Kiri

Saatja: Maris Saarsalu <[email protected]> Saadetud: 30.06.2023 18:26 Adressaat: <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Jaak Rand <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Maris Saarsalu <[email protected]> Teema: Kinnisvaramaakleri kutsestandardite arvamusküsitlus Manused: image001.jpg; Lisa 4 EKMK Heade Tavade Koodeks.docx; Kinnisvaramaakler B- osa_30.06.2023.xlsx; Kinnisvaramaakler, tase 5_30.06.2023.docx; Lisa 1 Teadmised_30.06.2023.docx; Lisa 2 Keelte oskustasemete kirjeldused_KS lisa.pdf; Lisa 3 Digioskuste Enesehindamise skaala.pdf; Kinnisvaramaakler tase 6_30.06.2023.docx Lugupeetud valdkonna asjatundjad Saadan teile töörühma töö tulemusena valminud kinnisvaramaakler, tase 6 ja kinnisvara vanemmaakler, tase 7 uuendatud kutsestandardite kavandid, mille kirja manusest. Lisan ka kutse andmise korra, mille muudatused on vajalik kinnitada kutsestandardite kinnitamisel. Arvamusküsitlus Arvamusküsitluse eesmärk on tutvustada kutsestandardIte kavandeid huvirühmadele ning saada tagasisidet, mida arvestada kutsestandardite lõppkavandite juures. Kutsestandard Kutsestandardi eesmärk on kirjeldada selgeid ja asjakohaseid nõudeid kutseala töötajatele. KS koosneb kolmest osast: A-osa kirjeldab tööd, B-osas on toodud töö tegemiseks vajalikud kompetentsusnõuded ning C-osas on esitatud kutsestandardi koostamise ja kinnitamisega seotud info. Palume tutvuda kutsestandardite kavanditega ning vajadusel teha parandusettepanekuid. Märkused ja ettepanekud märkida saadetud kutsestandardis iga osa all olevasse selleks loodud lahtrisse. Arvamuse esitamisel palume keskenduda järgmistele küsimustele: 1) Kas kutsestandardi A-osas toodud kutsekirjeldus iseloomustab maakleri kutset asjakohaselt ja terviklikult 2) Kas kutsestandardi A-osas esitatud tööosad on asjakohased ja piisavad, arvestades töö nõudmisi praegu ja lähitulevikus 3) Kas kutsestandardi B-osas toodud kompetentsid asjakohased ja kas need on kirjeldatud arusaadavalt 4) Kas kutsestandard on loogiliselt struktureeritud 5) Muud tähelepanekud, kommentaarid ja ettepanekud Kutsestandardit koos ettepanekutega ootame 15.08.2023 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile SA Kutsekoda, Mustamäe tee 16, Tallinn 10617.  Kutsestandardite lõplikud kavandid esitatakse kinnitamiseks Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogule sügisesel korralisel arutelul. Kutsestandardites kinnisvaramaakler, tase 6 ja kinnisvara vanemmaakler, tase 7 tehtud peamised muudatused 1. Ajakohastati ja parendati töökirjeldust ning regulatsioonide osa. 2. Sõnastati tulevikuoskused, lähtudes valdkonna arengutrendist. 3. Sõnastati üldoskused, tuginedes Kutsekoja koostatud oskuste registrile. 4. Kutsestandardisse on lisatud seni kutse andmise korras olnud kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel, lähtudes kutsestandardi muutunud juhendist. Kutsestandardite kinnitamisel eemaldatakse need kutse andmise korrast. 5. Kompetentside tegevusnäitajad on parendatud ja kirjeldatud lähtudes praktikas toimuvast tegevusest. Lugupidamisega Maris Saarsalu Kutsesüsteemi suunajuht – kutsenõukogu koordinaator SA Kutsekoda +372 51 69 709 KUTSESTANDARD K innisvara vanemmaakler, tase 5 Kutsestandard on dokument , milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku ( EKR ) tase Kinnisvaramaakler, tase 5 5 A-osa TÖÖ KIRJELDUS A.1 . Töö kirjeldus Kinnisvaramaakler on isik, kes tegutseb maaklerina kinnisvaratehingutes ja kinnisvaraga kliendi nimel või vahendajana. Kinnisvaramaakler vahendab kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid, kogub ja analüüsib selleks vajalikku turuinformatsiooni, annab kinnisvaraga seonduvaid konsultatsioone, turundab objekti ning aitab ette valmistada lepingute sõlmimist või osundab lepingu sõlmimise võimalusele. Maakler tegutseb iseseisvalt või meeskonnas ja vastutab oma tegevuse eest. Maaklerid juhinduvad oma töös kehtivatest õigusaktidest, EVS-EN 15733 standardist ja kinnisvaramaaklerite kutsetegevuse headest tavadest (Lisa 4 – Eesti kinnisvaramaaklerite head tavad). Kinnisvaramaakler on teenuse osutaja, kes on iseseisva otsustuspädevusega ja seeläbi vaba oma tööaja korraldamises. Sõltuvalt kokkulepetest kliendiga võib töö toimuda ka väljaspool tavapärast tööaega ning puhkepäevadel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objektide eripärast. Kuna töö on liikuva iseloomuga, siis tööaja tõhusamaks kasutamiseks on mõistlik kasutada autot. Vajaliku informatsiooni hankimiseks, salvestamiseks ja vahendamiseks kasutab maakler peamiselt arvutit, kontoritarkvara ja infosüsteeme, telefoni ning fotokaamerat. Maakleri töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel vahendatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Kinnisvaramaakleri kutsealal on kutsestandardid kirjeldatud kahel tasemel: Kinnisvaramaakler, tase 5 Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 Kinnisvaramaakler, tase 5 tegutseb üldjuhul iseseisvalt ja vastutab oma tegevuse eest, aga võib töötada ka meeskonna liikmena. Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 on pikaajalise töökogemusega spetsialist kes tegutseb üldjuhul iseseisvalt, aga võib juhtida ka arendusprojektide ning muude kinnisvaraga seotud ostu-, müügi-, rendi- või üüriprojektide meeskondade tegevust. Suuremate projektide puhul juhib ja juhendab selle taseme maakler teiste kinnisvaramaaklerite ja arendusprojekti meeskonda kuuluvate spetsialistide tööd ning võtab vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 tegeleb ka esmaste kinnisvarainvesteeringute ja nende juhtimise alase nõustamisega. Kinnisvaramaakleri edukaks tööks vajalikud olulised teadmised on toodud kutsestandardi lisas 1. A. 2 . Tööosad A. 2 .1 . Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine A. 2 .2 . Teenuse turundamine A.2.3. Läbirääkimiste pidamine, objekti ülevaatamine ja käsunduslepingu sõlmimine A.2.4. Objekti turundamine A.2.5. Tehingu korraldamine ja vormistamine A.3 . Kutsealane ettevalmistus 5. taseme kinnisvaramaakleril on kas a) erialane kutseharidus või b) keskharidus ja erialane töökogemus. A.4 . Enamlevinud ametinimetused Maakler, kinnisvaramaakler, nooremmaakler, kutseline maakler, kinnisvara konsultant A.5. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks Õigusaktides ei ole sätestatud kutsetunnistuse nõuet maaklerina töötamiseks. A .6. Tulevikuoskused Kinnisvaramaakleri töö on olnud ja jääb oluliseks ametiks ka tulevikus. Sarnaselt teistele sektoritele mõjutab Euroopa roheline kokkulepe, eesmärgiga muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, ka kinnisvaraturgu ja seeläbi maaklerite tööd. Arvestades juba täna suurenenud ning tulevikus tõenäoliselt enam suurenevat nõudlust roheliste ja energiatõhusate kinnisvaralahenduste järele, peab maakler olema kursis keskkonnasõbralike lahendustega. Tehnoloogia kiire areng, sh virtuaalne reaalsus, 3D-tuurid ja tehisintellekti abil töötavad süsteemid võimaldavad klientidel kinnisvaraobjekte mugavalt vaadata ning analüüsida, kuid teiselt poolt suurendavad konkurentsi. Uute tehnoloogiate (nende tugevuste ja nõrkuste) väga hea tundmine ja nende (loominguline) oskuslik kasutamine võimaldab pakkuda unikaalset ja kliendi ootustele vastavat maakleri teenust ning luua konkurentsieelist. Et tulla toime muutustega ja olla konkurentsivõimeline, peab maakler järjepidevalt tegelema enese arendamise ning täiendamisega. Ettepanekud A-osa kohta B-osa KOMPETENTSUSNÕUDED B. 1 . Kutse struktuur Kinnisvaramaakler, tase 5 k utse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Kvalifikatsiooninõud ed kutse taotlemisel, kutse taastõendamisel N õuded taotlemisel T öömaailma taotlejale V ähemalt keskharidus V ähemalt 2-aastane pidev erialane töökogemus kinnisvaravahenduse valdkonnas K utseõppe lõpetajale erialase kutseõppe õppekava täies mahus (sh praktika) läbimine. N õuded taastõendamisel VARIANT I K innisvaramaakler tase 5 kutse Vähemalt 2 aasta ne töökogemus viimase 5 aasta jooksul kinnisvara valdkonnas VARIANT II K innisvaramaakler tase 5 kutse, mis on saadud taastõendamise alusel V ähemalt 2 aasta ne töökogemus viimase 5 aasta jooksul kinnisvaravahenduse valdkonnas E rialase tööga seotud täiendkoolitus ed , mis vastavad kutsestandardi kinnisvaramaakler tase 5 kompetentsidele (soovitavalt juriidika , majanduse, müügi, turunduse, projektijuhtimise, klienditeeninduse vms vallast), mahus vähemalt 60 akadeemilist tundi ja mis on läbitud viimase 2 aasta jooksul Kutse andmise korraldus on reguleeritud kinnisvaramaakleri kutsete kutse andmise korras. Ettepanekud kutse struktuuri kohta B. 2 . Kinnisvaramaakler, tase 5 , üldoskused Mõtlemisoskus 1. Analüütiline mõtlemine - kasutab mõtlemisel loogikat ja süsteemset arutlust, et näha nähtuste vahelisi suhteid, teha järeldusi, tuvastada alternatiivsete lahenduste tugevad ja nõrgad küljed ning leida probleemide võimalikud lahendamise viisid. 