Kiri

Välisministeerium [email protected] Meie 30.05.2023 nr 2-14/2023/2917-1 Islandi väljak 1 15049, Tallinn Täiendavad ettepanekud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmiseks Austatud välisminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Välisministeeriumile edastanud 17.02.2023 ettepanekud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) muutmiseks. Olles täiendavalt kaalunud teenuse osutamise piiranguid sätestavate sanktsioonide rakendamisega seotud probleeme, esitame täiendavad ettepanekud RSanS-i muutmiseks, mis puudutavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA) ning Transpordiametile sanktsioonide rakendamisega seotud ülesannete andmist. Samuti teeme ettepaneku maksukorralduse seaduse ja krediidisautuste seaduse täiendamiseks. 1. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine 1.1 Teeme ettepaneku täiendada RSanS § 11 lõiget 3 punktiga 41 ja punktiga 42 alljärgnevalt: „41) arvepidamis-, audiitor-, raamatupidamis-, maksunõustamis-, ärinõustamis-, juhtimiskonsultatsiooni-, suhtekorraldus-, arhitekti-, inseneri-, õigusabi-, turismi-, meedia-, infoühiskonna- ja reklaamiteenuste, turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste teenuste, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenuste ja IT-alase nõustamisteenustega seotud piirangu korral Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; „42) laeva või õhusõidukiga seotud piirangu korral Transpordiamet.“ Selgitus § 11 lg 3 punkti 41 kohta TTJA täidab käesoleval ajal tema pädevuses olevaid ülesandeid infoühiskonna, tarbimis-, tehis- ja ettevõtluskeskkonna tegevusvaldkondades. TTJA teostab riiklikku järelevalvet mitmes valdkonnas, mis on reguleeritud eriseadustega (sh elektroonilise side ja meediateenus, infoühiskonnateenus, turismiteenus, reklaamiteenus). Samuti on TTJA-l oskusteave tehnilistes valdkondades seoses ehitusvaldkonnas ametile pandud ülesannete täitmisega. TTJA-l on olemas kogemus sanktsioneeritud meediateenuste levitamise tuvastamiseks ja vastavate kanalite Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 sulgemise algatamiseks. Meediateenuste valdkonnas on TTJA-l pikaajaline vilumus nii lubade menetlemisel kui ka meediateenuste järelevalve teostamisel ning tuntakse meediaturgu. Arvestades TTJA ülesandeid erinevates valdkondades, on ametil olemas märkimisväärne oskusteave ja eeldused ka meedia-, reklaami-, turismi, äri- ja muude teenustega seotud sanktsioone tõhusalt rakendada. TTJA pädevuse osas parema selguse tagamiseks on otstarbekas piiritleda RSanSis enamlevinud teenused, mille osas TTJA pädeva asutuse funktsioone täidab. Näiteks on Euroopa Liidu tasandil kõnealuseid teenuseid puudutavad piirangud sanktsioonina sätestatud nõukogu määruses (EL) nr 833/20141, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. § 11 lg 3 punkti 42 kohta Muudatusega lisatakse Transpordiamet pädevate asutuste nimekirja laeva või õhusõidukiga (sealhulgas õhusõiduki käitamisega) seotud piirangu korral. Näiteks on Euroopa Liidu tasandil kõnealused piirangud sanktsioonina sätestatud nõukogu määruses (EL) nr 833/2014. Laevaga seotud teenuse osutamise piirangud võivad olla tingitud laeva lipuriigist, laeva omanikust, operaatorist või prahtijast, samuti laeva lastist. Nii võib olla keelatud teatud riigis registreeritud või kindlaksmääratud registri poolt sertifitseeritud laevale sadamatesse sisenemine. Teenuste osutamine laevale võib olla keelatud, kuna selle omaniku, operaatori või prahtija suhtes on kehtestatud sanktsioon. Samuti võivad laevale osutatavate teenuste kitsendused tuleneda