E-tervise juhtkomisjoni
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tallinn 25.01.2024
Algus kell 10:00
Lõpp kell 11:50
Juhatas: Nele Labi
Protokollis: Juta Urbalu
Võtsid osa: Anniki Lai (SOM), Margus Arm (TEHIK), Jaarika Järviste (TerK), Birgit Lao (TA),
Katrin Kiisk (RA), Evar Ojasaar (TAI)
Kutsutud: TEHIK: Viljar Pallo, Pille Kink, Ingrid Rooda, Helen Simisker, Kerli Linna, Terje Lasn,
Tanel Tera, Roman Kostrõkin, SOM: Jaanika Merilo, Eda Lopato, Heli Laarman, TA Martin Sepp,
RA Toomas Silla
Puudus: Hanna Vseviov (SOM)
PÄEVAKORD:
1. Tervisevaldkonna arendusportfelli seire – TEHIK tiimijuht katab oma valdkonnas (c 25-30
min)
2. Uued või parendatud ideed arendusportfellis - Juta esitab, vajadusel asutus kaitseb (c 25-
30 min)
3. upTIS tiimi töökorraldus – upTIS juht Roman Kostrõkin (kuni 15 minutit)
4. AOB
E-tervise arendusportfell ja kõik juhtkomisjonide materjalid on leitavad siit: LINK
Juhtkomisjoni liikmete asendused:
- Annika Veimer (TAI) asendaja Evar Ojasaar
- Karl Henrik Peterson (TerK) asendaja Jaarika Järviste
1. E-tervise arendusportfelli seire
KUULATI
TEHIK juhid Roman Kostrõkin, Viljar Pallo, Pille Kink, Kerli Linna, Terje Lasn, Helen Simisker ja
Ingrid Rooda tutvustasid valminud, töös ning ootel olevaid arendustegevusi.
2. Esitatud ideede hindamine ja arutelu
KUULATI
Tutvustati ideede hindamise protsessi ja põhimuudatust.
Ideede esitamise ajakava oli järgmine:
25.01.2024 juhtkomisjon
18.01.2024 materjalid valmis
11.01.2024 koguneb „kaasamõtlejate“ ring
04.01.2024 materjalid „kaasamõtlejatele“
28.12.2023 ideede esitamise/arendamise tähtaeg
● Laekus 6 ideed, nendest 2 Tervisekassa, 2 Terviseamet ja 2 TÜK;
● Ideed edastati „kaasamõtlejatele“ tutvumiseks ning 11.01.2024 toimus ideede arutelu.
Ideede esitajatel oli võimalus oma ideed kaitsta ning kõik seda võimalust ka kasutasid;
● Arutelu tulemusel on tehtud e-tervise juhtkomisjonile otsuse lihtsustamiseks soovitused,
viidatud võimalikele riskidele ning toodud välja täiendavaid nüansse arendusalgatuse
elluviimisel;
● Üldine ettepanek oli täpsustada arendusportfellis tegevuste pealkirjad, et oleks selge, millele
soovitus/otsus antakse, nt elundisiirdamise infosüsteemi analüüsi läbiviimine ja prototüübi
valmimine;
ARUTELU põhipunktid:
Milline on see haldusmudel, kui arendusalgatuse toob portfelli väline osapool? Kuidas me
garanteerime, et meil ei teki uusi süsteeme, mille ülalpidamine on pärast järjest suurenev
kulu? Vajab selget läbimõtlemist, see on esimene näide aga selliseid algatusi tuleb kindlasti
veel, kus äritellija roll on delegeeritud asutusest välja tervishoiusektorisse. Lihtsat vastust ei
ole, tuleb luua uus protsess või reeglid.
OTSUSTATI:
Arendusideed ning juhtkomisjoni arutelu põhipunktid ning otsused on vormistatud protokolli
lisana.
Ajakava järgmiseks juhtkomisjoniks ideede esitamiseks (
[email protected])
● 23.05.2024 juhtkomisjon
● 16.05.2024 materjalid valmis
● 09.05.2024 koguneb „kaasamõtlejate“ ring
● 02.05.2024 materjalid „kaasamõtlejatele“
● 25.04.2024 ideede esitamise/arendamise tähtaeg
3. upTIS tiimi töökorraldus
TEHIK Roman Kostrõkin tutvustas ettepanekut upTIS visiooni elluviimiseks ja arendusportfelli
struktuuriks. Ettekanne lisatud juhtkomisjoni materjalide juurde.