2. Kriitiline mõtlemine - kahtleb nähtuste vaheliste seoste loogilisuses, paikapidavuses ja toimivuses. 3. Probleemidega tegelemine - tuvastab ja sõnastab tekkida võivad ning juba tekkinud probleemid. Hindab võimalusi ja strateegiaid probleemidele lahenduse leidmiseks. Pakub välja parima tegutsemisviisi nende lahendamiseks. 4. Õppimisoskus - analüüsib oma teadmisi ja oskusi, määratleb koolitusvajaduse ja leiab võimalusi oma arengueesmärkide saavutamiseks, osaledes erialaüritustel, koolitustel, kutseühingute tegevuses ning lugedes erialakirjandust. 5. Ruumiline mõtlemine - kasutab objektide staatilist ning muutuvat asukoha- ja ruumiinfot ning kahemõõtmelist kujutist. 6. Matemaatiline kirjaoskus - kasutab asjakohaseid matemaatilisi põhimõtteid, mõisteid, protsesse ja meetodeid. 7. Investeeringute analüüsimine - analüüsib kinnisvara investeeringutega seotud riske ja võimalusi. 8. Väärtustest lähtumine - juhindub oma töös ja kutsealases tegevuses heast tavast, üldtunnustatud ja tööalastest eetikanõuetest. Enesejuhtimisoskus 9. Juhistest ja nõuetest lähtumine - järgib tööd tehes asjakohaseid standardeid, õigusakte juhiseid, nõudeid, eeskirju jmt. 10. Kohanemisoskus - tuleb probleemideta toime mitmesuguse varieeruvusega. Reageerib muutustele ja ootamatustele adekvaatselt ja asjalikult. 11. Pinge talumine - säilitab keerukates olukordades rahu ega kaota enesekontrolli. 12. Enda aja juhtimine - planeerib ja koordineerib ise oma tegevust, paneb paika ajakava ning peab kinni kokkulepitud tööplaanist ja tähtaegadest. 13. Tervist säästev tegutsemine - järgib töötervishoiu ja ohutusnõudeid, kasutades töö tegemist soodustavaid ning enda ja teiste tervist säästvaid tööviise, asendeid, vahendeid ja võtteid. 14. Vastutuse võtmine - seostab oma tegevust võimalike tagajärgedega ning on valmis ja võimeline tulemustest aru andma. Suhtlemisoskus 15. Usaldusliku suhte loomine - suhtleb inimestega, väljendades oma kavatsusi ausalt, selgelt ning erapooletult ja säilitades konfidentsiaalsuse. 16. Argumenteerimine - põhjendab oma väite tõepärasust teiste väidete, selgituste ja järelduste abil. 17. Meeskonnatöö tegemine - teeb ühiste eesmärkide nimel tõhusat koostööd, mõistes oma ja kolleegide rolli meeskonnas ning käitudes usaldusväärselt ja koostööd soodustavalt. 18. Teabe esitamine - esitab selgelt asjakohast teavet suuliselt, kirjalikult või visuaalselt. 19. Keeleoskus - sõnastab oma tööülesannete täitmisega seotud mõtteid terminoloogiliselt korrektses eesti keeles tasemel C1 (Lisa 2 – keelte oskustasemete kirjeldused). 20. Digitaalne kirjaoskus - kasutab oma igapäevatöös arvutit infotöötluse, kommunikatsiooni, ohutuse ja probleemilahenduse osas iseseisva kasutaja tasemel ning sisuloome osas algaja tasemel (Lisa 3 – digipädevuste enesehindamise skaala DigComp ). Ettepanekud üldoskuste kohta B. 3 . Kompetentsid KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID B. 3 . 1 . Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine EKR tase 5 Tegevusnäitajad Uurib ja kogub oma tegevus valdkonnas ning tööpiirkonnas teostatud tehingute andmeid, kasutades selleks avalikke andmebaase ja muid infoallikaid (nt internet, trükimeedia, andmebaasid, kolleegid, kinnisvarahindajad, kinnisvaraomanikud, kinnisvarafirmad jne). Uurib ja kogub oma valdkonna ja tööpiirkonna müügi-, üüri- ja rendipakkumisi ning hinnatrende, kasutades selleks erinevaid infoallikaid (nt internet, trükimeedia, andmebaasid, kolleegid, kinnisvarahindajad, kinnisvaraomanikud, kinnisvarafirmad jne). Selgitab välja võrdluskõlbuliku informatsiooni, süstematiseerib selle ja sisestab andmebaasi. Analüüsib kogutud informatsiooni ja teeb selle baasil järeldused konkreetse teenuse osutamiseks. Vajadusel konsulteerib kogenuma kolleegiga. B. 3 . 2 . Teenuse turundamine EKR tase 5 Tegevusnäitajad Määratleb enda tegevusvaldkonnast ja - töö piirkonnast lähtuvalt teenuse sihtgrupi. Töötab sihtgrupist lähtudes välja optimaalse turundusplaani ning valib sobivad turunduskanalid. Teavitab valitud sihtgruppi eesmärgiga tutvustada enda pakutavat teenust ja selgitada välja sihtgrupi soove ja vajadusi. Valib sihtgrupist välja potentsiaalsed kliendid, kellega asuda läbirääkimistesse. B. 3 . 3 . Läbirääkimiste pidamine, objekti ülevaatamine ja käsunduslepingu sõlmimine EKR tase 5 Tegevusnäitajad Peab potentsiaalse kliendiga läbirääkimisi maaklerilepingu sõlmimiseks, täpsustades lepingu sõlmimiseks vajalikke asjaolusid. Täidab kohustatud isikuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ja muudest seadustest tulenevaid tulenevaid kohustusi ja hoolsusmeetmeid. Kontrollib objekti omandiõigust avalikest registritest. Kontrollib kliendi esindusõiguse olemasolu. Tutvub kliendi esitatud objekti omandamise algdokumentidega. Fikseerib kohapeal vaadeldes objekti koosseisu, suuruse ja seisukorra. Hindab objekti vastavust selle kohta avaldatud andmetele, mh päraldiseks olevates dokumentides ja registrites avaldatud andmetele. Soovitab vajadusel ehitise või selle eriosade õigusliku ja tehnilise auditi tellimist. Kontrollib objekti kohta käivaid piiranguid, kitsendusi, servituute ja koormatisi avalikest registritest ning tuginedes kliendi ütlustele. Kogub informatsiooni objekti lähipiirkonna ehitusõigust reguleerivate kehtivate planeeringute kohta ning selgitab välja ja kontrollib ehitusõiguse ulatust ning tuleviku arenguvõimalusi kehtivate planeeringute alusel. Kogub informatsiooni objekti ümbrusesse jääva hoonestuse ja haljastuse seisukorra kohta. Kogub informatsiooni objekti lähipiirkonna taristu kohta, kasutades avalikke registreid, kehtivaid planeeringuid ja visuaalset vaatlust. Selgitab potentsiaalsele kliendile läbirääkimiste käigus hetke turusituatsiooni ja hinnatrende ning lepib kokku vahendatava objekti alghinnas. Tutvustab maaklerilepinguga kaasnevaid õigusi, kohustusi ja volitusi ning teavitab klienti tehinguks vajalikest dokumentidest ja teabest. Kirjeldab üksikasjalikult maakleriteenuse etappe, sisu ja tulemust. Selgitab maakleritasu suuruse ja selle arvestamise põhimõtteid vastavalt väljakujunenud tavadele, samuti teenusega seotud muid kulutusi ja riske. Vormistab ja esitab kliendile lõpliku pakkumise. Sobivuse korral sõlmib maaklerilepingu. B.3.4 . Objekti turundamine EKR tase 5 Tegevusnäitajad Määratleb objekti sihtgrupi ning planeerib lähtuvalt sellest edasise tegevuse: koostab turundusplaani ning valib välja sobivad turunduskanalid. Korraldab objekti turundusplaanist lähtuvalt turundusmaterjalide koostamise (sh sõnumi koostamine; objekti pildistamine; reklaammaterjalide kujundamine, trükkimine; plakatite, makettide jne valmistamine). Sisestab ja edastab koostatud materjalid väljavalitud reklaamikanalitesse. Vajadusel korraldab kliendiüritusi ja -kampaaniaid, uuendab materjale. Annab objektist huvitatud isikule ülevaate või tutvustab objekti kohapeal, teavitades potentsiaalset huvitatud isikut kõigist temale teadaolevatest objekti puudutavatest asjaoludest. Vajadusel kogub ja edastab objekti kohta täpsustavat lisateavet. Tutvustab tehingu osapooltele tehingu vormistamise protsessi, õiguslikke tagajärgi ja tingimusi, sh rahalised kohustused, valduse üleandmine, objekti koosseis, toimingute tähtajad jne. Esitab käsundiandjale kokku lepitud sagedusega ja viisil teavet käsundi täitmise kohta. Vajadusel nõustab käsundiandjat edaspidiste tegevuste osas. B. 3 . 