OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Otepää Vallavalitsus [email protected] Lipuväljak 13 14.08.2025 nr 11.2-1/25/3856 Otepää linn 67405, Valga maakond Registrikood: 75001566 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” raames otsuse Otepää Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja) projekti „Puka haridusvõrgu ümberkorraldamine ja Puka Keskkooli rekonstrueerimine“ (projekti nr 2014- 2020.1.04.17-0067; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saajale on hüvitatud riigihanke nr 222719 „Puka kooli rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd“ raames mitteabikõlblikke kulusid, mistõttu teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 21 140,51 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 6, § 45 lg 1 punktid 2 ja 3, § 46, § 48 lõige 1, § 49 lõige 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõiked 1 ja 2, § 21 lõige 1, ja haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32 lõige 1, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD). Vastavalt 25.08.2017 toetuse taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/294 (edaspidi rahuldamise otsus) punktile 1.15. on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima STS, selle alusel antud õigusaktides, meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut. Tulenevalt ühendmääruse § 2 lõikest 1 on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib vastavalt lõigetele 3 ja 4. Tegeliku kulu tekkimine on ühendmääruse § 2 lõike 4 järgi tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud 1 ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega, osalejate registreerimislehega. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Kuivõrd toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele põhjendamatuid kulusid, mis ei ole tervenisti või osaliselt toetusest hüvitatavad, siis ei ole toetuse saaja järginud ühendmääruse §-st 2 tulenevat kulude abikõlblikkuse nõuet. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse STS § 45 lg 1 punkti 2 kohaselt, kui toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks ja STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. 1. Finantskorrektsiooni aluseks olevad asjaolud Projekti elluviimise käigus rekonstrueeriti riigihanke nr 222719 „Puka kooli rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd“ (edaspidi hange nr 222719) raames Puka põhikool. Projekteerimis- ehitustöid teostas OÜ Mapri Ehitus 21.07.2020 sõlmitud lepingu nr 222719 alusel, maksumusega 1 646 348 eurot, sh reserv 149 668 eurot (km-ta). Vastavalt 29.11.2021 lõppmakse tõendile nr 15 on teostatud tööde maksumus koos muudatustöödega 1 639 913,81 eurot (km-ta). Hanke nr 222719 alusdokumendi „III osa-Tellija tingimused“ punkti 6.10 kohaselt on rajatavate teede ja platside kogumaht 1 484 m² asfaltkatendit, 347 m² taastavat ja 397 m² rajatavat betoonkivi katendit. Asfaltkatend rajatakse/taastatakse ühekihilisena ning asfaltkatendi konstruktsioon on järgmine: AC 12 surf- 6 cm; Killustikalus fr 4/32- 20 cm; Dreenkiht k≥1,0 m/ööp- 20 cm; Olemasolev alus või täide k≥0,5 m/ööp- vajadusel. Puka põhikooli tööprojekti 23.08.2021 töö nr PKPK seletuskirja (PKPK_TP_AR-3-101) p 2.6.2 kohaselt rajatakse uue õppekorpuse idaküljele ning põhjaküljele betoonkivikatend, võimalusel säilitatakse Kooli tänavalt olemasoleva koolihoone poole kulgev betoonplaatkatend asendiplaanil näidatud mahus või taastatakse, kus see võimalik pole ning p 2.6.3 kohaselt on rajatav betoonkatend: kloostrikivi 240x80x60mm, naturaalne betoon. Paigaldusliiv 60 mm, tihendatud paekillustik 200mm, mineraalne tihendatud aluspinnas. Rakendusüksusele 29.09.2024 saadetud informatsiooni kohaselt tellis toetuse saaja OÜ-lt EstKONSULT erakorralise auditi Puka kooli ehitustulemuse ja ehitusprojekti lahenduste hindamiseks (edaspidi audit). Auditi Lisas 5 „Puka Põhikooli parkla katend“ (Teede Laboratoorium OÜ töö nr 10/24) on välja toodud Puka põhikooli ümbruse asfalteerimise mahtude võrdlemine OÜ Mapri Ehitus poolt koostatud tööde aktiga (OÜ Mapri Ehitus ja alltöövõtja Tavt OÜ teostatud tööde akti nr 2, november 2021). Antud akti nr 2 kohaselt on teostatud väljakaeve, vana asfaldi ja äärekivide eemalduse (h=45cm ja h=10 cm), asfaltbetooni, killustikualuse ja dreenkiri aluse tööde mahud ja maksumus (asfaltbetoon AC12 surf h=6cm paekild, killustiku alus ja dreenikihi ehitus 20 cm). Kokku on nimetatud töid teostatud summas 28 829,51 eurot (km-ta). Asfalteerimise mahtude võrdlemisel Tavt OÜ teostatud tööde aktiga nr 2 tuvastas audit järgmised puudused:  „Puka põhikooli asfaltbetooni renoveerimisel on piirdutud vana katte freesimisega. Freespuru on kasutatud killustikaluse tasanduskihina. Asfaltbetoonkatte paksused erinevad suurtes piirides 2 – 6 cm, mis ei vasta akteeritud ja lepingus fikseeritud paksusele 6 cm; 2   Aluse väljakaevamist pole teostatud ja uue dreenkihi rajamist samuti. Seega killustikaluse ehituse maht 257 m³ maksumusega 9473,02 € ja dreenkihi ehitust mahuga maht 257 m³ maksumusega 3166,24 € pole teostatud. Vanade äärekivide eemaldust pole teostatud. Asfaltbetooni paksuste suure erinevuse tõttu tuleks korrigeerida ka asfalteerimise akteeritud hinda (12 442,08 €);  Katend on varieeruva kandevõimega ja kohati ei vasta parklale esitatud kandevõime väärtustele. Liiga paksu freespuru paksuse puhul võivad tekkida vajumid (Puurauk No.5, freespuru paksus 10 cm).