laeva lastist, sest teatud kaupade puhul võib olla piiratud nii transpordi- kui ka muude teenuste pakkumine. Sellistele laevadele ei tohi osutada tehnilist abi, vahendusteenuseid, rahastamist või rahalist abi ja muid teenuseid, nagu laeva punkerdamine, hooldus, varustamine, jäätmete vastuvõtt, remont jms. Transpordiamet on elektroonilise mereinfosüsteemi volitatud töötaja ning teavitab selle kaudu regulaarselt ettevõtjaid sanktsioonidena kehtestatud keeldudest ja muudest piirangutest. Sanktsioonide subjektiks olevate isikute ja üksustega seotud teadaolevate laevade puhul on elektroonilises mereinfosüsteemis tehtud automaatne eelhoiatus nii laevaagentidele kui ka riigiasutustele, et tegemist on sanktsioneeritud ettevõtja laevadega ja neile ei tohi teenuseid osutada. Muudatusena sätestatakse samuti, et Transpordiamet on pädev asutus õhusõidukite ja nende käitamisega seotud sanktsioonide rakendamisel. EL-i lennundusohutuse alusmääruse 2018/11392 artikli 3 punkti 13 kohaselt on õhusõiduki käitaja juriidiline või füüsiline isik, kes käitab või soovib käitada üht või mitut õhusõidukit. Käitamine tähendab lihtsustatult lennutegevust õhusõidukiga olenemata selle eesmärgist ning hõlmab nii ärilist kui mitteärilist lennutegevust (nt erapilootide lennud isiklikul otstarbel). Sama artikli punkti 24 kohaselt on äriline lennutransport õhusõidukite käitamine reisijate, kauba või posti veoks rahalise või muu tasu eest. Hetkel käimasoleva sõjalise konfliktiga seonduvalt kehtestatud sanktsioonid puudutavad lennundust regulaarliikluse peatamisest kuni hooldusteenuseni, muu hulgas on keelatud Venemaa Föderatsioonis registreeritud ja Venemaa Föderatsiooni kontrollitud õhusõidukitel Euroopa 1 Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014, (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1–11). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. a määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122) 2 (7) Liidus maandumine, õhkutõusmine ja ülelennud olenemata lennu eesmärgist (erandeid võib teha humanitaar- ja meditsiinilistel eesmärkidel). Sanktsioonid hõlmavad nii õhusõidukeid, õhusõidukite käitamist kui ka käitamisega seotud teenuseid (sealhulgas õhuruumi kasutamine, õhusõiduki rent, hooldus, jätkuv lennukõlblikkus). Transpordiamet jätab kooskõlastamata ülalkirjeldatud õhusõidukite lennuplaanid, samuti kontrollib juba Eestisse saabunud õhusõidukeid, nende päritolu, meeskonnaliikmeid ja varustust lennuväljal seisuplatsil, ning sanktsiooni alla kuulumise korral ei luba õhusõidukil lahkuda. Varasemalt on Transpordiameti kokkupuude lennundusvaldkonna sanktsioonidega peamiselt piirdunud õhusõiduki registri pidamisega seotud toimingutega, kontrollides õhusõiduki registreerimisel õhusõiduki ja selle omanike päritolu ning kodakondsust (eelkõige Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike ning näiteks Iraani isikute puhul). 1.2 Teeme ettepaneku tunnistada § 11 lõike 3 punkt 5 kehtetuks. Selgitus Arvestades eelkirjeldatud RSanS § 11 lõike 3 täiendusi (punktid 41 ja 42) pole ministeeriumi nimetamine pädeva asutusena enam vajalik, sest vastavaid ülesandeid hakkavad täitma TTJA ja Transpordiamet. 1.3 Riikliku järelevalve teostamise õiguse sätestamiseks teeme ettepaneku täiendada § 30 lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 punktis 41 nimetatud teenuseid reguleeriva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käeoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle käesolevas seaduses sätestatud korras. „(7) Transpordiamet teeb riiklikku järelevalvet RSanS § 11 lõikes 3 punktis 42 nimetatud piiranguid reguleeriva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käeoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle käesolevas seaduses sätestatud korras.