5 . Tehingu korraldamine ja vormistamine EKR tase 6 Tegevusnäitajad Korraldab läbirääkimised tehingu osapoolte vahel, täpsustamaks tehingu tingimusi ja asjaolusid. Kontrollib ja täpsustab osapooli (vajadusel nende esindusõigust kinnitavaid dokumente), nende arusaamist tehingu tingimustest ning rahalistest võimalustest. Vajadusel osaleb pakkumuse ja nõustumuse protsessis, protokollib osapoolte seisukohad ning kokkulepped. Valmistab ette ja koondab kokku tehinguks vajaliku dokumentatsiooni. Notariaalse tehingu korral edastab notaribüroole ning tehinguga seotud osapooltele tehinguga seotud info ja vajadusel ka dokumendid või nende koopiad. Kooskõlastab lepingu sõlmimise koha ja aja. Korraldab lepingu projekti koostamise või koostab ise lepingu, edastab selle osapooltele ning lepingu sõlmimise. Vajadusel viibib lepingu sõlmimise juures. Valmistab ette üleandmise-vastuvõtmise akti. Korraldab valduse ja kinnisasja päraldiste üleandmise. Vajadusel viibib objektil üleandmise juures. Vormistab tehingu lõpule viimise tulenevalt käsunduslepingus sätestatud tingimustest, sh edastab käsundi täitmise jooksul kogutud kuludokumendid, arved ja muu tehinguga seotud dokumentatsiooni asjakohastele osapooltele. Arhiveerib tehinguga seotud andmed ja dokumentatsiooni, lähtudes õigusaktides toodud nõuetest. Ettepanekud kohustuslike kompetentside kohta C -osa ÜLDTEAVE JA LISAD C.1 . Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile Kutsestandardi tähis kutseregistris Täidab kutseregistri töötaja Kutsestandardi koostajad Aare Kruuser Tallinna Ülikool; EKMK Hindamiskomisjoni liige Aivar Roosik Kinnisvaraekspert OÜ Kaido Kaljuste Ruum24 OÜ Annely Sermat Karja Kinnisvara OÜ; Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda MTÜ A rdo Lepp Kinnisvaraekspert OÜ Katrin Kuusmaa Domus Kinnisvara Vahendus OÜ Peeter Nurm Kinnisvaraekspert Staaring OÜ Kutsestandardi kinnitaja Arhitektuuri, Geomaatika , Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu Kutsenõukogu otsuse number Kutsenõukogu otsuse kuupäev K utsestandard kehti b kuni Kutsestandardi versioon i number 11 Viide a metite k lassifikaatorile ( ISCO 0 8) 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) 5 C.2 . Kutse nimetus võõrkeeles Inglise keeles - real estate broker , real property broker Vene keeles - mаклер недвижимости C.3 . Lisad Lisa 1 . Teadmised Lisa 2. K eelte oskustasemete kirjeldused Lisa 3 . D igipädevuste enesehindamise skaala DigComp Lisa 4 . Eesti kinnisvaramaaklerite head tavad KUTSESTANDARD K innisvara vanemmaakler, tase 6 Kutsestandard on dokument , milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku ( EKR ) tase Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 6 A-osa TÖÖ KIRJELDUS A.1 . Töö kirjeldus Kinnisvaramaakler on isik, kes tegutseb maaklerina kinnisvaratehingutes ja kinnisvaraga kliendi nimel või vahendajana. Kinnisvaramaakler vahendab kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid, kogub ja analüüsib selleks vajalikku turuinformatsiooni, annab kinnisvaraga seonduvaid konsultatsioone, turundab objekti ning aitab ette valmistada lepingute sõlmimist või osundab lepingu sõlmimise võimalusele. Maakler tegutseb iseseisvalt või meeskonnas ja vastutab oma tegevuse eest. Maaklerid juhinduvad oma töös kehtivatest õigusaktidest, EVS-EN 15733 standardist ja kinnisvaramaaklerite kutsetegevuse headest tavadest (Lisa 4 – Eesti kinnisvaramaaklerite head tavad). Kinnisvaramaakler on teenuse osutaja, kes on iseseisva otsustuspädevusega ja seeläbi vaba oma tööaja korraldamises . Sõltuvalt kokkulepetest kliendiga võib töö toimuda ka väljaspool tavapärast tööaega ning puhkepäevadel. Tööülesanded on vahelduvad, töö maht ja rütm sõltuvad tellimuste hulgast ja objektide eripärast. Kuna töö on liikuva iseloomuga, siis tööaja tõhusamaks kasutamiseks on mõistlik kasutada autot. Vajaliku informatsiooni hankimiseks, salvestamiseks ja vahendamiseks kasutab maakler peamiselt arvutit, kontoritarkvara ja infosüsteeme, telefoni ning fotokaamerat. Maakleri töökeskkonnaga seotud riskifaktorid tulenevad peamiselt välitöödel vahendatavate ehitiste, ehitus- ja tööstusobjektide eripärast, seetõttu peab ta rangelt järgima kehtivaid ohutusnõudeid. Kinnisvaramaakleri kutsealal on kutsestandardid kirjeldatud kahel tasemel: Kinnisvaramaakler, tase 5 Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 Kinnisvaramaakler, tase 5 tegutseb üldjuhul iseseisvalt ja vastutab oma tegevuse eest, aga võib töötada ka meeskonna liikmena. Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 on pikaajalise töökogemusega spetsialist kes tegutseb üldjuhul iseseisvalt, aga võib juhtida ka arendusprojektide ning muude kinnisvaraga seotud ostu-, müügi-, rendi- või üüriprojektide meeskondade tegevust. Suuremate projektide puhul juhib ja juhendab selle taseme maakler teiste kinnisvaramaaklerite ja arendusprojekti meeskonda kuuluvate spetsialistide tööd ning võtab vastutuse meeskonna töö tulemuste eest. Kinnisvara vanemmaakler, tase 6 tegeleb ka esmaste kinnisvarainvesteeringute ja nende juhtimise alase nõustamisega. Kinnisvaramaakleri edukaks tööks vajalikud olulised teadmised on toodud kutsestandardi lisas 1. A. 2 . Tööosad A. 2 .1 . Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine A. 2 .2 . Teenuse turundamine A.2.3. Läbirääkimiste pidamine, objekti ülevaatamine ja käsunduslepingu sõlmimine A.2.4. Objekti turundamine A.2.5. Tehingu korraldamine ja vormistamine A.2.6. Kinnisvaraalane nõustamine A.3 . Kutsealane ettevalmistus 6. taseme kinnisvara vanemmaakleril on kas mõne lähedase valdkonna (nt majandus, õigusteadus, kinnisvaraalane vms) kõrgharidus või erialane kutseharidus või keskharidus ja pikaajaline erialane töökogemus. A.4 . Enamlevinud ametinimetused Maakler, kinnisvaramaakler, kutseline maakler, kinnisvara vanemmaakler, kinnisvara konsultant . A.5. Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks Õigusaktidest tulenevalt ei pea isik maaklerina töötamiseks omama kutsetunnistust. A .6. Tulevikuoskused Kinnisvaramaakleri töö on olnud ja jääb oluliseks ametiks ka tulevikus. Sarnaselt teistele sektoritele mõjutab Euroopa roheline kokkulepe, eesmärgiga muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, ka kinnisvaraturgu ja seeläbi maaklerite tööd. Arvestades juba täna suurenenud, ning tulevikus tõenäoliselt enam suurenevat nõudlust, roheliste ja energiatõhusate kinnisvaralahenduste järele, peab maakler peab olema kursis keskkonnasõbralike lahendustega. Tehnoloogia kiire areng, sh virtuaalne reaalsus, 3D-tuurid ja tehisintellekti abil töötavad süsteemid võimaldavad klientidel kinnisvaraobjekte mugavalt vaadata ning analüüsida, kuid teiselt poolt suurendavad konkurentsi. Uute objekte tutvustavate tehnoloogiate (nende tugevuste ja nõrkuste) väga hea tundmine ja nende (loominguline) oskuslik kasutamine võimaldab pakkuda unikaalset kliendi ootustele vastavat maakleri teenust ning luua konkurentsieelist. Et tulla toime muutustega ja olla konkurentsivõimeline, peab maakler järjepidevalt tegelema enese arendamise ning täiendamisega. Ettepanekud A-osa kohta B-osa KOMPETENTSUSNÕUDED B. 1 . Kutse struktuur Kutse kinnisvaramaakler, tase 6 koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõikide kohustuslike kompetentside tõendamine. Kvalifikatsiooninõud ed kutse taotlemisel, kutse taastõendamisel N õuded taotlemisel VARIANT I – üks allolevatest tingimustest peab olema täidetud V ähemalt keskharidus ja vähemalt 5-aastane pidev erialane töökogemus (taotluse esitamise tähtajaks) E rialane kutseharidus ja vähemalt 3-aastane pidev erialane töökogemus pärast erialase kutseõppe läbimist (taotluse esitamise tähtajaks) K õrgharidus ja vähemalt 3-aastane pidev erialane töökogemus (taotluse esitamise tähtajaks) VARIANT II Kinnisvaramaakler tase 5 kutse Lisaks peab olema täidetud üks allolevatest tingimustest V ähemalt 5 -aastane töökogemus kinnisvaravahenduse