“. Lisaks on rakendusüksusele 08.03.2025 edastatud Teede Laboratooriumi 07.03.2025 poolt Otepää Vallavalitsusele saadetud kiri nr 85, milles Teede Laboratoorium esitab pretensiooni Mapri Ehitus poolt esitatud kaetud tööde akti TAVT-01 1.7.2021 kohta Puka kooli parkla ehituse kohta: „See akt ei ole vastavuses tegeliku olukorraga, sest asfaltbetooni ja freespuru paksused ei vasta tegelikkusele. Mõõdetud kandevõime näitajad 28 kraadi juures freespuru peal ei ole reaalsed. See tähendab, et protokoll ei vasta tegelikkusele. Inspector-3 seadmest on võimalik printida välja protokoll, kuid esitatud protokoll on tehtud arvutis WORD / EXEL programmiga./…/ Killustiku proov on näidatud fotol ja siit on näha, asfaldi paksust ja killustiku fraktsiooni, mis kindlasti ei ole 32 /64 ja äsja paigaldatud. Asfaldi kihi paksus on näha teisel fotol. Lisaks aruandes on näidatud, et äärekivid on eemaldamata ning on endises asendis, mis ei ole mõeldav uue killustikaluse ehitamise puhul. OÜ Mapri Ehitus esitab väärandmeid ja vajadusel teeme lisa ekspertiisi.“. Kuivõrd rakendusüksusele esitatud hanke nr 222719 raames teostatud tööde tõendites on välja toodud vaid üldiselt tööde maksumused ning nende andmete põhjal on kõik nimetatud tööd tehtud ja kulud on akteeritud kogu ulatuses ehk 100% (tõend nr 11, 05.07.2021; tõend nr 12, 04.08.2021; tõend nr 14, 11.11.2021; tõend nr 15, 29.11.202; maksumus kokku 35 685,12 eurot km-ta), siis teostas rakendusüksus täiendava kontrolli, veendumaks, et projekti raames hüvitamiseks esitatud asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde teostamine vastab akteeritule (teostatud tööde tõenditele). Täiendava kontrolli raames tuvastas rakendusüksus, et asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde teostamise osas puuduvad hanke nr 222719 tulemusel koostatud asendiplaan (olemas on vaid hanke aluseks oleva eelprojekti asendiplaan), teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Seega puudub tõendus, kui suures mahus tegelikult asfalteerimis- ja betoonkatendite rajamise töid teostati ning kas teostatud tööd vastavad akteeritule. Antud asjaoluga nõustus ka toetuse saaja, leides, et hetkel ei ole tõendatud asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde teostamine projektis ettenähtud mahus (vt otsuse punkt 1.2, 28.03.2025 toetuse saaja kiri). Arvestades, et asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde teostamine ei ole tõendatud hankelepingus ettenähtud mahus ning auditis toodud järelduste järgi on töid tehtud minimaalselt või pole üldse tehtud, siis ei ole põhjendatud kogu ulatuses projekti raames esitatud asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde kulud. Rakendusüksus arvestab asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde mitteabikõlbliku kulu arvestamisel tegelikult teostatud tööde mahtu. 1.1.Toetuse saajale on hüvitatud mitteabikõlblikke kulusid seoses teostamata töödega Teostatud tööde tõendi nr 15 kohaselt on asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise töid akteeritud summas 35 685,12 eurot, mis vastab pakkumuses ja lepingus kokkulepitule. Muudatustööde all kajastatud MP09 katendite muudatus on maksumusega 0 eurot. Vastavalt LEPINGUKOKKULEPE nr. 222719. SFOS nr. 2014-2020.1.04.17-0067 muudatuse juhisele 7 on kokkulepitud, et lammutatava olemasoleva koolihoone ühe osa asfaltkatte 3 paigaldamise asemel haljastuse rajamine, mistõttu vähenes projektis ettenähtud asfaltkatte rajamise maht 230 m2 (20.11.2020 nõupidamise protokoll, kus otsustati muru alla mattunud äärekivide mittetaastamine ja hoone lääneküljel asuvat asfalti ei paigaldata). Seega peaks asfaltkatte paigaldamise maht olema 1254 m2. Toetuse saaja poolt tellitud LEONHARD WEISS OÜ 18.12.2024 koostatud teostusmõõdistuse järgi on objektil paigaldatud vähemalt 1336,61 m² asfalti, 714,87 m² betoonkivikatendit ja 55 m äärekive. Kuid EstKONSULT erakorralises auditis välja toodud november 2021 teostatud tööde akti kohaselt on asfaltbetooni AC12surf h=6cm paigaldatud 1288 m2 ( 12 442,08 eurot km-ta). Kuivõrd puudub tõendus (kaetud tööde aktid ja teostusjoonised) ja arvestades, et LEONHARD WEISS OÜ teostusmõõdistus kajastab asfalteerimise