Vaidlustus riigihankes 279476

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 28.02.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 279476 Vaidlustaja: AS CGI Eesti Registrikood: 10006966 A. H. Tammsaare tee 56, 11316, Tallinn Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm advokaat Kätlin Sehver Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood: 70007340 Lõkke tn 4, 10122, Tallinn E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI 1. TAOTLUS Vaidlustaja palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt: 1. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud riigilõiv summas 1280 eurot. 2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud esindajakulud kokku summas 5570,5 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta hankija menetluskulud tema enda kanda.  Sorainen – 2/4 – 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 279476. Käesolevaga esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab vaidlustaja kogu vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 6 850,5 eurot (käibemaksuta). 2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot. 3. Vaidlustaja on osalenud vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kaudu. Selle tarbeks on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 20,2 tundi. Vaidlustaja õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluses osutatud õigusabiteenuse eest on kokku summas 5570,5 eurot käibemaksuta. 4. Vaidlustajale osutasid teenust: − vandeadvokaat Mario Sõrm 10,5 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 260 eurot (käibemaksuta); − vandeadvokaat Kadri Härginen 3,9 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 350 eurot (käibemaksuta); − advokaat Kätlin Sehver 5,3 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 260 eurot (käibemaksuta). 5. Esindajaid abistas õigusteenuse osutamisel jurist Kärt Saar 0,5 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 195 eurot (käibemaksuta), mis on omistatav vandeadvokaat Mario Sõrmele.1 6. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri on järgmine Arve nr Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg Summa Tunnihind osutaja (h) (€) (€) Mario Kõne kliendiga. 14.02.2025 Sõrm Ettevalmistus kõneks. 0,7 182 260 Kadri Kõne kliendiga. 14.02.2025 Härginen Ettevalmistus kõneks. 0,7 245 350 Mario 16.02.2025 Sõrm Vaidlustuse koostamine. 4 1040 260 0610/25EE Hanketingimuste ja kliendi tagasiside Kadri analüüsimine. Kaebuse 17.02.2025 Härginen koostamine. 2,6 910 350 Mario 17.02.2025 Sõrm Vaidlustuse koostamine. 3,6 936 260 Tutvumine VaKo otsusega Mario hankemenetlust mitte 20.02.2025 Sõrm 0,2 52 260 peatada. Selle kohta 1 Kohtupraktika kohaselt on advokaadibüroo juristide töö dokumentide ettevalmistamisel omistatav lepingulisele esindajale ning selle lepingulise esindaja kuludena väljamõistetav. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt leidnud, et põhjendatud ei ole jätta kohtumenetluses esindamise kuludena välja mõistmata selliseid kulusid, mis on otseselt seotud esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega. Advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on sellisel juhul omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas – vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-137 (p 14), Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 määrus haldusasjas nr 3 13-699 (p 12) ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-13-1612 (p 13).  Sorainen – 3/4 – teabe edastamise kliendile. Hankija vastuse analüüs Mario ja selle kohta sisendi 26.02.2025 Sõrm koostamine kliendile. 0,8 208 260 Kliendi sisendiga Kadri tutvumine. Täiendava 26.02.2025 Härginen seisukoha koostamine. 0,1 35 350 Menetluskulude taotluse 27.02.2025 Kärt Saar koostamine. 0,3 58,5 195 Asja materjalide Kätlin analüüs. Seisukoha 27.02.2025 Sehver koostamine. 4,5 1170 260 Mario Täiendava seisukoha 28.02.2025 Sõrm koostamine. 1,2 312 260 Kätlin 28.02.2025 Sehver Seisukoha koostamine. 0,8 208 260 Kadri 28.02.2025 Härginen Seisukoha koostamine. 0,5 175 350 Menetluskulude taotluse 28.02.2025 Kärt Saar koostamine. 0,2 39 195 Kokku 20,2 5570,5 7. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 8. Vaidlustajale tekkinud õigusabikulusid tõendab Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 0610/25EE (lisa 1). 9. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. 10. Menetlusosalise valida on see, mitu esindajat teda vaidlustusmenetluses esindab. Ka Riigikohus on korduvalt oma praktikas leidnud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse küsimuses esindajate arv tähendust ei oma. Mitme esindaja kasutamise puhul on menetluskulu vajalikkuse ja põhjendatuse aspektist oluline vaid see, kas mitme esindaja kaasamine tõi nt kaasa ebavajalikku dubleerimist. Nagu nähtub menetluskulude nimekirjast, sellist dubleerimist antud juhul mitme esindaja kasutamine kaasa ei toonud. Lisa 1. Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 0610/25EE. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mario Sõrm  Sorainen – 4/4 – vandeadvokaat Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 28.02.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 279476 Vaidlustaja: AS CGI Eesti Registrikood: 10006966 A. H. Tammsaare tee 56, 11316, Tallinn Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm advokaat Kätlin Sehver Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood: 70007340 Lõkke tn 4, 10122, Tallinn E-post: [email protected] Esindaja: Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja tel +372 663 8235 e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/5 – 1. KOKKUVÕTE 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on AS CGI Eesti (vaidlustaja) vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse (hankija) poolt korraldatud riigihankes viitenumbriga 279476. VaKo teavitas 25.02.2025 kirjaga nr 12.2-10/36 menetlusosalisi kirjaliku menetluse kohaldamisest, edastas vaidlustajale hankija vastuse ning andis menetlusosalistele täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks tähtaja 28.02.2025. 2. Vaidlustaja leiab, et hankija vastuses sisalduvad seisukohad ei anna alust vaidlustuse rahuldamata jätmiseks. Hankija on eksitavalt kajastanud riigihanke viitenumbriga 271027 (edaspidi eelmine riigihange) tingimusi, asudes väitma, et tal ei ole ega peagi olema KappaZeta OÜ poolt eelmise riigihanke tulemusel välja töötatud tarkvara. 3. Eelmise riigihanke tingimused nägid selgelt ja ühemõtteliselt ette, et hankijale tuleb üle anda metoodika ja tarkvaraline prototüüp, samuti selle taustandmed (sh treeningandmestik), paigaldusjuhis ja lähtekood. Kui hankija väidab, et tal selliseid teoseid ei ole, siis on kaks võimalust – hankija kas esitab VaKo-le ebatõeseid andmeid või väidab sisuliselt, et on eelmise riigihanke raames võtnud töövõtjalt vastu töö, mis eelmisele hankelepingule üleüldse ei vasta. 4. Viimast aga hankija ei väida ja riigihangete registrist ei nähtu, et hankija oleks võimaliku puudustega töö eest kohaldanud õiguskaitsevahendeid. Kui hankija väiteid uskudagi, siis peaks hankija käesolevas riigihankes pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks eelmise riigihanke tulemi KappaZeta OÜ-lt välja nõudma ja RHAD koosseisus pakkujatele avaldama. 5. Hindamiskriteeriumite osas ei ole hankija sisuliselt suutnud nende õiguspärasust ka vastuses vaidlustusele selgitada, vaid see keskendub asjaoludele, mis pole kunagi vaidluse all olnudki. Kui hankija ei suuda vaidlustatud hindamiskriteeriumite õiguspärasust kuidagi isegi selgitada, siis peaks selleski osas vaidlustuse rahuldama. 2. HANKIJA EI OLE EDASTANUD PAKKUJATELE EELMISE RIIGIHANKE TINGIMUSTE LE VASTAVAT TULEMIT 6. Hankija kinnitab oma vastuses korduvalt, et kõik eelmise riigihanke tingimustes nõutud tööd on nõuetekohaselt teostatud ja hankijale üle antud. Hankija vastuse punktis 2.3 kirjeldatust ning hankija vastuse lisades 2 ja 3 sisalduvatest tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest ei nähtu, et töö oleks teostatud ja hankijale üle antud kooskõlas eelmise riigihanke tehnilise kirjelduse nõuetega. 7. Hankija sisustab oma vastuse p-s 2.2 eelmise riigihanke tulemit eelmise riigihanke tehnilise kirjelduse1 punkti 4.1 kaudu. See on aga eksitav, kuna lisaks tehnilise kirjelduse punktile 4.1 selgitasid eelmise riigihanke töö tulemit ka muud tehnilise kirjelduse ptk 4 punktid, sh punktid 4.2, 4.8, ja 4.9, mis ütlevad järgmist: - 4.2 Töö tulemusena loob töö teostaja erinevate andmete eesmärgipäraseks kombineerimiseks metoodika. Lisaks valmib töövalmis ja rakendatav metsamuutuste tuvastamise prototüüp. Antud punkt viitab selgelt, et luua tuli metoodika ja prototüüp, mitte üks või teine. Prototüübi definitsioon oli eelmise riigihanke tehnilise kirjelduse kohaselt järgmine: „Prototüüp- Esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“. Seega pidanuks eelmise hanke tulemi hulgas igal juhul sisalduma prototüüp, esialgse teostuse või mudeli kujul. 1 Riigihanke 271027 alusdokument „Lisa 1 Tehniline kirjeldus_Raieinfo_2011“.  Sorainen – 3/5 – - 4.8 Töö lõpparuanne peab sisaldama kõiki taustmaterjale, andmeid ja infot, mida prototüübi ja kaardikihtide loomiseks koguti või loodi, sealhulgas täpselt kirjeldatud andmete kogumise ja analüüsimise meetodid, andmete kombineerimise metoodika ja viited nende allikate kohta. Antud punkt hõlmab mh mudeli treeningandmestikku, millele viitab eelmise riigihanke tulemina avaldatud metoodika kirjelduse2 lk 3. - 4.9 Töö lõpparuanne peab sisaldama ka piisava täpsusega paigaldusjuhist ning projektidokumentatsiooni, sh kommenteeritud lähtekoodi, mis võimaldaks Keskkonnaagentuuril tulemust pärast töö vastuvõtmist kõrvalise abita korrata. Antud punkt hõlmab nii tarkvara paigaldusjuhist kui ka kommenteeritud lähtekoodi. Paigaldusjuhis ja lähtekood on omased tarkvaralisele lahendusele. Rääkimata sellest, et sama punkt ju ütleb, et Keskkonnaagentuur peab olema suuteline saadud teabe alusel iseseisvalt tulemust pärast töö vastuvõtmist korrata. 8. Kui hankija vastuses väidetut tõe pähe võtta, siis hankija väidab, et ta pole eelmise hanke töövõtjalt saanud tehnilistes tingimustes nõutud prototüüpi (kas teostuse või mudeli kujul), taustmaterjale (sh treeningandmestikku), tarkvara paigaldusjuhised ega kommenteeritud lähtekoodi. Seega on kaks varianti: (1) kas hankija väidab ebaõigesti, et tal vastavad materjalid puuduvad või (2) on hankija võtnud eelmises riigihankes töövõtjalt vastu mittenõuetekohase töö. Riigihangete registrist igatahes ei nähtu, et eelmise riigihanke andmete juures oleks märget lepingu rikkumise kohta, mida tuleks eeldada, kui suur osa eelmisest hankelepingust on jäänud „lihtsalt“ täitmata, nagu hankija vastusest võiks järeldada. 9. Hankija väidab ennast olevat riigihangete kompetentsikeskus.3 Ka mitmed tänaseks endised ministrid on hankijat avalikult nimetanud riigihangete kompetentsikeskuseks.4 Nõnda jääb vaidlustajale mõistetamatuks, et kas kompetentsikeskus võttis tõepoolest eelmises hankes vastu oluliste puudustega töö ja selle kohta mistahes märget riigihangete registrisse ei teinud või hoopistükkis esitab VaKo-le teadlikult ebaõigeid andmeid. 10. Lõppastmes on hankija kohustuseks tagada, et eelmise riigihanke tulem vastab hanketingimustes nõutule. Kui hankija väidab, et töö tehti hanketingimustele vastavalt, peaks hankijal olema käesolevas hankes pakkujatele avaldada nii prototüüp (kas teostuse või mudeli kujul), taustmaterjalid (sh treeningandmestik), tarkvara paigaldusjuhised ja kommenteeritud lähtekood. Neid materjale pole hankija aga pakkujatele avaldanud. Kui hankija leiab, et töövõtja vastavad tööd ikkagi tegi, kuid jättis mingil põhjusel hanketingimustes kirjeldatud tulemi hankijale esitamata, tuleks hoolsal hankijal see töövõtjalt lepingu alusel välja nõuda ning seejärel käesolevas hankes ka pakkujatele avaldada. 11. Hankija väidab oma vastuse p-s 2.4, et eelmise riigihanke tulemusel ei pidanud looma ega hankijale üle andma tarkvaralist prototüüpi. See väide ei lähe kuidagi kokku eelmise riigihanke tingimustega. Nagu eespool viidatud, nõudis prototüübi (s.o esialgse teostuse või mudeli) esitamist eelmise riigihanke tehniliste tingimuste punkt 4.2. Prototüübiks ei saa lugeda hankija poolt nimetatud töö vahearuannet, lõpparuannet, kaardikihti ja kasutajakoolituse slaide, kuna need ei vasta tehnilistes tingimustes sisaldunud prototüübi definitsioonile. 2 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/Metoodika%20kirjeldu s.pdf (27.02.2025) 3 Kättesaadav: https://www.rtk.ee/asutus-uudised-kontakt/organisatsioonist/tutvustus-ja-struktuur (28.02.2025). 4 Nt Õhtuleht 30.05.2022 „Kiirtestihange tõi minister Kersnale väärteomenetluse. Kersna: „Vaja oli valida ja otsustada.“: https://www.ohtuleht.ee/1063193/kiirtestihange-toi-minister-kersnale-vaarteomenetluse-kersna-vaja- oli-valida-ja-otsustada-.  Sorainen – 4/5 – 12. Kui nõutud ei olnud tarkvaralist prototüüpi, siis jääksid arusaamatuks eelmise riigihanke tehnilise kirjelduse punktides 4.3, 4.8 ja 4.9 sisaldunud tingimused, mis nõudsid andmete uuenemist vähemalt 14 päeva järel (p 4.3), alusandmestiku ja selle kogumise ja analüüsimise meetodite esitamist (p 4.8) ning paigaldusjuhise ja lähtekoodi esitamist (p 4.9). Ükski nendest nõuetest ei oleks asjakohane, kui jutt käiks üksnes hankija viidatud aruannetest, kaardikihtidest ja kasutajakoolituse slaididest. Teisisõnu ei saanuks KappaZeta OÜ neid nõudeid isegi tehniliselt täita, kui ta poleks tarkvaralist prototüüpi loonud. 13. Hankija viitab oma vastuse p-s 2.5 KappaZeta OÜ omandis olevale taristule ja mudelile, mida väidetavalt ei loodud eelmise riigihanke töö tulemusena. Varasema riigihanke tulemina avaldatud metoodika kirjeldus5 aga ütleb, et „KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks.“ Sellest selgitusest ei nähtu kuidagi, et mudel oleks eelmise riigihanke eelselt olnud juba välja arendatud või et see baseeruks KappaZeta OÜ-le kuuluval tarkvaral. Pigem jääb sellest selgitusest arusaam, et KappaZeta OÜ täitis hanke nõuetekohaselt ja hanke täitmise tulemusel valmis ka tarkvaraline prototüüp. 14. Ühtlasi jääb selgusetuks, kuidas hankija viidatud KappaZeta OÜ varasemad tööriistad seostuvad eelmise riigihanke tehnilises kirjelduses nõutuga ning kas hankija luges töövõtjale varasemast kuulunud tarkvaralised lahendused hankelepingu järgseks tööks (nt tehnilises kirjelduses nõutud prototüübiks). Eelmise riigihanke tingimuste kohaselt pidi töövõtja valminud töö, sh prototüübi, hankijale üle andma. Koos tööga pidid hankijale üle minema ka intellektuaalomandiõigused: eelmise riigihanke tulemusel sõlmitud hankeleping nägi ette autori varaliste õiguste hankijale ülemineku ning autori isiklike õiguste litsentseerimise töö vastuvõtmisest.6 Seega, isegi juhul, kui töövõtja esitles talle varasemalt kuulunud tarkvaralahendusi hankelepingujärgse tööna, pidanuks hankija need endale saama ning need käesolevas hankes pakkujatele avaldama. 15. Eelmise riigihanke tingimuste valguses ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et töövõtja pidi esitama hankijale tarkvaralise prototüübi koos alusandmestiku, paigaldusjuhise ja lähtekoodiga. Seda, kas see materjal on või ei ole hankijal täna olemas, ei saa vaidlustaja arusaadavalt tõendada. Hankija ise on väitnud, et tal seda materjali pole, mis viitab kas sellele, et hankija väide on vale või et hankija võttis eelmise riigihanke raames töövõtjalt vastu puudustega töö. Igatahes on selge, et ühel pakkujal – KappaZeta OÜ-l – on täna olemas andmed, mida teistel pakkujatel pole ning see mõjutab olulisel määral konkurentsi käesolevas hankes. 16. Vaidlustaja juhib siinjuures VaKo tähelepanu hankija kummastavale sõnademängule. Nii väidab hankija nt oma vastuse p-s 2.12, et KappaZeta OÜ ei ole riigisektori taristusse eelmise riigihanke raames ühtegi lahendust, teenust või tarkvara loonud. Samas ei nähtu eelmise hanke hankelepingust sellist eritelu, et olid mingid hankelepingu järgsed tööd, mida pidi tegema „riigisektori taristusse“ ja mingid hankelepingu järgsed tööd, mille täitja pidi tegema kuhugi mujale, nt piltlikult endale sahtlisse. 17. Analoogne vastuoluline sõnadega žongleerimine kajastub hankija vastuses ka selles, kas ja kui palju on eelmine ja praegune riigihange omavahel sarnane. Kohati märgib hankija, et ta ei hangi mõlemas riigihankes sama tööd (vt vastuse p 2.13), kuid kohati selgitab, et mõlema riigihanke ese ei ole täpselt samasugune (vt vastuse p 2.19). 18. Vaidlustajale ei ole teada, miks hankija sellist sõnademängu harrastab, kuid vaidlustaja hinnangul ei peaks see ka vaidluses mingit tähendust omama. Võrdse kohtlemise põhimõttest 5 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/Metoodika%20kirjeldu s.pdf (27.02.2025). 6 Riigihanke 271027 alusdokument „Lisa 4 Töövotulepingu projekt (271027).docx“, p-d 5.1 ja 5.2.  Sorainen – 5/5 – tuleneb praegu hankija kohustus avaldada käesoleva RHAD alusdokumentides kogu eelmise riigihanke töö. See, kas hankija on jätnud selle teadlikult avaldamata või pole eelmise riigihanke teostajalt seda oma kohustusi rikkudes välja nõudnud, ei oma võrdse kohtlemise aspektist tähtsust, kuivõrd mõlemal juhul eelistatakse ebakohaselt üht pakkujat teistele. 