valdkonnas K õrgharidus ja vähemalt 3-aasta ne pidev eriala ne töökogemus kinnisvaravahenduse valdkonnas E rialane kutseharidus ja vähemalt 3-aastane pidev erialane töökogemus pärast erialase kutseõppe läbimist VARIANT III K innisvaramaakler tase 5 kutse, mis on saadud taastõendamise alusel Vähemalt 2 aasta ne töökogemus viimase 5 aasta jooksul kinnisvaravahenduse valdkonnas E rialase tööga seotud täiendkoolitus ed , mis vastavad kutsestandardi kinnisvara vanemmaakler tase 6 kompetentsidele (soovitavalt juriidika , majanduse, müügi, turunduse, projektijuhtimise, klienditeeninduse vms vallast), mahus vähemalt 60 akadeemilist tundi ja mis on läbitud viimase 2 aasta jooksul N õuded taastõendamisel VARIANT I K innisvara vanemmaakler, tase 6 kutse V ähemalt 2 aasta ne töökogemus viimase 5 aasta jooksul kinnisvaravahenduse valdkonnas. Kvalifikatsiooninõude d kutse taastõendamisel VARIANT II K innisvara vanemmaakler, tase 6 kutse, mis on saadud taastõendamise alusel või kinnisvara vanemmaakler, tase 6 kutse , mille saamise üheks nõudeks on olnud kinnisvaramaakler, tase 5 kutse Vähemalt 2 aasta ne töökogemus viimase 5 aasta jooksul kinnisvaravahenduse valdkonnas E rialase tööga seotud täiendkoolitus ed , mis vastavad kutsestandardi kinnisvara vanemmaakler tase 6 kompetentsidele (soovitavalt juriidika , majanduse, müügi, turunduse, projektijuhtimise, klienditeeninduse vms vallast), mahus vähemalt 60 akadeemilist tundi ja mis on läbitud viimase 2 aasta jooksul Kutse andmise korraldus on reguleeritud kinnisvaramaakleri kutsete kutse andmise korras. Ettepanekud kutse struktuuri kohta B. 2 . Kinnisvara vanem maakler, tase 6 , üldoskused Mõtlemisoskused 1. Analüütiline mõtlemine - kasutab mõtlemisel loogikat ja süsteemset arutlust, et näha nähtuste vahelisi suhteid, teha järeldusi, tuvastada alternatiivsete lahenduste tugevad ja nõrgad küljed ning leida probleemide võimalikud lahendamise viisid. 2. Kriitiline mõtlemine - h indab teabe, argumentide jm kvaliteeti, töötleb ja mõistab fakte ning nende seoste kõige olulisemaid aspekte . 3. Probleemidega tegelemine - tuvastab ja sõnastab tekkida võivad ning juba tekkinud probleemid. Hindab võimalusi ja strateegiaid probleemidele lahenduse leidmiseks. Pakub välja parima tegutsemisviisi nende lahendamiseks. 4. Õppimisoskus - analüüsib oma teadmisi ja oskusi, määratleb koolitusvajaduse ja leiab võimalusi oma arengueesmärkide saavutamiseks, osaledes erialaüritustel, koolitustel, kutseühingute tegevuses ning lugedes erialakirjandust. 5. Ruumiline mõtlemine - kasutab objektide staatilist ning muutuvat asukoha- ja ruumiinfot ning kahemõõtmelist kujutist. 6. Matemaatiline kirjaoskus - kasutab asjakohaseid matemaatilisi põhimõtteid, mõisteid, protsesse ja meetodeid. 7. Investeeringute analüüsimine - analüüsib kinnisvara investeeringutega seotud riske ja võimalusi. Enesejuhtimisoskused 8. Väärtustest lähtumine - juhindub oma töös ja kutsealases tegevuses heast tavast, üldtunnustatud ja tööalastest eetikanõuetest. 9. Juhistest ja nõuetest lähtumine - järgib tööd tehes asjakohaseid standardeid, õigusakte juhiseid, nõudeid, eeskirju jmt. 10. Kohanemisoskus - tuleb probleemideta toime mitmesuguse varieeruvusega. Reageerib muutustele ja ootamatustele adekvaatselt ja asjalikult. 11. Pinge talumine - säilitab keerukates olukordades rahu ega kaota enesekontrolli. 12. Enda aja juhtimine - planeerib ja koordineerib ise oma tegevust, paneb paika ajakava ning peab kinni kokkulepitud tööplaanist ja tähtaegadest. 13. Tervist säästev tegutsemine - järgib töötervishoiu ja ohutusnõudeid, kasutades töö tegemist soodustavaid ning enda ja teiste tervist säästvaid tööviise, asendeid, vahendeid ja võtteid. 14. Vastutuse võtmine - seostab oma tegevust võimalike tagajärgedega ning on valmis ja võimeline tulemustest aru andma. Lävimisoskused 15. Usaldusliku suhte loomine - suhtleb inimestega, väljendades oma kavatsusi ausalt, selgelt ning erapooletult ja säilitades konfidentsiaalsuse. 16. Argumenteerimine - põhjendab oma väite tõepärasust teiste väidete, selgituste ja järelduste abil. 17. Meeskonnatöö tegemine - teeb ühiste eesmärkide nimel tõhusat koostööd, mõistes oma ja kolleegide rolli meeskonnas ning käitudes usaldusväärselt ja koostööd soodustavalt. 18. Teabe esitamine - esitab selgelt asjakohast teavet suuliselt, kirjalikult või visuaalselt. 19. Keeleoskus - sõnastab oma tööülesannete täitmisega seotud mõtteid terminoloogiliselt korrektses eesti keeles tasemel C1 (Lisa 2 – keelte oskustasemete kirjeldused). 20. Digitaalne kirjaoskus - kasutab oma igapäevatöös arvutit infotöötluse, kommunikatsiooni, ohutuse ja probleemilahenduse osas iseseisva kasutaja tasemel ning sisuloome osas algaja tasemel (Lisa 3 – digipädevuste enesehindamise skaala DigComp ). Ettepanekud üldoskuste kohta B. 3 . Kompetentsid KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID B. 3 . 1 . Turuinformatsiooni kogumine ja analüüsimine EKR tase 6 Tegevusnäitajad Uurib ja kogub oma valdkonnas ja tööpiirkonnas teostatud tehingute andmeid, kasutades selleks avalikke andmebaase ja muid infoallikaid (nt internet, trükimeedia, andmebaasid, kolleegid, kinnisvarahindajad, kinnisvaraomanikud, kinnisvarafirmad jne). Uurib ja kogub oma valdkonna ja tööpiirkonna müügi-, üüri- ja rendipakkumisi ning hinnatrende, kasutades selleks erinevaid infoallikaid (nt internet, trükimeedia, andmebaasid, kolleegid, kinnisvarahindajad, kinnisvaraomanikud, kinnisvarafirmad jne). Selgitab asjakohastest andmekogudest välja võrdluskõlbuliku informatsiooni, süstematiseerib selle ja sisestab andmebaasi. Analüüsib kogutud informatsiooni ja teeb selle baasil järeldused konkreetse teenuse osutamiseks. B. 3 . 2 . Teenuse turundamine EKR tase 6 Tegevusnäitajad Määratleb enda tegevusvaldkonnast ja -piirkonnast lähtuvalt teenuse sihtgrupi. Töötab sihtgrupist lähtudes välja optimaalse turundusplaani ning valib sobivad turunduskanalid. Kaasab vajadusel asjakohased spetsialistid ja moodustab meeskonna. Korraldab meeskonna tööd, delegeerib ülesandeid ja jagab vastutust teenuse efektiivsema turundamise eesmärgil. Teavitab valitud sihtgruppi eesmärgiga tutvustada enda pakutavat teenust ja selgitada välja sihtgrupi soove ja vajadusi. Valib sihtgrupist välja potentsiaalsed kliendid, kellega asuda läbirääkimistesse. B. 3 . 3 . Läbirääkimiste pidamine, objekti ülevaatamine ja käsunduslepingu sõlmimine EKR tase 6 Tegevusnäitajad Peab potentsiaalse kliendiga läbirääkimisi maaklerilepingu sõlmimiseks, täpsustades lepingu sõlmimiseks vajalikke asjaolusid. Täidab kohustatud isikuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ja muudest seadustest tulenevaid tulenevaid kohustusi ja hoolsusmeetmeid. Kontrollib objekti omandiõigust avalikest registritest. Kontrollib kliendi esindusõiguse olemasolu. Tutvub kliendi esitatud objekti omandamise algdokumentidega. Fikseerib kohapeal vaadeldes objekti koosseisu, suuruse ja seisukorra. Hindab objekti vastavust selle kohta avaldatud andmetele, mh päraldiseks olevates dokumentides ja registrites avaldatud andmetele. Soovitab vajadusel ehitise või selle eriosade õigusliku ja tehnilise auditi tellimist. Arendusprojektide puhul tutvub esitatud projektdokumentatsiooniga ja eskiislahendustega, arendaja poolse lähteülesande ja visiooniga. Kontrollib objekti või arenduse kohta käivaid piiranguid, kitsendusi, servituute ja koormatisi avalikest registritest ning tuginedes kliendi ütlustele. Kogub informatsiooni objekti või arendusprojekti lähipiirkonna ehitusõigust reguleerivate kehtivate planeeringute kohta ning selgitab välja ja kontrollib ehitusõiguse ulatust ja tuleviku arenguvõimalusi kehtivate planeeringute alusel. Kogub informatsiooni objekti ümbrusesse jääva hoonestuse ja haljastuse seisukorra kohta. Kogub informatsiooni objekti lähipiirkonna taristu kohta, kasutades avalikke registreid, kehtivaid planeeringuid ja visuaalset vaatlust. Selgitab potentsiaalsele kliendile läbirääkimiste käigus hetke turusituatsiooni ja hinnatrende ning annab omapoolseid hinnasoovitusi, leppides