4. Juhtkomisjoni eelmise kohtumise küsimused
Eelmisest komisjonist jäi üles: Juhtkomisjon otsustab, milline on väikearenduse maht, kus
saab tiim otsustada ning mis hetkest tuleb liikuda portfelli läbi juhtkomisjoni. Palume TEHIKu
ettepanekut.
Eelmisest komisjonist jäi üles: Juhtkomisjon sõnastab strateegilise suuna, mis on seotud
valdkonna digitaliseerimisega (nt tõendusahelad ja sertifikaatide digitaliseerimine). Siia
jäävad teemad, mida keegi otseselt ei nõua kuid kui tahame teha automatiseeritud
(vahepealse käsitööta) lahendusi, siis on need eelduseks. Vajab eeltööd, et mõista, mis
ootuseid me seame selles suunas ja mis teemasid eelkõige puudutab. TerK (Karl) aitab
sõnastada ettepaneku.
Küsitlus kirjalikult: uuendatud formaadis e-tervise juhtkomisjon: STOP – START –
CONTINUE
TerK (Jaarika) ja TEHIKuga koostöös pakkumine teha sarnane IKT arenduste protsesside
koolituse, nagu tegime SKA/TEHIKuga sotsiaalvaldkonnale
Järgmine kohtumine 23.05.2024
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Nele Labi Juta Urbalu
Koosoleku juhataja Protokollija
Asutuse
Staatus
prioritee Arendusprojekti nimi
(rippmenüü)
t
IDEE 2024 ÜDR e digiregistratuuri viimine
TerK Terviseportaali
1 TERK
IDEE 2024
TerK Ajaleidja 2.0
2 TERK
Elundisiirdamise infosüsteem
IDEE 2024 Täpsustatud pealkiri: Elundisiirdamise
TerK infosüsteemi detailanalüüs ja prototüübi
3 TERK
loomine
Hooldekandeasutuste klientide ja
töötajate immuniseerimise andmed
IDEE 2024 Täpsustatud pealkiri: Detailanalüüs
TA hooldekandeasutuste klientide ja
4 TA
töötajate immuniseerimise andmete
seostamiseks
Immuniseerimisteatise vorm
IDEE 2024 Täpsustatud pealkiri: Detailanalüüs
TA immuniseerimise andmete täiendamine
5 TA
ja keeldumiste teenuse loomine
Valmisoleku loomine struktureeritud
vähiandmete kogumiseks TISi
IDEE 2024
TÜK Täpsustatud pealkiri: Ärianalüüs
6 TÜK vähiteekonna andmete upTISega
sidumiseks ning juhtimislaua loomiseks
Arendusprojekti kasu/tulemuslikkus (miks teeme)
Projektiga viiakse pikalt uuendamata ning eraldiseisev digiregistratuur
Terviseportaali alla. Põhitulemus on uue kujundusega ja uuendatud digiregistratuur,
kuhu saab siseneda ainult läbi Terviseportaali. Suletakse digiregistratuur.ee ning
PAIS-liides (TTO sisenemisvärav) kolib Tervisejuhtimise Töölauale.
Hinnanguline maksumus 262 646€ km-ta
Projekti eesmärk on, et kõik vabade aegade päringu vastused on digiregistratuuris
nähtaval selleks, et suurendada inimestele teenuse aegade valikut digiregistratuuris
broneeringu tegemisel ehk Ajaleidja ei eelbroneeri enam aegu pakkumisteks.
Eelmise juhtkomisjoni toimumisest on tehtud nõutud ärianalüüs ning pakutud
lahendus: Ärinõuete realiseerimine koodis ehk patsiendil on võimalik end panna
teavituste saajate nimekirja. Ärianalüüs viidud läbi Tervisekassa sees Kareti (IT-
analüütik) ning Geitrini (tootejuht) koostöös, antud analüüs vajab arendajate
poolset süsteemianalüüsi ning arendust.
Projekti eesmärk on luua elundisiirdamist ootavate patsientide, elundidoonorite ja
siiratute andmeid koondav TJT moodul, mis on vastavuses kaasaja infoturbe ja
andmekaitse nõuetega ning on vajaduspõhiselt kasutatav kõikides kesk- ja
piirkondlikes haiglates.
Eelmise juhtkomisjoni toimumisest on täpsustatud TEHIKuga töö- ja ajaplaan.
