Pöördumine

UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE 1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles) Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs. 2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles) Sotsiaalministeerium koos Tervisekassa ja erasektori osapooltega (tervishoiuettevõtted AstraZeneca, MSD, Roche , Pfizer ning koostööplatvorm Connected Health klaster) on läbi viimas kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti , mille eesmärk on muuta kopsuvähi patsiendi teekond terviklikumaks ja tagada võimalused haigusega paremaks toimetulekuks, sh leida uudseid lahendusi, et muuta teekond praktikas senisest sujuvamaks. Projekti esimese etapi üheks osaks on „ Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs “ (edaspidi lühendatult kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistus ) , mille eesmärgiks on hinnata 2019.–2020. aastatel kopsuvähi diagnoosi (RHK-10 C34) diagnoosi saanud patsientide teekonda ja selle maksumust nende sotsiaalmajanduslike karakteristikute alusel enne ja pärast diagnoosi saamist. Võimalikke teekonna mustreid on mitmeid ning nende paremaks mõistmiseks on vajalik analüüsida teekonna erinevaid etappe (sh eristades elu enne diagnoosi, tervise halvenemine/diagnoosi saamine, ravi, elu vähiga ja pärast vähki ning ka elulõpu rav i ) , nende maksumust ning neid mõjutavaid taustatunnuseid (patsiendi sotsiaalmajanduslik taust, riskikäitumine, vähi staadium jm). Samuti on analüüsi eesmärgiks hinnata, kas ja milliseid sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna toetusi ja teenuseid on diagnoosi saanule osutatud enne ja pärast diagnoosi saamist ning millised kulud nendega kaasnevad ja kas need erinevad patsiendi teekondade lõikes. 3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed Eesnimi: Mari Perekonnanimi: Teesalu Ametikoht: terviseala teadusnõunik Organisatsioon: Sotsiaalministeerium Telefon: 59162047 e-post: [email protected] CV : https://www.etis.ee/CV/Mari_Teesalu001/est/ 4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu) Eesnimi: Mari Perekonnanimi: Teesalu Ametikoht: teadusnõunik Organisatsioon: Sotsiaalministeerium, analüüsi ja statistika osakond Eesnimi: Liisa Perekonnanimi: Koreinik Ametikoht: nõunik Organisatsioon: Sotsiaalministeerium, analüüsi ja statistika osakond Eesnimi: Hede Perekonnanimi: Sinisaar Ametikoht: osakonnajuhataja Organisatsioon: Sotsiaalministeerium, analüüsi ja statistika osakond CV: https://www.etis.ee/CV/Hede%20Sinisaar/est/ Eesnimi: Elo Perekonnanimi: Reitalu Ametikoht: analüütik Organisatsioon: Sotsiaalministeerium, analüüsi ja statistika osakond 5. Uuringu finantseerimine Finantseerimise allikad Uuringut viiakse läbi Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna s. Tegemist on uuringuga, mis on osa Sotsiaalministeeriumi tööplaanist ning selleks ei ole ette nähtud täiendavat rahastamist. Uuringu üldmaksumus (summa) Pole asjakohane. Uuringu viib läbi Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimist ei rahastata eraldi. Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa) Pole asjakohane. Analüüsis kasutatakse olemasolevaid registriandmeid ning uuritavate värbamist ei toimu. Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja poliis) Pole asjakohane. 6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega) September 2023 – juuni 2024. 7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides) Pole asjakohane. 8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk) 1. Alloja, J., Kallavus , K,, Laisaar, T., Juus, E., Põld, M,, Jürisson , M. (2023) Kopsuvähi sõeluuringu rakendamise efektiivsus ja kulutõhusus: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH63. Tartu: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/90613/TTH63_Kopsuvahi_soeluuring.pdf?sequence=1&isAllowed=y Uuringuga uuendati 2020. aastal avaldatud „Kopsuvähi sõeluuring Eestis“ raportit, kus käsitleti kopsuvähi sõeluuringu efektiivsust, ohutust ja kulutõhusust. Lisaks koostati süstemaatiline ülevaade ja ajakohastati olulisemate kopsuvähi sõeluuringu juhendite või nende pilootide ülevaadet teiste riikide näitel. Uuringu eesmärgiks oli välja pakkuda Eesti jaoks välja optimaalne sõeluuringu korraldus ning hinnata selle kulutõhusust ja eelarvemõju. Seega keskendus uuring sõeluuringu korralduse väljapakkumisele ning ei vaa delnud detailsemalt elu enne diagnoosi ega pärast diagnoosi ning ei hin nanud patsiendi teekonda. 2. Oselin , K., Jaal , J., Tammaru, M., Vettus , V., Koit, A., Laisaar, T. (2022). Üleriigiline teostatavusuuring kopsuvähiga patsientide raviteekonna andmete koondamiseks on lõppenud. Eesti Arst 2023; 102(5): 252–256. https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/16844/11735/ Uuringu „Kopsuvähiga patsientide andmete koondamine Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla andmebaasidest: teostatavusuuring“ eesmärk oli välja töötada kopsuvähi diagnoosimist ja ravi kirjeldav andmestiku struktuur. Samuti kirjeldada ressursi vajadust, koosloomet, meeskonnatööd, andmeväljade täidetavust olemasolevate andmete pealt ning anda soovitusi olemasolevatesse andmestikesse/registritesse muudatuste tegemiseks. Seega oli tegemist tehnilise uuringuga, mis keskendus andmete kogumisele võttes aluseks kolme asutuse: Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla andmed. Uuring ei anna terviklikku ülevaadet terviseinfosüsteemi ja teiste riiklike registrite andmete alusel patsiendi teekonnast ega eri etappide maksumusest või sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste(toetuste) saamisest. 3. Riigikontroll (2021). Pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile suunamine . Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn. https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=15007&AuditId=2539 Audit keskendus vähi ennetuse ja varajase avastamise korraldusele ning eesmärgiks oli anda hinnang, kas see võimaldab avastada kasvaja õigel ajal ning kas vähiraviga on alustatud ilma põhjendamatute viivitusteta. Audit ei olnud suunatud konkreetselt kopsuvähile, kuid tõi võimalusel auditi raames tuvastatud info alusel välja sellega seotud kitsaskohti või näitajaid. Riigikontrolli auditi aluseks oli eksperdiuuring, intervjuud ja üldstatistika ning vaatluse all oli periood diagnoosist kuni ravi alustamiseni. Auditiga ei vaadeldud kopsuvähi teekonda eri etappide kestuse kohta alates perioodist enne vähi kahtlust ja diagnoosimist kuni perioodini elu pärast ravi. Samuti ei vaadeldud seotust töö- ja sotsiaalvaldkonnaga. 4. Paat-Ahi, G., Sikkut , R., Nurm, Ü.-K. (2016). Vähktõve sotsiaalmajanduslik analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis . https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/03/V%C3%A4hi-sotsiaalmajanduslik-anal%C3%BC%C3%BCs-FINAL1.pdf Antud analüüsi eesmärk oli hinnata kättesaadavate andmete põhjal vähiga seotud kulusid riigile kui ka inimese vaatest. Lisaks otsekuludele (eelkõige kulud ravile ja teistele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele) anti hinnang ka vähi tõttu kaotatud eluaastate arvule. Analüüsis keskenduti vähi varajasele avastamisele, kuid ei vaadeldud patsientidega seotud sotsiaalmajanduslike karakteristikuid ja riskikäitumisega seotud tegureid tervikuna. A nalüüsis ei hinnatud eraldi vähidiagnooside lõikes kulutusi ega patsiendi teekonda või eri etappide pikkust. 9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Vähitõrje tegevuskava 2021 – 2030 toob probleemina esile, et s truktureeritud kliiniliste andmete puudumine ei võimalda hinnata patsiendi raviteekonda, diagnostika ja ravi kättesaadavust ning kvaliteeti . P atsiendi vähiteekonda (algab vähikahtlusest ning ulatub ravijärgsesse perioodi) ei käsitleta täna tervikuna ja ei mõõdeta patsientide ning nende lähedaste elukvaliteeti ega rahulolu vähiteekonna eri etappidel . Antud analüüsis ei hinnata patsientide ja nende läheda s te rahu l olu ega ka ravi tulemuslikkust, kuid analüüsi eesmärkide täitmiseks hinnatakse patsienti tervikuna ja vaadeldakse elu enne kopsuvähi diagnoosi saamist ja pärast. Patsiendi tervikvaate saamise ks ei piisa , kui vaadata patsiendi andmeid eraldiseisvatena allikate lõikes. Varasemad uuringud on näidanud, et t änane kopsuvähi patsiendi teekond on pikk ja killustatud erinevate asutuste vahel, st patsient liigub erinevate valdkondade ja süsteemide vahel ning tihtipeale on etappide vaheline liikumine ebamõistlik (liiga pikad ooteajad, teenuste üle/alakasutamine). Sellest tulenevalt võivad kaasneda kulud lisaks ka sotsiaal- ja töövaldkonna vaatest. Veelgi olulisem, et liiga pikk ja keeruline teekond ei toeta patsienti ja raviga võimalikult varakult alustamist – patsient ei tea tihtipeale , kuhu ja kelle poole pöörduda, milline on järgmine samm, kust infot saada ning läbiviidavad uuringud pole kas piisavad või alati asjakohased. Kokkuvõttes viib see selleni, et diagnoosimiseni ja ravini ei jõuta piisavalt kiiresti või jõutakse selleni liiga hilja – vähiregistri andmetel on avastatud juhtumitest 39% kaugmetastaasidega ja 10% naaberelundite hõlmatusega. Seetõttu on oluline aru saada kopsuvähi patsiendi teekonnast terviklikult , võtta arvesse patsiendi so t siaalmajanduslikke karakteristikuid ning samal ajal hinnata ka teekonna maksumust tervikuna ehk lisaks tervishoiukuludele hinnata ka sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste ja toetuste kulu. Seega on patsiendi sotsiaalmajandusliku seisundi hindamine terviseandmete analüüsimise kõrval samaväärselt oluline. Patsiendi teekonna hindamisel on oluline teada, kas enne vähidiagnoosi saamist on inimesel tuvastatud või vähenenud töövõime, kas inimene on olnud töötuna arvel, saanud erinevaid sotsiaal- või tööturuteenuseid. Oluline on eristada need, kes enne diagnoosi saamist olid töösuhtes ning millal nad viimati külastasid töötervishoiu arsti. Töötervishoiuarst on inimese jaoks oluline puutepunkt tervishoiusektoriga, mistõttu on oluline analüüsida, kas sellel on mingisugune mõju patsiendi teekonna kujunemisel. Inimese töösuhte korral on töötamise liik, ametiala ja töökoormus oluline tema sotsiaalmajandusliku staatuse hindamiseks. Kuna kopsuvähi diagnoosi puhul võib olla tegemist terviseseisundi sellise halvenemisega, et jäädakse tööturult eemale või vähendatakse töökoormust, siis see võib tähendada ka patsiendi majandusliku toimetuleku halvenemist. Viimase analüüsimiseks vaadeldakse nii töötamist, sissetulekuid kui saadud toetusi enne ja pärast diagnoosi. Kokkuvõttes on kopsuvähi patsiendi teekonna mõistmiseks vaja kõrvutada nii töö-, sotsiaal- kui tervisevaldkonna andmeid. Oluline on vaadata patsiendi elu nii enne diagnoosi kui peale seda. Arendusprojekt koos selle osaks oleva andmeanalüüsil põhineva patsiendi teekonna kaardistusega annab sisendi Tervisekassale raviteekondade arendamise standardi väljatöötamiseks. Nii toetab u uring „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“ eesmärkide saavutamist: Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel 78,0 ja naistel 84,0 eluaastani ning keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvab meestel 62,0 ja naistel 63,0 eluaastani. Tervena elada jäänud aastate arv kasvab kiiremini kui oodatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta. Ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb vähemalt selliselt, et 2030. aastaks ei ole oodatav eluiga üheski maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste keskmine oodatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa eluaastat. Veelgi t äpsemalt toetab uuring „Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030“ inimkeskse tervishoiu programmi eesmärki tagada inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused. Samuti on uuring seotud tervist toetava keskkonna programmiga, kuivõrd nii välisõhu saaste kui radoon on ühed kopsuvähi riskiteguritest. Uuring aitab pikemas perspektiivis kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele. Seejuures panustab analüüs ja arendusprojekt strateegia sihti, mille eesmärgiks on t ervena elatud eluea pikendamisseks lõimida personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse, sh kaasata terviseandmeid tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse nii ravi- kui ka ennetustegevuses. Samuti toetab arendusprojekt ja selle osaks olev analüüs Riigieelarve strateegia 2023–2026 eesmärki „arendada uusi tervishoiuteenuste osutamise mudeleid ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust“ elluviimist. Kõige enam toetab arendusprojekt ja selle osaks olev kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistus Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 rakendamist ja selle eesmärke, sh tulemusindikaatorite saavutamist: Vähki haigestub vähem inimesi ning selle üheks sihiks on vanusestandarditud vähihaigestumuse vähenemine. Täpsemalt seab tegevuskava eesmärgiks, et tõhusaks vähitõrjeks on vajalik standardida kogu patsiendi teekond vähisümptomite tekkest kasvajavastase ravi alguseni (sh diagnostika ja ravi ooteaegade standardimine). Eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse antud uuringus patsiendi teekonda ja tema sotsiaalmajanduslikke karakteristikuid ja taustatunnuseid (sh riskikäitumine) enne ja pärast diagnoosi saamist, et tuvastada võimalikke ennetuskohti. Inimesed elavad pärast vähidiagnoosi kauem ja tervemana ning selle sihiks on suhtelise vähielulemuse paranemine . Analüüsi ühe osana vaadeldakse vähielulemust kahe aasta jooksul peale diagnoosi saamist. Vähiga elavate inimeste elukvaliteet on parem ning selle sihiks on, et p araneb patsientide ja nende lähedaste vähiteekonna kogemus ja elukvaliteet eri etappides. Seejuures nähakse, et patsiendikeskne terviklik vähiteekond on kujundatud ja rakendatud, sh koos sotsiaalse ja psühholoogilise toega patsiendile ning tema lähedastele – eesmärk on pakkuda igale patsiendile ja tema lähedastele individuaalsetest vajadustest lähtuvat abi kogu vähiteekonna vältel nii ravi kõrvaltoimetega tegelemiseks, eri ravietappide sujuvaks läbimiseks kui ka psühholoogiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Käesolevas analüüsis hinnatakse seetõttu erinevaid aspekte nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonnast, et välja tuua kohti, kus saaks patsiendi liikumist efektiivsemaks muuta. Analüüsi ühe osana vaadeldakse ka selleks vähiravi kättesaadavust ehk võrreldakse patsiendi elukoha kaugust vähikeskustest. Oluliseks analüüsikohaks on ka vähipatsientide töö elu , nii enne kui ka pärast diagnoosi. Võrreldes hõivet, sissetuleku id ning vastavaid muutusi saab Sotsiaalministeerium analüüsida haiguse sotsiaalmajanduslikke tagajärgi nii patsiendile kui ka riigile (laekumata jäänud maksutulu) ning loetletud tegurite mõju käitum isele: mh erinevate teenuste kasutamise võimekus/valmisolek, retsepti ravimite ostmata jätmise trendid, vähistaadium abi otsimise hetkel. Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid annavad patsientide sotsiaalmajandusliku tau s ta kohta väärtuslikku informatsiooni ning ilma nendeta pole võimalik hinnata vähktõve diagnoosi mõju inimestele ja nende toimetulekule . Põhiseaduse § 28 sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele, mis mh tähendab, et riigi ülesanne on tagada vajaliku abi võrdne kättesaadavus kõigile - sissetuleku suurusest hoolimata . Ka pole seni uuritud, kas kopsuvähi patsientide sihtgrupis on madalama sissetulekuga isikud rohkem esindatud. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Kokkuvõttes luuakse uuringuga teadmispõhised otsustusalused võimalike poliitikamuudatuste kavandamiseks. Uuringu tulemusest saadud hinnangud ja ettepanekud on käsitletavad poliitikamuudatuste eelanalüüsina. 10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistuse sisuliseks läbiviijaks ja andmete töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Analüüsiga seotud isikuandmete allikad on järgmised: Vähiregister ( Tervise Arengu Instituut ehk TAI ) , Surma põhjuste register (TAI) , Tervise infosüsteem ( Tervise ja Heaolu Süsteemide Keskus ehk TEHIK) , Tervisekassa andmekogu , Sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregister (Sotsiaalkindlustusamet ehk SKA), Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS ( SKA ); Töötuskindlustuse andmekogu (Töötukassa); Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (Töötukassa); Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (Töötukassa); Töötamise register ja tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid (Maksu- ja T olliamet ehk MTA ). Uuringu valimi moodustavad: 2019.–2020. aastatel oli Eesti Vähiregistri andmetel C34 kopsuvähi diagnoosiga umbes 1600 inim est. Diagnoosi saamise perioodi valiku aluseks on soov arvestada võimalikult viimatiste andmetega, sh peab valitud periood võimaldama hinnata ka elu pärast diagnoosi saamist ja pärast ravi. Lisaks on arvestatud viimaste aastate COVID-19 pandeemia võimalikku mõju ning nii on valitud analüüsi valimisse nii 2019. kui 2020. aasta diagnoosidega patsiendid. Samuti on arvestatud, et ühe aasta andmete alusel on valim liiga väike, et hinnata kõiki uuringu eesmärke ja uurimisküsimusi. Kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistuses on oluline eristada järgmisi etappe: elu enne diagnoosi, tervise halvenemine/diagnoosi saamine, ravi, elu vähiga ja pärast vähki ning ka elulõpu ravi (surmale eelnenud 90 päeva). Elu enne diagnoosi perioodi aluseks on üldjuhul võetud aasta enne diagnoosi saamist (sh erinevate valdkondade teenuste ja toetuste saamine, töötamine jm). Erandiks on varasemate diagnooside ja riskikäitumise alane info. Nimelt on kopsuvähi diagnoosi saamisele eelnenud aasta liiga lühike periood, et saada ülevaatlikku teavet eelnevate diagnooside ja riskikäitumise kohta. Töövõime hindamise metoodika väljatöötamisel leiti, et terviseseisundi hindamisel on asjakohane arvesse võtta viimase viie aasta diagnoosid ning sellest lähtuvalt on ka antud uuringus võetud aluseks sarnane printsiip. Ühtlasi on lähtutud eelnevate diagnooside ja riskikäitumise andmete kasutamisel minimaalsuse põhimõttest ehk ei küsita kogu patsiendi andmestikku terviseinfosüsteemist, vaid keskendutakse vaid viimasele viiele aastale ning ainult valitud andmeväljadele ( TIS-i andmekoosseis lisas). Elu pärast diagnoosi perioodi (raviperiood, elu vähiga ja pärast vähki ning elulõpu ravi) analüüsimiseks on aluseks kaks aastat alates diagnoosi saamisest. Vaid üks aasta ei ole piisav, et hinnata raviteekondade pikkust (aktiivravi sageli alles kestab) , töö- ja sotsiaalvaldkonna teenuste ja toetuste saamist ja kulu ning muutusi inimese tööturul osalemises, toimetuleku halvenemises või ilmnevate erisuste väljatoomiseks. Kaks aastat peale diagnoosi piiritlemisel on lisaks arvestatud, et kui analüüsi valim hõlmab nii 2019. kui 2020. aasta diagnoose, siis langeb oluli n e osa raviperioodist ja elu pärast diagnoosi saamist COVID-19 pandeemia aega. Samuti on arvestatud viiteajaga, mis kaasneb nt surmapõhjuste andmete täpsus tamisega . Kõiki andmeid kogutakse retrospektiivselt. Ühelgi juhul ei ole ette nähtud andmesubjektidega kontakteerumist. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Iga andmeallikas teeb registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist on retrospektiivse uuringuga ning kopsuvähi elulemust arvestades ei oleks võimalik enam kõikide andmesubjektide poole nõusoleku saamiseks pöörduda. Andmete liikumise ja edastamise protsess toimub järgmise skeemi alusel: Esmalt võtab TAI vähiregistrist välja valimi (RHK-10 C34 diagnoosiga, ligi 1600 inimest) ehk koostab valimi isikute nimekirja ning genereerib igale isikule UID-i . TAI vähiregister krüpteerib isikukoodi ja UID-d sisaldava nimekirja ainult Sotsiaalministeeriumi poolt edastatud analüüsi hõlmatud registripidajate kontaktisikutele ning edastab selle Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnale. Sotsiaalministeeriumi kontaktile nimekirja ei krüpteerita, mistõttu puudub ministeeriumil ligipääs isikukoodidele (’võtmele’). TAI vähiregister lisab väljavõetud nimekirjale nimetatud isikute kohta vähiregistrist päringu alusel vajalikud tunnused. TAI vähiregister eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st . TAI vähiregister edastab krüpteeritult Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnale andmestiku, mis sisaldab päritud andmeid ning UID-d . Sotsiaalministeerium edastab TAI vähiregistri poolt krüpteeritult nimekirja TAI surmapõhjuste registrile, Tervisekassale, TEHIKule , Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale, Maksu- ja Tolliametile: nimekirjas on isikukood ja sellele vastav UID ( muud infot ei edastata). Sotsiaalministeerium kustutab saadetud krüpteeritud ( S otsiaalministeeriumil puudub õigus nimekirja avada) nimekirja pärast kontaktisikutelt kättesaamise kinnituse saamis t, kuid hiljemalt 2024. a I kvartali lõpuks . TAI surmapõhjuste register, Tervisekassa, Töötukassa, TEHIK, Sotsiaalkindlustusamet ning Maksu- ja Tolliamet töötlevad saadud faili eraldi ning lisavad edastatud nimekirjas nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused. TAI surmapõhjuste register, Tervisekassa, Töötukassa, TEHIK, Sotsiaalkindlustusamet ning Maksu- ja Tolliamet eemaldavad koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st . TAI surmapõhjuste register, Tervisekassa, Töötukassa, TEHIK, Sotsiaalkindlustusamet ning Maksu- ja Tolliamet edastavad krüpteeritult Sotsiaalministeeriumile andmestiku, mis sisaldab päritud andmeid ning nimekirjas olnud isikute UID- sid . Sotsiaalministeeriumile edastab iga register seega andmestikud, mis sisaldavad päritud andmeid ning UID- sid . Pärast andmete vastuvõtmist teavitab Sotsiaalministeerium andmeesitajaid/registreid kirjalikult hiljemalt 2024. a I kvartali jooksul , kas andmestikud võib hävitada. Puhver periood on jäetud arvestusega, et kõik andmeandjad saaksid andmed esitada ning et selle aja jooksul oleks võimalik teostada andmekvaliteedi kontroll, mis on vajalik analüüsi edukaks läbiviimiseks. Iga registripidaja/andmeesitaja (TAI, Tervisekassa, TEHIK, SKA, Töötukassa, MTA) hävita b vastava teate saamisel uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja hiljemalt 2024. a I kvartali lõpuks . Registritelt saadud andmestike kontrollimine toimub Sotsiaalministeeriumi poolt UID alusel, kuid registripidaja saab andmeid isikukoodide alusel kontrollida, mis tähendab, et kuni Sotsiaalministeeriumilt kirjaliku teate saamiseni ja andmestike kustutamiseni, on võimalik andmete töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahetata. Andmete ühendamine ja lõplik analüüs toimub pseudonüümitud andmetega, mida ei ole võimalik enam isikuga otse siduda. Selline protsess tagab minimaalsuse ja eesmärgipärasuse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa). Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. SoMi poolt analüüsitav koguandmestik hävitatakse hiljemalt kolme aasta jooksul pärast analüüsi valmimist (so. hiljemalt 30. 06 .202 7 ) , et tagada lisaks esmasele analüüsile ka täiendavate analüüside võimalikkus järgnevate poliitikalgatuste elluviimiseni ja/ või seaduste vastuvõtmiseni / rakendumiseni . Säilitusaeg on määratud varuga lähtuvalt varasematest kogemustest, et poliitika kujundamiseks algselt kavandatud aeg võib pikeneda või ka edasi lükkuda või tuleb poliitika rakendumisel selle täiendamiseks teha lisaanalüüse. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. 11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. U uritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena . Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu Valimi moodustavad 2019. – 2020. aastal kopsuvähi diagnoosi (RHK-10 C34) saanud ehk ligi 1600 inimest. Kontrollgruppi ei kasutata. Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane) Uuringu valim koostatakse 2019 . – 2020 . aastatel kopsuvähi diagnoosi saanute andmetel ning tegemist on retrospektiivsete andmetega. Uuritavatega ei võeta täiendavalt ühendust. Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid? Uuringu valimi moodustavad isikud, kes on ajavahemiku l 2019. – 2020. aastal saanud kopsuvähi diagnoosi ehk täpse ma lt, kellel on vaadeldud perioodil vähisreg i stris diagnoosikoodiks RHK-10 järgi C34. Diagnoosi saamise peroodi valiku aluseks on soov arvestada võimalikult viimatiste andmetega, sh peab valitud periood võimaldama hinnata ka elu pärast diagnoosi saamist ja pärast ravi. Lisaks on arvestatud viimaste aastate COVID-19 pandeemia võimalikku mõju ning nii on valitud analüüsi valimisse nii 2019. kui 2020. aasta diagnoosidega patsiendid. Samuti on arvestatud, et ühe aasta andmete alusel on valimi liiga väike, et hinnata kõiki uuringu eesmärke ja uurimisküsimusi. Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed) Registrite andmete, sh eriliiki isikuandmete kasutamine vastavalt uuringu lisas toodud andme koosseisule . Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms) Valimi subjektidega ei kontakteeruta või valimi isikutega ei kontakteeruta. 12. Koeproovide väljastamine kolmandatele osapooltele (RNA, DNA, plasma vms) Mitme geenidoonori koeproove ja mis tüüpi koeproove väljastatakse? Ei kasutata. Kui palju ühe geenidoonori kohta koeproove väljastatakse? Ei kasutata. Kuhu koeproov väljastatakse (riik, asutuse nimetus, aadress)? Ei kasutata. Mida tehakse järelejäänud koeproovidega (kas ülejääk hävitatakse või saadetakse tagasi)? Ei kasutata. 13. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk). Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. ( https://www.coe.int/en/web/bioethics/guide-for-research-ethics-committees-members ). vt ka https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf 13 a Inimesed Abiküsimused Ei Jah Kas uurimisobjektiks on inimesed? E i Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid? E i Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)? E i Kas uurimisobjektiks on alaealised? E i Kas uurimisobjektiks on patsiendid? E i Kas uurimistöös kogutakse inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki ) või importida neid teisest riigist Eestisse? E i 13 b Isikuandmed ja andmestikud Ei Jah Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid? Andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1 . Sünnikuust ja -aastast sõltuva pensioniea eristamiseks on andmekoosseisus isikukoodist genereeritud sünnikuu ja sünniaasta. Inimese elukoht on maakonna täpsusega, et oleks võimalik võrrelda elukoha lõikes vähikeskustesse jm pöördumisi. Uuring on retrospektiivne, isikustatud andmeid kasutatakse uuringu valimi nimekirja koostamiseks ning iga registripidaja/andmeandja poolt päringu alusel tunnuste lisamiseks. Ehk i sikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Iga andmeallikas teeb registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist on retrospektiivse uuringuga ning kopsuvähi elulemust arvestades ei oleks võimalik enam kõikide andmesubjektide poole nõusoleku saamiseks pöörduda. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. TAI (vähiregister) genereerib igale isikukoodile vastava unikaalse ID (UID). Iga registripidaja esitab Sotsiaalministeeriumile andmestiku, mis sisaldab päritud andmeid ja UID - si d . Sotsiaalministeeriumil puudub võimalus isikukoode UID-dega seostada (ehk puudub võti) ja seega ei ole võimalik andmeid otseselt isikuid tuvastavale kujule tagasi viia. Andmete edastamise protsessis (punktis 10 ) on kirjeldatud, et pärast andmestike koostamist ning edastamist hävitavad registripidajad võtme ehk nimekirjad isikukoodidega, mis näitavad isikukoodi ning UID vastavust, samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud andmestiku. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused anna vad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele ning mis võivad parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Kokkuvõttes toimub a ndmete ühendamine ja lõplik analüüs pseudonüümitud andmetega, mida ei ole võimalik enam isikuga otse siduda. Loodud pseudonüümitud andmetega andmebaasi statistiline analüüs toimub juba analüüsi läbiviija poolt ehk Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnas . Selline protsess tagab minimaalsuse ja eesmärgipärasuse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa). Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Uuringuprojekti läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning mis on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele , et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust? E i Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid? Uuringus analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid, mis pärinevad järgmistest andmeallikatest : Vähiregister (TAI); Surma põhjuste register (TAI); Tervise infosüsteem (TEHIK); Tervisekassa andmekogu Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister; Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS (Sotsiaalkindlustusamet); Töötuskindlustuse andmekogu (Töötukassa); Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (Töötukassa); Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (Töötukassa); Töötamise register ja tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid (Eesti Maksu- ja Tolliamet). Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond analüüsib vaid eelnevalt pseudonümiseeritud andmeid ning puudub võimalus isikute otseseks tuvastamiseks. Uuringu valim ja andmekoosseisu valikus lähtutakse uuringu eesmärkidest ning isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida terviklikult C34 vähidiagnoosiga patsientide liikumist sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vaatest . Andmekooseis on esitatud lisas 1 . Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid? E i Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki )? E i Kas uurimistöö lõppedes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine? Isikukoode ei säilitata ning i ga registripidaja/andmeesitaja (TAI, Tervisekassa, TEHIK, SKA, Töötukassa, MTA) hävitava b peale Sotsiaalministeeriumil poolt andmekvaliteedi kontrolli läbiviimist ja vastava teate saamist uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja ning edastatud andmestiku , e hk kustutamine toimub pärast seda , kui Sotsiaalministeerium on teostanud andmekvaliteedi kontrolli UID alusel ja teavitanud registripidajaid/andmeandjaid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. Sotsiaalministeerium töötleb kõiki antud analüüsi käigus ko ondatu d andmeid pseudonüümitud kujul (so. kasutades UID-sid) ning ei oma ligipääsu isikukoo didelele ega UID-de seostamiseks kasutatud võtmele. Sotsiaalministeeriumi poolt analüüsitav koondandmestik hävitatakse hiljemalt kolme aasta jooksul pärast analüüsi valmimist (so. hiljemalt 30. 06 .202 7 ) . A nalüüs saab olema sisendiks poliitikakujundamisel, mis on aga aeganõudev protsess – seetõttu on arvestatud pikema säilitusajaga, et vajadusel läbi viia täpsustavaid võrdlusi . 13 c Teised eetilised küsimused Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske? E i 14. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel. Andmekogu ja/või andmeallika nimetus : Uuringus töödeldakse järgmis te andmekogude andmeid: Vähiregister (TAI); Surma põhjuste register (TAI); Tervise infosüsteem (TEHIK); Tervisekassa andmekogu Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister; Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS (Sotsiaalkindlustusamet); Töötuskindlustuse andmekogu (Töötukassa); Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (Töötukassa); Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (Töötukassa); Töötamise register ja tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid (Eesti Maksu- ja Tolliamet). Isikuandmete töötlemise eesmärk : Kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti raames läbi viidava „Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs i “ läbiviimine eelnevalt kirjeldatud viisil ja eesmärkidest lähtuvalt. Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana) : Vt lisa 1 15. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk). Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega. Säilitatakse kogu andmestik (lisa 1 ), välja arvatud isikukood. Statistilist andmebaasi säilitatakse Sotsiaalministeeriumi piiratud ligipääsuga arvutikataloogis pseudonüümitud kujul maksimaalselt kolm aas tat pärast projekti lõppu (so. maksimaalselt kuni 30.6 . 2027) , et tagada lisaks esmasele analüüsile ka täiendavate analüüside võimalikkus analüüsile järgnevate poliitikalgatuste elluviimiseni ja/või seaduste vastuvõtmiseni/ rakendumiseni. Säilitusaeg on määratud varuga lähtuvalt varasematest k ogemustest, et poliitika kujundamiseks algselt kavandatud aeg võib pikeneda või ka edasi lükkuda või tuleb poliitika rakendumisel selle täiendamiseks teha lisaanalüüse. Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. Tervise Arengu Instituudi vähiregister koostab nimekirja valimi isikutest koos isikukoodi ja UIDga. TAI hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja hiljemalt 2024. a esimese kvartali lõpus ehk kustutamine toimub pärast seda kui Sotsiaalministeerium on teostanud andmekvaliteedi kontrolli ja teavitanud registripidajaid/andmeandjaid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. Kas kavatsetakse geenidoonorite isikuandmeid depseudonüümida? Pole asjakohane. Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus. TAI vähiregister loob igale inimesele unikaalse koodi (UID) ning krüpteerib nimekirja (isikukood ja UID) Sotsiaalministeeriumi poolt edastatud analüüsi hõlmatud registripidajate kontaktisikutele. TAI vähiregister edastab krüpteeritud nimekirja Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnale, kes edastab selle TAI surmapõhjuste registrile, Tervisekassale, Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja Maksu- ja Tolliametile. Registripidajad/andmeandjad töötlevad ja esitavad andmestikke eraldi ning andmestikud liiguvad krüpteeritult sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonda selliselt, et andmestik u st on eemaldatud isikukood . (vt punkt 10) Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Andmete loata või ebaseadusliku töötlemise riski maandamiseks kasutatakse uuringu läbiviimisel turvalisust tagavaid tehnilisi vahendeid (krüpteerimine) ning lisaks töödeldakse andmeid vaid analüüsi ja statistika osakonnale ligipääsetavas sotsiaalministeeriumi võrgukaustas. Üldised turvalised nõuded tagab R iigi I nfosüsteemide T ugikeskus (R IT ) . Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest. Vastutava uurija allkiri / digiallkiri / Taotluse esitamise kuupäev 24.07.2023 Taotluse EBIN ID (täidab hindaja) Lisadokumentide loetelu: Andmekoosseis Lgp Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu , Käesoleva pöördumisega esitab Sotsiaalministeerium täpsustatud taotluse teemal „ Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs “, mis esitati EBNile 2 4 .07.2023. Pärast analüüsi ja statistika osakonna sisest arutelu oleme otsustanud loobuda järgmiste andmete pärimisest : Elukoht KOVi täpsusega L eiame, et piisab maakonna täpsusest; Tervisekassast ravikindlustuse puhul tööandja reg.kood. T ööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel) ametialanimetus (ISCO-08) ; Selle asemel palume järgmist infot: tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel) , ametiala (ISCO-08), tase 3, võimalusel 4 . Kõnealused muudatused on taotluse lisa sse sisse viidud ning markeeritud rohelisega . Ka on taotluses vastatud kolmele küsimusele, mis laekusid EBINilt 22.8.2023 ( muudatused markeeritud taotluses kollasega ): Millal SoMi andmestik hävitatakse? Uuringu tulemusi on kavas kasutada poliitikakujundamiseks, mis on aga pikaldane protsess. See ga leiame, et sobiv aeg andmestiku säilitamiseks oleks kolm aastat pärast projekti lõppu (värskeima info kohaselt on eelduslik lõpp 30.06. 2024), mis tähend ab , et andmestik hävitatakse hiljemalt 30.6. 2027 . Mida mõistetakse umbisikuliste andmete all? Kas need on anonüümitud või pseudonüümitud andmed. Millist andmekoosseisu see hõlmab? Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond töötleb kogu andmestikku pseudonüümitud kujul. Kas andmete minimeerimise põhimõtte kohaselt on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalik koguda tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid (Maksu- ja Tolliamet ehk MTA)? Miks ei piisa vaid uuritavate tööstaatuse ja Töötukassa andmetest? Patsiendi teekonna ja profiili kaardistamiseks on väga oluliseks parameetriks sihtrühma sotsiaalmajanduslik taust . Tööalane staatus ja töötukassa andmed seda infot piisava ülevaatlikkusega aga ei anna. Tervise probleemi korral abi otsimine, retseptiravimite väljaostmine ning diagnoosi mõju inimese toimetulekule võivad olla seotud sissetuleku suurusega. Seni pole ka uuritud, kas kopsuvähi patsientide hulgas on madalama sissetulekuga inimesi oodatust enam. Ilma deklaratsioonideta ei saa me vastavaid seoseid analüüsida. Ka sõnastab põhiseaduse § 28 , et igaühel on õigus tervise kaitsele. Madalama sissetulekuga inimesed võivad olla abi otsimisel ja leidmisel kehvemas olu korras, kuid riigi ülesanne on tagada õigeaegne abi võrdselt kõigile. Kõnealune analüüs annab ülevaate, kas patsientide hulgas esineb sotsiaalmajanduslike näitajate põhjal probleemseid sihtrühmi, kelle puhul oleks patsiendi teekonda tarvis tõhustada . Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Lisa 1 Andmekoosseis Tervisevaldkonna andmed Vähiregister (TAI) S urmapõhjuste register (TAI) Tervisekassa TEHIK (Tervise infosüsteem TIS) Isikukood *, UID Isikukood * , UID Isikukood * , UID Isikukood * , UID Sugu (i sikukoodi st) Surmaaeg (kuu, aasta) Haiguslehed lehe liik, kuupäev (algus, lõpp) esmane, järgnev leht esmase töövõimetuslehe töövabastuse alguskuupäev; p ikkus päevades (arvutatav lehe kuupäeva alusel) hüvitatavate kalendripäevade arv p õhjuse nr ja nimetus/diagnoos (kood ja nimetus) väljamaksete suurused ja päevamäär iga lehe kohta, eurot k ulu vaadeldavas perioodis , eurot ( arvutatav väljamaksete ja kuupäevade alusel ) Registreeritud elukoht ( maakond ) Sünniaeg (i sikukoodi st) : (kuu, aasta) Surmakoht (asutus) Ravikindlustus olemasolu ja a lus kuupäev (algus, lõpp) k ui aluseks tööta mine , siis tööandja reg. k ood Saatekiri s aatekirja nr ja kuupäev s uunatud teenuse koodi nimetus s uunatud eriala kood s uunatud eriala koodi nimetus s uunatud asutus s uunatud as u tuse ärireg istri kood a rsti kood a rsti eriala a rsti eriala nimetus d iagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi v arasemad uuringud/protseduurid (kood + nimetus, kp v ) C34 vähidiagnoos K uupäev Vähitüüp (morfoloogia) Staadium (diagnoosi hetkel) Surmapõhjus (algdiagnoos i kood ja nimetus ) Realiseeritud retseptid k uupäev ( väljakirjutamise / väl jaost mise kpv) ravimi hind kokku, eurot Tervisekassa poolt tasutav summa, eurot k ulu , eurot (iga retsept) Väljaostmata retseptid väljakirjutamise kuupäev diagnoos toimeaine Saatekirja vastus s aatekirja nr ja kuupäev vastuse kinnitamise k uupäev vastuse eest vastutav asutus unikaalne nr (pseudonüümkood) e-konsultatsioonile vastaja arst e-konsultatsioonile vastaja arsti kood e-konsultatsioonile vastaja arsti eriala e-konsultatsioonile vastaja arsti eriala koodi nimetus e -konsultatsiooni vastuse liigi kood e -konsultatsiooni vastuse koodi nimetus u uringute/protseduuride andmed (kood + nimetus, kp v ) o tsuse andmed -> kliiniline diagnoos (kood + nimetud EHK järgi) r adioloogilised uuringud (uuringu kood + nimetus EHK järgi; teostamise aeg; kehapiirkond; uuringu vastus) Esimene ravi kuupäev (algus, lõpp) Surmapõhjus (muud diagnoosid – koodid ja nimetus ) Analüüsid, uuringud u uringu kood ja nimetus suunamise kuupäev r ealiseerumine ja selle k uupäev kulu, eurot (iga uuring /analüüs ) Tervisedeklaratsioon (vaadeldav periood 2014–2018 ja 2015–2019): andmed elustiili kohta (ma x 5 a enne diagnoosi) Saadud teenused (sh erinevate arstide vastuvõtud [sh järelkontroll], EMO, e-konsultatsioon, koduõe teenus, palliatiivravi, konsiilium) teenusekood ja kuupäev asutus kulu, eurot (iga teenus) Varasemad diagnoosid (vaadeldav periood 2014–2018 ja 2015–2019): Ambulatoorne epikriis lõpliku kliinilise diagnoosi andmed diagnoosi kood ja nimetus Statsionaarne ja päevaravi epikriis l õpliku kliinilise diagnoosi andmed d iagnoosi kood ja nimetus Raviarved kuupäev (algus, lõpp) summa, eurot (iga raviarve) r ahastamisallikas (kindlustatud/mittekindlustatud) l epingu eriala (kood + selgitus) t ervishoiuteenuse tüüp (kood) d iagnoos (kood ja nimetus) t eenuse kood ja nimetus s aatekirja nr a rsti eriala nimetus ja kood Vaadeldav periood: C34 vähidiagnoosi saanud perioodil 2019–2020 Vaadeldav periood: 201 9 –2022 Vaadeldav periood: 2018–2022 Vaadeldav periood: 2018–2022, v.a Tervisedeklaratsioon ja varasemad diagnoosid, kus vaadeldakse kopsuvähi diagnoosile eelnenud viit aastat Sotsiaal- ja töövaldkonna andmed Sotsiaalkindlustusamet (SKAIS, STAR) Töötukassa (EMPIS, TETRIS/REDIS, TKIS) Maksu- ja Tolliamet (Töötamise register, tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid) Isikukood * , UID Isikukood * , UID Isikukood * , UID Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani olemasolu jah/ei kuupäev (algus, lõpp) Tööalane rehabilitatsiooniteenus teenuse osutamise ajavahemik (algus - ja lõpp kuupäev ) isiku teenuses osalemise aeg periood ja maksumus , eurot Sotsiaal- ja tulumaksuga maksustatud tulu sotsiaal- ja tulumaksuga maksustatud tulusumma kuus, eurot kogutulult makstud sotsiaalmaksu summa kuus, eurot väljamakse liik ja kood TSD-l FIE-de tulu (aastane tulu) töökoormus (tööajamäär) k uupäev (kuu, aasta) Kasutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused teenuse koodide lõikes (SRT teenused) teenuse kood ja nimetus teenuse saamise kuupäev (algus, lõpp) väljamakse kuupäev ja summa, eurot Muud tööturuteenused (psüh . koolitus, karjäärinõustamine, jne) nimetus osutamise k uupäev (algus, lõpp) periood ja maksumus , eurot Isiku tööalane staatus töösuhte liigi kood töötamise registris töökoormus (tööajamäär) töösuhte algus- ja lõppkuupäev tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel); ameti ala nimetus (ISCO-08) , tase 3, võimalusel 4); töösuhte peatamise algus- ja lõppkuupäev Määratud puue määramise k uupäev (algus, lõpp) puudeliik ( iga määramine ) raskusaste ( iga määramine ) Töötukassa tööturuteenused: kõik kokku periood ja maksumus , eurot Puuetega inimeste sotsiaaltoetus toetuse liik ja kuupäev (algus, lõpp) toetuse saamise periood (kuu) määratud toetuse summa (kuu) , eurot väljamaks e kuupäev ja summa, eurot Töötuna arvele võtmine (registreeritud töötu) töötuna arveloleku algus- ja lõpukuupäev arveloleku lõpu põhjus viimase hõive lõppkuupäev viimase hõive töösuhte lõpu põhjus Abivahendid väljamakse k uupäev ja summa, eurot Koondamishüvitis, maksejõuetushüvitis määratud hüvitise suurus ja väljamaksmise kuupäev Toimetulekutoetus kui isik oli rahuldatud taotluses nimetatud leibkonnas toimetulekutoetuse saamise perioodid (algus- ja lõppkuupäevad) ja toimetulekutoetuse suurus, eurot Töötutoetus töötutoetuse algus- ja lõpu kuupäev töötutoetuse lõpetamise põhjus arvutatud töötutoetuse suurus, eurot väljamaks mise kuupäev ja su urus , eurot Sotsiaalmaksu laekumine algus- ja lõpukuupäev periood ja summa, eurot Töötuskindlustushüvitis arvestamise alguskuupäev määratud päevade arv tegelik hüvitise maksmise lõpetamise kuupäev arvestuse aluseks olev isiku keskmine päevatasu määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus ühest kuni 100. kalendripäevani ja 101-st kalendripäevast alates väljamaksmise kuupäev ja su urus , eurot Töövõime hindamine otsuse kuupäev määratud töövõime ulatus ja põhjus osalise või puuduva töövõime kestus vähenenud töövõime peamine diagnoos (kood ja nimetus) Töövõimetoetus töövõimetoetuse maksmise periood töövõimetoetuse väljamaksmise kuupäev ja suurus, eurot Vaadeldav periood: 2018 – 2022 Vaadeldav periood: 2018–2022 Vaadeldav periood: 2018–2022 *isikukoodi kasutatakse andmete väljavõtmisel, kuid seda ei esitata analüüsi läbiviijale . EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGU OTSUS 3. oktoober 2023 nr 1.1-12/3584 Nõukogu koosseisus: Esimees: Liina Vahter - Tallinna Ülikool Teadussekretär: Aive Pevkur - Tallinna Tehnikaülikool Liikmed: Virve Lans Andmekaitseinspektsioon Meego Remmel Eesti Kirikute Nõukogu Agne Velthut-Meikas Tallinna Tehnikaülikool Maie Bachmann Tallinna Tehnikaülikool Merike Sisask Tallinna Ülikool Pärt Peterson Tartu Ülikool Made Laanpere Tartu Ülikool Ingeri Luik-Tamme TGS Baltic Advokaadibüroo Ingrid Ots-Vaik valdkondlik ekspert Arutas 15. augustil 2023.a ning 12. septembril 2023 elektroonsel koosolekul vastutava uurija Mari Teesalu taotlust uuringule „Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs ”. Uuringu eesmärgiks on muuta kopsuvähi patsiendi teekond terviklikumaks ja tagada võimalused haigusega paremaks toimetulekuks, sh leida uudseid lahendusi, et muuta teekond praktikas senisest sujuvamaks. Projekti esimese etapi üheks osaks on „Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs“ (edaspidi lühendatult kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistus), mille eesmärgiks on hinnata 2019.