ning lepib kokku vahendatava objekti alghinnas. Tutvustab maaklerilepinguga kaasnevaid õigusi, kohustusi ja volitusi ning teavitab klienti tehinguks vajalikest dokumentidest ja teabest. Kirjeldab üksikasjalikult maakleriteenuse etappe, sisu ja tulemust. Selgitab maakleritasu suuruse ja selle arvestamise põhimõtteid vastavalt väljakujunenud tavadele, samuti teenusega seotud muid kulutusi ja riske. Vormistab ja esitab kliendile lõpliku pakkumise. Sobivuse korral sõlmib maakerilepingu. B.3.4 . Objekti turundamine EKR tase 6 Tegevusnäitajad Määratleb objekti sihtgrupi ning planeerib lähtuvalt sellest edasise tegevuse: koostab turundusplaani ning valib välja sobivad turunduskanalid. Vajadusel komplekteerib projekti meeskonna ja kaasab teiste erialade spetsialiste (nt disainerid, turundusspetsialistid, fotograafid jne). Korraldab meeskonna tööd, delegeerib ülesandeid jne. Korraldab turundusplaanist lähtuvalt turundusmaterjalide koostamise (sh sõnumi koostamine; objekti pildistamine; reklaammaterjalide kujundamine, trükkimine; plakatite, makettide jne valmistamine). Sisestab ja edastab koostatud materjalid väljavalitud reklaamikanalitesse. Vajadusel korraldab kliendiüritusi ja -kampaaniaid, uuendab materjale. Annab objektist huvitatud isikule ülevaate või tutvustab objekti kohapeal, teavitades potentsiaalset huvitatud isikut kõigist temale teadaolevatest objekti puudutavatest asjaoludest. Vajadusel kogub ja edastab objekti kohta täpsustavat lisateavet. Tutvustab tehingu osapooltele tehingu vormistamise protsessi, õiguslikke tagajärgi ja tingimusi, sh rahalised kohustused, valduse üleandmine, objekti koosseis, toimingute tähtajad jne. Esitab käsundiandjale kokku lepitud sagedusega ja viisil teavet käsundi täitmise kohta. Vajadusel nõustab käsundiandjat edaspidiste tegevuste osas. B. 3 . 5 . Tehingu korraldamine ja vormistamine EKR tase 6 Tegevusnäitajad Korraldab läbirääkimised tehingu osapoolte vahel, täpsustamaks tehingu tingimusi ja asjaolusid. Kontrollib ja täpsustab osapooli (vajadusel nende esindusõigust kinnitavaid dokumente), nende arusaamist tehingu tingimustest ning rahalistest võimalustest. Vajadusel osaleb pakkumuse ja nõustumuse protsessis protokollib osapoolte seisukohad ning kokkulepped. Valmistab ette ja koondab kokku tehinguks vajaliku dokumentatsiooni. Notariaalse tehingu korral edastab notaribüroole ning tehinguga seotud osapooltele tehinguga seotud info ja vajadusel ka dokumendid või nende koopiad. Kooskõlastab lepingu sõlmimise koha ja aja. Korraldab lepingu projekti koostamise või koostab ise lepingu, edastab selle osapooltele ning lepingu sõlmimise. Vajadusel viibib lepingu sõlmimise juures. Valmistab ette üleandmise-vastuvõtmise akti või korraldab akti koostamise. Korraldab valduse ja kinnisasja päraldiste üleandmise. Vajadusel viibib objektil üleandmise juures. Vormistab tehingu lõpule viimise tulenevalt käsunduslepingus sätestatud tingimustest, sh edastab käsundi täitmise jooksul kogutud kuludokumendid, arved ja muu tehinguga seotud dokumentatsiooni asjakohastele osapooltele. Arhiveerib tehinguga seotud andmed ja dokumentatsiooni, lähtudes õigusaktides toodud nõuetest. B.3.6. Kinnisvaraalane nõustamine EKR tase 6 Tegevusnäitajad Tutvub hinnastatava varaga, kogudes selleks infot erinevatest avalikest registritest ja muudest teabeallikatest. Vajadusel viib läbi paikvaatluse, selgitades välja hinnastatava vara seisundi, parima kasutuse ja muud väärtust mõjutavad tegurid (kvaliteet, funktsionaalsus, kasutajad, ümbrus, keskkonnariskid, kitsendused jne). Analüüsib saadud infot hinnastatava vara kontekstis, lähtudes kinnisvaraturu olukorrast, turu dünaamikast, sektorist ja piirkonnast ning kujundab maakleri arvamuse kinnisvara kohta ja esitab selle kliendile. Teavitab klienti eksperthinnangu vajadusest, selle tellimise protseduuridest. Tutvub kliendi soovide ja võimalustega ning pakub sellest tulenevalt välja võimalikke lahendusi erinevate kinnisvaratehingute osas, arvestades oma nõuannetes ka majandusseisu, turusituatsiooni, õiguslikku regulatsiooni, sh kliendiga seonduvat õiguslikku olukorda jne. Tutvub kliendi soovide ja võimalustega ning annab esmast konsultatsiooni kinnisvarasse investeerimise võimaluste ja otstarbekuse kohta. Nõustab klienti kinnisvara arendusprojektide kavandamisel ja kokkuleppel osaleb arendusprojektidega seotud tegevuste läbiviimisel. Ettepanekud kohustuslike kompetentside kohta C -osa ÜLDTEAVE JA LISAD C.1 . Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile Kutsestandardi tähis kutseregistris Täidab kutseregistri töötaja Kutsestandardi koostajad Aare Kruuser Tallinna Ülikool; EKMK Hindamiskomisjoni liige Aivar Roosik Kinnisvaraekspert OÜ Kaido Kaljuste Ruum24 OÜ Annely Sermat Karja Kinnisvara OÜ; Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda MTÜ A rdo Lepp Kinnisvaraekspert OÜ Katrin Kuusmaa Domus Kinnisvara Vahendus OÜ Peeter Nurm Kinnisvaraekspert Staaring OÜ Kutsestandardi kinnitaja Arhitektuuri, Geomaatika , Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu Kutsenõukogu otsuse number Kutsenõukogu otsuse kuupäev K utsestandard kehti b kuni Kutsestandardi versioon i number 2 Viide a metite k lassifikaatorile ( ISCO 0 8) 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) 5 C.2 . Kutse nimetus võõrkeeles Inglise keeles - real estate broker , real property broker Vene keeles – старший mаклер недвижимости C.3 . Lisad Lisa 1 . Teadmised Lisa 2. K eelte oskustasemete kirjeldused Lisa 3 . D igipädevuste enesehindamise skaala DigComp Lisa 4. Eesti kinnisvaramaaklerite head tavad Kutsestandardi lisa Võõrkeele kompetentsid keeleoskustasemetel A1-C2 Keeleoskustase Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning ja selle kirjeldus A1 1 vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama. EKõR üldskaalas Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Suudab suhelda lihtsas keeles, kui suhtluspartner on nõus teda parandama, öeldut Suudab jälgida väga Mõistab väga lühikesi, Oskab moodustada lihtsaid Oskab ümber kirjutada tuttavaid aeglasemalt kordama või ümber sõnastama. aeglast ja hoolika lihtsaid tekste fraas- lauseid ja küsimusi ning sõnu ja lühikesi käibefraase, nagu Teab ja kasutab lihtsaid põhiväljendeid, sõnu ja fraase iseenda ja oma konkreetsete hääldusega juttu, haaval, leides tuttavaid nendele vastata. lihtsamad sildid ja juhised, tarbe- vajaduste ja mõne konkreetse olukorra, paiga kohta. vajades sisu tabamiseks nimesid, sõnu ja Oskab kasutada kõige esemete ja poodide nimetused jms. rohkelt pause. tuntumaid fraase ning lihtsamaid igapäevaseid Oskab kirjalikult küsida ja edastada Hääldusest võivad mõningase pingutusega aru saada need emakeelsed kõnelejad, kes lugedes vajadust viisakusväljendeid (tervitades, isikuandmeid, kirjutada oma nime, sama keele kõnelejatega sageli kokku puutuvad. mööda mitu korda. hüvasti jättes, ennast aadressi, rahvust, vanust ja sünni- Teksti moodustamisel on iseloomulikud üksikud äraõpitud tarindid ja lausemallid, kuid tutvustades; oskab öelda aega ning arve ja kuupäevi (nt neid kasutades tuleb ette vigu. Seob sõnu ja fraase lihtsate ja väheste sidesõnadega. „tänan“, „palun“, hotelli registreerimisplangil). Teeb sageli pause, et otsida väljendeid, hääldada võõramaid sõnu või korrigeerida „vabandust“ jms). sõnastust. Keeleoskustase Mõistab lauseid ja sagelikasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime ja selle kirjeldus A2 igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi EKõR üldskaalas ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Tuleb lühikesi igapäevaseid väljendeid kasutades toime lihtsates konkreetsetes olu- Mõistab selget ja Mõistab lühikesi, Tuleb toime lihtsa igapäevase Oskab kirjutada lihtsamaid fraase ja kordades (isikute ja igapäevatoimingutega seonduv). aeglast kõnet, selgelt ja lihtsaid tekste, mis töise suhtlusega, kui see lauseid igapäevastel tööalastel Igapäevavajadustega piirnev napp sõnavara võimaldab rahuldada põhilisi suhtlus- aeglaselt hääldatud sisaldavad sagedasti seisneb lihtsas ja otseses teemadel (nt juhatada, kuidas vajadusi, kuid ettenägematus olukorras võib tekkida pause ja suhtlusraskusi ning fraase jm väljendeid, kasutatavaid ja rahvus- infovahetuses tuttaval kuhugi minna). seetõttu võib olla sunnitud sõnumit lihtsustama. mis seostuvad töövald- vahelise levikuga sõnu. teemal. Oskab väljendada tänu või esitada konnaga ning suudab Suudab vahetada lihtsaid vabandust lihtsas lühikeses töö- Kõne on takerduv, hääldus üldjuhul piisavalt selge, kuigi võõras aktsent on märgatav. üldiselt tabada mõtte- lauseid, kuid mõistmis- alases kirjas, kirjutada lühikesi Oskab paluda kordamist, anda märku, et saab jutust aru või ei suuda teise juttu jälgida. vahetuse teemat. raskuste tõttu ei suuda ise sõnumeid ning täita lihtsaid planke. Oskab lühikeste konkreetset laadi igapäevaste tekstide ja suuliste teadete üldise vestlust ülal hoida. Oskab kuulamise järgi kirja panna tähenduse kontekstis tuletada tundmatute sõnade arvatavat tähendust. Oskab tervitamisel ja lühikesi ja lihtsaid teateid, kui tal Moodustab teksti lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja lausetest, kasutades ja pöördumisel kasutada iga- on võimalus paluda neid korrata või varieerides põhimalle, meeldejäetud fraase ja käibeväljendeid. päevaseid viisakusväljendeid. teisiti sõnastada. Võib kirjutada sõnu ja väljendeid häälduspäraselt ehk mitte alati õigesti. Oskab esitada kutset, teha Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid Teeb sageli vigu ka grammatika põhivaras, siiski on enamasti selge, mida öelda tahab. ettepanekut ja vabandada; teateid, mis puudutavad talle oskab kutsele, ettepanekule vajalikke asju. ja vabandusele vastata. 1 Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf  Keeleoskustase Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda ja selle kirjeldus B1 jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane. EKõR üldskaalas Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Oskab keelt piisavalt, et väljenduda igapäeva teemadel (nt perekond, huvialad, töö, reisimine, päeva- Mõistab olulisemat Loeb rahuldava aru- Oskab avaldada Oskab kirjutada otse- sündmused) ning sõnastada mitmesuguseid vajadusi. selgest kirjakeelsest saamisega otsesõnalisi arvamust, anda ja sõnalisi seotud tekste Väljendab oma mõtteid lihtsate lausete järjendina, kasutab sagedasi väljendeid ja neutraalset keelt. Jutus jutust, millega puutub faktipõhiseid tekste, küsida infot igapäeva- ja täita tüüpdoku- võib ette tulla takerdusi ja kaudset väljendust. igapäevaselt tööl kokku. millega tööalaselt elu või isiklike asjade mente. Suudab igapäevases kokku puutub. kohta. Oskab üsna täpselt Valdab põhisõnavara, kuid teeb vigu, kui on vaja väljendada keerukamat mõtet või kui kõneaine ja olu- kord on võõras. Teab ja oskab kasutada erialaseid mõisteid ja termineid. Piiratud sõnavara võib vestluses jälgida selge Oskab esitada edasi anda infot ja põhjustada kordamist või ka sõnastusraskusi. Kontekstis suudab mõista tundmatuid sõnu ja järeldada hääldusega pöördumist, võrdlemisi ladusaid, mõtteid nii abstraktsel lausete mõtet. aegajalt võib paluda kuid üldsõnalisi kui konkreetsel teemal, kordamist või selgitust. kirjeldusi oma huvivald- üle küsida teavet ja Kui teema on tuttav või huvipakkuv, siis oskab ettevalmistuseta alustada, jätkata ja lõpetada lihtsat konna teemade piires. paluda selgitusi ning silmast-silma vestlust; korrata eelkõneleja öeldut, et kinnitada vastastikust mõistmist ja hoida juttu õigel Oskab edastada lühikesi anda neid ise. kursil; kaasata teisi mõttevahetusse. Oskab arusaadavalt väljenduda, kuigi pikema kõnelõigu korral teeb sageli pause, et otsida sõnu ja ettevalmistatud teateid grammatilisi vorme või korrigeerida sõnastust. Aegajalt võib jääda arusaamatuks, mida ta öelda tahab. igapäevases tööolu- korras. Hääldus on selge ja arusaadav, kuigi aegajalt on märgata võõrast aktsenti ja hääldusvigu. Oskab tavaolukorras üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Keeleoskustase Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab ja selle kirjeldus B2 paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. EKõR üldskaalas Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Oskab keelt piisavalt, et sõnu otsimata selgesõnaliselt kirjeldada vajalikku, väljendada seisukohti ja Mõistab suhteliselt pika Loeb suuresti ise- Oskab esitada selgeid, Oskab kirjutada selgeid, esitada põhjendusi. Kasutab ka liitlauseid ja lauselühendeid. ja keeruka ühiskeelse seisvalt, kohandades üksikasjalikke kirjeldusi üksikasjalikke tekste Oskab küllaltki ladusalt ja spontaanselt suhelda emakeelsete kõnelejatega, ilma et ta neile tahtmatult jutu, kuid ka oma eri- lugemise viisi ja kiirust ja ettekandeid mitme- oma huvivaldkonna nalja teeks, neid ärritaks või neilt tavapärasest erinevat käitumist eeldaks. Suudab mõningase alase väitluse põhisisu sõltuvalt tekstist ja sugustel oma huvivald- teemade piires, pingutusega osaleda ja kaasa rääkida arutelus, isegi kui kasutatakse argikeelt ja kõnetempo on kiire. nii konkreetse kui ka lugemise eesmärgist konna teemadel. sünteesides ja hinnates Oskab väljenduda olukohaselt ja suudab vältida suuremaid sõnastusvigu. abstraktse teema ning kasutades sobivaid Oskab kommentaaride mitmest allikast pärit puhul. abimaterjale. ja asjakohaste näidete infot ja arutluskäike. Valdab üldiste kõneainete ja oma tegevusala piires ulatuslikku sõnavara. Sõnakasutus on üldjoontes täpne. Korduste vältimiseks oskab väljendust enamasti varieerida, sõnavara lüngad võivad siiski Suudab jälgida pikka Tal on suur aktiivne toel mõttekäike Oskab kirja panna põhjustada takerdust või kaudset väljendust, kuid see ei takista suhtlust. juttu ja keeruka sisuga lugemissõnavara, kuid laiendada ja sõnumeid ja arvamusi vaidlust juhul, kui raskusi võib olla vähe- põhjendada. ning seostada neid Oskab arusaamiseks kasutada eri strateegiaid (nt kuulates olulisele keskendumine, teksti mõistmine teema on tuttav ja tuntud idioomide teistelt kuulduga. konteksti abil). vestluse suunda mõistmisega. Oskab sekkuda arutellu ja toetada selle käiku, näidates, et mõistab kuuldut, haarates teisi kaasa, andes toetavad selged märk- tagasisidet ning lisades omapoolseid seisukohti ja järeldusi jne. On võimeline kohanema mõttevahetuse sõnad. suuna, stiili või rõhuasetuse muutustega. Oskab kõnelust olukohaselt alustada, jätkata ja lõpetada, kuid ei pruugi seda alati teha kõige kohasemal viisil. Oskab kasutada käibefraase (nt „See on hea küsimus”), et kõnevooru hoides mõtte sõnastamiseks aega võita. Kõnetempo on enamvähem ühtlane ka pikemate kõnelõikude korral, võib kõhelda vormide ja väljendite valikul, kuid pikemaid pause teeb harva. On omandanud selge, loomuliku häälduse ja intonatsiooni. Oskab kirjutada selgelt ja arusaadavalt, järgides teksti paigutamise ja liigendamise tavasid, kirjavahe- märgistus on korrektne. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid grammatikavigu.  