Pöördumine

Tervise- ja tööministri käskkirjade muutmise käskkirja seletuskiri I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste muutmine on vajalik, et vähendada meetme tegevuse 15.1.2 eelarvet tekkinud jääkide arvelt ning vabanenud vahendid suunata meetme tegevuse 15.2.1 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse rekonstrueerimise täiendavaks toetamiseks ja lisada Tartu Ülikool partneriks. Lisaks tuuakse nimena sisse Tervisekassa (enne 1.04.2023 oli Eesti Haigekassa). Samuti täiendatakse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti tulemust, vajalikkuse põhjendust, näitajaid ja tegevusi. Toetuse andmise tingimuste muutmisega vähendatakse meetme tegevuse 15.1.2 REACT-EU ERF toetuse summat 530 934,41 euro võrra ehk 31 445 486,59 euroni ning suurendatakse meetme tegevuse 15.2.1 REACT-EU ERF toetuse summat 4 718 509,83 euro võrra ehk 39 044 495,83 euroni. Meetme tegevuse 15.2.1 toetuse summa suurenes nii Sotsiaalministeeriumi meetme tegevuste 15.1.2 ja 15.1.4 kui ka Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi meetme tegevuste 15.3.1 ja 15.3.2 projektide katkestamistest tekkinud jäägi arvelt. REACT-EU ERFi vahendite tõsted meetme tegevuste vahel tagavad selle, et Eestile eraldatud vahendid saaks maksimaalselt ja eesmärgipäraselt kasutatud. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Pille Lumi (tel 5918 1391, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). Seletuskirjas on kirjeldatud ainult toetuse andmise tingimuste (TAT) muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja rakendumisel. Märkused Käskkiri ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II. TAT muudatuste sisu 1. Tervise- ja tööministri 14. juuni 2021. a käskkirjaga kinnitatud TAT nr 74 „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ muudatused. Punktiga 1 täiendatakse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti tulemust vastavalt täiendavalt tehtavate tööde loeteluga. Punktiga 2 täiendatakse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti vajalikkuse põhjendust. Punktiga 3 asendatakse eelarve tabel ajakohastatud tabeliga. Teistest meetmetest vabanenud jääkide ning meetme tegevuse 15.2.1 eelarve jäägi arvelt suurendatakse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla REACT-EU ERF toetuse summat 4 823 577,72 euro võrra ning vähendatakse riikliku kaasfinantseeringu summat 20,19 euro võrra ehk 397 780,81 euroni. Vähendus tuleneb asjaolust, et toetatud projekti tegevuste raames läbi viidud riigihankes on rakendusüksuse poolt tuvastatud rikkumine ning selle tõttu on projekti eelarvet vähendatud. Lisaks vähendatakse AS Lõuna-Eesti Haigla projekti REACT-EU ERF toetuse summat rakendusüksuse poolt tuvastatud rikkumise võrra. Toetuse summat vähendatakse 100 906,29 euro võrra ehk 4 299 093,71 euroni. Samuti vähendatakse Järvamaa Haigla projekti REACT- EU ERF toetuse summat rakendusüksuse poolt tuvastatud rikkumise võrra. Toetuse summat vähendatakse 4161,60 euro võrra ehk 2 195 838,40 euroni. Punktiga 4 täiendatakse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti tegevuste kirjeldust seoses täiendavate tööde tegemisega. Punktiga 5 suurendatakse loodavate voodikohtade arvu. Voodikohtade arvu suurenemine tuleneb sellest, et täiendava toetuse andmise tõttu rekonstrueeritakse B-korpus projekti mõistes suuremas mahus. Punktiga 6 muudetakse osas „Näitajad“ rakenduskava väljundinäitaja/ meetme tegevuse näitaja suuremaks 33 voodikoha võrra. Punktiga 7 suurendatakse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti projektispetsiifilist näitajat „Kõrge kvaliteediga voodikohtade arv“ 33 voodikoha võrra suuremaks. Punktiga 8 asendatakse TAT lisa „TAT projektide eelarve jagunemine aastate kaupa“ uue lisaga. Muudatus on vajalik, sest TAT eelarve on muutunud. 2. Tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirjaga nr 84 kinnitatud TAT „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT- PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ muudatused. Punktiga 1 kajastatakse partneri Eesti Haigekassa nimevahetust alates 01.04.2023, millest alates on asutuse nimi Tervisekassa. Punktidega 2 ja 3 lisatakse partneriks Tartu Ülikool. Tartu Ülikool on Eesti juhtiv teadusülikool ja ainuke ülikool Eestis, kus on arstiõppe eriala. Ühtlasi on Tartu Ülikool Eesti suurim ja vanim ülikool aastast 1632. Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Tartu Ülikooli seaduse, kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel. Vastavalt Tartu Ülikooli seadusel § 2 lõikele 3 on ülikool universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Seega ülikool võib osutada tasulisi teenused, näiteks korraldada koolitusi või konverentse, aga tema põhieesmärk on teadustöö ja kõrghariduse omandamise võimaldamine. COVID-19 vaktsineerimise kommunikatsiooni juhib Sotsiaalministeerium ja partnerina viib tegevust osaliselt ellu Tartu Ülikool. Tartu Ülikool korraldab minikonverentsi ajakirjanikele ning riigi vastavate ametiasutuste kommunikatsioonispetsialistidele. Konverentsi eesmärgiks on kujundada ühist teadmusbaasi kommunikatsiooniks järjest uute Covid-19 viirustüvede leviku olukorras. Esimese kolme aasta jooksul alates COVID-19 pandeemia lahvatamisest maailmas on nii ajakirjandusväljaannete rollitunnetus kui ka kommunikatsioonispetsialistide professionaalsed praktikad dünaamiliselt arenenud, siis täna on õige aeg vaadata nii tagasi kui ka tulevikku. Tartu Ülikooli TAT tegevuste puhul on tegemist mittemajandusliku laadi tegevustega, mille tõttu ei ole tegemist riigiabiga. Punktiga 4 asendatakse eelarve tabel ajakohastatud tabeliga. Eelarve muutmine on tingitud asjaolust, kus projekti tegevuste raames läbi viidud kahele hankele on tehtud rakendusüksuse poolt finantskorrektsiooni otsus, mille tõttu suunatakse vabanenud vahendid meetme tegevusse 15.2.1. Lisaks jääb Sotsiaalministeeriumil ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel osa eelarvest kasutamata, mis samuti suunatakse meetme tegevuse 15.2.1. Tervisekassale on välja makstud 20 sent rohkem, kui on nende tänane kehtiv eelarve, mille tõttu korrigeeritakse ka nende REACT-EU ERF toetuse summat. Punktiga 5 asendatakse TAT lisa „TAT eelarve jagunemine aastate kaupa“ uue lisaga. Muudatus on vajalik, sest TAT eelarve on muutunud. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. IV. TAT muudatuste mõju TAT muudatuse tulemusena täiendatakse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti raames tehtavate tegevuste loetelu ja sisu ning ühtlasi suurendatakse projekti eelarvet, mis tagab projekti eduka ja tähtaegse elluviimise. Muudatus on vajalik, et Eestile eraldatud REACT-EU ERFi vahendid ei jääks kasutamata. Tänu täiendava toetuse andmisele valmib 33 voodikohta rohkem, kui esialgu projekti raames planeeritud. Lisaks vähendatakse AS Järvamaa Haigla ja AS Lõuna-Eesti Haigla projektide eelarveid tehtud finantskorrektsioonide võrra. Korrigeeritakse meetme tegevuse 15.1.2 eelarvet vastavalt tegelikule eelarvele ning suunatakse jäägid meetme tegevusse 15.21. Lisaks lisatakse „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT-PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ TAT partnerina Tartu Ülikool ning korrigeeritakse Eesti Haigekassa nimi Tervisekassaks. V. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele (rakendusüksus ja korraldusasutus) ning arvamuse avaldamiseks SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS-le Lõuna-Eesti Haigla, Tervisekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Terviseametile, Tartu Ülikoolile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja SA Viljandi Haiglale. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi ja ametlikku vastuskirja ei esitanud. Lisaks andsid tagasisidet Eesti Perearstide Selts ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla.  MINISTRI KÄSKKIRI 22.11.2023 nr 154 Tervise- ja tööministri käskkirjade muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kooskõlas tervise- ja tööministri 14. juuni 2021. a käskkirjaga nr 74 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ punktiga 7.7 ja tervise- ja tööministri 03. augustil 2021. a käskkirjaga nr 84 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT-PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ punktiga 5.7.7. 1. Tervise- ja tööministri 14. juuni 2021. a käskkirjaga nr 74 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 1.2.2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) rekonstrueeritud on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus, B-korpuse viis palatiosakonda 8., 9., 10., 11. ja 12. korrusel, 3 lifti, 1. korrusel on ehitatud läbimurre fuajeest BX-korpuse liftideni ja 0. korrusel on välja ehitatud personali garderoobiruumid, kiiritusravi osakonna magnetresonantstomograafia uuringute ruumid ning B-korpuse osakondi teenindav sprinkler- ja termosõlm;“; 2) punkti 1.2.3.1 kolmas lõik sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks rekonstrueeritakse 3 lifti ja nendega liituvad ruumid 0.-13. korruse ulatuses, mille tulemusena ehitatakse igale B-korpuse osakonna korrusele (2. kuni 12. korrus) juurde jäätmeruum ja 3-kohaline palat. Seeläbi tekib juurde 33 kaasajastatud voodikohta. Kasutusest väljas olevad endised tuletõrjerõdud ehitatakse kinni 1.-12. korruse ulatuses, misläbi rajatakse igale B-korpuse osakonna korrusele juurde üks personaliruum. Täiendavalt rajatakse läbimurre B-korpuse 1. korruse fuajeest BX-korpuse liftideni eesmärgiga lihtsustada patsientide ja haigla külastajate liikumist B-korpusesse ja parandada orienteerumist erinevate korpuste vahel. B-korpuse keldrikorrusele rajatakse personali garderoobiruumid ja neid teenindav ühenduskoridor ning kiiritusravi osakonna magnetresonantstomograafia (MRT) uuringute ruumid. Lisaks rajatakse 0. korrusele B-korpuse osakondi teenindav sprinkler- ja termosõlm. Samuti on vaja 13. korruse tehnilisse ruumi rajada tsentraalsed keskkonnaseadmete süsteemid kümne osakonna teenindamiseks. B-korpuse rekonstrueerimise tulemusena on kaasajastatud kokku 148 voodikohta, sh 4 isolatsioonipalatit, paranenud on patsientide olme- ja ravitingimused, töötajatele on loodud parem töökeskkond ning tagatud on tänapäevased isoleerimisvõimalused.“;  2 3) punktis 1.2.4 asendatakse tabel järgmise tabeliga: ELi toetuse Riiklik kaas- Oma- osakaal meetme finantseering finantseering ELi toetuse tegevuse (€) (€) Meetme tegevuse 15.2.1 summa abikõlblikust alaeesmärgid projektide (REACT-EU kogumaksumusest kaupa ERF) (€) (%) Projekt nr 1: SA Põhja-Eesti 22 413 609,72 98,25 397 780,81 0 Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine Projekt nr 2: SA Tartu 4 670 167 100 0 0 Ülikooli Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimine Projekt nr 3: AS Järvamaa 2 195 838,40 100 0 0 Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus Projekt nr 4: SA Hiiumaa 4 125 787 100 0 0 Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus Projekt nr 5: SA Kuressaare 1 340 000 100 0 0 Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine Projekt nr 6: AS Lõuna-Eesti 4 299 093,71 100 0 0 Haigla rekonstrueerimine Kokku 39 044 495,83 98,25 397 780,81 0 4) punkti 2.1 täiendatakse kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses: „Lisaks rekonstrueeritakse 3 lifti, millega liituvate ruumide rekonstrueerimise käigus tekib igale B-korpuse osakonna korrusele (2. kuni 12. korrus) juurde jäätmeruum ja 3-kohaline palat ning tuletõrjerõdude kinniehitamise käigus rajatakse igale B-korpuse osakonna korrusele juurde üks personaliruum. B-korpuse 1. korrusel ehitatakse läbimurre fuajeest BX-korpuse liftideni ja 0. korrusel ehitatakse välja personali garderoobiruumid, kiiritusravi osakonna magnetresonantstomograafia uuringute ruumid ning B-korpuse osakondi teenindav sprinkler- ja termosõlm.“; 5) punkti 2.1 neljandas lõigus asendatakse arv „115“ arvuga „148“;  3 6) punktis 3 asendatakse rakenduskava väljundinäitaja/ meetme tegevuse näitaja „Kõrge kvaliteediga voodikohtade arv“ 2023. aasta sihttasemeks olev arv „232“ arvuga „265“; 7) punktis 3 asendatakse projekti nr 1 „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine“ näitaja „Kõrge kvaliteediga voodikohtade arv“ 2023. aasta sihttasemeks olev arv „115“ arvuga „148“; 8) toetuse andmise tingimuste lisa „TAT projektide eelarve jagunemine aastate kaupa“ asendatakse uuega (lisatud). 2. Tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirjaga nr 84 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT-PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) esilehel ning punktides 2.1 ja 2.1.3 lisatakse Eesti Haigekassa nime juurde tekstiosa „(Tervisekassa alates 01.04.2023)“; 2) esilehele ja punkti 2.1.3 lisatakse partnerina Tartu Ülikool; 3) punkti 2.1 kuuendat lõiku täiendatakse pärast sõna „Sotsiaalministeerium“ tekstiosaga „ja partnerina viib tegevust osaliselt ellu Tartu Ülikool“; 4) punktis 1.2.3 asendatakse tabel järgmise tabeliga: Summa Osakaal 1 ERF REACT-EU meetme 100% tegevuse 15.1.1 toetus 20 845 233 2 ERF REACT-EU meetme 100% tegevuse 15.1.2 toetus 31 445 486,59 3 ERF REACT-EU meetme 0 tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 riiklik kaasfinantseering 0 4 ERF REACT-EU meetme 0 tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 omafinantseering 0 5 TAT eelarve kokku, ERF 100% REACT-EU toetus 52 290 719,59 5) toetuse andmise tingimuste lisa „TAT eelarve jagunemine aastate kaupa“ asendatakse uue lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister KINNITATUD tervise- ja tööministri 03.08.2021. a käskkirjaga nr 84 Lisa MUUDETUD tervise- ja tööministri 11.08.2022 käskkirjaga nr 106 Lisa MUUDETUD terviseministri 22.11.2023 käskkirjaga nr 154 „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT-PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ toetuse andmise tingimused TAT abikõlblikkuse periood 01.02.2020–31.12.2023 Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid MTÜ Eesti Perearstide Selts, Eesti Haigekassa (Tervisekassa alates 01.04.2023), Terviseamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, SA Viljandi Haigla, Tartu Ülikool SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 3 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................... 3 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 3 1.1.2. MEETME EESMÄRK......................................................................................................................................................... 3 1.2. TAT ........................................................................................................................................................................ 3 1.2.1. EESMÄRK ..................................................................................................................................................................... 3 1.2.2. TULEMUS ..................................................................................................................................................................... 3 1.2.3. EELARVE ...................................................................................................................................................................... 4 1.2.4. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 4 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 4 2.1. COVID-19 VAKTSIINI JA VAKTSINEERIMISTARVIKUTE SOETAMINE, VAKTSINEERIMISE KORRALDAMINE ............................................. 4 2.1.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 5 2.1.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 6 2.1.3. TOETUSE SAAJA JA PARTNERID .......................................................................................................................................... 