Väljaminev kiri

Jõelähtme Vallavalitsus Meie: 06.10.2025 nr 9-2/24-0201-077-33 Postijaama tee 7 Jõelähtme vald, 74202, Harju maakond Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected] Teadmiseks: OÜ Loo Vesi [email protected] Märgukiri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast Jõelähtme valla vee-ettevõtja OÜ Loo Vesi on Konkurentsiametile esitanud taotluse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaotsuse tegemiseks. Otsuse tegemisel peab Konkurentsiamet järgima ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS) ning muuhulgas võtma arvesse kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja sätteid. ÜVVKS § 56 järgi võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse (veeteenuse) hinnale võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu. Seega loetakse piirväärtusi mitte ületava reovee ärajuhtimine ja puhastamine veeteenuseks ning selle hind peab olema Konkurentsiameti hinnaotsusega määratud. 19.09.2025 jõustus Jõelähtme Vallavolikogu 11.09.2025 määrus nr 70 „Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ (kasutamise eeskiri). Kasutamise eeskirja § 5 sätestab nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavale reo- ja sademeveele. Järgnevalt mõned väljavõtted kasutamise eeskirjast. § 5 lg 2 - Ühiskanalisatsiooni on tarbijal lubatud juhtida ainult sellist reovett ja sademevett, mille saastenäitajad ei ületa tarbijaga sõlmitud liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis-või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis ei ületa käesoleva määruse lisas 1 toodud reostusgrupp 1 (RG-1) piirväärtusi. § 5 lg 3 - Kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitavad reo- või sademevee saastenäitajad 1 ületavad pidevalt (rohkem kui kolmel korral kahekuulise perioodi jooksul) tarbijaga sõlmitud liitumis-või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis-või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis ületavad käesoleva määruse lisas 1 toodud reostusgrupp 1 (RG-1) piirväärtusi, on tarbija kohustatud oma kulul enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist teostama eelpuhastuse. § 5 lg 1 – Käesoleva määruse lisas 1 on toodud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee saastenäitajate vahemikud, mis on jaotatud kaheksaks reostusgrupiks (edaspidi ka RG). Tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee reostusgrupp määratakse ärajuhitava reo- ja sademevee saastenäitajate alusel. Kui ühiskanalisatsiooni juhitava reo- või sademevee saastenäitajad ületavad ühiskanalisatsiooni juhtida lubatud reo- ja sademevee saastenäitajaid, siis on tarbija kohustatud tasuma ülenormatiivse reostuse eest tasu, mille arvestamise aluseks on tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevee saastenäitajatele vastav reostusgrupp. Kasutamise eeskirja lisas 1 toodud reostusainete piirväärtuste tabel on järgmine: Eelnevat kokku võttes tohivad tarbijad juhtida OÜ Loo Vesi ühiskanalisatsiooni reovett, mis ei ületa eelneva tabeli veerus RG-1 toodud piirväärtuseid. Erandiks on olukord, kus saastenäitajad on kokku lepitud liitumis- või teenuslepingus. Märgime, et kuni 18.09.2025 kehtinud kasutamise eeskirja järgi loeti ülenormatiivselt reostunuks reovesi, mis ületas eelneva tabeli veerus RG-8 toodud piirväärtuseid. Seejuures on gruppide RG-1 kuni RG-8 piirväärtused mõlemas kasutamise eeskirjas identsed. Mööname, et RG-8 piirväärtused on küllalt kõrged ja väiksemad reoveepuhastid ei pruugi olla suutelised sellise kontsentratsiooniga reovett puhastama. Konkurentsiamet võrdles kasutamise eeskirja RG-1 piirväärtuseid puhastamata lahja olmereovee tüüpkoostise1, OÜ Loo Vesi keskkonnaloas reoveepuhastitest väljuvale ja loodusesse suunatavale heitveele määratud piirmäärade ning AS-ile Tallinna Vesi ja AS-ile Viimsi Vesi juhitava reovee piirmääradega (vt järgnev tabel). 1 Allikas „Väikeste reoveepuhastite (jõudlus kuni 2000 ie) hooldamise juhend“, Tartu 2011. Koostajad Aleksander Maastik, Galina Danilišina, Mihkel Gross, Mait Kriipsalu, Priit Tamm, Taavo Tenno. 