“ Selgitus Oleme seisukohal, et on mõistlik koondada sanktsioonide kohaldamist puudutav regulatsioon võimalikult suures ulatuses RSanSi ning mitte hajutada ebaülevaatlikult muude eriseaduste vahel. Kuna RSanS on piiravate meetmete osas valdkonna eriseadus, siis on otstarbekam sätestada nende kohaldamise ja riikliku järelevalvega seotud ülesanded just selles õigusaktis. TTJA järelevalvepädevus on antud ajal piiratud ameti peamisi tegevusvaldkondi (infoühiskonna, tarbimis-, tehis- ja ettevõtluskeskkonna) reguleerivates seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise järgimisega. Sanktsioonina kehtestatud piiravate meetmete täitmise üle riikliku järelevalvet need õigusaktide ette ei näe. Sellest tulevevalt on vajalik määrata RSanS- is kui sanktsioonide valdkonna seaduses kindlaksmääratud teenuseid puudutavate sanktsioonide osas riikliku järelevalve ülesannet täitma TTJA. Ametil oleks pädevus kontrollida nii rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavast (nt nõukogu otsus) ja rakendavast õigusaktist (nt EL Nõukogu määrus) kui ka Vabariigi Valitsuse määrusest tulenevate reklaami-, turismi- meedia- ja muude RSanS § 11 lg 3 punktis 41 nimetatud teenuseid puudutavate kohustuste, piirangute ja keeldude täitmist. Samuti võib Vabariigi Valitsus RSanSi alusel kehtestada rahvusvahelist sanktsiooni rakendava korralduse või määruse rahvusvahelise sanktsiooni riigisiseseks 3 (7) rakendamiseks vajalikus ulatuses, kui rakendusakti alusel ei ole võimalik rahvusvahelist sanktsiooni kohaldada. Ka Transpordiameti riikliku järelevalve teostamise pädevus on seni määratletud ameti tegevusvaldkondi reguleerivates seadustes, kuid laevanduse ja lennunduse valdkonnas sanktsioone kehtestavate õigusaktide nõuete täitmise kontroll hõlmatud ei ole. Muudatusega antakse Transpordiametile pädevus teha riiklikku järelevalvet rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks oleva laeva ja õhusõiduki ning õhusõiduki käitamise üle. Alternatiivselt võib kaaluda kõigile asjakohastele valitsusasutustele riikliku järelevalve teostamise üldise õiguse andmist ühes lõikes (nt viitega § 11 lg-le 3), kui kõik asutused hakkavad riiklikku järelevalvet tegema. Siiski on RSanS § 11 lõikes 3 sisalduv pädevate asutuste loetelu mitteammendav (muu hulgas saab pädeva asutuse määrata ka VV korraldusega või määrusega vastavalt RSanS § 11 lõikele 4), mistõttu on eelistatum lahendus õigusselguse mõttes siiski riikliku järelevalve pädevus asutuste kaupa eraldi ette näha. 1.4 Teeme ettepaneku täiendada § 31 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Transpordiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ Selgitus Kehtiva RSanS § 31 lg 1 kohaselt võib korrakaitseorgan riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 ettenähtud erimeetmeid. KorS §-s 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ning §-s 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud erimeetmed ei ole piisavad selleks, et tulemuslikult välja selgitada sanktsioonina ettenähtud keeldudest ja piirangutest kõrvalehoidumine või rikkumine. Lisaks eelnimetatutele on kohane ja vajalik kohaldada veel selliseid erimeetmeid nagu kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus ja hoiule võtmine ning valduse läbivaatus. Eelnimetatud erimeetmed on omavahel seotud ning nende meetmete rakendamise kaudu saavad TTJA ja Transpordiamet tõhusalt teostada