–2020. aastatel kopsuvähi diagnoosi (RHK-10 C34) diagnoosi saanud patsientide teekonda ja selle maksumust nende sotsiaalmajanduslike karakteristikute alusel enne ja pärast diagnoosi saamist. Võimalikke teekonna mustreid on mitmeid ning nende paremaks mõistmiseks on vajalik analüüsida teekonna erinevaid etappe (sh eristades elu enne diagnoosi, tervise halvenemine/diagnoosi saamine, ravi, elu vähiga ja pärast vähki ning ka elulõpu ravi), nende maksumust ning neid mõjutavaid taustatunnuseid (patsiendi sotsiaalmajanduslik taust, riskikäitumine, vähi staadium jm). Samuti on analüüsi eesmärgiks hinnata, kas ja milliseid sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna toetusi ja teenuseid on diagnoosi saanule osutatud enne ja pärast diagnoosi saamist ning millised kulud nendega kaasnevad ja kas need erinevad patsiendi teekondade lõikes. Uuringu taotluse menetlusest taandasid ennast Virve Lans, Andmekaitse Inspektsioonist ja Ingeri Luik- Tamme, TGS Baltic Advokaadibüroo. Otsus: anda luba uuringu läbiviimiseks. Uuringu läbiviimise lõpptähtaeg on 30. juuni 2024. a. Otsuse lahutamatu lisa on vastutava uurija poolt 7. septembril 2023. a digiallkirjastatud uuringu taotlus koos lisadega. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Vahter Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu esimees  Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS ILMA ISIKU NÕUSOLEKUTA Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse. Uuringu nimi Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid (tee vastavasse kasti rist): Uuring hõlmab isikuandmeid X Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid X Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X 1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks? Sotsiaalministeerium koos Tervisekassa ja erasektori osapooltega (tervishoiuettevõtted AstraZeneca, MSD, Roche, Pfizer ning koostööplatvorm Connected Health klaster) on läbi viimas kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti 1, mille eesmärk on muuta kopsuvähi patsiendi teekond terviklikumaks ja tagada võimalused haigusega paremaks toimetulekuks, sh leida uudseid lahendusi, et muuta teekond praktikas senisest sujuvamaks. Projekti esimese etapi üheks osaks on „Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs“ ehk lühendatult kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistus, mille eesmärgiks on hinnata 2019.–2020. aastatel kopsuvähi diagnoosi (RHK-10 C34) diagnoosi saanud patsientide teekonda nii nende sotsiaalmajanduslike karakteristikute alusel enne ja pärast diagnoosi saamist. Diagnoosi saamise perioodi valiku aluseks on soov arvestada võimalikult viimatiste andmetega, sh peab valitud periood võimaldama hinnata ka elu pärast diagnoosi saamist ja pärast ravi. Lisaks on arvestatud viimaste aastate COVID-19 pandeemia võimalikku mõju ning nii on valitud analüüsi valimisse nii 2019. kui 2020. aasta diagnoosidega patsiendid. Samuti on arvestatud, et ühe aasta andmete alusel on valimi liiga väike, et hinnata kõiki uuringu eesmärke ja uurimisküsimusi. Võimalikke teekonna mustreid on mitmeid ning nende paremaks mõistmiseks on vajalik analüüsida teekonna erinevaid etappe, nende maksumust ning neid mõjutavaid taustatunnuseid (patsiendi sotsiaalmajanduslik taust, riskikäitumine, vähi staadium jmt). Samuti on analüüsi eesmärgiks hinnata, kas ja milliseid sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna toetusi ja teenuseid on diagnoosi saanule osutatud enne ja pärast diagnoosi saamist ning millised kulud nendega kaasnevad ja kas need erinevad patsiendi teekondade lõikes. Analüüsi läbiviijaks on Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond. Tänane kopsuvähi patsiendi teekond on pikk ja killustatud erinevate asutuste vahel, st patsient liigub erinevate valdkondade ja süsteemide vahel ning tihtipeale on etappide vaheline liikumine ebamõistlik (liiga pikad ooteajad, teenuste üle/alakasutamine). Sellest tulenevalt võivad kaasneda kulud ka sotsiaal- ja töövaldkonna vaatest. Veelgi olulisem, et liiga pikk ja keeruline teekond ei toeta 1 https://www.sm.ee/media/2775/download patsienti ja raviga võimalikult varakult alustamist – patsient ei tea, kuhu ja kelle poole pöörduda, milline on järgmine samm, kust infot saada ning läbiviidavad uuringud pole kas piisavad või alati asjakohased. Kokkuvõttes viib see selleni, et diagnoosimiseni ja ravini ei jõuta piisavalt kiiresti või jõutakse selleni liiga hilja – vähiregistri andmetel on avastatud juhtumitest 39% kaugmetastaasidega ja 10% naaberelundite hõlmatusega. Seetõttu on oluline aru saada kopsuvähi patsiendi teekonnast ja tema sotsiaalmajanduslikust seisundist terviklikult ning samal ajal hinnata ka teekonna maksumust tervikuna ehk lisaks tervishoiukuludele hinnata inimese sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste ja toetuste kulu. Seega on patsiendi sotsiaalmajandusliku seisundi hindamine terviseandmete analüüsimise kõrval samaväärselt oluline. Patsiendi teekonna hindamisel on oluline teada, kas enne vähidiagnoosi saamist on inimesel tuvastatud või vähenenud töövõime, kas inimene on olnud töötuna arvel, saanud erinevaid sotsiaal- või tööturuteenuseid. Oluline on eristada need, kes enne diagnoosi saamist olid töösuhtes ning millal nad viimati külastasid töötervishoiu arsti. Töötervishoiuarst on inimese jaoks oluline puutepunkt tervishoiusektoriga, mistõttu on oluline analüüsida, kas sellel on mingisugune mõju patsiendi teekonna kujunemisel. Inimese töösuhte korral on töötamise liik, ametiala ja töökoormus oluline tema sotsiaalmajandusliku staatuse hindamiseks. Kuna kopsuvähi diagnoosi puhul võib olla tegemist terviseseisundi sellise halvenemisega, et jäädakse tööturult eemale või vähendatakse töökoormust, siis see võib tähendada ka patsiendi majandusliku toimetuleku halvenemist. Viimase analüüsimiseks vaadeldakse nii töötamist, sissetulekuid kui saadud toetusi enne ja pärast diagnoosi. Kokkuvõttes on kopsuvähi patsiendi teekonna mõistmiseks vaja kõrvutada nii töö-, sotsiaal- kui tervisevaldkonna andmeid. Kuna arendusprojekti eesmärgiks on leida paremaid võimalusi nii haigusega toimetulekuks kui ka selle ennetamiseks, siis on ka patsiendi teekonna analüüsis vaja hinnata patsiendi elu enne haigusnähte (st enne diagnoosi saamist), sh analüüsida osutatud sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste ja toetuste saamist ning nende kulu enne ja pärast vähidiagnoosi saamist. Viimaste analüüsimisel on oluline võtta arvesse inimese vanust, sest teatud töö- ja sotsiaalvaldkonna toetuste või teenuste saamise õigus sõltub sellest, kas tegemist on tööealise või vanaduspensioniikka jõudnud inimesega. Vanaduspensioniiga sõltub inimese sünnikuust ja aastast, mistõttu on seda arvestatud ka andmekoosseisus. Lisaks vaadeldakse kogu teekonna varieerumist kopsuvähi staadiumi järgi. Kokkuvõttes on oluline kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistuses eristada erinevaid etappe: elu enne diagnoosi, tervise halvenemine/diagnoosi saamine, ravi, elu vähiga ja pärast vähki ning ka elulõpu ravi (surmale eelnenud 90 päeva). Elu enne diagnoosi perioodi aluseks on üldjuhul võetud aasta enne diagnoosi saamist (sh erinevate valdkondade teenuste ja toetuste saamine, töötamine jm). Erandiks on varasemate diagnooside ja riskikäitumise alane info. Nimelt on kopsuvähi diagnoosi saamisele eelnenud aasta liiga lühike periood, et saada ülevaatlikku teavet eelnevate diagnooside ja riskikäitumise kohta. Töövõime hindamise metoodika2 väljatöötamisel leiti, et terviseseisundi hindamisel on asjakohane arvesse võtta viimase viie aasta diagnoosid ning sellest lähtuvalt on ka antud uuringus võetud aluseks sarnane printsiip. Ühtlasi on lähtutud eelnevate diagnooside ja riskikäitumise andmete kasutamisel minimaalsuse põhimõttest ehk ei küsita kogu patsiendi andmestikku terviseinfosüsteemist, vaid keskendutakse vaid viimasele viiele aastale ning ainult valitud andmeväljadele (TIS-i andmekoosseis lisas). Elu pärast diagnoosi perioodi (raviperiood, elu vähiga ja pärast vähki ning elulõpu ravi) analüüsimiseks on aluseks kaks aastat alates diagnoosi saamisest. Vaid üks aasta ei ole piisav, et hinnata raviteekondade pikkust (aktiivravi sageli alles kestab), töö- ja sotsiaalvaldkonna teenuste ja toetuste saamist ja kulu ning muutusi inimese tööturul osalemises, toimetuleku halvenemises või 2 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf ilmnevate erisuste väljatoomiseks. Kaks aastat peale diagnoosi piiritlemisel on lisaks arvestatud, et kui analüüsi valim hõlmab nii 2019. kui 2020. aasta diagnoose, siis langeb olulise osa raviperioodist ja elu pärast diagnoosi saamist COVID-19 pandeemia aega. Samuti on arvestatud viiteajaga, mis kaasneb nt surmapõhjuste andmete täpsustamisega. Vähitõrje tegevuskava 2021–20303 toob probleemina esile, et struktureeritud kliiniliste andmete puudumine ei võimalda hinnata patsiendi raviteekonda, diagnostika ja ravi kättesaadavust ning kvaliteeti. Patsiendi vähiteekonda (algab vähikahtlusest ning ulatub ravijärgsesse perioodi) ei käsitleta täna tervikuna ja ei mõõdeta patsientide ning nende lähedaste elukvaliteeti ega rahulolu vähiteekonna eri etappidel. Antud analüüsis ei hinnata patsientide ja nende lähedate rahuolu ega ka ravi tulemuslikkust, kuid analüüsi eesmärkide täitmiseks hinnatakse patsienti tervikuna ja vaadeldakse elu enne kopsuvähi diagnoosi saamist ja pärast. Patsiendi tervikvaateks ei piisa kui vaadata patsiendi andmeid vaid eri allikate lõikes eraldi. Ka ei ole tervikvaatelise analüüsi läbiviimiseks vajalikku infot võimalik saada Tervise Arengu Instituudi, Statistikaameti või teiste asutuste poolt läbiviidavatest isiku-uuringutest, kus puudub vajalik andmekoosseis. Tervikandmestik kopsuvähi patsiendi teekonna, sotsiaalmajanduslike karakteristikute ja maksumuse kaardistamiseks on võimalik koostada erinevate asutuste registrite ühendatud andmete põhjal. Esmalt moodustakse analüüsi valim Tervise Arengu Instituudi vähiregistri andmetest ning nii selle kui teiste registrite andmete väljavõttu kirjeldatakse täpsemalt punktides 1.3 ja 1.4. Avalikkusele ning kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti juhtrühmale esitatakse analüüsi tulemused agregeerituna. 1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Arendusprojekt koos selle osaks oleva andmeanalüüsil põhineva patsiendi teekonna kaardistusega annab sisendi Tervisekassale raviteekondade arendamise standardi väljatöötamiseks ning seeläbi toetab uuring „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“4 eesmärkide saavutamist:  Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel 78,0 ja naistel 84,0 eluaastani ning keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvab meestel 62,0 ja naistel 63,0 eluaastani;  tervena elada jäänud aastate arv kasvab kiiremini kui oodatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta;  ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb vähemalt selliselt, et 2030. aastaks ei ole eluiga üheski maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste keskmine oodatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa eluaastat. Täpsemalt toetab uuring „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ inimkeskse tervishoiu programmi eesmärki tagada inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused. Samuti on uuring seotud tervist toetava keskkonna programmiga, kuivõrd nii välisõhu saaste kui radoon on ühed kopsuvähi riskiteguritest. Uuring aitab pikemas perspektiivis kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 5 strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele. Seejuures panustab analüüs ja arendusprojekt strateegia sihti, mille eesmärgiks on tervena elatud eluea pikendamisseks lõimida personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse, sh kaasata terviseandmeid tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse nii ravi- kui ka ennetustegevuses. Samuti toetab arendusprojekt ja selle osaks olev analüüs Riigieelarve strateegia 2023–2026 6 eesmärki „arendada uusi tervishoiuteenuste osutamise mudeleid ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust“ elluviimist. 3 https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030 4 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 5 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 6 https://www.fin.ee/media/7588/download Kõige enam toetab arendusprojekt ja selle osaks olev kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistus Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 7 rakendamist ja selle eesmärke, sh tulemusindikaatorite saavutamist:  vähki haigestub vähem inimesi ning selle üheks sihiks on vanusestandarditud vähihaigestumuse vähenemine. Täpsemalt seab tegevuskava eesmärgiks, et tõhusaks vähitõrjeks on vajalik standardida kogu patsiendi teekond vähisümptomite tekkest kasvajavastase ravi alguseni (sh diagnostika ja ravi ooteaegade standardimine): eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse antud uuringus patsiendi teekonda ja tema sotsiaalmajanduslikke karakteristikuid ja taustatunnuseid (sh riskikäitumine) enne ja pärast diagnoosi saamist, et tuvastada võimalikke ennetuskohti  inimesed elavad pärast vähidiagnoosi kauem ja tervemana ning selle sihiks on suhtelise vähielulemuse paranemine; o analüüsi ühe osana vaadeldakse vähielulemust kahe aasta jooksul peale diagnoosi saamist;  vähiga elavate inimeste elukvaliteet on parem ning selle sihiks on, et paraneb patsientide ja nende lähedaste vähiteekonna kogemus ning elukvaliteet eri etappides. Seejuures nähakse, et patsiendikeskne terviklik vähiteekond on kujundatud ja rakendatud, sh koos sotsiaalse ja psühholoogilise toega patsiendile ning tema lähedastele – eesmärk on pakkuda igale patsiendile ja tema lähedastele individuaalsetest vajadustest lähtuvat abi kogu vähiteekonna vältel nii ravi kõrvaltoimetega tegelemiseks, eri ravietappide sujuvaks läbimiseks kui ka psühholoogiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks: o analüüsis hinnatakse seetõttu erinevaid aspekte nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonnast, et välja tuua kohti, kus saaks patsiendi liikumist efektiivsemaks muuta. Analüüsi ühe osana vaadeldakse ka selleks vähiravi kättesaadavust ehk võrreldakse patsiendi elukoha kaugust vähikeskustest. Kokkuvõttes luuakse uuringuga teadmispõhised otsustusalused võimalike poliitikamuudatuste kavandamiseks. Uuringu tulemusest saadud hinnangud ja ettepanekud on käsitletavad poliitikamuudatuste eelanalüüsina. 