19. See, kui hankija on ise olnud passiivne KappaZeta OÜ-lt eelmise riigihanke tulemi väljanõudmisel, ei tohiks piirata konkurentsi ega kahjustada pakkujate subjektiivseid õiguseid käesolevas riigihankes. Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et hankija enda tegevus või tegevusetus ei tohiks luua olukorda, kus teenuseid tuleb või saab soetada ühelt pakkujalt.7 Sama põhimõte laieneb analoogselt ka RHAD koostamisele ja sellega seotud võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohustusele. 20. Selle teema lõpetuseks märgib vaidlustaja, et ta ei saa mõistetavalt tõendada seda, mis on hankijale eelmises riigihankes esitatud ja milline teave on hankijal olemas. Küll aga on vaidlustaja enda hinnangul piisavalt tõendanud ja põhistanud, mida hankija pidi eelmise hanke raames täitjalt saama. Kui VaKo nõustub, et hankija vastus vaidlustusele on vähemasti vastuolus sellega, mida hankija pidi eelmise riigihanke raames KappaZeta OÜ-lt saama, siis vaidlustaja hinnangul on siin tegemist asjaoluga, mida peaks RHS § 195 lg 10 alusel järelevalvemenetluses uurima Rahandusministeerium. 3. HANKIJA SEATUD HINDAMISKRITEERIUMID EI OLE ÕIGUSPÄRASED 21. Kui siirduda hankija vastuse juurde hindamiskriteeriumite osas, siis see on suuresti pikk ja asjakohatu arutelu selle üle, milliseid ja kuidas võib hankija hindamiskriteeriume seada. Need küsimused ei ole aga kunagi vaidlustusmenetluses vaidluse all olnud. 22. Samuti ei oma tähtsust see, kas hankija on vaidlusalused hindamiskriteeriumid seadnud taotluse või eesmärgiga kedagi eelistada ning hindamiskriteeriumite kooskõla kehtiva õigusega ei peagi hindama selle alusel, kas need kellegi osalemise kitsalt võttes välistavad või mitte. Kui tsiteerida hankijat, siis vastupidiselt tema arusaamale, vaieldaksegi hindamiskriteeriumite üle enamasti põhjusel, kui need ebakohaselt pakkuja või pakkujate eduvõimalusi vähendavad. See on ilmne ka vaidlustuses esitatud haldus- ja kohtupraktikast. 23. Seetõttu ei oma enamik hankija väiteid tema vastuse p-s 2.22-2.26 sisulist seost antud vaidluse asjaoludega ega ole kooskõlas ka prevaleeriva haldus- ja kohtupraktikaga. Teisisõnu, kui hankija vastuse eeltoodud punktis esitatud väiteid uskuma jääda, siis ei olekski ju võimalik ühelgi pakkujal kunagi hindamiskriteeriumite üle vaielda. Ometigi see ju nii ei ole. 24. Vaidlustaja saab aru, et hankija huvi on pigem vaielda asjaolude üle, mida vaidlustaja ei ole kunagi tõstatanud, kuid see ei võta hankijalt kohustust hiljemalt vaidlustusmenetluses siis selgitada, kuidas hindamiskriteeriumid on kooskõlas RHS § 85 lg-ga 1 ja § 3 p-ga 1 ja 2. Seda hankija siiani suutnud ei ole. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm Kätlin Sehver vandeadvokaat vandeadvokaat advokaat 7 Vt EKo C-578/23, Česká republika - Generální finanční ředitelství. Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 17.02.2025 Digiallkirjastatud, E-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 279476 Vaidlustaja: AS CGI Eesti Registrikood: 10006966 A. H. Tammsaare tee 56, 11316, Tallinn Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood: 70007340 Lõkke tn 4, 10122, Tallinn E-post: [email protected] VAIDLUSTUS RIIGIHANKE ALUSDOKUMENTIDELE 1. TAOTLUSED 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476) menetlus. 2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel hankijat viima riigihanke alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega osas, millega pakkujatele tehtaks riigihanke alusdokumentide koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke nr 271027 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö, sh: 1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp; 2) kommenteeritud lähtekood; 3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks; 4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestik; 5) kõik kasutusjuhendid; 6) kogu koolitusmaterjal. 3. Kohustada hankijat viima hindamiskriteeriumide p 1 ja 6 koosseisus olevad teenuse projektiplaani ja ajakava, teenuse kontseptsiooni ja metoodika ning teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 4. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud hankija kanda ja mõista hankijalt välja AS CGI Eesti poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud.  Sorainen – 2/12 – 2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi hankija) korraldab avatud hankemenetlust „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476). Riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt ületab riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist riigihanke piirmäära. Esialgse hanketeate kohaselt määrati pakkumuste esitamise tähtajaks 26.02.2025. 2. 2023. aasta lõpus korraldas hankija lihthankemenetluse „Andmepõhine aruandlus metsa raieinfo edastamiseks: metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 271027) (edaspidi eelmine riigihange). 3. Eelmise riigihanke peamine ese oli toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks, sh vastava metoodika, dokumentatsiooni üleandmine ja väljaõppe korraldamine hankija töötajatele tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt täitis eelmise riigihanke hankelepingut KappaZeta OÜ, riigihange on teostatud ja hankeleping täidetud. 4. Vaidlustaja hinnangul on õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus see, et riigihanke alusdokumentides (edaspidi ka RHAD) ei ole pakkujatele, sh vaidlustajale kättesaadavaks tehtud eelmise riigihanke raames teostatud kõiki töid (edaspidi eelmise riigihanke tööd), sh 1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüpi; 2) kommenteeritud lähtekoodi; 3) kõiki paigaldusjuhendeid lähtekoodi tarbeks; 4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestikku; 5) kõiki kasutusjuhendeid; 6) kogu koolitusmaterjali. 5. Tulenevalt sellest, et hankija ei ole väljastanud eelmise riigihanke tööd, ei ole ka hankija kehtestatud hindamiskriteerium RHS-iga kooskõlas. Hankija omistab vähemalt 30 hindapunkti 100-st nö pakkumuse kvaliteediga seotud komponentidele, mille puhul saab edukas olla vaid ettevõtja, kellel on varasemalt eelmise riigihanke tööde tulemid olemas. Seega on hindamiskriteerium selline, mille tänasel kujul rakendamise puhul oleks võitja ette teada (KappaZeta OÜ). VaKo varasemas praktikas on aga taunitud selliste hindamiskriteeriumide kehtestamist, mille puhul tegelikku konkurentsi ei teki ning mille korral tuleks teistel ettevõtjatel teha pakkumuse hinnakomponendi kaudu edu saavutamiseks ebaproportsionaalselt suuri allahindlusi. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 6. Vaidlustaja on IT arenduste vallas aktiivselt tegutsev ettevõtja, kes on osalenud ja osaleb arvukates IT arendus- ja hooldustööde riigihangetes. 7. Riigihanke alusdokumentides eelmise riigihanke tööde pakkujatele kättesaadavaks mitte tegemine rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi, sh õigust esitada riigihankes pakkumus, osutuda selles edukaks ja teenida hankelepingute täitmiselt tulu. 8. Eelmise riigihanke tööde kättesaavaks tegemata jätmine käesoleva riigihanke RHAD-s, on vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõttega ega taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Ka ei ole hankija tegevus läbipaistev ja kontrollitav.  Sorainen – 3/12 – 9. Euroopa Kohus on järjepidevalt rõhutanud, et riigihangetes käibib niinimetatud võrdsete võimaluste põhimõte (equality of opportunity).1 Sellega on ilmselgelt vastuolus tõik, et antud riigihanke RHAD-s ei ole kõigile pakkujatele, sh vaidlustajale kättesaadavaks tehtud eelmises riigihankes teostatud kõiki töid. 10. Vastuolu võrdse kohtlemise põhimõttega tuleneb praegusel juhul sellest, et eelmise riigihanke tööd on kogu mahus, sh prototüübi osas kättesaadavad eelmise riigihanke teostanud konkurendile KappaZeta OÜ, kuid mitte teistele pakkujatele ega vaidlustajale. Seetõttu on KappaZeta OÜ-l käesolevas riigihankes ebakohane eelis, mis oleks olemata, kui hankija oleks RHAD koosseisus eelmise riigihanke töö pakkujatele avaldanud. 11. Kuna hankija pole seda teinud, siis koheldakse pakkujaid, sh vaidlustajat ebavõrdselt võrreldes KappaZeta OÜ-ga. Kui hankija teeks käimasoleva riigihanke RHAD koosseisus kättesaadavaks eelmise riigihanke töö, siis saaks pakkujad, sh vaidlustaja pakkumused koostada ja hinnastada oluliselt võrdsematel alustel KappaZeta OÜ-ga ja vaidlustaja osutuda riigihankes edukaks. Seetõttu on vaidlustajal ka vaidlustuse esitamise õigus. 4. EELMISE RIIGIHANKE TÖÖ KÄTTESAADAVAKS TEGEMATA JÄTMISE ÕIGUSVASTASUS 12. Esmalt käsitleb vaidlustaja alljärgnevalt eelmise ja käesoleva riigihangete esemete seotust, millel põhineb ka vaidlustaja peamine etteheide, et eelmise riigihanke tulem on jäetud õigusvastaselt pakkumuse esitamisest huvitatud isikutele kättesaadavaks tegemata. Seega on esmalt oluline eelmise ja käesoleva riigihangete esemete võrdluse teel selgitada, et ilma eelmise riigihanke tööde tulemi avalikustamiseta koheldakse pakkujaid ebavõrdselt. 4.1. Praeguse riigihanke ja eelmise riigihanke esemed on teineteisega seotud 13. Nagu hankija on selgitanud ka käesoleva riigihanke tehnilises kirjelduses, on riigihanke esemeks toimiva prototüübi loomine metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks ja vastava kaugseireteenuse loomiseks. Selle eesmärk on omakorda rakendada andmepõhist aruandlust ja otsustamist metsateatiste menetlemisel ja järelevalves. 14. Riigihanke ese on laiemas pildis seotud reaalajamajanduse metsaprojektiga „Raieinfo operatiivsemaks“, mille raames soovitakse leida ja valmistada ette andmepõhise aruandluse lahenduste juurutamist metsaga seotud aruandluses. Üheks projekti väljenduseks on kaugseirel põhineva andmepõhise aruandluse prototüübi arendamine, millega toimunud raieid tuvastada ja ennetada. Täiendavalt soovib hankija arendada andmepõhise otsustamise protsessi, kaasates kaugseireteenuse tulemused masinapõhise automaatotsuste protsessi. 15. Kui tutvuda eelmise riigihanke RHAD-ga, siis selle tehniline kirjeldus määratleb eelmise hanke esemena [...] toimiva prototüübi tellimise metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt.2 16. Sama dokumendi p-s 3.1 selgitab hankija pikemalt, et eelmise riigihanke eesmärgiks oli [...] luua erinevate andmete kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ning selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Lahendus peab suutma automaatselt luua saadud metsateatiste andmete või metsateatiste kaardikihi andmete kombineerimisel kaugseirega lagedate alade kaardikihi, kuhu on kuvatud tuvastatud toimunud metsamuutused. Töö tulemusena valmib andmete 1 Vt nt EKo C‑387/19, RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel, p 35. 2 Riigihanke 271027 alusdokument „Lisa 1 Tehniline kirjeldus_Raieinfo_2011“, lk 2.  Sorainen – 4/12 – kombineerimise metoodika ning kaugseirel põhinev prototüüp Valgamaa ja Läänemaa näitel. Andmete kombineerimise metoodika ja prototüüp peavad olema kasutatav ka laiemalt kogu Eesti territooriumil. Seega nägi hankija eelmises riigihankes ühemõtteliselt ette, et riigihanke tulemiks on ka toimiv prototüüp. 17. Eelmise riigihanke tehnilise kirjelduse lk 3-5 seab hankija tingimusteks, et: 1) Töö tulemusena antakse Keskkonnaagentuurile üle töövalmis prototüüp metsamuutuste tuvastamiseks (p 4.1.3), sh valmib töövalmis ja rakendatav metsamuutuste tuvastamise prototüüp, mis tuvastab maksimaalse võimaliku täpsusega toimunud muutused metsas (p 4.2); 2) Andmete kõrvutamise tulemusena peab prototüüp looma lagedate alade kaardikihi, kus on kuvatud metsamuutused, näiteks on toimunud raie (p 4.2); 3) Töö lõpparuanne peab sisaldama ka piisava täpsusega paigaldusjuhist ning projektidokumentatsiooni, sh kommenteeritud lähtekoodi, mis võimaldaks Keskkonnaagentuuril tulemust pärast töö vastuvõtmist kõrvalise abita korrata (p 4.9); 4) Töö II etapi tulem punktis 4.1.3. toodud prototüüp antakse üle koos kõigi vajalike dokumentide ja taustainfo, sh kommenteeritud lähtekoodiga tulemuste kordamiseks (p 5.6); 5) Töö tulemusena valmiv prototüüp, tarkvara, lähtekoodid, skriptid, metoodika jm materjalid ja väljundid peavad vastama Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse „KeM haldusala tehnoloogiline profiil3“ ja „Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded“ (p 5.9). 18. Eeltoodust on selge, et eelmise riigihanke tulemina pidi valmima prototüüp, mis pidi ka olema tarkvaralisena hankijale üle antud. Kuidagi muul moel ei saa mõista korduvalt välja toodud sõnaselgeid viiteid prototüübile, lähtekoodile, tarkvarale, paigaldusjuhistele ja muule sellisele ning nende hankijale üleandmise kohustusele. 19. Kui siirduda praeguse riigihanke juurde, siis hankija selgitab tehnilises kirjelduses, et 2023. aasta lõpus viidi läbi pilootprojekt, mille eesmärgiks oli luua erinevate andmete kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ja selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Kõnealuse selgituse juurde on lisatud viide Keskkonnaagentuuri peetavale Keskkonnaportaalile, kus selgitatakse kaugseire pilootprojekti sisu.3 20. Keskkonnaagentuur selgitab sealsamas, et kaugseire pilootprojekti eesmärgiks oli luua erinevate andmete kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ja selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Lahendus peab suutma automaatselt luua saadud metsateatiste andmete või metsateatiste kaardikihi andmete kombineerimisel kaugseirega lagedate alade kaardikihi, kuhu on kuvatud tuvastatud toimunud metsamuutused. Ilmselgelt on see viide eelmisele riigihankele. 21. Käesoleva hanke eesmärgid on esitatud hanke tehnilise kirjelduse p-des 3.5.1-3.5.9. Oma sisu poolest on need tarkvara funktsionaalsed nõuded. Kui nende sisusse süüvida, siis on tegemist nõuetega eelmises riigihankes loodud tarkvaralise prototüübi täiendamisele, näiteks: 1) Punktis 3.5.1 nimetatud raiealade tuvastamise teenus on juba loodud eelmises riigihankes ning kõnealuse punkti kohaselt tuleb see liidestada metsaregistri ja Keskkonnaameti protsessidega. 3 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootprojekt (16.02.2025).  Sorainen – 5/12 – 2) Punktides 3.5, 3.5.3 ja 3.5.4 nimetatud metsateatise ja raiealade kaardikihid on juba eelmise hanke käigus loodud. Nende punktide eesmärk on vaid kaardikihtide võrdluse funktsionaalsuse loomine ja võrdluse tulemuste esitamine. 3) Punktis 3.5.9 nimetatud andmete uuenemine on eelmises riigihankes realiseeritud, nii viitab sellele ka riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p 4.3 – andmed peavad uuenema vähemalt 14 päeva järel, sh kaugseirega tuvastatavad andmed. 4.1.1. KappaZeta OÜ metoodika kirjeldus ja võrdlus praeguse hanke tingimustega 22. Lisaks eelmise riigihanke ja praeguse riigihanke tehniliste kirjelduste võrdlemisele, on Keskkonnaagentuuri kodulehel avalikult kättesaadavaks tehtud KappaZeta OÜ poolt koostatud metoodika kirjeldus, mis peegeldab eelmise riigihanke raames teostatud töid nii, nagu nendest sai aru eelmise riigihanke täitja.4 Ka sellest allikast nähtub üheselt, et praegune riigihange on oma sisult ja eesmärkidelt eelmise riigihanke edasiarendus. 23. Metoodika kirjelduse lk 1 toob KappaZeta OÜ välja, et on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks. Praeguse riigihanke tehnilises kirjelduses on lk 3 on selgitatud hankija soovi antud riigihankes – Pilootprojekti tulemustest lähtudes tuleb üles ehitada ka käesoleva hanke eesmärgiks olev kaugseireteenus, tagades samaväärse täpsuse, ajalise lahutuse ja automatiseerituse. 24. Närvivõrkudel põhinev mudel ei saa olla midagi muud, kui tarkvaraline lahendus, mis baseerub lähtekoodil. Seega väidab eelmise riigihanke täitja, et on välja töötanud tarkvaralise lahenduse. Arvestades olustikku ja kohta, kus see teave on esitatud, saab sellest järeldada vaid ühte – KappaZeta OÜ töötas tarkvaralise lahenduse välja eelmise riigihanke tööna. Siinkohal tähistab ka tehnilises kirjelduses kasutatud termin „automatiseeritud“ tarkvaralist lahendust. 25. Samal leheküljel selgitab KappaZeta OÜ, et tema loodud mudel töötab metsaeraldistel, mis on vähemalt 0.5 ha suured. Mudel saavutas lageraiete tuvastamisel täpsuse (precision) kuni 0.95; F-skoor (F-score) üle sadade tuhandete metsaeraldise oli kuni 0.89, mis annaks metsateatiste puhul F-skoori 0.92. 26. Tehnilise kirjelduse lk 4 rõhutab hankija, et tema vajadus on vähemalt kord kuus satelliidipiltide alusel tuvastada tehtud alates 0,5ha suurused raiealad, sh igale raiealale vähemalt nädala täpsusega, millal antud raie on tehtud.5 27. Vaidlustaja mõistab seda nii, et KappaZeta OÜ väitel töötab varasemas hankes loodud tarkvaraline mudel hankija ootustele vastava täpsusega, millest lähtumist eeldab hankija ka antud riigihankes, kuivõrd soovib samaväärselt täpset prototüüpi. 28. Sealsamas toob KappaZeta OÜ välja, et: mudel väljas shp failid, mis sisaldavad mitte- lageraiesündmusi ja lageraiesündmusi koos lageraieaja hinnanguga üle suurema osa Mandi- Eesti (ruudustiku sisse jääv ala Joonisel 1) vaatlusperioodil 2022–2023.6 29. Hankija on käesoleva riigihanke tehnilises kirjelduses soovinud, et projekti raames loodavate kaartide ulatus peab olema kogu Eesti territoorium ning ei eelda ainult Eesti metsa definitsiooni alusel metsaks liigituvat ala. Vajadus on kasutada kaarti ka rahvusvahelise aruandluse jaoks, kus metsa definitsioon erineb Eesti omast. 