2 Reovee piirväärtuste võrdlus: Keskkonnaloas sätestatud suurim lubatud sisaldus heitvees ehk puhastatud reovees, puhastite kaupa AS Puhas- Loo Loo Tallinna Viimsi tamata Iru küla Iru küla aleviku aleviku Loo Loo Veele Vesi RG-1 olme- sadevee sadevee sadevee sadevee aleviku aleviku juhitava Muuga mõõt- ülem- reovesi, Telli- Kosti- Jägala väljalask väljalask väljalask väljalask sadevee sadevee reovee puhasti Reostusnäitaja tähis ühik piir lahja Neeme vere Maardu vere Saha Haljava Golf nr 2 nr 1 nr 4 nr 3 lask nr 2 lask nr 1 piirnorm2 piirnorm3 hõljuvainete sisaldus (heljum) mg/l 15 270 35 35 35 35 15 35 35 40 40 40 40 40 40 500 500 biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 15 130 25 40 40 25 15 40 40 15 15 15 15 15 15 375 375 Üldlämmastik (Nüld) Nüld mg/l 10 20 60 - - 60 15 - - - - - - - - 125 125 Üldfosfor (Püld) Püld mg/l 1 4 2 - - 2 1,5 - - - - - - - - 15 15 Naftasaadused nafta mg/l 1 - 1 - - 1 1 - - 5 5 5 5 5 5 5,5 - ühealuselised fenoolid mg/l 2,9 - 0,1 - - 0,1 0,1 - - - - - - - - 2,9 0,375 keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750 250 125 150 150 125 125 150 150 - - - - - - 750 750 Polaarsed süsivesinikud mg/l 50 - - - - - - - - - - - - - - 50 - Pindaktiivsed ained mg/l 44 - - - - - - - - - - - - - - 44 - Tabelis „-„ tähendab, et vastavat näitajat ei olnud andmetes nimetatud ja piirväärtust määratud. 2 Tallinna Linnavolikogu 23.01.2025 määruse nr 1 „Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ LISA 1 „Reovee saastenäitajate piirväärtused“, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4070/2202/5022/TallinnaLVK_2025_m1_lisa1.pdf 3 Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri–Riigi Teataja 3 Tabelist selgub, et kasutamise eeskirja grupi RG-1 ülempiirid on kordades väiksemad lahja puhastamata olmereovee piirmääradest. Samuti on RG-1 ülempiir oluliselt väiksem või mõnel üksikul juhul võrdne keskkonnaloas heitveele seatud ülempiiriga. Kuna umbes 80% OÜ Loo Vesi tarbijate reoveest suunatakse puhastamisele AS-i Tallinna Vesi või AS-i Viimsi Vesi reoveepuhastisse, siis on asjakohane võrrelda RG-1 ülempiire ka AS-i Tallinna Vesi ja AS-i Viimsi Vesi poolt vastu võetavale reoveele seatud piirnormidega. Selgub, et ka selles võrdluses on RG-1 piirid kordades väiksemad. Eelnevatest tulemustest eristuvad ühealuselised fenoolid ja keemiline hapnikutarve, milledel RG-1 piirnorm on suurem või võrdne võrreldud näitajatest. Juhime Jõelähtme Vallavolikogu tähelepanu järgmistele ÜVVKS-i sätetele, mis käsitavad ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate määramist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri peab sisaldama vähemalt ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate, välja arvatud ohtlikud ained, piirväärtusi arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist. (ÜVVKS § 34 lg 2 p 3). ÜVVKS § 34 lõike 2 punkti 3 alusel saastenäitajate piirväärtuste kehtestamisel arvestatakse piirkonna reoveepuhasti suurust, võimsust, tüüpi, kasutatavat puhastustehnoloogiat, vooluhulkasid, reovee koostise ühtlustamise võimalusi ning teisi tehnoloogilisi kriteeriume, mis võimaldavad ühiskanalisatsiooni juhitavat reovett puhastada nõuetekohaselt ja ühiskanalisatsiooni kahjustamata. Nimetatud piirväärtuste arvestamise alused, sealhulgas eksperdihinnangud, peavad olema avalikud niivõrd, kuivõrd need ei kahjusta ettevõtja ärisaladust ja kuivõrd avalikustamine ei ole piiratud teiste õigusaktidega (ÜVVKS § 34 lg 3). ÜVVKS-i seletuskirjas on § 34 lg 3 kohta selgitatud, et piirnormide arvestamise alused, sealhulgas vastavad eksperdihinnangud, peavad olema avalikud, välja arvatud osas, mis kahjustab ettevõtte ärisaladust või avalikustamine on piiratud teiste õigusaktidega. Piirnormide määramise aluseks olevad andmed on vaja avalikustada, et tagada tarbijale läbipaistvad ja selged alused koos objektiivsete põhjendustega, miks ÜVVK teenuse kättesaadavus on mingis ulatuses piiratud. Avalikustamisele ei kuulu vaid selline info, mis võiks kahjustada ettevõtte ärisaladust või andmete piiramiseks on muud õiguslikud alused. Lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale võib vee-ettevõtja võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi. (ÜVVKS § 56). ÜVVKS-i seletuskirjas on § 56 kohta märgitud järgmist „Seaduseelnõus antakse kohalikule omavalitsusele volitus kehtestada ÜVVK kasutamise eeskirjaga reostusnäitajate (välja arvatud ohtlikud ained) piirnormid ja keskkonnaministrile ohtlike ainete piirnormid, mis kirjeldavad reovee koostist ja millele vastavat reovett on vee-ettevõtja kohustatud tarbijalt vastu võtma. Kuid ei ole välistatud, et vee-ettevõtja ja tarbija on omavahelises teenuslepingus kokku leppinud leebemates reostusnäitajate piirnormides. Viimasel juhul tuleb piirnormi ületava reostuse tasu arvestamisel lähtuda justnimelt vee-ettevõtja ja tarbija vahelises lepingus kokkulepitud piirnormidest. Piirnormi ületava reostuse tasu on ühekordne lepingurikkumise tasu, mille suurus ei ole sõltuvuses vee-ettevõtjale tekitatud kahjuga, vaid on pigem 4 distsiplineeriva iseloomuga, et tagada lepingutingimuste täitmine.