõudeid. Esimest lõiku ei kohaldata sellistes käitistes toodetud elektrienergia suhtes, mille kohta Valikuline Ei kohalda. on liikmesriik saatnud komisjonile eriteate elektrivarustuskindlust ohustavate põhjendatud riskide kohta. Pärast teate hindamist võtab komisjon vastu otsuse, võttes arvesse teates esitatud elemente. 12.Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel ning ilma et EnKS § 322 Sätte sisu tagamiseks see piiraks artikli 25 ja 26 kohaldamist, ei keeldu liikmesriigid muudel säästlikkusega lg 11 täiendamisel Energiamajanduse seotud põhjustel käesoleva artikli kohaselt saadud biokütuste ja vedelate biokütuste arvessevõtmisest. Käesolev lõige ei piira avaliku sektori toetusi, mis on antud vastavalt korralduse seaduse paragrahv toetuskavadele, mis on heaks kiidetud enne 24. detsembrit 2018. 322 uue lõikega 15. 13.Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamisel võivad liikmesriigid Valikuline teha piiratud ajaks erandeid käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide suhtes, võttes vastu erinevad kriteeriumid: a) käitistele, mis asuvad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades, niivõrd, kuivõrd need käitised toodavad elektri-, soojus- või jahutusenergiat biomasskütustest, ning b) käesoleva lõigu punktis a osutatud käitistes kasutatavatele biomasskütustele, sõltumata kõnealuse biomassi päritolust, tingimusel et need kriteeriumid on objektiivselt põhjendatud, eesmärgiga tagada vastavas äärepoolseimas piirkonnas käesoleva artikli lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud kriteeriumide järkjärguline kasutuselevõtmine ja seeläbi stimuleerida üleminekut fossiilkütustelt säästvatele biomasskütustele. Asjaomane liikmesriik saadab käesolevas lõikes osutatud erinevate kriteeriumide kohta Ei komisjonile eriteate. 14.Liikmesriigid võivad lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel kehtestada Valikuline biomasskütuste suhtes täiendavad säästlikkuse kriteeriumid. Komisjon hindab hiljemalt 31. detsembril 2026 selliste täiendavate kriteeriumide Ei Komisjoni haldusala võimalikku mõju siseturule ja lisab sellele vajaduse korral ettepaneku, millega tagatakse nende ühtlustamine. Artikkel 30 1.Kui biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid või muid kütuseid, mida Jah Juba sisaldub – VKS § 23 võib arvesse võtta artikli 27 lõike 1 punktis b sätestatud lugeja arvutamisel, tuleb arvesse võtta artiklite 23 ja 25 ning artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendamist. Selleks nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi, mis: a) võimaldab näiteks mahutis, töötlemis- või logistikaüksuses, ülekande- ja jaotustaristus või -kohas omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajatega toorainet või kütuseid; b) võimaldab segada erineva energiasisaldusega toorainesaadetisi täiendava töötlemise eesmärgil, eeldusel et saadetiste suurust kohandatakse vastavalt nende energiasisaldusele c) nõuab, et seguga oleks seotud teave punktis a osutatud saadetiste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate ja suuruste kohta, ning d) näeb ette, et segust eemaldatud kõigi saadetiste summat kirjeldatakse nii, et sellel oleksid samade koguste puhul samad säästlikkuse näitajad kui segule lisatud kõigi saadetiste summal, ning nõuab, et selline tasakaal saavutataks sobiva ajavahemiku jooksul. Massibilansisüsteem tagab, et iga saadetist võetakse taastuvatest energiaallikatest EnKS § 323 Juba sisaldub – VKS § 23 lg 4 toodetud summaarse energia lõpptarbimise arvutamisel artikli 7 lõike 1 esimese lõigu lg 10 punktis a, b või c arvesse ainult üks kord, ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas kõnealuse saadetise tootmiseks on antud toetust ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta. 2.Saadetise töötlemisel kohandatakse teavet saadetise säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside Juba sisaldub – VKS § 23. Sätte heitkoguste vähendamise näitajate kohta ning seotakse see toodanguga kooskõlas sisu tagamiseks on täiendamisel järgmiste normidega: Energiamajanduse korralduse a) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode, mis on ette nähtud seaduse paragrahvi 323 uute biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga lõigetega 101, 102 ja 103. taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse saadetise suurust ning sellega seotud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajaid, kohaldades ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi sisendina kasutatud tooraine massi suhet; b) kui toorainesaadetise töötlemise tulemuseks on mitu toodet, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohaldatakse iga toote suhtes eraldi ümberarvestustegurit ning kasutatakse eraldi massibilanssi. 