järelevalvet vastavalt eelnimetatud pädevusele rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning RSanSi alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Erimeetmete kohaldamisel on oluline silmas pidada KorS §-s 7sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Alternatiivselt teeme ettepaneku tervikuna üle vaadata RSanS § 31 ja laiendada riikliku järelevalve teostamisel kasutatavate korrakaitseseaduses ettenähtud riikliku järelevalve meetmete kasutamise õigust ning kaaluda RSanS § 31 lg 1 sõnastuse muutmist kasutatavate erimeetmete osas kõigile korrakaitseorganitele ühetaoliseks: „Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30-32 ja 49-52 ettenähtud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ 1.5 Teeme ettepaneku täienda paragrahviga 331 järgmises sõnastuses: „§ 331. Sunniraha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Transpordiameti ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti või Transpordiameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib selle adressaadile rakendada sunniraha füüsiliste isikute puhul olla kuni 5000 ja juriidiliste isikute puhul kuni 32 000 eurot.“ 4 (7) Alternatiivselt, kuna sunniraha puudutav säte on seaduses juba olemas, võib täiendada RSanS § 33 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti või Transpordiameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ettekirjutuse adressaadile rakendada sunniraha füüsiliste isikute puhul kuni 5000 eurot ja juriidiliste isikute puhul kuni 32 000 eurot.“ Selgitus Eriseaduses sätestamata juhul on KorS § 28 lõikest 2 tulenev sunniraha suurus (igakordse kohaldamise ülemmäär 9600 eurot) liiga väike, mistõttu teeme ettepaneku sunniraha määra suurendamiseks ka TTJA ja Transpordiameti pädevusse jäävates valdkondades. Leiame, et sarnaselt RSanS §-s 33 sätestatud määrdele võiks see füüsiliste isikute puhul olla kuni 5000 ja juriidiliste isikute puhul kuni 32 000 eurot. Kõrgem sunniraha ülemmäär võimaldaks TTJA-l ning Transpordiametil tõhusalt sekkuda ettekirjutusega kehtestatud nõuete rikkumisel. 2. Teiste seaduste muutmine Teenuste osutamist piiravate sanktsioonide tõhus järelevalve eeldab ligipääsu maksu- ja pangatehingute andmetele ning oskust neid ja muid raamatupidamisandmed tõlgendada ja analüüsida. TTJA-l puudub juurdepääs maksu- ja pangasaladusele rahvusvaheliste sanktsioonide täitmise kontrollimiseks. 2.1 Teeme ettepaneku täiendada maksukorralduse seaduse § 29 punktiga 65 järgmises sõnastuses: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks“; Selgitus Tõhusaks järelevalveks on oluline luua seaduslik alus ligipääsuks maksuandmetele. TTJA-le teadaolevalt on Maksu- ja Tolliametil võimalik luua oma andmekogus (maksukohuslaste register) automaatne päring konkreetsete tunnuste alusel, mille tulemusena jagatakse pädeva asutusega regulaarselt maksuandmeid. Teenuste sanktsioonide järelevalvet teostav asutus vajab regulaarset teavet käibemaksu deklareerimise kohta sanktsioneeritud riikidega ning võimalike kolmandate riikidega, mille kaudu teadaolevalt sanktsioonidest kõrvale hoidumiseks teenuste eest tasumine toimub. Alternatiivselt võib maksukorralduse seaduses ette näha ka üldise normi, mis annaks valitsusasutusele RSanS-is ettenähtud ülesannete täitmiseks saada juurdepääsu maksusaladusele. Arvestades MKS-i tulevikuredaktsioone, oleks selline säte § 29 punkt 65. 2.2 Teeme ettepaneku täiendada krediidiasutuse seadust § 88 lõikega 45 järgmises sõnastuses: „Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile rahvusvahelise sanktsioonina kehtestatud teenuse osutamise keelu rikkumise kahtluse või ohu korral.