Kiri

Nimekirja alusel Meie 5.07.2023 nr 2-1/80102/3 Teavitus auditi lõpetamise kohta Riigikontroll alustas 2022. aasta II kvartalis auditit „Riigi toetused ning nende haldus ettevõttepõhiselt" (Riigikontrolli 21.06.2022 kiri nr 2-2/80102/11). Ülevaate eesmärk oli vaadelda, kui palju ja milliseid toetusi on riik viimastel aastatel ettevõtetele suunanud, samuti analüüsida, kuidas on toetatud ettevõtetel läinud. Teavitame, et audititoimingud on lõppenud. Oleme otsustanud, et auditi tulemusena me hinnanguid ega soovitusi auditeeritute kohta ei anna ja auditiaruannet ei koosta. Riigikontroll koostas töö tulemusel märgukirja rahandusministrile (lisatud). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Loite peakontrolör Lisa: 1 Teavituskirja adressaadid 2 Märgukiri rahandusministrile Märt Loite [email protected] Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056.  Lisa 1 Teavituskirja adressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Tallinna Linnavalitsus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Töötukassa Maaelu Edendamise Sihtasutus Sihtasutus Eesti Filmi Instituut Eesti Kultuurkapital Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet SA Eesti Teadusagentuur Elering AS  Mart Võrklaev Meie 5.07.2023 nr 2-1/80102/2 Rahandusministeerium Probleemid ettevõtete rahalise toetamise andmestiku terviklikkuse ja kasutatavusega Austatud rahandusminister Riik on aastate jooksul toetanud avaliku rahaga ühel või teisel eesmärgil paljusid ettevõtteid, viimastel aastatel on toetused olnud fookuses seoses COVID-19-pandeemia ja selle tagajärgede leevendamisega. Nende pandeemia-aegsete toetuste kohta on Riigikontroll teinud ka mitmeid ülevaateid ja analüüse.1 Et ettevõtete toetamine pole aga vaid erandlik COVID-19-aegne nähtus, asus Riigikontroll 2022. aasta sügisel ette valmistama laiemat tagasisidet andvat analüüsi 2 selle kohta, milline on olnud riigi antud toetuste mõju ettevõtete käekäigule ja seeläbi ühele või teisele majandussektorile ehk mida ja mil viisil maksumaksjate rahaga ettevõtete toetamine ühiskonnale majanduse eri osade arengu ja muude sotsiaalmajanduslike mõjudena tagasi on toonud. Selle analüüsi tegemiseks oli vaja kõigepealt välja selgitada, kui palju ja millisel eesmärgil on riik viimase 10 aasta jooksul rahaliselt Eesti ettevõtteid toetanud. Kahjuks tuli Riigikontrollil tõdeda, et praegu ei ole võimalik mõistliku aja- ja ressursikuluga kavandatud analüüsi teha ning auditiaruannet koostada, sest selle eelduseks olevat terviklikku ja tõest andmestikku, kellele, millistest allikatest ja kui palju on abi eraldatud, polnud puuduste tõttu ettevõtete toetamise andmetes võimalik koostada. Riigikontroll loodab teema juurde naasta niipea, kui andmete kvaliteet seda võimaldab. Palun Teid kui eelarvepoliitika, majandusanalüüsi ja riigiabi eest vastutavat ministrit pöörata tähelepanu praktilistele kitsaskohtadele, mis takistavad ettevõtete toetuste kujundajatel ning rakendajatel olla kursis sellega, kellele, millisest allikast ja millises mahus toetusi juba antud on. Praegune olukord pärsib läbimõeldud ja läbipaistvat ettevõtete toetamist. Riigikontrollile nähtub, et riik on viimase 10 aastaga andnud kümnete eri asutuste 3 kaudu enam kui 36 000 Eesti ettevõttele rohkem kui 4 miljardit eurot, kuid jätnud andmete puudulikkuse ja toetusandjate vähese koostöö tõttu kasutamata selle majanduspoliitika 1 Vt näiteks „Ülevaade ettevõtete toetamisest COVID-19-kriisi ajal“ (2021), selle analüüsi detailsemad tulemused on interaktiivsete joonistena avaldatud Riigikontrolli veebilehel; „Lühiülevaade Maaelu Edendamise Sihtasutuse kriisimeetmete elluviimisest“ (2020); „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“ (2021); „KredExi erakorralised meetmed ettevõtetele koroonakriisi mõju leevendamiseks“ (2020); „Ülevaade Vabariigi Valitsuse erakorralise COVID-19-reservi kasutamisest 31.07.2020. aasta seisuga“ (2020). 2 Riigikontrolli tööplaanis on ülevaade pealkirjaga „Riigi toetused ning nende haldus ettevõttepõhiselt“. Riigikontroll keskendus oma analüüsis äriühingutele, ehkki riik toetab ka teisi organisatsioone ja füüsilisi isikuid. 