kogumahtu, milles ei ole välja toodud rekonstrueeritud osa (ülekatte paigaldamist) ja uue paigaldamist (koos äärekivide ja killustikalustega), siis lähtub rakendusüksus OÜ Mapri Ehitus november 2021 teostatud tööde aktis nr 2 toodud asfalteerimise mahust 1288 m2 (ekspertiisi kohaselt teostatud suurte puudustega). Kuna audit tuvastas, et ei ole teostatud aluse väljakaevamist ja uue dreenkihi rajamist ja seega ei ole teostatud killustikaluse ehitust, dreenkihi ehitust ja vanade äärekivide eemaldust, siis on need OÜ Mapri Ehitus november 2021 teostatud tööde aktis nr 2 toodud kulud kokku summas 19 664,92 eurot (16 387,43 eurot km-ta) mitteabikõlblikud (väljakaeved, vana asfaldi ja äärekivide eemaldus km-ta summas 3605,11 eurot ja 143,06 eurot; killustiku alus 20 cm km-ta summas 9 473,02 eurot ja dreenkihi esitus 20 cm km-ta summas 3166,24 eurot). Samuti ei ole abikõlblik OÜ Mapri Ehitus november 2021 teostatud tööde aktis nr 2 toodud jooksuraja asfalteerimise kulu summas 260,10 eurot km-ga (216,75 eurot km-ta), kuna jooksuraja renoveerimistööd ei ole käesoleva projekti raames abikõlblikud. Lisaks tuleb mitteabikõlblikuks lugeda ka betoonkivikatendi rajamise kulud kokku summas 835,10 eurot (km-ta summa 695,92 eurot), kuna LEONHARD WEISS OÜ teostusmõõdistuse järgi on paigaldatud betoonkivikatendit 744 m2 asemel kokku 714,87 m² ehk 29,13 m² võrra vähem (1 m²= 23,89). Rakendusüksus on seisukohal, et arvestades eksperthinnangus välja toodut, on toetuse saaja akteerinud töid, mis on tegemata jäetud, ning seega on esitanud rakendusüksusele hüvitamiseks mitteabikõlblikke kulusid. 1.2.Toetuse saajale on hüvitatud mitteabikõlblikke kulusid seoses nõutust väiksemas mahus tehtud töödega Vastavalt esitatud asfalti saatelehtedele (toetuse saaja 07.03.2025 kiri), on objektile tarnitud 259 700 kg AC12surf70/100C2 asfalti, mille kogusest peaks piisama vähemalt 8 cm paksuse asfaltkatte paigaldamiseks 1288 m2 -le1. Kuid audit tuvastas, et paigaldatud asfaltbetoonkatte paksused erinevad suurtes piirides 2 – 6 cm ja ei vasta akteeritud ja lepingus fikseeritud paksusele, mis pidi olema kogu katte ulatuses vähemalt 6 cm. Audit leidis, et asfaltbetooni paksuste suure erinevuse tõttu tuleks korrigeerida ka asfalteerimise akteeritud hinda (12 442,08 eurot km-ta). Kuivõrd tuvastatud on, et asfaltbetooni paksus varieerus puuraukude juures 4 – 6 cm vahel ja äärekivide ääres oli asfaltbetooni paksus ca 2 cm ning puuduvad tööde teostamist tõendavad teostusjoonised ja kaetud tööde aktid, siis rakendusüksuse hinnangul ei ole koguasfaltbetooni kulu (12 442,08 eurot) abikõlblik. 1 Tihedus (AC12 surf)=2400kg/m3 ; Arvutus: Kihi paksus(m) = Mass (kg)/(Pindala m2 x Tihedus (kg/ m3)); h=259700kg/(1288 m2 x2400 kg/m3 ≈ 0,084 m 4 Rakendusüksus on seisukohal, et arvestades eksperthinnangus välja toodut, on toetuse saaja akteerinud töid suuremas mahus, kui oleks olnud lubatud ja on seega esitanud rakendusüksusele hüvitamiseks osaliselt mitteabikõlblikke kulusid. 1.3 Toetuse saaja selgitused Asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise osas selgitas toetuse saaja 29.10.2024, et on suhelnud nii AS-iga Infragate Eesti kui ka OÜ-ga Mapri Ehitus ning, et OÜ Mapri Ehitus projektijuht O.O vastuse järgi on kõik tööd teostatud vastavalt seadusandlusele ning hanketingimustele. Asfaltkattega platside ja teede kohta kaetud tööde aktid ja teostusmõõdistused ning hanke nr 222719 tulemusel koostatud asendiplaani toetuse saaja ei esitanud, kuna mälupulgalt, millel on Puka kooli rekonstrueerimise teostusdokumentatsioon, ei ole võimalik andmeid alla laadida. Toetuse saaja selgituse kohaselt lubas AS Infragate Eesti edastada enda arhiivis säilitatava dokumentatsiooni Puka Kooli kohta ning seejärel saata nõutud dokumentatsioon. 28.11.2024 teatas toetuse saaja, et neil puuduvad dokumendid tõendamaks, et teostatud asfalteerimistööd vastavad akteeritule. Samas andis toetuse saaja teada, et nad on tellinud asfaltkattega teede ning betoonkivikatendiga teede teostusmõõdistuse. Toetuse saaja edastas 16.01.2025 LEONHARD WEISS OÜ 18.12.2024 objektile „Kooli tn 3 teede ja platside mõõdistus, Puka alevik, Otepää vald, Vagamaa“ koostatud teostusjoonise, mille kohaselt on paigaldatud betoonkivi 714,87 m2, asfalti 1336,61 m2 ja äärekivi 55 m. Toetuse saaja selgitas 11.02.2025, et on täiendavalt palunud ehitusjärelevalvel ja töövõtjal esitada täpne asendiplaan, kus on eristatud projektikohased aluse rajamisega asfaltkatendi alad ja olemasoleva katendi freesimisega asfaltkatendi alad ning dokumentatsiooni koos auditis toodud puuduste kohta. Samas nõustub toetuse saaja, et mõningad puudused vajavad täiendavat uurimist ja ulatuse välja selgitamist, kuid kõiki auditis esitatud väiteid ei saa olemasolevale dokumentatsioonile tuginedes täielikult kinnitada ega ümber lükata. 