4 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/Metoodika%20kirjel dus.pdf (17.02.2025). 5 Kirjapilt muutmata. 6 Kirjapilt muutmata.  Sorainen – 6/12 – 30. Vaidlustaja hinnangul nähtub eeltoodust, et KappaZeta OÜ sõnul katab juba eelmises riigihankes loodud tarkvaraline mudel suurema osa Mandri-Eestist. Kogu Eesti territooriumi katmiseks piisab seega varasema mudeli edasiarendamisest. 31. Siinkohal tuleb tähele panna sedagi, et eelmise riigihanke raames loodud tarkvaraline mudel väljastab SHP failid. Need failid on vektorkaardi formaat, mis tähendab omakorda, et eelmise riigihanke raames loodi ka selleks vajalik tarkvaraline funktsionaalsus. 32. Metoodika kirjelduse lk 7 on esitatud tabel 2 ja tabel 3. Tehnilise kirjelduse p-s 3.3.5 nõuab hankija, et töö tulemuste täpsuste hinnang peab olema ligilähedaselt sama hea või parem kui 2024. aasta kaugseire pilootprojekti tulemused, mis toodud joonistel 2 ja 3. Nimetatud allikad, st tabelid on aga identsed, mis tähendab, et kvaliteedinõuded käesolevas riigihankes on seatud sõltuvusse eelmise hanke tulemustest. 33. Metoodika kirjelduse lk 2 on esitatud järgmine teave: Andmesisendina kasutati järgnevaid kaugseiresensoreid: tehisavaradar (ingl. Synthetic Aperture Radar, SAR) Sentinel- 1 (S1) ja multispektraalne satelliit Sentinel-2. Leheküljel 4 on selgitatud: Masinõppemudeli arendamisel kasutati RMK-lt saadud metsaeraldisi koos raieinfoga. Iga metsaeraliste kohta oli kasutada info, kas seal toimus raie (raieliik ja sündmuse toimumise aeg) või ei toiminud raiet (nn mittesündmus, mida samuti kasutati mudeli treenimisel). RMK-lt saadud andmeid kasutati mudeli treenimisel kui referentsandmeid (nn tõekriteeriumi). Samuti kasutati RMK andmeid mudeli täpsuse hindamisel. 34. Käesoleva hanke tehnilise kirjelduse p 3.4 kohaselt on hankija visioon kujundatud kaugseire pilootprojekti tulemustest lähtuvalt ning kaardi koostamine toimub Sentinel-2 ja Sentinel-1 kaugseire andmete kombineerimisel. Hankija sooviks on, et see toimuks masinõppe meetoditega ning kaardi koostamine peab olema täisautomaatne. Seetõttu peab metoodika sisaldama ka põhjalikku minimaalse õpetusandmestiku suuruse kirjeldust, et edaspidi oleks võimalik saavutada rahuldav tulemus. 35. Metoodika kirjelduse lk 4 kirjeldab KappaZeta OÜ, et RMK andmeid kasutati mudeli täpsuse hindamisel. Sealhulgas kirjeldab KappaZeta OÜ, et mudelit treeniti ning RMK andmed puhastati dubleerivatest või vigastest kirjetest, millega tagati andmete vastavus reaalsusega. Ka käesoleva hanke tehnilise kirjelduse lk 6 kohaselt tuleb töö teostada masinõppe meetoditega, mis eeldab õpetusandmestiku kasutamist. 36. Masinõppemudeli treenimisel on oluline treeningandmestiku kvaliteet. KappaZeta OÜ avaldatud metoodika kirjeldusest nähtub, et varasemalt loodud tarkvaralise mudeli treenimiseks on kasutatud hea kvaliteediga (nn puhastatud) andmeid. Teisisõnu on eelmise riigihanke raames tarkvaraline masinõppemudel loodud ja treenitud ning nn treeningandmed on puhastatud. See tähendab, et ühel konkurendil on see osa hankelepingu esemest suuresti juba valmis ning selle tulem ka hankijale üle antud. 37. Eeltoodust nähtub vaidlustaja hinnangul seegi, et eelmise riigihanke raames loodud tarkvaralisel mudelil on juba olemas võimekus käesolevas hankes sõnastatud sisendandmeid (Sentinel-1, Sentinel-2) sisendina kasutada. 38. Eelmise riigihanke dokument "Metoodika kirjeldus.pdf" viitab, et masinõppemudel on varasema hanke käigus arendatud (loodud), mis viitab tarkvaralise mudeli loomisele (tuntud ka kui tarkvaraarendus). Eelmise riigihanke käigus loodud tarkvaraline masinõppemudel on juba treenitud (RMK andmete alusel), ka käesolevas hankes on seatud nõudeks õpetusandmestiku kasutamise võimekust (tuntud ka kui mudeli treenimine). 39. Needki seoses viitavad esiteks tõsiasjale, et eelmise riigihanke töö on vahetult seotud käesoleva riigihanke esemega ning, et eelmise riigihanke kogu töö kättesaadavaks tegemata jätmisega koheldakse pakkujaid ebavõrdselt, kuna üks konkurent ei pea neid funktsionaalsusi käesolevas hankes algusest peale looma.  Sorainen – 7/12 – 40. Seega ilmestab eeltoodu, et praeguse riigihanke ese on seotud eelmise riigihanke raames teostatud töö, sh prototüübi edasiarendusega. Selline eesmärk oleks igati mõistlik ja tervitatav, kui kõik pakkujad saaksid käesoleva riigihanke RHAD-s juurdepääsu eelmise riigihanke tööle. Seda aga pole hankija õigusvastaselt võimaldanud. 4.1.2. KappaZeta OÜ esitlus 41. Keskkonnaagentuuri kodulehelt on kättesaadav ka KappaZeta OÜ esitlus, milles viimane käsitleb eelmise riigihanke kogemust ja võimalikke tulevasi samme.7 Nii on KappaZeta OÜ slaidil nr 7 välja toonud sellegi, et 40 000 eurot on projektile juba kulutatud, see summa vastab eelmise riigihanke hankelepingu maksumusele. 42. Vaidlustaja jaoks ilmestab seegi teave, et esimese riigihanke alusel sõlmitud hankeleping on osa kavandatava tulevikulahenduse kogumaksumusest. Kõik muud kirjeldused viitavad, et loodud tarkvara, sh masinõppemudelit on käesolevas riigihankes vaja täiendada, st liidestada täiendavate süsteemidega, automatiseerida töövoogusid ja jätkata loodud tarkvaralise masinõppemudeli viimistlemist, läbi täiendavate andmete kaasamise ja täiendava treenimise. 43. Selle teabe pinnalt pole usutav ka hankija poolt teabevahetuses esitatud väide, et eelmises hankes valmis kõigest metoodika kirjeldus. Mitte ükski KappaZeta OÜ esitluses välja toodud mõtetest ei kõlaks teoreetilise metoodika kirjelduse kontekstis asjakohaselt. Küll aga nähtub KappaZeta OÜ esitlusest, et nendes väljendatud viitab üheselt tarkvara, sh masinõppemudeli loomisele. 4.1.3. Hankija eitab eelmise riigihanke prototüübi olemasolu 44. Eeltoodu raames on eriti kummastav, et hankija on riigihangete registri teabevahetuse raames asunud väitma, et eelmises hankes teostatud prototüüpi kas üldse ei ole või ei ole sellele juurdepääsu. Hankijalt küsiti 05.02.2025 riigihangete registri teabevahetuses, kas töö teostajal on ligipääs ka esimese etapis Kappazeta OÜ poolt välja arendatud prototüübi treeningandmetele ja mudelile. Hankija vastas, et mudelile ligipääsu ei ole.8 45. Sellest järgmisel päeval küsiti hankijalt täpsustavalt üle, et kas hankija hakkab praeguses hankes uuesti sama prototüüpi hankima, mida eelmises riigihankes ning viidati tõsiasjale, et eelmises riigihanke tulemina valminud kogu töö, sh prototüübi kättesaadavaks mitte tegemine eelistab ebakohaselt KappaZeta OÜ-d. 46. Hankija vastus oli äärmiselt laialivalguv, kuid selle võiks kokku võtta nii, et hankija hinnangul ei pidanud eelmises riigihankes tarkvaralist prototüüpi valmima ja seda ka ei loodud.9 Nagu nähtub eelnevast, on see hankija selgitus aga vastuolus eelmise riigihanke tehnilise kirjeldusega ning ka sellega, kuidas Keskkonnaagentuur Keskkonnaportaalis eelmise riigihanke sisu ja tulemit selgitab. 47. Kui hankija väide eelmises riigihankes prototüübi loomata jätmise kohta tõele ei vasta, siis ei vasta hankija tegevus ka RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele. Rääkimata siinkohal ka hea halduse põhimõtte eiramisest. Hea halduse põhimõtte järgimise kohustust riigihanke menetlustes on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus.10 7 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/T%C3%B6%C3%B6 d%20tutvustava%20ettekande%20slaidid.pdf (17.02.2025). 8 Teabevahetuse sõnum nr 928320. 9 Teabevahetuse sõnum nr 928685. 10 Vt nt RKHKo 3-3-1-100-06, p 15.  Sorainen – 8/12 – 4.2. Eelmise riigihanke töö kättesaadavaks tegemata jätmine teistele pakkujatele annab ebakohase eelise KappaZeta OÜ-le 48. Kuigi riigihangete korraldamisel tuleb reeglina lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest ja anda kõigile pakkujatele võimalikult võrdne stardipositsioon, siis eristatakse haldus- ja kohtupraktikas nn loomulikke eeliseid ebakohastest eelistest.11 Teisisõnu peab hankija piltlikult 100 meetri jooksu stardipakud asetama kõigile võistlejatele 100 meetri kaugusele finišist, kui keegi on jooksus kiirem või osavam, siis see on loomulik eelis, kui aga stardipakud asuvad finišist erinevatel kaugustel, siis on see ebakohane eelis neile, kelle stardipakud on lähemal. 49. Vaidlustaja leiab, et eelmise riigihanke töö praeguse riigihanke RHAD-s kättesaadavaks tegemata jätmine kohtleb pakkujaid ebavõrdselt, kuivõrd nõnda tekib ebakohane eelis ühele pakkujale – KappaZeta OÜ-le. 50. Kuna hankija on käesoleva riigihanke tehnilises kirjelduses lk 3 selgitanud, et praeguses riigihankes tuleb üles ehitada kaugseireteenus, mis tagab eelmise riigihanke tööga samaväärse täpsuse, ajalise lahutuse ja automatiseerituse, siis peab hankija pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tegema RHAD-s kättesaadavaks ka taotluses loetletud teabe: 1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüübi; 2) kommenteeritud lähtekoodi; 3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks; 4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestiku; 5) kõik kasutusjuhendid; 6) kogu koolitusmaterjali. 51. Praeguse riigihanke tehnilise kirjelduse p-d 3.3.2-3.3.4 loetlevad mitmesugused nõuded, mis on juba oma olemuselt nõuded loodava tarkvara funktsionaalsustele. Nende nõuete täitmine on eelmise riigihanke täitjale aga oluliselt lihtsam, kuna tema saab lähtuda eelmise riigihanke tööst, mida ei ole kogu mahus aga teistele pakkujatele kättesaadavaks tehtud. 52. Nagu nähtub juba vaidlustuse eelnevatest osadest, on pakkujal, kellel on ligipääs eelmise riigihanke tööle, sh lähtekoodile, märkimisväärne konkurentsieelis võrreldes pakkujatega, kellel seda ligipääsu ei ole, kuivõrd teised pakkujad, sh vaidlustaja, peavad teostama tööd, mis on konkurendil eelmise riigihanke raames juba teostatud, kuid mida hankija teiste pakkujatega mingil põhjusel ei jaga. Teisisõnu peavad teised ettevõtjad sellele käesoleva hanke tulemina sõlmitava lepingu raames planeerima samas mahus tööde tegemist, st aja ja rahalise ressursi kulumist, mille jaoks KappaZeta OÜ on juba riigi raha eest varem võimaluse saanud. 53. Näitena võib välja tuua ka tarkvaralise masinõppemudeli loomise ja selle treenimise, sh treeningandmete puhastamise, mis on eelmises riigihankes juba ellu viidud, kuid mida hankija eeldab praeguses riigihankes sisuliselt üksnes teistelt pakkujatelt, kui eelmise riigihanke täitja on selle töö juba ära teinud ning enda mudelisse inkorporeerinud. 54. Kui lähtuda riigihangete registri teabevahetusest, siis ei näi hankija mõistvat, kui suures ulatuses eelmise hanke tööd praeguse riigihanke tulemit, sh keerukust ja töömahtu mõjutavad. Vaidlustaja hinnangul moodustavad eelmise hanke tööd vähemalt 30 protsenti käesoleva hanke töömahust, mis tähendab eelmise riigihanke tööde kogumahus kättesaadavaks tegemata jätmise puhul seda, et selline on eelmise riigihanke täitja ajaline ja rahaline eelis praeguses riigihankes. 55. Sisuliselt on tegemist olustikuga, milles kõik võistlejad osalevad küll (formaalselt) 100 meetri sprindis, kuid ühe sprinteri stardipakud on asetatud 30 meetri peale, kui teiste omad asuvad 100 meetri kaugusel finišijoonest. See ei ole võrdne kohtlemine. 11 Vrd VaKo 148-11/125258, p 10; 207-20/223606, p 29.  Sorainen – 9/12 – 56. Mõnevõrra sarnases haldus- ja kohtupraktikas on vaidluste puhul oluliseks peetud seda, kas hankija on teinud pakkujatele kättesaadavaks teabe, mis on nt mõne varasema hanke raames hankijale kättesaadavaks tehtud ja mida hankija hilisemas hankes sisendina kasutab. 57. Näiteks vaidlustusasjas 207-20/223606 argumenteeris aktsiaselts Merko Infra, et OÜ-l Leonhard Weiss ja Empower Aktsiaseltsil oli AS Elering õhuliinide rekonstrueerimise hankes ebakohane eelis varasema hankelepingu täitmise tõttu ja need kaks pakkujat tulnuks hilisemast riigihankest seetõttu ka kõrvaldada. 58. Kuigi selles vaidluses ei vaieldud RHAD üle, vaieldi vaidlustusmenetluses selle üle, et kas ja millised on hankija kohustused olustikus, milles hankija kasutab varasema hanke sisendit ajaliselt ja mõtteliselt järgnevas hankes. Ehk siis kõne all oli küsimus suuresti sellest, et kas varasema hankelepingu täitmine ja selle raames täitja loodud teosed, on osalemine riigihanke ettevalmistamisel RHS § 95 lg 4 p 7 mõttes, millega kaasneb varasemale täitjale ebakohane eelis, mille tõttu tuleks varasema täitja kõrvaldamist uuest riigihankest kaaluda. 59. Nii väitis aktsiaselts Merko Infra selles vaidlustusmenetluses, et OÜ-l Leonhard Weiss ja Empower Aktsiaseltsil olid varasema hankelepingu täitmise tõttu mitmesugused teosed (põhiprojekti originaalfailid, liinide 3D mudelid ja arvutusmudelid), mille tõttu oli nimetatud ettevõtjatel aktsiaselts Merko Infra arvates põhjendamatu konkurentsieelis. AS Elering selgitas aga, et oli teinud järgneva riigihanke RHAD-s pakkujatele kättesaadavaks kogu teabe, mis tal varasema riigihanke täitmisest kättesaadavaks tehtud oli. 60. Vaidlustuskomisjon omistaski selle küsimuse lahendamisel tähendust mh asjaolule, kas hankija on varasema riigihanke raames loodud teosed uue riigihanke RHAD-sse lisanud, mille tõttu polnud tegu ka riigihanke ettevalmistamisel osalemisest tuleneva ebakohase eelisega.12 61. Samadest kaalutlustest peaks lähtuma ka praeguses vaidlustusasjas. Kui hankijal on eelmise riigihanke esemeks olev prototüüp, siis pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse ning kontrollitavuse põhimõtte järgimiseks peab ta selle prototüübi kõigile pakkujatele, sh ka vaidlustajale käesoleva riigihanke RHAD-s kättesaadavaks tegema. Muidu on see prototüüp üksnes teada konkurendile, kes saab seda käesolevas riigihankes pakkumuse koostamiseks oma eelisena ära kasutada (sh ajalise ja rahalise ressursi säästmiseks). Sama kehtib ka kõigi muude eelmise riigihanke tööde kohta. Selline eelis ei ole aga antud juhul õiguspärane. 5. HINDAMISKRITEERIUMI SEADUSE NÕUETEGA KOOSKÕLLA VIIMINE 62. Hankija on kehtestanud hindamiskriteeriumi, mille kohaselt moodustab pakkumuse maksumus 60 punkti ning 40 punkti hindepunktidest jaotatakse nelja erineva alamkriteeriumi vahel: 1) teenuse projektiplaan ja ajakava – 10 p; 2) teenuse kontseptsioon ja metoodika – 10 p; 3) teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed – 10 p, ning 4) teenuse meeskond – 10 p. 63. RHS § 85 lg 1 kohaselt peavad pakkumuse hindamise kriteeriumid lisaks sellele, et need on hankelepingu esemega seotud, tagama reaalset konkurentsi. VaKo on selgitanud, et see tähendab olukorda, kus hindamiskriteeriumi osakaal ei tohi teiste hindamise kriteeriumide 12 VaKo 207-20/223606, p 26.  Sorainen – 10/12 – hulgas olla määratud sellise tähtsusega, et see võiks otsustada juba ette ära varasema teenusepakkuja või tarnija pakkumuse edukaks osutumise.13 64. Seoses eelnevalt käesolevas vaidlustuses selgitatud RHAD puudustega ning eelmise riigihanke täitjale põhjendamatu eelise tekkimisega tuleb teistel huvitatud isikutel konkurentsi olukorra tekkimiseks ületada KappaZeta OÜ eelis sellega, et pakkuda oluliselt madalamat pakkumuse maksumust. Teistel ettevõtjatel on täna võimalik seega püüda saavutada hinna kategoorias maksimumpunktid, et ületada siinkohal pakkumuse kvaliteeti hindavates hindamiskriteeriumites eelduslikult saamata jäävad punktid. 65. Nimelt, KappaZeta OÜ-le on teada kogu eelmise prototüübi ehitamisega seonduv informatsioon, mistõttu on temal võimalik pakkuda võimalikult kõrge pakkumuse maksumus, kuivõrd tal on võimalik saavutada teenuse kontseptsiooni ja metoodika, teenuse osutamise riskianalüüsi ja riskide maandamismeetmete kategooriates eelnevalt teada oleva teabe tõttu maksimaalne tulemus. Teistele huvitatud isikutele pole see samaväärselt võimalik, sest lihtsasti öeldes on neil oluliselt informatsiooni puudu, et esitada konkureeriv pakkumus ning saavutada projektiplaani ja ajakava, teenuste kontseptsiooni ja metoodika ning teenuste osutamise riskianalüüsi ja riskide maandamismeetmete alamkategooriates maksimaalseid punkte. 66. Olukorras, kus üks ettevõtja on saanud prototüübi varem valmis ehitada ning tuleb pakkuma selle pealt, on selge, et ajakavas pole ühelgi teisel ettevõtjal võimalik varem tehtud tööd sellise ajakavaga läbida, et neid edestada. Seetõttu ei saa vaidlustaja ega ilmselt ka teised pakkujad saavutada maksimumpunkte projektiplaani ega muude nimetatud alamkategooriate eest. Need kõik eeldavad ja vajavad varasemas riigihankes tehtud kogu tööga tutvumist, et olla sisuliselt samal stardipakul ning pakkuda võrdväärseid lahendusi teenuse osutamisel. 67. Seega omistab hankija pakkumuste nö kvaliteeti puudutavates alamkriteeriumites neile põhjendamatult palju hindepunkte. Teisisõnu ei taga kehtestatud hindamiskriteerium eelnevalt vaidlustuses käsitletud puuduste tõttu reaalset konkurentsi, sest kui KappaZeta OÜ tuleb pakkuma, siis on selge, et tal on võimalik saavutada maksimumpunktid sisuliselt kõikide hindamiskriteeriumite valguses. Hindamiskriteeriumist tulenev “barjäär” teistele ettevõtjatele selle ületamiseks on aga põhjendamatult kõrge. 68. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni varasemas praktikas on mitmel korral tunnustatud selliste hindamiskriteeriumide vastuolu õigusaktidest tulenevate nõuetega, mille toimel tuleb teistel huvitatud isikutel teha niivõrd palju soodsam hinnapakkumine, et ületada muude hindamiskriteeriumi alamkomponentidest saamata jäävad punktid: 1) Selliselt leidis VaKo riigihankest 217993 võrsunud vaidlustusmenetluses, et ka kolme punkti andmine varasemale tarnijale rongide ühilduvuse eest on liiast. Seda seetõttu, et vaidlustajal, kes ei saanud varasemalt ronge tarninud konkurendi toote üksikasjade ja ühilduvustingimustega kursis olla ega neid tagada, tulnuks iga rongi hinnast teha vähemalt 6,25% suurune allahindlus, mille väärtuseks oli ca 500 000 eurot soodustust iga rongi kohta. Vaidlustuskomisjon möönas, et tegemist on olulise summaga, mis võib panna pakkujad pakkumuse esitamisel ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, seda isegi juhul, kui ca 6%-list pakkumuste hinnavahet ei peeta üldjuhul hankemenetlustes oluliseks hinnaerinevuseks.14 2) Samasugusele järeldusele jõudis VaKo ka riigihankes nr 241458 tekkinud vaidluses. Vaidlus oli selles, et hankija omistas teatud kvalifikatsiooniga spetsialisti olemasolu puhul pakkumusele 10 punkti, kuid selleks, et teised turulolevad ettevõtjad suudaksid ilma vastava spetsialistita kas või teoreetiliseltki riigihankes edukad olla, pidanuks nad 13 VaKo 13-20/217993, 8.2.1. 14 VaKo 13-20/217993, p 8.2.2.  Sorainen – 11/12 – tegema vähemalt 40% soodsama hinnapakkumise kui see ettevõtja, kellel vastava kogemusega spetsialist oli olemas.15 Alternatiivse arvutuse alusel oli hinnavaheks ka 20%, kuid VaKo leidis, et puudub mõistlik selgitus, mille alusel eelistada hindamiskriteeriumi sätestamisel just sellist proportsiooni. VaKo võttis arvesse ka seda, et 20%-line pakkumuste hinnavahe võib teatud olukorras tekitada kahtluse pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses.16 Teisisõnu sunniks sellises suuruses allahindlus tegemine hankijat järgnevalt uurima ja küsima ega pole tegemist hoopis õigusvastase pakkumuse maksumusega, mis loob aluse omakorda pakkumuse tagasilükkamiseks. 69. Ka käesoleval juhul on olukord samasugune. Kui hankija eelmise riigihanke tööd kõigile kättesaadavaks ei tee, seisneb vaidlustaja hinnangul eelmise hankelepingu teostaja eelis vähemalt 3-4 kuu pikkuses edumaas. Isegi olukorras, kus hankija võtab arvesse ajakava muid komponente hindapunktide omistamisel, saab maksimumpunktid vaid see ettevõtja, kelle pakutud ajakava on teenuse teostamiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Kuna KappaZeta OÜ saab objektiivselt tugineda sellele, et tal on varasemast juba olulisel määral tööd tehtud, on ju selge, et lühem ajakava ja sellest tulenev projektiplaan on objektiivselt selline, mis ongi lühem ja hankija ootustele rohkem vastav. 70. Samamoodi ei saa kellelgi teisel olla töö metoodikast paremat arusaama ja pakkuda välja asjakohasemat tegevuste kirjeldust kui KappaZeta OÜ, kes on varasema prototüübi autor ja töö tulemist ainsana ettevõtjatest põhjalikult teadlik. Kui teistel pakkujatel puudub asjakohane sisendinfo, siis on ka selge, et teised pakkujad pakuvad riskianalüüsi ja riskide maandamise meetmete juures välja neid varasemas kogemuses tekkinud riske, mida võib üldistatult oodata. Eelmise prototüübi ehitamise ja tulemiga seotud riske pole neil aga võimalik sisukalt hinnata, sest selle kohta puudub RHAD-s vastav sisend. Nii ei ole tõenäoline, et ükski teine ettevõtja saaks ka selles kategoorias saavutada maksimumpunkte. 71. Neid asjaolusid arvestades hindab vaidlustaja, et RHAD õigusvastasuse tõttu peab mistahes KappaZeta OÜ konkurent esitama konkurentsis püsimiseks maksumuselt oluliselt soodsama pakkumuse, kui KappaZeta OÜ. KappaZeta OÜ on ise prognoosinud kogu projekti maksumuseks 190 000 eurot, millest 40 000 eurot on eelmise riigihanke lepingu maksumus.17 72. Kui võtta see number orientiiriks, siis on KappaZeta OÜ käesolevas riigihankes juba saanud 40 000 euro väärtuses edumaa, mis tähendaks 27% võrra soodsama pakkumuse vajadust konkurentide jaoks. See arvutus põhineb aga eeldusel, et kvaliteedikriteeriumite eest oleks vaidlustajal ja teistel konkurentidel võimalik saavutada maksimumpunktid. Teistel pakkujatel ei ole aga kuigi tõenäoline maksimaalseid punkte saada. 73. Kui võtta eelduseks, et 30-st punktist on teisel pakkujal võimalik saada nt maksimaalselt 9, siis tuleb pakkumuse maksumusega kompenseerida veel 21 punkti. Seega, KappaZeta OÜ 150 000 euro pakkumuse puhul tuleb konkurentidel konkurentsis püsimiseks esitada veelgi 50 000 euro võrra madalama maksumusega pakkumus. Kokkuvõttes tähendab see, et konkurent peaks esitama 90 000 euro ehk 47% võrra soodsama pakkumuse, et eelmise riigihanke täitja eelis saaks pakkumuse kvaliteeti kirjeldavate punktide mittesaamisest nö nullini tasandatud. Teisisõnu, et 100 meetri võidujooksu stardipakk saaks teiste pakkujate kulul ning neile RHAD-s kättesaadavate strateegiliste võimaluste kaudu samasse kohta toodud. 74. Nagu varasema VaKo praktika pinnalt esile toodud, on selline vahe ebaproportsionaalne ja põhjendamatu, mistõttu on hindamiskriteerium selles osas ka vastuolus seadusest tulenevate 15 VaKo 179-21/241458, p 7.2.2. 16 Samas. 17 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Reaalajamajandus/Metsaaruandlus/T%C3%B6%C3%B6 d%20tutvustava%20ettekande%20slaidid.pdf, slaid 7 (17.02.2025).  Sorainen – 12/12 – nõuetega. See on nii suur vahe, et selle tasandamist ei saa pidada õiglaseks ega seaduslikuks teiste pakkujate arvelt, vaid seda peab tegema hankija. Seega on hindamiskriteerium pakkumuse kvaliteeti puudutavas osas (vastavalt teenuse projektiplaan ja ajakava 10 p; teenuse kontseptsioon ja metoodika 10 p; teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed 10 p) kehtestatud osakaalude osas vastuolus RHS § 85 lg-ga 1 ja § 3 p-ga 1 ja 2. 6. PÕHJENDUSED HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE JUURDE 75. Riigihangete seaduse § 193 lg 1 kohaselt võib VaKo vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse peatamise tõttu kahjustada. 76. Käesoleva vaidlustusega on vaidlustaja taotlenud hankija kohustamist viima RHAD-s sätestatud tingimused vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Seega on vaidlustuse esitamise eesmärgiks saavutada olukord, milles hankija kehtestaks õigusvastaste tingimuste asemel õiguspärased tingimused. 77. Selle eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kui pakkumused on esitatud, kuna sellest ajahetkest on RHAD, sh selles sisalduvad õigusvastased tingimused või õiguspäraste tingimuste puudumine, pooltele siduv. Lisaks ei ole VaKo pädevuses kohustada hankijat RHAD-d muutma pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist. 78. Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtajaks on 26.02.2025 ja hankija on lubanud seda pikendada kuni 03.03.2025, siis saabuks pakkumuste esitamise tähtaeg vaidlustusmenetluse kestel. Kui hankemenetlust ei peatata, saaks vaidlustaja õigused seega pöördumatult kahjustada. Vaidlustuskomisjoni pikaaegse ja järjepideva praktika kohaselt on eeltoodud põhjendustel riigihanke peatamine õigustatud. 79. Vaidlustaja leiab, et hankemenetluse peatamisega ei rikuta hankija ega muude võimalike pakkujate huve, sest riigihankega taotletud eesmärke on võimalik saavutada ka õigusaktide nõuetega kooskõlla viidud RHAD alusel. 7. MENETLUSLIKUD TEATED 80. Esialgse hanketeatega seati pakkumuste esitamise tähtajaks on 26.02.2025. Seega on vaidlustus RHS § 189 lg 2 p 2 alusel tähtaegne, kui on esitatud hiljemalt 17.02.2025. 81. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-st 2 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast suurem (lisa 1). 82. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 83. Advokaadi esindusõigust eeldatakse (RHS § 190 lg 11). Lisa: 1) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat -864235 -144145 Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 1 8 . 0 2 . 202 5 nr 12.2-10/ 3 6 e-pos t: [email protected] [email protected] Vaidlustuse es i tamise teade Edastame Teile AS CGI Eesti 1 7 . 0 2 .202 5 esita t ud vaidlustuse Riigi Tugiteenuste Keskus e riigihankes „ Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) “ (viitenumber 279476 ) riigihanke alusdokumentidele (vaidlustus lisatud). RHS § 194 lõi k e 5 alusel palume hankijal kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 21 . 0 2 .202 5 , esitada Riigihangete vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid , mis pole kättesaadavad riigihangete registrist . Palume anda teada, kas taotletakse vaidlustuse läbivaatamist avalikul istungil või kirjalikus menetluses. Hankijal palume ühe tööpäeva jooksul, st hiljemalt 1 9 . 0 2 .202 5 esitada oma seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest. Tähtpäeva edasilükkamisel palume arvestada vaidlustusmenetluse kestvuse ja kaebeõiguse realiseerimiks vajaliku ajaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Lisa d : vaidlustus koos lisadega Teadmiseks: v aidlustaja esindaja le , vandeadvokaa t id ele Kadri Härginen ja Mario Sõr m e-post: [email protected] , [email protected] Mari-Ann Sinimaa 611 3713 [email protected] -866140 -147320 0 0 Lp Angelika Timusk Riigihangete v aidlustuskomisjon [email protected] Teie: 25.02.2025 Meie: 05 . 0 3 .20 2 5 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja t el +372 663 8235 e -post: [email protected] Teenuse tellija : Keskkonnaagentuur registrikood 70009540 e-post : [email protected] Vaidlustaja: AS CGI Eesti registrikood 10006966 e-post : [email protected] Vaidlustaja esindaja d : A dvokaa did Kadri Härginen , Kätlin Helene Sehver ja Mario Sõrm e-post: [email protected] ; [email protected] ; [email protected] VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE JA MENETLUSKULUDELE r iigihankes „ Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) “ (viitenumber 279476 ) Hankija taotlused: Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud, sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE Riigih anke 271027 käigus ega selle tulemusena ei töötatud välja ega olnud nõutud välja töötada tarkvara. See on selgelt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud riigi hanke 271027 tehnilises kirjelduses, kus on defineeritud prototüübi mõiste järgnevalt: „Prototüüp - Esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“ . Läbivalt on riigi hanke alus dokumentides kasutatud sõna „prototüüp“, mi lle tähendust on selgitatud riigi hanke tehnilise kirjelduse jaotises „Sõnastik“ mh eesmärgiga vältida läbivalt tarbetut sõna- ja selgituste kordust. Vaidlustaja väide ei ole korrektne. Mõistet „tarkvaraline prototüüp“ ei ole hanke 271027 tehnilises kirjelduses kasutatud mitte ühtegi korda. Sõna „tarkvara“ on kasutatud riigi hanke 271027 tehnilises kirjelduses ühe korra punktis 5.9 järgmises sõnastuses: „Töö tulemusena valmiv prototüüp, tarkvara, lähtekoodid, skriptid, metoodika jm materjalid ja väljundid peavad vastama Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse „KeM haldusala tehnoloogiline profiil“ ja „Keskkonnaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded“. Viidatud punkti sõnastuses on üheselt mõistetavalt toodud mitteammendav loetelu võimalikest töö väljunditest, mida hankija ei osanud täpselt ette näha, kuna tegemist oli oma olemuselt teadus- ja arendustegevusega, mille tulemus ei ole ette teada. Hankija eesmärk oli tagada hanke 271027 tehnilise kirjelduse punktidega 5.9 (ja ka 5.8), et kõikvõimalikul kujul esitatavad väljundid ühilduksid haldusala nõuetega. Näiteks hanke 271027 tehnilise kirjelduse punkt 5.8. on samamoodi üldise mitteammendava sõnastusega: „Töövõtja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav“. Ka selles punktis ei oleks olnud otstarbekas üles lugeda kõikvõimalikke kirjalikke tulemeid ja väljundid, näiteks lõpparuanne, slaidiesitlus, kaardilugu, artikkel, teadusartikkel, analüüs, graafik, tabel, e-kiri, protokoll, avaldus, tõend, kasutusjuhend, paigaldusjuhend, teekaart, arve, hinnapakkumus, riskianalüüs jne . Selleks, et esitada töö „esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“, ei olnud hanke ettevalmistamise käigus teada, milline lahenduskäik töö teostaja poolt valitakse ning seetõttu ei olnud otstarbekas loetleda üles kõikvõimalikke väljundi tüüpe, vaid kasutada mitteammendavat loetelu või ka riigi hanke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 5.8 näitel ka üldisemat sõnastust mõiste „dokumentatsioon“ näol. Vaidlustaja riigihanke 279476 alusdokumentidele esitatud vaidlustus on pahatahtlik . Sisuliselt nõuab vaidlustaja, et talle tehtaks tasuta kättesaadavaks konkureeriva ettevõtte töövahendid, mis on ettevõtte KappaZeta OÜ poolt välja arendatud ning mille jaoks on ettevõte KappaZeta OÜ teinud kulutusi enne riigi hangete 279476 ja 271027 toimumist. Hankijal ei ole riigi hanke 271027 ega riigihanke 279476 käigus tekkinud õigust saada ega ka kohustust nõuda KappaZeta OÜ-lt ettevõtte siseseid tööriistu või -vahendeid. Hankija on vastu võtnud, kätte saanud ning avalikult kättesaadavaks teinud kõik riigihanke 271027 tulemid. Hanke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 4.1 alapunktides on välja toodud , et töö tulemusena antakse Keskkonnaagentuurile üle : „ 4.1.1. I etapis: vektorkujul kaardikiht Läänemaa ja Valgamaa territooriumil toimunud metsamuutustest, mis annavad ülevaate nimetatud territooriumil metsateatiste realiseerimisel toimunud raietest ; “ Kaardikihid on kättesaadavad siin: Kaugseire pilootprojekt - Ülevaade . T ulemused on kogu mandri-eesti ulatuses, mitte ainult Läänemaa ja Valgamaa territooriumile. Hankija ei maksnud selle eest lisatasu, et kaardikihid katavad hanke 271027 tehnilises kirjelduses nõutust suurema osa Eestist. „ 4.1.2. I etapis: viidetega dokumentatsioon töö teostamise, töö teostamiseks kasutatud (ehk töö teostamise metoodika), arvutuste ja andmete kohta, erinevate andmete kombineerimiseks loodud metoodika (ehk töö tulemusena loodud uus metoodika), ning töö vahearuanne analüüsi ja selgitustega ; “ Aruanne on kättesaadav siin: Microsoft Word - Metoodika kirjeldus v2.4.docx . „ 4.1.3. II etapis: töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega, töövalmis prototüüp metsamuutuste tuvastamiseks ; “ Prototüüp ehk riigi hanke 271027 tehnilise kirjelduse definitsiooni kohaselt esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks . Lõpparuanne, mis sisaldab vastavat analüüsi võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks, asub siin: Microsoft Word - Metoodika kirjeldus v2.4.docx . Muuhulgas on aruandes kirjeldatud, milliseid andmeid ja millistel tehnilistel tingimustel on kasutatud; milliseid toiminguid on andmetega läbi viidud (andmete puhastamine); milline on tulemuste täpsushinnang ja millest see oleneb; toodud välja, et läbi on viidud visuaalne tulemuste kontroll ehk inimsilmaga on tulemused üle vaadatud; millistel tingimustel oleks võimalik tuvastada v äiksemate kui 0 , 5 ha alade metsamuutuseid. Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse punktis 4.2 on kirjeldatud , et t öö tulemusena loob töö teostaja erinevate andmete eesmärgipäraseks kombineerimiseks metoodika. Lisaks valmib töövalmis ja rakendatav metsamuutuste tuvastamise prototüüp ( see on riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse definitsiooni kohaselt esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks) , mis tuvastab maksimaalse võimaliku täpsusega toimunud muutused metsas. Samuti on selgitatud samas tehnilise kirjelduse punktis, et m uutuste tuvastamiseks kasutada metsateatistel olevat infot ja kontrollida raiete teostamist kaugseirel põhinevate meetoditega ning a ndmete kõrvutamise tulemusena peab prototüüp looma lagedate alade kaardikihi, kus on kuvatud metsamuutused, näiteks on toimunud raie. Ning kui on võimalik tuvastada erinevat tüüpi raieid, siis kuvada kaardikihil ka toimunud raie tüüp. Tuvastatud metsamuutused on kuvatud avaldatud kaardikihtidel: Kaugseire pilootprojekt - Ülevaade . Metoodika sisaldub lõpparuandes, mis on kättesaadav siin: Microsoft Word - Metoodika kirjeldus v2.4.docx . Lisaks on võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks analüüs ja võimaluste võrdlus toodud tööd tutvustava koolituse slaididel: Tööd tutvustava ettekande slaidid.pdf . Muuhulgas on slaididel välja toodud, millistel tingimustel oleks KappaZeta OÜ valmis lageraiealade tuvastamist osutama tasulise teenusena ning millised riskid kaasneksid juhul, kui Keskkonnaagentuur otsustaks lageraiealade tuvastamiseks teenuse enda taristusse üles ehitada. Riigih anke 279476 eesmärk on lageraiete tuvastamiseks teenus avaliku sektori taristusse . ESTHub k uulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, metsaregister Kliimaministeeriumi valitsemisalasse nagu ka Keskkonnaagentuurgi, sama IT-maja KeMIT teenindab tehnilist taristut mõlemal juhul. Hankija on seisukohal, et riigi hanke 271027 raames loodud teadmine metoodikast ja võimaluste hindamiseks, nõuete selgitamiseks, täpsustamiseks on olnud piisavad, et teadus- ja arendustegevuse nõuetele vastavalt esialgsete tulemuste pinnalt edasi minna arendustegevusega ja luua metsa kaugseireteenus, mis on riigi hanke 279476 eesmärk. Hankija toob veelkord välja, et enne riigi hanke 271027 käigus saadud esialgset teostust ei olnud teada, kas on võimalik niivõrd väikese ajalise lahutusega ja hea täpsusega ning erinevaid satelliitandmeid kombineerides lageraiealasid tuvastada. Eesmärk tingimusi täpsustada, võimalusi hinnata on täielikult täidetud. Riigi h anke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 4.9. sõnastus näitab selgelt, et hankija ei olnud riigihanke alus dokumentide ettevalmistamise käigus teadlik, kuidas hanke võitnud esitaja tööülesande lahendab, kuna tegemist oli teadus- ja arendustegevusega, mille tulemused on ettearvamatud. Hankija eesmärk oli tagada kõigi riigih anke 271027 tehnilise kirjelduse punktidega, sh ka tehnilise kirjelduse punkti dega 4.9 , 5.8 ja 5.9, et kõikvõimalikul kujul esitatavad väljundid ühilduksid haldusala nõuetega. Se e , et esitada töö „esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“, ei olnud hanke ettevalmistamise käigus teada, milline lahenduskäik töö teostaja poolt valitakse . S eetõttu on riigihanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded lähtekoodidele punkti s 4.9. Sealjuures on oluline veelkord välja tuua, et mõistet „tarkvaraline prototüüp“ ei ole hanke 271027 tehnilises kirjelduses kasutatud mitte ühtegi korda. Hanke 271027 raames loodud esialgsed tulemused on eelnevalt lingitud kaardikihid, analüüs edasiste võimalike lahenduskäikude osas, metoodikakirjeldus. Töö tulemuste iseseisvaks kordamiseks on võimalik kõiki neid kaardikihte ja analüüsitulemusi vabalt kasutada ka vaidlustajal . Hankija on saanud, vastu võtnud ja avalikustanud riigi hanke 271027 raames prototüübi ehk esialgse teostuse lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Esialgne teostus ena on loodud lageraiealade kihid, mi llele on vastuses eelneval juba viidatud ning need on ka avalikustatud. Lõpparuandes on välja toodud nii metoodikakirjeldus, kasutatud taustmaterjalid ja treeningandmed kui ka edasisteks arendusteks vajalikud tehnilised tingimused, nõuded, võimalikud probleemkohad. Mis puutub nõutud treeningandmetesse, siis metoodikakirjelduses on selgelt viidatud, et kasutatud on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) andmeid, mis kättesaadavad metsaregistrist , nagu ka töös läbivalt viidatud . Tegemist on avaandmetega ja need on kõigile kättesaadavad . Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud lepingu alusel teostatud tööd on täielikult vastu võetud ja puuduseid ei esine. Küll aga on kaugseire väga teadmusmahukas valdkond, mis nõuab kõrgtasemel teadmiseid ja pikaajalisi kogemusi. See on ka põhjus, miks enne suuremahulise riigi hanke 279476 alustamist viidi läbi riigi hange 271027, et täpsustada tingimusi ja võimalusi, saada esialgne teostus. Seetõttu on hankija valmis praegu kui ka edaspidi vaidlustajat igati toetama ja jagama selgitusi, mis aitaksid erinevate teadus- ja arendustegevuse kui ka kaugseire nüansse mõista. Esialgne teostus on kaardikihtide näol avalikustatud. Seal on kuvatud tuvastatud lageraiealad ning juurde on ka lisatud metoodikakirjeldus, analüüs töö teostamise kui ka tulevikuvõimaluste osas, sh erinevate alternatiivide võrdlus. Taustamaterjalid, sh treeningandmed on kõik avalikult kättesaadavad, nii satelliidiandmed (Sentinel-1 ning Sentinel-2 andmestikud) kui ka RMK andmed metsaregistris. Töö teostuse iseloom ei eeldanud tarkvaraprototüüpi ning seda ei olnud võimalik ette näha riigi hanke 271027 tehnilist kirjeldust teostades. Tulem saavutati ettenägematu lahenduskäiguga – nagu teadus- ja arendustegevuse põhimõtted ka lubavad. Vaid lustaja on prototüübi mõiste vaidlustuse punktis 11 esitanud poolikult, mistõttu on vaidlustaja väide ka eksitav. Täielik definitsioon prototüübist o n riigi hanke 271027 tehnilises kirjelduses: „Esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks “ . Hanke 271027 tulemitena vastu võetud materjalid olid selgelt esialgne teostus lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks. Hankija sai teadmise, kuidas ja millistel tingimustel, sh millise täpsuse, ajalise lahutuse ning teenuse kujul, st erasektorist kuu- või aastatasulise teenuse kujul või avaliku sektori taristusse rajatuna, lahendust tellida. Riigihanke 271027 tulemusena ei pidanud looma ega hankijale üle andma tarkvaralist prototüüpi . Mõistet „tarkvaraline prototüüp“ ei ole hanke 271027 tehnilises kirjelduses kasutatud mitte ühtegi korda ning see on läbivalt käesoleva vaide käigus olnud vaide esitaja meelevaldne tõlgendus. Kuna hanke 271027 raames oli tegemist teadus- ja arendustegevusega, mille tulemused ei ole ettearvatavad, siis selgus töö käigus nõuete ja võimaluste täpsustamisel, et hankija esialgset soovi saada andmete uuenemise ajaliseks lahutuseks 14 päeva, ei ole võimalik tänasel päeval kättesaadava tehnoloogiaga tagada. Põhjused ja selgitused koos võimalike edasiste arendustega on eelkõige toodud hanke 271027 lõpparuande punktis 7. Alusandmestik ning selle töötlemine on kirjeldatud näiteks hanke 271027 lõpparuande punktides 2.; 3. ja 7. Riigih anke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 4.9. sõnastus näitab selgelt, et hankija ei olnud riigi hanke alus dokumentide ettevalmistamise käigus teadlik, kuidas hanke võitnud esitaja tööülesande lahendab, kuna tegemist oli teadus- ja arendustegevusega, mille tulemused on ettearvamatud. Hankija eesmärk oli tagada kõigi hanke 271027 tehnilise kirjelduse punktidega, sh ka tehnilise kirjelduse punkti de ga 4.9 , 5.8 ja 5.9, et kõikvõimalikul kujul esitatavad väljundid ühilduksid haldusala nõuetega. Selleks, et esitada töö „esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“, ei olnud hanke ettevalmistamise käigus teada, milline lahenduskäik töö teostaja poolt valitakse ning seetõttu on tehnilises kirjelduse punktis 4.9 kirjeldatud nõude i d lähtekoodidele. Hankija kordab taaskord, et mõi stet „tarkvaraline prototüüp“ p ole riigi hanke 271027 tehnilises kirjelduses kasutatud mitte ühtegi korda. Vaidlustaja on meelevaldselt ja eksitavalt tõlgendanud töö lõpparuande sisu. Viidatud lauses “ KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks . “ , on kasutatud eesti keele reeglite kohaselt täismineviku vormi ning viidatud lause mõte on, et enne tööde teostamist on KappaZeta OÜ välja arendanud lahenduse, mis riigi hanke 271027 raames piloteerib (ehk kontrolli b , katseta b , proovi b) lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks. Vaidlustaja poolt viidatud lause ütleb selgesõnaliselt, et KappaZeta OÜ kasutas varem arendatud tööriista, et katsetada lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust. Hankija viidatud KappaZeta OÜ varasemad tööriistad ei ole olnud hanke 271027 tulemus, hankija ei ole varem valminud ja olemas olnud tööriistu lugenud hanke 271027 järgseks tööks. Nagu KappaZeta OÜ hanke 271027 lõpparuandes välja tõi ning vaidlustaja ka viitas, siis KappaZeta OÜ kasutas varem arendatud tööriista , et katsetada lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust. Testimine, katsetamine, esialgsete tulemuste loomine ja nõuete selgitamine on olnud riigi hanke 271027 selgesõnaline eesmärk. Töövõtja ei esitanud talle varasemalt kuulunud tarkvaralahendusi hankelepingujärgse tööna. Töövõtja ei pidanud esitama tarkvaralist prototüüpi ning selles osas ei saa olla mõistlikku vaidlust, kuna mõistet „tarkvaraline prototüüp“ ei ole riigi hanke 271027 tehnilises kirjelduses kasutatud mitte ainsamatki korda ning selle esitamist ei ole ka nõutud . Kõik andmed, mis riigihanke 271027 raames loodi ja mida tulemuse saamiseks kasutati, on vabalt kättesaadavad, sh RMK andmed metsaregistris, kasutatud satelliidiandmed ning kõik riigihanke 271027 tulemid. Seoses vaidlustaja täiendava seisukoha punktiga 16 juhib hankija tähelepanu olulisele erisusele selles osas, kas tellida kaugseireteenust kuu- või aastatasulise teenusena erasektorilt sisse, sealjuures omamata lahendust ja võimekust ise tulemusi (s.o. kaardikihte) genereerida; või lasta riigisektori taristusse (antud juhul MKM-i ja KLIM-i valitsemisalade asutuste taristusse) rajada lahendus, mida saab kasutada iseseisvalt tulemuste genereerimiseks, uute teenuste rajamiseks jne. Erasektorilt teenuse sisse ostmise puhul on suur riski n-ö vendor-locki jääda, kus edasised arendused, parendused ja muudatused tuleb tellida ühe konkreetse ettevõtte käest, kes on juba taristu ja lahenduse rajanud kliendi teenindamiseks. Riigih anke 271027 tööd tutvustavate slaidide peal oli KappaZeta OÜ sellise võimaluse välja pakkunud ning hinnanud rahaliseks kuluks teenuse loomiseks KappaZeta OÜ taristusse 190 000 eurot pluss iga-aastane kulu 60 000 eurot. Hanke 279476 raames on hankija läinud teist teed ning tellib teenuse rajamise avaliku sektori taristusse. See tähendab muuhulgas, et tasuda tuleb ühekordselt teenuse rajamise eest, kuid püsikulusid kuutasude näol ei lisandu. Lisaks on hankija hanke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.1. joonisel 1 esialgses visioonis ette näinud, et vahetulemused lähevad ka RMK-le. Erasektorilt kuutasulise teenusena tellimise korral peaks iga asutus eraldi maksma tulemite eest. Riigih anke 279476 raames valitud lahendus võimaldab ka rahalist säästu. Lisaks too b hankija välja, et erasektorist teenuse ostmise korral on KappaZeta OÜ näinud teenuse rajamise hinnaks 190 000 eurot. Hanke 279476 eeldatav maksumus on kuni 400 000 eurot. See tähendab, et hankija on arvestanud ja teadlik, et kõik pakkujad peavad nö „nullist“ alustama töödega ja lahenduste väljatöötamisega. Era- ja avaliku sektori taristu erisuse rõhutamise eesmärk on välja tuua, et KappaZeta OÜ ei ole hanke 279476 osas saanud teha ettevalmistavaid töid avaliku sektori taristusse, kuhu hanke 279476 tulemusena teenus rajatakse. Kõigil pakkujatel on võrdne võimalus pakkumuse esitamiseks. Hankija ei näe vastuolu ka selles, et hangetega 279476 ja 271027 ei hangita sama tööd ning mõlema hanke ese ei ole täpselt samasugune. Hankija ei eelista ühtegi pakkujat . K õik võimalikud pakkujad alustavad teenuse rajamisega nö „nullist“. Kogu riigihanke 271027 töö on avalikult kättesaadav, sh ka kasutatud andmestikud. Veelgi enam, hanke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.1. on selgesõnaliselt välja toodud: „Projekti peamine sisend andmete osas on kaugseire satelliitide andmed. Projekt on üles ehitatud avaandmete kasutamisele, mis on vabalt ning tasuta kättesaadavad, need on näiteks EL Copernicus programmi Sentinel-1 ja Sentinel-2 andmed ning USGS (U.S. Geological Survey) Landsat-8, Landsat-9 satelliidi andmed. Loetelu ei ole ammendav.“ Seega on riigi hanke 279476 sisendid avaandmed ning ei ole seatud piiranguid ühelegi pakkujale. Hanke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.1. joonisel 1 esialgses visioonis on hankija ette näinud, et töö tulemusena loodud kaardid saavad samuti olema avaandmetena kättesaadavad metsaportaalis. VASTUS MENETLUSKULUDELE Vaidlus e keskmes on peamise teemana eelmise riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel teostatud kohustuslikud tööd ja teostatud tööde kättesaadavaks tegemine. Riigihanke 271027 tulemusena teostatavate kohustuslike tööde ulatus, tingimused ja hankija ootus teostatavtele töödele on üheselt arusaadavalt sõnastatud. Ilmselges küsimuses kolme advokaadi kaasamine ei ole vajalik ning on põhjendamatu ajakulu. Põhjendamatu t ajakulu suurendab veelgi asjaolu, et v aidlustaja ei ole esitanud täiendavaid seisukohti, vaid korranud juba algselt vaidlustuses esitatud seisukohti . Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult kõrged, kuna tegemist ei ole keerulise vaidlusega ning vaidlustusega vahetult seotud ja asjasse puutuv läbitöötatava materjali hulk on vähene . Vastavalt RHS § 198 lõikele 3 mõistab VAKO lepingulise esindaja kulud välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja esindajate kulud taotletud ulatuses vajalikud ega põhjendatud. V aidlustaja tugineb täiendavates seisukohtades samadele argumentidele, millele vaidlustaja tugines oma algses vaidlustuses ja mis on jätkuvalt vaidlustuse esemeks. Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel teostatud kohustuslikud tööd olid määratletud üheselt mõistetavalt ning töötulemused on kättesaadavaks tehtud. Vaidlustajale on seega riigihanke 271027 tulemusel teostatud töö teada ning antud töö on vaidlustajale ka kättesaadav. Seetõttu võib eeldada, et vaidlustaja esindajate ajaline kulu vaidlustuse koostamiseks peaks olema märkimisväärselt väiksem võrreldes vaidlustaja menetluskulude nimekirjas loetletuga . Arvestades, et vaidlustaja ei ole vaidlustuses esitanud sisulis i argumente, ei ole taotletud ulatuses vaidlustaja esindajate ajakulu põhjendatud. Riigihange 271027 on toimunud ning hankeleping korrektselt täidetud ja töötulemused kättesaadavad, seega pidid vaidlustaja esindajad olema vajalike asjaoludega juba enne praegust vaidlustusmenetlust põhjalikult kursis. Eelnevast tulenevalt ei ole vaidlustaja poolt taotletud menetluskulude suurus vajalik ega põhjendatud ega saa kuulu da sellises ulatuses väljamõistmisele. Hankija palub vaidlustuskomisjonil hinnata vaidlustaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust . T egemist ei ole vaidlusalus e küsimuse mõttes mahuka teemaga . Vaidlustus ja täiendavad seisukohad ei ole oma ülesehituselt keerukad ning v aidlustaja täiendavates seisukohtades esineb korduvaid mõtteid , samu seisukohti ning suures osas vaidluse lahendamise seisukohalt asjasse puutumatuid teemasid (nt tarkvaraline prototüüp jm) . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11 < OTSUS Vaidlustusasja number 36-25/279476 Otsuse kuupäev 19.03.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus AS-i CGI Eesti vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, AS CGI Eesti, esindaja vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Kadri Härginen Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Mihkel Rääk Kirjalik menetlus Vaidlustuse läbivaatamine RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel 1. Jätta AS-i CGI Eesti vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta AS-i CGI Eesti vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 24.01.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). 2. 17.02.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i CGI Eesti (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile 3. Vaidlustuskomisjon teatas 25.02.2025 kirjaga nr 12.2-10/36 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 28.02.2025 ja neile vastamiseks 05.03.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. AS CGI Eesti põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Vaidlustus on esitatud taotlusega kohustada Hankijat viima RHAD vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega osas, millega: - pakkujatele tehtaks RHAD-i koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke nr 271027 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö, sh: 1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp; 2) kommenteeritud lähtekood; 3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks; 4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestik; 5) kõik kasutusjuhendid; 6) kogu koolitusmaterjal; - hindamiskriteeriumide p-ide 1 ja 6 koosseisus olevad teenuse projektiplaan ja ajakava, teenuse kontseptsioon ja metoodika ning teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed. 4.2. 2023. aasta lõpus korraldas Hankija lihthankemenetluse „Andmepõhine aruandlus metsa raieinfo edastamiseks: metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüüp (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 271027) (edaspidi Riigihange 271027). Riigihanke 271027 peamine ese oli toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks, sh vastava metoodika, dokumentatsiooni üleandmine ja väljaõppe korraldamine hankija töötajatele tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt täitis Riigihanke 271027 hankelepingut KappaZeta OÜ, riigihange on teostatud ja hankeleping täidetud. 4.3. Õigusaktidega ettenähtud nõuetega on vastuolus, et RHAD-is ei ole pakkujatele, sh Vaidlustajale kättesaadavaks tehtud Riigihanke 271027 raames teostatud kõiki töid. Tulenevalt sellest, et Hankija ei ole väljastanud Riigihanke 271027 tööd, ei ole ka Hankija kehtestatud hindamiskriteerium RHS-iga kooskõlas. Hankija omistab vähemalt 30 hindepunkti 100-st nö pakkumuse kvaliteediga seotud komponentidele, mille puhul saab edukas olla vaid ettevõtja, kellel on Riigihanke 271027 tööde tulemid olemas. Seega on hindamiskriteerium selline, mille tänasel kujul rakendamise puhul oleks võitja ette teada (KappaZeta OÜ). Tegelikku konkurentsi ei teki ning teistel ettevõtjatel tuleks teha pakkumuse hinnakomponendi kaudu edu saavutamiseks ebaproportsionaalselt suuri allahindlusi. 4.4. Riigihanke 271027 töö kättesaadavaks tegemise (tegemata jätmise) õigusvastasus 4.4.1. Riigihanke 271027 ja Riigihangete esemed on seotud ja ilma Riigihanke 271027 tööde 2 (12) tulemi avalikustamiseta koheldakse pakkujaid ebavõrdselt. 4.4.2. Riigihanke 271027 tulemina pidi valmima prototüüp, mis pidi ka olema tarkvaralisena Hankijale üle antud. 