Pöördumine

< OTSUS Vaidlustusasja number 114-23/265307 Otsuse kuupäev 31.08.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus OÜ Idakoidlik vaidlustus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihankes „Patsiendiohutuse andmekogu arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 265307) OÜ Quretec pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ Idakoidlik, esindajad Aleksandr Ivanov ja vandeadvokaat Viktoria Ivanova Hankija, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, esindaja Merily Rool Kolmas isik, OÜ Quretec, esindaja Margus Jäger Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta OÜ Idakoidlik poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 30.05.2023 avaldas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Patsiendiohutuse andmekogu arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 265307) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid, sh hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi Kriteeriumid), hindamismetoodika (edaspidi Metoodika) ja proovitöö (edaspidi Proovitöö ülesanne). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 10.07.2023 esitasid pakkumused seitse pakkujat, nende hulgas OÜ Quretec ja OÜ Idakoidlik. 2. 02.08.2023 otsustas Hankija: 1) tunnistada vastavaks kõikide pakkujate, v.a Devtailor OÜ, pakkumused; 2) tunnistada edukaks OÜ Quretec pakkumus. 3. 09.08.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ Idakoidlik (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada OÜ Quretec (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus edukaks. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 15.08.2023 kirjaga nr 12.2-10/114 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 18.08.2023 ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 23.08.2023. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitas seisukoha Hankija (Kolmas isik esitas e-kirjaga kinnituse Hankija seisukohtadega nõustumise kohta). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. OÜ Idakoidlik põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Vaidlustaja ei nõustu proovitöö tulemi hindamiskriteeriumi alusel Vaidlustaja proovitöö hindamisega. Vastavalt Proovitöö ülesande p-dele 2.1 ja 2.2 tuli töös esitada terviklik lahendus, mille osadeks on töövood, taustteenuse kood, esitluskihi kood ja tulemi docker konteiner. Lahendus peab olema dokumenteeritud. Proovitöö ülesandeks on luua lahendus, milles on kolm erinevat rolli. Rollideks on kasutaja, administraator ja ametnik. Eesmärgiks on võimaldada kasutajal saata menetlusse kindla sisuga teade ja ametnikul võimalus teha menetluse otsus teatud aja jooksul. Kõik tegevused peavad olema administraatorile nähtavad, mis tegevusi teostati, kes neid tegi ja mis olid muutused. Esitatud proovitöö tervikuna vastab proovitöö ülesandes esitatud kriteeriumidele. Funktsionaalsus, ülesehitus, lahendus, publitseerimine ning keskkond on teostatud maksimaalselt õigesti. Kolme punkti kaotamine on tingitud vaid sellest, et proovitöö üldise dokumentatsiooni jaotises, kus kirjeldatakse Ametniku rolli funktsionaalsust, on Ametnik nimetatud Menetlejaks. Proovitöös endas on igas kohas kasutatud sõna Ametnik. 5.2. Ametniku näol on tegemist menetlejaga, kes realiseerib teate menetlemise protsessi (võtab vastu, kinnitab või lükkab selle tagasi). Teleoloogiliselt tõlgendades on sõnad ametnik ja menetleja sünonüümid. Sõna “menetleja” tähendus on laiem, kui sõna „ametnik“ tähendus. Proovitöö ülesande p-i 2.2 kohaselt on eesmärgiks võimaldada kasutajal saata menetlusse kindla sisuga teade ja ametnikul võimalus teha menetluse otsus teatud aja jooksul. Seega rääkides konkreetse teate menetlemise protsessist, mõistab Vaidlustaja otsust tegevat Ametnikku kui Menetlejat. Järelikult on Vaidlustaja proovitöö üldises dokumentatsioonis, mis on mõeldud proovitööga tutvumiseks, mitte tehniliste ülesannete rakendamiseks, kasutatud jaotise nimi õige ja aktsepteeritav. 5.3. Vaidlustaja proovitöö sai proovitöö tulemi vormistamise alamkriteeriumi eest 7 punkti. Metoodika p-i 3.3 kohaselt on proovitöö tulemi vormistamise alamkriteerium, mille eest on ettenähtud 7 punkti, järgmine: Proovitöö vormistuses esineb mõningaid puudujääke, mis ei takista töö sisust arusaamist. Sõnastus (mõningaid puudujääke) eeldab, et puudujääke on rohkem kui üks. Hankija on tuvastanud Vaidlustaja proovitöös ühe küsitavuse. 