18.02.2025 teatas toetuse saaja järgmist: „Oleme põhjalikult uurinud Puka kooli auditis tuvastatud puudusi ning otsinud vastuseid ja tõendavaid dokumente, millele auditis esitatud väidete osas vastata. Paraku peame tõdema, et meil ei ole täiendavaid dokumente, mis võimaldaksid auditis toodud väiteid ümber lükata.“. Toetuse saaja edastas 07.03.2025 koos selgitustega järgmised kirjavahetused: - AS Infragate Eesti 09.10.2024 saadetud kirja väljavõte, milles AS Infragate Eesti soovitab rakendusüksuse küsimustele vastamiseks teha koostööd peatöövõtja OÜ-ga Mapri Ehitus, kes oli tööde tellija. Samas tuletas AS Infragate Eesti meelde, et katendite ehituses olid omad kokkulepped, millest ka toetuse saaja (isik K.K) oli teadlik ning need kokkulepped puudutasid ka äärekive ja et kindlasti tehti ka selliseid töid, mida aktides ei pruugi otseselt kajastuda. - AS Mapri Ehitus 10.10.2024 kirja, milles projektijuht O.O selgitab, et on kogu dokumentatsiooni tellijale ja tellija esindajale objekti jooksul/lõpus üle andnud ning palub konsulteerida tellija esindajatega, selgitades, et ehitaja ei ole saanud ühtegi liigutust või otsust teha ilma tellija poolsete esindajate/kontrollijate nõusolekuta. - alltöövõtja OÜ TAVT objektijuht selgitas, et ei ole leidnud liiva/kruusa saatelehti, kuid saatis liiva/kruusa arved, mis objektile veeti, selgitades juurde järgmist: „Liiv on pärit Kivikandur OÜ Helmi-Aakre karjäärist ning killustik fr. 32-63 Moreen OÜ Sopimetsa ning Eesti Killustik OÜ Rõstla karjäärist. Kiilumiskihina sai vastavalt kokkuleppele üldehitajaga kasutatud freesipuru, mis sai veetud TAVT OÜ ettevõtte Tartu laoplatsilt. Liivaaluselt eraldi inspektoriga mõõdistusi ei 5 teinud, aga killustikualuse mõõteprotokoll koos mõõteskeemiga olemas.“. Vastavad dokumendid ja asfalti saatelehed lisati kirjale. - Aktsiaselts TREF on selgitanud asfalti saatelehtede osas, et asfaltsegu AC 12 surf 70/100 C2 vastab standardile EVS 901-3 ja et tarnitud kogust ei saa enam vaadata, kuna kaaluarvuti on vahetunud 2024 aastal. Kogus on saatelehtedel ja koondis kirjas. Tarne kuupäevad, asukoha nimi, tootja allkiri on saatelehtedel. Toetuse saaja lisas, et dokumentatsioon on siiski puudulik (puuduvad liivaluse rajamist tõendavad dokumendid, tihedusemõõtmise andmed ning saatelehed), kuid on olemas asfaldi saatelehed, mille järgi on tarnitud 259 700 kg asfalti. Auditis tuvastatud puuduste osas tõdes toetuse saaja, et vastavat tõendusmaterjali aluste väljakaevete ja rajamise kohta ei ole esitatud. Dokumentatsiooni hulgas on olemas killustiku arved ja veoselehed, kus tarnitud kogus vastab rajatud pindalale, kuid samas tekitab kahtlusi asjaolu, et killustiku fraktsiooniks on märgitud 32/63, kuid ekspertiisi sõelanalüüs ei tuvasta suuremat fraktsiooni kui 32. See viitab võimalikule lahknevusele projektdokumentatsiooni ja tegeliku teostuse vahel, mis vajab täiendavat selgitamist. Toetuse saaja selgitas 28.03.2025 saadetud kirjas, et nad on teadlikud asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde teostamine ei ole tõendatud projektis ettenähtud mahus ning tunnistavad, et teatud tööd on kas tehtud minimaalselt või ei ole neid üldse teostatud. Seetõttu on nad valmis aktsepteerima, et asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde kulud tuleb lugeda mitteabikõlblikuks. Toetuse saaja teavitas 12.06.2025, et ei nõustu rakendusüksuse hinnangutega kulude mitteabikõlblikkuse osas ega kavandatud finantskorrektsiooni määraga, põhjendades oma seisukohti alljärgnevalt: 1) Rakendusüksus on andnud esitatud tõenditele ebaõige hinnangu ja jõudnud seeläbi ekslikule järeldusele. Toetuse saaja hinnangul on RTK jõudnud ebaõigele järeldusele äärekivide osalisest vahetamata jätmisest tingitud asfaltkatte rajamise tööde puudustest ja ebaõige on järeldada Infragate Eesti AS- i kirjast, et Mapri Ehitus OÜ-ga sõlmitud kokkulepped oleksid käsitletavad tööde kokkulepitud mahus mitteteostamisena. Toetuse saaja on seisukohal, et „kokkulepe“, millele Infragate Eesti AS viitab, seisneb selles, et muru alla mattunud äärekivid jäeti otstarbekuse kaalutlusel välja vahetamata. Selle tõenduseks esitas toetuse saaja 20.11.2020 nõupidamise protokolli ( käesoleva arvamuse lisa 1; allkirjastatud Otepää Vallavalitsuse projektijuht V.L, Mapri Ehitus OÜ esindaja O.O ja Infragate Eesti AS esindaja S.K poolt), mis sisaldas ettepanekut hoone lääneküljel asfalti paigaldamata jätmist. Toetuse saaja selgitas, et nagu auditist on näha jäeti viltused kivid välja vahetamata ja tegelikkuses on vähemalt osa äärekividest välja vahetatud. Seega leiab toetuse saaja, et kõik tööd ei jäänud teostamata isegi siis, kui osad äärekivid jäid välja vahetamata. Siinkohal juhtis toetuse saaja tähelepanu kohtupraktikas tunnustatud põhimõttele, mille kohaselt finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine (vt nt Euroopa Kohtu (EK) 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18 Elme Messer Metalurgs, punkt 64). Seega, kui mingi osa asfaltkatte töödest ja /või äärekivi töödest on tegelikkuses teostatud, siis nende tööde osas toetuse tagasinõudmine (ehk finantskorrektsiooni tegemine) oleks käsitatav toetuse saaja karistamisena ning kuna karistamine ei ole finantskorrektsiooni eesmärk, siis tuleb igal juhul otsuse alusel mitteabikõlblikuks loetud summat vähendada proportsionaalselt tegelikult teostatud töödele. 