6 2.2. COVID-19 RT-PCR TESTIMINE ....................................................................................................................................... 6 2.2.1. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 6 2.2.2. TOETUSE SAAJA JA PARTNERID .......................................................................................................................................... 6 2.3. RIIGI TERVISHOIUVARU SUURENDAMINE ............................................................................................................................. 6 2.3.1. LÕPPSAAJATE SIHTRÜHM ................................................................................................................................................. 7 2.3.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 7 2.3.3. TOETUSE SAAJA JA PARTNERID .......................................................................................................................................... 7 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 7 4. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................. 8 5. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................................... 9 5.1. TOETUSE SAAJA JA PARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ......................................................................................................... 9 5.2. RAKENDUSÜKSUSE KOHUSTUSED..................................................................................................................................... 10 5.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ................................................................................................................... 10 5.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 10 5.5. RIIGIABI ..................................................................................................................................................................... 11 5.6. TOETUSE MAKSMINE .................................................................................................................................................... 11 5.7. TAT MUUTMINE .......................................................................................................................................................... 12 5.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA ARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 12 5.9. FINANTSKORREKTSIOON ................................................................................................................................................ 13 5.10. VAIETE MENETLEJA....................................................................................................................................................... 13 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund ELi vahendite kasutamise eesmärk 13: COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevuseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuste 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ ja 15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ elluviimiseks. 1.1.2. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on COVID-19 valmisoleku tagamine. 1.2. TAT 1.2.1. Eesmärk Võttes arvesse TAT eelarve mahtu ja ulatust, on TAT eesmärk toetada investeeringuid, mis tehakse COVID-19 haiguse vastase vaktsiini ja vaktsineerimise korraldamiseks vajalike tarvikute soetamiseks ning vaktsineerimise läbiviimiseks (sh komplekteerimine, lao- ja transporditeenus, teavitustegevused ja koolitused, vaktsineerimise tasustamine ja ajutiste vaktsineerimiskeskuste rajamine, kommunikatsioon, IKT arendused), COVID-19 testimiseks (proovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud, seadmed) ning riigi tervishoiuvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) koguste kuni ühe kuu varu (osade ravimite puhul on arvestatud kahe kuu vajadusega võimalike tarneraskuste tõttu) tagamiseks. Revaktsineerimise vajaduse tekkimisel toetatakse tervishoiuasutuste töötajate, hoolekandeasutuste töötajate ja elanike ning kõikide riskirühmadesse kuuluvatele inimeste revaktsineerimist. 1.2.2. Tulemus TAT tulemusena on Eestis COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimisega saavutatud võimalikult kõrge hõlmatus, sh riskirühmades (2023. a lõpuks on vaktsineeritud vähemalt 74% vanuses 16+ Eesti elanikkonnast), tagatud on piisaval hulgal nakkuse tuvastamiseks vajalikke vahendeid ning suurendatud riigi tervishoiuvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) koguseid. Selleks on tehtud investeeringuid COVID-19 haiguse vastase vaktsiini ja vaktsineerimise korraldamiseks vajalike tarvikute soetamiseks ja vaktsineerimise läbiviimiseks (sh vajaduse tekkimisel tervishoiuasutuste töötajate, hoolekandeasutuste töötajate ja elanike ning kõikide riskirühmadesse kuuluvatele inimeste revaktsineerimist), COVID-19 testimiseks (testide soetamise ja testimise kulud) ning riigi tervishoiuvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) koguste kuni ühe kuu varuni (osade ravimite puhul on arvestatud kahe kuu vajadusega võimalike tarneraskuste tõttu) tagamiseks. 1.2.3. Eelarve Summa Osakaal 1 ERF REACT-EU meetme 100% tegevuse 15.1.1 toetus 20 845 233 2 ERF REACT-EU meetme 100% tegevuse 15.1.2 toetus 31 445 486,59 3 ERF REACT-EU meetme 0 tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 riiklik kaasfinantseering 0 4 ERF REACT-EU meetme 0 tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 omafinantseering 0 5 TAT eelarve kokku, ERF 100% REACT-EU toetus 52 290 719,59 Täpsem eelarve jaotus ERF REACT-EU meetme tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 toetuse saaja ja partnerite lõikes, sh aastate kaupa, on esitatud TAT lisana. 1.2.4. Sihtrühm Sihtrühmad on määratletud TAT tegevuste all. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine TAT tegevuse 2.1 tulemusena toetatakse vähemalt 74%-le vanuses 16+ Eesti elanikkonnast (s.o 810 000 inimest) vaktsineerimiseks vajalikus koguses COVID-19 haiguse vastaste vaktsiinide ostmist (sh tõhustusdoosid), hoiustamist, transporti ja vaktsineerimise korraldamisega seotud kulusid. Vaktsiinitootja vastutab vaktsiinide transpordi eest Terviseameti kesklattu. Kesklaos või Terviseameti logistikapartneri laos tagatakse vajalikud tingimused vaktsiinide ladustamiseks, sh mis vajavad tavapärasest madalamat temperatuuri (-15°C kuni -70°C). Terviseameti kesklaos ja logistikapartneri laos toimub vaktsiinide hoiustamine, laialijaotamine vastavalt vaktsiinide jaotuskavale ja vaktsineerijate vajadustele. Vaktsineerijatele jagatakse koos vaktsiinidega vaktsiini lahustamiseks ja manustamiseks vajalikud süstlad, nõelad ja lahusti. Seetõttu toetatakse vaktsiinide lao- ja transporditeenuseid: kuivjää ja meditsiiniliste külmikute soetamine, vaktsiinide pakendamine koos selleks vajalike vahenditega, vaktsiinide mehitatud turvamist, tellimiskeskkonnaga seotud kulusid ning vaktsiinide ladustamist, samuti Eesti-siseseid transpordikulusid ning Terviseameti lisanduvaid tööjõu- ja majandamiskulusid. Vaktsineerimise korraldamiseks vajalikud tarvikuid hangib Terviseamet, sh jagatakse need vastavalt vajadusele üldarstiabi teenuse osutajatele, haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglatele, erasektorile, hooldekodudele ja nakkuskliinikutele või vaktsineerimiskabinettidele. Vaktsineerimist viivad läbi arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul. Samuti tehakse immuniseerijatele COVID-19 vaktsiinispetsiifilisi koolitusi, mida on võimalik läbida vahetult pärast vastava vaktsiini EL müügiloa saamist, kuna koolituse alusmaterjaliks on vaktsiiniomaduste kokkuvõtted, mis kinnitatakse ja tehakse avalikuks koos EL müügiloaga. Vaktsineerimise teavitus- ja koolituskulude raames toetatakse vaktsineeri.ee lehe täiendamise ja tõlkimisega seotud kulusid, juhendmaterjalide väljatöötamist (sh esmatasandi tervishoiutöötajatele ja patsientidele suunatud visualiseeritud juhendmaterjalid), koolitus- ja teabepäevade läbiviimist vaktsineerijatele, sh eraldi perearstidele, vaktsineerijate praktilist juhendamist kohapeal probleemsetes piirkondades ning ekspertide kaasamist. Ekspertide kaasamisel on nende ülesandeks teha ettepanekuid protsesside sujuvamaks korraldamiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks riskirühmade ja elanikkonna vaktsineerimise läbiviimisel esmatasandil, koondada ja vahendada teavet perearstide ja vaktsineerimise juhtrühma vahel. Vaktsineerimise tasustamist (sh vaktsineerimise tulemustasu) toetatakse Eesti Haigekassa (Tervisekassa alates 01.04.2023) kaudu, vastavalt Eesti Haigekassa (Tervisekassa alates 01.04.2023) kui pädeva asutuse poolt kehtestatud siseriiklikule ühikuhinnale, mis on sätestatud Eesti Haigekassa (Tervisekassa alates 01.04.2023) juhatuse otsusega või kinnitatud Vabariigi Valitsuse määruses Eesti Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu. Lisaks püsivatele vaktsineerimiskohtadele esmatasandil, HVA haiglates ja eratervishoiuasutustes rajatakse vajadusel suurematesse tõmbekeskustesse üle Eesti ka ajutisi või mobiilseid vaktsineerimispunkte (sh toetatakse SA Viljandi Haigla uute mobiilsete üksuste soetamist ning olemasolevate mobiilsete üksuste võimekuse tõstmist ja kohaldamist COVID-19 vaktsineerimise läbiviimiseks), kus kõigil soovijatel on võimalik end COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida. Määrava tähtsusega on ka COVID-19 vaktsineerimisega seotud kommunikatsioon ja vajalike IT- lahenduste väljatöötamine. Eesmärk on tagada tõenduspõhise ja operatiivse info jõudmine kõikide Eesti inimesteni, olenemata nende rahvusest, soost, vanusest või puudest, et toetada COVID-19 vastase vaktsineerimise sujuvat toimimist ja võimaldada inimestel teha informeeritud otsuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik anda infot vaktsiinide, nende tõhususe, ohutuse ja võimalike kõrvalmõjude kohta, samuti vaktsiinide hankimise ja vaktsineerimise korralduse kohta Eestis. Oluline on pärssida faktiliselt eksliku ja pahatahtliku väärinfo levikut. COVID-19 vaktsineerimisega seotud IT-lahenduste puhul toetatakse nii arendustegevusi kui ka tööjõu- ja majanduskulusid. COVID-19 vaktsineerimisega seotud IT-lahendused on suunatud eelkõige sujuva andmevahetuse ning andmete ristkasutamise tagamisele. COVID-19 vaktsineerimise kommunikatsiooni juhib Sotsiaalministeerium ja partnerina viib tegevust osaliselt ellu Tartu Ülikool, IT-lahenduste eest vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. TAT tegevuse 2.1 tulemusena soetatakse lisaks vaktsiinidele ka kuiva jääd, vaktsineerimiseks vajalike süstlaid, nõelu ja lahusteid, külmikuid. Toetatakse vaktsiinide hoiustamist, komplekteerimist ning vaktsiinide jagamisega seotud transpordikulusid (sh Eestisse tarnimise transpordikulud), vaktsineerijate teavitus- ja koolituskulusid (sh ekspertide kaasamine), vajalike IT-lahendustega seotud kulusid ja kommunikatsioonikulusid ning vaktsineerimise kulusid (nii vaktsineerimise tasustamine siseriikliku ühikuhinna alusel kui ka TAT partnerite vaktsineerimise korraldusega seotud tegevusi). TAT tegevust 2.1 toetatakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“. 2.1.1. Sihtrühm Eesti elanikkond 2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.1.3. Toetuse saaja ja partnerid TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium. TAT tegevust 2.1 viivad, lisaks Sotsiaalministeeriumile, partneritena ellu MTÜ Eesti Perearstide Selts, Terviseamet, Eesti Haigekassa (Tervisekassa alates 01.04.2023), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja SA Viljandi Haigla, Tartu Ülikool. 2.2. COVID-19 testimine TAT tegevuse 2.2 tulemusena toetatakse COVID-19 testimisvõimekuse tõstmist. Selleks suurendatakse laborite võimekust, hangitakse testimiseks vajalikke seadmeid, ostetakse antigeeni kiirteste ning RT- PCR testimisteenust (sh proovivõtt, proovide logistika, laborianalüüsid ning nende tulemuste dokumenteerimine jm), korraldatakse täiendavaid proovivõtmise asukohti ning viiakse läbi koroonaviiruse genotüpiseerimine. Testitakse haigussümptomitega inimesi, riskigruppi kuulujaid, välisriigist Eestisse saabujaid ja meditsiinilise näidustuse saanud patsiente, aga ka asümptomaatilisi inimesi epidemioloogilisel näidustusel ning vajaduse korral tehakse laustestimisi. Testi tegemise vajalikkuse üle otsustab perearst, laustestimise korral Terviseamet. Juhuvalimi alusel testitakse ka neid, kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljudega ning võivad olla ise viiruse kandjad. Soetatud antigeeni kiirteste jagatakse ennekõike perearstidele, hooldekodudele ning Ukraina sõjapõgenike testimiseks. Koroonaviiruse genotüpiseerimise puhul on tegemist SARS-CoV-2 PCR analüüsi jätkuanalüüsiga, mis määrab tuvastatud SARS-CoV-2 viiruse genoomis viirusetüvesid eristatavaid mutatsioone. Selle tulemusena on võimalik hinnata alfa, beta, gamma, delta, omikron ja muude viirustüvede levikut Eestis. SARS-CoV-2 PCR positiivsete proovide mutatsioonianalüüsi qPCR metoodikal sihitud mutatsioonide seire võimaldab uuringut teostada vähemalt 24 tunni jooksul peale SARS-CoV-2 RNA positiivse tulemuse kinnitamist. Eesmärk on võimalikult varakult COVID-19 nakatunud avastada ja nakkuskolded isoleerida, sh saada infot erinevate Eestis levivate viirustüvede kohta. TAT tegevust 2.2 toetatakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek”. 2.2.1. Tegevuse üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.2.2. Toetuse saaja ja partnerid TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kellel ei teki TAT tegevuse 2.2 elluviimisel kulusid. TAT tegevust 2.2 viib partnerina ellu Terviseamet. 2.3. Riigi tervishoiuvaru suurendamine TAT tegevuse 2.3 tulemusena suurendatakse olemasolevat riigi tegevusvaru tervishoiuvaldkonna toimimise tagamiseks (ehk tervishoiuvaru) ravimite ja meditsiinitarvikute koguseid kuni 1 kuu varuni (osade ravimite puhul on arvestatud 2 kuu vajadusega võimalike tarneraskuste tõttu) ning tagatakse tsentraalne haldamine, sh kohustusega tagada varu ringlus. Terviseamet riigi tegevusvaru omanikuna on TAT tegevuse 2.3. partneriks. TAT tegevust 2.3 toetatakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek”. 2.3.1. Lõppsaajate sihtrühm Vältimatu abi osutajad 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.3.3. Toetuse saaja ja partnerid TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kellel ei teki TAT tegevuse 2.3 elluviimisel kulusid. TAT tegevust 2.3 viib partnerina ellu Terviseamet. 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Alg- Sihttase Selgitus tase (2023) Rakenduskava Vaktsineeritute 0 74% Rakenduskava tulemusnäitaja osakaal 16 ja tulemusnäitaja vanemate elanike sihttaseme hulgas saavutamiseks panustab TAT tegevuse 2.1 Rakenduskava/ COVID-19 0 1 056 369 Võimalik testide arv. meetme testimisvõimekuse Rakenduskava tegevuse 15.1.1 toetamine väljundinäitaja väljundinäitaja sihttaseme saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.2 Rakenduskava/ Kõigi 0 31 976 421 Rakenduskava meetme vaktsineerimiskulude väljundinäitaja tegevuse 15.1.2 väärtus sihttaseme väljundinäitaja saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.1 Ostetud 0 1 849 049 74% 16+ Eesti vaktsineerimisdoosid elanikkonnast vaktsineeritakse kahe doosiga, sh ostetud tõhustusdoosid. Rakenduskava väljundnäitaja sihttaseme  saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.1 ELi toetusel 0 810 000 Panustab otseselt vaktsineeritud rakenduskava inimesed väljundnäitajasse. 