2 (11) 5.4. Puudujääk, millele viitab Hankija, ei seostu üldse eelnimetatud alamkriteeriumiga. Proovitöö dokumentatsiooni hinnatakse alamkriteeriumide p-s 2 ehk versioonihalduskeskkonna osas. Seal kirjeldatakse, mis nõuetele peab dokumentatsioon vastama. Versioonihalduskeskkonna eest, sh dokumentatsiooni eest, sai Vaidlustaja 10 punkti 10-st. Seega on alust väita, et projekt on kaetud dokumentatsiooniga, mis annab juhiseid: arendajatele - lokaalse kasutamise/arendamise kohta; administraatorile - kuidas teenust paigaldada ja juhtida; arhitektidele - millest koosneb ja sõltub; projektijuhile - miks on antud komponent äriliselt vajalik. Dokumentatsioon on kirjeldatud “README.md” failis, viited edasi .md failidele on lubatud. See kriteerium on Vaidlustaja poolt täidetud. Dokumentatsioon, millele viitab Hankija, ongi proovitöö üldine dokumentatsioon, mis on ettenähtud mittetehnilistele inimestele ehk projektijuhtidele. Hankija otsus on vastuoluline, kuna samas otsuses on dokumentatsiooni eest antud maksimaalne punktide arv, aga sama dokumentatsiooni eest teises punktis on punktide arvu vähendatud 3 võrra. 5.5. Vaidlustaja proovitöö dokumentatsioon on loogiliselt struktureeritud vastavalt ülesandele (Metoodika p 3.3.2). Proovitöö üldise dokumentatsiooni näol, kus ühes jaotise nimetuses on kasutatud sõna Menetleja, on tegemist kõige üldisema dokumentatsiooniga, mis on eelkõige mõeldud projekti äriloogika kirjeldamiseks. Tegemist ei ole failiga ega dokumendiga, mille alusel proovitöö testimisel luuakse kasutajat. Projektijuhi dokumentatsiooni järgi ei ole võimalik rolle seadistada ja seda tavapäraselt ei tehtagi. Rollide loomiseks ettenähtud abi-failis on rollid defineeritud õigesti ja nende loomine käib probleemideta. 5.6. Proovitöö hindamisel 3 punkti äravõtmine ühe küsitava sõna tõttu (Vaidlustaja jääb seisukohale, et üldises dokumentatsiooni jaotise nimetuses sõna Menetleja kasutamine ei ole viga ega vormistuse puudujääk) ei ole proportsionaalne. Aktsepteeritav võiks olla 1 punkti kaotamine. 5.7. Vaidlustaja täiendav seisukoht 18.08.2023 5.7.1. Hankija eksib väites, et Vaidlustaja proovitöös on rollide defineerimine teostatud ekslikult. Hankija väidab, et tuvastas proovitöö vormistamise alamkriteeriumi kontrollimisel kaks viga. See ei vasta tõele. Hankija on otsuse kohaselt leidnud ühe vea: rollid on valesti defineeritud. JWT Tokeni roll on Ametnik ja dokumentatsioonis on Menetleja, mis ei läbi kontrolli. Rolli sisustamine on üks tegevus. Ilma asjaoludeta, et süsteem ei läbiks kontrolli, ei omaks mingit tähtsust asjaolu, mis sõna oli kasutatud proovitöö üldises dokumentatsioonis (Ametnik või Menetleja). Seega ei ole võimalik vaadata neid asjaolusid kui kahte erinevat viga. 5.7.2. Väär on Hankija seisukoht, et Hankija proovis kasutajaid nende defineeritud rollidega lisada, kuid süsteem ei töötanud. Hankija proovis defineerida kasutajaid rollidega valest dokumentatsioonist lähtudes. JWT Tokeni roll on Ametnik ja rollide defineerimiseks eraldi loodud dokumentatsioonis on Ametnik, mis on õige viis kontrolli läbimiseks. Rolle ei defineerita üldise dokumentatsiooni alusel ehk projektijuhtidele mõeldud dokumentide alusel. 5.7.3. Auth mooduli README.md failis on detailne dokumentatsioon ning „Business logic notes“ sektsioonis on seletatud, mis rollid on toetatud süsteemi poolt. Seega Hankija väide, nagu oleks rollid valesti defineeritud, on alusetu ega vasta tõele. 5.7.4. Uueks otsuse põhjuseks nimetab Hankija seda, et süsteem ei läbinud pakkuja vea tõttu süsteemi kontrolli, kuna süsteem ei tee vahet, mis on eesti keel või inglise keel ning lähtub pakkuja kirja pandust. 3 (11) Vaidlustajal puudub võimalus vaidlustada Hankija nö tegelikku arvamust proovitöö kohta, mis ei ole Hankija poolt väljendatud otsuses. Uue põhjuse leidmine, miks Hankija alandas punktide arvu peale seda, kui edukaks tunnistamise otsus on juba avalikustatud, ei ole asjakohane. 5.7.5. Vaidlustaja seisukoht ei ole selles, et keegi peab kontrollima sünonüüme, vaid selles, et JWT Tokeni loomiseks kontrollijal tuleb võtta aluseks selleks loodud dokumentatsioon. Eraldiseisvas kaustas dokumentatsiooni paigaldamine on proovitöö kirjelduse ja ülesande püstitamise kohaselt lubatud. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, mis põhjusel proovis Hankija luua JWT Tokeni üldise ja mittetehnilise dokumendi alusel. Õige dokument viitega, et selle alusel tuleb JWT Token käivitada, oli õigeaegselt ja vormikohaselt Hankijale üle antud. Olukorras, kui JWT Tokeni käivitamine tuleks teostada üldise projektijuhile mõeldud dokumentatsiooni alusel, peab kasutusele võtma vastavalt sellele dokumendile sõna Ametnik. 5.7.6. Proovitöö tulemi vormistamisele, millele omistatakse 7 punkti, vastab proovitöö tulemi vormistamine, kus proovitöö vormistuses esineb mõningaid puudujääke, mis ei takista töö sisust arusaamist. Praegu aga soovib Hankija mitte arvestada Metoodikaga ja hinnata tulemi vormistamist teistpidi. Hankija viitab Metoodika p-le 3.1.3, kuid jätab selgitamata, mis alamkriteeriumi tingimus ei ole täidetud, et saada alamkriteerium eest maksimaalne punktide arv. 5.7.7. Vaidlustaja ei ole öelnud, et võtab hindamise osas omaks Hankija positsiooni. Hankija proovis teostada JWT Tokeni autentifitseerimist esiteks vale dokumenti kasutades ja teiseks valides Ametniku rolli kirjeldusest selle jaotise nimetust ja mitte Ametniku rolli kirjelduses endas kasutatud terminoloogiat. Kui proovitöö kontrollija soovib siiski käivitada JWT Tokeni üldise dokumentatsiooni alusel, siis võtab ta aluseks vastava sektsiooni või jaotise sisu. Ametniku või Menetleja sektsiooni või jaotise sees olevas rolli kirjelduses on dokumentatsioonis kirjas sõna Ametnik. Teise sõna kasutamine on pahatahtlik. 5.7.8. Vaidlustaja proovitöös viga puudub. Tegemist on proovitöö kontrollija eksimusega dokumentatsiooni valikus või kasutatava sõna valikus. Sõna Menetleja on proovitöö dokumentatsioonis kasutatud vaid 1 kord, proovitöö lahenduses või tehnilises osas see sõna ei kordu. Valdkonnateadlik keskmine mõistlik isik oleks kasutanud proovitöö kontrollimiseks jaotise sees olevat sõna, mis kirjeldab rolli, mitte jaotise nimetuses olevat sõna. 6. Hankija, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Hankija on proovitööde hindamisel lähtunud Riigihankes teatavaks tehtud tingimustest ja Metoodikast. Vaidlustaja eksis proovitöös rollide defineerimisel ning sellest tulenevalt ei olnud Hankijal võimalik läbi viia kontrolli, mistõttu oli põhjendatud hindamisel 7 punkti andmine maksimaalse 10 punkti asemel. 6.2. Hankija märkis hindamisel, et pakkuja töö vormistamisel oli kaks viga: - rollid on valesti defineeritud. JWT Tokeni roll on Ametnik ja dokumentatsioonis on Menetleja ning - sellest tulenevalt tekkis olukord, kus süsteem ei läbi kontrolli. Seega oli vormistuslikust veast tulenevalt tekkinud olukord, kus Hankija proovis kasutajaid nende defineeritud rollidega lisada, kuid süsteem ei töötanud. Selle põhjustas proovitöös rollide valesti defineerimine. JWT Tokeni roll on Ametnik ja dokumentatsioonis on Menetleja, mis ei läbi kontrolli. Seega ei ole õige Vaidlustaja väide, mille kohaselt tuleneb 7 hindepunkti omistamine vaid sellest, et proovitöö üldise dokumentatsiooni jaotises, kus kirjeldatakse Ametniku rolli funktsionaalsust, on nimetatud Menetleja. 4 (11) 6.3. Faktiliselt ei läbinud süsteem kontrolli Vaidlustaja vea tõttu, kuna süsteem ei tee vahet, mis on eesti keel või inglise keel ning lähtub pakkuja kirja pandust. JWT Tokeni sees peab olema täpselt sama sõna – süsteem ei hakka võimalikke sünonüüme kontrollima. Proovitöö ülesanne on üheselt selge – kasutada oli vaja sõna Ametnik ning kuna Vaidlustaja seda ei kasutanud, siis tekkisid tõrked ka süsteemi kontrollimisel. 6.4. Asjakohane ei ole viidata, justkui mingi osa proovitööst ei olnud tegelikult proovitöö osa ning selles võis esitada ekslikke andmeid ning valesti defineeritud rolle. Hankija vastas teabevahetuse raames Vaidlustajale (766707, 09.08.2023), et pakkumuse dokumendis 3_1_proovitoo kirjeldus.pdf on kirjutatud, et dokumentatsioon asub kaustas https://koodivaramu.eesti.ee/idakoidlik_arendus/patsiendiohutus/documentation. Selles kaustas ei asu kogu dokumentatsioon vaid ainult osa auth komponendist. St, et puudu on oluline osa põhidokumentatsioonist. Ilma selle infota ei ole võimalik süsteemi kasutada. Samuti, et proovitöö hindaja sai proovitöö paigaldada probleemideta, kuid süsteemi kasutamisel tekkis probleem, kuna JWT Tokeni rollide kasutaja (user) ja ametnik (official) info puudus põhidokumentatsioonis ning selle tõttu kulus ebamõistlikult palju aega. 6.5. Tehnilise rakenduse käivitamisel ei ole võimalik läheneda grammatilise või teleoloogilise tõlgendamisega – rakendus kas läbib kontrolli või ei läbi. Vaidlustaja proovitöös tehtud rollide defineerimise eksimuse tõttu rakendus kontrolli ei läbinud. 