6 Toetuse saaja viitab ka LEONHARD WEISS OÜ 18.12.2024 koostatud teostusmõõdistusele, mis kinnitab, et objektil on paigaldatud vähemalt 1336 m² asfalti ja 714 m² betoonkivikatendit. Riigihanke nr 222719 OSA III lisa 7 kohaselt oleks taastatava asfaltkatte kogu maht olnud 1484 ruutmeetrit. Tööde teostamise käigus selgus tööde reaalne maht ja seetõttu võivad ka algselt joonistel kajastatud mahud ja tegelikud mahud erineda. Toetuse saaja leiab, et olenemata erinevuste algpõhjustest, on ca 90% (1336/1484) algsest tööde mahust siiski teostatud. Seega ei saa väita, et töid ei oleks üldse tehtud ja mitteabikõlblikuks tuleks lugeda kogu kuludokumentides kajastatud asfaltkattega platside rajamise tööd. Toetuse saaja ei nõustu ka otsuse eelnõus toodud asjaoluga, et alltöövõtjad on esitanud selgitusi liiva/kruusa ja asfaldi saatelehtede kohta, kuid need ei ole piisavad tõendamaks, et killustik on viidud Puka kooli juurde. Toetuse saaja viitab siinkohal ühendmääruse § 2 lg-le 4, mille kohaselt on kulu tekkimine tõendatud, kui see on tõendatav dokumendiga, mh arve, saatelehe, üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Ühendmäärus esitab avatud loetelu ning kindlasti ei nõua samaaegselt kõigi dokumentide olemasolu. Toetuse saaja leiab, et kuigi ühendmääruses nõutud arved, selgitused ja saatelehed on esitatud, ei ole otsuse eelnõus välja toodud ülekaalukaid argumente ja põhjendusi, miks RTK leiab, et tegelikkuses töid ei teostatud. Toetuse saaja leiab veel, et isegi kui need tõendid (alltöövõtjate esitatud selgitused ja liiva/kruusa saatelehed), ei ole piisavad (mida toetuse saaja ei mööna), siis ei ole tegemist toetuse saaja poolse rikkumisega. Otepää Vallavalitsus selgitab, et ta oli palganud professionaalse omanikujärelevalve teostaja kontrollimaks teostatud tööde mahtu ja kvaliteeti. Kui omanikujärelevalve ei ole tööde osas juhtinud tellija tähelepanu mistahes puudustele, siis ei ole tellija rikkunud oma hoolsuskohustust ja käesoleva arvamuse lisa 1 tõendab, et pooled ei olnud sõlminud kokkulepet asfaltkatte rajamata jätmiseks. Toetuse saaja hinnangul ei ole ta rikkunud kehtivaid nõudeid tegevuse või tegevusetusega ning rajanud projektile mittevastavalt asfaltkatet. 2) Haldusorgan ei ole teostanud uurimiskohustust. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. RTK on otsuse lk- l 6 selgitanud, et toetuse saaja on samuti leidnud, et tööde teostust ei ole võimalik projektis ettenähtud mahus tõendada ning nõustub, et need kulud loetakse mitteabikõlblikeks. Toetuse saaja hinnangul ei vabasta asjaolu, et ta on mingit seisukohta haldusmenetluses väljendanud, haldusorganit omapoolsest uurimiskohustusest. Tutvumiseks saadetud RTK otsuse eelnõust nähtuvalt ei ole haldusorgan teostanud uurimispõhimõtet nõuetekohaselt (vt ka eelnevalt p-des 6- 12) ning tegelikkuses ei ole tuvastatud, kas kõik kuludokumentidel nr 22, 24, 49 ja 50 kajastatud tööd olid mitteabikõlblikud või ainult osa töödest. Seega on finantskorrektsiooni määra kohaldatud ebaõigesti. 3) Finantskorrektsiooni määr ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Toetuse saaja märgib, et RTK peab toetuse tagasinõude tegemisel arvestama proportsionaalsuse põhimõttega ja hindama, milline korrektsiooni määra kohaldub vaidlusaluse rikkumise puhul. Toetuse saajale arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõust ei nähtu, milline on tegelikkuses EL eelarvele tekitatud võimalik kahju, mistõttu on finantskorrektsioon, milles nelja kuludokumendi alusel loeti kogu asfaltkatte rajamise kulu mitteabikõlblikuks, ilmselgelt põhjendamatu. Toetuse saaja leiab, et ei ole kaalunud ega pidanud võimalikuks väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Otepää Vallavalitsus möönab, et dokumentatsioonis esineb teatud puuduseid, kuid see ei tähenda, et vaidlusaluseid töid ei oleks üldse teostatud. 7 1.4 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Vastavalt 25.08.2017 toetuse taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/294 (edaspidi rahuldamise otsus) punktile 1.15. on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima STS, selle alusel antud õigusaktides, meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut. Tulenevalt ühendmääruse § 2 lõikest 1 on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib vastavalt lõigetele 3 ja 4. Tegeliku kulu tekkimine on ühendmääruse § 2 lõike 4 järgi tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega, osalejate registreerimislehega. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Meetme määruse § 7 lõikele 1 ja 2 kohaselt loetakse abikõlblikuks kuluks taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse arvestamise ning meetme määruses sätestatud tingimustele. Meetme määruse § 28 lõikele 3 kohaselt on toetuse maksmise eelduseks kulude abikõlblikkus vastavalt meetme määruse §-le 7. Rakendusüksus on seisukohal, et kuivõrd auditi Lisa 5 kohaselt ei ole Puka kooli asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise töid teostatud ettenähtud mahus või ei ole neid üldse teostatud ning tööde teostamiste kohta on täitedokumentatsioon olulises osas puudulik, siis ei ole hankelepingut täidetud nõuetekohaselt. Hankelepinguga kokkulepitud töid ei ole teostatud ettenähtud mahus, mistõttu ei ole kogu ulatuses akteeritud kulud põhjendatud ning seega abikõlblikud. Kuigi toetuse saaja on edastanud alltöövõtja selgitused ning liiva/kruusa ja asfaldi saatelehed, ei ole need piisavad tõendamaks, et killustik ja asfalt on viidud Puka kooli juurde. Saatelehed tõendavad karjäärist/asfalditehasest vastava koguse väljastamist, kuid kuhu ja millises koguses seda maha pandi, ei ole tõendatud. Arvestades, et saatelehtede järgi on objektile viidud 259 700 kg AC12surf70/100C2 asfalti, siis oleks pidanud paigaldatud asfaltkiht olema vähemalt 8 cm paksune. Nõutud vähemalt 6 cm paksuse asfaltkihi jaoks oleks 1288 m 2 pindalaga tee/platsi katmiseks vaja ca 185 475 kg asfalti AC surf12 (1254 m 2 pindalaga tee/platsi katmiseks ca 180 576 kg asfalti). Objektile asfalti tarnimise tõendusena peaksid olema kaetud tööde aktid, kus teostatud tööde maht ja kvaliteet on omanikujärelevalve poolt üle vaadatud ja kinnitatud. Samuti puuduvad ehitusjärgsed teostusjoonised. Seega ei ole esitatud tõendite (saatelehtede) järgi võimalik öelda, kui suures koguses tegelikult Puka kooli objektile asfalti tarniti ja jääb selgusetuks, mille järgi kokkuvõttes lõplikud töömahud akteeriti. Auditi aruandes toodud piltidelt on näha, et asfaldi ääres olevad äärekivid on viltused ja vanad ehk need on jäetud välja vahetamata. Kuid ilma äärekivisid ja olemasolevat katendit eemaldamata ei ole võimalik uut aluskihti asfalti alla panna. Asfaldi ja sillutuskivi aluse ehitamine koosneb alljärgnevatest etappidest: väljakaeve; liivaluse ehitus, mis lõppeb tiheduse mõõtmisega ja kaetud tööde akti vormistamisega (sisaldab ka kasutatud liiva saatelehtede ja sertifikaatide andmeid); killustiku aluse ehitus, mis lõppeb tiheduse mõõtmisega ja kaetud tööde akti vormistusega (sisaldavad andmeid killustiku saatelehtede ja sertifikaatide kohta); asfalti või sillutuskivi paigaldus lõppeb teostusjoonisega ja mahtude kontrolliga ning lisatakse dokumendid asfaldisegule/ sillutuskivile. Audit tuvastas, et äärekivide ääres oli asfaltbetooni paksus ca 2 cm ja 8 freespuru paksus ca 4 cm. Kuigi asfaltööde mahu vähendamise osas on tehtud kokkulepe ja otsustati muru alla mattunud äärekivid otstarbekuse kaalutlusel jätta välja vahetamata, on audit tuvastanud, et asfalt freesiti kuni äärekivideni ja katendi väljakaevamist ei tehtud ehk tegelikult ei paigaldatud kogu ulatuses nõuetekohast asfaltkatet (AC 12 surf- 6 cm) ja asfaltkatte killustikalust (20 cm) ja dreenkihti (20 cm) paigaldatud ei ole. Toetuse saaja on samuti leidnud, et asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde teostust ei ole võimalik tõendada projektis ettenähtud mahus. Kuigi hiljem toetuse saaja leiab (12.06.2025 kiri), et 10% ulatuses on asfalteerimistööd teostamata, on audit tuvastanud, et teostamata on ka asfaltkatte aluse paigaldustööd. LEONHARD WEISS OÜ 18.12.2024 koostatud teostusmõõdistuses ei ole välja toodud, millises mahus on asfaltkatet rekonstrueeritud (ülekatte paigaldamine) ja millises mahus on paigaldatud uus asfaltkate (koos äärekivide ja killustikalustega). Vanale asfaltkattele täiendava uue kihi lisamine (sealjuures kihi paksus eksperthinnangu kohaselt 2-6 cm) järgi ei saa jõuda järeldusele, et tööd on teostatud vastavalt projektile ja lähteülesandele. Kuna projekti järgne tööde maht oli arvestatud uue katendi paigaldamisega, st koos killustikaluste ja äärekividega, siis ei ole õige toetuse saaja järeldus, et ca 90% algsest tööde mahust on siiski teostatud. Toetuse saaja leiab, et kui ühendmääruse § 2 lõikest 4 nõutud arved, selgitused ja saatelehed on esitatud, siis peaksid otsuse eelnõust nähtuma ülekaalukad argumendid, miks RTK leiab, et tegelikkuses töid ei teostatud. Rakendusüksus märgib, et kulu tõendamise eelduseks on see, et töö on tehtud