4.4.3. Hankija selgitab Riigihanke tehnilises kirjelduses, et 2023. aasta lõpus viidi läbi pilootprojekt, mille eesmärgiks oli luua erinevate andmete kombineerimiseks uus korduvkasutatav metoodika ja selle põhjal kaugseirel toimiv prototüüp toimunud metsamuutuste automaatseks kontrolliks metsateatiste alusel. Riigihanke eesmärgid on esitatud tehnilise kirjelduse p-ides 3.5.1-3.5.9. Oma sisu poolest on need tarkvara funktsionaalsed nõuded ja tegemist on nõuetega eelmises riigihankes loodud tarkvaralise prototüübi täiendamisele, nt: - p-is 3.5.1 nimetatud raiealade tuvastamise teenus on juba loodud eelmises riigihankes ning kõnealuse punkti kohaselt tuleb see liidestada metsaregistri ja Keskkonnaameti protsessidega; - p-ides 3.5, 3.5.3 ja 3.5.4 nimetatud metsateatise ja raiealade kaardikihid on juba Riigihanke 271027 käigus loodud. Nende punktide eesmärk on vaid kaardikihtide võrdluse funktsionaalsuse loomine ja võrdluse tulemuste esitamine; - p-is 3.5.9 nimetatud andmete uuenemine on eelmises riigihankes realiseeritud, nii viitab sellele ka Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p 4.3 – andmed peavad uuenema vähemalt 14 päeva järel, sh kaugseirega tuvastatavad andmed. 4.4.4. Riigihange on oma sisult ja eesmärkidelt Riigihanke 271027 edasiarendus. Riigihanke 271027 töö on vahetult seotud Riigihanke esemega, kogu töö kättesaadavaks tegemata jätmisega koheldakse pakkujaid ebavõrdselt, kuna üks konkurent ei pea neid funktsionaalsusi Riigihankes algusest peale looma. 4.4.5. Usutav ei ole Hankija poolt teabevahetuses esitatud väide, et Riigihankes 271027 valmis kõigest metoodika kirjeldus. Hankija eitab Riigihanke 271027 prototüübi olemasolu. Kui Hankija väide Riigihankes 271027 prototüübi loomata jätmise kohta tõele ei vasta, siis ei vasta Hankija tegevus ka RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele ega hea halduse põhimõttele. Riigihanke 271027 töö kättesaadavaks tegemata jätmine teistele pakkujatele annab ebakohase eelise KappaZeta OÜ-le. 4.4.6. Kuna Hankija on Riigihanke tehnilise kirjelduse lk-l 3 selgitanud, et Riigihankes tuleb üles ehitada kaugseireteenus, mis tagab Riigihanke 271027 tööga samaväärse täpsuse, ajalise lahutuse ja automatiseerituse, siis peab Hankija pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tegema RHAD-is kättesaadavaks ka loetletud teabe: 1) metsamuutuste operatiivse tuvastamise prototüübi; 2) kommenteeritud lähtekoodi; 3) kõik paigaldusjuhendid lähtekoodi tarbeks; 4) mudeli treenimiseks kasutatud kogu treeningandmestiku; 5) kõik kasutusjuhendid; 6) kogu koolitusmaterjali. 4.4.7. Riigihanke tehnilise kirjelduse p-id 3.3.2-3.3.4 loetlevad mitmesugused nõuded, mis on juba oma olemuselt nõuded loodava tarkvara funktsionaalsustele. Nende nõuete täitmine on Riigihanke 271027 täitjale oluliselt lihtsam, kuna tema saab lähtuda riigihanke 271027 tööst, mida ei ole kogu mahus teistele pakkujatele kättesaadavaks tehtud. 4.5. Hindamiskriteeriumide õigusvastasus 4.5.1. Seoses eelnevate RHAD-i puudustega ning Riigihanke 271027 täitjale põhjendamatu eelise tekkimisega tuleb teistel huvitatud isikutel konkurentsi olukorra tekkimiseks ületada 3 (12) KappaZeta OÜ eelis sellega, et pakkuda oluliselt madalamat pakkumuse maksumust. Teistel huvitatud isikutel on oluliselt informatsiooni puudu, et esitada konkureeriv pakkumus ning saavutada projektiplaani ja ajakava, teenuste kontseptsiooni ja metoodika ning teenuste osutamise riskianalüüsi ja riskide maandamismeetmete alamkategooriates maksimaalseid punkte. 4.5.2. Olukorras, kus üks ettevõtja on saanud prototüübi varem valmis ehitada ning tuleb pakkuma selle pealt, on selge, et ajakavas pole ühelgi teisel ettevõtjal võimalik varem tehtud tööd sellise ajakavaga läbida, et neid edestada. Kehtestatud hindamiskriteerium ei taga reaalset konkurentsi, sest kui KappaZeta OÜ tuleb pakkuma, siis on tal võimalik saavutada maksimumpunktid sisuliselt kõikides hindamiskriteeriumites. 4.5.3. Kui Hankija Riigihanke 271027 tööd kõigile kättesaadavaks ei tee, seisneb KappaZeta OÜ eelis vähemalt 3-4 kuu pikkuses edumaas. Samamoodi ei saa kellelgi teisel olla töö metoodikast paremat arusaama ja pakkuda välja asjakohasemat tegevuste kirjeldust kui KappaZeta OÜ-l, kes on varasema prototüübi autor ja töö tulemist ainsana ettevõtjatest põhjalikult teadlik. 4.6. Vaidlustaja täiendas 28.02.2025 oma seisukohti järgnevalt. 4.6.1. Hankija on eksitavalt kajastanud Riigihanke 271027 tingimusi ja asunud väitma, et tal ei ole ega peagi olema KappaZeta OÜ poolt välja töötatud tarkvara. 4.6.1.1. Hankija kinnitab, et kõik Riigihanke 271027 tingimustes nõutud tööd on nõuetekohaselt teostatud ja üle antud. Hankija vastuses kirjeldatust ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest ei nähtu, et töö oleks teostatud ja Hankijale üle antud kooskõlas Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse nõuetega. 4.6.1.2. Hankija sisustab Riigihanke 271027 tulemit tehnilise kirjelduse p-i 4.1 kaudu. See on eksitav, kuna lisaks tehnilise kirjelduse p-ile 4.1 selgitasid Riigihanke 271027 töö tulemit ka muud tehnilise kirjelduse punktid, sh p-tid 4.2, 4.8, ja 4.9. Need punktid hõlmavad nii tarkvara paigaldusjuhist kui ka kommenteeritud lähtekoodi. Paigaldusjuhis ja lähtekood on omased tarkvaralisele lahendusele. Rääkimata sellest, et sama punkt ütleb, et Keskkonnaagentuur peab olema suuteline saadud teabe alusel iseseisvalt tulemust pärast töö vastuvõtmist kordama. On kaks varianti: kas Hankija väidab ebaõigesti, et tal vastavad materjalid puuduvad või on Hankija võtnud Riigihanke 271027 töövõtjalt vastu mittenõuetekohase töö. 4.6.1.3. Lõppastmes on Hankija kohustuseks tagada, et Riigihanke 271027 tulem vastab hanketingimustes nõutule. Kui Hankija väidab, et töö tehti hanketingimustele vastavalt, peaks Hankijal olema Riigihankes pakkujatele avaldada nii prototüüp (kas teostuse või mudeli kujul), taustmaterjalid (sh treeningandmestik), tarkvara paigaldusjuhised ja kommenteeritud lähtekood. Neid materjale pole aga pakkujatele avaldatud. Kui Hankija leiab, et töövõtja vastavad tööd ikkagi tegi, kuid jättis mingil põhjusel hanketingimustes kirjeldatud tulemi Hankijale esitamata, tuleks Hankijal see töövõtjalt lepingu alusel välja nõuda ning Riigihankes pakkujatele avaldada. 4.6.1.4. Hankija viitab KappaZeta OÜ omandis olevale taristule ja mudelile, mida väidetavalt ei loodud Riigihanke 271027 töö tulemusena. Varasema Riigihanke tulemina avaldatud metoodika kirjeldus ütleb, et KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks. Sellest selgitusest ei nähtu, et mudel oleks Riigihanke 271027 eelselt olnud juba välja arendatud või et see baseeruks KappaZeta OÜ-le kuuluval tarkvaral. Ühtlasi jääb selgusetuks, kuidas Hankija viidatud KappaZeta OÜ varasemad tööriistad seostuvad Riigihanke 271027 4 (12) tehnilises kirjelduses nõutuga ning kas Hankija luges töövõtjale varasemast kuulunud tarkvaralised lahendused hankelepingu järgseks tööks. Riigihanke 271027 tingimuste kohaselt pidi töövõtja valminud töö, sh prototüübi, Hankijale üle andma. Koos tööga pidid Hankijale üle minema ka intellektuaalomandiõigused: eelmise Riigihanke tulemusel sõlmitud hankeleping nägi ette autori varaliste õiguste Hankijale ülemineku ning autori isiklike õiguste litsentseerimise töö vastuvõtmisest. Seega isegi juhul, kui töövõtja esitles talle varasemalt kuulunud tarkvaralahendusi hankelepingujärgse tööna, pidanuks Hankija need endale saama ning need Riigihankes pakkujatele avaldama. 4.6.1.5. See, kui Hankija on ise olnud passiivne KappaZeta OÜ-lt Riigihanke 271027 tulemi väljanõudmisel, ei tohiks piirata konkurentsi ega kahjustada pakkujate subjektiivseid õiguseid Riigihankes. Vaidlustaja ei saa tõendada seda, mis on Hankijale Riigihankes 271027 esitatud ja milline teave on Hankijal olemas. Kui vaidlustuskomisjon nõustub, et Hankija vastus vaidlustusele on vähemasti vastuolus sellega, mida Hankija pidi Riigihanke 271027 raames KappaZeta OÜ-lt saama, siis on tegemist asjaoluga, mida peaks RHS § 195 lg 10 alusel järelevalvemenetluses uurima Rahandusministeerium. 4.6.2. Hindamiskriteeriumid Hankija arutelu selle üle kuidas võib Hankija hindamiskriteeriume seada, ei ole vaidluse all. Samuti ei oma tähtsust see, kas Hankija on vaidlusalused hindamiskriteeriumid seadnud taotluse või eesmärgiga kedagi eelistada ning hindamiskriteeriumite kooskõla kehtiva õigusega ei peagi hindama selle alusel, kas need kellegi osalemise kitsalt võttes välistavad või mitte. 5. Riigi Tugiteenuste Keskus vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Pakkujatele on RHAD-i koosseisus tehtud kättesaadavaks kogu Riigihanke 271027 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö. 5.1.1. Töövõtulepingu nr 4-3/23/53, mis on sõlmitud Riigihanke 271027 tulemusena, p-i 1.2. kohaselt oli lepingu esemeks toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks ja kasutamise koolitus. Riigihanke 271027 tehnilises kirjelduses on prototüüp defineeritud järgmiselt: Prototüüp- Esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks, objekt oli sõnastatud järgmiselt: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaagentuuriga tellib toimiva prototüübi metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt, tehnilise kirjelduse p-i 4.1 kohaselt kuulusid Keskkonnaagentuurile üle antavate tööde hulka: • vektorkujul kaardikiht Läänemaa ja Valgamaa territooriumil toimunud metsamuutustest, mis annavad ülevaate nimetatud territooriumil metsateatiste realiseerimisel toimunud raietest; • viidetega dokumentatsioon töö teostamise, töö teostamiseks kasutatud (ehk töö teostamise metoodika), arvutuste ja andmete kohta, erinevate andmete kombineerimiseks loodud metoodika (ehk töö tulemusena loodud uus metoodika), ning töö vahearuanne analüüsi ja selgitustega; • töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega, töövalmis prototüüp metsamuutuste tuvastamiseks. Kõik kokkulepitud tööd on teostatud, vastu võetud ning Riigihankes kättesaadavaks tehtud. 5.1.2. Riigihanke 271027 tulemusel ei pidanud valmima tööd sellisel kujul nagu seda väidab Vaidlustaja. Hankija on Riigihanke 271027 tehnilises kirjelduses defineerinud, mida tähendab prototüüp. Prototüüp on esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Sõnaselgelt on Riigihanke 271027 5 (12) tehnilise kirjelduse p-is 5.17.3 toodud välja ettemääramatu tulemus: ettemääramatu tulemus - ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu. Samuti ei ole teada, kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse; Tellija eesmärk oli saada Riigihanke 271027 hankelepingu täitmise tulemusena esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks. Lähtuvalt Riigihanke 271027 esemest ei ole detailselt ette nähtud, milline on töö tulemus ning mis kujul seda täpselt esitatakse nagu seda väidab Vaidlustaja. I etapi tööd võeti vastu 27.12.2023 ning üle anti vastavalt hankelepingus ja tehnilises kirjelduses kokkulepitule järgmised nõuetekohaselt täidetud tööd digitaalselt esitatud andmetena: • töö vahearuanne; • kaardikihid. Riigihanke 271027 tööde II etapi tulemused võeti lõplikult vastu 18.04.2024. Üle anti järgmised nõuetekohaselt teostatud tööd digitaalselt esitatud andmetena: • töö lõpparuanne; • kaardikihid; • kasutajakoolituse esitlusslaidid. 5.1.3. Riigihanke 271027 alusdokumentides ei nõutud tarkvaraprototüübi üleandmist või loomist. Esialgne teostus lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks anti üle lõpparuandes ja koolituse slaididel. Riigihanke 271027 ettevalmistamisel ei olnud Hankijale teada, millisel kujul esmane teostus näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks esitatakse. Riigihanke 271027 lõpparuandes ja koolituse slaididel toodi välja esialgne teostus näitajate ja võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks, sh võimalikud valikud teenuse arendamiseks (erasektorilt sisse osta või avaliku sektori enda taristusse loomine) ja võimalik kaugseirega lageraiealade tuvastamise täpsus ning ajaline lahutus. 5.1.4. Riigihanke 271027 töö lõpparuandes on kirjeldatud metoodika ja töö käik, kuidas jõuti esitatud kaardikihtide väljastamiseni, milliseid andmeid kasutati ning milline täpsus ja ajaline lahutus saavutati. Metoodikafailis kirjeldati ka tööde teostaja KappaZeta OÜ poolt kasutatud taristut ja mudeleid, mida kasutati esialgsete tulemuste, sh töö tulemusena loodud kaardikihid, saavutamiseks. KappaZeta OÜ omandis olev taristu ja mudel ei olnud Riigihanke 271027 töö tulemusena loodud ja KappaZeta OÜ kasutas ettevõttes varasemalt välja töötatud tööriistu, et saavutada Riigihanke 271027 eesmärkide täitmiseks tulemused: esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Hankija sai töö tulemusena teada, millise täpsuse, ajalise lahutusega ja andmete kombineerimise metoodikaga on võimalik lageraiealasid tuvastada. Lisaks sai Hankija KappaZeta OÜ poolt rahalise hinnangu, kui palju maksaks lageraiealade tuvastamine, kui see osta teenusena erasektorilt sisse, ning analüüsi, mis on võimalikud puudused, kui Hankija otsustaks osta teenuse rajamise enda taristusse. 5.1.5. Kasutajakoolituse esitlusslaididel toob töö teostaja alates slaidist nr 6 välja ettepanekud, kuidas oleks võimalik lageraiete tuvastamist teostada teenusena, sh toob välja analüüsi erasektorilt sisse ostetava teenuse ja majasisese teenuse ehk kui Keskkonnaagentuur enda taristusse kaugseireteenuse rajaks, vahel. Sama ettekande slaidil 7 toob KappaZeta OÜ välja hinnangulise maksumuse juhul, kui Hankija teenuse arendamise ostaks Riigihanke 271027 teostajalt KappaZeta OÜ-lt, sh maksumuse KappaZeta OÜ taristu arendamiseks, et pakkuda sobivat teenust Keskkonnaagentuurile. Kirjeldatud teenuse aastaseks maksumuseks lisaks välja-arendamiskuludele (190 000 eurot) on KappaZeta OÜ hinnanud 60 000 eurot. 5.1.6. Hankija tutvus Riigihanke 271027 tööde tulemuste ja analüüsiga, veendus, et erinevate kaugseireandmete kombineerimisel on võimalik lageraiealasid piisava täpsuse ja ajalise 6 (12) lahutusega tuvastada, et kasutada kaugseireandmeid andmepõhiste otsuste tegemisel. Riigihanke 271027 tulemusena välja selgitatud ja täpsustatud võimaluste hindamisel otsustas Keskkonnaagentuur korraldada Riigihanke. 5.1.7. Riigihanke 271027 eesmärk oli luua toimiv prototüüp ehk esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks, metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Käesoleva Riigihanke eesmärk on vastavalt tehnilise kirjelduse p-ile 3.1 metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (edaspidi ka kaugseireteenus). Eesmärk on luua kaasaegne kaugseirel põhinev andmete töötlemise süsteem, mis arvestab ka reaalajamajanduse metsaprojekti raames varem tehtud töid, eelkõige kaugseire pilootprojekti tulemusi (link pilootprojekti tulemustele). Tarkvara loomise üks eesmärk on saada operatiivset raieinfot (vähemalt kord kuus) ning luua võimekus metsaandmete osas andmepõhisele aruandlusele üleminekuks operatiivsemate masinloetavate andmete loomise kaudu ning andmepõhise otsustamise võimekuse loomine ja järelevalve tõhustamine. Kaugseiresüsteem luuakse töövalmis prototüübi valmiduses. RHAD-is peetakse läbivalt loodava tarkvara ja kaugseiresüsteemi all silmas prototüüplahendust, eelkõige tähenduses kui esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. 5.1.8. Sisuline erinevus Riigihanke 271027 ja Riigihanke vahel seisneb selles, et Riigihanke tehnilise kirjelduse p-i 3.1 kohaselt loodava tarkvaraga koostatavad kaardid integreeritakse Hankija poolt metsaregistrisse ning Maa-ameti geoportaali ja Keskkonnaportaali. Antud projekti raames selgitatakse välja analüüsi tulemina loodava lahenduse funktsionaalsuste lõplik sisu ja loogika, mis realiseeritakse töötava tarkvaralahendusena. Hankija poolt on ette antud ka esialgne visioon metsa kaugseire infosüsteemi loomiseks, mis peab olema Riigihanke tulem. Lisaks on Riigihanke tulem seotud Maa-ameti juurde loodud kaugseireandmete jaotuskeskuse EstHub-iga, selle andmetöötluseks saadakse vajalikud satelliidiandmed EstHubist. Tehnilise kirjelduse p-is 3.4 tuuakse välja, et Riigihanke tulemusena loodavad satelliitpiltide masinõppe algoritmid peavad töötama EstHub-il. Hankija visiooni ja kaugseire pilootprojekti (Riigihange 271027) tulemuste kohaselt hakkab kaardi koostamine olema „täisautomaatne“, kus kogu protsess sisendite ettevalmistamisest, sh satelliidipiltide eeltöötlus, masinõppeprotsessidest kuni tulemite arvutamise ja tulemite valideerimiseni on automaatne. Seetõttu peab metoodika sisaldama ka põhjalikku minimaalse õpetusandmestiku suuruse kirjeldust, et edaspidi oleks võimalik saavutada rahuldav tulemus. Lisaks peab Hankija olema võimeline protsessi haldama ja muutma. 5.1.9. Riigihanke tehnilise kirjelduse p-is 3.5 ja selle alapunktides on välja toodud üksikasjalikult nõuded Riigihankega loodavale teenusele ja töö tulemusena peab valmima teenus, mis vastab tehnilise kirjelduse p-is 3.5 toodule. Riigihanke 271027 eesmärk ei olnud teenuse loomine, vaid esialgne analüüs ja teostus tingimuste täpsustamiseks. 5.2. Riigihanke 271027 raames ei loodud uut tarkvara. 5.2.1. RHAD-is on Riigihanke 271027 tulemustele viidatud läbivalt tehnilise kirjelduse p-is 2 lingina, p-is 3 lingina, p-is 3.3.5 joonistel ja joonealuse viitena lingina, p-is 4 töö teostamiseks vajalikud materjalid alapunktina 4.3. KappaZeta OÜ ettevõttesisesed protsessid, toimingud jmt ei ole olnud Riigihanke 271027 tulemused. Lisaks on Riigihanke 271027 tulemustele viidatud Riigihanke 279476 ettevalmistamiseks korraldatud turu-uuringu materjalides (Riigihanke turu- uuringu materjalid saadeti Vaidlustuse esitajale aadressil [email protected] 19.08.2024 kell 12.14). 