3.Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe EnKS § 323 Juba sisaldub –VKS § 25 esitamine artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside lg 10 p 2 ja Samuti täiendati EnKS 3 heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele ning artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 lg 13 paragrahvi 32 lõikega 13 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise (jõustub 01.07.2023): (13) kriteeriumidele vastavuse kohta ning et ettevõtjad teeksid asjaomase liikmesriigi Biokütusest, vedelast nõudmisel kättesaadavaks teabe koostamisel kasutatud andmed. Liikmesriigid nõuavad, biokütusest ja biomasskütusest et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu toodetud taastuvenergia auditeerimise ning esitaksid tõendid auditi tegemise kohta. Selleks, et järgida artikli 29 osakaalu arvutamise lõike 6 punkti a ning artikli 29 lõike 7 punkti a, võib metsa biomassi esimese põhimõtete ja biomassi kogumispunktini kasutada esimese või teise poole auditit. Auditi käigus kontrollitakse, säästlikkuse nõuetele ja kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad, kriteeriumidele vastavuse sealjuures peab kontrollima, et materjale ei ole tahtlikult muudetud või äravisatud, nii et tõendamise ja käesoleva saadetis või selle osa muutuks jäätmeteks või jäägiks. Samuti hinnatakse auditi käigus paragrahvi lõikes 12 nimetatud proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust. teabe avaldamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse nii liidus toodetud kui ka EnKS § 323 Juba sisaldub – VKS § 24 lg 2-3 imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise lg 12 (määrus nr 20); VKS § 9 lg 3 p. päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning VKS-i reguleerimisala on ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste korral. Teave iga kütusetarnija biokütuste, kõikidele transpordis tarbimisse vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta lastud kütustele (VKS § 1 lg 1). tehakse tarbijatele kättesaadavaks käitajate, tarnijate või asjakohaste pädevate asutuste Kõik tarbimisse lastud veebisaitidel ja seda ajakohastatakse igal aastal. vedelkütused on Eestis imporditud. Lisaks sätte sisu imporditud kütuste kohta tagamiseks on täiendamisel Energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvi 323 uue lõikega 14 Liikmesriigid esitavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe kokkuvõtlikul Juba sisaldub –VKS § 24 lg 4 kujul komisjonile. Komisjon avaldab kõnealuse teabe kokkuvõtte määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e-aruandluse platvormil, säilitades samal ajal tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse. 4.Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikes riiklikes või rahvusvahelistes kavades, Ei Komisjoni haldusala millega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste või muude artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võetavate kütuste tootmise standardid, esitatakse täpsed andmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta artikli 25 lõike 2 ja artikli 29 lõike 10 kohaldamise eesmärgil, näidatakse vastavust artikli 27 lõikele 3 ning artikli 28 lõigetele 2 ja 4 või näidatakse, et biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste saadetised vastavad artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele vastavuse tõendamisel võivad ettevõtjad esitada vajalikud tõendid vahetult metsa hankimisala tasandil. Artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkti c alapunktis ii kohaldamisel võib komisjon tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu koostatud nimekirjadesse. Komisjon võib otsustada, et kõnealused kavad sisaldavad täpset teavet meetmete kohta, Ei Komisjoni haldusala mida on võetud pinnase, vee ja õhu kaitsmiseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks. 5.Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohased otsused vastu rakendusaktidega. Ei Komisjoni haldusala Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat. Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane Ei Komisjoni haldusala otsus, esitatakse igal aastal hiljemalt 30. aprillil komisjonile aruanne, mis käsitleb kõiki määruse (EL) 2018/1999 IX lisas esitatud punkte. Aruanne hõlmab eelmist kalendriaastat. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse üksnes nende vabatahtlike kavade suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud. Komisjon avaldab vabatahtlike kavade kohta koostatud aruanded määruse (EL) Ei Komisjoni haldusala 2018/1999 artiklis 28 osutatud e- aruandluse platvormil kas kokkuvõtlikul kujul või vajaduse korral tervikuna. 6.Liikmesriigid võivad koostada riiklikud kavad, et kontrollida muude kui bioloogilise Valikuline päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud ja artikli 28 lõike 5 kohastele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele kogu järelevalveahelas, hõlmates pädevaid riigiasutusi. Liikmesriik võib teavitada riiklikust kavast komisjoni. Komisjon annab riiklikule kavale Valikuline hinnangu eelisjärjekorras selleks, et hõlbustada biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse ning artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta lubatud muude kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele vastavuse kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Komisjon võib teha rakendusaktidega otsuse talle teatatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kui otsus on positiivne, ei keelduta käesoleva artikli kohaselt kehtestatud kavade Valikuline vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga seoses vastavuse kontrollimisega artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävenditele. 7.Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohaseid otsuseid vastu üksnes siis, kui Ei Komisjoni haldusala asjaomane kava vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele ning pakub piisavaid tagatisi, et materjale ei ole muudetud ega visatud ära tahtlikult selleks, et saadetisele või selle osale kohalduks IX lisa. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise mõõtmise kavad peavad vastama ka V või VI lisas sätestatud metodoloogilistele nõuetele. Artikli 29 lõike 3 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud suure bioloogilise mitmekesisusega alade puhul peavad selliste alade nimekirjad vastama piisavatele objektiivsusstandarditele, olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega ning nägema ette asjakohased edasikaebamismenetlused. Lõikes 4 osutatud vabatahtlike kavade kohta avaldatakse vähemalt kord aastas nende Komisjoni haldusala sõltumatuks auditeerimiseks kasutatavate sertifitseerimisasutuste nimekiri, näidates iga sertifitseerimisasutuse puhul, milline üksus või riiklik asutus on seda tunnustanud ja milline üksus või riiklik asutus teeb selle üle järelevalvet 8.Et tagada säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise Ei Komisjoni haldusala kriteeriumidele, samuti maakasutuse otsese ja kaudse muutuse vähese või suure riskiga biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid käsitlevatele sätetele vastavuse kontrollimine tõhusal ja ühtsel viisil, eelkõige pettuste ärahoidmiseks, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse üksikasjalikud rakendusnormid, sealhulgas nõuetekohased usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardid ning nõutakse kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Neis rakendusaktides pöörab komisjon erilist tähelepanu vajadusele minimeerida Ei Komisjoni haldusala halduskoormust. Rakendusaktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada lõike 4 kohased vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused kehtetuks, kui kõnealuste kavadega ei rakendata standardeid ettenähtud tähtaja jooksul. Kui liikmesriigil peaks tekkima kahtlus, et vabatahtlikku kava ei rakendata lõike 4 kohase otsuse aluseks olevate usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standardite kohaselt, uurib komisjon küsimust ja võtab asjakohaseid meetmeid. 