74% 16+ Eesti elanikkonnast. Rakenduskava väljundinäitaja sihttaseme saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.1 TATi COVID-19 tarbeks 0 1 000 000 TAT tegevuse 2.3 spetsiifilised ostetud ravimite, spestiilfine näitaja, näitajad meditsiinitarvikute, tegemist ei ole sh seadmete, rakenduskava väärtus väljundinäitajaga 4. Seos valdkondlike arengukavadega  „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 6.2.5 sõnastab nakkushaiguste ennetamise ja leviku tõkestamise (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit): Nakkushaigus on haigus või haigustunnusteta haiguse kandmine, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigused levivad otseselt või kaudselt inimeselt inimesele või loomalt inimesele, kuid ka saastunud keskkonna ja esemete kaudu. Nakkushaiguste levikut mõjutab elanike teadlikkus nakkushaigustest ja nende ennetamise võimalustest. Eestis nakatutakse valdavalt ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse (st piisknakkustesse), mis moodustavad 86,1% kõigist nakatumistest (Terviseamet, 2018) ning see trend ei ole viimase seitsme aasta jooksul muutunud. Nakkushaiguste leviku ennetamiseks tuleb välja töötada terviklik ja kaasaegne poliitika ning seda tuleb järjepidevalt koostöös eri osapooltega rakendada. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine on väga tihedalt põimunud tervist toetava keskkonna ja inimkeskse tervishoiu alaeesmärkidega. Seetõttu planeeritakse vajalikud tegevused ja teenused kõikide alaeesmärkide elluviimiseks koostatavatesse programmidesse. Prioriteedid sekkumiste puhul: o infektsioonikontrolli ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkuste puhul kaasajastatud tervikliku poliitika loomine (sh infektsioonikontrolli aluspõhimõtete uuendamine ja õigusruumi kaasajastamine, riiklike infektsioonikontrolli juhiste koostamine, infektsioonikontrolli nõuete täitmise seire); o elanikkonna teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende ennetamisest; o seroepidemioloogiliste uuringute tegemine, et tagada tõenduspõhised otsused vaktsineerimise valdkonnas; o epideemiateks ja nakkushaiguste puhanguteks valmisoleku tagamine. Vaktsineerimine on kõige tõhusam viis nakkushaiguste vältimiseks. Laste ja noorukite õigeaegse vaktsineerimisega hõlmatuse tagamiseks on kehtestatud riiklik immuniseerimiskava. Selleks vajalikud vaktsiinid hangib riik ja need on kõigile tasuta. Riikliku immuniseerimiskava kohase vaktsineerimisega hõlmatus on Eesti elanike seas hea, kuid märgata on mõningast langustrendi. WHO soovituse kohaselt peaks kaheaastaste laste hõlmatus immuniseerimisega olema 95% – see on tase, mille puhul peetakse nakkushaiguste puhanguid vähetõenäoliseks ning need on kiirelt kontrolli alla saadavad. Eestis jäi 2019.aastal kaheaastaste laste hõlmatus sõltuvalt vaktsiinist vahemikku 91–94% (Tervise Arengu Instituut, 2019).Riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatuse vähenemine suurendab raskete nakkushaiguste epideemiate puhangu riski. Samuti on murekohaks väga väike hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega, eriti riskirühmade seas.2018.aastal oli Eesti elanikkonna hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega 7%, mis on 2019.aastaks suurenenud (10%) (Terviseamet, 2020). Nii nagu teistes riikides, on ka Eestis suurenemas vaktsineerimises kõhklejate ja keeldujate arv. Eestis tuleb hoida senist kõrget vaktsineerimisega hõlmatuse taset, et hoida ära raskete nakkushaiguste puhangud. Prioriteedid sekkumiste puhul: o Vaktsineerimise pikaajalise tegevuskava koostamine koostöös osapooltega; o Vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamine kogu elukaare ulatuses; o Vaktsineerimisalase järjepideva kommunikatsiooniplaani väljatöötamine ja rakendamine koostöös eri osapooltega; o Vaktsineerimise kättesaadavusest ja vajalikkusest tõenduspõhise teabe jagamine elanikkonnale ning tervishoiutöötajate vaktsineerimisalase teadlikkuse, hoiakute ja oskuste parandamine; o Vaktsineerimise kättesaadavuse parandamine, sealhulgas immuniseerimiskava väliste vaktsiinidega; Infotehnoloogiliste lahenduste laialdasem rakendamine vaktsineerimisalase andmestiku parandamiseks. Alaeesmärk 8.2.4 sõnastab tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamise: Võimalikult ohutu tervishoiuteenuste osutamine on seotud ka ravimite olemasoluga – ohutud, kvaliteetsed ja toimivad ravimid peavad olema kättesaadavad ja ravimite tarnehäired ei tohi ohustada patsientide tervist.  „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 üks alaeesmärk on ennetav ja turvaline elukeskkond – Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajaduse korral neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ning panus iseenda ja kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. 5. TAT rakendamine 5.1. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 1 eelnõu Toetuse saajale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning partnerile struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustused lisaks käesolevas TAT-s sätestatule. Lisaks peavad toetuse saaja ja partner täitma struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile sätestatud muid kohustusi. Ühtlasi on toetuse saaja ja partnerid kohustatud: 5.1.1 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa (TAT lisa); 5.1.2 TAT tegevuste kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse; 5.1.3 teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsele tegevustele on taotletud või saadud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 5.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 5.1.5 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 5.1.5.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 5.1.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest kümne tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 5.1.5.3 edastama hankelepingu muudatused kümme tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist. 5.1.6. Lisaks on partnerid kohustatud esitama toetuse saaja nõudmisel TAT punktis 5.6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid ning edastama toetuse saajale vahe- ja lõpparuande koostamiseks vajalikku informatsiooni. 5.1.7. Toetuse saajal ja partnerill on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 5.2. Rakendusüksuse kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 5.2.1 teavitama RA-d punkti 5.1.3 kohasest infost ja toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise; 5.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates; 5.2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 5.3.1. RA-l on õigus küsida TAT toetuse saajalt täpsustusi punktis 5.1.1 nimetatud TAT tegevuste eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks. 5.3.2. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja punktis 5.1.2. kirjeldatud muudatustaotlus 20 tööpäeva jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda. 5.4. Kulude abikõlblikkus 5.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 2, 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 5.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 5.4.3 Abikõlblikud on järgmised käesoleva TAT tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt TAT punktis 1.2.3 sätestatud osakaalule: 5.4.3.1 COVID-19 vaktsiinide soetamine ja kõik sellega seotud kulud (sh transpordikulud); 5.4.3.2 COVID-19 vaktsineerimise korraldamise tarvikute soetamine ja kõik vaktsineerimise korraldamisega seotud kulud (sh transpordi- ja kommunikatsioonikulud, IT-kulud, teavitus- ja koolituskulud, ekspertide kaasamine, (mobiilsete) vaktsineerimisüksuste loomisega seotud kulud); 5.4.3.3 COVID-19 vaktsineerimise tasustamise kulud vastavalt standardiseeritud ühikuhinnale; 5.4.3.4 kõik COVID-19 testimisega seotud kulud, sh laborite võimekuse suurendamine, testimiseks vajalike seadmete ja tarvikute hankimine, testide ja testimisteenuse ostmine, testide tegemine (koos tarvikutega), testimisega seotud transpordi-, proovivõtu- ja korraldamiskulud; 5.4.3.5 kõik riigi tegevusvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) soetamise ja ladustamise ning käitlemisega seotud kulud. 5.4.4. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuste raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 5.5. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 5.6. Toetuse maksmine 5.6.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel, välja arvatud TAT tegevuse 2.1 vaktsineerimise tasustamise kulud, mis makstakse välja ühikuhinna alusel. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja § 15 lõikes 2 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. 5.6.2. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab TAT toetuse saaja esitama RÜ-le: 5.6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 5.6.2.2 RHS-i tähenduses hankijaks olemisel koopia riigihangete korrast asutuses. 5.6.3. Punktis 5.6.2.2 nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui TAT toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel hankekorra esitanud ja seda ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. TAT toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna postkasti kaudu. 5.6.4.Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu. Pärast maksetaotluse saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist üldjuhul 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le. 5.6.5. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 5.6.6. RÜ võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 5.6.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2.3 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. 5.6.8. Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 5.6.9. KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 5.6.10. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. 5.7. TAT muutmine 5.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel. 5.7.2. RA vaatab punktis 5.7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 5.7.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 5.7.8 nimetatud kooskõlastamist. 5.7.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 5.7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 5.7.5. RÜ võib TAT toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT vahearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT tegevuste eduka elluviimise tagamiseks. 5.7.6. TAT toetuse saaja ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA nõusolek. 5.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses või kantakse jääk järgmisesse kalendriaastasse. 5.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA edastab kinnitatud TAT RÜ-le. 5.7.9. TAT muutmiseks punkti 5.7.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt 5.1.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 5.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 5.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 30. juuni seisuga vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel. 5.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid kõige hiljem 17. jaanuar 2024. 5.8.3. RÜ kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 5.8.4. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT aruande e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul. 5.8.5. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT toetuse saajale üldjuhul kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT seirearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 5.9. Finantskorrektsioon 5.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 5.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. 5.9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. 5.10. Vaiete menetleja RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Lisa. TAT eelarve jagunemine aastate kaupa KINNITATUD tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirjaga nr 74 Lisa MUUDETUD tervise- ja tööministri 13.08.2022 käskkirjaga nr 108 Lisa MUUDETUD tervise- ja tööministri 30.03.2023 käskkirjaga nr 56 Lisa MUUDETUD Terviseministri 22.11.2023 käskkirjaga nr 154 Lisa „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused TAT abikõlblikkuse periood 01.02.2020–31.12.2023 Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saajad Projekt nr 1 – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Projekt nr 2 – SA Tartu Ülikooli Kliinikum Projekt nr 3 – AS Järvamaa Haigla Projekt nr 4 – SA Hiiumaa Haigla Projekt nr 5 – SA Kuressaare Haigla Projekt nr 6 – AS Lõuna-Eesti Haigla SISUKORD 1.TAT KIRJELDUS ........................................................................................................................................................... 4 1.1.SEOS RAKENDUSKAVAGA ....................................................................................................................................... 4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ............................................................................................................................................. 4 1.2.TAT ......................................................................................................................................................................... 4 1.2.1. EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 4 1.2.2. TULEMUS ............................................................................................................................................................. 4 1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ........................................................................................................................................ 5 1.2.4. EELARVE ............................................................................................................................................................ 12 2.PROJEKTIDE TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ......................................................................... 12 2.1. PROJEKT NR 1: SA PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA B-KORPUSE JA VEREKESKUSE REKONSTRUEERIMINE ............................... 12 2.1.1. SIHTRÜHM ......................................................................................................................................................... 13 2.1.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ......................................................................................................................................... 13 2.1.3. TOETUSE SAAJA ................................................................................................................................................... 14 2.2. PROJEKT NR 2: SA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI A-KORPUSE REKONSTRUEERIMINE........................................................... 14 2.2.1. SIHTRÜHM ......................................................................................................................................................... 14 2.2.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ......................................................................................................................................... 14 2.2.3. TOETUSE SAAJA ................................................................................................................................................... 14 2.3. PROJEKT NR 3: AS JÄRVAMAA HAIGLA ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKONNA REKONSTRUEERIMINE JA JUURDEEHITUS ............ 14 2.3.1. SIHTRÜHM ......................................................................................................................................................... 15 2.3.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ......................................................................................................................................... 