Keeleoskustase Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja ja selle kirjeldus C1 tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. EKõR üldskaalas Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Oskab mitmekesisest keelevarast valida sobivaid vahendeid, et mõtteid selgelt sõnastada; ei pea piirama Mõistab keelt piisavalt, Mõistab üksikasjalikult Oskab keerukal teemal Oskab keerukal teemal seda, mida väljendada tahab. et saada aru pikemast pikki ja keerukaid tekste esitada selgeid, üksik- kirjutada selgeid, hea Tunneb paljusid idioome ja argikeeleväljendeid, tajub registrivahetusi; siiski võib vajada mõne sõna kohta jutust abstraktsel ja olenemata sellest, kas asjalikke kirjeldusi ja ülesehitusega tekste, kinnitust, eriti kui selle hääldus on talle tundmatu. keerukal teemal, mis ei need kuuluvad tema ettekandeid. Oskab rõhutada seejuures Suudab jälgida suhtlust, kus kasutatakse nt slängi, dialekti. pruugi olla tuttav, mille valdkonda või mitte, kui siduda allteemasid, olulist, toetada oma Kasutab keelt enamasti paindlikult ja tulemuslikult, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab ülesehitus ei pruugi olla vaid on võimalik raskeid arendada seisukohti ja seisukohti selgituste, teha nalja. selge ja mille kõiki kohti üle lugeda. lõpetada sobiva kokku- põhjenduste ja asja- mõtteseoseid ei panda võttega. kohaste näidetega ning Valdab rikkalikku sõnavara ja oskab sõnavaralünkadest üle saada kaudse väljenduse abil; sõnade otsimist sõnadesse. Võib siiski lõpetada sobiva kokku- või mõne väljendi vältimist tuleb ette harva. küsida mõnd üksikasja, võttega. Tuleb ette väiksemaid keelevääratusi, kuid märkimisväärseid sõnakasutusvigu pole. eriti kui hääldus on Oskab teha kontekstis, grammatikas ja sõnavalikus peituvate vihjete toel järeldusi hoiakute, meeleolu ja võõrapärane. kavatsuste kohta ning oletada, mida on järgmisena oodata. Oskab vabalt valida sobivaid fraase, millega sõna saada või kõnevooru hoides mõtlemisaega võita. Suudab oskuslikult siduda oma juttu teiste omaga. Oskab väljenduda ladusalt ja spontaanselt, peaaegu pingutuseta. Keerulisema teema korral võib loomulik, sujuv kõnevool siiski takerduda. Oskab varieerida intonatsiooni ja kasutab õigesti lauserõhku, et väljendada peenemaid tähendus- varjundeid. Oskab väljendusvahendite valikul lähtuda olukorrast ja sõnumi vastuvõtjast. Oskab valida olukohase ametlikkuse astme. Kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva ja neid on raske märgata. Keeleoskustase Mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi. Oskab end spontaanselt, ladusalt ja selle kirjeldus C2 ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid. EKõR üldskaalas Kuidas keelt kasutab Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Valdab mitmekesist keelevara; oskab mõtteid paindlikult sõnastada, ühemõtteliselt väljenduda, vajalikku Mõistab raskusteta iga- Mõistab ja oskab Oskab üsna täpselt Oskab selgelt ja ladusalt rõhutada või eristada. On võimeline sõnastama kõike, mida väljendada tahab, varieerides keelekasutust suguse kiirusega suulist kriitiliselt tõlgendada edasi anda peenemaid kirjutada keerukaid olukorra või vestluspartneri järgi. keelt nii vahetus pea igat laadi kirjalikke tähendusvarjundeid. tekste asjakohases ja Oskab hästi kasutada idioome ja argikeelt, tajub konnotatiivseid tähendusi . 2 suhtluses kui ka tekste, k.a abstraktsed, Oskab vajadusel mõjusas stiilis; teksti Tajub emakeelekõnelejate väljendusviisis avalduvaid sotsiolingvistilisi ja ühiskondlik-kultuurilisi norme, meedias. keeruka ülesehitusega sujuvalt uuesti alustada loogiline ülesehitus oskab oma keelekasutuses neid arvestada. või tugevasti argi- ja raskeid kohti ümber aitab lugejal märgata Oskab tulemuslikult vahendada sihtkeelt ja tema enda emakeelt kõnelevaid isikuid. Oskab vahendajana keelsed ilukirjandus- ja sõnastada, ilma et olulist. arvestada ühiskondlik-kultuurilisi ja sotsiolingvistilisi erinevusi. muud tekstid. vestluspartner seda Mõistab suuremat osa õieti märkakski. Sõnakasutus on järjekindlalt õige ja sobilik. Sõnavara on rikkalik. pikki ja keerukaid Oskab rääkida selgelt, Oskab väljenduda loomulikult, pingutuseta ja takerdumata. Pause teeb vaid täpsema sõnastuse või tekste, osates näha ladusalt, liigendatult ja sobiva näite ja selgituse otsimisel. väga peeni stiili- loogiliselt, nii et kuulajal Kasutab grammatiliselt õiget keelt järjekindlalt isegi siis, kui tähelepanu on mujal (nt ütluse planeerimisel varjundeid, selge- on lihtne olulist tähele või teiste asjaosaliste reageeringute jälgimisel). sõnalisi ja varjatud panna ja meelde jätta. tähendusi. 2 - sõna põhitähendusega kaasnev tunde- või hinnangutähendus (mõeldakse normis levinud konnotatsioonide tundmist, nt sõna lake halvustavat tähendust või liite -ke kohatist õrnustähendust, nt emake). Digipädevused - Enesehindamisskaala Algtasemel kasutaja Iseseisev kasutaja Vilunud kasutaja Oskan veebist vajalikku informatsiooni leida, kasutades otsingumootorit. Oskan veebist vajaliku informatsiooni leidmiseks kasutada erinevaid Oskan veebist usaldusväärset infot otsides kasutada mitmesuguseid Tean, et kogu veebis olev informatsioon ei ole usaldusväärne. otsingumootoreid. Otsinguks kasutan mõningaid filtreid (nt ainult piltide, strateegiaid (nt otsinguoperaatorite kasutamine). Oskan kasutada infovooge kaartide või videote otsimine). (nagu RSS), et olla kursis sisuga, millest olen huvitatud. Oskan salvestada või talletada faile ja sisu (nt tekstid, pildid, muusika, videod, veebilehed) ja salvestatud sisu juurde tagasi minna. Võrdlen erinevaid infoallikaid, et hinnata leitud informatsiooni Oskan hinnata informatsiooni kehtivust ja usaldusväärsust, kasutades usaldusväärsust. erinevaid kriteeriume. Olen teadlik informatsiooni otsingu, salvestamise ja taastamise arengutest. Infotöötlus Liigendan informatsiooni metoodiliselt, luues kaustu ja faile, et neid hiljem kergemini üles leida. Teen varukoopiaid informatsioonist või failidest, mida Oskan internetist leitud informatsiooni salvestada erinevates formaatides. olen salvestanud. Oskan kasutada pilveteenustes talletamise võimalusi. Oskan kasutada teistega suhtlemiseks mobiili, internetitelefoni (nt Skype), e- Oskan kasutada erinevate kommunikatsioonivahendite keerukamaid Kasutan võrgus suhtlemiseks aktiivselt mitmeid kommunikatsioonivahendeid maili või vestluskeskkondi ja nende põhilisi funktsioone (nt häälsõnum, SMS, funktsioone (nt internetikõne ja failide jagamine). (e-mail, vestluskeskkond, SMS, kiirsõnumid, blogid, miniblogid, sotsiaalsed e-mailide saatmine ja vastuvõtmine, teksti vahetamine). Oskan kasutada veebipõhiseid ühistöövahendeid, kus ma saan teha tööd võrgustikud). Oskan jagada faile ja sisu lihtsamate tehnoloogiliste lahenduste abil. teiste poolt loodud dokumentide/failidega. Oskan luua ja hallata veebipõhiste ühistöövahendite sisu (nt elektrooniline Tean, et tehnoloogiat saab kasutada eri asutustega suhtlemiseks (nagu Oskan kasutada mõningaid e-teenuste funktsioone (nt avalikud teenused, e- kalender, projektijuhtimise süsteemid, veebipõhised parandused ja valitsus, pangad, haiglad). pangandus, e-poed). arvutustabelid). Tean, kuidas veebis aktiivselt osaleda ja oskan kasutada mitmeid e-teenuseid Kommunikatsioon Olen teadlik sotsiaalvõrgustike lehekülgede ja veebipõhiste ühistöövahendite Edastan ja jagan teistele teadmisi üle võrguühenduse (nt sotsiaalvõrgustikes (nt avalikud teenused, e-pangandus, e-poed). võimalustest. või veebikogukondades). Olen teadlik, et digitaalsete vahendite kasutamisel kohanduvad teatud reeglid Tunnen veebis suhtlemise reegleid ("netikett") ja oskan neid rakendada oma Oskan kasutada keerukamaid kommunikatsioonivahendeid (nt (nt kommenteerides, jagades isiklikku informatsiooni). tegevuses. videokonverents, andmete jagamine, rakenduste jagamine). Oskan luua lihtsat digitaalset sisu (nt tekstid, tabelid, pildid, audiofailid) Oskan luua eri formaatides keerukat digitaalset sisu (nt tekst, tabelid, pildid, Oskan luua või muuta eri formaatides keerukat multimeedia sisu, kasutades vähemalt ühes formaadis. audiofailid). Oskan olemasolevaid malle (nt WordPress) kasutades luua mitmeid digitaalseid platvorme, vahendeid ja keskkondi. Oskan luua Oskan teha teiste loodud sisus põhilisi muudatusi. veebilehti või blogisid. veebilehte, kasutades programmeerimiskeelt. Tean, et sisu võib olla kaitstud autorikaitseõigusega. Oskan enda või teiste loodud sisu muuta, kasutades põhilisi Oskan kasutada keerukaid vormindusfunktsioone (nt kirjade mestimine, vormindusfunktsioone (nt sisestada alamärkusi, diagramme, tabeleid). erinevas formaadis dokumentide ühendamine, valemite kasutamine, makrod). Oskan rakendada ning muuta lihtsamaid tarkvara ja rakenduste funktsioone ning seadistusi (nt muuta vaikimisi seadeid). Tean, kuidas viidata ja kasutada sisu, mis on kaetud autorikaitseõigusega. Tean, kuidas rakendada litsentse ja autorikaitseõigusi. Sisuloome Tunnen ühe programmeerimiskeele aluseid. Oskan kasutada erinevaid programmeerimiskeeli. Tean, kuidas arvutiga kujundada, luua ja muuta andmebaase. Oskan kasutada põhivõtteid oma seadme kaitsmiseks (nt viirusetõrje ja Olen installeerinud