Kiri

Ellex Raidla Advokaadibüroo Meie 24.05.2023 nr 2-5/23/0026/19 [email protected] [email protected] Vaideotsus OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark 12.04.2023 vaidele RESOLUTSIOON Jätta vaie rahuldamata. Vaideotsus jõustub selle elektrooniliselt kättetoimetamisest OÜ-le Hiiumaa Offshore Tuulepark. Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Soovi korral tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul käesoleva vaideotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post: [email protected]). 1. Asjaolud 1.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas Utilitas OÜ taotluse alusel 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 menetluse koos keskkonnamõju hindamisega (KMH). 22.12.2021 andis Utilitas OÜ hoonestusloa (sh KMH) menetluses taotleja kui menetlusosalise õigused ja kohustused üle OÜ-le Utilitas Wind (UW). 1.2. UW esitas 30.06.2022 TTJA-le taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse raames koormatava ala suurendamiseks, millega oli kaasas Roheplaan OÜ 22.06.2022 koostatud eksperthinnang „Saare-Liivi meretuulepargi linnustiku uuringu esmaste tulemuste kokkuvõte“ ning Saare-Liivi meretuulepargi koormatava ala suurendamise asukohaplaan. 1.3. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark (edaspidi ka vaide esitaja) esitas 03.02.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga (Saare II) Liivi lahes. UW 30.06.2022 taotletav täiendav ala kattub OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepargi poolt kavandatava Saare II meretuulepargi alaga. 1.4. TTJA edastas 09.02.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-108 UW hoonestusloa menetluse uuendamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks OÜ-le Hiiumaa Offshore Tuulepark. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark esitas 20.02.2023 TTJA-le oma vastuväited eelnõule. Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  1.5. TTJA tegi 09.03.2023 otsuse nr 1-7/23-063 (Otsus), millega TTJA muutis oma 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521, jättes UW poolt taotletud koormatavast alast välja ebasobiv lõunapoolne ala, liites taotletud koormatava alaga 30.06.2022 taotletud ala ning algatades hoonestusloa menetluse liidetud alal. 1.6. TTJA teavitas 13.03.2022 OÜ-d Hiiumaa Offshore Tuulepark oma 09.03.2023 otsusest. 1.7. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark esitas 12.04.2023 TTJA Otsuse peale vaide. 1.8. TTJA teavitas OÜ-d Hiiumaa Offshore Tuulepark vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest 14.04.2023, määrates uueks vaide läbivaatamise tähtajaks 24.05.2023. 1.9. Vaide lahendamiseks kaasas TTJA puudutatud isikuna arvamuse avaldamiseks UW, kes esitas 24.04.2023 ja 02.05.2023 seisukohad OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark esitatud vaide osas. Nimetatud seisukohad sisaldavad UW ärisaladust ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel. 2. Menetlusosaliste seisukohad 2.1. OÜ-l Hiiumaa Offshore Tuulepark poolt 12.04.2023 esitatud vaides on kokkuvõtlikult käsitletud järgmisi asjaolusid seoses TTJA Otsusega: 2.1.1. Otsus tuleb kehtetuks tunnistada, kuna hoonestusloaga koormatava ala suurendamise eeldused on täitmata; 2.1.2. Otsuse tegemisel on oluliselt rikutud kaalutlusreegleid; 2.1.3. Otsus on sisuliselt põhjendamata; 2.1.4. Vaide esitaja leiab, et Otsusega kaasneb tema jaoks tagajärg, kus keeldutakse vaide esitaja hoonestusloa taotluse menetluse algatamisest. 2.2. UW kui vaidemenetlusse kaasatud puudutatud isik on esitanud vaide osas kokkuvõtvalt järgmised seisukohad: 2.2.1. UW leiab, et vaie tuleb jätta rahuldamata, kuna põhineb nii kehtiva õiguse kui faktiliste asjaolude vääral sisustamisel. 2.2.2. UW leiab, et Otsus on õiguspärane. Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse koormatava ala nihutamine on toimunud kohases, läbipaistvas ja õiguspärases menetluses; 3. Vaideotsuse põhjendused 3.1. Esmalt selgitab TTJA vaide esitaja hoonestusloa taotlusega seonduvat (A) ning seejärel täpsustab TTJA vaide esitaja vaideõigust HMS § 71 lg-st 1 tulenevalt (B). Edasi selgitab TTJA, millest tulenevalt olid hoonestusloaga koormatava ala suurendamise eeldused täidetud (C) ning esitab põhjendused osas, mis kinnitavad, et lõunapoolse ala sobimatus selgus alles hoonestusloa menetluse ajal (D). Lisaks käsitleb TTJA Otsuse tegemisel kaalutlusõigusega seonduvat (E) ja selgitab, et Otsus on sisuliselt ka põhjendatud (F). A. Vaide esitaja 03.02.2023 hoonestusloa taotlus nr TG-JUH-4/1 3.2. Vaide esitaja p-s 61a sedastatu kohaselt, võib vaidlustatud Otsus tuua kaasa tagajärje, kus keeldutakse vaide esitaja hoonestusloa taotluse menetluse algatamisest põhjusel, et Otsuse tagajärjena on ala suhtes käimas hoonestusloa menetlus. 3.3. TTJA peab oluliseks selgitada järgmist. UW taotluse alusel on 23.12.2021 otsusega nr 1- 7/21-521 algatatud hoonestusloa menetlus Saare-Liivi 5 alal. Seejuures on UW esitanud 2 (8)  taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluses koormatava ala suurendamiseks 30.06.2022. Vaide esitaja on esitanud TTJA-le 03.02.2023 hoonestusloa taotluse nr TG-JUH-4/1 alale, mis kattub UW 30.06.2022 taotlusega (seejuures UW 30.06.2022 taotlus on vahetult seotud juba algatatud UW hoonestusloa menetlusega). Kuivõrd hoonestusloa menetlus algatatakse eraldi otsusega [veeseaduse (VeeS) § 219 lg 11], mitte taotluse esitamisega, ei saa ainuüksi hoonestusloa taotluse esitamisega kaasneda vaide esitajale võrdväärseid õiguseid, mis kaasnevad hoonestusloa menetluse algatamisel. 3.4. Vaide esitaja poolt 03.02.2023 taotluse esitamise ajal kehtinud ehitusseadustiku (EhS) § 11311 lg 2 p-1 kohaselt, TTJA keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest juhul, kui taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba. Seejuures ka vaide esitaja ise tunnistab oma vaide punktides 13-14, et esineb alus hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks. Siinkohal ei saa perspektiivitu taotluse esitamisega kaasnevat võimalikku negatiivset otsust ega muud riisikot kanda pädev asutus ega ka isik, kelle taotluse alusel on juba hoonestusloa menetlus algatatud. Täiendavalt märgime, et TTJA-le avaliku veekogu koormatava aladega seotud hoonestuslubade taotlused on avalikud ning kõigile kättesaadavad.2 3.5. Võttes arvesse TTJA põhjendusi alljärgnevates peatükkides, on TTJA seisukohal, et Otsus on õiguspärane ning sisuliselt on vaie perspektiivitu, kuivõrd vaide esitajal ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada, milleks on hoonestusloa menetluse algatamine alal, kus on varasemalt juba menetlus teise isiku kasuks algatatud. B. Vaide esitaja vaideõigus 3.6. HMS § 71 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, esitada vaide. TTJA möönab, et vaide esitaja vaideõigus on käesoleval juhul küsitav ja vaide esitaja põhjendused väidetavate õiguste rikkumise osas on eksitavad. TTJA on siiski otsustanud vaide sisuliselt läbi vaadata, kuid peab vaideõigusega seonduvalt märkida järgmist. 3.7. Väär on vaide esitaja väide p-s 11, mille kohaselt Otsus rikub vaide esitaja õigusi, kuna see takistab vaide esitaja kavandatava tuulepargi arendamist. Vaide esitaja on esitanud TTJA-le üksnes hoonestusloa taotluse, mis ei anna garantiisid ega veel vähem õigust alustada arendustegevusega või selleks ettevalmistavate tegevustega. Seega ei saa Otsus rikkuda viidatud õiguseid. Niisamuti on asjassepuutumatu vaides punktis 12 viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-39-10. Veekoguga koormatava ala hoonestusloa menetlus erineb tavapärasest haldusmenetlusest, mh selle poolest, et hoonestusloa menetlus ei alga taotluse esitamisega erinevalt HMS § 35 lg 1 p-st 1 sätestatust, vaid menetlus algatatakse eraldi haldusaktiga (vt EhS § 1134 lg 1). Seejuures näeb EhS § 11311 lg 2 p 1 (ja ka varasemalt kehtinud VeeS § 221 lg 2 p 1) ette, et hoonestusloa menetluse algatamisest keeldutakse, kui samal alal on varasemalt juba hoonestusloa menetlus algatatud. Viidatud kohtuotsust ei saa analoogia korras võrrelda käesoleva vaidemenetluse esemega, kuivõrd õigusaktid näevad ette väga kindla raamistikuga erimenetluse hoonestuslubade osas. Tähtsust ei oma ka vaide esitaja väide, mille kohaselt tema ja UW kavandavad samale alale meretuuleparkide arendamist (p 14). Nii nagu käesoleva vastuse 1 Taotluse 18.02.2021 esitamise hetkel kehtinud veeseaduse redaktsioon RT I, 21.09.2021, 6. Siin ja edaspidi on VeeS sätetele viidatud lähtudes eelnimetatud redaktsioonist. Selguse huvides, VeeS sätted viidi ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 27.04.2022, 1) üle ehitusseadustikku. 2 Maa-ameti. Kättesaadav veebis: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/TTJAhoonestusload (24.05.2023). 3 (8)  p-s 3.3. selgitatud, UW taotlused on varem esitatud ja ka menetlusse võetud. 3.8. Märgime, et vaide punktis 17 viidatud RKHKo 3-3-1-59-05 punkti 17 on TTJA hinnangul käesoleval juhul tõlgendatud meelevaldselt, kuivõrd p 17 käsitleb olukorda, millisel juhul puuduvad menetluskord või õigustloovate aktidega kehtestatud konkreetsed nõuded. Antud juhul on kindel menetluskord ette nähtud nii taotluse esitamise hetkel kui ka käesoleval ajal kehtivates õigusaktides. Juhime ka tähelepanu, et koormatava ala suurendamise või nihutamisega ei anta avalikku ressurssi kasutusse – seda tehakse hoonestusloa andmisega, mida ei ole käesoleval juhul UW suhtes tehtud (ning vaide esitaja puhul pole isegi algatatud hoonestusloa menetlust). 3.9. Selgitame lisaks, et vaie sisaldab mitmeid hinnanguid, mis ei oma puutumust vaide esitaja (subjektiivsete) õigustega, eelkõige riigivara kasutamisega seonduvad väited vaide punktis C, mistõttu jätab TTJA need vaide läbivaatamisel tähelepanuta. C. Hoonestusloaga koormatava ala suurendamise eeldused on täidetud 3.10. Vaide esitaja on asunud oma vaide p-s 19 seisukohale, et VeeS § 222 lg 4 kohaselt, koormatava ala suurendamise kaalumiseks peavad olema täidetud kaks eeldust: 1) uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemused (KMH) toetavad ala suurendamist ja 2) ala suurendamist õigustavad asjaolud peavad ilmnema hoonestusloa menetlemisel. 3.11. VeeS § 222 lõige 4 sätestab, et hoonestusloa menetlemisel võib, tuginedes eelkõige uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus. 3.12. Vaidlus puudub, et VeeS § 222 lg 4 kohustab automaatselt koormatavat ala nihutama, kuid tegemist on pädeva asutuse kaalutlusõigusega, millele otseselt viitab ka sätte sõnastus „võib [..] nihutada või suurendada“. Kuivõrd kaalutlusõigus on seotud sättes sisalduvate eeldustega, on ette nähtud reeglid ja piirid, millises ulatuses saab TTJA kaalutlusõigust teostada. Otsus, kas ala suurendatakse või nihutatakse ebasobiva alaga võrdses või suuremas mahus (juhindudes, et ei ületataks 33% ülempiiri), tehakse igakordselt, hinnates kõiki konkreetse menetlusega seonduvaid asjaolusid. TTJA põhjendused, miks nihutati ala ca 8,2 km2 võrra suuremas ulatuses, võrreldes ebasobivaks muutunud ala territooriumiga, on käsitletud Otsuse p-s 39. Seega ei vasta vaide punktis 24 esitatu tõele. 3.13. Vaide esitaja ei nõustu, et uuringute ja KHM tulemused õigustavad ala suurendamist, veelgi enam, punktis 27 leiab vaide esitaja, et sellist uuringut ei ole läbi viidudki (samas vaide esitaja ise tunnistab vaide punktis 29, et Roheplaan OÜ poolt viidi uuring läbi). TTJA-le jääb arusaamatuks selle väite alus, kuivõrd Roheplaan OÜ poolt 22.06.2022 koostatud eksperthinnang „Saare-Liivi meretuulepargi linnustiku uuringu esmaste tulemuste kokkuvõte“ viidi läbi ning sellele on läbivalt Otsuses ka viidatud. TTJA on selgitanud uuringute tulemustest tingitud alaga seotud muudatusi põhjalikult oma Otsuse punktides 42-43, niisamuti on TTJA juba sellele väitele vastanud (vt Otsuse p-d 67 ja 68). TTJA hinnangul ei ole siinkohal vaja Otsuses selgitatut uuesti korrata ning TTJA on seisukohal, et Otsuses käsitletud uuringud saavad olla aluseks koormatava ala nihutamiseks. 3.14. Täiendavalt on TTJA oma Otsuse p-des 39-43 põhjalikult käsitlenud VeeS § 222 lg 4 (8)  4 eelduste täidetust. Uuringud ja keskkonnamõju hindamise tulemused toetavad ala suurendamist ning ala suurendamist õigustavad asjaolud ilmnesid hoonestusloa menetlemise ajal (vt ka käesoleva vastuse p D). TTJA hinnangul ei saa siinkohal olla mõistlikku vaidlust VeeS § 222 lg 4 küsimuses, kuivõrd puuduvad tõendid, mis võimaldaks jõuda teistsugusele põhjendatud järeldusele. D. Lõunapoolse ala sobimatus ei olnud teada enne hoonestusloa menetlust 3.15. Vaide esitaja leiab vaide p-s 28, et asjaolud, mis õigustavad ala suurendamist või nihutamist, peavad VeeS § 222 lõike 4 sõnastuse järgi ilmnema hoonestusloa menetluse jooksul ning selline järeldus on kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu 572 teise lugemisega3 (eelnõu 572 SE). Vaide esitaja poolt viidatud teise lugemise p 64 kohaselt: „Sätte eesmärk on hoonestusloa menetluse reegleid täpsustades tuua välja konkreetsed piirid, kui suures ulatuses võib teostatud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemusel haldusorgan algses taotluses esitatud koormatavat ala muuta“. Punktist 64 ei tulene, et uuringute tulemused, millest selgub algse koormatava ala ebasobivus, peavad olema ootamatud või uudsed, mistõttu vaide esitaja TTJA hinnangul eksib oma tõlgenduses p-i 64 osas. 3.16. TTJA ei nõustu vaide punktis 30 esitatuga, mille kohaselt algselt taotletud ala lõunapoolse osa kattuvus lindude rändekoridoriga oli avalikult teadaolev ja tuvastatud asjaolu juba enne algse taotluse esitamist 2021.a. 3.17. Saare-Liivi meretuulepargi esialgne koormatav ala paikneb Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu4 järgses tuuleenergeetika arenduspiirkonnas. Viidatud maakonnaplaneeringu p-s 3.6 joonealuses viites on selgelt välja toodud, et „Arenduspiirkond on planeeringus määratletud ulatusliku territooriumiga, kuid seda ei ehitata välja kogu ulatuses. Arenduspiirkonna osades piirkondades esinevad keskkonna- alased, tehnoloogilised või teiste huvigruppide tõttu välistavad piirangud, kuid nende piirangute konkreetne olemus ja ulatus selgitatakse välja edaspidi hoonestusloa menetluse raames.“ Samas punktis on ka esile toodud, et tuleb täpsustada mõju lindudele. Pärnu maakonnaga piirneva Saare-Liivi maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande5 punktis 4.15 on keskendutud linnustikule ja märgitud: „Senise arusaamise kohaselt on tuulepargi rajamine igati tõenäoline, sest suhteliselt suure mereala ulatuses on piisavalt territooriumi, kus mõju linnustikule ei ole eeldatavasti olulise suurusega ja seda on võimalik leevendavate meetmetega minimiseerida. Kuna mõju olulisus ja suurus sõltub sageli väga konkreetsetest lahendustest (lokaalne asukoht, tuuliku kõrgus, tiiviku töökõrgus ja diameeter ja pöörlemiskiirus, tuulikute omavaheline paigutus, tuulikute valgustus jms), siis ei ole seda veel praeguses maakonnaplaneeringu tasandil võimalik teada ega hinnata. [..] Eelnevast tulenevalt on planeeringus kajastatud suhteliselt ulatuslik meretuulepargi arendamise ala aktsepteeritav, kuid meretuulepargi edasisel arendamisel (hoonestusloa menetlus ja sellega koos toimuv KMH) täpsustatakse (ja avaldatakse vastavad uuringute andmed) mõju linnustikule (ja nahkhiirtele). Selle põhjal saab vältida tuulikute paigutamist kohtadesse, kus see tooks kaasa olulise 3 Vaide punkti 28 alaviide 3. 4 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Aprill 2017. Kättesaadav veebis: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-mereala-maakonnaplaneering/ (23.05.2023). 5 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. II köide. Olemasoleva olukorra analüüs. Planeeringulahenduse kujunemine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Aprill 2016. Kättesaadav veebis: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-mereala-maakonnaplaneering/ (23.05.2023). 5 (8)  negatiivse mõju linnustikule.“6 Järelikult rõhutati, et esialgseid takistusi, mis kindlasti tooks kaasa arendustegevuse välistamise, ei olnud teada ning selgitati, et täpsed võimalikud mõjud, sh mõju linnustikule, tuleb välja selgitada edasiste uuringute käigus. Edasisi uuringuid aga teostataksegi hoonestusloa menetlusest tulenevalt keskkonnamõjude hindamise raames, mida ka käesoleval juhul tehti ning mille tulemusena selgust hoonestusloa menetluse kestel, et lõunapoolne ala tuleb tunnistada ebasobivaks. 3.18. Vaide esitaja viitab punktis 31 ka 2011.a. Eesti Maaülikooli analüüsile, mille osas TTJA selgitab järgmist. Esiteks, asjakohased dokumendid, seal hulgas maakonnplaneering ja selle KSH, koostati mitu aastat hiljem kui Eesti Maaülikooli analüüs. Teiseks ei võimalda viidatud analüüsi joonised 7-8 oma täpsusastet arvestades kuidagi jõuda järelduseni, milline ala on (eba)sobilik ning milline mõju võib või ei või linnustikule avalduda. 3.19. Niisamuti on Otsuse p-s 9 selgitanud, et Saare-Liivi lõunapoolse osa ebasobivus selgus alles menetluse kestel, teostatud uuringute tulemusena. TTJA ei pea vajalikuks põhjendusi uuesti korrata. 3.20. Kokkuvõtlikult tuleb asuda seisukohale, et Otsuses viidatud asjaolud ebasobivuse osas ei olnud teada enne hoonestusloa menetlust ning vastupidised väited siinkohal on tõendamata ja paljasõnalised. E. TTJA on teostanud kaalutlusõigust vastavalt seaduses ettenähtule 3.21. Vaide esitaja on seisukohal, et TTJA on eksinud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusreeglite vastu, kuivõrd VeeS § 222 lõike 4 alusel langetatav otsus ala suurendamise osas on kaalutlusotsus, mida tuleb vastavalt HMS § 4 lõikele 2 teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 3.22. Eelnõu 572 SE teise lugemise muudatusettepaneku nr 64 selgituses on eraldi rõhutatud, et sättega antakse TTJA-le varasema vaba kaalutlusotsuse asemel selgemad reeglid ja piirid, mis ulatuses võib ta menetlust ja uuringuid arvesse võttes taotletud ala muutmist kaaluda. 3.23. VeeS § 222 lõikes 4 sätestatud piirideks on esiteks algse koormatava ala ebasobivus ning teiseks suurendamise või nihutamise piir 33%. Ühtlasi näeb säte ette, et nende eelduste täidetuse korral võib avaliku veekogu koormatavat ala nihutada või suurendada. Seega on VeeS § 222 lg 4 alusel otsuse tegemine ala nihutamise või suurendamise osas TTJA kaalutlusõigus. 3.24. Otsuse p-s 59 nõustub TTJA, et VeeS § 222 lg 4 on iseenesest kaalutlusõigust sisaldav norm, kuid kaalutlusõiguse olemasoluga ei saa TTJA hinnangul põhjendada õigustatud ootust otsuse sisu osas. Menetlusosaline saab nõuda vaid seda, et kaalutlusõigust kasutatakse ja seda tehtaks kaalutlusvigadeta. TTJA hinnangul on kaalutlusõiguse piirid konkreetsel juhul napid, sest kõnealune norm annab suhteliselt täpsed tingimused ala muutmiseks. Vastasel korral oleks kõnealune regulatsioon olemuslikult sisutühi ja lähtuda saaks üksnes HMS §§ 64 jj haldusakti muutmise regulatsioonist. Lisaks on Otsuse p-s 68 selgitatud, et TTJA-l ei ole õigust sisustada UW taotlust koormatava ala muutmiseks, vaid teha kaalutletud otsus esitatud taotluse 6 Samas, lk 82. 6 (8)  rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. 3.25. Vaide esitaja p-st 35 nähtuva hinnangu kohaselt on Otsus kaalutlusvigadega, kuna Otsuses ei ole arvestatud, et (1) mereala on olemuselt riigivara, mille kasutusse andmine peab olema läbipaistev ja suurendama riigi kasu, (2) hoonestusloa kui ainuõiguse andmisel tuleb järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ning (3) Utilitas Windil puudub tegelik vajadus koormatavat ala suurendada. TTJA selgitab, et avaliku veekogu koormatava alaga seonduva jaoks on õigusaktides rangelt ära määratud menetlusreeglid, millest pädev asutus peab juhinduma. Ei saa vaidlust olla küsimuses, et riigi huvi peegeldub sellistes sätetes, seega juba olemuslikult ei ole asjakohane vaide esitaja esimene punkt. Teise punkti osas, võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole TTJA hinnangul rikutud. Nagu ka eespool selgitatud, on tegemist juba algatatud hoonestusloa menetlusega ning samale alale esitatavate hoonestusloa taotluste puhul tuleb keelduda menetluse algatamisest. Võrdsest kohtlemisest saaks rääkida olukorras, kus tegemist on konkureerivate hoonestusloa taotlustega ühele alale, kuid see ei oleks käesoleval juhul asjakohane rõhuasetus. Kolmanda punkti osas märgib TTJA, et vaide esitajal, kes on muu hulgas UW konkurent, ei ole sisuliselt alust teha järeldusi, millised vajadused teisel arendajal on või ei ole. Samuti puudub pädeval asutusel VeeS § 222 lg-st 4 tulenevalt kohustus teostada süvaanalüüs, millised on ettevõtja tegelikud vajadused. 3.26. Eelnevale tuginedes on TTJA seisukohal, et Otsus on kooskõlas nii eriseadusest tulenevate normidega kui ka haldusmenetluse üldpõhimõtetega. Kaalutlusõigust on teostatud TTJA-le antud piiride ulatuses ning vaides viidatud vastupidised väited on alusetud. F. TTJA Otsus on sisuliselt põhjendatud ning kooskõlas HMS §-ga 56 3.27. Lõpetuseks leiab vaide esitaja, et Otsus on põhjendamata ega sisalda TTJA enda hinnangut menetlusosaliste arvamuste suhtes. Vaide esitaja heidab muu hulgas ette asjaolu, et TTJA on piiranud ligipääsu UW taotlusele ning Otsuse aluseks olevatele uuringutele, mis veelgi suurendavad põhjendamiskohustuse rikkumise mõju. 3.28. Osas, mis puudutab Otsuse põhjendamiskohustust, märgib TTJA järgmist. Jääb arusaamatuks vaide esitaja etteheide, kuivõrd Otsus (24 lehekülge) sisaldab nii faktilisi kui ka õiguslikke põhjendusi. Meelevaldne on ka väide, et TTJA on üksnes refereerinud menetlusosaliste arvamust ega ole oma hinnangut kujundanud. Otsuse punktides 36-52 ning Menetlusosaliste ärakuulamise peatüki all sisalduvad nii TTJA motiveeritud põhjendused kui ka seisukohad ja vastused menetlusosaliste arvamustele. Veelgi enam, konkreetselt vaide esitajat puudutav sisaldub Otsuse p-des 67-68, milles TTJA on vastanud vaide esitaja seisukohtadele. Seega on väär ka vaide p-s 16 esitatud väide, mille kohaselt ei ole TTJA arvestanud vaide esitaja seisukohtadega ega neid ümber lükanud. 3.29. Vaide esitaja ei ole toonud esile reaalset faktilist seost esitatud väidetega, mille kohaselt TTJA on põhjendamiskohustust rikkunud. Seega on vaide esitaja väited väidetava põhjendamiskohustuse rikkumise osas tõendamata. Selgitame, ainuüksi sel põhjusel, et vaide esitaja ei nõustu põhjendustega (muu hulgas vastustega vaide esitaja enda arvamusele), ei tähenda, et Otsus oleks põhjendamata. Vastupidiselt nähtub aga Otsusest, et TTJA on võtnud arvesse menetlusosaliste arvamusi, juhindunud rangelt seadusest ega ole ületanud oma pädevuse piire. 3.30. Dokumentidele ligipääsu piiramise juures märgib TTJA järgmist. TTJA vastuskirjadest nr 16-7/21-02502-111, 16-7/21-02502-112 ja 16-7/21-02502-125 nähtub, et vaide esitajale on edastatud tema soovitud menetlusdokumendid ärisaladuseta 7 (8)  versioonidena. Jääb arusaamatuks, millistele dokumentidele vaide esitaja viitab, kuivõrd talle on soovitud dokumendid lubatud ulatuses kättesaadavaks tehtud. Eelnevale tuginedes tuleb OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark poolt 12.04.2023 esitatud vaie jätta rahuldamata (HMS § 85 p 4). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Melissa Liivak [email protected] 8 (8)