“ Jõelähtme valla veebilehe kohaselt on volikogu istungid ja nende materjalid avaldatud VOLISes. Kahjuks ei ole VOLISest leitavad kasutamise eeskirja muutmisega seotud vallavolikogu istungi materjalid, sh saasteainete piirnormide määramise või muutmise aluseks olevad andmed. OÜ Loo Vesi esitatud andmetel on vähemalt alates 2012. aastast juhitud ettevõtja hallatavasse ühiskanalisatsiooni reovett, mis vastas RG-4 kuni RG-8 piirväärtustele ja küllalt märkimisväärsetes kogustes (36,3 - 96,5 tuh m3 ehk 9,7 - 27,9% kogu vastu võetud reoveest). Sellised märkimisväärselt saasteaineid sisaldavad reovee kogused ei ole seniajani kahjustanud ühiskanalisatsiooni toimimist. Kuna reostusnäitajate piirväärtuste muutmise põhjendusi ei ole avaldatud, siis jääb mõistetamatuks piirväärtuste nii suures ulatuses muutmise vajadus. Konkurentsiamet leiab, et kasutamise eeskirjaga seatud üldnorm, mille järgi ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajad ei tohi ületada RG-1 ülempiire, on ebaloogiline, ülepingutatud ja asjakohatu. Nii madala üldnormi seadmine: - annab vee-ettevõtjale praktiliselt piiramatu ja pideva võimaluse ülenormatiivse reostuse eest lisatasu võtmiseks; - annab võimaluse nõuda olmereovee eelpuhastust tõenäoliselt kõigilt eratarbijatelt; - tekitab ebaloogilisena küsimuse reoveepuhastite vajalikkusest, sest üldjuhul peab ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi olema puhtam, kui puhastist väljuv heitvesi. Lisaks juhime tähelepanu vastukäivatele ja mitmeti mõistetavatele sätetele ülenormatiivse reostuse ehk RG-1 piire ületava reovee eest makstava tasu kohta. § 5 lg 8 - Kui tarbija on juhtinud ühiskanalisatsiooni sellist reo- või sademevett, mis ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuetele, siis on tarbija kohustatud tasuma vee- ettevõtjale teenuslepingule mittevastava tegevuse tõttu ülenormatiivse reostuse leppetrahvi, mille arvestuse aluseks on nõuetele mittevastava reo- või sademevee kogus arvestusperioodil ja tasumäär on nõuetele vastava reo- või sademevee ühiku maksumuse korrutis tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevee reostusgrupile vastava arvnäitajaga. § 11 lg 6 - Kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevee saastenäitajad ületavad liitumis- või teenuslepingus toodud piirväärtusi, või juhul, kui liitumis- või teenuslepingus ei ole piirväärtusi toodud, siis käesoleva määruse lisas 1 toodud RG-1 piirväärtusi, siis tuleb tarbijal maksta vastava ületamise osas täiendavat ülenormatiivset reostustasu asjassepuutuvale reostusgrupile vastava viiekordse tasumäära alusel. Kas § 5 lg 8 nimetatud ülenormatiivse reostuse leppetrahv on sama mis § 11 lg 6 nimetatud täiendav ülenormatiivne reostustasu? Kui need on erinevad tasud, siis kas neid rakendatakse samaaegselt? OÜ Loo Vesi hinnakirjas ei ole tasusid erinevate reostusgruppide reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Seega on selgusetu, milliseid reostusgrupile vastavaid tasumäärasid kasutatakse § 11 lg 6 kirjeldatud tasu arvutamisel. 19.09.2025 jõustunud kasutamise eeskirjaga vee-ettevõtjale tekkinud voli ülenormatiivse reostuse eest järjepidevalt tasu võtta on vastuolus ÜVVKS-i mõttega, et piirnormi ületava 5 reostuse tasu on ühekordne lepingurikkumise tasu. Kõike eelnevat kokku võttes palub Konkurentsiamet Jõelähtme Vallavolikogul üle vaadata kasutamise eeskirja piirmäärad ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele ning likvideerida mitmeti mõistetavus ülenormatiivse reostuse eest tasu võtmisel. Palume Jõelähtme Vallavolikogul esitada oma seisukoht eeltoodule hiljemalt 03.11.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Vivika Kruusmägi 667 2586 [email protected] 6