turvaprogrammid seadme(te)sse, mida kasutan internetti Kontrollin sageli oma seadmete ja/või rakenduste turvakonfiguratsioonide ja salasõnad). Tean, et kõik veebis olev informatsioon ei ole usaldusväärne. ligipääsuks (nt viirusetõrje, tulemüür). Kasutan ja uuendan neid programme -süsteemide toimimist. Olen teadlik, et minu kasutajatunnuseid (kasutajanimi ja salasõna) võidakse regulaarselt. Tean, mida peab tegema, kui mu arvutis on viirus. omandada kellegi teise poolt. Tean, et võrgus ei ole soovitav avaldada Kasutan erinevaid salasõnu ligipääsuks erinevatele seadmetele ja Oskan konfigureerida ja muuta oma digiseadmete tulemüüri ja turvaseadeid. isiklikku informatsiooni. digitaalsetele teenustele. Tean, kuidas krüpteerida e-maile või faile. Oskan seada filtreid rämpspostile. Tean, et liigne digitaalse tehnoloogia kasutamine võib mõjutada minu tervist. Muudan neid salasõnu perioodiliselt. Suudan tuvastada veebilehti või e-maile, Kasutan info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat mõistlikult, et vältida (füüsiliste Oskan kasutada põhivõtteid energia säästmiseks. mida võidakse kasutada pettuseks. Saan aru, kui tegemist on petmise ja psühholoogiliste) terviseprobleemide tekkimist. eesmärgil saadetud e-mailiga (phishing). Olen teadlik digitaaltehnoloogia mõjust igapäevaelule, veebitarbimisele ja Ohutus Oskan kujundada oma digitaalset identiteeti ja suudan jälgida oma digitaalset keskkonnale. jalajälge. Mõistan digitaalse tehnoloogia kasutamisega seotud terviseriske (nt ergonoomilised riskid, tehnoloogiasõltuvus). Saan aru tehnoloogia kasutamise positiivsest ja negatiivsest mõjust keskkonnale. Oskan küsida abi, kui tekib tehniline probleem või kui kasutan uut seadet, Oskan lahendada lihtsaid probleeme, mis võivad tekkida digitaalsete Oskan lahendada peaaegu kõiki probleeme, mis võivad tekkida digitaalse programmi või rakendust. tehnoloogiate kasutamisel. tehnoloogia kasutamisel. Tean, kuidas lahendada mõningaid tavapäraseid probleeme (nt programmi Oskan kasutada digitaalseid tehnoloogiaid, et lahendada (mittetehnilisi) Oskan leida õige vahendi, seade, rakenduse, tarkvara või teenuse, et kinnipanemine, arvuti taaskäivitamine, programmi probleeme. Oskan valida sobivat digivahendit ja hinnata selle efektiivsust. lahendada (mittetehnilisi) probleeme. taasinstalleerimine/uuendamine, internetiühenduse kontrollimine). Oskan lahendada tehnoloogilisi probleeme, uurides ise programmide ja Olen teadlik uutest tehnoloogilistest arengutest. Tean, kuidas uued Tean, et digitaalsed vahendid aitavad mul lahendada probleeme, aga olen ka tööriistade seadistusi ning võimalusi. tehnoloogilised vahendid toimivad. teadlik oma piiridest tehnoloogia kasutamisel. Probleemilahendus Täiendan pidevalt oma digitaalseid oskusi. Olen teadlik, et minu oskused ei Ajakohastan pidevalt oma digitaalseid oskusi. Kui tekib tehniline või mittetehniline probleem, siis oskan kasutada ole piisavad ja püüan leida võimalusi nende täiendamiseks. digivahendeid nende lahendamiseks. Olen teadlik, et pean oma digitaalseid oskusi pidevalt ajakohastama. © Euroopa Liit, 2015 | http://europass.cedefop.europa.eu Lehekülg 1 / 1 EKMK Heade Tavade Koodeks Koja liikmel on kohustus järgida Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (edaspidi: Koda) põhikirja ja teisi Koja poolt kehtestatud ettekirjutisi (tegevusstandardid, kutseoskuste nõuded ja muud kehtestatud dokumendid). Koja liige, tuvastanud Koja Heade Tavade Koodeksi (edaspidi: Koodeks) rikkumise Koja teise liikme poolt, on kohustatud teist Koja liiget eksimusest teavitama ning põhjendama oma arvamust. Koja liige, kelle õigusi on tulenevalt Koja põhikirjast või Koodeksist rikutud, on esmajärjekorras kohustatud pöörduma Koja juhatuse poole, kes vajadusel edastab kaasuse Aukohtule . Pärast juhatuse otsuse või Aukohtu lahendi saamist on Koja liikmel õigus pöörduda avalikkuse ja meedia poole. Koja liikmel on kohustus säilitada tema valduses oleva kliendiinformatsiooni konfidentsiaalsus kliendiga kokku lepitud määral, v.a. juhtudel, mis tulenevad seadusandlusest. Koja liige avaldab kliendile tehingu kohta kogu temale teadaoleva, tehingut puudutava informatsiooni. Koja liige kasutab tööülesandeid täites oma täielikku nime ja tööandja nime või maakleriteenuse osutamiseks sõlmitud lepingupartneri nime. Koja liikmel on heaks tavaks reklaamida ennast meedias ja mujal kui Koja liiget. Koja liige ei võta ette või ei jätka tehingut, kui selgub, et selle kvaliteetseks ja heade tavade kohaseks läbiviimiseks puuduvad tal vajalikud teadmised ja oskused. Koja liige ei anna kinnisvaraobjektide ja kinnisvaraturu kohta tahtlikult valeinformatsiooni. Koja liige ei esine avalikkuse ees Koda, selle teisi liikmeid, juhatust, Aukohust ja funktsionääre halvustavate avaldustega. Koja liige ei avalda enda ja oma teenuste kohta eksitavat reklaami. Koja liige ei tohi tahtlikult põhjustada ega soodustada arusaamatuste ja väärarusaamade tekkimist suhtlemisel kliendi või Koja teiste liikmetega. Koja liige ei tohi ära kasutada kliendi ebapiisavaid teadmisi tehingu läbiviimisest, seadusandlusest ja turuolukorrast. Koja liikmel ei ole õigust nõuda kliendilt lisaks kokkulepitud vahendustasule kingitusi või rahalisi makseid. Koja liige peab tundma kinnisvara puudutavat seadusandlust. Koja liige on kohustatud avalikkuse ees kaitsma oma eriala head nime. Koja liige on kohustatud tegutsema eelkõige lepingulises suhtes oleva kliendi huvides. Koja liige tohib võtta tehingu vahendustegevuse eest tasu ainult siis, kui lepingu osapooled on selles kokku leppinud. Koja liige peab alati soovitama seaduste ja üldiste eetikanormide järgimist ning vajadusel soovitama professionaalse juriidilise abi kasutamist. Koja liige järgib tava, et kõik finantskohustustega seotud kokkulepped oleksid vormistatud kirjalikult ja et kokkuleppe sisu oleks selgelt väljendatud. Käesolevast Koodeksist, Koja põhikirjast ja Koja poolt kehtestatud ettekirjutustest tulenevaid eksimusi menetleb ja heade tavade osas mõistab õigust ning vajadusel rakendab sanktsioone Koja Aukohus. Koja Aukohtu poole võivad pöörduda kõik isikud, kelle arvates Koja liige on eksinud Koodeksi vastu. Koja liige jagab hea tava kohaselt maakleritasu teise Koja liikmega eelnevalt kokkulepitud ühiselt osutatud teenuse eest. Kutset läbivad t eadmised: üldteadmised majanduse alustest; kinnisvaraturg ja seda mõjutavad tegurid ; kinnisvara väärtuse hindamise üldteadmised: mõisted, meetodite põhialused, erinevad eesmärgid, võime määratleda milline teave ja meetodid on antud olukorras rakendatavad; kinnisvaratehingud ja nende eripära ; kinnisvarasektoriga seotud rahandus-, krediidi- ja finantseerimis e põhimõtted ; ehitamise põhimõtted: ehitiste tüübid, hoonete konstruktsioonielemendid, ehitusprotsessi põhimõtted, ehitusmaterjalid, erinevad arhitektuuristiilid, hoonete energiasäästuga (sh energiamärgis) seotud teadmised; hoonete korrashoiu, parenduse ja haldamisega seotud teenused ning kulud; andmekogud: äriregister, ehitisregister, kinnistusraamat , Maa-ameti infosüsteemid, sh maakatastri- ja geodeetilised kaardid, kaasa arvatud topograafiline teave . kinnisvaraturunduse põhimõtted, sh turundus- ja kauplemisvõtted; kinnisvaraga seotud kindlustused; tehinguga kaasnev dokumentatsioon ja kulud ; meeskonnatöö juhtimise alused; Tase 5 puudub Üldoskuse Juhistest ja nõuetest lähtumine - Järgib tööd tehes valdkonnaga seotud asjakohaseid juhiseid, nõudeid, eeskirju, standardeid ja õigusakte all mõistetakse vähemalt juhiseid, nõudeid, eeskirju ja standardeid , mis on seotud majandustegevuse üldnõu ete ja kinnisvaramaakleri tegevusele laienevate põhinõuetega, sh a ) kinnisvarabüroo tegevus; b ) tervishoid ja ohutus; c ) keskkonnaküsimused; d ) rahapesuvastased meetmed; e ) kinnisvara maksustamise põhimõtted ja kinnisvaraga seotud maksusoodustused; f ) planeeringud ja kinnisvaraarendus; g ) tarbijakaitse; h ) ehitustegevus; i ) üürimine ja rentimine; j ) kinnisvara omandamine, käsutamine, kasutamine ja valdamine; k ) lepingud; l ) andmekaitse ja infoturve.