6.6. Vaidlustaja pakkumusele ei olnud võimalik omistada maksimaalseid hindepunkte, kuivõrd see poleks olnud kooskõlas riigihanke alusdokumentides märgituga Vaidlustaja on asunud seisukohale nagu peaks Metoodika alusel 7 hindepunkti omistamiseks olema pakkuja teinud rohkem kui ühe vea. Metoodika p 3.1.3 sätestab järgmist: Komisjon hindab alakriteeriumi vastava skooriga, kui kõik alakriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alakriteeriumi eest madalamad punktid. Seega on Hankija sätestanud Metoodikas asjaolu, et maksimaalsete punktide saamiseks peavad olema täidetud maksimaalsete punktide andmise tingimused 100% ning siinkohal ei ole sõnal mõningad enam kontekstuaalselt arvulist tähtsust. 7 hindepunkti kirjelduses viitab asjaolule, et vigu võis küll esineda, kuid need ei tohtinud takistada töö sisust arusaamist (vastupidiselt 5 hindepunkti andmisele). Metoodikat tuleb lugeda terviklikult. 6.7. Vaidlustaja on eksinud selles, kui mitu eksimust proovitöös esines. Hankija on toonud otsuses välja, et proovitöös esines kaks omavahel seotud eksimust: rollid on valesti defineeritud. JWT Tokeni roll on Ametnik ja dokumentatsioonis on Menetleja ning sellest tulenevalt tekkis olukord, kus süsteem ei läbi kontrolli. Seega esimene probleem seisnes defineerimises ja teine asjaolus, et selle tulemusel ei läbinud süsteem kontrolli. Kokku kaks viga, mis esinesid läbivalt. 6.8. Hankija on ammendavalt selgitanud proovitöös olevat probleemi ja Vaidlustaja on selle probleemi omaks võtnud, kuid leiab valesti, et selle eest oleks pidanud rohkem hindepunkte andma kui oli sätestatud Metoodikas. 6.9. Hankija on hindamisel korrektselt alamkriteeriumi juures hindepunkte vähendanud. Hankija ei nõustu, et hindamisel oleks pidanud teise alakriteeriumi (versioonihalduskeskkond) juures nimetatud punktid maha võtma. 6.9.1. Hankija ei karista hindamisel sama korduva vea eest mitme alamkriteeriumi juures, st hindamisel märgib vea vaid ühe alamkriteeriumi juures ning omistab vastavad punktid ning edaspidi sama vea eest enam punkte maha ei võta. Seega ei ole otsus vasturääkiv – otsus lähtub ühe vea mitmekordsel esinemisel ühekordse karistamise printsiibist. 5 (11) 6.9.2. Hankija on seisukohal, et viga tekkis esmalt vormistamisest, mille tulemusel jäi see mõjutama ka süsteemi tööd. Vea asukoht dokumentatsioonis ei oma Metoodika seisukohast tähtsust – alamkriteeriumi puhul hindab Hankija üldiselt proovitöö tulemi vormistamist. 6.9.3. Eelnevast tulenevalt on Hankija seisukohal, et Vaidlustaja proovitöö hindamisel on Hankija lähtunud Metoodikast ning märkinud korduva vea ühel korral, kohaldades ka vastavalt hindepunkte. Uuesti versioonihalduskeskkonna juures ei olnud asjakohane vormistuse eest topelt viga märkida. 6.10. Vaidlustaja eksis proovitöös rollide defineerimisel. Vaidlustaja selgitas, et Hankija viidatud viga esines dokumendis, mida ei peaks justkui arvestama proovitöö osana ega sellest ka lähtuma. Hankija sellega ei nõustu. 6.10.1. Vaidlustaja proovitöö dokumentatsioon ei olnud üheselt selge vormistusega, mistõttu pidi komisjon proovitöö kontrollimiseks kõikidest lisatud dokumentidest vajaliku info kokku koondama. Hankija ei nõustu, et proovitöö dokumentatsiooni puhul oleks olnud võimalik midagi tähelepanuta jätta või midagi teisiti mõista – Hankija vaatab proovitööd tervikuna nii, nagu see on esitatud. 