15 2.3.3. TOETUSE SAAJA ................................................................................................................................................... 15 2.4. PROJEKT NR 4: SA HIIUMAA HAIGLA ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKONNA REKONSTRUEERIMINE JA JUURDEEHITUS ............... 15 2.4.1. SIHTRÜHM ......................................................................................................................................................... 17 2.4.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ......................................................................................................................................... 17 2.4.3. TOETUSE SAAJA ................................................................................................................................................... 17 2.5. PROJEKT NR 5: SA KURESSAARE HAIGLA PSÜHHIAATRIAOSAKONNA REKONSTRUEERIMINE, MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFI SOETAMINE JA VASTAVATE RUUMIDE VÄLJAEHITAMINE .............................................................................................................. 17 2.5.1. SIHTRÜHM ......................................................................................................................................................... 17 2.5.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ......................................................................................................................................... 17 2.5.3. TOETUSE SAAJA ................................................................................................................................................... 18 2.6. PROJEKT NR 6: AS LÕUNA-EESTI HAIGLA REKONSTRUEERIMINE .................................................................................... 18 2.6.1. SIHTRÜHM ......................................................................................................................................................... 18 2.6.2. PROJEKTI ÜLDAJARAAM ......................................................................................................................................... 18 2.6.3. TOETUSE SAAJA ................................................................................................................................................... 18 3.NÄITAJAD ................................................................................................................................................................ 18 4.TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ........................................................................................................................ 21 5.SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ................................... 23 6.SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .............................................................................................................. 24 7.TAT RAKENDAMINE ................................................................................................................................................. 24 7.1. TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ................................................................................................................ 24 7.2. RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ............................................................................................................ 25 7.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ........................................................................................................... 25 7.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ........................................................................................................................................ 25 7.5. RIIGIABI ............................................................................................................................................................. 26 7.6. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................ 26 7.7. TAT MUUTMINE .................................................................................................................................................. 27 7.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA ARUANNETE ESITAMINE ............................................................................... 27 7.8.1 MITTETOIMIVPROJEKT.…..……………………….……………………………………………………………………………………………………….27 7.9. FINANTSKORREKTSIOON…………………..……………………………………………………………………………………………………………..28 8. RISKIDE HINDAMINE JA RISKIDE MAANDUSTEGEVUSED ....................................................................................... 288 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõigetega 2 ja 4. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund ELi vahendite kasutamise eesmärk 13: COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevuseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ elluviimiseks. 1.1.2. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja tagada valmisolek tervishoiukriisideks. Selleks, et suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust kriisidele reageerida ning tagada tervishoiusektori toimepidevus Eestis nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorrast tingitud haiguste, sh psühhiaatriliste haiguste ravimisel, on eesmärk teha investeeringuid haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks. 1.2. TAT 1.2.1. Eesmärk Toetuse andmise eesmärk on tugevdada HVA haiglate vastupidavust, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja tagada tervishoiusüsteemi valmisolek kriisideks. Võttes arvesse TAT eelarve mahtu ja ulatust, keskendub TAT Vabariigi Valitsuse 22. detsembril 2020 heaks kiidetud „Tervisesüsteemi plaanis COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal“ kindlaks määratud HVA haiglate infrastruktuuri kaasajastamise projektide elluviimisele. Eeltoodust lähtuvalt on toetuse andmise alaeesmärgid järgmised: 1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine; 2) SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimine; 3) AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus; 4) SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus; 5) Kuressaare Haigla SA psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine; 6) AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine. 1.2.2. Tulemus TAT tulemusena on suurenenud HVA haiglate vastupidavus, paranenud tervishoiuteenuste kättesaadavus ja tagatud tervishoiusüsteemi valmisolek kriisideks. TAT viiakse ellu kuue projekti tulemusena. Toetuse andmise tulemusena on tehtud infrastruktuuri investeeringuid järgmistes HVA haiglates: 1) rekonstrueeritud on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus, B-korpuse viis palatiosakonda 8., 9., 10., 11. ja 12. korrusel, 3 lifti , 1. korrusel on ehitatud läbimurre fuajeest BX-korpuse liftideni ja 0. korrusel on välja ehitatud personali garderoobiruumid, kiiritusravi osakonna magnetresonantstomograafia uuringute ruumid ning B-korpuse osakondi teenindav sprinkler- ja termosõlm; 2) rekonstrueeritud on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse 2.–4. korrus; 3) rekonstrueeritud on AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakond ja tehtud on olemasoleva hoone juurdeehitus; 4) rekonstrueeritud on SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakond ja tehtud on olemasoleva hoone juurdeehitus; 5) rekonstrueeritud on Kuressaare Haigla SA psühhiaatriaosakond ning soetatud on magnetresonantstomograaf ja selle kasutamiseks on välja ehitatud vastavad ruumid; 6) rekonstrueeritud on AS Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakond. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus 2019. aasta lõpus hakkas Hiinas Wuhanis levima uus koroonaviirus SARS-CoV-2. Eestis tuvastati esimene koroonajuhtum 27.02.2020, kinnitatud haigusjuhte on 2.06.2022 seisuga 577 692, neist haiglaravi vajanud patsiente 17 037. Kokku on Eestis surnud 2574 koroonaviirusesse nakatunud inimest. COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekandeviiside kinnitamiseks veel käivad. COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga paraku esineb viiruse riskirühma kuuluvatel vanematel ja krooniliste haigustega inimestel sagedamini ka raskem haigusvorm, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgenenud ning nad vajavad haiglaravi. See omakorda suurendab HVA haiglate koormust, mille tagajärjeks on plaanilise ravi piiramine nii statsionaarsetes osakondades päevaravis kui ka ambulatoorsete vastuvõttude, uuringute ja operatsioonide edasilükkamine, samuti võib see mõjutada ka erakorralise abi andmist. Vabariigi Valitsuse COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia seab muu hulgas eesmärkideks inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamise, viiruse leviku pidurdamise, viiruse mõjude leevendamise tervishoiusüsteemile ning valmisoleku tagamise järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks. Selleks, et suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust reageerida kriisidele ning tagada tervishoiusektori toimepidevus Eestis nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorrast tingitud haiguste, sh psühhiaatriliste haiguste ravimisel, on vaja teha investeeringuid HVA haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks. Investeeringuobjektid on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Tervisesüsteemi plaanis COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal“. HVA haiglate voodikohtade efektiivne kasutamine ja vastavalt vajadusele ümberprofileerimine nakkusohtlike patsientide käsitlemiseks, arvestades sealjuures haiglasiseseid liikumisteid, et ennetada ja ära hoida haiglasisest nakatumist, on epideemia tingimustes tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamisel määrava tähtsusega. Regionaalhaiglates on vaja kaasajastada amortiseerunud palatiosakonnad, et parandada patsientide ravi- ja olmetingimusi ning tagada tänapäevased isoleerimisvõimalused. Määrava tähtsusega on ka investeeringute tegemine üldhaiglates, sh erakorralise meditsiini osakondade tugevdamine. Praeguseks vananenud funktsionaalsusega haiglahoonetes tuleb raviteekonnad ümber korraldada, et need vastaksid nüüdisaja infektsioonikontrolli nõuetele, et vähendada haiglasisest nakatumist. Samuti on vaja kaasajastada palatiosakonnad, sh luua isolatsioonipalatid. Selleks, et vähendada HVA haiglate amortiseerunud hoonete ja palatiosakondade kasutusest tingitud negatiivset mõju keskkonnale, pikendada haiglate eluiga ja hoida kokku haiglate püsikulusid, tuleb teha investeeringuid ka energiatõhususe tagamiseks. Alljärgnevalt on välja toodud vajalikkuse põhjendused projektide kaupa. 1.2.3.1. Projekt nr 1: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on üks kolmest HVA piirkondlikust haiglast. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla osutab kõrgema etapi raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a pediaatria ja sünnitusabi, aadressil J. Sütiste tee 19, Tallinn. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega ja sõltuvalt patsiendi terviseprobleemist arstiabi kõigile Eesti elanikele, olgugi et teenindus- ja vastutuspiirkonnaks on ennekõike Tallinn ja Harjumaa, Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eesti ning Saare- ja Hiiumaa. Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpus on valminud 1979. aastal, koosneb 12 korrusest ja kahest tehnilisest korrusest. Nõuetekohased isoleerimisvõimalused on üksnes korpuse neljas osakonnas, kus isolatsioonipalatid on viimastel aastatel nõuetekohaste lüüsidega kaasajastatud. Puuduvad võimalused hospitaalinfektsioonide (ja muude infektsioonide) puhul piisavaks isoleerimiseks. Seetõttu on Põhja-Eesti Regionaalhaigla COVID-19 üksused praegu ka C-korpuses. Vajadus on tõhustada ka tuleohtust, kaasajastada palatite planeeringut, st suuremad palatid ehitada väiksemaks, ning palatite juurde ehitada tualetid. Eesmärk on parandada patsientide olme- ja ravitingimusi, luua töötajatele parem töökeskkond ning tagada tänapäevased isoleerimisvõimalused (sh hospitaalinfektsioonide, muude viiruste, samuti SARS-CoV-2 puhul). Selleks kaasajastatakse B- korpuse viis palatiosakonda (8., 9., 10., 11. ja 12. korrusel) kokku 115 voodikohaga, sh 4 isolatsioonipalatit 12. korrusel, mille tulemusena suureneb Põhja-Eesti Regionaalhaigla valmisolek nii uuteks võimalikeks COVID-19 laineteks kui ka hospitaalinfektsioonideks. Lisaks rekonstrueeritakse 3 lifti ja nendega liituvad ruumid 0.-13. korruse ulatuses, mille tulemusena ehitatakse igale B-korpuse osakonna korrusele (2. kuni 12. korrus) juurde jäätmeruum ja 3-kohaline palat. Seeläbi tekib juurde 33 kaasajastatud voodikohta. Kasutusest väljas olevad endised tuletõrjerõdud ehitatakse kinni 1.-12. korruse ulatuses, misläbi rajatakse igale B-korpuse osakonna korrusele juurde üks personaliruum. Täiendavalt rajatakse läbimurre B-korpuse 1. korruse fuajeest BX-korpuse liftideni eesmärgiga lihtsustada patsientide ja haigla külastajate liikumist B-korpusesse ja parandada orienteerumist erinevate korpuste vahel. B-korpuse keldrikorrusele rajatakse personali garderoobiruumid ja neid teenindav ühenduskoridor ning kiiritusravi osakonna magnetresonantstomograafia (MRT) uuringute ruumid. Lisaks rajatakse 0. korrusele B-korpuse osakondi teenindav sprinkler- ja termosõlm. Samuti on vaja 13. korruse tehnilisse ruumi rajada tsentraalsed keskkonnaseadmete süsteemid kümne osakonna teenindamiseks. B-korpuse rekonstrueerimise tulemusena on kaasajastatud kokku 148 voodikohta, sh 4 isolatsioonipalatit, paranenud on patsientide olme- ja ravitingimused, töötajatele on loodud parem töökeskkond ning tagatud on tänapäevased isoleerimisvõimalused. B-korpuse küttesüsteem on täielikult amoritiseerunud, puudub tsentraalne ventilatsioon ja jahutussüsteem. Vajadus on ka kogu korpuse ulatuses paigaldada kaasaegne nõrk- ja tugevvoolupaigaldis, kaasajastada valgustussüsteemi ning asendada see energiasäästlikel LED- valgustitel põhineva valgustuslahendusega. B-korpuse hoone energiatarbimise optimeerimiseks on vaja paigaldada ka tsentraalselt hallatav hooneautomaatika. Samuti on vaja rekonstrueerida hoonesisene veesüsteem. B-korpuse hoone tsentraalse ventilatsiooni ja jahutussüsteemi puudumise tõttu suureneb hoone energiakulule ventilatsiooni ja jahutuse energia, kuid hoone sisekliima vastab seeläbi kehtivatele standarditele. Hoone kombineeritud energiatarve ei vähene. Rekonstrueeritud B-korpuse hoone täidab energiatõhususe miinimumnõuete määrusega sätestatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kohalduvaid liginullenergia hoonele esitatavaid nõudeid vastavalt suure energiatarbega hoone (haigla) kasutusotstarbele. Seoses COVID-19 levikuga kerkis teravalt üles verekeskuse rekonstrueerimise vajadus. Verekeskus asub 1986. aastal ehitatud hoones aadressil Ädala tn 2, Tallinn. Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses hoitakse 60% Eesti veretoodete varudest, teatud toodete puhul on varu 100%. Verekeskus varustab erinevate verekomponentidega 14 Eesti haiglat. Kriisiolukordades ja haiguste leviku perioodil on ülioluline tagada turvaline töökeskkond verekeskuse personalile, sest töötajate haigestumise korral võib seiskuda nii doonorivere kogumine kui ohutute veretoodete tootmine, mille tagajärjeks on Eesti haiglate toimepidevuse katkemine. Verekeskuses puudub tänapäevane, nõuetele vastav ja optimaalsete lahendustega ressursisäästlik terviklahendus, tehnilised lahendused on täielikult amortiseerunud. Doonorite teenindamise ja verevõtmise alal ei ole võimalik tagada doonorite hajutatust. Väikses ruumis, kus 2 + 2 nõude täitmine ei ole võimalik, on koos nii vereloovutust ootavad kui vereloovutusest taastuvad doonorid, samuti paiknevad doonorivoodid afereesi protseduurideks ja täisvere loovutuseks üksteise lähedal samas ruumis. Puudub kaasaegne kütte- ja ventilatsioonisüsteem, mis on hingamisteede infektsioonide leviku takistamisel võtmetähtsusega. Verekeskusesse on vaja paigaldada ka kaasaegne jahutussüsteem, energiasäästlikel LED-valgustitel põhinev valgustuslahendus, tsentraalselt hallatav hooneautomaatikasüsteem, mis optimeerib hoone energiatarbimist, ning täielikult tuleb rekonstrueerida hoonesisene veesüsteem. Samuti tuleb soojustada hoone, sh vundament, seinad ja katus, ning asendada olemasolevad avatäited. 1.2.3.2. Projekt nr 2: SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimine SA Tartu Ülikooli Kliinikum on üks kolmest HVA piirkondlikust haiglast, mis asub Tartu linnas, aadressil L. Puusepa 8. SA Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppe- ja kliinilise uurimistöö baas, mille ülesandeks on kõrgetasemelise meditsiiniteenuse osutamine ning kliiniline õppe- ja teadustegevus kõikidel Eestis praktiseeritavatel meditsiinierialadel. SA Tartu Ülikooli Kliinikum osutab piirkondlikuhaiglana raviteenust peamiselt Lõuna-Eesti piirkonna elanikele, aga ka Ida- ja Lääne-Virumaa ning vajaduse korral teiste maakondade elanikele. Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku A-korpuse hoone ehitati 1980ndatel ning ei vasta täielikult tänapäevastele standarditele. A-korpuse 1. korrusel asuvad ambulatoorse eriarstiabi kabinetid, mis on varem rekonstrueeritud ja vastavad tänapäeva funktsionaalsusele. 2019. aasta sügisel alustati A- korpuse 0-korruse, 5. korruse, 6. korruse ja 7. korruse ning tehnosüsteemide ja fassaadi rekonstrueerimisega, mis lõppes 2020. aasta detsembris. Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse kasutuses olevad palatiosakonnad ei vasta kaasaegsetele aktiivravi nõuetele, mistõttu on vaja 3. ja 4. korruse palatiosakonnad rekonstrueerida. Palatid on 4–6 voodikohaga ja puuduvad võimalused patsientide isoleerimiseks vastavalt tänapäeva infektsioonikontrolli nõuetele. Palatite ventileerimiseks ja hügieenitoimingute tegemiseks ei ole kaasaegseid tingimusi, mis suurendab haiglasiseste infektsioonide levimise riski. COVID-19 kriis näitas, et haiglasiseste nakatumiste oht on minimaalne osakondades, kus on tagatud kaasaegne ventilatsioon ja enne palatisse sisenemist on tagatud lüüsimise võimekus. Eesmärk on 3. ja 4. korruse rekonstrueerimisel kaasajastada 54 aktiivravi voodikohta, sh neli isolatsioonipalatit ja 12 teise astme intensiivravi voodikohta. Samuti tuleb A-korpuse 2. korrus rekonstrueerida ambulatoorse vastuvõtu ruumideks (silmakliinik ja närvikliinik) ning ultraheliuuringuteks. A-korpuse rekonstrueerimisel tuleb lõpule viia ventilatsioonisüsteemi asendamine vedeliksoojusvahetil põhineva soojustagastusega ventilatsiooniseadmetel baseeruva sundventilatsiooniga, samuti tuleb kasutusest eemaldada lokaalsed jahutussüsteemid (split- seadmed) ning asendada need tsentraalse jahutusega. Valgustussüsteemide kaasajastamiseks on vaja asendada olemasolev halogeen- ja luminofoorvalgustitel põhinev valgustus LED-valgustusega ning liikumis- ja kohalolekuanduritega valgustuse juhtimisega ruumides, mida pidevalt ei kasutata. Hooneautomaatika kaasajastamisel tuleb lahendada sisekliimasüsteemide juhtimise probleem. Energiasäästu saavutamiseks on vaja A-korpuse päikesepoolses küljes asuvad aknad katta päikesekaitsekilega. Olemasolevad valamu- ja dušisegistid tuleb asendada ökonoomsematega. 1.2.3.3. Projekt nr 3: AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus AS Järvamaa Haigla on HVA üldhaigla, mis asub Paide linnas aadressil Tiigi tn 8, Tallinn-Tartu maantee vahetus läheduses, ligikaudu 100 km kaugusel nii Tallinnas asuvast SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast kui ka Tartus asuvast SA Tartu Ülikooli Kliinikumist. Lähtuvalt haigla riigisisesest kesksest asukohast ja tähtsama riigimaantee lähedusest on oluline tagada AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonnas kvaliteetsete teenuste kättesaadavus. Järvamaa haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus on vajalik, et viia ruumid vastavusse koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiglasisese nakkuse vältimise nõuetega. EMO kasutuses on koos koridori ja WC-dega kokku 259,8 m2, kuid patsientide läbivaatamiseks, jälgimiseks, protseduuride tegemiseks ja isoleerimiseks on ainult 76,4 m2. Järvamaa haigla EMOs puudub eraldi sissepääs patsientidele (ise tulijad), haigla töötajatele, plaanilisele ravile saabujatele ja haiglas statsionaarsel ravil viibivate patsientide külastajatele. Samuti puudub eraldi ruum õendusliku triaaži läbiviimiseks ja lüüs kiirabiautodele ning eraldi ooteruum EMO patsientidele. Praegu on EMO patsientide ooteruumina kasutuses haigla A-korpuse esimese korruse koridor, mida läbivad kõik EMO kaudu haiglasse sisenejad (patsiendid, töötajad, haiglas viibivate patsientide külastajad). Sama koridor on ooteruumiks ka kõikidele röntgeni-, ultraheli-, endoskoopia- ja kompuutertomograafiauuringutele suunatud patsientidele. Puudub omaette alaga ooteruum õhklevinakkuse kahtlusega patsiendi eraldamiseks teistest ruumis viibijatest. Olemasolevat koridori ei ole võimalik jagada nn mustaks ja puhtaks tsooniks, mistõttu on viirushaiguste edasikandumise risk väga suur. Järvamaa haigla EMOs ei ole viirushaiguste isoleerimiseks mõeldud ja kaasaegsetele nõuetele vastavaid ruume. Praegu kasutuses olevas isolatsioonipalatis puudub alarõhku tekitav sundventilatsioon. Puudub ka nõuetekohane lüüs personali turvaliseks palatisse sisenemiseks ja sealt väljumiseks. Järvamaa haigla võimekus ainult ühe viirushaige või nakkuskahtlusega patsiendi isoleerimiseks ei ole COVID-19 levikut arvestades piisav, mistõttu tuleb olemasolev EMO rekonstrueerida ja teha juurdeehitus, sh luua kolm isolatsioonipalatit. Järvamaa haigla EMO rekonstrueerimisel planeeritakse energiasäästu saavutamiseks vajalikke tegevusi pigem minimaalselt, kuna juurdeehituse osa on mahult suurem kui rekonstrueeritavad ruumid. Amortiseerunud küttesüsteemid tuleb kaasajastada. See hõlmab ca 65 m soojatrassi rekonstrueerimist, soojussõlmede rekonstrueerimist (mille käigus vahetatakse mh sulgurventiilid ja pumbad, tehakse torutöid, uuendatakse automaatikat) ning ruumides radiaatoritele termopeade ja - ventiilide paigaldamist. Samuti tuleb uuendada amortiseerunud ventilatsioonisüsteemi (sh automaatika uuendamine) ja ruumide jahutussüsteemi, vahetada välja õhksoojuspumbad ning parandada fassaadi soojustust. 1.2.3.4. Projekt nr 4: SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus SA Hiiumaa Haigla on HVA üldhaigla, mis asub suuruselt teisel Eesti saarel, aadressil Rahu tn 2, Kärdla. Saarelise asukoha eripära tõttu on tõmbepiirkonna elanikele haigla teenuste osutamine äärmiselt oluline, eriti erakorralise meditsiini teenuse tagamiseks, kuna oma eraldatuse tõttu on ajakulu mandrile jõudmiseks suur. Erakorralist abi osutatakse Hiiumaa haiglas ööpäev läbi. Tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile, vajaduse korral kõrgema etapi raviasutusse mandrile või kodusele ravile. Hiiumaa haigla erakorralise meditsiini osakond vajab kaasajastamist, et arendada välja eeskätt Hiiumaa elanikkonna teenindamiseks kompleksne kaasaegne erakorralise meditsiini osakond ja esmatasandi tervisekeskus, mille juures paikneb erakorralise arstiabi ööpäevaringne teenistus (sh kiirabi) ja statsionaarne voodifond. Kasutusel olev EMO ei ole algselt EMOks ehitatud, vaid haiglahoone keskkohas olevad ruumid on kohandatud erakorraliseks tööks ning ruumilahendus ei vasta tänapäevastele tingimustele. Puudub eraldi ooteala, jälgimispalat asub vastuvõturuumidest teisel pool koridori, mis teeb patsientide jälgimise raskeks. Probleemiks on ka kiirabi poolt toodavate patsientidega, kes peavad koridoris kanderaamil ootama, kuni ollakse valmis nad vastu võtma. EMO ootejärjekorras tekib seetõttu patsientide ristumine, sh ei ole võimalik eraldada nakkusohtlikke ja nakkuskahtlusega patsiente tavapatsientidest (puudub nn must ja puhas tsoon). Hiiumaa haiglas on olemas küll isolatsioonipalat, kuid see ei vasta kaasaegsetele nõuetele ning asub õendushoolduse osakonnas. Lisaks kasutab EMOga mitteseotud personal liikumiseks patsientide ootealaga sama koridori. Rajada tuleb ka tsentraalne ja toimiv ventilatsioon ning gaasikeskus (hapnikuravi võimekus ja naerugaas). COVID-19 kriisist tingitud ümberkorraldused Hiiumaa haigla osakondade ja EMO töös tõid teravalt välja puudused EMO planeeringus. Seetõttu tuleb olemasolev EMO rekonstrueerida ja teha juurdeehitus, et rajada registratuur, eraldi patsientide ooteala, isolatsioonipalat ja patsientide pesuruum ning luua otsetee liikumiseks röntgenisse ja kompuutertomograafi ruumi. EMO rekonstrueerimise käigus on vajalik osad ruumid ja nende funktsioonid ümber paigutada (nt ultraheli) ja rajada nõuetele vastav gaasikeskus meditsiinigaaside jaoks. Tervishoiutöötajatele on vaja luua tänapäevastele tingimustele vastavad tööruumid, mis asuvad EMO läheduses, et eriarstid saaksid vajaduse korral patsiente nõustada. Kiirabile tuleb rajada estakaad koos eraldi sissepääsuga EMOsse, sh planeerida selle vahetusse lähedusse isolatsioonipalat koos lüüsiga, kuhu viia nakkusohtlikud patsiendid (reguleeritava neutraalse, üle- või alarõhuga). EMO suurest saalist tuleb luua otsetee radioloogiaosakonda ning kompuutertomograafilisele (KT) uuringule ja röntgenisse, et patsientide voodi ja ratastooliga transportimisel ei kasutataks üldkasutatavaid koridore. EMO suurde saali tuleb rajada õepost ja kolm intensiivravi võimekusega voodikohta, mis on varustatud tänapäevase konsoolilahendusega ja protseduurilambiga igal voodikohal, sh tuleb isolatsioonipalatis ja voodikohtadel olevad patsiendimonitorid ühendada keskjälgimissüsteemiga. Energiasäästu saavutamiseks tuleb rekonstrueeritaval pinnal kaasajastada kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Hoone kütteks tulev soojus ostetakse kütteperioodil kaugküttevõrgust ja antakse ruumidesse edasi läbi radiaatorkütte ning soojemal ajal kasutatakse erinevate tarbijate puhul vaid maaküttepumpade baasil soojavarustust. Igale ruumile on vaja projekteerida individuaalne termoregulatsioon, et ruumide temperatuuri hakkaks juhtima automaatika. Energia mõistliku kasutamise kontrollimiseks tuleb tagada automaatika, et näiteks akna avamisel lülituks ruumi küte/jahutus automaatselt välja. Ventilatsioonisüsteemides on vaja kasutada heitõhu soojuse utiliseerimist, kasutades sealjuures võimalikult kõrge temperatuuri suhtarvuga tüüpi, kus minimaalne temperatuuri suhtarvunõue on 70%. Samuti tuleb ventilatsioonisüsteemid projekteerida selliselt, et üksikute seadmete erivõimsus ei oleks suurem kui 1,5 kW (m3/s), ja vältida elektrikalorifeeride kasutamist. Olgugi et rekonstrueeritavat hoonet ei planeerita väljast soojustada, on vaja välja vahetada kõik avatäited, sh järgida akende õhuläbilaskvust, vastupanu tuulekoormusele, veepidavust, päikesefaktorit ja keskmise soojusjuhitavuse nõudeid. Ruumidesse, kus esineb ülekuumenemise oht, tuleb rajada ökonoomsed jahutussüsteemid. Jahutust vajavates ruumides tuleb tagada temperatuuri reguleerimine automaatsete kontrollerite abil, selleks integreeritakse kütteseadmete termostaatventiilid ja jahutuse ruumiseadmete ventiilid, et välistada ruumi üheaegset jahutamist ja kütmist. Tsentraalses veejahutussüsteemis nähakse ette osalist vabajahutust, mis tagab nn energiavaba jahutuse (madalamate välistemperatuuride korral puudub vajadus kompressorite tööle rakendumiseks). Hoone tehnosüsteemide juhtimiseks ja jälgimiseks tuleb projekteerida tsentraalne tehnosüsteemide juhtimise süsteem. Automaatika kontrollerid peavad olema võimelised jälgima ja juhtima kütte-, jahutus- ja ventiliatsiooniautomaatikat. Süsteemid võimaldavad jälgida ja salvestada hetkelist, pikemaajalist ja keskmist tarbimist eraldi kulude osas ning koguda statistilisi andmeid, mille baasil analüüsida ja maksimaalselt vähendada hoone energiatarbimist. Amortiseerunud elektri- ja valgustussüsteemid on vaja kaasajastada ja optimeerida. Kõik hoone elektripaigaldised tuleb renoveerida, et kasutada maksimaalselt energiasäästlikke ja pika elueaga LED-valgusteid. Üldaladel tuleb tagada valgustite juhtimine läbi hooneautomaatika, mis võimaldab alal, kus inimesi ei viibi, osa tulesid automaatselt kustutada. Tagada tuleb ka ökonoomsem veevarustus ja kanalisatsioon. Eesmärk on aasta ringi toota sooja tarbevett maaküttepumpade abil ja hoida seda kestvalt alla 55 °C, et vähendada energiakulu ning korrosiooni ja sadestuse teket. Kogu hoone vee- ja kanalisatsioonitorustik tuleb rekonstrueerida. Soojale tarbeveele on vaja paigaldada isoleeritud ringtorustik, mis tagab pideva sooja tarbevee ringlemise ja kraani avades on võimalik kohe sooja vett tarbida. Sellega väheneb veetarbimine, kuna puudub vajadus vett enne sooja vee tarbijani jõudmist kanalisatsiooni lasta. Hoone kraanikaussidele tuleb paigaldada automaatsed segistid, mis sulguvad kohe, kui tarbimisvajadus lõppeb. 1.2.3.5. Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine SA Kuressaare Haigla on HVA üldhaigla, mis asub Eesti suurimal saarel aadressil Aia tn 25, Kuressaare linn. SA Kuressaare Haigla hoone on ehitatud 1938. aastal, haigla hoonete kompleksi on osakondade kaupa rekonstrueeritud, kuid põhiplaneering on suures ulatuses jäänud samaks, mistõttu ei ole võimalik planeeringut haiglasiseselt kaasajastada. Kuressaare haigla psühhiaatriaosakond on täielikult amortiseerunud, vastates 1986. aasta standarditele. Seetõttu tuleb psühhiaatriaosakonna ruumid, sh ventilatsioonisüsteem, rekonstrueerida. Lisaks statsionaarse ravi üksusele tuleb kaasajastada ka ambulatoorse psühhiaatria üksus koos laste vaimse tervise teenuse osutamiseks vajalike ruumidega, sest COVID-19 kriis on suurendanud vaimse tervise probleemide teadaolevaid riskifaktoreid. Eriti mõjutab see haavatavamaid inimrühmi, kellel on varem diagnoositud psüühikahäired. Saarelise asukoha eripära tõttu on Kuressaare haigla tõmbepiirkonna elanikele haigla tervishoiuteenuste osutamine väga oluline, sest mandrile Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse jõudmine psühhiaatriliste probleemide korral auto ja laevaga võtab aega ligikaudu 4,5 tundi. Tagada tuleb vaimse tervise teenuste jätkusuutlikkus, keskendudes nii nakkusetõrjele kui ka psühhiaatrilise ravi kättesaadavuse parandamisele. Olgugi et kriisist tulenevad tegurid võivad vaimsele tervisele mõju avaldada viitega, tuleb juba praegu valmistuda vaimse tervise probleemide sagenemiseks. Seetõttu arvestatakse psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimisel ka võimalikku COVID-19 riski. Kokku planeeritakse psühhiaatriaosakonnas rekonstrueerida 16 voodikohta, sh kümme aktiivravi, kaks isolatsiooni ja neli päevaravi voodikohta, millest 15 voodikoha planeerimisel arvestatakse hapnikuravi võimekuse tagamisega, et vajaduse korral saaks voodikohti kasutada COVID-19 haigete raviks. COVID-19 laialdane levik Saare maakonnas näitas, et kriitilises situatsioonis on olulise tähtsusega mitmete erinevate uuringumodaliteetide olemasolu ja toimimine. Kriisiolukorras on vaja hajutada patsiente mitme erineva uuringu ja seadme vahel. COVID-19 põhiliseks diagnostikaks on ennekõike kompuutertomograafiline (KT) uuring kopsumuutuste tuvastamiseks, aga magnetresonantstomograafi (MRT) olemasolu korral on võimalik suunata mitmed KT patsiendid MRT-sse, vabastades nii aega kui ruumi infektsiooniga patsientidele. Rahvusvaheline kogemus on näidanud COVID-19 kopsuväliste vormide diagnoosimisel olulist rolli MRT-l, mis parandab diagnostikavõimalusi ja lühendab aega diagnoosini nii kriisisituatsioonis kui haigla igapäevatöös. Seetõttu on Kuressaare haiglal vajadus soetada MRT-seade ning rekonstrueerida selleks vajalikud ruumid. Energiasäästu tagamiseks on vaja kaasajastada amortiseerunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid (sh soojustagastusega ventilatsiooniseadmed, ökonoomsem küttesüsteem). Ruumidesse, mida kasutatakse ka suveperioodil ja kus esineb ülekuumenemise oht, tuleb rajada ökonoomsemad jahutussüsteemid. Samuti tuleb kaasajastada ja optimeerida amortiseerunud elektri- ja valgustussüsteem, ökonoomsem veevarustus ja kanalisatsioon ning tagada akende soojus- ja veepidavus, vastupanu tuulekoormusele, vastupidavus korduvale avamisele/sulgemisele ja päikeseteguritele ning kasutada selektiivklaasi. 