“ Selgitus Muudatus on vajalik selleks, et pangad, kes on määratletud erikohustusega isikutena RSanSi tähenduses, saaksid anda TTJA-le pangasaladuseks olevat teavet juhul, kui neil on kahtlus, et 5 (7) toimub sanktsioonina kehtestatud teenuse osutamise keelu rikkumise või sellise rikkumise ohu korral. 2.3 Teeme ettepaneku krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11 pärast sõnu „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile“ täiendada sõnadega „rahvusvahelise sanktsiooni seaduses,“. Selgitus Täiendus on vajalik selleks, et TTJA saaks vajadusel andmeid arvelduskontodel toimunud tehingute kohta, mille abil on näiteks võimalik tuvastada, kas on toimunud ülekandeid sanktsiooniga keelatud teenuste osutamise eest. 3. Ettepanekute mõju riigiasutustele Järgnevalt kirjeldame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tehtavate ettepanekutega kaasnevate muudatuste mõju riigiasutustele ja palume neid eelnõu seletuskirjas kajastada. Sanktsioonide kohaldamisega seotud ülesannete täitmine toob TTJA-le kaasa töökoormuse kasvu ja vajaduse täiendavate ressursside järele. Arvestades eelnevalt RSanS § 11 lg 3 punktis 41 nimetatud teenuseid, on Eestis 2021. aasta äriregistri andmetel põhitegevusala alusel enam kui 30 000 ettevõtjat, kes tegutsevad kõnealuste teenuste pakkujatena. Eesti Panga 2021. aasta andmete kohaselt oli teenuste tehingute maht Vene Föderatsiooniga ligikaudu 365 miljonit eurot ja Valgevenega ligikaudu 40 miljonit eurot aastas. Esialgsel hinnangul on eelnimetatud teenuseid puudutavate sanktsioonide tõhusaks järelevalveks vaja luua 5 täiendavat ametikohta. Neist: a. 1 ametikoht, mis teostaks andmeanalüüsi ja meediasanktsioonide täitmise järelevalvet; b. 3 ametikohta, mis teostaks maksuandmete, pangatehingute ja muude raamatupidamisandmete auditeerimist; c. 1 ametikoht, mis tagaks sanktsioonide järelevalve õigusliku korrektsuse. Täiendavate ametikohtade tegevuskulu oleks 260 000 eurot aastas. Ülesannete täitmiseks tuleb ametikohad mehitada avaliku värbamise teel ja tagada tööülesannete teostamiseks väljaõpe. Täna ei ole TTJA-s ametikohti, kus oleks olemas asjakohane oskusteave, seega on vajalik uue teenuse üles ehitamine ja käivitamine. Seetõttu tuleb inimesi värvata ja koolitada juba enne TTJA-le täiendavaid pädevusi andvate normide jõustumist. Samuti on tõhusaks järelevalveks tõenäoliselt vajalik kasutuslitsentside soetamine andmebaasidele, mis koondavad infot ettevõtjate kohta, mis aitavad hinnata nii riske kui ka hoolsuskohustuse täitmist. Transpordiamet Sanktsioonide rakendamisega seotud ülesannete ja järelevalvepädevuse andmine Transpordiametile tõstab ameti töökoormust. Võttes arvesse tavapärast lennuliiklust ja tihedat laevaliiklust Läänemerel ja Soome lahe piirkonnas, on senine praktika näidanud, et laevade puhul tuleb järelevalvetoiminguid teha igapäevaselt ja sõltumata kellaajast. 6 (7) Transpordiameti hinnangul on järelevalve tõhusaks läbiviimiseks vajalik luua kaks uut töökohta – keskne koordinaator, kes oleks ühtlasi ameti kontaktpunkt ja valdkonnaspetsialist. Alates 01.01.2024 on kahe ametniku lisandumise aastane kulu (2024. aastal, igal järgneval aastal palgakulu tõus minimaalselt 6% ja koolituste-lähetuste kulu kallinemine 15%) 125 659 eurot, millest 111 554 eurot moodustavad palgakulud, ülejäänu, st 14 105 eurot, kulub koolitustele ja lähetustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Transpordiamet Silja Vöörmann [email protected] Anton Merits [email protected] Natalja Rüütel [email protected] 7 (7)