ja kulu ei ole põhjendatud kui see on jäetud tegemata. Käesoleval juhul on ülekaalukaks argumendiks auditis tuvastatud puudused (8 puuraugu proovide järgi ei vasta asfaltkatte paksus nõuetele ja väljakaevet ei ole teostatud) ja asjaolu, et puuduvad tegelike tööde teostamise tõendamiseks ehitusjärgsed teostusjoonised ja kaetud tööde aktid ehk tõendus, et asfalteerimis- ja betoonkatendite rajamise töid teostati nõuetekohaselt ja ettenähtud mahus. Seega puuduvad rakendusüksuse hinnangul tõendid, et kõik tööde nõuetekohaseks täitmiseks ettenähtud materjalid tarniti ja töid teostati kokkulepitud mahus. Rakendusüksus pöörab toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et kuigi rakendusüksusel on kohustus haldusmenetluse seadusest tulenevast uurimispõhimõttest selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel, siis on samal ajal ka toetuse saajal STS § 24 punktist 6 kohustus tõendada kulude abikõlblikkust. Seega kui toetuse saaja eelkirjeldatud kohustust ei täida, jättes rakendusüksusele nõutud tõendid esitamata, siis ei ole rakendusüksusel võimalik iseseisvalt kulude abikõlblikkuses kuidagi veenduda. Audit on tuvastanud asfaltbetoonkatte rajamise osas olulised puudused. Kuigi toetuse saaja on oma hinnangul palganud professionaalse omanikujärelevalve teostaja kontrollimaks teostatud tööde mahtu ja kvaliteeti ning omanikujärelevalve ei ole tööde osas juhtinud tellija tähelepanu puudustele, ei muuda see siiski asjaolu, et puudused esinevad ja et hüvitamiseks on esitatud mitteabikõlblikke kulusid. Omanikujärelevalvel oli kohustus täita lepingut vastavalt seadusest tuleneva kvaliteediga. Ehitusseadustiku § 20 lõike 5 alusel vastu võetud Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 4 lõike 2 ja 5 alusel on omanikujärelevalve tegija kohustatud ülesannete täitmisel muuhulgas kontrollima: ehitamise kvaliteeti ja vastavust ehituslepingule. Eeltoodust tulenevalt kui omanikujärelevalve on seadusest tulenevat ja seega ka omapoolset lepingulist kohustust toetuse saaja ees rikkunud, siis on võimalik toetuse saajal kasutada kas omavahelisest lepingust või võlaõigusseadusest tulenevaid asjaomaseid õiguskaitsevahendeid. Tuginedes meetme määruse § 32 lõikel 1, STS § 45 lg 1 p 2, § 46 lõikele 2 ja ühendmääruse § 21 lõikele 1, leiab toetuse saaja, et RTK peab toetuse tagasinõude tegemisel arvestama 9 proportsionaalsuse põhimõttega ja hindama, milline korrektsiooni määr kohaldub vaidlusaluse rikkumise puhul. Rakendusüksus selgitab, et STS §-s 45 on toodud finantskorrektsiooni alused. STS § 45 lg 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kui toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS §-s 46 on toodud finantskorrektsiooni ulatus, mille lõigete 1 ja 2 kohaselt on Vabariigi Valitsus kehtestanud määrusega protsentides väljendatava finantskorrektsiooni ulatuse, kui otsuse tegemisel ei kohustuse või nõude täitmata jätmisest tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata. Käesoleva otsuse punktis 1.1. kirjeldatud tööde osas on mitteabikõlblike kulude suurus konkreetselt määratletav, kuivõrd see väljendub teostamata tööde maksumuses ja sellest tulenevalt ei kohaldu STS § 46 lõige 1 ja ühendmääruse § 2 lõikes 1 toodud finantskorrektsiooni määrad. Seevastu saab kohaldada STS § 46 lõikeid 1 ja 2 ning ühendmääruse § 21 lõikes 1 toodud finantskorrektsiooni määrasid käesoleva otsuse punktis 1.2. kirjeldatud kuludele, kuivõrd paigaldatud asfaltkihi puhul pole teada, millises ulatuses vastab asfaltkiht nõuetele ja millises osas mitte ja seetõttu pole võimalik mitteabikõlblike kulude täpset suurust kindlaks määrata. Ühendmäärus § 21 lg 1 kohaselt juhul, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt ühendmääruse §-s 2 toodud kulude abikõlblikkuse nõude eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid antud juhul ei ole võimalik kahju täpset suurust välja arvutada, kuivõrd ei ole tuvastatav, kui suures mahus tegelikkuses on asfaltbetoonkatet nõuetekohaselt paigaldatud. Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva otsuse punktis 1.2 kirjeldatud juhtumi asjaolusid arvestades proportsionaalne rakendada asfaltbetoonkatte paigaldamisega seotud kuludele kõige kõrgemat finantskorrektsiooni määra (25%-i). Kuigi tuvastatud on, et asfaltbetoonkatte paksused erinevad väga suurtes piirides 2-6 cm, siis eelduslikult vastab paigaldatud asfaltkiht osaliselt nõutud paksusele (vähemalt 6 cm), mistõttu peab rakendusüksus põhjendatuks vähendada OÜ Mapri Ehitus november 2021 teostatud tööde aktiga nr 2 akteeritud asfaltbetoon AC 12 surf h=6 cm paekild kulu summas 12 442,08 eurot km-ta vähendada 10% võrra ehk summas 1493,05 eurot (1244,21 eurot km-ta). Rakendusüksus võttis asfaltbetoonkatte paksuse nõuetekohase paigaldamise rikkumise hindamisel arvesse kergendava