OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Haridus- ja Noorteamet [email protected] Lõõtsa tn 4 21.08.2025 nr 11.3-1/25/3920 Tallinn 11415, Harju maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme 21.4.5.1. „Noortevaldkonna arendamine“ raames otsuse Haridus- ja Noorteameti (edaspidi toetuse saaja või HARNO) elluviidava tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ (projekt nr 2021- 2027.4.05.23-0001; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole kvaliteedimentorite teenuse tellimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) ning Haridus- ja Noorteameti hankekorras sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb abikõlbmatuks kuluks 2178,35 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28 ja § 29 lg 3, Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36, § 37 lg 4, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22⁸, haridus- ja teadusministri 15.08.2023 käskkiri nr 1.1-2/23/221 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ (edaspidi TAT) punkt 13, samuti antud projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus. TAT punkt 11.1 sätestab, et elluviijale kohalduvad lisaks TATis sätestatule ÜM2022 §-s 11 sätestatud kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Toetuse saaja on Haridus- ja Noorteamet, kes on riigiasutus RHS § 5 lg 2 punkti 1 mõistes ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda. 1. Toetuse saaja ei ole täitnud ametiprofiilide teenuse tellimisel talle STS-ga pandud kohustust järgida riigihangete seadust 1.1 Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis aprillis 2024 läbi avaliku konkursi kvaliteedimentorite leidmiseks kandideerimise tähtajaga 29.04.2024. Konkursiteates on välja toodud tingimused, millele kvaliteedimentor pidi vastama, sealhulgas oli nõutud mentorkoolituse läbimist ja praktilise kogemuse omamist. Kvaliteedimentoriks kandideerinud 20 isikust valiti välja 6 ja vastavalt 29.04.2024 väikehanke tulemusdokumendile sõlmiti perioodiks oktoober 2024 kuni veebruar 2025 teenuse osutamise lepingud. Rakendusüksusele 15.04.2025 esitatud memo „Kvaliteedimentorite tugi kvaliteedijuhtimise koolitusprogrammis“ kohaselt on mentori töötasu kujunenud vastavalt kvaliteedijuhtimise koolitusprogrammi mahule. Mentori eeldatav töömaht on 44 tundi ühe omavalitsuse meeskonna toetamiseks ning töötasu tunnihinde aluseks on arvestatud 37€/tund bruto. Seega on mentori töötasu ühe KOV meeskonna toetamiseks 1 628 eurot (brutotasu), tööandja palgafond 2 178 eurot. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja valis mentoriks kandideerijate seast välja isikud, kelledel puudus konkursiteates nõutud mentorluse kogemus või oli läbimata mentorkoolitus, kuigi kandideerijate hulgas oli vähemalt veel 2 isikut, kes vastasid konkursiteates toodud kõigile nõuetele, kuid kes ei sobinud isikuomaduste tõttu. Hindamiskomisjon leidis, et kuigi kandidaatidel on olemas nõutud pädevused, võeti lõplikul valikul arvesse kandidaatide isikuomadused, mis võivad jääda pilootetapis KOVide toetamiseks nõrgaks. Kuid konkursiteade ei sisaldanud teavet, millistele isikuomadustele kandideerija peab vastama. Kandidaatide CV-de ja motivatsioonikirjade järgi osutusid väljavalituteks järgmised nimetatud nõuetele mitteavastavad isikud: - K.K ei ole läbinud mentorkoolitust ja puudub vastav kogemus. Kuid toetuse saaja leidis, et kandidaadil olid olemas kõik pädevused v.a mentorkogemus, aga kandidaat oli vestlusel enesekindel ning hindamiskomisjoni hinnangul pilootetappi sobiv. Valituks osutumisel on võimalik kandidaat saata mentorite baaskoolitusele; - K.O ei ole läbinud mentorkoolitust ja puudub vastav kogemus. Isikul on väljaõppe coach’ina. Kuid toetuse saaja leidis, et kandidaadil olid kõik vajalikud pädevused ning selgus ka, et eelnev koostöö keeruliste KOVidega, mistõttu valiti ta pilootetappi; - L.S ei ole läbinud mentorkoolitust ja puudub vastav kogemus. Kuid toetuse saaja leidis, et kandidaadil olid olemas kõik pädevused ning et vestlusel väljendas ta tugevat valmisolekut töötada ka võimalikes muutuvates oludes ning ka keeruliste omavalitsuse meeskondadega. Kuivõrd isikud K.O, K.K ja L.S ei vasta konkursiteates välja