6.10.2. Vaidlustaja väitel oli dokumentatsioon loogiline ja mõeldud eelkõige projekti äriloogika kirjeldamiseks. Hankija väidab aga, et tehnilises dokumentatsioonis arendajale on samuti sekstioon business logic notes, mis on tõlkes samamoodi äriloogika. Seega ei ole Vaidlustaja esitatud väited kooskõlas esitatud proovitöö sisu ja loogikaga. Hankekomisjon lähtus proovitöö hindamisel valdkonnateadliku mõistliku isiku vaatest, kes on antud alamkriteeriumi puhul vastavat erialast haridust omav arhitekt. Kuivõrd proovitööl on erinevad osad, millega reaalses elus puutuvad kokku erineva taustaga inimesed, siis lähtus komisjon iga dokumendi ja osa kohta vastavalt sellele, milline sihtgrupp pidi mõistlikult vastavast proovitöö osast aru saama. Proovitöö oli olemuselt tehnilise töö teostamine ning seda kontrollisid samuti tehniliste teadmistega isikud. Hankija jääb varasemalt öeldu juurde leides, et rollid olid valesti defineeritud ning sellest tulenevalt ei läbinud ka süsteem kontrolli. Tegemist on veaga, mille esinemisel Hankija peab hindama proovitöö vastavat osa 7 hindepunktiga. Metoodika ei võimalda teisiti esitatud proovitööd hinnata 6.11. Vaidlustaja väitel oleks tema hinnangul olnud põhjendatud 9 hindepunkti andmine 7 hindepunkti asemel. Metoodika kohaselt oli võimalik anda alamkriteeriumidele hindepunkte kas 10, 7, 5, 3 või 1. Hankija on loonud hindepunktide andmiseks trepid, mistõttu ei saa lähtuda eraldi proportsionaalsusest. Metoodika puhul tuleb panna tähele ka Metoodika p-i 3.1.3, mille kohaselt hindab komisjon alamkriteeriumi vastava skooriga, kui kõik alamkriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava alamkriteeriumi puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alamkriteeriumi eest madalamad punktid. Vaidlustaja on ise möönnud, et eksis rollide defineerimisega, mistõttu ei saa pidada esitatud tööd korrektseks, selgeks ja arusaadavaks, mida eeldab 10 hindepunkti andmine. 6.12. Hankija täiendavad selgitused 22.08.2023 6.12.1. Proovitöö tervikliku dokumentatsiooni hindamisel on vaja kontrollida kõikide dokumentide korrektsust, terviklikkust, loogilisust jne ning seda on hankekomisjon ka teinud. Samuti on hankekomisjon proovinud läbi kõikide dokumentide ja töö seoses, vastasel juhul ei oleks hindamiskomisjon ka viga tuvastanud. Vaidlustaja koostatud dokumentatsioon ei olnud lihtsasti hoomatav. 6 (11) 6.12.2. Hankija ei ole vaidlustusmenetluse käigus otsust muutnud. Hankija on esitanud otsuses märgitud vigade osas sisulised, täpsemad selgitused, et kõik menetluse osapooled mõistaksid vigade olemust. 6.12.3. Metoodika p-i 3.1.3 kohaselt ei ole võimalik saada maksimaalseid hindepunkte, kui kõik vastava (sh maksimaalse) alakriteeriumi eeldused ei ole täidetud. Vaidlustaja ei ole täitnud eeldust, mille kohaselt puuduvad töös mistahes vead ja eksimused töö vormistamisel ja dokumentatsioonis. Seega ei ole Hankijal võimalik ka proovitöö dokumentatsiooni vormistamist 10 hindepunktiga hinnata. Samuti ei ole tegemist nii oluliste eksimustega, et hinnata proovitööd 5 hindepunktiga, mistõttu on Hankija Metoodikaga kooskõlas hinnanud proovitööd 7 hindepunktiga tulenevalt dokumentides tehtud vormistusveast. 6.12.4. Hankija ei ole asunud viga kunstlikult kaheks jagama. Hankija jääb selle juurde, et Vaidlustaja tegi kaks viga, mis on olemuslikult seotud ning Hankija otsustas nende eest ühekordselt punkte maha võtta alamkriteeriumi puhul, mis käsitleb dokumentide korrektsust, kuivõrd vead on eelkõige sellega seotud. 6.12.5. Hankija kasutas Vaidlustaja proovitöö kontrollimiseks kõiki dokumente ning tuvastas vead, mille tõttu ei läbinud proovitöö kontrolli. Hiljem katsetas komisjon ka teiste variantidega ning tuvastas proovitöö hindamiseks vajalikud muud elemendid, kus vigu ei leitud. Komisjoni moodustavad mitmed erineva taustaga inimesed, kes kontrollivad proovitööd ositi ja tervikuna. Proovitöö terviku kontroll oli kooskõlas RHS-i põhimõtete ja Metoodikaga. 6.12.6. Hankija on Kriteeriumide ja Metoodika kohaselt asunud hindama proovitöö vormistust ja ei nõustu Vaidlustajaga, et dokumentatsioonis olevat vale sõna ei saa pidada eksimuseks. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud OÜ Quretec vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Vastavalt Proovitöö ülesandele on proovitöö oluliseks osaks dokumentatsioon, ilma milleta ei oleks proovitöö terviklik. Vastavalt esimesele proovitöö hindamise alamkriteeriumile saab maksimaalsed 10 punkti vaid siis, kui ka proovitöö oluliseks osaks oleva dokumentatsiooni kohta saab väita, et Proovitöö vormistus on keeleliselt korrektne, selge ja arusaadav, loogilise ülesehitusega, hästi struktureeritud lihtsasti loetav, põhjalik. Vaidlustaja proovtöö dokumentatsioonis on väga oluline viga - ülesandepüstituses