3 Kõige rohkem on analüüsitud perioodil andnud ettevõtetele toetusi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, riigile kuuluv äriühing AS Elering, Eesti Töötukassa ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056. hoova täieliku potentsiaali. Riik saaks anda ettevõtetele soovi korral hoogu palju täpsemalt (innustada sektoreid erinevalt, tiivustada tulutoovaid tegevusi, stimuleerida soovitud tulemusi), kui toetuspoliitika kujundajate käsutuses oleks terviklikum ja usaldusväärsem info senise abi ning selle mõju kohta. Täpsemalt on peamised probleemid, mis on seotud ettevõtete toetamise andmetega, järgmised: 1. Riigikontroll tuvastas riigiabi registri4 kui toetuste keskse infosüsteemi abil ligi 50 riigiasutust, sihtasutust, ametit, riigi äriühingut, kohaliku omavalitsuse asutust jm avaliku sektori üksust, kes on ettevõtete toetamiseks raha jaganud, kuid kelle andmed antud toetuste kohta ei ole täielikud ega usaldusväärsed, sest abi andjad kasutavad raha jagamise üle arvepidamiseks erinevaid printsiipe. Osa toetusandjaid esitab riigiabi registrisse vaid ettevõtetele määratud toetussummad, teised aga kajastavad ka tegelikud väljamaksed. Samuti ei korrigeerita sageli andmeid tagantjärele tegelikkusele vastavaks, näiteks tagasinõuete ja -maksete korral. 2. Ettevõtteid toetavaid asutusi on ilmselt rohkem, kuid nende hulk ei ole teada, sest kõik toetusandjad ei esita andmeid riigiabi registrisse. Näiteks ei pruugi olla tõene registri info, et viimase 10 aastaga on ettevõtteid toetanud vaid väiksem osa kohalikest omavalitsustest. Riigikontrollile nähtus, et riigiabi registrit ei täideta muu hulgas vähese teadlikkuse tõttu: toetusandjad ei ole kursis, et andmed toetuste kohta tuleb üldse kuhugi saata. Osa toetuste andjaid tõdes ka, et nad ei tea, kui järjepidevalt ja mille alusel andmeid riigiabi registrile esitada. 3. Toetusandmete sisestamine riigiabi registrisse on veaohtlik ning koormav nii abi andjale kui ka registri vastutavale töötlejale Rahandusministeeriumile. Andmete liikumine toetusandja ja registri vastutava töötleja vahel ei ole valdavalt automatiseeritud ning toimub käsitööna, mis on aja- ja töömahukas ning võib kaasa tuua eksimusi andmetega ümberkäimisel ja ebatäpsusi registris. 4. Lisaks riigiabi registri puuduste kõrvaldamisele tuleb mõelda, kuidas luua riigilt ettevõtetele antavatest toetustest täielikku pilti, sest ka riigiabi registri puuduste likvideerimise korral ei oleks sinna koondatud kõik toetusandmed. Riigiabi reeglite põhjal jäävad riigiabi registrist välja mitmed toetusvaldkonnad, mille meetmetest ettevõtted raha saavad; toetuse andjatel endil on aga info kogumisel erinevad eesmärgid ning talletamiseks erinevad süsteemid. Vajadust teabevahetuse süsteemseks korraldamiseks ei ole seni nähtud. 4.1. Keskne riigiabi register ei olegi mõeldud instrumendina, mis koondaks ettevõtete toetuste andmed, et riik saaks nende põhjal kujundada täpsemaid ja mõjusamaid toetusmeetmeid. Riigiabi register on loodud eelkõige Euroopa Liidu reeglite järgi antud riigiabi kohta Euroopa Komisjonile raporteerimiseks ja vähese tähtsusega abi arvestamiseks. 4.2. Riigiabi registrist jäävad välja toetused erandina käsitletavatele valdkondadele nagu põllumajandus, kalandus, metsandus ja transport, sh näiteks vaadeldud perioodil pea kolmandik Keskkonnainvesteeringute Keskuse antud toetusi. 4.3. Iga toetusandja koondab toetusinfo oma vajadustest ja äranägemisest lähtuvalt erineval kujul, milleks võivad olla näiteks kliendihaldussüsteem, raamatupidamis- andmed ja vabas vormis Exceli-tabelid. Mõnel juhul sisaldavad toetuste infot vaid asjaomase ministri käskkirjad ja määrused, mis on kohati kättesaadavad dokumendihaldussüsteemis PDF-failidena. 4.4. Osa riigiabi registris kajastatud toetusi ei sisaldu omakorda toetust andnud asutuse infosüsteemides või ei ole raamatupidamisandmetest väljavõetavad: näiteks maksusoodustused või osutatud teenused, kus raha toetuse andja ja saaja vahel ei liigu. Samas käsitleb sellise soodustuse/teenuse mõju rahalise toetusena Euroopa Liidu riigiabi reeglistik. 4 Täieliku nimega riigiabi ja vähese tähtsusega abi register. Loe riigiabi kohta ja vaata registri põhimäärust. -2- Riigikontroll soovitab Teil kui rahandusministril koostöös asjaomaste ministritega leida andmete kogumise ja kasutamisega seotud kitsaskohtadele lahendused, et ettevõtetele suunatud toetuste kujundajatel ning rakendajatel oleksid paremad võimalused olla kursis, kellele, millistest allikatest ja kui palju on abi eraldatud; et jagada rahalist tuge läbipaistvalt ja kaalutletult ning veenduda eraldatud toetuse kasus nii ettevõtetele kui ka riigile. Riigilt ettevõtetele suunatud toetuste tervikinfo koondamine ja analüüs, sh ülevaate omamine välistoetuste ja riigisisese raha rollist abi andmisel, soodustab Riigikontrolli arvates ka Euroopa Liidu toetuste kavakindlat ja mõjusat rakendamist. Märgukiri on edastatud teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Tallinna Linnavalitsusele, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Töötukassale, Maaelu Edendamise Sihtasutusele, Sihtasutus Eesti Filmi Instituudile, Eesti Kultuurkapitalile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ametile, SA Eesti Teadusagentuurile ja Elering AS-ile. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Loite peakontrolör -3-