2024 mai – eelanalüüsi valmimine (koos to-be kasutajateekondade,
andmekooseisuga ja TJT Elundisiirdamise mooduli prototüübiga) – 50000€, mis
rahastatudTÜK arendusfondist.
2024 august – õigusruumi muudatuste analüüsi valmimine koostöös SoM-iga.
2024 september – TJT Elundisiirdamise mooduli arhitektuuriplaani valmimine
koostöös TEHIKuga.
2025 jaanuar – TJT Elundisiirdamise mooduli arendamise algus
Hoolekandeasutuste klientide ja töötajate hõlmatuse andmete kogumiseks puudub
elektroonne viis. Projekti eesmärk on on leida tehniline lahendus, mille tulemusena
saaks Terviseamet ja teised asutused hoolekandeasutuse klientide ja töötajate gripi-
ja Covid-19 hõlmatuse andmed TISi baasil aruannetest nagu teiste
immuniseerimiste puhul. Hetkeolukord on, et immuniseerimisteatised saadetakse
küll TISi, aga täna puudub võimalus teada, kes on hoolekandeasutuse klient või
töötaja ja kui palju on konkreetses hoolekandeasutuses kliente/töötajaid, et
arvutada hõlmatust.
Puuduvad vajalikud andmeid immuniseerimiskava täitmise hindamiseks ja otsuste
langetamiseks vaktsiinikahjustuste hüvitiste osas. Projekti eesmärk on
immuniseerimisteatise muutmine vastavalt taotleja ettepanekutele, mille
tulemusena saab Terviseamet vajalikke andmeid immuniseerimiskava täitmise
hindamiseks.
Projekti eesmärk on arendada ja katsetada vähiteekonna struktureeritud
põhiandmete juhtimislauda ning optimeerida tänase vähiregistri andmekogumise
protsessi.
Kaasamõtlejate kujundatud seisukoht e- E-tervise juhtkomisjoni otsus GO/GO-
tervise juhtkomisjonile 25.01.2024 IF/NO-GO
ÜDR viimine Terviseportaali on ette valmistatud, jäänud
on veel arendustööd. Seni oodatud terviseportaali
vabaneva ressursi taga, tiim on valmis, ettevalmistused
GO, lisada arendusportfelli GO
on tehtud. Rahastus olemas.
TEHIK on arendustega arvestanud ning valmis liikuma.
Kaasamõtlejate ettepanek GO.
Eesmärk on vahetada välja senine ajaleidja, viia ajaleidja
terviseportaali, lisada funktsionaalsus, kus inimene saab
panna otsitavatele aegadele teavituse, kui aeg vabaneb.
Registreerimise aeg 6-10 tundi, ettepanek tehti ajaks
lisada 12 tundi.
Arendus tehakse samas ajaraamis ÜDRi üleviimisega, et GO, lisada arendusportfelli GO
mingi tükk ei jääks terviseportaali minekul maha.
Teenuspõhine juhtimine: Geitrin Jansen (TerK)
Lisada meeskonda andmeanalüütik, et hiljem oleks
võimalik andmeid analüüsida.
Kaasamõtlejate ettepanek GO.
Elundisiirdamise infosüsteem: põhimuutus eelmise
taotlusega on, et loodav lahendus liidestatakse TJT külge
ning andmeid on võimalik kasutada TJT kaudu. TIS hakkab
sisaldama tulevikus elundidoonorlusega seotud andmeid,
andmekoosseisu käsitletakse analüüsis. Eelanalüüsis on
ka andmekoosseis juba olemas, üle vaadatakse veel GO, lisada arendusportfelli elundisiirdamise
Euroopa Komisjoni soovitused, et need kattuks. TEHIKu infosüsteemi detailanalüüsi koostamine (c 6
roll on jälgida, et uus infosüsteem liidestuks upTIS külge, kuud) ning prototüübi loomine. Analüüsi loomist
suunata analüüsi õigesse suunda. Analüüs viiakse läbi I juhib TÜK, SOMist kaasatud TIS õigusnõunik
poolaasta, peale seda arendusse liikumise arutelu ja Raili Sillart. Analüüsis tuleb arvestada, et
protfelli tulekuks eraldi otsus. infosüsteem peab sobituma upTISiga, juhiste, GO
Õigusloome vajadus: SOM õigusloome kontakt hetkel Raili suuniste ja nõuete andmine on TEHIKu
Sillart. Analüüsimist vajab, kas TIS andmekoosseisusid ülesanne. Infosüsteemi loomine tuleb rahastuse
saab vastavalt muuta või on vaja eraldi andmekogu ja vaates Tervisekassaga läbi rääkida ning
põhimäärust. arendusportfelli jõudmiseks uuesti
Teenuspõhine juhtimine: TJT teenus (TerK), juhib TÜK. juhtkomisjonile esitada.