9.Kui ettevõtja esitab tõendeid või andmeid, mis on saadud vastavalt kavale, mille suhtes Juba sisaldub meie on tehtud käesoleva artikli lõike 4 või 6 kohane otsus (vastavalt kõnealuse otsuse õigusruumis. ulatusele), ei nõua liikmesriik tarnijalt artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks täiendavate tõendite esitamist. Liikmesriikide pädevad asutused teevad järelevalvet selliste sertifitseerimisasutuste üle, Kehtib üldine EnKS § 33 kes teevad sõltumatut auditit vabatahtliku kava alusel. Sertifitseerimisasutused esitavad lõikega 4 kehtestatud pädevate asutuste taotluse korral kogu asjakohase teabe, mis on vajalik järelevalve järelevalvenorm, mis sätestab, tegemiseks, sealhulgas auditite täpse kuupäeva, kellaaja ja koha. Kui liikmesriigid et Keskkonnaameti pädevusse leiavad nõuetele mittevastavusi, teavitavad nad sellest viivitamata vabatahtlikku kava. kuulub riikliku järelevalve teostamine paragrahvis 323 sätestatud biomassi säästlikkuse kriteeriumite nõuete täitmise üle. Sätte sisu paremaks tagamiseks on kehtestamisel Energiamajanduse korralduse seaduse paragrahv 323 lõike 13 alusel määrus, kus kehtestatakse täpsemad nõuded järelevalve teostamiseks. Määruse eelnõus on sõnastatud järgnevalt: Paragrahv 2 terminites: “audit on tegevuste kogum, mis vastab üldtunnustatud akrediteeringu tingimustele, tagamaks ettevõtte tegevuse objektiivsuse ning vastavuse energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvis 323 toodud nõutud kriteeriumidele ja nõuetele.” Paragrahv 5 nõuded auditeerimisele: - Audiitorettevõtja peab olema tarneahelas osalevatest ettevõtjatest ja auditeeritavast tegevusest sõltumatu ning omama tunnustatud Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi (IAF) või Euroopa Akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) akrediteeringut. - Audiitorettevõtja peab olema akrediteeritud Rahvusvahelise Standardiorganisatsioon i (ISO) standardi 17065 kohaselt ja audiitor peab auditeerimise läbi viima vastavalt nimetatud standardis nõutud tingimustele või järgides vabatahtliku kava nõudeid. - Auditeerimisel nõutav teave. 10.Liikmesriigi taotluse korral, mis võib põhineda ettevõtja taotlusel, uurib komisjon Ei Komisjoni haldusala kogu kättesaadava tõendusmaterjali põhjal vastavust artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele seoses biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste allikaga ning artikli 25 lõikes 2 sätestatud ja selle kohaselt vastu võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miimimumlävenditele. Kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest ning kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud Ei Komisjoni haldusala kontrollimenetlusega otsustab komisjon rakendusaktidega, kas asjaomane liikmesriik võib: a) võtta kõnealusest allikast pärinevaid biokütuseid, vedelaid biokütuseid, biomasskütuseid ja artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta lubatud muid kütuseid arvesse artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel või b) erandina käesoleva artikli lõikest 9 nõuda, et biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste ja artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud lugeja arvutamisel arvesse võtta lubatud muude kütuste allika tarnija esitaks täiendavaid tõendeid kõnealustele säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miimimumlävenditele vastavuse kohta. Artikkel 31 1.Artikli 29 lõike 10 kohaldamisel arvutatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja Jah AÕKS § 120 lg 1 määrusesse. biomasskütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist ühel KeM haldusala. järgmistest viisidest: a) kui tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on biokütuste ja vedelate biokütuste jaoks sätestatud V lisa A või B osas ja biomasskütuste jaoks VI lisa A osas, kui kõnealuste biokütuste või vedelate biokütuste V lisa C osa punkti 7 ja biomasskütuste VI lisa B osa punkti 7 kohaselt arvutatav el- väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, kasutades nimetatud vaikeväärtust; b) kasutades V lisa C osas biokütuste ja vedelate biokütuste ning VI lisa B osas biomasskütuste jaoks sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust; c) kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa C osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada V lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul V lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi; d) kasutades väärtust, mis on arvutatud V lisa B osa punktis 1 esitatud valemite tegurite summana, milles mõne teguri puhul võib kasutada VI lisa C osa summeerimata vaikeväärtusi ning kõigi teiste tegurite puhul VI lisa B osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi. 2.Liikmesriigid võivad esitada komisjonile aruanded, mis sisaldavad teavet Valikuline põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tuleneva tüüpiliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta nende territooriumi aladel, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (1) kohaselt liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 2. või madalamale tasandile. Neile aruannetele lisatakse heitkoguste taseme arvutamiseks kasutatud meetodi ja andmeallikate kirjeldus. Nimetatud meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist. 3.Väljaspool liitu asuvate territooriumide puhul võidakse komisjonile esitada lõikes 2 Ei Komisjoni haldusala osutatud aruannetega samaväärsed aruanded, mille on koostanud pädevad asutused. 4.Komisjon võib rakendusaktidega otsustada, et käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud Ei Komisjoni haldusala aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada aruannetes nimetatud piirkondades põllumajandusliku biomassi lähteainete kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 29 lõike 10 kohaldamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kõnealuseid andmeid võib nimetatud otsuste kohaselt kasutada kasvatamisega seotud Ei Komisjoni haldusala summeerimata vaikeväärtuste asemel, mis on biokütuste ja vedelate biokütuste puhul esitatud V lisa D või E osas ning biomasskütuste puhul VI lisa C osas. 5.Komisjon vaatab V ja VI lisa läbi, et biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste Ei Komisjoni haldusala tootmise viiside väärtusi põhjendatud juhtudel lisada või muuta. Läbivaatamise käigus kaalutakse ka V lisa C osas ja VI lisa B osas sätestatud metoodika muutmist. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta asjakohasel juhul V või VI lisa, lisades vaikeväärtusi või muutes metoodikat. Kõigi V ja VI lisa vaikeväärtuste loetelus tehtavate kohanduste või lisamiste puhul: Ei Komisjoni haldusala a) kui teguri panus üldisesse heitkogusesse on väike, kui muutus on piiratud või kui tegelike väärtuste kindlakstegemine on väga kulukas või keerukas, on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsesside tüüpilised väärtused; b) kõikidel muudel juhtudel on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsessidega võrreldes konservatiivsed. 6.Komisjon võib V lisa C osa ja VI lisa B osa ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtta Ei Komisjoni haldusala vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid, sealhulgas määratlused, ümberarvutustegurid, arvutused haritava maa pealse ja aluse süsinikuvaru muutumisest põhjustatud iga-aastase kasvatamisest tuleneva heite või selle vähenemise kohta ning arvutused CO2 sidumise, süsinikusidujate asendamise ja CO2 geoloogilise säilitamise abil saavutatud heite vähenemise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 32 Käesoleva direktiivi artikli 29 lõike 3 teises lõigus, artikli 29 lõikes 8, artikli 30 lõike 5 Ei esimeses lõigus, lõike 6 teises lõigus ja lõike 8 esimeses lõigus, artikli 31 lõike 4 esimeses lõigus ja lõikes 6 osutatud rakendusaktid võtavad samuti täielikult arvesse sätteid, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ (1) artikliga 7a. Artikkel 33 1.Komisjon seirab liidus tarbitud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste Ei Komisjoni haldusala päritolu ning liidus ja peamistes kolmandates tarnijariikides nende tootmisest, sealhulgas põllumaaks muutmisest, maakasutusele avalduvat mõju. Seire põhineb määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3, 17 ja 20 kohastel liikmesriikide lõimitud riiklikel energia- ja kliimakavadel ning vastavatel eduaruannetel ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel asjakohastel andmetel. Komisjon seirab ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduga kindlustatusele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju. 2.Komisjon peab kolmandate riikide ning biokütuste, vedelate biokütuste ja Ei Komisjoni haldusala biomasskütuste tootja- ja tarbijaorganisatsioonidega ning kodanikuühiskonnaga dialoogi ning vahetab teavet seoses käesoleva direktiivi kohaste biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid käsitlevate meetmete üldise rakendamisega. Komisjon pöörab sellega seoses erilist tähelepanu mõjule, mida biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine võib avaldada toiduainete hindadele. 