1.2.3.6. Projekt nr 6: AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine AS Lõuna-Eesti Haigla on HVA üldhaigla, mis asub Kagu-Eestis, Võru linna lähistel Meegomäe külas. Haigla tõmbepiirkonna moodustavad enamasti Võru maakonna elanikud. Tegemist on Kagu-Eesti suurima üldhaiglaga, mis ainsana piirkonnas tagab ööpäevaringse sünnitusabi ja muu arstiabi neljal erialal, olemas on ka valmisolekus labor, radioloogia, õendusabi ja muud teenused. AS Lõuna-Eesti Haigla hoone on ehitatud 1980-ndatel ning ei vasta tänapäevastele, sh koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiglasisese nakkuse vältimise nõuetele. Samuti on vaja haigla muuta energiasäästlikumaks. Lõuna-Eesti haigla ruumid vajavad osalist rekonstrueerimist, et vähendada haiglasisese nakatumise riski. Selleks, et tagada haiglasisene patsientide eraldamise võimekus vertikaalsetel liikumisteedel (näiteks EMOst nakkusosakonda), tuleb rekonstrueerida kaks transpordilifti. Lõuna-Eesti haigla sisehaiguste osakonnas on 40 voodikohta, kuid ka seal puudub patsientide isoleerimise võimekus. Seetõttu tuleb sisehaiguste osakond rekonstrueerida selliselt, et saaks luua 20 ühekohalist palatit ja lüüsidega eraldatud alasid osakonna sees, mida vastavalt vajadusele sektsioonide kaupa kasutusele võtta. Samuti tuleb välja ehitada hapnikutrassid vähemalt kahe palatiosakonna teenindamiseks. Energiasäästu saavutamiseks tuleb rajada päikeseelektrijaam ja rekonstrueerida kogu haigla valgustussüsteem. Amortiseerunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kaasajastamiseks on vaja rekonstrueerida haigla küttesüsteem ja kaugkütte peatrass ning vahetada nõukogudeaegse ventilatsioonisüsteemi agregaadid ja mootorid välja energiasäästlikumate vastu. Samuti tuleb soojustada haigla peahoone lamekatus ja kaasajastada kaks haigla transpordilifti. 1.2.4. Eelarve ELi toetuse Riiklik kaas- Oma- osakaal meetme finantseering finantseering ELi toetuse tegevuse (€) (€) summa abikõlblikust Meetme tegevuse 15.2.1 (REACT-EU kogumaksumuse alaeesmärgid projektide kaupa ERF) (€) st (%) Projekt nr 1: SA Põhja-Eesti 22 673 248,12 98,25 397 780,81 0 Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine Projekt nr 2: SA Tartu Ülikooli 4 670 167 100 0 0 Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimine Projekt nr 3: AS Järvamaa Haigla 2 195 838,40 100 0 0 erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus Projekt nr 4: SA Hiiumaa Haigla 4 125 787 100 0 0 erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla 1 340 000 100 0 0 psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine Projekt nr 6: AS Lõuna-Eesti Haigla 4 299 093,71 100 0 0 rekonstrueerimine Kokku 39 304 134,23 98,25 397 780,81 0 2. Projektide tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks Alljärgnevalt on projektide kaupa välja toodud tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks, sh on projektide kaupa kindlaks määratud projekti elluviimiseks toetatavad tegevused, sihtrühm, tegevuste üldine ajaraam (projekt lõpeb kasutusloa saamisega). Projektide eelarve on näidatud TAT punktis 1.2.4, rakenduskava tulemus- ja väljundinäitajad ning projektide väljundinäitajad TAT punktis 3. Rakenduskava väljundinäitajad ja meetme tegevuse 15.2.1 näitajad on samad. 2.1. Projekt nr 1: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine Projekti tulemusena rekonstrueeritakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpus ja verekeskus. B-korpuses kaasajastatakse viis palatiosakonda 8., 9., 10., 11. ja 12. korrusel, sh ehitatakse suuremad palatid väiksemateks ja palatite juurde ehitatakse tualetid ning 13. korruse tehnilisse ruumi rajatakse kümmet osakonda teenindavad tsentraalsed keskkonnaseadmete süsteemid. B-korpuse palatiosakondade rekonstrueerimisel asendatakse täielikult amortiseerunud küttesüsteem ning paigaldatakse tsentraalne ventilatsiooni- ja jahutussüsteem. Kogu korpuse ulatuses paigaldatakse kaasaegne nõrk- ja tugevvoolupaigaldis, energiasäästlikel LED-valgustitel põhinev valgustuslahendus ning tsentraalselt hallatav hooneautomaatikasüsteem, mis optimeerib hoone energiatarbimist. Lisaks energiasäästu saavutamiseks vajalikele tegevustele rekonstrueeritakse ka hoonesisene veesüsteem. Lisaks rekonstrueeritakse 3 lifti, millega liituvate ruumide rekonstrueerimise käigus tekib igale B- korpuse osakonna korrusele (2. kuni 12. korrus) juurde jäätmeruum ja 3-kohaline palat ning tuletõrjerõdude kinniehitamise käigus rajatakse igale B-korpuse osakonna korrusele juurde üks personaliruum. B-korpuse 1. korrusel ehitatakse läbimurre fuajeest BX-korpuse liftideni ja 0. korrusel ehitatakse välja personali garderoobiruumid, kiiritusravi osakonna magnetresonantstomograafia uuringute ruumid ning B-korpuse osakondi teenindav sprinkler- ja termosõlm. B-korpuse rekonstrueerimise tulemusena on kaasajastatud 148 voodikohta, sh 4 isolatsioonipalatit, paranenud on patsientide olme- ja ravitingimused, töötajatele on loodud parem töökeskkond ning tagatud on tänapäevased isoleerimisvõimalused. Seeläbi on suurenenud Põhja-Eesti Regionaalhaigla valmisolek nii võimalikeks uuteks COVID-19 laineteks kui ka hospitaalinfektsioonideks. Verekeskuse hoone kaasajastatakse tervikuna etapiviisiliselt, sh tagatakse EL-i toetusest rahastatavas projekti esimeses etapis doonorite teenindamise ja verevõtu alal doonorite hajutatus. Verekeskuses asendatakse täielikult amortiseerunud küttesüsteem ning paigaldatakse tsentraalne ventilatsiooni- ja jahutussüsteem. Hoone soojustus rekonstrueeritakse kogu ulatuses, sh vundament, seinad ja katus, ning asendatakse avatäited. Kogu ulatuses paigaldatakse kaasaegne nõrk- ja tugevvoolupaigaldis. Verekeskuse hoonesse paigaldatakse kaasaegne energiasäästlikel LED- valgustitel põhinev valgustuslahendus. Samuti paigaldatakse tsentraalselt hallatav hooneautomaatikasüsteem, mis optimeerib hoone energiatarbimist. Lisaks energiasäästu saavutamiseks vajalikele tegevustele rekonstrueeritakse ka hoonesisene veesüsteem. Tegevuste tulemusena väheneb verekeskuse hoone soojusenergia tarbimine. Hoone tsentraalse ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi puudumise tõttu suureneb hoone energiakulule ventilatsiooni ja jahutuse energia, kuid hoone sisekliima vastab seeläbi kehtivatele standarditele. Hoone kombineeritud energiatarve ei vähene. Rekonstrueeritud hoone täidab energiatõhususe miinimumnõuete määrusega sätestatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kohalduvaid liginullenergia hoonele esitatavaid nõudeid vastavalt suure energiatarbega hoone kasutusotstarbele. Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sh arengukavad, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine, detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine, ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, ehitustööde tegemine, ehitise ekspertiis, autorijärelevalve, ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamise ja liitumise kulud, mööbel (ainult ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus), toetuse kasutamisest teavitamine, väliskeskkonna rajamine, projektijuhtimisega seotud kulud ning riigihangete tegemisega seotud kulud. 2.1.1. Sihtrühm Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõmbepiirkonna elanikud 2.1.2. Projekti üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.1.3. Toetuse saaja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2.2. Projekt nr 2: SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimine Projekti tulemusena rekonstrueeritakse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse 2. korruse ruumid ambulatoorse vastuvõtu ruumideks (silma- ja närvikliinik) ja ultraheliuuringuteks, ning 3. ja 4. korruse palatiosakonnad kokku 54 aktiivravi voodikohaga, millest neli on isolatsioonipalatid ja 12 teise astme intensiivravi voodikohad. Rekonstrueeritavad ruumid vastavad kaasaegsetele ruuminõuetele, mille tulemusena paranevad patsientide ravi- ja olmetingimused (sh kaasajastatakse tehnosüsteeme ja luuakse ühe- või kahekohalised tavapalatid), töötajatele tagatakse parem töökeskkond ning tagatud on tänapäevased isoleerimisvõimalused, sh hospitaalinfektsioonide ja SARS-CoV-2 korral. Rekonstrueerimiseks vajalik põhiprojekt on olemas ning ehitustöödega on plaanis alustada 2021. aastal. A-korpuse rekonstrueerimise tulemusena viiakse lõpule ventilatsioonisüsteemi asendamine vedeliksoojusvahetil põhineva soojustagastusega ventilatsiooniseadmetel baseeruva sundventilatsiooniga. Kasutusest eemaldatakse lokaalsed jahutussüsteemid (split-seadmed) ning need asendatakse tsentraalse jahutusega. Valgustussüsteemide kaasajastamiseks asendatakse olemasolev halogeen- ja luminofoorvalgustitel põhinev valgustus LED-valgustusega ning liikumis- ja kohalolekuanduritega valgustuse juhtimisega ruumides, mida pidevalt ei kasutata. Rekonstrueerimise käigus lahendatakse sisekliimasüsteemide juhtimise probleem hooneautomaatika abil. A-korpuse päikesepoolses küljes asuvad aknad kaetakse päikesekaitsekilega. Olemasolevad valamu- ja dušisegistid asendatakse ökonoomsematega. Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: ehitustööde tegemine, ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine ning mööbli soetamine (ainult ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus). 2.2.1. Sihtrühm Tartu Ülikooli Kliinikumi tõmbepiirkonna elanikud 2.2.2. Projekti üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.2.3. Toetuse saaja SA Tartu Ülikooli Kliinikum 2.3. Projekt nr 3: AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus Projekti tulemusena rekonstrueeritakse Järvamaa haigla erakorralise meditsiini osakonna ruumid ja tehakse olemasoleva taristu juurdeehitus, sh rajatakse kolm isolatsioonipalatit, mille tulemusena viiakse ruumid vastavusse koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiglasisese nakkuse vältimise nõuetega. Kaasajastamise tulemusena luuakse eraldi liikumisteed nakkusohtlikele ja teistele erakorralise meditsiini osakonda pöörduvatele patsientidele. Olemasoleva hoone rekonstrueerimise tulemusena kaasajastatakse amortiseerunud küttesüsteeme, mis hõlmab ca 65 m soojatrassi rekonstrueerimist, soojussõlmede rekonstrueerimist (mille käigus vahetatakse sulgurventiilid ja pumbad, tehakse torutöid, uuendatakse automaatikat) ning ruumides radiaatoritele termopeade ja -ventiilide paigaldamist. Samuti kaasajastatakse amortiseerunud ventilatsioonisüsteemi (sh automaatika uuendamine) ning uuendatakse rekonstrueeritavate ruumide jahutussüsteemi (vahetatakse välja õhksoojuspumbad). Osaliselt uuendatakse ka fassaadikatet. Lisaks paigaldatakse olemasoleva hoone katusele päikesepaneelid. Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sh arengukavad, muinsuskaitse eritingimused, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine, detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja - geodeetiliste tööde tegemine, ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, ehitustööde tegemine, ehitise ekspertiis, autorijärelevalve, ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamise ja liitumise kulud, mööbel (ainult ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus), toetuse kasutamisest teavitamine, projektijuhtimisega seotud kulud, riigihangete tegemisega seotud kulud. 2.3.1. Sihtrühm Järvamaa haigla tõmbepiirkonna elanikud 2.3.2. Projekti üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.3.3. Toetuse saaja AS Järvamaa Haigla 2.4. Projekt nr 4: SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus Projekti tulemusena rajatakse Hiiumaa haigla erakorralise meditsiini osakond, sh rekonstrueeritakse olemasolev hoone ja tehakse juurdeehitus. EMO rekonstrueerimise ja juurdeehituse tulemusena rajatakse registratuur, patsientide ooteala, isolatsioonipalat ja patsientide pesuruum ning luuakse otsetee liikumiseks röntgenisse ja kompuutertomograafi ruumi. Rekonstrueerimise käigus saavad tervishoiutöötajad tänapäevastele tingimustele vastavad tööruumid, mis asuvad EMO läheduses, et eriarstid saaksid vajaduse korral patsiente nõustada. Juurdeehituse tulemusena rajatakse kiirabile estakaad koos eraldi sissepääsuga EMOsse, mille vahetusse lähedusse planeeritakse isolatsioonipalat koos lüüsiga, kuhu viia nakkusohtlikud patsiendid (reguleeritava neutraalse, üle- või alarõhuga). Kiirabil on võimalik läbi suure EMO saali otse liikuda protseduuriruumi patsiendi esmaseks ülevaatuseks. EMO suurest saalist rajatakse otsetee radioloogiaosakonda ning KT-uuringule ja röntgenisse, selle tulemusena ei kasutata patsientide voodi ja ratastooliga transportimiseks enam üldkasutatavaid koridore. EMO suurde saali planeeritakse õepost ja kolm intensiivravi võimekusega voodikohta, mis on varustatud tänapäevase konsoolilahendusega ja protseduurilambiga igal voodikohal, sh on isolatsioonipalatis ja voodikohtadel olevad patsiendimonitorid ühendatud keskjälgimissüsteemi. Kriisiolukorras on võimalik EMO ülejäänud haiglast isoleerida ja muuta COVID-19 osakonnaks ning haigla aktiivraviosakonda kasutada erakorraliseks ja plaaniliseks statsionaarseks raviks. Investeeringute tulemusena ei ristu EMOs nakkuskahtlaste patsientide ja tavapatsientide teed ning väheneb nakkuse võimalik haiglasisene levik patsientide ja tervishoiutöötajate seas. Energiasäästu saavutamiseks kaasajastatakse rekonstrueeritaval pinnal kütte- ja ventilatsioonisüsteemid. Hoone kütteks tulev soojus ostetakse kütteperioodil kaugküttevõrgust ja antakse ruumidesse edasi läbi radiaatorkütte ning soojemal ajal kasutatakse erinevate tarbijate puhul vaid maaküttepumpade baasil soojavarustust. Ruumide temperatuuri hakkab juhtima automaatika ja igale ruumile projekteeritakse individuaalne termoregulatsioon. Hoone automaatika hakkab kontrollima ka energia mõistlikku kasutamist, näiteks akna avamisel lülitub ruumi küte/jahutus automaatselt välja. Ventilatsioonisüsteemides kasutatakse heitõhu soojuse utiliseerimist, kasutades võimalikult kõrge temperatuuri suhtarvuga tüüpi, kus minimaalne temperatuuri suhtarvunõue on 70%. Samuti projekteeritakse ventilatsioonisüsteemid selliselt, et üksikute seadmete erivõimsus ei oleks suurem kui 1,5 kW (m3/s) ja välditakse elektrikalorifeeride kasutamist. Vahetatakse välja kõik avatäited, sh järgitakse akende õhuläbilaskvust, vastupanu tuulekoormusele, veepidavust, päikesefaktorit ja keskmise soojusjuhitavuse nõudeid. Ruumidesse, kus esineb ülekuumenemise oht, rajatakse ökonoomsed jahutussüsteemid. Jahutust vajavates ruumides toimub temperatuuri reguleerimine automaatsete kontrollerite abil, millega integreeritakse kütteseadmete termostaatventiilid ja jahutuse ruumiseadmete ventiilid, et välistada ruumi üheaegset jahutamist ja kütmist. Tsentraalses veejahutussüsteemis nähakse ette osalist vabajahutust, mis tagab nn energiavaba jahutuse (madalamate välistemperatuuride korral puudub vajadus kompressorite tööle rakendumiseks). Hoone tehnosüsteemide juhtimiseks ja jälgimiseks projekteeritakse tsentraalne tehnosüsteemide juhtimise süsteem. Automaatikakontrollerid on võimelised jälgima ja juhtima kütte-, jahutus- ja ventiliatsiooniautomaatikat. Süsteemid võimaldavad jälgida ja salvestada hetkelist, pikemaajalist ja keskmist tarbimist eraldi kulude osas ning koguda statistilisi andmeid, mille baasil analüüsida ja maksimaalselt vähendada hoone energiatarbimist. Tähelepanu pööratakse ka amortiseerunud elektri- ja valgustussüsteemide kaasajastamisele ja optimeerimisele. Kõik hoone elektripaigaldised renoveeritakse, kasutatakse maksimaalselt energiasäästlikke ja pika elueaga LED-valgusteid. Üldaladel toimub valgustite juhtimine läbi hooneautomaatika, mis võimaldab alal, kus inimesi ei viibi, osa tulesid automaatselt kustutada. Tagatakse ka ökonoomsem veevarustus ja kanalisatsioon, mis ei ole seotud energiasäästu saavutamisega. Sooja tarbevett toodetakse aasta läbi maaküttepumpade abil ja hoitakse kestvalt temperatuuril alla 55 °C, et vähendada energiakulu ning korrosiooni ja sadestuse teket. Kogu hoone vee- ja kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeritakse. Soojale tarbeveele paigaldatakse isoleeritud ringtorustik, mis tagab pideva sooja tarbevee ringlemise ja kraani avades on võimalik kohe sooja vett tarbida. Sellega väheneb veetarbimine, kuna puudub vajadus vett enne sooja vee tarbijani jõudmist kanalisatsiooni lasta. Hoone kraanikaussidel kasutatakse automaatseid segisteid, mis sulguvad kohe, kui tarbimisvajadus lõppeb. Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sh arengukavad, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine, detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine, ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, ehitustööde tegemine, ehitise ekspertiis, autorijärelevalve, ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamise ja liitumise kulud, mööbel (ainult ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus), toetuse kasutamisest teavitamine, väliskeskkonna rajamine, projektijuhtimisega seotud kulud ning riigihangete tegemisega seotud kulud. 2.4.1. Sihtrühm Hiiumaa haigla tõmbepiirkonna elanikud 2.4.2. Projekti üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.4.3. Toetuse saaja SA Hiiumaa Haigla 2.5. Projekt nr 5: SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine Projekti tulemusena rekonstrueeritakse SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakond ning soetatakse magnetresonantstomograaf (MRT) ja kohandatakse selle kasutamiseks vajaminevad ruumid. Psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimise tulemusena on lisaks statsionaarse ravi üksusele kaasajastatud ka ambulatoorse psühhiaatria üksus koos laste vaimse tervise teenuse osutamiseks vajalike ruumidega, et pakkuda Saare maakonna elanikele vajaduse korral statsionaarse psühhiaatrilise teenuse osutamist maakonnas kohapeal. Sellega tagatakse vaimse tervise teenuste järjepidevus. Psühhiaatriaosakonnas rekonstrueeritakse kokku 16 voodikohta, sh kümme aktiivravi, kaks isolatsiooni ja neli päevaravi voodikohta. Voodikohtade planeerimisel on arvestatud hapnikuravi võimekusega, et vajaduse korral oleks voodikohti võimalik kasutada COVID-19 haigete raviks. Samuti on projekti tulemusena Kuressaare haiglasse soetatud MRT-seade ja rekonstrueeritud selle kasutamiseks vajaminevad ruumid. Tegevuse tulemusena paranevad diagnostikavõimalused ja lüheneb aeg diagnoosini, seda nii kriisisituatsioonis kui haigla igapäevatöös. Energiasäästu saavutamiseks kaasajastatakse amortiseerunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid (sh soojustagastusega ventilatsiooniseadmed, ökonoomsem küttesüsteem). Ruumidesse, mida kasutatakse ka suveperioodil ja kus esineb ülekuumenemise oht, rajatakse ökonoomsemad jahutussüsteemid. Samuti kaasajastatakse ja optimeeritakse amortiseerunud elektri- ja valgustussüsteem. Tagatakse akende soojus- ja veepidavus, vastupanu tuulekoormusele, vastupidavus korduvale avamisele/sulgemisele ja päikeseteguritele ning kasutatakse selektiivklaasi. Lisaks energiasäästu saavutamiseks vajalike tegevustele saavutatakse ökonoomsem veevarustus ja kanalisatsioon Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: ehitustööde tegemine, ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine ning kohtkindla mööbli soetamine (ainult ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus). 2.5.1. Sihtrühm Kuressaare haigla tõmbepiirkonna elanikud 2.5.2. Projekti üldajaraam 01.02.2020–31.12.2022 2.5.3. Toetuse saaja Kuressaare Haigla SA 2.6. Projekt nr 6: AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine Projekti tulemusena rekonstrueeritakse Lõuna-Eesti haigla sisehaiguste osakond, mille tulemusena viiakse ruumid vastavusse koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiglasisese nakkuse vältimise nõuetega. Lisaks rekonstrueeritakse kaks transpordilifti ja haiglahoone tervikuna energiasäästlikumaks. 40-kohaline sisehaiguste osakond rekonstrueeritakse selliselt, et oleks võimalik luua 20 ühekohalist palatit ning osakonnasiseselt lüüsidega eraldatud alasid, mida vastavalt vajadusele sektsioonide kaupa kasutusele võtta ning kuhu on võimalik hospitaliseerida ka mitte sisehaiguste patsiente. Kokku rekonstrueeritakse vähemalt 40 voodikohta. Samuti ehitatakse välja hapnikutrassid vähemalt kahte palatisektsiooni teenindamiseks. Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimisel võetakse arvesse energiasäästu auditi soovitusi. Energiasäästu saavutamiseks rajatakse päikeseelektrijaam ja rekonstrueeritakse kogu haigla valgustussüsteem. Amortiseerunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kaasajastamiseks rekonstrueeritakse haigla küttesüsteem ja kaugkütte peatrass ning nõukogudeaegse ventilatsioonisüsteemi agregaadid ja mootorid vahetatakse energiasäästlikumate vastu. Lisaks soojustatakse haigla peahoone lamekatus ja rekonstrueeritakse kaks haigla transpordilifti. Tegevuste tulemusena muutub Lõuna-Eesti haigla energiasäästlikumaks. Projekti elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi: ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, ehitustööde tegemine (sh hapnikutrasside väljaehitamine), ehitise ekspertiis, autorijärelevalve, ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate tehniliste ja meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine, ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamise ja liitumise kulud, mööbel (ainult ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus), toetuse kasutamisest teavitamine, projektijuhtimisega seotud kulud ning riigihangete tegemisega seotud kulud. 2.6.1. Sihtrühm Lõuna-Eesti haigla tõmbepiirkonna elanikud 2.6.2. Projekti üldajaraam 01.02.2020–31.12.2023 2.6.3. Toetuse saaja AS Lõuna-Eesti Haigla 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Alg- Sihttase Sihttase Selgitus tase (2022) (2023) Rakenduskava Osakaal haiglavõrgu 0 80% Kõik projektid tulemusnäitaja arengukava panustavad haiglatest, mille otseselt võimekus viirusega rakenduskava tulemusnäitaja  toime tulla on sihttaseme paranenud saavutamisse Rakenduskava Kõrge kvaliteediga 0 265 Rakenduskava väljundinäitaja voodikohtade arv väljundinäitaja / / meetme meetme tegevuse tegevuse näitaja sihttaseme näitaja saavutamisse panustavad kõik TAT projektid Üksused, mida 0 7 Rakenduskava toetatakse võitluses väljundinäitaja / COVID-19 meetme tegevuse pandeemiaga näitaja sihttaseme saavutamisse panustavad kõik TAT projektid Projekti- Näitaja nimetus Alg- Sihttase Sihttase Selgitus spetsiifilised tase (2022) (2023) näitajad Projekt nr 1: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine Üksused, mida 0 0 2 Panustab otseselt toetatakse võitluses rakenduskava COVID-19 väljundinäitajasse pandeemiaga (B- / meetme korpus, verekeskus) tegevuse näitajasse Kõrge kvaliteediga 0 0 148 Panustab otseselt voodikohtade arv rakenduskava väljundinäitajasse / meetme tegevuse näitajasse Projekt nr 2: SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimine Üksused, mida 0 0 1 Panustab otseselt toetatakse võitluses rakenduskava COVID-19 väljundinäitajasse pandeemiaga (A- / meetme korpus) tegevuse näitajasse Kõrge kvaliteediga 0 0 54 Panustab otseselt voodikohtade arv rakenduskava väljundinäitajasse / meetme tegevuse näitajasse Projekt nr 3: AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus Üksused, mida 0 1 1 Panustab otseselt toetatakse võitluses rakenduskava COVID-19 väljundinäitajasse pandeemiaga / meetme (erakorralise tegevuse meditsiini osakond) näitajasse Kõrge kvaliteediga 0 0 3 Panustab otseselt voodikohtade arv rakenduskava väljundinäitajasse / meetme tegevuse näitajasse Projekt nr 4: SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine Üksused, mida 0 1 1 Panustab otseselt toetatakse võitluses rakenduskava COVID-19 väljundinäitajasse pandeemiaga / meetme (erakorralise tegevuse meditsiini osakond) näitajasse Kõrge kvaliteediga 0 0 4 Panustab otseselt voodikohtade arv rakenduskava väljundinäitajasse / meetme tegevuse näitajasse Projekt nr 5: Kuressaare Haigla SA psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine Üksused, mida 0 1 1 Panustab otseselt toetatakse võitluses rakenduskava COVID-19 väljundinäitajasse pandeemiaga / meetme (psühhiaatriaosakon tegevuse d) näitajasse Kõrge kvaliteediga 0 16 16 Panustab otseselt voodikohtade arv rakenduskava väljundinäitajasse / meetme tegevuse näitajasse Soetatud 0 1 1 Projekti- magnetresonants- spetsiifiline tomograafi arv näitaja Projekt nr 6: AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine Üksused, mida 0 0 1 Panustab otseselt toetatakse võitluses rakenduskava COVID-19 väljundinäitajasse pandeemiaga / meetme (erakorralise tegevuse meditsiini osakond, näitajasse sisehaiguste osakond)  Kõrge kvaliteediga 0 0 40 Panustab otseselt voodikohtade arv rakenduskava väljundinäitajasse / meetme tegevuse näitajasse 4. TAT mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Keskkonnahoid ja kliima jah ei Projektide valikul on RA analüüsinud järgmisi energiatõhususe saavutamisega seotud aspekte:  amortiseerunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kaasajastamine;  hoone soojustamine (sh vundamendid, seinad, katus, akende ja uste vahetus);  jahutussüsteemide kaasajastamine;  amortiseerunud hooneautomaatika, -süsteemide ja -seadmete moderniseerimine;  amortiseerunud elektrisüsteemi kaasajastamine ja optimeerimine, amortiseerunud valgustussüsteemi, päikeseelektri moderniseerimine ja optimeerimine. Kõik TAT projektid panustavad rohkemal või vähesemal määral kliima eesmärkide saavutamisse. Kogu TAT eelarvest moodustab energiasäästuga tegevuste elluviimine 36,91%. Täpsemad tegevused on TATs iga projekti juures eraldi välja toodud. Haiglavõrgu arengukava haiglad on ehitatud nõukogude ajal ning suur osa neist on amortiseerunud ega vasta kaasaegsetele energiatõhususe nõuetele. Olemasolevate haiglate infrastruktuuri kaasajastamine ja taastuvenergia kasutusele võtmise toetamine aitavad saavutada energiasäästu ning vähendada hoonete kasutusest tingitud negatiivset mõju keskkonnale, sh hoida kokku haiglate püsikulusid. Hoonete rekonstrueerimine aitab kaasa haiglate eluea pikendamisele ja ohutuse tagamisele. Uutele ehitatavatele ja rekonstrueeritavatele hoonetele kehtestatud rangete soojapidavusnõuete tõttu väheneb hoonete kütte- ja energiakuludega seonduvalt soojatootmise protsessist põhjustatud koormus keskkonnale. Enne teenuse osutamist peab olema investeeringute tulemusena loodud taristule väljastatud kasutusluba, mille saamise eelduseks peab taristu vastama kehtivatele õigusaktidele. Infrastruktuuri ehitamise ja rekonstrueerimise etapis hindab pädev asutus (kohalik omavalitsus), kas projekti eri etappides (projekteerimine, ehitamine) on vastava loa väljaandmiseks vajalik eelnev keskkonnamõjude hindamine tehtud. Seega välistatakse taristu rajamisega kaasnev negatiivne mõju keskkonnale. Võrdsed võimalused1 jah ei Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2 jah ei 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 2 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. TAT projektide elluviimisel on positiivne mõju soolise võrdsuse edendamisele. Tervishoiutöötajatest üle 85% on naised. Halvad töötingimused (sh oht saada nakkust ja seda oma pereliikmetele edasi kanda) ning suur töökoormus tekitavad stressi ja läbipõlemist ning muudavad töö- ja pereeluga seotud kohustuste tasakaalustamise keeruliseks. Eurofoundi3 uuringu kohaselt tundis ligi kolmandik statsionaarsel töökohal töötavatest inimestest end peale tööd liiga väsinuna, et tegeleda perekondlike kohustustega. Ligi 80% tervishoiutöötajatest tundis, et töö on ohuks nende tervisele, sh tundsid naised end rohkem ohustatuna kui mehed. Haiglate infrastruktuuri kaasajastamine (sh nn puhaste ja mustade tsoonide loomine, ventilatsioonisüsteemide renoveerimine, patsiendimonitoride keskjälgimissüsteemi loomine jms) parandavad personali töötingimusi ning loovad ohutuma ja tänapäevasema töökeskkonna, samuti vähendavad tööstressi ja läbipõlemist ning aitavad kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Võrdne kohtlemine jah ei TAT eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Olemasolevad HVA haigla taristud on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi ning üldruumidesse (sisenemine, koridorid, invatualetid) ja ravi-, diagnostika- ja palatiosakondadesse pääsemisel ei ole sageli arvestatud kaasaegsete tervishoiuteenuste osutamise nõuetega, ruumid on amortiseerunud ja probleeme on erivajadusega inimeste ligipääsetavusega. Haiglate infrastruktuuri kaasajastamisega paraneb erivajadusega inimeste jaoks ligipääsetavus. Uued ja rekonstrueeritavad hooned (sh liikumisvõimalused väljaspool hoonet) peavad vastama kaasaegsetele nõuetele ja arvestama universaalse disaini põhimõtetega. Ehitusprojektid peavad muu hulgas sisaldama ligipääsetavuse tagamise lahendusi ning valminud ehitised või selle osad peavad vastama määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nõuetele. Eesmärk on luua hoonetes ja nende ümber liikumiskeskkond, kus võrdsed võimalused on tagatud kõikidele inimestele (nii patsientidele ja külastajatele kui ka personalile) nende erivajadusi arvestades. Rajatav ja rekonstrueeritav taristu on võrdselt kasutatav eri sihtrühmadele. Infoühiskond jah ei TAT projektide elluviimisel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele, kuid arvestades info-, kommunikatsiooni- ja meditsiinitehnoloogia osakaalu tervishoiuteenuste arendamisel ja kättesaadavuse parandamisel ning haiglahoonete IKT mahte (sh hoone automaatika, infoedastamise tehnoloogiad), mõjutavad meetme tegevuse raames rajatava taristu raviüksused kaudselt infoühiskonna arengut (e-tervis, digilugu, digiregistratuur, meditsiinitehnoloogia, hoone automaatika). Regionaalareng jah ei TAT projektide edukal elluviimisel on mõju regionaalarengule, luues eeldused toetuse saajatest HVA haiglate tõmbepiirkonna elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks võimalikult elukoha lähedal. HVA haiglate taristu kaasajastamine annab võimaluse ka uute töökohtade loomiseks, olles regionaalsel tasandil suurimaks tööandjaks tervishoiutöötajatele ja pakkudes tööd ka administratiivtöötajatele. TAT projektide elluviimise tulemusena tagatakse regionaalselt kättesaadav ja kvaliteetne eriarstiabi, pakkudes tõmbepiirkonna elanikele võrdseid võimalusi tervishoiuteenuse saamisel. Tuleb arvestada, et TAT projektide toetuse saajaks olevate 3 Eurofound (2020), Living, working and COVID-19, COVID-19 series, Publications Office of the European Union HVA haiglate tõmbepiirkondade ulatus ja suurus varieeruvad ning sõltuvad otseselt HVA haigla funktsionaalsusest, st TAT projekte arvestades sellest, kas tegemist on piirkondlikku või üldhaiglaga. Riigivalitsemine jah ei TAT projektide elluviimisel on oluline mõju riigivalitsemisele. Planeeritud TAT projektide edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis. Suurem integreeritus ja koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla mitut valdkonda läbivate probleemidega. Senisest paindlikum ühtsete eesmärkide nimel koostöötamine aitab tõhustada ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste osutamisel tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ja tõhusalt toimiva süsteemi. COVID-19 pandeemiast tekkinud rahvatervishoiu eriolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete kasutusele võtmise vajaduse ning tervishoiuteenuste osutamisega seotud lisainvesteeringute tegemise. Seetõttu toetati ERFi meetme tegevusest 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ tervishoiuteenuste osutamise varustuse (isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendid) ja hingamisaparaatide soetamist ning COVID-19 testimist (testide soetamise ja tegemise kulud). REACT-EU ERFi vahenditest jätkatakse investeeringute tegemist COVID-19 kriisiks valmisoleku tagamiseks. Meetme tegevusest 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ toetatakse riigi ravimivaru suurendamist ja COVID-19 testimisvõimekuse suurendamist, meetme tegevusest 15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“ toetatakse COVID-19 vaktsineerimise kulusid, sh vaktsiinide ostmist ja vaktsineerimise korraldamisega seotud kulusid. Samuti toetatakse REACT-EU ERFi vahenditest sotsiaal- ja tervishoiuasutuste infrastruktuuri investeeringuid. Meetme tegevusest 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ tehakse investeeringuid HVA haiglate olemasolevate palatite ümberehitamiseks isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomiseks, sh hapnikravi võimekuse suurendamisega statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt HVA haigla vajadustele, ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimekuse suurendamisega pikaajaliste elektrikatkestuste korral. Meetme tegevusest 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ toetatakse üldhooldekodude nakkuskindlamaks muutmist. Käesoleva TAT eesmärkide elluviimist toetatakse meetme tegevusest 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“. Kõikide REACT-EU ERFi investeeringute eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi vastupidavust COVID-19 levikust tingitud kriisile (sh arvestades võimalikke sarnaseid kriise tulevikus). Toetatavad tegevused on kooskõlas tervisesüsteemi plaaniga COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal, Eesti 2035 sihtidega, 2020 riigipõhiste soovitustega ja COVID-19 kriisist väljumise plaaniga. TAT toetatavad tegevused on muu hulgas kokku lepitud ja kinnitatud valitsuskomisjoni otsustega. Seega panustab TAT projektide elluviimine riigivalitsemisse. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT projektid viiakse ellu REACT-EU ERFi meetmest 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“, mis on osa prioriteetsest suunast 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“, mille vahendite kasutamise eesmärk on tagada valmisolek COVID-19 kriisiks. TAT-l on seos ennekõike järgmiste REACT-EU ERFi meetme 15.1 „COVID-19 kriisiks valmisoleku tagamine” tegevustega:  15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ – toetatakse COVID-19 testimisvõimekuse ja riigi ravimivaru suurendamist;  15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“ – toetatakse COVID-19 vaktsiinide soetamise ja vaktsineerimise korraldamisega seotud kulusid, sh ajutiste või mobiilsete vaktsineerimiskeskuste rajamist. Eesmärk on vaktsineerida 70% vanuses 16+ Eesti elanikkonnast. Meetme tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 eesmärkide elluviimiseks antakse toetust tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatud TAT „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 rPCR testimine ja riigi ravimivaru suurendamine“ alusel.  15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” – toetatakse HVA haiglate olemasolevate palatite ümberehitamist isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomist, sh hapnikravi võimekuse suurendamist statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt HVA haigla vajadustele ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimekuse suurendamist pikaajaliste elektri- ja sidekatkestuste korral. Projektide elluviimise ning toetuse andmise tulemusena luuakse COVID-19 patsientide jaoks vähemalt 150 täiendavat voodikohta. Toetust antakse avatud taotlemisel.  15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ – toetatakse COVID-19-vastases võitluses vähemalt 100 üksust. Toetust antakse avatud taotlemisel. 6. Seos valdkondlike arengukavadega  Haiglavõrgu arengukava – kõik TAT projektide toetuse saajad kuuluvad piirkondlike- või üldhaiglatena haiglate loetellu, mille alusel on tervise- ja tööminister kinnitanud või vajaduse korral kinnitatakse uuesti HVA haigla funktsionaalse arengukava esimene ja teine etapp, mis on aluseks ehitusprojekti koostamisel.  „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ kolmas alaeesmärk seab fookusesse kvaliteetsete ja kättesaadavate sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenuste osutamise, mis aitavad vähendada enneaegset suremust ning toetavad krooniliste haigustega elamist. See eesmärk toob kaasa vajaduse kujundada ümber teenuste mudelid ning suurendada ja koordineerida sektoritesisest ja -vahelist koostööd. Eesmärgi saavutamiseks tuleb teha prioriteetideks:  seostatud tervishoiuvõrgu strateegiline arendamine koostöös eri valdkondade ja sektoritega, sealhulgas haiglavõrgu uuendamine ning kõigi teenuseosutajate jaoks tõhusaid investeeringuid soodustava keskkonna loomine. Hästi seostatud esmatasandi tervishoid, eriarstiabi ja haiglad koos taastusravi ja õendusabiga tagavad süsteemi jätkusuutliku toimimise ja optimaalse ressursikasutuse;  tõenduspõhiste ja tõhusate tervishoiuteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama RA nõudmisel TAT projekti eelarve jagunemise aastate kaupa (TAT lisa); 7.1.2 TAT projekti tegevuse kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse; 7.1.3 teavitama RÜ-d, kui TAT projektiga samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuse kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.5 säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid, neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus hiljemalt 30. juunil, ja alates järgneva aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit; 7.1.6 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.1.6.1 teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.1.6.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.1.6.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.1.6.4 täitma läbivate teemade mõjude saavutamise ja riskide maandamise tegevusi. 7.1.7 vähendama projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika. 7.1.8. Toetuse saajal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 7.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 7.2.1 teavitama RA-d toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu meetme eesmärkide saavutamise, projektide elluviimise või väljamaksete tegemise; 7.2.2 arvestama abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt TAT punktile 7.1.7; 7.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates; 7.2.4 tegema projekti üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu; 7.2.5 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 7.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 7.3.1. RA-l on õigus küsida TAT toetuse saajatelt täpsustusi punktis 7.1.1 nimetatud projekti eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks. 7.3.2. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja punktis 7.1.2. kirjeldatud muudatustaotlus 25 tööpäeva jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda. 7.4. Kulude abikõlblikkus 7.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud projektide elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.4.3 Abikõlblikud on järgmised käesoleva TAT projektide elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud osakaalule ja arvestades sealjuures TAT 2. peatükis kindlaks määratud projekti elluviimiseks toetatavaid tegevusi: 7.4.3.1 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas arengukavade, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine; 7.4.3.2 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 7.4.3.3 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis; 7.4.3.4 ehitustööde ettevalmistustööd (lammutusprojektid, lammutustööd); 7.4.3.5 ehitustööde tegemine; 7.4.3.6 ehitise ekspertiis; 7.4.3.7 autorijärelevalve; 7.4.3.8 ehitise omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine; 7.4.3.9 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamise ja liitumise kulud; 7.4.3.10 toetuse kasutamisest teavitamine; 7.4.3.11 väliskeskkonna rajamine; 7.4.3.12 ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine; 7.4.3.13 mööbel (ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus); 7.4.3.14 projektijuhtimisega seotud kulud; 7.4.3.15 riigihangete tegemisega seotud kulud. 7.4.4. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 7.5. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.6. Toetuse maksmine 7.6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu. Pärast maksetaotluse saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist üldjuhul 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le. 7.6.3. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 7.6.4. RÜ võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 7.6.5. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.6.6. Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. 7.6.7. Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.6.8. KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.6.9. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. 7.7. TAT muutmine 7.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT projekti tegevusi, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel. 7.7.2. RA vaatab punktis 7.7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.7.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.7.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.7.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.7.5. RÜ võib TAT toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT projekti eduka elluviimise tagamiseks. 7.7.6. TAT toetuse saaja ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA nõusolek. 7.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT projekti toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT projekti kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses või kantakse jääk järgmisesse kalendriaastasse. 7.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA TAT projekti tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA edastab kinnitatud TAT RÜ-le. 7.7.9. TAT muutmiseks punkti 7.7.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt 7.1.1) tingimusel, et TAT projektide kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga projekti vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel. 7.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid kõige hiljem 17. jaanuariks 2024. 7.8.3. RÜ kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 7.8.4. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT aruande e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul. 7.8.5. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT projekti toetuse saajale üldjuhul kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT aruande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.81 Mittetoimiv projekt 7.81.1. Mittetoimiv projekt on TATi alusel rahastatud ja alustatud projekt, mille tegevused on lõpetamata ja eesmärgid saavutamata hiljemalt 31.12.2023 ja mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud rakenduskavade ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)“ (ELT C 474, 14.12.2022, lk 1–24, edaspidi Komisjoni teatis) punkti 7 tingimustele. 7.81.2. Pärast 31.12.2023 elluviidavate tegevuste kulusid toetusest ei hüvitata. 7.81.3. Rakendusüksus määrab projekti mittetoimivaks toetuse saaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, või lõpparuande menetluse raames. 7.81.4. Toetuse saaja lõpetab projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud tähtajal, mis peab olema varasem kui 15.02.2027. 7.81.5. Toetuse saaja esitab projekti järeltegevuste kohta aruande rakendusüksuse määratud tähtajal. 7.81.6. Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 nimetatud kestvuse nõude ja dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud tähtajal, mis on kooskõlas komisjoni teatise punktiga 11. 7.9. Finantskorrektsioon 7.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 7.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. 7.9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. 7.10. Vaiete menetleja RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 8. Riskide hindamine ja riskide maandustegevused Risk Toetuse saaja kohustused projektide riskide maandamiseks Toetusega ei ole võimalik TAT projekti  TAT tegevuste elluviimise eelarve on läbi tegevusi täielikult ellu viia, ehitushindade mõeldud, selle koostamisel on tuginetud kallinemine asjakohastele prognoosidele, arvestatud on võimalike ehitushindade kallinemisega   TAT projekti toetuse saajal on võimekus omafinantseeringu suurendamiseks ja mitteabikõlblike kulude katmiseks TAT tegevuste eesmärke ei ole võimalik  Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks, tegevuskavast peetakse kinni  Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks aktiivne koostöö ja kommunikatsioon  Kõik vajalikud tegevused tehakse ja lubade taotlused esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei viivitata Riigihangete luhtumine, vaidlused  TAT projekti toetuse saaja kaasab pädevad hangetes juristid, hankespetsialistid  Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris  Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga  Hanke luhtumise korral on TAT projekti toetuse saaja arvestanud tegevuste ajakava planeerimisel puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse välja uus hange  Hanke ajakavas on võimaluse korral arvestatud täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste lahendamiseks Finantskorrektsioon  TAT projekti toetuse saaja järgib riigihanke alusdokumentide koostamisel riigihangete seadust  TAT projekti toetuse saaja edastab vajalikud riigihanke alusdokumendid TAT-s sätestatud korras RÜ-le ülevaatamiseks Rekonstrueerimise ja ehitusmahtude  TAT projekti toetuse saaja on planeerimisel alahindamine kaasanud pädevad eksperdid  Koostatud on haigla funktsionaalse arengukava teine etapp, mis sisaldab ruumiprogrammi ja on pädeva komisjoni ettepanekul tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatud Projekteerimis- ja ehituskvaliteedi  TAT projekti elluviimiseks on kaasatud etteantud normidele vastavuse tagamine professionaalne ehituse projektijuht  Tehakse projektiekspertiisi ja autorijärelevalvet  Tehakse omanikujärelevalvet  Võimalikud probleemid arutatakse varakult läbi, koostöös osapooltega leitakse sobivad lahendused  TAT projekti elluviimisel on arvestatud puhverajaga, et lahendada ootamatuid probleeme Personalirisk TAT projekti toetuse saaja  Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse ja projektimeeskonnas tehakse projektimeeskonnale kättesaadavaks Lisa. TAT projektide eelarve jagunemine aastate kaupa