Eelarve ja rahastusallikas: prototüübi rahastus on olemas,
TÜK rahastab 50 000€. Edasine rahastus kokkulepe
Tervisekassaga, kui jõutakse arendamise faasi.
Kaasamõtlejate ettepanek GO - uue lahenduse analüüsile.
Arenduse GO tuleb eraldi otsustada.
Tulemus: TA eesmärk on tulenevalt NETSist saada
hoolekandeasutuste vaktsineerimise infot TISist.
Õigusloome: puudub mõju- ja detailanalüüs, võib eeldada,
et isiku nõusolekuta selliste andmete kokkuviimine ei ole
GO, lisada arendusportfelli detailanalüüs
kehtivas õigusruumis lubatud;
hooldekandeasutuste klientide ja töötajate
Riskid: Mitme infosüsteemi päringute kokkuviimine: STAR,
immuniseerimise andmete seostamiseks.
TÖR, RR (täpsustamist vajab, millised andmed ja kust).
Põhiline ressurss toetamaks analüüsi läbi viimist
Tõenäoliselt on vastuolu IKÜM, eriliigilised isikuandmed.
SOM HKO ja SKA, lisaks TEHIK andmete vaates. GO
Hooldekodude alusandmete osas on õigusloome
Terviseameti ülesandeks jäi kutsuda kokku
muudatus tehtud ja registrid peaks olema pigem korras
aruteluring skoobi täpsustamiseks, võtmeisikute
ehk alusandmed ei tohiks enam olla probleem.
kindlaksmääramiseks ja analüüsiga
Teenuse juhtimise ja analüüsi vedamise vastutuse võtab
alustamiseks.
enda peale Terviseamet.
Kaasamõtlejate ettepanek GO-IF, alustada analüüsist, nii
õigus- kui ka teostatavusanalüüs. Arenduse GO tuleb
eraldi otsustada.
GO, lisada arendusportfelli immuniseerimise
andmete tervikanalüüsi osa. Peale analüüsi
Praegust ettepanekut vana lahenduse peal ehitada on valmimist uuesti arendusprotfelli ning siis
ebamõistlik (keeldumiste osa ei sobi tänasele hinnatakse, kas arendus tuleb vanale või uuele
immuniseerimise teenuse loogikale). Tähendaks väga standardile.
suuri muudatusi olemasolevas lahenduses nii keskselt kui Arendusalgatus koosneb kahest osast: 1. Teatise
TTOde poolel. TEHIK ettepanek lähiaastatel andmekoosseisude täiendamine ja 2.
immuniseerimisteenus üle viia upTISele. keeldumiste/nõusolekute dokumenteerimine.
TEHIK näeb, et tegevus on laiem ja vajaks tervikuna läbi Analüüsi andmekoosseisude osas veab
GO
analüüsimist: 1) immuniseerimise fakti andmete Terviseamet, kuna on vaja terviklikult uued ja
täiendamine ja 2) keeldumise (nõusoleku) teenuse olemasolevad andmed üle hinnata, et me saaks
loomine. neid hiljem vastavalt vajadustele kasutada.
Kaasamõtlejate ettepanek GO-IF (TA nõusolekul), Põhimõtteline küsimus: a) uuele standardile
alustada analüüsist. Teenuse juhtimine räägitakse läbi TA, vastav immuniseerimisteatis ja selle peavad
TerK ja RA, see on eeltingimus enne teiste kaasamist. juurutama nii TTOd kui ka TEHIK või b) vana
versiooni muudame ja niiehknii peavad kõik
muutma aga siis mitu korda.
GO, lisada arendusportfelli.
See oleks katseprojekti, kuidas juhtimislaud
ühendada ära TTO süsteemisiseste
protsessidega. Rahastus taotletakse
Struktureeritud vähiandmete hulk on piiratud, nende Riigikantselei arengufondist. Kui see taotlus
kvaliteet on kehv. Projektiga katsetatakse vähiandmete ebaõnnestub, siis TAI on saanud MKMist toetust
struktureeritud juhtimislauda. Loodav juhtimislaud peab vähiregistri jaoks ning saab kaaluda TAId
integreeruma olemasolevatesse süsteemidesse. rahastusallikana.