nõutud rolli nimetus Ametnik asemel on kasutatud Menetleja, mis on hindamise käigus põhjustanud segadust rakenduse konfigureerimisel. Rolli nimetus infosüsteemis ja dokumentatsioonis peab mõlemas täpselt vastama ülesandepüstituses kirjeldatule ja seda ei tohi asendada mõne teise sarnase tähendusega sõnaga. Tegemist on definitsiooniga, mitte jutustava tekstiga. Vaidlustaja ei ole olnud proovitöö dokumentatsiooniga piisavalt põhjalik. Vaidlustaja proovitöö dokumentatsiooni osa vastab proovitöö hindamise esimese alamkriteeriumi 7 punkti kirjeldusele: Proovitöö vormistuses esineb mõningaid puudujääke, mis ei takista töö sisust arusaamist. 7.2. Vaidlustaja väidab, et sõna mõningaid viitab, et peab olema mitu viga. See ei ole nii ja tähendab, et esineb üks või mitu viga, mille tõttu on üks või mitu põhjust, miks ei saa maksimaalseid punkte anda. 7.3. Vaidlustaja väidab, et dokumentatsiooni oleks tulnud hinnata proovitöö hindamise alamkriteeriumi (versioonihalduskeskkonna) järgi. Juhul, kui Vaidlustaja proovitöö hindamise hinnet esimese alamkriteeriumi alusel muudetakse, siis taotleb Kolmas isik, et vaadataks üle ka teise alamkriteeriumi aluse antud punktid. 7.4. Vaidlustaja väitel võiks aktsepteeritav olla 1 punkti kaotamine sellise vea eest Vaidlustaja pakkumuses. Seega Vaidlustaja tunnistab, et proovitöös esineb viga ja proovitööd ei saa hinnata 7 (11) maksimaalsete punktidega. Metoodika ei näe ette 1 punkti maha võtmist: vigadeta proovitöö saab 10 punkti ja järgmine samm on 7 punkti. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlustus on esitatud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele põhjusel, et Hankija on ühte proovitöö hindamise alamkriteeriumi (proovitöö tulemi vormistamine) kohaldanud valesti ja omistanud Vaidlustaja proovitööle põhjendamatult vähe hindepunkte. Puudub vaidlus, et proovitöö tulemi vormistamise alamkriteeriumi eest maksimaalsete hindepunktide saamisel oleks Vaidlustaja pakkumus osutunud Kriteeriumide kohaselt edukaks. 9. Hankija otsusest (punktisummade koondtabel) nähtuvalt on Vaidlustaja proovitööd hinnatud järgmiselt: Põhjendus: 1. Proovitöö tulemi vormistamine - 7 p: rollid on valesti defineeritud. JWT Tokeni roll on Ametnik ja dokumentatsioonis on Menetleja, mis ei läbi kontrolli. 2. Versioonihalduskeskkond - 10 p 3. Töövood - 10 p 4. Tulemi ehitamine – taustteenus - 10 p 5. Tulemi ehitamine – esitluskiht - 10 p 6. Tulemi publitseerimine – docker konteiner - 10 p 7. Lahendus - 10 p: parem kui on normaalne veateade nagu kirjelduses kui näiteks auth teenus ei tööta. Praegu on „Tekkis Viga“ JWT tokeni roll on ametnik (Dokumentatsioonis on Menetleja). Kuna maksimaalsest võimalikust vähem on Vaidlustaja saanud punkte üksnes alamkriteeriumi proovitöö tulemi vormistamine eest, ei ole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks vaja kontrollida hindepunktide õiget omistamist muude alamkriteeriumide kohaselt. Seega vaidlustuskomisjon ei asu üle vaatama alamkriteeriumi versioonihalduskeskkond alusel Vaidlustaja proovitööle omistatud hindepunkte isegi juhul, kui esimese alamkriteeriumi alusel hindepunktide omistamine ei ole põhjendatud (Kolmas isik ei saa esitada vaidlustuse eseme suhtes iseseisvaid taotlusi, antud juhul taotlust Vaidlustaja proovitöö suhtes ka teise alamkriteeriumi aluse antud punktide ülevaatamiseks). 10. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Vaidlustaja proovitöös viga puudub. Pakkuja kohustuseks oli proovitöös luua lahendus, milles on kolm erinevat rolli: kasutaja, administraator ja ametnik (Proovitöö ülesande p 2.2). Proovitöö lahendus pidi olema dokumenteeritud (Proovitöö ülesande p-i 2.1 teine lause). Vaidlustaja on esitanud pakkumuses dokumendi „Proovitöö üldine dokumentatsioon“, mille alajaotises „Projektijuhile“ (funktsionaalsus rollide kaupa) on rollid esitatud järgmiselt: - administraator; - kasutaja; - menetleja. Seega on vaidlustuskomisjon seisukohal, et viga Vaidlustaja esitatud dokumendis on üheselt tuvastatav: Proovitöö ülesanne ei näe ette menetleja rolli ega tegevusi (funktsionaalsust) sellele. 11. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et tegemist on proovitöö kontrollija eksimusega dokumentatsiooni valikus või kasutatava sõna valikus. 