asjaoluna, et ehitisele on väljastatud 22.11.2021 kasutusluba nr 211237/21381, mis näitab, et kasutusloa väljastaja hinnangul on olemasolev ehitusdokumentatsioon olnud piisav, valminud ehitis vastab üldistele nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele, mistõttu ei ole puudus mõjutanud paigaldatud asfaltee ja -platsi kasutust. Seega ei esine rakendusüksuse hinnangul asjaolusid, mille puhul oleks õigustatud ja põhjendatud kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul on finantskorrektsiooni määra välja selgitamiseks oluliseks asjaoluks auditis mainitud ebakõlad asfaltkatte paksuse osas, mille tulemusel on toetuse saaja akteerinud kulusid tegelikust rohkem. Kui arvestada, et väiksema asfaltkatte kulu tõttu on eelduslikult paigaldatud väiksemas mahus asfalti ning lisaks ei ole nõuetekohaselt töödokumentatsiooni vormistatud ja esitatud, siis 10 võib eeldada, et nn hinnavõit töövõtjale võis olla suurem. Arvestades, et rajatud asfaltkatte kvaliteedi ja mahtude kontroll on teostatud puudulikult ning ehituse täitedokumentatsioon on puudulik, sh ei ole teostusjooniseid ja kaetud tööde aktid, siis ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rakendatav finantskorrektsiooni määr oleks 10 protsendist veelgi madalam. Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksuse hinnangul õigustatud ja põhjendatud kohaldada asfalteerimise kulu osas 10%-list finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskusega ja võimaliku tekkinud kahju suurusega. Seega loeb rakendusüksus OÜ Mapri Ehitus november 2021 teostatud tööde aktis nr 2 kajastatud asfalteerimise kuludest (12 442,08 km- ta) mitteabikõlblikuks 1493,05 eurot km-ga (1244,21 eurot km-ta). Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus jõudnud järeldusele, et projekti raames ei ole asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde akteeritud kulud kokku maksumusega 35 685,12 eurot (km-ta) kogu ulatuses põhjendatud ja seega abikõlblikud. Käesoleva otsuse punktis 1.1 ja 1.2 kirjeldatud tööde mitteabikõlblik summa kokku on 22 253,17 eurot2 (km-ga). 1.5 Finantskorrektsiooni summa Toetuse saaja on asfaltkattega platside ja teede ning betoonkivikatendi rajamise tööde kulusid kajastanud KD-des nr 22 (tõend nr 11, 05.07.2021), nr 24 (tõend nr 12, 04.08.2021), nr 49 (tõend nr 14, 11.11.2021) ja nr 50 (tõend nr 15, 29.11.2021) kokku maksumusega 42 822,14 (35 685,12 eurot km-ta). Võttes arvesse, et vastavalt 28.09.2021 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-5/1217 on projektis kajastatud hanke nr 222719 abikõlblikke kulusid vähendatud 5% võrra, siis arvestab rakendusüksus mitteabikõlblikust summast (22 253,17 eurot) maha varem rikkumisega kinni peetud 5%. Lähtuvalt eelpool toodust loeb rakendusüksus KD-des nr 22, nr 24, nr 49 ja nr 50 hankega nr 222719 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 21 140,51 eurot, millest toetus moodustab 16 285,88 eurot ja omafinantseering 4854,63 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas 25.08.2017 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/294 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 07.07.2025 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.08.2025. Toetuse saaja esindaja LEADELL Pilv Advokaadibüroo andis 04.08.2025 teada, et Otepää Vallavalitsusel ei olnud täiendavaid kommentaare 07.07.2025 saadetud otsuse eelnõule. 3. Otsuse resolutsioon 2 19 664,92 eurot+ 260,10 eurot +835,10 eurot + 1493,05 eurot 11 Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti "Puka haridusvõrgu ümberkorraldamine ja Puka Keskkooli rekonstrueerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 21 140,51 eurot, millest toetus moodustab 16 285,88 eurot ja omafinantseering 4854,63 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de nr 22, nr 24, nr 49 ja nr 50 alusel väljamakstud toetus summas 16 285,88 eurot; 3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus summas 16 285,88 eurot talle sobivale Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number; 4. toetuse saajal tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetust ei ole tagastatud käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse punktis 2 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 5. muuta 25.08.2017 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/294 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt: 5.1. „1.1. projekti kogumaksumus on 1 999 630,50 eurot“; 5.2. „1.2. struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 77,04% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 1 540 442,48 eurot. Omafinantseering on vähemalt 22,96% projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 459 188,02 eurot;“. Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Liivika Põder 5917 7036 [email protected] 12