TEHIKus (ja üldse SOM VA) on suund, et kui me loome Küsimus haldusmudelis on üleval: äriomanik on
registreid, siis me loome neid TIS andmekasutuse põhiselt. kliinikum, ärianalüütik TEHIKus olemas. Selle
TEHIK on valmis piloteerima (proof on concept), konkreetse algatuse puhul äriomaniku rolli võiks
standardiseerima keskselt vähiteekonna andmed ära ning jagada TAI ja kliinikumi vahel selliselt, et
looma vähiandmete juhtimislaua. Projekt algab mõlema huvid oleks kaetud. GO
ärianalüüsiga, mille viib läbi Monika Mariell (TEHIK). Kui analüüs on valmis, peab kajastuma
Arenduse GO hinnangust on puudu õigusloome vajaduse, õigusloome vaates SOM tööplaanis. Oluline on
see selgub ärianalüüsist, sh läbi mõelda ka vähiregistriga TAI kaasatus ja vähiregistriga integreeritus, et
seosed. Puudu on riigipoolne äriomanik. TerK ja kui SOM andmevajadustega oleks arvestatud ja ei tekiks
TSAO toetasid, et äriomanikuna tulevikus me näeme ka eraldiseisvat andmekogu, mis dubleerib TAI
TTO esindajaid, antud juhul TÜK ja tuleviku vähikeskus. vähiregistrit.
Kaasamõtlejate ettepanek GO (GO-IF) analüüsi Projektiga adresseeritakse kahte suurt eesmärki:
läbiviimiseks, äriomanik TÜK, analüüsi viib läbi TEHIK. 1) upTIS eesmärki, et andmestikud oleksid
kogutud esmase sisestamisega struktureeritud
kujul ja saaks kohe kasutada teiseselt ja 2) upTIS
vaates see on esimene piloot, kui me toomegi
registri keskele.
Prioriteet Infosüsteem E-tervise juhtkomisjoni varasem otsus
E-tervise juhtkomisjoni otsus 26.10.2023:
GO-IF, peale analüüsi uuesti juhtkomisjonis
ÜDR
Põhiidee on, et TerK hangib ärianalüütiku ning analüüsib läbi, esialgu
TEHIK/SOM ressursivajadus puudub (va TEHIK teenuse halduse osa). Ei lähe
portfelli, uus hinnang peale analüüsi.
E-tervise juhtkomisjoni otsus 26.10.2023:
GO-IF, tingimused: selge äritellija, kust tuleb rahastus, kuidas arendust korradada (ehk
kuidas me anname välistele tellijatele upTIS toodete halduse), ülalpidamiskulud?
Äritellija: Elundisiirdamine ja doonorlus on TerK vastutus, delegeeritud edasi TÜKile.
TerK: arendus on oluline, protsessi jätkusuutmatusest ei tohiks kellegi elu sõltuda. TerK
oleks valmis toetama eeldusel, et luuakse üks süsteem kõigile keskele. Nele: ei peaks
olema eraldi infosüsteem vaid nt upTIS komponent. TEHIK peaks looma täiendatud
nõuete paketi, et saaks andmeid TISiga vahetada.
GO-IF, kuna arusaamatu, mis osa on teha TEHIKul? Selgusetu on rahastusküsimus. GO-IF
seetõttu, et tulevikus võiks olla riiklik infosüsteem, 2024 tegevuste mõttes NO-GO.
Arendusalgatus viiakse ellu TÜK infosüsteemis, TEHIKu roll arusaamatu (puudub).
Sisuline vajadus sellise infosüsteemi järgi riigis on olemas. Risk on, et arendatakse TÜK
infosüsteemi selliselt, et hiljem välja tõsta ei ole võimalik. Tervisekassa on
arendusalgatust toetanud kuid mitte omapoolset teenusejuhti määranud. Pigem
toetavad, et lahendus arendatakse väljas.
TerK Jaarika: Elundisiirdamise IS – TEHIKu roll on anda ette nõuded uue IS ehitamiseks,
et see upTISega liidestuks. Vb plaanida need töölauad hoopis TJT’le, et erinevate haiglate
sama rolli täitvad spetsialistid ligi pääseks ühtmoodi. Ehk TEHIKult (upTIS tiimilt) on siin
vaja raam anda, kuhu ja kuidas see vajadus realiseerida.