11.1. Proovitöö ülesande kohaselt koosneb proovitöö ühest osast (tehnilise lahenduse loomine), mis peab olema p-i 2.1 kohaselt dokumenteeritud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lahenduse (proovitöö) dokumenteerimise nõude täitmiseks pakkumuses esitatud dokumendid proovitöö kohta on just need dokumendid, mille vormistamise hindamise on Hankija 8 (11) Kriteeriumides ette näinud proovitöö hindamise esimeses alamkriteeriumis (proovitöö tulemi vormistamine). Hankija ei ole proovitöö ülesandes loetlenud dokumente, millega peab pakutav lahendus olema dokumenteeritud, ja pakkujad olid vabad valima, kuidas nad dokumendi(d), mis esitatakse lahenduse dokumenteerituse nõude täitmiseks, pakkumuses vormistavad, sh pealkirjastavad. 11.2. Vaidlustaja on dokumendi „Proovitöö üldine dokumentatsioon“ sissejuhatuse esimeses lauses märkinud, et: Antud projekt sisaldab dokumentatsiooni lahendatud proovitöö jaoks, millest vaidlustuskomisjon saab aru, et Vaidlustaja on olnud dokumendi esitamisel seisukohal, et ka see dokument sisaldab proovitöö dokumentatsiooni. Vaidlustaja on ise teinud valiku sellise sisu ja vormiga dokumendi esitamiseks pakkumuses ja Vaidlustaja ei saa pärast pakkumuse esitamist hakata Hankijale ette kirjutama, millises proovitööd puudutavas (dokumenteerivas) dokumendis sisalduvaid andmeid tohib Hankija proovitöö tulemi vormistamise hindamisel arvesse võtta. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja esitatud dokument „Proovitöö üldine dokumentatsioon“ on üks dokumentidest, mille vormistus kuulub hindamisele vastavalt proovitöö tulemi vormistamise alamkriteeriumile, ja Hankija (proovitöö kontrollija) ei ole selle hindamisel eksinud dokumentatsiooni valikus. 11.3. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja esitatud dokument „Proovitöö üldine dokumentatsioon“ on üks proovitöö lahenduse dokumenteerimise tingimust täitvatest dokumentidest ka seetõttu, et nimetatud Vaidlustaja esitatud dokument on ainuke Vaidlustaja esitatud proovitöö dokumentide hulgas, millest vaidlustuskomisjon tuvastas Hankija poolt Proovitöö ülesande p-des 4.5 ja 4.6 sätestatud rollide tegevused (funktsionaalsused), st et isegi kui „Business logic notes“ sektsioonis on seletatud, mis rollid on toetatud süsteemi poolt, ei nähtu sealt midagi selle kohta, milliseid õigusi süsteemi suhtes annab ametnikule üks või teine roll. Vaidlustaja esitatud „Proovitöö üldine dokumentatsioon“ sisaldab dokumentaalselt kontrollitavalt funktsionaalsust üksnes menetleja rollile. 11.4. Kuna Vaidlustaja on kasutanud proovitöö dokumentatsioonis menetleja rolli ametniku rolli asemel, ei saa Hankijale ette heita eksimust kasutatava sõna (menetleja) valikus. Vaidlustaja argumentatsioon sellest, kuidas sõna menetleja on sünonüüm sõnaga ametnik, on asjasse puutumatu, kuna süsteem ei tunnista menetleja rolli ega suuda menetleja rollile (või mõnele muule võimalikule ametniku sünonüümile vastavale rollile) omistada funktsionaalsusi, mis on süsteemis ette nähtud ametnikule. 12. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja esitatud dokument „Proovitöö üldine dokumentatsioon“ on samuti dokument proovitöö tulemi vormistamiseks, siis oli Hankija õigustatud selle vormistamist ka Kriteeriumide kohaselt proovitöö esimese alamkriteeriumi alusel hindama. Hankija on p-s 10 kirjeldatud viga Vaidlustaja dokumendis pidanud proovitöö tulemi vormistamise veaks järgmise põhjendusega: rollid on valesti defineeritud. JWT Tokeni roll on Ametnik ja dokumentatsioonis on Menetleja, mis ei läbi kontrolli. Järgevalt kontrollib vaidlustuskomisjon, kas Hankija esitatud põhjendustel on Vaidlustaja pakkumusele (proovitööle) maksimaalsete punktide (10) andmata jätmine ja 7. hindepunkti omistamine põhjendatud. 12.1. Vaidlustaja väitel on vaidlusalune alamkriteerium 7 punkti omistamiseks sõnastatud selliselt, et proovitöö vormistuses peab esinema rohkem kui üks puudujääk (sõnastus: esineb mõningaid puudujääke). 9 (11) 12.1.1. Sõnaveebi kohaselt on sõna „mõningas“ umbmäärane adjektiivselt kasutatav asesõna, mille ainsuse nimetavat ei kasutata 1 . Seega kasutades sõna „mõningaid“ tuleb sõna „puudujääke“ kasutada igal juhul mitmuses. Sellises olukorras ei ole võimalik asuda seisukohale, et kui Hankija oleks soovinud piirduda hindepunktide vähendamiseks ühe puudujäägiga vormistuses, oleks ta pidanud kasutama sõna „mõningaid“ ainsuses. 12.1.2. Metoodika p-i 3.1.3 esimese lause kohaselt hindab komisjon alakriteeriumi vastava skooriga, kui kõik alakriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Seega kui kõik alamkriteeriumis nimetatud tingimused ei ole täidetud, siis 10 hindepunkti proovitööle tulemi vormistamise eest ei omistata. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ka ühe vormistusliku puudujäägiga proovitöö ei pruugi täita kõiki nõutavaid tingimusi 10 hindepunkti saamiseks: keeleliselt korrektne, selge, arusaadav, loogilise ülesehitusega, hästi struktureeritud, lihtsalt loetav, põhjalik, mistõttu kui maksimaalsete hindepunktide saamiseks ei ole koosseis täidetud, tuleb minna madalamate hindepunktide koosseisude juurde, mida Hankija on käesoleval juhul ka teinud. Seega tõlgendades Metoodika p-i 3.1.3 kogumis vaidlusaluse alamkriteeriumiga on maksimaalsete hindepunktide omistamata jätmine põhjendatud juba ainuüksi juhul, kui 10 punkti andmise koosseis ei ole täidetud. Antud juhul see nii ongi. Hankija väitel ei saa pidada esitatud proovitööd korrektseks, selgeks ja arusaadavaks, mida eeldab 10 hindepunkti andmine. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et rollide valesti defineerimine on viga, mis avaldab otsest mõju proovitöö vormistuse selgusele, isegi kui töö sisust arusaadavus ei ole lõpptulemusel takistatud (vaidlustuskomisjoni hinnangul on konkreetne proovitöö oma olemuselt pigem lihtne, hõlmab vähe rolle ja selle dokumentatsioon ei ole mahukas, mistõttu on mõistetav, miks ei takistanud Hankija tuvastatud viga Vaidlustaja proovitöö dokumentatsioonis proovitöö sisust arusaamist). Korrektsus seostub vaidlusaluses alamkriteeriumis üksnes keelelise korrektsusega ja põhjendusi selle kohta, et Vaidlustaja proovitöö vormistus oleks olnud keeleliselt ebakorrektne, vaidlustuskomisjoni hinnangul Hankija põhjendustest ei nähtu. Seega proovitöö vormistus ei ole selge, kui rollid on valesti defineeritud, ja Hankija on õigesti vastavalt Metoodika p-le 3.1.3 jätnud Vaidlustaja proovitööle esimese alamkriteeriumi alusel 10 hindepunkti omistamata. 12.1.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et praegusel juhul on 7 hindepunkti andmise koosseis täidetud ka juhul, kui 7 punkti omistamiseks peaks proovitöö vormistuses esinema rohkem kui üks puudujääk. Hankija ei ole põhjendustes nummerdanud erinevaid puudujääke, kuid need on üksteisest eristatavad: 1) rollid on valesti defineeritud [---] ja 2) dokumentatsioonis on Menetleja, mis ei läbi kontrolli. Asjaolu, et Hankija tuvastatud puudujäägid on omavahel seotud ei tähenda, et tegemist poleks kahe proovitöö vormistuses esineva puudujäägiga. Vaidlustuskomisjon märgib, et kui „Business logic notes“ sektsioonis oleks märgitud Role mapping inside JWT token ametnik asemel menetleja, oleks kontroll läbitav ja Hankija ei oleks saanud tuvastada puudujääki dokumentatsioonis on Menetleja, mis ei läbi kontrolli. Antud juhul on proovitöö vormistamisel tehtud viga, mis ei võimalda Hankijal dokumente jälgides tööga lõpuni jõuda, kuna „Proovitöö üldise dokumentatsiooni“ kohaselt on Hankija nõutud funktsionaalsus menetleja rollil, kuid seda rolli süsteemis anda ei saa, sest seda rolli seal pole. 12.2. Asja lahendamiseks ei ole vaja kontrollida, kas konkreetsete puudujääkide korral Vaidlustaja proovitöö vormistuses võiks olla ehk proportsionaalne anda 1 punkt maksimaalsest 1 https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/dlall/dsall/m%C3%B5ningas/1 10 (11) vähem, kuna vaidlusaluse alamkriteeriumi sammud Kriteeriumides on 10/7/5/3/1 ja Hankija on kohustatud pakkumuste hindamisel nendest rangelt kinni pidama. 13. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on õigesti tuvastanud võimatuse anda Vaidlustaja proovitööle esimese proovitöö alamkriteeriumi alusel 10 punkti ning on põhjendatult ja kontrollitavalt andnud Vaidlustaja proovitööle selle alamkriteeriumi alusel 7 hindepunkti. Seega Hankija ei ole teinud Vaidlustaja pakkumuse hindamisel vigu, mis oleksid viinud ebaõige hindamistulemuseni, ning Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on õige. 14. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. Hankija ja Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 11 (11)