3.Kui see on kohane, esitab komisjon 2026. aastal seadusandliku ettepaneku taastuvatest Ei Komisjoni haldusala energiaallikatest toodetud energia edendamise õigusraamistiku kohta 2030. aasta järgseks perioodiks. Kõnealuses ettepanekus võetakse arvesse käesoleva direktiivi rakendamisel saadud Ei Komisjoni haldusala kogemusi, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume, ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga seotud tehnoloogilist arengut. 4.Komisjon avaldab 2032. aastal aruande, milles vaadatakse läbi käesoleva direktiivi Ei Komisjoni haldusala kohaldamine. Artikkel 34 1.Komisjoni abistab energialiidu komitee, mis on loodud määruse (EL) 2018/1999 artikli Ei Komisjoni haldusala 44 kohaselt. 2.Olenemata lõikest 1, abistab biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste Komisjoni haldusala jätkusuutlikkusega seotud küsimustes komisjoni biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jätkusuutlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Komisjoni haldusala Artikkel 35 1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis Ei Komisjoni haldusala sätestatud tingimustel. 2.Artikli 8 lõike 3 teises lõigus, artikli 25 lõike 2 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas Ei Komisjoni haldusala ja viiendas lõigus, artikli 27 lõike 1 punktis c ja lõike 3 seitsmendas lõigus, artikli 28 lõikes 5 ja lõike 6 teises lõigus ning artikli 31 lõike 5 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 24. detsembrist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3.Artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte Ei Komisjoni haldusala antakse komisjonile kaheks aastaks alates 24. detsembrist 2018. 4.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus, artikli 8 lõike Ei Komisjoni haldusala 3 teises lõigus, artikli 25 lõike 2 teises lõigus, artikli 26 lõike 2 neljandas ja viiendas lõigus, artikli 27 lõike 1 punktis c ja lõike 3 seitsmendas lõigus, artikli 28 lõikes 5 ja lõike 6 teises lõigus ning artikli 31 lõike 5 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 5.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli Ei Komisjoni haldusala 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 6.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal Ei Komisjoni haldusala teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 7.Artikli 7 lõike 3 viienda lõigu, artikli 8 lõike 3 teise lõigu, artikli 25 lõike 2 teise lõigu, Ei Komisjoni haldusala artikli 26 lõike 2 neljanda ja viienda lõigu, artikli 27 lõike 1 punkti c ja lõike 3 seitsmenda lõigu, artikli 28 lõike 5 ja lõike 6 teise lõigu ning artikli 31 lõike 5 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 36 1.Liikmesriigid jõustavad artiklite 2–13, 15–31 ja 37 ning II, III ja V–IX lisa järgimiseks Jah Vastu võetud mai 2022. vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juunil 2021. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel Jah nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas Jah Esitatud Euroopa Komisjonile nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 37 Direktiiv 2009/28/EÜ, mida on muudetud X lisa A osas osutatud direktiividega, Ei Sätte rakendamine ei kuulu tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2021, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, liikmesriigi pädevusse, mis on seotud X lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja liikmesriikidel puudub õiguslik kohaldamise tähtpäevadega, ning ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi 2020. kohustus rakendada sätet. aastal, mis on sätestatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikes 1 ja I lisa A osas Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile Ei Sätte rakendamine ei kuulu ning neid loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile. liikmesriigi pädevusse, liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. Artikkel 38 Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Ei Sätte rakendamine ei kuulu Teatajas. liikmesriigi pädevusse, liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet. Artikkel 39 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele Ei Sätte rakendamine ei kuulu liikmesriigi pädevusse, liikmesriikidel puudub õiguslik kohustus rakendada sätet.

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →