Vastus arvamusele

Teie 18.04.2023 nr 7-1/2840 Justiitsministeerium [email protected] Meie 04.05.2023 nr 2-3/2023/0464 Arvamus kaupade parandamist käsitleva uue algatuse kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) edastab käesolevaga oma arvamuse Euroopa Komisjoni 22.03.2023 esitatud algatuse, mis käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kaupade parandamist edendavate ühiste normide kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ning direktiive (EL) 2019/771 ja (EL) 2020/1828 (kaupade säästev tarbimine – propageerida parandamist ja taaskasutust) kohta. TTJA toetab Euroopa Komisjoni algatust kaupade parandamise kohta alljärgnevatel põhjustel:  algatuse eesmärk on edendada toodete pikemat eluiga ja parandatavust, soodustades samas ringlussevõttu. Seda tehes võib see aidata vähendada toodete tootmise ja kasutamise negatiivseid keskkonnamõjusid, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused ja loodusvarade ammendumine;  algatus toetab jätkusuutlikku tarbimist, mis aitab vähendada nt ühekordsete ja/või lühikese elueaga toodete kasutamist ning seeläbi vähendada jäätmete tekkimist;  sellise algatuse elluviimine võib tulevikus viia olukorrani, kus tootjad peavad pakkuma kauakestvamaid tooteid, mida saab parandada, vähendades sellega tarbimist ning minimeerides tootmise mõju keskkonnale;  selline algatus võib viia uute ringlussevõtumeetodite ja -toodete väljatöötamiseni (innovatsioon);  algatus võib tekitada võrdsemad konkurentsitingimused (juhul, kui kõigile kehtivad samad reeglid). Lisaks juhime tähelepanu asjaoludele, millele tuleb algatuse raames tähelepanu pöörata:  toodete vastupidavuse ja parandatavuse suurendamine võib kaasa tuua kõrgemad tootmiskulud, mille tulemuseks on toodete hindade tõus, mis võib aga omakorda vähendada tarbijate ostujõudu. Väiketootjatel võivad lisanduvate kulutuste tõttu tekkida väljakutsed, mis võivad lõppkokkuvõttes kaasa tuua toodete hindade tõusu ja konkurentsivõime languse turul. Siinkohal tuleb leida tasakaal, et väiketootjatel oleks võimalus turul edasi tegutseda;  kui toodete vastupidavus suureneb, siis võib väheneda nende müük ja tarbimine. Kuna tootjad toodavad tooteid erinevatele turgudele erinevate nõuete kohaselt (ELi turule ühtede nõuete ja kolmandate riikide turule teiste nõuete kohaselt), siis võivad liidu nõuetele mittevastavad tooted ikka ELi turule jõuda. Näiteks kui tootja toodab justkui kolmanda riigi turule toodet, mis ei ole oma olemuselt vastupidavam ja jätkusuutlikum, võib selline toode suurema ringiga ELi turule sattuda. See tingib omakorda olukorra, kus kestvaid ja parandatavaid tooteid tootvad ettevõtted võivad olla ebasoodsamas olukorras võrreldes teistega. Sellise olukorra Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  lahendamiseks on ülioluline kehtestada võrdsed reeglid kõikidele ettevõtjatele;  tarbijatel, kes valivad kauakestvad ja parandatavad esemed, võib olla raskusi nende toodete parandamiseks või ringlussevõtuks sobiva koha leidmisega, mis võib piirata nende valikuvõimalusi ja takistada nende võimet tarbida keskkonnasõbralikult. Samas on Komisjoni ettepanekus mainitud veebipõhine kontaktide loomise platvorm, mida liikmesriigid peavad looma ja haldama. TTJA ei poolda sellise andmebaasi loomise ja haldamise kohustuse jätmist liikmesriikidele, kuivõrd see tõstab oluliselt riikide halduskoormust sh on raskendatud ajakohaste andmete tagamine. Sellekohane kontaktide jagamise kohustus võib meie arvamusel jääda ettevõtjatele/tootjatele, kus ettevõtja on toote müümisel kohustatud andma tarbijatele teavet, kus toodet parandada saab;  ühtlasi tekib küsimus, kuidas ettevõte saab pädevaks remonditöökojaks või on tegemist vaba turuga? Kas algatuse raames on andmebaasi kantavate remonditöökodade all mõeldud selliseid remonditöökodasid nagu sõidukite valdkonnas on ametlikud maaletoojad ja esindajad, kellel on tootja volitused ja sõlmitud lepingud? Samuti tekib küsimus, mille alusel ja kes väljastab ettevõtetele õiguse olla „teavitatud parandusasutus/ettevõte“, kellest Komisjoni andmebaasis teavitatakse (kas mõeldud vabategevusena, tegevusloaga tegevusena või tootja volituse alusel); lisaks peavad olema selgelt välja toodud tingimused kuidas parandustöid teostada tohib;  oluliseks muutub parandusteenuse üle järelevalve teostamine. Siinkohal on vaja kindlaid suuniseid, kuidas seda järelevalvet teostama peaks (määratleda tuleb, millise järelevalvega üldse tegemist on);  kui tooted muutuvad vastupidavamaks ja kergemini parandatavaks, võib see kaasa tuua tootjate hoolduskulude suurenemise. Seetõttu peavad tootjad toote kavandamise käigus arvestama hoolduse ja remondi lihtsustamisega, mis võib kaasa tuua suuremaid kulusid. Tooted muutuvad küll vastupidavamaks, aga omakorda võib see suurendada toote hinda ja selliselt maksab hoolduse suuremad kulutused kinni tarbija (kulud jagunevad pikema aja peale). Milliseid toote parandusvõimalusi on algatusega mõeldud ehk mis tasemel peab olema parandatavus tagatud (kas ka tarkvaralised parandamised)?  kui tootjad toodavad tooteid, mis on vastupidavamad ja mida saab parandada, võivad tarbijad otsustada osta kasutatud või ringlussevõetud tooteid uute asemel. Selline olukord võib vähendada tootjate motivatsiooni arendada uusi tooteid, mis võib omakorda mõjutada negatiivselt nende konkurentsivõimet turul. See olukord nõuab tasakaalustatud lähenemise leidmist, mis rahuldaks nii tootjaid kui ka tarbijaid ning edendaks jätkusuutlikku majandust. Näiteks võivad tootjad muuta oma tootmisprotsessi selliselt, et uute toodete disainimine ja arendamine oleks odavam ja kiirem või luua "tagasiostu" programmi, kus nad ostavad tagasi vanad tooted, mida saab parandada ja uuesti müüa. Samas võiksid tootjad luua tasuvamaid hooldus- ja remonditeenuseid, mis teevad vanade toodete parandamise lihtsamaks ja taskukohasemaks. Selline lähenemine võib suurendada tarbijate usaldust uute toodete ostmisel;  samuti tuleb luua selged reeglid, millisel hetkel ja millistele parandatavate toodete varuosadele (millised nõuded kehtivad ja mis hetkel) rakendub turujärelevalve, et tulevikus vältida erinevaid tõlgendusi ja meetmete rakendamisi. Näitena sellise erineva tõlgendamise kohta võib tuua sõidukite valdkonnast sõidukites kasutatavate pirnide kohta, kus erinevad liikmesriigid on erineval arusaamal, millal rakendub sõidukite lampidele tüübikinnituse kohustus ja millal mitte;  lisaks on vaja selgeid suuniseid, milline on see toote varuosa, mis on mõeldud konkreetselt tarbijale ja rakendub turujärelevalve ning millal on tegemist professionaalidele mõeldud toote varuosaga;  samuti näeme lisanduvat kohustust Euroopa parandusteabe vormi näol (direktiivi artikkel 4), nii ettevõtjatele kui järelevalveasutustele, kus on vaja selgeid reegleid ja suuniseid. Teabevormi reeglid peavad olema konkreetselt paigas sh kes ja millisel juhul seda teabevormi esitama peavad ning kuidas muutuvad ettevõtted kohustustega parandusettevõteteks. 2 (3) Kokkuvõttes võib öelda, et algatusel on mitmeid positiivseid külgi, mis võivad aidata kaasa keskkonnasäästlikkusele, säästlikule tarbimisele, tarbijakaitse tugevdamisele, võrdsematele konkurentsitingimustele ning Euroopa majanduse tugevdamisele. Selle juures on oluline leida tasakaal, et tagada nii säästlikkus kui ka majanduslik tõhusus. Vastupidavad ja parandatavad tooted võivad aidata tarbijatel säästa raha ja keskkonda ning võivad anda neile ka suurema kontrolli oma tarbimisharjumuste üle. Samas võib algatus tekitada liikmesriikidele suurema halduskoormuse näiteks parandusettevõtete kontaktide loomise platvormi kujul. Seega, algatuse juures on oluline arvestada ka suurenevat halduskoormust liikmesriikidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Jana Baljutis-Kütt 6201712 [email protected] 3 (3)