1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Kopsuvähi patsiendi teekonna analüüsi sisuliseks läbiviijaks ja andmete töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Analüüsiga seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Tervise Arengu Instituudi (TAI) vähiregister ja surmapõhjuste register, Tervisekassa, Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Töötukassa ning Maksu- ja Tolliamet (MTA), kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. TAI (vähiregister) genereerib igale isikukoodile vastava unikaalse ID (UID). Pseudonüümitud registriandmed liiguvad registripidajatelt Sotsiaalministeeriumisse, kes seob andmestikud UID-de (unikaalne kood) kaudu. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele ning mis võivad parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. 7 https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030 Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Erinevad registriandmed seotakse UID-ga. Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. 1. TAI vähiregister loob igale inimesele UID ning krüpteerib nimekirja (isikukood ja UID) ainult Sotsiaalministeeriumi poolt edastatud analüüsi hõlmatud registripidajate kontaktisikutele. TAI vähiregister edastab krüpteeritud nimekirja Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnale, kes edastab selle TAI surmapõhjuste registrile, Tervisekassale, TEHIK-le, SKA-le, Töötukassale ja MTA-le. Krüpteeritud nimekirja avamise võimalus on ainult registripidajate kontaktisikutel ning Sotsiaalministeerium saab krüpteeritud nimekirja edastada, kuid avamise võimalus puudub ehk Sotsiaalministeeriumil ei ole UID-d ja isikukoode seostav võti. Täpne andmete sidumise protsessi kirjeldus on toodud taotluse punktis 1.4. 2. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Iga andmeallikas teeb registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist on retrospektiivse uuringuga ning kopsuvähi elulemust arvestades ei oleks võimalik enam kõikide andmesubjektide poole nõusoleku saamiseks pöörduda. 3. Kõik registripidajad edastavad enda andmed Sotsiaalministeeriumile pseudonüümitud kujul. Ehk statistiliseks analüüsiks koostatud andmestikus on päringu andmed UID-dega. Sotsiaalministeeriumil puudub võimalus isikukoode UID- dega seostada (ehk puudub võti) ja seega ei ole võimalik andmeid otseselt isikuid tuvastavale kujule tagasi viia. 4. Loodud pseudonüümitud andmetega andmebaasi statistiline analüüs toimub juba vastutava töötleja poolt ehk Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnas. Andmetöötlusel lähtutakse nii punktis 1 toodud eriseadustes sätestatud kohustustest kui ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. Andmete edastamise protsessis (punktis 1.4) on kirjeldatud, et pärast andmestike koostamist ning edastamist hävitavad registripidajad võtme ehk nimekirjad isikukoodidega, mis näitavad isikukoodi ning UID vastavust, samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud andmestiku. Koostatud pseudonüümitud andmebaasi osas tagatakse konfidentsiaalsus ning selles olevaid andmeid ei ole lubatud kopeerida, levitada ega avalikustada kolmandatele osapooltele. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. Esmalt võtab TAI vähiregistrist välja valimi (RHK-10 C34 diagnoosiga, ligi 1600 inimest) ehk koostab valimi isikute nimekirja ning genereerib igale isikule UID. TAI vähiregister krüpteerib viidatud nimekirja ainult Sotsiaalministeeriumi poolt edastatud analüüsi hõlmatud registripidajate kontaktisikutele ning edastab selle Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnale nii, et Sotsiaalministeeriumil puudub võimalus nimetatud nimekirja  avada, kuid seda saab edastada analüüsi hõlmatud registripidajatele. Kuivõrd TAI vähiregister ei ole analüüsi läbiviija, siis suhtlust erinevate registripidajatega korraldab Sotsiaalministeerium ning seetõttu on Sotsiaalministeerium ka TAI poolt krüpteeritud nimekirja edastajaks. 2. Sotsiaalministeerium edastab TAI vähiregistri poolt krüpteeritult nimekirja TAI surmapõh- juste registrile, Tervisekassale, TEHIKule, SKA-le, Töötukassale, MTA-le: nimekirjas on isi- kukood ja sellele vastav UID (muud infot ei edastata). Sotsiaalministeerium kustutab saade- tud krüpteeritud (Sotsiaalministeeriumil puudub võimalus nimekirja avada) nimekirja pärast kontaktisikutelt kättesaamise kinnituse saamist. 3. TAI vähiregister lisab väljavõetud nimekirjale nimetatud isikute kohta vähiregistrist päringu alusel vajalikud tunnused. TAI vähiregister eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. TAI vähiregister edastab krüptee- ritult Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnale andmestiku ainult UID-dega. 4. TAI surmapõhjuste register, Tervisekassa, Töötukassa, TEHIK, SKA ning MTA töötlevad saadud faili eraldi ning lisavad edastatud nimekirjas nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused. 5. TAI surmapõhjuste register, Tervisekassa, Töötukassa, TEHIK, SKA ning MTA eemaldavad koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. 6. Sotsiaalministeeriumile edastab iga register krüpteeritult andmestikud, mis sisaldavad päri- tud andmeid ning UID-sid. Pärast andmete vastuvõtmist teavitab Sotsiaalministeerium and- meesitajaid/registreid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. Hävitamine toimub hiljemalt 2024. aasta I kvartali lõpuks. Perioodi määratlemisel on arvestatud EBINi ja AKI lubade taotlemise protsessi pikenemist ning, et selle aja jooksul oleks võimalik teostada andmek- valiteedi kontroll, mis on vajalik analüüsi edukaks läbiviimiseks. Iga registripidaja/andmee- sitaja (TAI, Tervisekassa, TEHIK, SKA, Töötukassa, MTA) hävitab vastava teate saamisel uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nime- kirja. Ka Sotsiaalministeerium hävitab hiljemalt 2024. aasta I kvartali lõpuks tema valduses olevad krüpteeritud isikukoodide ja UID-de vastavustabeli. 7. Registritelt saadud andmestike kontrollimine toimub Sotsiaalministeeriumi poolt UID-e alu- sel, kuid registripidaja saab andmeid isikukoodide alusel kontrollida, mis tähendab, et kuni Sotsiaalministeeriumilt kirjaliku teate saamiseni ja andmestike kustutamiseni, on võimalik andmete töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahe- tata. 8. Andmete ühendamine ja lõplik analüüs toimub pseudonüümitud andmetega, mida ei ole võimalik enam isikuga otse siduda. Selline protsess tagab minimaalsuse ja eesmärgipära- suse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa). 9. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 2. VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA8 2.1. Vastutava töötleja üldandmed 2.1.1. Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 2.1.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 2.1.3. Registrikood või isikukood 70001952 2.1.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, aadressid 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, 8Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad registrikandega) 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.6. Kontaktandmed Mari Teesalu, [email protected], tel: telefon, e-post 59162047 Liisa Koreinik, [email protected], tel: 7153473 Hede Sinisaar, [email protected], tel: 59136757 3. ÕIGUSLIK ALUS Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning mis on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4.  peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 4. UURINGU TELLIJA Uuringu tellija Sotsiaalministeerium 5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS 5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida terviklikult C34 vähidiagnoosiga patsientide liikumist sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vaatest (vt punktid 1.1 ja 1.2). 5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid 2019.–2020. aastatel oli Eesti Vähiregistri töödeldakse ning valimi suurus andmetel C34 kopsuvähi diagnoosiga umbes 1600 inimest. 5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis Andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 2. Sünnikuust ja -aastast sõltuva pensioniea eristamiseks on andmekoosseisus isikukoodist genereeritud sünnikuu ja sünniaasta. Inimese elukoht on maakonna täpsusega, et oleks võimalik võrrelda elukoha lõikes vähikeskustesse jm pöördumisi. 5.4. Isikuandmete allikad Vähiregister (TAI); Surma põhjuste register (TAI); Tervise infosüsteem (TEHIK); Tervisekassa andmekogu; Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (SKA); Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS (SKA); Töötuskindlustuse andmekogu (Töötukassa); Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (Töötukassa); Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (Töötukassa); Töötamise register ja tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid (MTA). 6. ANDMETE SÄILITAMINE JA ANONÜÜMIMINE 6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Isikukoode ei säilitata (vt punkt 1.4). Iga registripidaja/andmeesitaja (TAI, Tervisekassa, TEHIK, SKA, Töötukassa, MTA) ning Sotsiaalministeerium hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja peale seda, kui Sotsiaalministeerium on andmekvaliteedi kontrolli läbi viinud ja vastava teate välja saatnud. Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Sotsiaalministeeriumile saadetud andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2024. aasta I kvartali lõpuks. 6.2. Isikuandmete pseudonümiseerimise/anonümiseerimise viib läbi: TAI vähiregister koostab nimekirja valimi isikutest koos isikukoodi ja UID-dega. Vähiregister hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja hiljemalt 2024. aasta I kvartali lõpuks, ehk täpsemalt toimub kustutamine pärast seda, kui Sotsiaalministeerium on teostanud andmekvaliteedi kontrolli ja teavitanud registripidajaid/andmeandjaid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. 6.3. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, mis säilitatakse Säilitatakse kogu andmestik (lisa 1), välja arvatud isikukood. Statistilist andmebaasi säilitatakse Sotsiaalministeeriumi piiratud ligipääsuga arvutikataloogis pseudonüümitud kujul maksimaalselt kolm aastat peale analüüsi lõppu (s.t andmestik kustutatakse hiljemalt 30. juunil 2027. a), et tagada lisaks esmasele analüüsile ka täiendavate analüüside võimalikkus analüüsile järgnevate poliitikalgatuste elluviimiseni ja/või seaduste vastuvõtmiseni/ rakendumiseni. Säilitusaeg on määratud varuga lähtuvalt varasematest kogemustest, et poliitika kujundamiseks algselt kavandatud aeg võib pikeneda või ka edasi lükkuda või tuleb poliitika rakendumisel selle täiendamiseks teha lisaanalüüse. Arvutikataloogile on juurdepääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakonnal, kellel on ministeeriumi põhiseadusest tulenevalt õigus viia läbi analüüse ja uuringuid teadmiste põhiseks poliitika kujundamiseks. 7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST 7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest Vt ka punkt 1.3. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI 8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki9 Ei esitata. 9Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid 9. EETIKAKOMITEE OTSUS10 Eetikakomiteesse esitatud, kuid otsus eeldatavalt 2023. aasta augusti keskel. 10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEL RAKENDATUD TEHNILISED TURVAMEETMED11 10.1. Töövahendite ja infovara turve Asutuses peetakse eraldi nimekirja, kus fikseeritakse kõik pääsuõiguste andmised, äravõtmised ja muutmised koos vastavate pääsuvahendite (võti, kiipkaart vms) andmise/äravõtmisega. 10.2. Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve Kasutatakse digitaalkujul andmekandjaid – failid arvuti/serveri kõvakettal, paberdokumente ei kasutata. Infoturbe korraldaja on Riigi Infosüsteemide Keskus (RIT), kes korraldab infosüsteemide kasutajaid instrueerimist vajalikest tegevustest nuhk- ja viirus(t)ega nakatumise/nakatumiskahtluse korral. RIT haldab ka korraldab arvutitöökoha teenuseid sh riist- ja tarkvara haldust, viirus(t)e ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks kasutatava spetsiaaltarkvara kasutamist rünnete ja viiruste efektiivseks tuvastamiseks. Kasutajatel puudub õigus tarkvara iseseisvalt alla laadida. 10.3. Töötlussüsteemi turve Arvutitöökohad asuvad Riigi Infosüsteemide Keskuse poolt tsentraalselt hallatavas kaitstud võrgus, sh peetakse logisid. Andmete töötlemisel kasutatakse RIT poolt paigaldatud ja kontrollitud tarkvara. Analüüsi ja statistika osakonnal on eraldi analüütikute võrgukaust, kuhu ei pääse ligi teiste osakondade töötajad. 10.4. Kasutatakse pilvepõhist andmemajutus- või EI töötlusteenust? http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). 10 IKS § 6 lg 4 11 IKS § 43 11. MUU INFO 11.1. Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja puudub vajalikuks täiendavalt esitada Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Lisa 2: Andmekoosseis registrite lõikes (allkirjastatud digitaalselt) Hede Sinisaar analüüsi ja statistika osakonna juhataja  Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Tervise Arengu Instituut asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70006292 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Hiiu tn 42 Tallinn Harjumaa 11619 aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Hiiu tn 42 Tallinn Harjumaa 11619 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed 659 3900 telefon, e-post [email protected] Volitatud töötleja nimi Tervisekassa asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 74000091 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lastekodu tn 48 Tallinn Harjumaa 10113 aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Lastekodu tn 48 Tallinn Harjumaa 10113 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed 669 6630 telefon, e-post [email protected] Volitatud töötleja nimi Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70009770 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Pärnu mnt 132 Tallinn Harjumaa 11317 aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Pärnu mnt 132 Tallinn Harjumaa 11317 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed 7943 900 telefon, e-post [email protected] Volitatud töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70001975 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80 Tallinn Harjumaa 10617 aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Paldiski mnt 80 Tallinn Harjumaa 10617 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed 612 1360 telefon, e-post [email protected] Volitatud töötleja nimi Eesti Töötukassa asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 74000085 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lasnamäe tn 2 Tallinn Harjumaa 11412 aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Lasnamäe tn 2 Tallinn Harjumaa 11412 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed 777 3000 telefon, e-post [email protected] Volitatud töötleja nimi Eesti Maksu- ja tolliamet asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000349 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lõõtsa tn 8a Tallinn Harjumaa 15176 aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Lõõtsa tn 8a Tallinn Harjumaa 15176 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed 880 0811 telefon, e-post [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)  Lisa nr 2 Andmekoosseis registrite lõikes Tervisevaldkonna andmed Vähiregister Surmapõhjuste Tervisekassa TEHIK (Tervise infosüsteem (TAI) register (TAI) TIS) Isikukood*, UID Isikukood*, UID Isikukood*, UID Isikukood*, UID Sugu Surmaaeg (kuu, Haiguslehed Registreeritud elukoht (isikukoodist) aasta) - lehe liik, (maakond) - kuupäev (algus, lõpp) - esmane, järgnev leht - esmase töövõimetus- lehe töövabastuse al- guskuupäev; - pikkus päevades (ar- vutatav lehe kuu- päeva alusel) - hüvitatavate kalendri- päevade arv - põhjuse nr ja nime- tus/diagnoos (kood ja nimetus) - väljamaksete suuru- sed ja päevamäär iga lehe kohta, eurot - kulu vaadeldavas pe- rioodis, eurot (arvuta- tav väljamaksete ja kuupäevade alusel) Sünniaeg Surmakoht Ravikindlustus Saatekiri (isikukoodist): (asutus) - olemasolu ja alus - saatekirja nr ja kuupäev (kuu, aasta) - kuupäev (algus, lõpp) - suunatud teenuse koodi - kui aluseks töötamine, nimetus siis tööandja reg. - suunatud eriala kood kood - suunatud eriala koodi ni- metus - suunatud asutus - suunatud asutuse ärire- gistri kood - arsti kood - arsti eriala - arsti eriala nimetus - diagnoosi kood ja nime- tus RHK-10 järgi - varasemad uurin- gud/protseduurid (kood + nimetus, kpv) C34 vähidiagnoos Surmapõhjus Realiseeritud retseptid Saatekirja vastus - Kuupäev (algdiagnoosi - kuupäev (väljakirjuta- - saatekirja nr ja kuupäev - Vähitüüp kood ja nimetus) mise/väljaostmise - vastuse kinnitamise kuu- (morfoloo- kpv) päev gia)  - Staadium - ravimi hind kokku, eu- - vastuse eest vastutav (diagnoosi rot asutus hetkel) - Tervisekassa poolt ta- - unikaalne nr (pseudo- sutav summa, eurot nüümkood) - kulu, eurot (iga ret- - e-konsultatsioonile vas- sept) taja arst Väljaostmata retseptid - e-konsultatsioonile vas- - väljakirjutamise kuu- taja arsti kood päev - e-konsultatsioonile vas- - diagnoos taja arsti eriala - toimeaine - e-konsultatsioonile vas- taja arsti eriala koodi ni- metus - e-konsultatsiooni vas- tuse liigi kood - e-konsultatsiooni vas- tuse koodi nimetus - uuringute/protseduuride andmed (kood + nime- tus, kpv) - otsuse andmed -> kliini- line diagnoos (kood + ni- metud EHK järgi) - radioloogilised uuringud (uuringu kood + nimetus EHK järgi; teostamise aeg; kehapiirkond; uuringu vastus) Esimene ravi Surmapõhjus Analüüsid, uuringud Tervisedeklaratsioon (vaadeldav - kuupäev (muud diagnoosid - uuringu kood ja nime- periood 2014–2018 ja 2015– (algus, – koodid ja tus 2019): lõpp) nimetus) - suunamise kuupäev - andmed elustiili kohta - realiseerumine ja (max 5 a enne diag- selle kuupäev noosi) - kulu, eurot (iga uuring/analüüs) Saadud teenused (sh Varasemad diagnoosid erinevate arstide vastuvõtud (vaadeldav periood 2014–2018 [sh järelkontroll], EMO, e- ja 2015–2019): konsultatsioon, koduõe Ambulatoorne epikriis teenus, palliatiivravi, - lõpliku kliinilise diagnoosi konsiilium) andmed - teenusekood ja kuu- - diagnoosi kood ja nime- päev tus - asutus Statsionaarne ja päevaravi - kulu, eurot (iga tee- epikriis nus) - lõpliku kliinilise diagnoosi andmed - diagnoosi kood ja nime- tus Raviarved - kuupäev (algus, lõpp) - summa, eurot (iga ra- viarve) - rahastamisallikas (kindlustatud/mitte- kindlustatud)  - lepingu eriala (kood + selgitus) - tervishoiuteenuse tüüp (kood) - diagnoos (kood ja ni- metus) - teenuse kood ja nime- tus - saatekirja nr - arsti eriala nimetus ja kood Vaadeldav Vaadeldav Vaadeldav periood: Vaadeldav periood: periood: periood: 2018–2022 2018–2022, v.a C34 2019–2022 Tervisedeklaratsioon ja vähidiagnoosi varasemad diagnoosid, kus saanud perioodil vaadeldakse kopsuvähi 2019–2020 diagnoosile eelnenud viit aastat Sotsiaal- ja töövaldkonna andmed Sotsiaalkindlustusamet Töötukassa (EMPIS, Maksu- ja Tolliamet (SKAIS, STAR) TETRIS/REDIS, TKIS) (Töötamise register, tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid) Isikukood*, UID Isikukood*, UID Isikukood*, UID Sotsiaalse rehabilitatsiooni Tööalane rehabilitatsiooniteenus Sotsiaal- ja tulumaksuga plaani olemasolu - teenuse osutamise ajavahe- maksustatud tulu - jah/ei mik (algus- ja lõppkuupäev) - sotsiaal- ja tulumaksuga - kuupäev (algus, lõpp) - isiku teenuses osalemise aeg maksustatud tulusumma - periood ja maksumus, eurot kuus, eurot - kogutulult makstud sot- siaalmaksu summa kuus, eurot - väljamakse liik ja kood TSD-l - FIE-de tulu (aastane tulu) - töökoormus (tööajamäär) - kuupäev (kuu, aasta) Kasutatud sotsiaalse Muud tööturuteenused (psüh. Isiku tööalane staatus rehabilitatsiooni teenused koolitus, karjäärinõustamine, jne) - töösuhte liigi kood tööta- teenuse koodide lõikes (SRT - nimetus mise registris teenused) - osutamise kuupäev (algus, - töökoormus (tööajamäär) - teenuse kood ja nime- lõpp) - töösuhte algus- ja lõpp- tus - periood ja maksumus, eurot kuupäev - teenuse saamise kuu- - tööandja põhitegevusala päev (algus, lõpp) (EMTAK koodi alusel); - väljamakse kuupäev - ametialanimetus(ISCO- ja summa, eurot 08), tase 3, võimalusel 4); - töösuhte peatamise al- gus- ja lõppkuupäev Määratud puue Töötukassa tööturuteenused: kõik - määramise kuupäev kokku (algus, lõpp) - periood ja maksumus, eurot  - puudeliik (iga määra- mine) - raskusaste (iga mää- ramine) Puuetega inimeste Töötuna arvele võtmine (registreeritud sotsiaaltoetus töötu) - toetuse liik ja kuupäev - töötuna arveloleku algus- ja lõ- (algus, lõpp) pukuupäev - toetuse saamise pe- - arveloleku lõpu põhjus riood (kuu) - viimase hõive lõppkuupäev - määratud toetuse - viimase hõive töösuhte lõpu summa (kuu), eurot põhjus - väljamakse kuupäev ja summa, eurot Abivahendid Koondamishüvitis, - väljamakse kuupäev maksejõuetushüvitis ja summa, eurot - määratud hüvitise suurus ja väljamaksmise kuupäev Toimetulekutoetus kui isik oli Töötutoetus rahuldatud taotluses - töötutoetuse algus- ja lõpu nimetatud leibkonnas kuupäev - toimetulekutoetuse - töötutoetuse lõpetamise põh- saamise perioodid (al- jus gus- ja lõppkuupäe- - arvutatud töötutoetuse suurus, vad) ja eurot toimetulekutoetuse - väljamaksmise kuupäev ja suurus, eurot suurus, eurot Sotsiaalmaksu laekumine Töötuskindlustushüvitis - algus- ja lõpukuupäev - arvestamise alguskuupäev - periood ja summa, - määratud päevade arv eurot - tegelik hüvitise maksmise lõ- petamise kuupäev - arvestuse aluseks olev isiku keskmine päevatasu - määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suu- rus ühest kuni 100. kalendri- päevani ja 101-st kalendripäe- vast alates - väljamaksmise kuupäev ja suurus, eurot Töövõime hindamine - otsuse kuupäev - määratud töövõime ulatus ja põhjus - osalise või puuduva töövõime kestus - vähenenud töövõime peamine diagnoos (kood ja nimetus) Töövõimetoetus - töövõimetoetuse maksmise periood - töövõimetoetuse väljamaks- mise kuupäev ja suurus, eurot Vaadeldav periood: Vaadeldav periood: Vaadeldav periood: 2018–2022 2018–2022 2018–2022 *isikukoodi kasutatakse andmete väljavõtmisel, kuid seda ei esitata analüüsi läbiviijale.  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/23/18-6 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Agnes Järvela Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2023 Tallinnas Hede Sinisaar Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus „Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs“ 11.09.2023 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus, arvestades loamenetluse käigus antud selgitustega. 2. Sotsiaalministeeriumil esitada inspektsioonile: a. algandmete (sh isikukoodide ja ID-de vastavustabeli) hävitamisakt või kinnituskiri algandmete hävitamise kohta vastavalt taotluse punktidele 1.4 ning 6.1 hiljemalt 31.03.2024 ja b. pseudonümiseeritud andmete koosseisu hävitamisakt või kinnituskiri andmete koosseisu kustutamise kohta hiljemalt 30.06.2027 vastavalt taotluse punktile 6.3. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Taotluse esitaja seletused ja kinnitused on esitatud otsuse lisas „Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs“. Täiendavalt on Sotsiaalministeerium selgitanud, et Sotsiaalministeerium omab küll vastavalt taotluse punktile 1.4 krüpteeritud isikukoodide ja UID-e nimekirja, kuid Sotsiaalministeeriumil puudub selle avamise võimalus ja sellest tulenevalt isikukoode ministeerium ei näe. Nimekiri krüpteeritakse Tervise Arengu Instituudi Vähiregistri poolt teiste registrite esindajatele, kuid mitte Sotsiaalministeeriumile. Sotsiaalministeerium on see, kes vastavustabelid teistele Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 registritele laiale saadab. Protsess, kus Sotsiaalministeerium ei näe isikukoode, oli ministeeriumi hinnangul andmekaitseliselt eelistatuim variant. Vähiregister ei olnud nõus tegelema vastavustabelite laiali saatmisega, kuna see tähendaks nende jaoks olulist töökoormuse suurenemist ning andmekaitseliselt sarnase protsessi läbimist nagu ministeeriumis. Seoses andmekoosseisuga on Sotsiaalministeerium lisaks taotluses olevale selgitanud, et tervishoiuasutustega seotud andmeväljadeta ei ole Sotsiaalministeeriumil võimalik analüüsida patsiendi teekonda terviklikult ning seeläbi pole võimalik analüüsi eesmärke täita. Analüüsi eesmärkide saavutamiseks on vajalik analüüsida teenuste osutamise asukohti, tervishoiuteenusele suunajaid, eristada vähikeskusi teistest vähiraviga tegelevatest tervishoiuasutustest ning teada, kas patsient veetis oma elu lõpu kodus või mõnes institutsioonis. Tervisekassast küsitakse arsti eriala nimetust ning eriala koodi. Dubleerimine (nii selle andmevälja kui ka teiste puhul, kus on küsitud nimetust ja koodi) on vajalik tulenevalt registrite andmekvaliteedist (ei ole kindlust, millal üks või teine andmeväli on täidetud). Saatekirja suunanud asutuse äriregistrikood on vajalik, et eristada vähikeskused teistest vähiraviga tegelevatest tervishoiuasutustest. Samuti küsib Sotsiaalministeerium andmekvaliteedist lähtuvalt teatud andmevälju dubleerivalt ka registrite vaatest (TEHIK ja Tervisekassa). Maksu- ja Tolliameti isiku tööalase staatusega seonduvalt ei soovi Sotsiaalministeerium saada ametinimetust, vaid ametiala (tase 3, võimalusel tase 4). Ametiala võimaldab hinnata inimese sotsiaalmajanduslikku seisundit ja võimalusi nii enne kui pärast diagnoosi. On teada, et osadel ametialadel on enam võimalusi kaugtööks, paindlikuks tööks jne ning seetõttu on oluline seda arvesse võtta, kui hinnatakse diagnoosi saanute osatähtsust ja teekonda koos tööturul jätkamisega. Samuti on oluline arvestada ka vahetult enne diagnoosi saanute tööalast seisundit, et võimalusel anda sisendit töötervishoiu parendamiseks. Sotsiaalministeerium on arvestanud, et kui Maksu- ja Tolliamet keeldub andmete väljastamisest, jääb vastavas osas analüüs teostamata ja eesmärk vastavalt selles osas täitmata, kuna alternatiivseid andmeallikaid nende uurimusküsimuste analüüsimiseks kaaluda ei ole. Siiski on ministeeriumi jaoks oluline analüüs läbi viia ka juhul, kui Maksu- ja Tolliamet andmeid ei väljasta, s.o saades tulemuse vähemalt piiratud osas. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu otsusega. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 11.09.2023 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses. 2 (3) Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agnes Järvela jurist peadirektori volitusel Lisa 1: taotlus „Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs“. 3 (3)  Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 08.12.2023 nr 1.1-16/4380-1 Taotlus andmete väljastamiseks Tervise Infosüsteemist Lugupeetud kirjasaaja Käesoleva pöördumisega esitab Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond taotluse andmete väljastamiseks Tervise Infosüsteemist. Digiümbrikust on leitav andmete taotlus, eetikakomitee kooskõlastuse taotlus ning vastav otsus ja Andmekaitse Inspektsiooni luba. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari Teesalu teadusnõunik Mari Teesalu [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS ILMA ISIKU NÕUSOLEKUTA Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse. Uuringu nimi Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid (tee vastavasse kasti rist): Uuring hõlmab isikuandmeid X Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid X Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X 1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks? Sotsiaalministeerium koos Tervisekassa ja erasektori osapooltega (tervishoiuettevõtted AstraZeneca, MSD, Roche, Pfizer ning koostööplatvorm Connected Health klaster) on läbi viimas kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti 1, mille eesmärk on muuta kopsuvähi patsiendi teekond terviklikumaks ja tagada võimalused haigusega paremaks toimetulekuks, sh leida uudseid lahendusi, et muuta teekond praktikas senisest sujuvamaks. Projekti esimese etapi üheks osaks on „Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs“ ehk lühendatult kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistus, mille eesmärgiks on hinnata 2019.