toodud tingimustele, on toetuse saaja kvalifitseerinud ja edukaks tunnistanud kandideerijad, kes oleks tulnud jätta kvalifitseerimata, ja on rikkunud sellega RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 1.2 Toetuse saaja selgitused Kuna hindamismetoodika tabeli järgi vastasid konkursikutses toodud nõuetele peale edukaks tunnistatud kandideerija ka mitmed teised kandideerijad, siis palus rakendusüksus nimetatud tabelisse märkida nende isikute osas põhjendused, miks nad valituks ei osutunud. Toetuse saaja esitas 28.04.2025 täiendatud hindamismetoodika tabeli ja selgitades järgmist: „Lõpliku hinnangu tegemisel sai paljuski määravaks ka see, et hindamiskomisjon võttis arvesse kandidaatide enesekindlust/isikuomadusi, mis avaldusid vestlustel. Komisjon tegi otsuse, et pilootetappi kaasatakse mentorid, kes tundusid vestlustel enesekindlamad ning n-ö tugevamad isiksused, kuna pidi olema valmis, et pilootetapi sisu muutub protsessi jooksul. /…/Samuti on oluline teada, et hindamiskomisjon teadis taustal, et meil oli võimalik kandidaate saata ka mentorite baaskoolitusele. Kandidaatide valimisel oli prioriteet, et kandidaadil oleks selge kvaliteedijuhtimise või -hindamise kogemus, kuna valisime mentoreid kvaliteedijuhtimise koolitusprogrammi kõrvale. Kõigil 6 valitud mentoritel see prioriteetne kogemus ka oli.“. Toetuse saaja selgitas 28.05.2025, et esmaseks eelduseks oli asjaolu, et edukas kandidaat on mentorkoolituse läbinud ja ta omab praktilisi kogemusi. Võimalus kandidaate mentorkoolitusele saata tekkis hindamisprotsessi ajal ning võimaldas esialgset kanditaatide ringi laiendada. Kõikidel kandidaatidel, kellel ei olnud kandideerimisel mentorkoolitus läbitud, anti võimalus see läbida. Toetuse saaja hinnangul ei ole siin tegemist vasturääkivusega, vaid kahe erineva etapiga. Toetuse saaja selgitas veel, et hinnati kandidaate, kellel oli koolitus läbitud ja kellel oli kogemus, ning nende puhul hinnati ka isikuomadusi ja sobivust HARNO väärtustega. Täiendavalt hinnati neid, kellel oli kogemus olemas ja sobis ka HARNO väärtustega, kuid puudus koolituse läbimine. Neile anti võimalus koolitus läbida, et laiendada isikute ringi, kes saaksid teenust pakkuda. Toetuse saaja selgitas 18.06.2025 veel, et kandidaatidega viidi läbi vestlused, mille jooksul kirjeldasid kandidaadid oma haridusteed ja praktilisi töö, sh mentori kogemusi. Kandideerijate K.O ja L.S väljavalimist selgitas toetuse saaja järgmiselt: - „K.O toob oma motivatsioonikirjas välja järgneva: “Mentorina tegutsemist toetavad kogemused. Oskus toetada meeskonnatööd 1. 2. 3. 4. Usun, et mentorina tegutsemist toetavad minu kogemused noortevaldkonna koolitajana tegutsemisest juhtimise, meeskonna ja projektide arendamise teemadel. Mentoritööl ja coach’ingul on mitmeid sarnasusi. Olen saanud põhjaliku väljaõppe coach’ina tegutsemiseks ja järjepidevalt toetan Eesti noortevaldkonna juhte ja spetsialiste coaching’u sessioonidega. Kasutan coach’ivat juhtimisstiili Tallinna 10 munitsipaalhuvikooli juhtide töö kureerimisel. Väärtustan coach’i ja kuraatori rollis mahukalt motiveeriva intervjueerimise koolituselt saadud võtteid ja oskusi.” Kuna mentori ja coachi töövõtted võivad suuresti kattuda, siis lugesime ka coachingu kogemuse sobivaks. Coachingu ja mentorluse peamiseks erinevuseks tuuakse, et coach töötab küsimuste ja tehnikatega ning mentor võib täiendavalt tuua sisse oma kogemuse ja nõuanded. - Vestlusel kirjeldas L.S eelnevaid juhtimisrolli aastaid valla noortekeskuse juhatajana, mille sees on mentordanud mitmeid tööle asunud kolleege. Tavapäraselt on väikemates meeskondades juht ka mentor, kes toetab töötajate professionaalset arengut. Ka oma motivatsioonikirjas on L.S välja toonud mitmed meeskonna juhtimisega seotud kogemused: “Täna kuulub minu juhitavasse meeskonda 7 noorsootöötajat ja 1 NEET noortele spetsialiseerunud noorte heaolu spetsialist. Minu meeskond on minu vägi ehk ennast defineerin tugeva taustajõuna, kes seisab valla noorsootöö jõudsa arengu eest, tegeleb arendustöödeks vajalike ressursside leidmisega ja infovahetusega, kuhu kuuluvad nii teised allasutuste juhid, kogukonnad, noored kui ka otsustajad.“. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Käesoleval juhul on hankija kaldunud kõrvale konkursiteates seatud oma enda tingimustest ja kvalifitseerinud tingimustele mittevastavad kandideerijad, mistõttu ei ole toetuse saaja kvaliteedimentorite teenuse hanke läbiviimisel järginud RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. Olukorras, kus hankija leiab pärast pakkumuste esitamist, et konkursiteatesse lisatud mentorile seatud kvalifitseerimise tingimus ei ole antud hankes vajalik ja et mentoriks sobiks ka ilma nõutud koolituse ja kogemusega isik ning et lõplik valik tehakse teises etapis, isikuomaduste põhjal, ei anna alust hankijale pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist konkursiteates kehtestatud tingimuste muutmiseks. Kui toetuse saaja hinnangul sobib mentoriks ka kandidaat, kes on mentorikoolituse ja selle kogemuse asemel läbinud coachingu koolituse ja omab vastavat kogemust, siis oleks hankija pidanud vastava info ka konkursikutses välja tooma. Samuti info, et mentorkoolituse läbimine ei ole takistuseks kandideerimisel või, et sobib ka kandidaat, kes on juht ja kes on juhendanud mitmeid tööle asunud kolleege. Konkursiteates puudus samuti info, et kandidaate hinnatakse esmalt vastavalt nõutud pädevustele ja seejärel vestlusel selguvate isikuomaduste põhjal. Kuna isikuomadusi konkursiteates ei olnud kirjeldatud, siis ei ole tegemist objektiivse hindamiskriteeriumiga. Rakendusüksus leiab, et hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ega ole kohelnud võrdselt kõiki potentsiaalseid pakkujaid, sõlmides lepingud kandideerijatega, kes ei vastanud konkursiteates kehtestatud tingimustele ning luues sellega edukaks tunnistatud kandideerijatele võrreldes teiste potentsiaalsete kandideerijatega soodsama olukorra, mistõttu ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda kandideerijate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et isegi kui on olemas konkursiteates nõutud pädevused, siis lõpliku valiku teeb hankija kandidaadi isikuomaduste põhjal ja kui puudus mentorkoolitus ja kogemus, siis selle läbimise võimalus antakse hiljem või, et mentorkoolitus asemel võib olla coachingu koolitus ja kogemus või, et piisab vaid juhi kogemusest, kes on juhendanud tööle tulevaid kolleege. Euroopa kohus on kohtuasjas nr C-27/15 (vt p-d 36-37) selgitanud, et ühelt poolt nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et pakkujatel oleksid pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused ja eeldab seega, et need pakkumused esitatakse kõigi pakkujate jaoks samadel tingimustel. Teisalt, selle põhimõtte paarilise, läbipaistvuse tagamise kohustuse põhieesmärk on ennekõike välistada oht, et hankija teatud pakkujaid või teatud pakkumusi soosiks või tegutseks nende suhtes omavoliliselt. See kohustus eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord oleks nii hanketeates kui ka hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldaksid hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele. Seega on nii võrdse kohtlemise kui läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte seisukohalt oluline, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus oleks läbipaistev ja kontrollitav ka kolmandate isikute poolt. Toetuse saaja peab hanke läbi viima selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Olukord, kus hankija kaldub kõrvale omaenda kehtestatud reeglitest, ei ole eelkirjeldatud põhimõtetega kooskõlas. Ka kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija peab hankija piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et kvalifitseerides tingimustele mittevastavad kandideerijad, on kandideerijate K.O, K.K ja L.S kvalifitseerimine ja edukaks tunnistamine vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtetega. Seega on toetuse saaja rikkunud talle TAT punktis 11.1 ja ÜM2022 § 11 lõikes 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4 Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 10%-i ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Vastavalt ÜM2022 § 35 lõikele 1 kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud teisiti. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 §-e 22–229. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ÜM2014 § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Hoolimata asjaolust, kas hankija kvalifitseeris ja tunnistas edukaks kandideerijad K.O, K.K ja L.S tahtlikult või hooletusest, said isikud K.O, K.K ja L.S teiste konkursil osalemisest huvitatud isikutega võrreldes eelise, sest nad kvalifitseeriti ja nendega sõlmiti lepingud, kuigi konkursitingimuste kohaselt pidanuks nad konkursist kõrvale jääma. Kui rikkumise tulemuseks on lepingu sõlmimine sellise kandideerijaga, kes ei vastanud konkursiteates sätestatud kvalifitseerimisnõuetele ja kellega ei oleks pidanud lepingut sõlmima, siis on ilmne, et tegemist on raske rikkumisega. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks oleks kujunenud kandideerijate ring, kui potentsiaalsed kandideerijad oleksid saanud arvestada, et konkursiteates mentorkoolituse ja kogemuse tingimus ei pea olema täidetud. Seega pole välistatud, et hankes osalejate ring oleks olnud suurem ja kandideerinud oleks veelgi sobivamad ja pädevamad isikud. Sellest tulenevalt pole toetuse saaja taganud struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud. Rakendusüksuse hinnangul otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates on proportsionaalne rakendada finantskorrektsiooni määra 10%. Määra vähendamisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et pooltega lepingusse saanutest on õigustatult sõlmitud lepingud. Sellega, et hankija on kvalifitseerimistingimusi muutnud peale pakkumiste esitamist kandidaatide valiku etapis, ei ole ta taganud kandideerijatele võrdseid võimalusi konkursil osaleda, mis on omakorda mõjutanud võimalike pakkujate ringi. Teisisõnu, kuna konkursitingimused olid kõikidele huvilistele avatud, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluste kvalifitseerimise tingimuste tõttu konkursil osalemata, kuid kes oleks olnud sobivam ja pädevam kandidaat võrreldes isikutega, kes pääsesid hankelepingusse rikkumise tulemusel. Rakendusüksus arvestab ka asjaolu, et kandideerijate seas olid ka kandidaadid, kelledel oli olemas nõutud mentorkoolitus ja kogemus, kuid keda isikuomaduste tõttu ei valitud. Seetõttu ei ole rakendusüksuse hinnangul õigustatud ka 10%-lisest finantskorrektsioonist madalama finantskorrektsiooni rakendamine. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Kvaliteedimentorite kulusid on projektis kajastatud tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ raames kokku summas 21783,50 eurot, sh makstud summas 6535,02 eurot (KD-d nr 456, 458, 459, 465, 466). Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus loetletud KD-des projekti tegevuse 2.1.1 raames kajastatud kvaliteedimentorite teenuse kuludest abikõlbmatuks kuluks 2178,35 eurot (21783,50 *10%). ÜSS § 29 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Eeltoodust tulenevalt tasaarveldab rakendusüksus toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk vähendab seda tagasimakstava 653,50 euro võrra (10% 6535,02-st). ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. ÜM2022 § 37 lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 05.08.2025 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 19.08.2025. Toetuse saaja teavitas 07.08.2025, et tal puuduvad finantskorrektsiooni otsuse osas vastuväited. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET- staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames abikõlbmatuks kuluks 2178,35 eurot, millest toetus moodustab 100%; 2. vähendada KD-des nr 577, nr 578 ja nr 580-583 kvaliteedimentoritega seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra ehk kokku summas 1524,85 eurot; 3. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-s nr 456, 458, 459, 465, 466 alusel väljamakstud toetus summas 653,50 eurot; 4. tasaarveldada käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 alusel tagasinõutav summa menetluses olevate kuludokumentide arvelt, vähendades täiendavalt väljamakstavat toetust 653,50 euro võrra;  5. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuse 4.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ summas 2178,35 eurot. Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Liivika Põder 5917 7036 [email protected]