–2020. aastatel kopsuvähi diagnoosi (RHK-10 C34) diagnoosi saanud patsientide teekonda nii nende sotsiaalmajanduslike karakteristikute alusel enne ja pärast diagnoosi saamist. Diagnoosi saamise perioodi valiku aluseks on soov arvestada võimalikult viimatiste andmetega, sh peab valitud periood võimaldama hinnata ka elu pärast diagnoosi saamist ja pärast ravi. Lisaks on arvestatud viimaste aastate COVID-19 pandeemia võimalikku mõju ning nii on valitud analüüsi valimisse nii 2019. kui 2020. aasta diagnoosidega patsiendid. Samuti on arvestatud, et ühe aasta andmete alusel on valimi liiga väike, et hinnata kõiki uuringu eesmärke ja uurimisküsimusi. Võimalikke teekonna mustreid on mitmeid ning nende paremaks mõistmiseks on vajalik analüüsida teekonna erinevaid etappe, nende maksumust ning neid mõjutavaid taustatunnuseid (patsiendi sotsiaalmajanduslik taust, riskikäitumine, vähi staadium jmt). Samuti on analüüsi eesmärgiks hinnata, kas ja milliseid sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna toetusi ja teenuseid on diagnoosi saanule osutatud enne ja pärast diagnoosi saamist ning millised kulud nendega kaasnevad ja kas need erinevad patsiendi teekondade lõikes. Analüüsi läbiviijaks on Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond. Tänane kopsuvähi patsiendi teekond on pikk ja killustatud erinevate asutuste vahel, st patsient liigub erinevate valdkondade ja süsteemide vahel ning tihtipeale on etappide vaheline liikumine ebamõistlik (liiga pikad ooteajad, teenuste üle/alakasutamine). Sellest tulenevalt võivad kaasneda kulud ka sotsiaal- ja töövaldkonna vaatest. Veelgi olulisem, et liiga pikk ja keeruline teekond ei toeta 1 https://www.sm.ee/media/2775/download patsienti ja raviga võimalikult varakult alustamist – patsient ei tea, kuhu ja kelle poole pöörduda, milline on järgmine samm, kust infot saada ning läbiviidavad uuringud pole kas piisavad või alati asjakohased. Kokkuvõttes viib see selleni, et diagnoosimiseni ja ravini ei jõuta piisavalt kiiresti või jõutakse selleni liiga hilja – vähiregistri andmetel on avastatud juhtumitest 39% kaugmetastaasidega ja 10% naaberelundite hõlmatusega. Seetõttu on oluline aru saada kopsuvähi patsiendi teekonnast ja tema sotsiaalmajanduslikust seisundist terviklikult ning samal ajal hinnata ka teekonna maksumust tervikuna ehk lisaks tervishoiukuludele hinnata inimese sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste ja toetuste kulu. Seega on patsiendi sotsiaalmajandusliku seisundi hindamine terviseandmete analüüsimise kõrval samaväärselt oluline. Patsiendi teekonna hindamisel on oluline teada, kas enne vähidiagnoosi saamist on inimesel tuvastatud või vähenenud töövõime, kas inimene on olnud töötuna arvel, saanud erinevaid sotsiaal- või tööturuteenuseid. Oluline on eristada need, kes enne diagnoosi saamist olid töösuhtes ning millal nad viimati külastasid töötervishoiu arsti. Töötervishoiuarst on inimese jaoks oluline puutepunkt tervishoiusektoriga, mistõttu on oluline analüüsida, kas sellel on mingisugune mõju patsiendi teekonna kujunemisel. Inimese töösuhte korral on töötamise liik, ametiala ja töökoormus oluline tema sotsiaalmajandusliku staatuse hindamiseks. Kuna kopsuvähi diagnoosi puhul võib olla tegemist terviseseisundi sellise halvenemisega, et jäädakse tööturult eemale või vähendatakse töökoormust, siis see võib tähendada ka patsiendi majandusliku toimetuleku halvenemist. Viimase analüüsimiseks vaadeldakse nii töötamist, sissetulekuid kui saadud toetusi enne ja pärast diagnoosi. Kokkuvõttes on kopsuvähi patsiendi teekonna mõistmiseks vaja kõrvutada nii töö-, sotsiaal- kui tervisevaldkonna andmeid. Kuna arendusprojekti eesmärgiks on leida paremaid võimalusi nii haigusega toimetulekuks kui ka selle ennetamiseks, siis on ka patsiendi teekonna analüüsis vaja hinnata patsiendi elu enne haigusnähte (st enne diagnoosi saamist), sh analüüsida osutatud sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste ja toetuste saamist ning nende kulu enne ja pärast vähidiagnoosi saamist. Viimaste analüüsimisel on oluline võtta arvesse inimese vanust, sest teatud töö- ja sotsiaalvaldkonna toetuste või teenuste saamise õigus sõltub sellest, kas tegemist on tööealise või vanaduspensioniikka jõudnud inimesega. Vanaduspensioniiga sõltub inimese sünnikuust ja aastast, mistõttu on seda arvestatud ka andmekoosseisus. Lisaks vaadeldakse kogu teekonna varieerumist kopsuvähi staadiumi järgi. Kokkuvõttes on oluline kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistuses eristada erinevaid etappe: elu enne diagnoosi, tervise halvenemine/diagnoosi saamine, ravi, elu vähiga ja pärast vähki ning ka elulõpu ravi (surmale eelnenud 90 päeva). Elu enne diagnoosi perioodi aluseks on üldjuhul võetud aasta enne diagnoosi saamist (sh erinevate valdkondade teenuste ja toetuste saamine, töötamine jm). Erandiks on varasemate diagnooside ja riskikäitumise alane info. Nimelt on kopsuvähi diagnoosi saamisele eelnenud aasta liiga lühike periood, et saada ülevaatlikku teavet eelnevate diagnooside ja riskikäitumise kohta. Töövõime hindamise metoodika2 väljatöötamisel leiti, et terviseseisundi hindamisel on asjakohane arvesse võtta viimase viie aasta diagnoosid ning sellest lähtuvalt on ka antud uuringus võetud aluseks sarnane printsiip. Ühtlasi on lähtutud eelnevate diagnooside ja riskikäitumise andmete kasutamisel minimaalsuse põhimõttest ehk ei küsita kogu patsiendi andmestikku terviseinfosüsteemist, vaid keskendutakse vaid viimasele viiele aastale ning ainult valitud andmeväljadele (TIS-i andmekoosseis lisas). Elu pärast diagnoosi perioodi (raviperiood, elu vähiga ja pärast vähki ning elulõpu ravi) analüüsimiseks on aluseks kaks aastat alates diagnoosi saamisest. Vaid üks aasta ei ole piisav, et hinnata raviteekondade pikkust (aktiivravi sageli alles kestab), töö- ja sotsiaalvaldkonna teenuste ja toetuste saamist ja kulu ning muutusi inimese tööturul osalemises, toimetuleku halvenemises või 2 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf ilmnevate erisuste väljatoomiseks. Kaks aastat peale diagnoosi piiritlemisel on lisaks arvestatud, et kui analüüsi valim hõlmab nii 2019. kui 2020. aasta diagnoose, siis langeb olulise osa raviperioodist ja elu pärast diagnoosi saamist COVID-19 pandeemia aega. Samuti on arvestatud viiteajaga, mis kaasneb nt surmapõhjuste andmete täpsustamisega. Vähitõrje tegevuskava 2021–20303 toob probleemina esile, et struktureeritud kliiniliste andmete puudumine ei võimalda hinnata patsiendi raviteekonda, diagnostika ja ravi kättesaadavust ning kvaliteeti. Patsiendi vähiteekonda (algab vähikahtlusest ning ulatub ravijärgsesse perioodi) ei käsitleta täna tervikuna ja ei mõõdeta patsientide ning nende lähedaste elukvaliteeti ega rahulolu vähiteekonna eri etappidel. Antud analüüsis ei hinnata patsientide ja nende lähedate rahuolu ega ka ravi tulemuslikkust, kuid analüüsi eesmärkide täitmiseks hinnatakse patsienti tervikuna ja vaadeldakse elu enne kopsuvähi diagnoosi saamist ja pärast. Patsiendi tervikvaateks ei piisa kui vaadata patsiendi andmeid vaid eri allikate lõikes eraldi. Ka ei ole tervikvaatelise analüüsi läbiviimiseks vajalikku infot võimalik saada Tervise Arengu Instituudi, Statistikaameti või teiste asutuste poolt läbiviidavatest isiku-uuringutest, kus puudub vajalik andmekoosseis. Tervikandmestik kopsuvähi patsiendi teekonna, sotsiaalmajanduslike karakteristikute ja maksumuse kaardistamiseks on võimalik koostada erinevate asutuste registrite ühendatud andmete põhjal. Esmalt moodustakse analüüsi valim Tervise Arengu Instituudi vähiregistri andmetest ning nii selle kui teiste registrite andmete väljavõttu kirjeldatakse täpsemalt punktides 1.3 ja 1.4. Avalikkusele ning kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti juhtrühmale esitatakse analüüsi tulemused agregeerituna. 1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Arendusprojekt koos selle osaks oleva andmeanalüüsil põhineva patsiendi teekonna kaardistusega annab sisendi Tervisekassale raviteekondade arendamise standardi väljatöötamiseks ning seeläbi toetab uuring „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“4 eesmärkide saavutamist:  Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel 78,0 ja naistel 84,0 eluaastani ning keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvab meestel 62,0 ja naistel 63,0 eluaastani;  tervena elada jäänud aastate arv kasvab kiiremini kui oodatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta;  ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb vähemalt selliselt, et 2030. aastaks ei ole eluiga üheski maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste keskmine oodatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa eluaastat. Täpsemalt toetab uuring „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ inimkeskse tervishoiu programmi eesmärki tagada inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused. Samuti on uuring seotud tervist toetava keskkonna programmiga, kuivõrd nii välisõhu saaste kui radoon on ühed kopsuvähi riskiteguritest. Uuring aitab pikemas perspektiivis kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 5 strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele. Seejuures panustab analüüs ja arendusprojekt strateegia sihti, mille eesmärgiks on tervena elatud eluea pikendamisseks lõimida personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse, sh kaasata terviseandmeid tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse nii ravi- kui ka ennetustegevuses. Samuti toetab arendusprojekt ja selle osaks olev analüüs Riigieelarve strateegia 2023–2026 6 eesmärki „arendada uusi tervishoiuteenuste osutamise mudeleid ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust“ elluviimist. 3 https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030 4 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 5 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 6 https://www.fin.ee/media/7588/download Kõige enam toetab arendusprojekt ja selle osaks olev kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistus Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 7 rakendamist ja selle eesmärke, sh tulemusindikaatorite saavutamist:  vähki haigestub vähem inimesi ning selle üheks sihiks on vanusestandarditud vähihaigestumuse vähenemine. Täpsemalt seab tegevuskava eesmärgiks, et tõhusaks vähitõrjeks on vajalik standardida kogu patsiendi teekond vähisümptomite tekkest kasvajavastase ravi alguseni (sh diagnostika ja ravi ooteaegade standardimine): eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse antud uuringus patsiendi teekonda ja tema sotsiaalmajanduslikke karakteristikuid ja taustatunnuseid (sh riskikäitumine) enne ja pärast diagnoosi saamist, et tuvastada võimalikke ennetuskohti  inimesed elavad pärast vähidiagnoosi kauem ja tervemana ning selle sihiks on suhtelise vähielulemuse paranemine; o analüüsi ühe osana vaadeldakse vähielulemust kahe aasta jooksul peale diagnoosi saamist;  vähiga elavate inimeste elukvaliteet on parem ning selle sihiks on, et paraneb patsientide ja nende lähedaste vähiteekonna kogemus ning elukvaliteet eri etappides. Seejuures nähakse, et patsiendikeskne terviklik vähiteekond on kujundatud ja rakendatud, sh koos sotsiaalse ja psühholoogilise toega patsiendile ning tema lähedastele – eesmärk on pakkuda igale patsiendile ja tema lähedastele individuaalsetest vajadustest lähtuvat abi kogu vähiteekonna vältel nii ravi kõrvaltoimetega tegelemiseks, eri ravietappide sujuvaks läbimiseks kui ka psühholoogiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks: o analüüsis hinnatakse seetõttu erinevaid aspekte nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonnast, et välja tuua kohti, kus saaks patsiendi liikumist efektiivsemaks muuta. Analüüsi ühe osana vaadeldakse ka selleks vähiravi kättesaadavust ehk võrreldakse patsiendi elukoha kaugust vähikeskustest. Kokkuvõttes luuakse uuringuga teadmispõhised otsustusalused võimalike poliitikamuudatuste kavandamiseks. Uuringu tulemusest saadud hinnangud ja ettepanekud on käsitletavad poliitikamuudatuste eelanalüüsina. 1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Kopsuvähi patsiendi teekonna analüüsi sisuliseks läbiviijaks ja andmete töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Analüüsiga seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Tervise Arengu Instituudi (TAI) vähiregister ja surmapõhjuste register, Tervisekassa, Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Töötukassa ning Maksu- ja Tolliamet (MTA), kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. TAI (vähiregister) genereerib igale isikukoodile vastava unikaalse ID (UID). Pseudonüümitud registriandmed liiguvad registripidajatelt Sotsiaalministeeriumisse, kes seob andmestikud UID-de (unikaalne kood) kaudu. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele ning mis võivad parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. 7 https://tai.ee/et/valjaanded/vahitorje-tegevuskava-2021-2030 Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Erinevad registriandmed seotakse UID-ga. Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. 1. TAI vähiregister loob igale inimesele UID ning krüpteerib nimekirja (isikukood ja UID) ainult Sotsiaalministeeriumi poolt edastatud analüüsi hõlmatud registripidajate kontaktisikutele, sh TEHIKu kontaktile. TAI vähiregister edastab krüpteeritud nimekirja Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnale, kes edastab selle teistele registritele, sh TEHIK-le. Krüpteeritud nimekirja avamise võimalus on ainult registripidajate kontaktisikutel ning Sotsiaalministeerium saab krüpteeritud nimekirja edastada, kuid avamise võimalus puudub ehk Sotsiaalministeeriumil ei ole UID-d ja isikukoode seostav võti. Täpne andmete sidumise protsessi kirjeldus on toodud taotluse punktis 1.4. 2. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Iga andmeallikas teeb registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist on retrospektiivse uuringuga ning kopsuvähi elulemust arvestades ei oleks võimalik enam kõikide andmesubjektide poole nõusoleku saamiseks pöörduda. 3. Kõik registripidajad edastavad enda andmed Sotsiaalministeeriumile pseudonüümitud kujul. Ehk statistiliseks analüüsiks koostatud andmestikus on päringu andmed UID-dega. Sotsiaalministeeriumil puudub võimalus isikukoode UID- dega seostada (ehk puudub võti) ja seega ei ole võimalik andmeid otseselt isikuid tuvastavale kujule tagasi viia. 4. Loodud pseudonüümitud andmetega andmebaasi statistiline analüüs toimub juba vastutava töötleja poolt ehk Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnas. Andmetöötlusel lähtutakse nii punktis 1 toodud eriseadustes sätestatud kohustustest kui ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. Andmete edastamise protsessis (punktis 1.4) on kirjeldatud, et pärast andmestike koostamist ning edastamist hävitavad registripidajad võtme ehk nimekirjad isikukoodidega, mis näitavad isikukoodi ning UID vastavust, samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud andmestiku. Koostatud pseudonüümitud andmebaasi osas tagatakse konfidentsiaalsus ning selles olevaid andmeid ei ole lubatud kopeerida, levitada ega avalikustada kolmandatele osapooltele. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. Esmalt võtab TAI vähiregistrist välja valimi (RHK-10 C34 diagnoosiga, ligi 1600 inimest) ehk koostab valimi isikute nimekirja ning genereerib igale isikule UID. TAI vähiregister krüpteerib viidatud nimekirja ainult Sotsiaalministeeriumi poolt edastatud analüüsi hõlmatud registripidajate kontaktisikutele ning edastab selle Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnale nii, et Sotsiaalministeeriumil puudub võimalus nimetatud nimekirja  avada, kuid seda saab edastada analüüsi hõlmatud registripidajatele. Kuivõrd TAI vähiregister ei ole analüüsi läbiviija, siis suhtlust erinevate registripidajatega korraldab Sotsiaalministeerium ning seetõttu on Sotsiaalministeerium ka TAI poolt krüpteeritud nimekirja edastajaks. 2. Sotsiaalministeerium edastab TAI vähiregistri poolt krüpteeritult nimekirja teistele registripi- dajatele, sh TEHIKule: nimekirjas on isikukood ja sellele vastav UID (muud infot ei edastata). Sotsiaalministeerium kustutab saadetud krüpteeritud nimekirja, mille avamise võimalus mi- nisteeriumil endal puudu, pärast kontaktisikutelt kättesaamise kinnituse saamist. 3. Teised registripidajad, sh TEHIK, töötlevad saadud faili eraldi ning lisavad edastatud nime- kirjas nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused, misjärel eemaldavad re- gistripidajad koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud and- metest ja UID-st. 4. Sotsiaalministeeriumile edastab iga register krüpteeritult andmestikud, mis sisaldavad päri- tud andmeid ning UID-sid. Pärast andmete vastuvõtmist teavitab Sotsiaalministeerium re- gistreid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. Hävitamine toimub hiljemalt 2024. aasta I kvartali lõpuks. Perioodi määratlemisel on, et selle aja jooksul oleks võimalik teostada and- mekvaliteedi kontroll, mis on vajalik analüüsi edukaks läbiviimiseks. Iga registripidaja, sh TEHIK, hävitab vastava teate saamisel uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoo- dide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja. Ka Sotsiaalministeerium hävitab hiljemalt 2024. aasta I kvartali lõpuks tema valduses olevad krüpteeritud isikukoodide ja UID-de vas- tavustabeli. 5. Registritelt saadud andmestike kontrollimine toimub Sotsiaalministeeriumi poolt UID-e alu- sel, kuid registripidaja saab andmeid isikukoodide alusel kontrollida, mis tähendab, et kuni Sotsiaalministeeriumilt kirjaliku teate saamiseni ja andmestike kustutamiseni, on võimalik andmete töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahe- tata. 6. Andmete ühendamine ja lõplik analüüs toimub pseudonüümitud andmetega, mida ei ole võimalik enam isikuga otse siduda. Selline protsess tagab minimaalsuse ja eesmärgipära- suse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa). 7. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 2. VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA8 2.1. Vastutava töötleja üldandmed 2.1.1. Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 2.1.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 2.1.3. Registrikood või isikukood 70001952 2.1.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, aadressid 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, registrikandega) 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.6. Kontaktandmed Mari Teesalu, [email protected], tel: telefon, e-post 59162047 Liisa Koreinik, [email protected], tel: 7153473 Hede Sinisaar, [email protected], tel: 59136757 8Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 3. ÕIGUSLIK ALUS Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning mis on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 4. UURINGU TELLIJA Uuringu tellija Sotsiaalministeerium 5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS 5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida terviklikult C34 vähidiagnoosiga patsientide liikumist sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vaatest (vt punktid 1.1 ja 1.2). 5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid 2019.–2020. aastatel oli Eesti Vähiregistri töödeldakse ning valimi suurus andmetel C34 kopsuvähi diagnoosiga umbes 1600 inimest. 5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis Andmete koosseis on Tervise Infosüsteemist taotletavate andmete lõikes esitatud lisas 1. 5.4. Isikuandmete allikad Vähiregister (TAI); Tervise infosüsteem (TEHIK); Surma põhjuste register (TAI); Tervisekassa andmekogu; Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (SKA); Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS (SKA); Töötuskindlustuse andmekogu (Töötukassa); Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (Töötukassa); Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (Töötukassa); Töötamise register ja tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid (MTA). 6. ANDMETE SÄILITAMINE JA ANONÜÜMIMINE 6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Isikukoode ei säilitata (vt punkt 1.4). Iga registripidaja/andmeesitaja (sh TEHIK) ning Sotsiaalministeerium hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja peale seda, kui Sotsiaalministeerium on andmekvaliteedi kontrolli läbi viinud ja vastava teate välja saatnud. Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Sotsiaalministeeriumile saadetud andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2024. aasta I kvartali lõpuks. 6.2. Isikuandmete pseudonümiseerimise/anonümiseerimise viib läbi: TAI vähiregister koostab nimekirja valimi isikutest koos isikukoodi ja UID-dega. Vähiregister hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja hiljemalt 2024. aasta I kvartali lõpuks, ehk täpsemalt toimub kustutamine pärast seda, kui Sotsiaalministeerium on teostanud andmekvaliteedi kontrolli ja teavitanud registripidajaid/andmeandjaid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. 6.3. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, mis säilitatakse Säilitatakse kogu andmestik (lisa 1), välja arvatud isikukood. Statistilist andmebaasi säilitatakse Sotsiaalministeeriumi piiratud ligipääsuga arvutikataloogis pseudonüümitud kujul maksimaalselt kolm aastat peale analüüsi lõppu (s.t andmestik kustutatakse hiljemalt 30. juunil 2027. a), et tagada lisaks esmasele analüüsile ka täiendavate analüüside võimalikkus analüüsile järgnevate poliitikalgatuste elluviimiseni ja/või seaduste vastuvõtmiseni/ rakendumiseni. Säilitusaeg on määratud varuga lähtuvalt varasematest kogemustest, et poliitika kujundamiseks algselt kavandatud aeg võib pikeneda või ka edasi lükkuda või tuleb poliitika rakendumisel selle täiendamiseks teha lisaanalüüse. Arvutikataloogile on juurdepääs ainult Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakonnal, kellel on ministeeriumi põhiseadusest tulenevalt õigus viia läbi analüüse ja uuringuid teadmiste põhiseks poliitika kujundamiseks. 7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST 7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest  Vt ka punkt 1.3. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI 8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki9 Ei esitata. 9. EETIKAKOMITEE OTSUS10 Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) kooskõlastus uuringule on esitatud käesoleva taotluse lisas 3. 10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEL RAKENDATUD TEHNILISED TURVAMEETMED11 10.1. Töövahendite ja infovara Asutuses peetakse eraldi nimekirja, kus fikseeritakse kõik turve pääsuõiguste andmised, äravõtmised ja muutmised koos vastavate pääsuvahendite (võti, kiipkaart vms) andmise/äravõtmisega. 10.2. Andmete, dokumentide ja Kasutatakse digitaalkujul andmekandjaid – failid andmekandjate turve arvuti/serveri kõvakettal, paberdokumente ei kasutata. Infoturbe korraldaja on Riigi Infosüsteemide Keskus (RIT), kes korraldab infosüsteemide kasutajaid instrueerimist vajalikest tegevustest nuhk- ja viirus(t)ega nakatumise/nakatumiskahtluse korral. RIT haldab ka korraldab arvutitöökoha teenuseid sh riist- ja tarkvara haldust, viirus(t)e ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks kasutatava spetsiaaltarkvara kasutamist rünnete ja viiruste efektiivseks tuvastamiseks. Kasutajatel puudub õigus tarkvara iseseisvalt alla laadida. 10.3. Töötlussüsteemi turve Arvutitöökohad asuvad Riigi Infosüsteemide Keskuse poolt tsentraalselt hallatavas kaitstud võrgus, sh peetakse logisid. Andmete töötlemisel kasutatakse RIT poolt paigaldatud ja kontrollitud tarkvara. Analüüsi ja statistika osakonnal on eraldi analüütikute võrgukaust, kuhu ei pääse ligi teiste osakondade töötajad. 9Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). 10 IKS § 6 lg 4 11 IKS § 43  10.4. Kasutatakse pilvepõhist EI andmemajutus- või töötlusteenust? 11. MUU INFO 11.1. Teave, mille esitamist peab puudub vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Tervise Infosüsteemist päritavate andmete koosseis Lisa 2: Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogule esitatud uuringu kooskõlastuse taotlus Lisa 3: Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu kooskõlastus uuringule Lisa 4: Andmekaitse Inspektsiooni luba uuringu läbiviimiseks (allkirjastatud digitaalselt) Mari Teesalu analüüsi ja statistika osakonna terviseala teadusnõunik  Lisa nr 1 Tervise Infosüsteemist päritavate andmete koosseis TEHIK (Tervise infosüsteem TIS) Isikukood*, UID Registreeritud elukoht (maakond) Saatekiri - saatekirja nr ja kuupäev - suunatud teenuse koodi nimetus - suunatud eriala kood - suunatud eriala koodi nimetus - suunatud asutus - suunatud asutuse äriregistri kood - arsti kood - arsti eriala - arsti eriala nimetus - diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi - varasemad uuringud/protseduurid (kood + nimetus, kpv) Saatekirja vastus - saatekirja nr ja kuupäev - vastuse kinnitamise kuupäev - vastuse eest vastutav asutus - unikaalne nr (pseudonüümkood) - e-konsultatsioonile vastaja arst - e-konsultatsioonile vastaja arsti kood - e-konsultatsioonile vastaja arsti eriala - e-konsultatsioonile vastaja arsti eriala koodi nimetus - e-konsultatsiooni vastuse liigi kood - e-konsultatsiooni vastuse koodi nimetus - uuringute/protseduuride andmed (kood + nimetus, kpv) - otsuse andmed -> kliiniline diagnoos (kood + nimetud EHK järgi) - radioloogilised uuringud (uuringu kood + nimetus EHK järgi; teostamise aeg; kehapiirkond; uuringu vastus) Tervisedeklaratsioon (vaadeldav periood 2014–2018 ja 2015–2019): - andmed elustiili kohta (max 5 a enne diagnoosi) Varasemad diagnoosid (vaadeldav periood 2014–2018 ja 2015–2019): Ambulatoorne epikriis - lõpliku kliinilise diagnoosi andmed - diagnoosi kood ja nimetus Statsionaarne ja päevaravi epikriis - lõpliku kliinilise diagnoosi andmed - diagnoosi kood ja nimetus Vaadeldav periood: 2018–2022, v.a Tervisedeklaratsioon ja varasemad diagnoosid, kus vaadeldakse kopsuvähi diagnoosile eelnenud viit aastat  TEHIK /*nr 1.1-164380-1 [email protected] Meie 10.01.2024 nr 1.5-20/4380-2 [email protected] Andmete kasutamine kopsuvähi patsiendi teekonna uuringus Sotsiaalministeerium koos Tervisekassa ja erasektori osapooltega (tervishoiuettevõtted AstraZeneca, MSD, Roche, Pfizer ning koostööplatvorm Connected Health klaster) on läbi viimas kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti1, mille eesmärk on muuta kopsuvähi patsiendi teekond terviklikumaks ja tagada võimalused haigusega paremaks toimetulekuks, sh leida uudseid lahendusi, et muuta teekond praktikas senisest sujuvamaks. Projekti esimese etapi üheks osaks on „Kopsuvähi patsiendi teekonna ja seotud sotsiaal-, töö- ja tervishoiukulude analüüs“ ehk lühendatult kopsuvähi patsiendi teekonna kaardistus, mille eesmärgiks on hinnata 2019.–2020. aastatel kopsuvähi diagnoosi (RHK-10 C34, valimisse kuulub ca 1600 patsienti) diagnoosi saanud patsientide teekonda nii nende sotsiaalmajanduslike karakteristikute alusel enne ja pärast diagnoosi saamist. Uuringu läbiviimiseks vajatakse taotluses määratletud koosseisus andmeid tervise infosüsteemist. Tervise infosüsteemist väljastatakse andmed tervise infosüsteemi volitatud töötleja poolt ehk Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt (TEHIK) vastutavale uurijale vastavalt etteantud valimile Lisas määratletud ning taotluses kirjeldatud protsessi ja Andmekaitse Inspektsiooni 9.oktoobri 2023 otsuses nr 2.2.-1/23/18-6 seatud tingimusi järgides. Analüüsiga seotud andmeandjad (registripidajad) on: Tervise Arengu Instituudi (TAI) vähiregister ja surmapõhjuste register, Tervisekassa, TEHIK, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Töötukassa ning Maksu- ja Tolliamet (MTA), kellega on eelnevalt kooskõlastatud uuringu jaoks kasutatav andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. TAI (vähiregister) genereerib igale isikukoodile vastava unikaalse ID (UID). Pseudonüümitud registriandmed liiguvad registripidajatelt Sotsiaalministeeriumisse, kes seob andmestikud UID-de (unikaalne kood) kaudu. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Andmete edastus ja käitlus toimub igas etapis kõiki andmekaitsereegleid ja infoturbenõudeid järgides. Täpne andmevahetuse kord lepitakse kokku ja vormistatakse andmete üleandmise- 1 https://www.sm.ee/media/2775/download Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 vastuvõtmise aktis. Sotsiaalministeeriumi uuringu vastutav töötleja esitab Andmekaitse Inspektsioonile ja TEHIKule mh ka: a. algandmete (sh isikukoodide ja ID-de vastavustabeli) hävitamisakt või kinnituskiri algandmete hävitamise kohta vastavalt taotluse punktidele 1.4 ning 6.1 hiljemalt 31.03.2024 ja b. pseudonümiseeritud andmete koosseisu hävitamisakt või kinnituskiri andmete koosseisu kustutamise kohta hiljemalt 30.06.2027 vastavalt taotluse punktile 6.3. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja milleks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Lähtuvalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõigetest 3, 4 ja 5, ning tuginedes sõltumatu Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) 3. oktoobri 2023 otsusele nr 1.1-12/3584 ning Andmekaitse Inspektsiooni 9.oktoobri 2023 otsusele nr 2.2.-1/23/18-6, annab Sotsiaalministeerium nõusoleku taotluses nimetatud andmekoosseisus ja perioodi kohta andmete väljastamiseks tervise infosüsteemist. Andmed väljastab TEHIK nende olemasolul ning juhul kui andmed on masinloetavalt tervise infosüsteemi sisestatud. Analüüsi läbiviijaks on Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond. Andmed väljastatakse turvalist andmevahetust tagaval viisil Sotsiaalministeeriumi vastutavale uurijale Mari Teesalule TEHIKu poolt nimetatud turvalises keskkonnas. Tehnilistes küsimustes on kontaktisikuteks TEHIKus Terje Lasn [email protected] ja Sotsiaalministeeriumis vastutav uurija analüüsi ja statistika osakonna terviseala teadusnõunik Mari Teesalu [email protected] . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi Innovatsiooni asekantsler Lisa. Taotlus kood lisadega tervise infosüsteemist andmete väljastamiseks, EBIN 3. oktoobri 2023 otsus nr 1.1-12/3584 ja Andmekaitse Inspektsiooni 9.oktoobri 2023 otsus nr 2.2.- 1/23/18-6 Raili Sillart [email protected]