7 (12) 5.2.2. KappaZeta OÜ ei ole loonud riigisektori taristusse Riigihanke 271027 raames ühtegi lahendust, teenust või tarkvara vms. KappaZeta OÜ ei ole ainus ettevõte Eesti turul, kes on asutuses rajanud erinevaid mudeleid, tarkvarasid, teenuseid metsandusliku kaugseire eesmärgiga. Konkurentsi tagamiseks ei ole RHAD-is nõutud Riigihanke 271027 tulemuste kordamist või sama metoodika kasutamist. Keskkonnaagentuur tellib Riigihankega kaugseireteenuse selliselt, et kogu metoodika, taristu jm lahenduse osad on üles ehitatud avaliku sektori taristusse. Riigihanke eesmärk on mitte tellida ühelt ettevõttelt kuutasu põhiselt kaardikihte vaid luua teenus, mille eest tasutakse üks kord ning edaspidi toimub kaardikihtide loomine jms teenuse toimimiseks vajalikud tegevused Riigihanke töövõtjast sõltumatult. Keskkonnaagentuur ei hangi uuesti juba Riigihanke 271027 lepingu tulemusena täidetud ja rahastatud töid. Riigihanke 271027 käigus ei loodud tarkvaralist prototüüpi. 5.3. Riigihanke alusdokumentide koosseisus olevad hindamiskriteeriumid on vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega 5.3.1. Hankija ei eelista hindamiskriteeriumidega Riigihankel osalevaid isikuid ega kahanda Riigihankes osalevate isikute võimalusi konkureerida ausalt hankelepingu sõlmimisele. Kõigile pakkujatele on antud võimalus pakkuda sobivat metoodikat ja lähenemist tööde teostamiseks Riigihankes ning mitte piirata metoodikat üksnes Riigihanke 271027 käigus testitud metoodikatega. Käimasolev Riigihange ei ole võrreldes Riigihankega 271027 täpselt sama. 5.3.2. Hankija ei ole kohustatud sätestama hindamiskriteeriume nii nagu Vaidlustaja soovib. Hankija sätestab hindamiskriteeriumid lähtuvalt hankeesemest. Hankija ei eelista konkreetset ettevõtjat. 5.3.3. Hankijal on hankelepingu sõlmimise otsustamisel arvesse võetavate kriteeriumide osas lai otsustusruum ja Hankija on arvestanud hindamiskriteeriumide seadmisel, et kõik pakkujad oleksid võrdses olukorras. Hindamiskriteeriumid on sõnastatud täpselt ja on objektiivselt mõõdetavalt. Hankija seatud hindamiskriteeriumidest moodustavad kvaliteediga seotud kriteeriumid 40% ja pakkumuse maksumusega seotud kriteerium moodustab 60%. 5.3.4. Riigihange avaldati riigihangete registris 24.01.2025. Kõikidel Riigihankes osalemisest huvitatud valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on piisav aeg RHAD-iga tutvumiseks. Konkurentsi tagamiseks ja konkureerimise innustamiseks on Hankija loonud viis hindamiskriteeriumi, mida tuleb vaadata üheaegselt koos, kuna kõik hindamiskriteeriumid moodustavad samaaegselt terviku. 5.3.5. Seisuga 20.02.2025 kell 12:35 on Riigihanke juurde registreerunud 13 ettevõtjat, mis on märk konkurentsi olemasolust. Hindamiskriteeriumid ei takista ettevõtjatel Riigihankel osalemast ega piira ettevõtjatel pakkumuse esitamist võrdväärsetel alustel konkurentsi tingimustes. Hankija soovib välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse konkurentsi tingimustes, eesmärgiga, et sõlmitava hankelepingu alusel saaks teostada metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomise. 5.3.6. Vaidlustaja heidab ette hindamiskriteeriumide teenuse projektiplaani ja ajakava (kriteerium nr 2), teenuse kontseptsioon ja metoodika (kriteerium nr 3) ning teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed (kriteerium nr 4) õigusvastasust. Hindamiskriteeriumides märgitud tingimused ei ole seatud taotluslikult pakkujate kõrvale jätmiseks Riigihankest, vaid seonduvad hankelepingu esemega ja nende eesmärk on selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Hindamiskriteeriumid ei välista Vaidlustaja osalemist Riigihankes. Vaidlustaja ei põhjenda ega tõenda veenvalt, mis osas hindmaiskriteeriumid rikuvad või riivavad tema õigusi. Vaidlustaja üksnes tunneb muret oma eduvõimaluste üle. On vähe usutav, et vaidlustaja omab põhjapanevat ülevaadet riigihankele 8 (12) registreerunud kõikide konkureerivate ettevõtjate hinnakujundusreeglitest, et anda tõsiseltvõetavaid hinnanguid hankija seatud hindamiskriteeriumide ja nende kriteeriumide osakaalude mõjust konkurentide pakkumuste maksumuste kujunemisele. 5.3.7. Paljasõnalised ja tõendamata on Vaidlustaja väited, et Hankija on hakanud piirama Vaidlustaja eduvõimalusi hindamiskriteeriumide kaudu. Hindamiskriteeriumid kohtlevad isikuid võrdselt, on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Hindamiskriteeriumid on avalikult kättesaadavad, üheselt mõistetavad, objektiivselt mõõdetavad ning seonduvad hankelepingu esemega. 5.4. Hankija täiendas 05.03.2025 oma seisukohti järgnevalt. 5.4.1. Riigihanke 271027 käigus ega selle tulemusena ei töötatud välja ega olnud nõutud välja töötada tarkvara. Hankija on vastu võtnud, kätte saanud ning avalikult kättesaadavaks teinud kõik Riigihanke 271027 tulemid. 5.4.2. Sisuliselt nõuab Vaidlustaja, et talle tehtaks tasuta kättesaadavaks konkureeriva ettevõtte töövahendid, mis on ettevõtte KappaZeta OÜ poolt välja arendatud ning mille jaoks on KappaZeta OÜ teinud kulutusi enne Riigihanke ja Riigihanke 271027 toimumist. Hankijal ei ole Riigihanke 271027 ega Riigihanke käigus tekkinud õigust saada ega ka kohustust nõuda KappaZeta OÜ-lt ettevõtte siseseid tööriistu või -vahendeid. 5.4.3. Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p-i 4.9 sõnastus näitab, et Hankija ei olnud Riigihanke 271027 alusdokumentide ettevalmistamise käigus teadlik, kuidas hanke võitnud pakkumuse esitaja tööülesande lahendab, kuna tegemist oli teadus- ja arendustegevusega, mille tulemused on ettearvamatud. Hankija eesmärk oli tagada kõigi Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse punktidega, sh ka tehnilise kirjelduse p-idega 4.9, 5.8 ja 5.9, et kõikvõimalikul kujul esitatavad väljundid ühilduksid haldusala nõuetega. See, et esitada töö esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“ ei olnud hanke ettevalmistamise käigus teada, milline lahenduskäik töö teostaja poolt valitakse. 5.4.4. Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud lepingu alusel teostatud tööd on täielikult vastu võetud ja puuduseid ei esine. Küll aga on kaugseire väga teadmusmahukas valdkond, mis nõuab kõrgtasemel teadmiseid ja pikaajalisi kogemusi. See on ka põhjus, miks enne suuremahulise Riigihanke alustamist viidi läbi Riigihange 271027, et täpsustada tingimusi ja võimalusi, saada esialgne teostus. Esialgne teostus on kaardikihtide näol avalikustatud. Tulem saavutati ettenägematu lahenduskäiguga – nagu teadus- ja arendustegevuse põhimõtted ka lubavad. 5.4.5. Vaidlustaja on meelevaldselt ja eksitavalt tõlgendanud töö lõpparuande sisu. Viidatud lauses KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks, on kasutatud eesti keele reeglite kohaselt täismineviku vormi ning viidatud lause mõte on, et enne tööde teostamist on KappaZeta OÜ välja arendanud lahenduse, mis Riigihanke 271027 raames piloteerib (ehk kontrollib, katsetab, proovib) lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks. Vaidlustaja viidatud lause ütleb selgesõnaliselt, et KappaZeta OÜ kasutas varem arendatud tööriista, et katsetada lageraiete operatiivse tuvastamise võimalikkust. 5.4.6. Hankija viidatud KappaZeta OÜ varasemad tööriistad ei ole olnud Riigihanke 271027 tulemus, Hankija ei ole varem valminud ja olemas olnud tööriistu lugenud Riigihanke 271027 järgseks tööks. Nagu KappaZeta OÜ Riigihanke 271027 lõpparuandes välja tõi ning Vaidlustaja ka viitas, siis KappaZeta OÜ kasutas varem arendatud tööriista, et katsetada lageraiete 9 (12) operatiivse tuvastamise võimalikkust. Testimine, katsetamine, esialgsete tulemuste loomine ja nõuete selgitamine on olnud Riigihanke 271027 selgesõnaline eesmärk. Töövõtja ei esitanud talle varasemalt kuulunud tarkvaralahendusi hankelepingujärgse tööna. 5.4.7. Töövõtja ei pidanud esitama tarkvaralist prototüüpi ning selle esitamist ei ole ka nõutud. Kõik andmed, mis Riigihanke 271027 raames loodi ja mida tulemuse saamiseks kasutati, on vabalt kättesaadavad, sh RMK andmed metsaregistris, kasutatud satelliidiandmed ning kõik Riigihanke 271027 tulemid. 5.4.8. Hankija ei eelista ühtegi pakkujat. Kõik võimalikud pakkujad alustavad teenuse rajamisega nö „nullist“. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Vaidlustuse kohaselt on õigusaktidega ettenähtud nõuetega (RHS § 3 p-is 2 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega) vastuolus see, et Hankija ei ole RHAD-is teinud pakkujatele kättesaadavaks Riigihanke 271027 raames teostatud kõiki töid, sh prototüüpi. Seega Vaidlustaja ei väida, et RHAD oleks õigusvastane seal kehtestatud tingimuste tõttu vaid Vaidlustaja väitel seisneb RHAD-i õigusvastasus milleski, mida RHAD-is ei ole, kuid mis Vaidlustaja arvates seal peaks olema. Vaidlustaja arvates Hankija kas valetab (tal on Vaidlustaja nõutavas mahus töö olemas, aga ta keeldub alusetult seda RHAD-i hulgas Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele andmast) või on Riigihankes 271027 vastu võtnud töö, mis ei vasta Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse nõuetele. 6.1. Antud juhul on Hankija Riigihanke teabevahetuses (sõnum ID 926028) selgitanud, et Kõik materjalid, mis eelnevalt projekti raames on loodud, on kättesaadavad Keskkonnaportaalis https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootproj ekt, ja vastuseks Vaidlustaja järelepärimisele (ID: 928320 Kas Töö teostajal on ligipääs ka esimese etapis Kappazeta poolt välja arendatud prototüübi treeningandmetele ja mudelile?) üle korranud, et Treeningandmetena kasutati Riigimetsa Majandamise Keskuse andmeid, mis on kättesaadavad. Mudelile ligipääsu ei ole ning juhinduda saab seni avaldatud materjalidest, mis kättesaadavad siin: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootproj ekt, samuti on Hankija Riigihanke 271027 tööde üleandmise- ja vastuvõtmisaktidega usutavalt tõendanud, et Vaidlustaja väidetavas/soovitavas mahus Riigihanke 271027 töid Hankija KappaZeta OÜ-lt vastu ei võtnud (prototüüpi pole üle antud). Seega Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele on Riigihanke 271027 tulem tehtud kättesaadavaks Hankijal olemasolevas mahus ja Vaidlustaja poolt soovitavas mahus töid Hankijal ei ole, mistõttu ei ole neid objektiivselt võimalik Vaidlustajale tema nõudmisel ka kättesaadavaks teha. Mis puudutab Vaidlustaja väidet, et Hankija vastuses kirjeldatust ning tööde üleandmise- vastuvõtmise aktidest ei nähtu, et töö oleks teostatud ja Hankijale üle antud kooskõlas Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse nõuetega, siis vaidlustuskomisjon ei asu Riigihanke alusdokumentide vaidluses hindama seda, milline pidi olema tegelik Riigihanke 271027 tulem hankelepingu täitmisel vastavalt Riigihanke 271027 alusdokumentidele. Selline vaidlus on oma sisult eraldiseisev vaidlus Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankelepingu nõuetekohase täitmise üle ja hankelepingu nõuetekohase täitmise vaidlusi ei lahenda vaidlustuskomisjon, eriti veel osana mõne muu riigihanke alusdokumentide vaidlusest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal oleks oma vajadustest tulenevalt põhimõtteline õigus Riigihanke läbiviimiseks ka olukorras, kus Riigihankest 271027 üldse mingit asjakohast 10 (12) või Hankija eesmärke kirjeldavat sisendit poleks Riigihankesse tulnud. 6.2. Olukorras, kus Hankija on korduvalt kinnitanud, et Vaidlustaja poolt nõutavas mahus Riigihanke 271027 tulemit tal olemas ei ole, ei anna vaidlus sellest, kas see peaks Riigihanke 271027 tingimustest nähtuvalt Hankijal siiski olemas olema, Riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse vaidluses sisuliselt mingit tulemust. Riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmise hindamisel ei saa Vaidlustaja ühelgi juhul saavutada Riigihanke alusdokumentide vaidluses olukorda, kus vaidlustuskomisjon kohustaks Hankijat väljastama RHAD-i hulgas Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele, sh Vaidlustajale, sellise Riigihanke 271027 tulemi, mis Vaidlustaja arvates vastab Riigihanke 271027 tingimustele, kuid mida Hankija Riigihanke 271027 tulemusel ei saanud, seda isegi mitte juhul, kui Riigihanke 271027 tulemus oleks pidanud olema teistsugune, st valmima oleks pidanud nt ka prototüüp (mida vaidlustuskomisjon antud juhul ei väida). Sellisel juhul oleks võimalik ainult järeldus, et Riigihanke 271027 hankelepingut ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellest ei tekiks Vaidlustajale nõudeõigust Riigihankes sellises mahus Riigihanke 271027 tööde väljastamiseks, mis oleks Hankijal pidanud olemas olema Riigihanke 271027 hankelepingu täitmise lõppemisel, kuid ei ole, või Hankijale kohustust see kuskilt siiski saada. Vaidlustuskomisjon ei saa kohustada Hankijat (ja KappaZeta OÜ-d) täitma Riigihanke 271027 hankelepingut, mis on juba lõppenud, selleks, et Hankija saaks täita Vaidlustaja nõuet. Seega Riigihanke vaidlustusmenetluse tulemusena ei tuvasta vaidlustuskomisjon puuduseid Riigihanke 271027 hankelepingu täitmisel ega kohusta Hankijat väljastama Riigihanke 271027 töid mahus, mida Hankijal ei ole. 6.3. Riigihanke tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg-ga 7). Ei saa olla vaidlust, et mingi sisend Riigihankesse Riigihankest 271027 igal juhul tuleb, mistõttu KappaZeta OÜ-l võib olla Riigihanke 271027 hankelepingu täitjana seetõttu objektiivne eelis teiste Riigihankes osalemisest huvitatud isikute ees. Objektiivset eelist tuleb Riigihankes taluda ja Hankija ei pea asuma seda igal juhul kompenseerima. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole rikkunud Riigihankes RHAD-i koostamisel võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta pole teinud Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele kättesaadavaks midagi, mida tal olemas ei ole. 7. Hindamiskriteeriumid 7.1. Vaidlustaja väited hindamiskriteeriumide õigusvastasusest põhinevad hinnangul, et olukorras, kus üks ettevõtja on saanud prototüüpi varem valmis ehitada ning tuleb Riigihankesse pakkuma selle pealt, ei saa Vaidlustaja saavutada maksimumpunkte projektiplaani ega muude alamkategooriate pealt ja kehtestatud hindamiskriteeriumid ei taga eelnevalt käsitletud puuduste tõttu reaalset konkurentsi. Seega hindamiskriteeriumide õigusvastasust väidab Vaidlustaja üksnes koos väitega, et Hankija ei ole väljastanud kõiki Riigihankega 271027 saadud töid või töid, mida ta pidi saama (prototüüpi). Vaidlustaja on selgelt öelnud, et asjakohatu on Hankija arutelu sellest, milliseid hindamiskriteeriume ja kuidas ta võib seada, samuti ei oma tähtsust see, kas Hankija on hindamiskriteeriumid seadnud taotluse või eesmärgiga kedagi eelistada ning hindamiskriteeriumite kooskõla kehtiva õigusega ei peagi hindama selle alusel, kas need kellegi osalemise kitsalt võttes välistavad või mitte, st nendel põhjendustel Vaidlustaja hindamiskriteeriume ei vaidlusta. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja väidetud puudust, mille esinemisest on antud juhul sõltuvusse pandud 11 (12) hindamiskriteeriumide (kõikide RHAD-is kehtestatud nn kvaliteedikriteeriumide) väidetav õigusvastasus, vaidlustuskomisjoni hinnangul RHAD-is ei ole, ei kandu see puudus vaidlustuses kirjeldatud põhjustel üle ka hindamiskriteeriumisse ega põhjusta nende õigusvastasust. 7.2. Vaidlustuskomisjon märgib täiendavalt, et Vaidlustaja soovib jätta muljet nagu hinnataks Riigihankes pakkumusi üksteise võrdluses, nt ajakava juures on märgitud, et töid ei ole võimalik sellise ajakavaga läbida, et KappaZeta OÜ-d edestada, kuid see ei ole õige. Ajakava ega ühetegi teist hindamiskriteeriumi (peale pakkumuse kogumaksumuse) ei kasutata hindamiskriteeriumidest nähtuvalt teiste pakkujate pakkumuste võrdluses, mistõttu isegi juhul, kui õige on Vaidlustaja väide, et KappaZeta OÜ-l on olemas mingi edumaa, ei väljenduks see Vaidlustaja pakutavas ajakavas automaatselt madalamates hindepunktides ja ajakava põhjendamatuses (Teenuse projektiplaan ja ajakava hindamiskriteeriumi alusel omistatakse maksimaalsed hindepunktid pakkumusele, mille ajakava on põhjendatud. Tegevused on esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Samuti on iga tegevuse juures välja toodud, millist sisendinfot on vastavaks tegevuseks vaja ja milline on tellija roll. Pakutud ajakava ja meeskonna suurus on teenuse kvaliteetseks teostamiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Lisaks on väljapakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid täiendavaid tegevusi või olemasolevaid tegevusi on liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada.). 8. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 12 (12) Saatja: Mario Sõrm | Sorainen <[email protected]> Saaja: RAM RHVAKO Vaidlustuskomisjon, Kadri Härginen | Sorainen, Mihkel Rääk, Kätlin Sehver | Sorainen Teema: RE: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 279476 [Sorainen-LEGAL.FID2013486] Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Austatud vaidlustuskomisjon Vaidlustaja esitab menetluskulude taotluse koos lisaga. Lugupidamisega Mario Sõrm Vandeadvokaat [email protected] <mailto:[email protected]> M. +372 56 649 099 | T. +372 6 400 915 Rotermanni 6 | 10111 Tallinn | Eesti Sorainen | sorainen.com <https://www.sorainen.com/> Antud e-kiri on konfidentsiaalne ning kaitstud <https://www.sorainen.com/disclaimer/et> . Soraineni suhetele oma klientide ja nende ülesannetega kehtivad järgnevad tingimused <https://www.sorainen.com/TAC/et> . From: Mario Sõrm | Sorainen Sent: Friday, February 28, 2025 3:00 PM To: [email protected] Cc: Kadri Härginen | Sorainen <[email protected]>; Mihkel Rääk ([email protected]) <[email protected]>; Kätlin Sehver | Sorainen <[email protected]> Subject: RE: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 279476 Austatud vaidlustuskomisjon Vaidlustaja esitab täiendava seiskoha. Lugupidamisega Mario Sõrm Vandeadvokaat [email protected] <mailto:[email protected]> M. +372 56 649 099 | T. +372 6 400 915 Rotermanni 6 | 10111 Tallinn | Eesti Sorainen | sorainen.com <https://www.sorainen.com/> Antud e-kiri on konfidentsiaalne ning kaitstud <https://www.sorainen.com/disclaimer/et> . Soraineni suhetele oma klientide ja nende ülesannetega kehtivad järgnevad tingimused <https://www.sorainen.com/TAC/et> . From: Mari-Ann Sinimaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, February 25, 2025 11:46 AM To: Mario Sõrm | Sorainen <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kadri Härginen | Sorainen <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Mihkel Rääk ([email protected] <mailto:[email protected]> ) <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 279476 Tere! Edastame Teile vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teate riigihankes nr 279476. Palume kinnitada teate kättesaamist e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Lugupidamisega Mari-Ann Sinimaa Riigihangete vaidlustuskomisjon P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. -866140 -147320 0 0 Lp Angelika Timusk Riigihangete v aidlustuskomisjon [email protected] Teie: 18.02.2025 Meie: 21.02.2025 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : Mihkel Rääk R iigihangete talituse juhataja t el +372 663 8235 e -post: [email protected] Teenuse tellija : K eskkonnaagentuur registrikood 70009540 e-post : [email protected] Vaidlustaja: AS CGI Eesti registrikood 10006966 e-post : [email protected] Vaidlustaja esindaja d : Vandeadvokaa did Kadri Härginen ja Mario Sõrm e-post : [email protected] ; [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE r iigihankes „ Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) “ (viitenumber 279476 ) Hankija taotlus ed : Jätta riigihanke 279476 menetlus peatamata. Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus riigihanke alusdokumentidele RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata , kuna riigihanke alusdokumendid on vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega ja pakkujatele on tehtud riigihanke 279476 alusdokumentide koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke 271027 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö . Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus riigihanke alusdokumentid e koosseisus olevatele hindamiskriteeriumidele RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata , kuna riigihanke alusdokumen tide koosseisus olevad hindamiskriteeriumid sh teenuse projektiplaan ja ajakava, teenuse kontseptsioon ja metoodika ning teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed on vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik vaidlustus menetlus e kulud, sh vaidlustus t elt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 18 .0 2 . 202 5 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s „ Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) “ (viitenumber 279476) . VAKO palus hankijal esitada kirjalik vastus nimetatud hankes esitatud vaidlustuse kohta hiljemalt 21.02.2025 ning hiljemalt 19.02.2025 esitada hankijal seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest. Vaidlustaja taotles esitatud vaidlustuses mh ka riigihangete seaduse ( RHS ) § 193 l õike 1 alusel riigihanke 279476 menetlus e peatamist. VAKO jättis riigihanke peatamise taotlus e oma otsusega rahuldamata. Hankija teatas VAKO-le 19.02.2025 pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest. Uueks p akkumuste esitamise tähtpäevaks on 15.04.2025 kell 12:00 . Uus pakkumuste esitamise aeg on riigihangete registrist (RHR) avalikult nähtav. Pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisel arvestas hankija vaidlustusmenetluse kestvuse ja kaebeõiguse realiseerimiseks vajaliku ajaga. V aidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le kättesaadavad RHR -st ja vaidlustuse vastuse lisadest . Vaidlustaja taotleb riigihanke 279476 alusdokumentide ( RHAD ) vastavusse viimist õigusaktides ettenähtud nõuetega osas, millega pakkujatele tehtaks riigihanke 279476 alusdokumentide koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke 271027 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö ning kohustataks ka hankijat viima hindamiskriteerium id t eenuse projektiplaani ja ajakava, teenuse kontseptsiooni ja metoodika ning teenuse osutamise riskianalüüs i ja riskide maandamismeetme te osas vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Vaidlustaja taotleb lisaks ka vaidlustus menetlus e kulud e hankija kanda jätmist. Vaidlustaja on seisukohal, et RHAD ei ole vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega . Hankija on seisukohal, et RHAD vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ja on õiguspära ne . Esitatud v aidlustus tuleb jätta rahuldamata. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED P akkujatele on tehtud riigihanke 279476 alusdokumentide koosseisus kättesaadavaks kogu riigihanke 271027 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel teostatud töö Töövõtulepingu nr 4-3/23/53, mis on sõlmitud riigihanke 271027 tulemusena, punkti 1.2. kohaselt oli lepingu esemeks toimiva prototüübi tellimine metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks ja kasutamise koolitus. Riigihanke 271027 tehnilises kirjelduses on prototüüp defineeritud järgmiselt: „Prototüüp- Esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks“ . Riigih anke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 1 kohaselt oli hanke objekt sõnastatud: „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Keskkonnaagentuuriga tellib toimiva prototüübi metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt.“ . Riigih anke 271027 tehnilise kirjelduse punkti 4.1. kohaselt kuulusid Keskkonnaagentuurile üle antava te tööd e hulka : vektorkujul kaardikiht Läänemaa ja Valgamaa territooriumil toimunud metsamuutustest, mis annavad ülevaate nimetatud territooriumil metsateatiste realiseerimisel toimunud raietest; viidetega dokumentatsioon töö teostamise, töö teostamiseks kasutatud (ehk töö teostamise metoodika), arvutuste ja andmete kohta, erinevate andmete kombineerimiseks loodud metoodika (ehk töö tulemusena loodud uus metoodika), ning töö vahearuanne analüüsi ja selgitustega; töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega, töövalmis prototüüp metsamuutuste tuvastamiseks . Kõik riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud tööd on teostatud vastavalt riigihanke 271027 RHAD-le ning sõlmitud lepingule ja tehnilisele kirjeldusele. Hankija on teostatud tööd vastu võtnud ning teinud kõik vastu võetud tööd hankest huvitatud ettevõtjatele RHR-i vahendusel riigihankes 279476 kättesaadavaks . Riigihanke 271027 lepingu alusel teostatud t ööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt id on leitavad vastuse lisadest 2 ja 3. R iigihanke 271027 tulemusel ei pidanud vastavalt riigihanke alusdokumentidele ja sõlmitud hankelepingule valmima tööd sellisel kujul nagu seda väidab vaidlustaja vaidlustuse punktis 4 ja vaidlustuse taotluste punktis 2 . Hankija on riigihanke 271027 tehnilises kirjelduses defineerinud, mida tähendab prototüüp. Prototüüp on e sialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse punkti s 5.17. on sätestatud, et töö peab vastama viiele teadus- ja arendustegevuse (TA) põhialusele (uudsus, loomingulisus, ettemääramatu tulemus, süstemaatilisus ning ülekantavus ja/või korratavus). Sõnaselgelt on riigihanke 271027 tehnilise kirjelduse p unktis 5.17.3. toodud välja TA ettemääramatu tulemus: „ettemääramatu tulemus - ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu. Samuti ei ole teada, kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse ; “ Tellijal eesmärk oli saada riigihanke 271027 hankelepingu täitmise tulemusena esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks. Lähtuvalt riigihanke 271027 esemest ei ole detailselt ette näh tud , milline on töö tulemus ning mis kujul seda täpselt esitatakse nagu seda väidab vaidlustaja . I etapi tööd võeti vastu 27.12.2023 ning üle anti vastavalt hankelepingus ja tehnilises kirjelduses kokkulepitule järgmised nõuetekohaselt täidetud tööd digitaalselt esitatud andmetena : t öö vahearuanne ; k aardikihid. Riigihanke 271027 lepingu täitmise tulemusel teostatud t ööde II etapi tulemused võeti lõplikult vastu 18.04.2024 . Ü le anti järgmised vastavalt hankelepingus ja tehnilises kirjelduses kokkulepitule järgmised nõuetekohaselt teostatud tööd digitaalselt esitatud andmetena: t öö lõpparuanne ; k aardikihid ; k asutajakoolituse esitlusslaidid. Kõik materjalid on olnud kättesaadavad riigihankest 279476 hankest huvitatud ettevõtjatele Keskkonnaportaalis: Metsavaldkond | Keskkonnaportaal (21.02.2025) ning need materjalid on jätkuvalt ka kättesaadavad riigihanke 279476 alusdokumentide vahendusel. Nii on näiteks riigihanke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.1 viidatud pilootprojekti tulem u steni viivale lingile (vt tehnilise kirjelduse punktis 3.1 viide „link pilootprojekti tulemustele“ ) . Mainitud link on kättesaadav jätkuvalt ka tänase kuupäeva seisuga 21.02.2025. Riigih anke 271027 alusdokumentides ei nõutud tarkvaraprototüübi üleandmist või loomist. Esialgne teostus lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks anti üle lõpparuandes ja koolituse slaididel. Hanke 271027 ettevalmistamisel ei olnud h ankijale teada, millisel kujul esmane teostus näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks esitatakse. Hanke 271027 lõpparuandes ja koolituse slaididel toodi välja esialgne teostus näitajate ja võimaluste hindamiseks ja nõuete selgitamiseks ja täpsustamiseks, sh võimalikud valikud teenuse arendamiseks (erasektorilt sisse osta või avaliku sektori enda taristusse loomine) ja võimalik kaugseirega lageraiealade tuvastamise täpsus ning ajaline lahutus. Riigihanke 271027 t öö lõpparuandes on kirjeldatud metoodika ja töö käik, kuidas jõuti esitatud kaardikihtide väljastamiseni, milliseid andmeid kasutati ning milline täpsus ja ajaline lahutus saavutati. Metoodikafailis kirjeldati ka hanke 271027 tööde teostaja KappaZeta OÜ poolt kasutatud taristut ja mudeleid, mida kasutati esialgsete tulemuste, sh töö tulemusena loodud kaardikihid, saavutamiseks. KappaZeta OÜ omandis olev taristu ja mudel ei olnud hanke 271027 töö tulemusena loodud. Hanke 271027 täitmiseks kasutas KappaZeta OÜ ettevõttes varasemalt välja töötatud tööriistu, et saavutada riigi hanke 271027 eesmärkide täitmiseks tulemused: esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Hankija sai töö tulemusena teada, millise täpsuse, ajalise lahutusega ja andmete kombineerimise metoodikaga on võimalik lageraiealasid tuvastada. Lisaks sai hankija KappaZeta OÜ poolt rahalise hinnangu, kui palju maksaks lageraiealade tuvastamine, kui see osta teenusena erasektorilt sisse, ning analüüsi, mis on võimalikud puudused, kui hankija otsustaks osta teenuse rajami s e enda taristusse. Kasutajakoolituse esitlusslaididel , millele viidatakse ka vaide esitaja poolt, toob töö teostaja alates slaidist nr 6 välja ettepanekud, kuidas oleks võimalik lageraiete tuvastamist teostada teenusena, sh toob välja analüüsi erasektorilt sisse ostetava teenuse ja majasisese teenuse ehk kui Keskkonnaagentuur enda taristusse kaugseireteenuse rajaks , vahel. Sama ettekande slaidil 7 toob KappaZeta OÜ välja hinnangulise maksumuse juhul, kui hankija teenuse arendamise ostaks hanke 271027 teostajalt KappaZeta OÜ -lt , sh maksumuse KappaZeta OÜ taristu arendamiseks, et pakkuda sobivat teenust Keskkonnaagentuurile. Kirjeldatud teenuse aastaseks maksumuseks lisaks välja-arendamiskuludele (190 000 eurot) on KappaZeta OÜ hinnanud 60 000 eurot. Hankija tutvus riigihanke 271027 tööde tulemuste ja analüüsiga, veendus, et erinevate kaugseireandmete kombineerimisel on võimalik lageraiealasid piisava täpsuse ja ajalise lahutusega tuvastada, et kasutada kaugseireandmeid andmepõhiste otsuste tegemisel. Riigihanke 271027 tulemusena välja selgitatud ja täpsustatud võimaluste hindamisel otsustas Keskkonnaagentuur mitte kasutada KappaZeta OÜ poolt pakutud lahendust KappaZeta OÜ -lt teenust osta, vaid korraldada avatud rahvusvaheline riigihange 279476, mille tulemusena luuakse teenus hankija taristusse, mida hankija peab ise hooldama, täiustama, kasutama, kuid ei kaasne regulaarset teenustasu. Riigihanke 271027 eesmärk oli vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 1 luua toimiv prototüü p ehk e sialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks , metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Riigihanke 279476 eesmärk on vastavalt tehnilise kirjelduse punktidel 3.1. m etsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (edaspidi ka kaugseireteenus) . E esmärk on luua kaasaegne kaugseirel põhinev andmete töötlemise süsteem, mis arvestab ka reaalajamajanduse metsaprojekti raames varem tehtud töid, eelkõige kaugseire pilootprojekti tulemusi ( link pilootprojekti tulemustele ) . T arkvara loomise üks eesmärk on saada operatiivset raieinfot (vähemalt kord kuus) ning luua võimekus metsaandmete osas andmepõhisele aruandlusele üleminekuks operatiivsemate masinloetavate andmete loomise kaudu ning andmepõhise otsustamise võimekuse loomine ja järelevalve tõhustamine. Kaugseiresüsteem luuakse töövalmis prototüübi valmiduses. Riigih anke alus dokumentides peetakse läbivalt loodava tarkvara ja kaugseiresüsteemi all silmas prototüüplahendust, eelkõige tähenduses kui esialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks. Sisuline erinevus riigihangete 271027 ja 27 9 476 vahel seisneb, et riigi hanke 279476 tehnilises kirjelduses tuuakse punkti 3.1 kohaselt l oodava tarkvaraga koostatavad kaardid integreeritakse hankija poolt metsaregistrisse ning Maa-ameti geoportaali ja Keskkonnaportaali. Antud projekti raames selgitatakse välja analüüsi tulemina loodava lahenduse funktsionaalsuste lõplik sisu ja loogika, mis realiseeritakse töötava tarkvaralahendusena. Hankija poolt on ette antud ka esialgne visioon m etsa kaugseire infosüsteemi loomiseks, mis peab olema hanke tulem. Lisaks on hanke 279476 tulem seotud Maa-ameti juurde loodud kaugseireandmete jaotuskeskuse EstHub-iga, selle andmetöötluseks saadakse vajalikud satelliidiandmed EstHubist. Tehnilise kirjelduse punktis 3.4. tuuakse välja, et hanke tulemusena loodavad satelliitpiltide masinõppe algoritmid peavad töötama EstHub-il. Hankija visiooni ja kaugseire pilootprojekti (riigihange 271027) tulemuste kohaselt hakkab kaardi koostamine olema „täisautomaatne“, kus kogu protsess sisendite ettevalmistamisest, sh satelliidipiltide eeltöötlus, masinõppeprotsessidest kuni tulemite arvutamise ja tulemite valideerimiseni on automaatne. Seetõttu peab metoodika sisaldama ka põhjalikku minimaalse õpetusandmestiku suuruse kirjeldust, et edaspidi oleks võimalik saavutada rahuldav tulemus . Lisaks peab hankija olema võimeline protsessi haldama ja muutma, mis tähendab, et vajadusel saab hankija üle antud materjalidele tuginedes näiteks sisendeid lisada, õpetusandmestikku muuta, masinõppeprotsessi kohendada jne. Riigih anke 279476 tehnilise kirjelduse punkti s 3.5 ja selle alapunktides on välja toodud üksikasjalikult nõuded riigihankega 279476 loodavale teenusele: 3.5.1. Käesoleva töö eesmärgiks on luua kaugseirel põhinev raiealade tuvastamise teenus, mis annab sisendit nii metsaregistrile kui ka Keskkonnaameti järelevalve- ning menetlusprotsessidele. 3.5.2. Peab toimuma tuvastatud raiealade ja kehtivate metsateatiste kaardikihi ning kuni viie aasta taguste arhiveeritud metsateatiste kaardikihtide võrdlus, mille tulemusena: 3.5.3. Kui tuvastatakse raie ja tuvastatud raieala ühtib metsateatiste kaardikihil esitatud metsateatistega: 3.5.4. väljastada menetlejale (Keskkonnaamet) teade, et raie on toimunud, metsateatis realiseeritud ja lisada vastava metsateatise number; 3.5.5. kui tuvastatud raieala ja metsateatises esitatud raie kattuvad osaliselt, väljastada teade, et tuvastati metsateatise osaline realiseerimine. 3.5.6. Kui tuvastab lageraieala ja kehtivat metsateatist ei ole metsateatiste kaardikihil e ga arhiveeritud metsateatiste kaardikihtidel kuvatud: 3.5.7. väljastada teade menetlejale/järelevalvele ning Keskkonnaameti metsaosakonnale (metsaregistris ja e-kiri), et tuvastatud on lageraieala, kuid metsateatist ei ole esitatud ja vajab järelevalve tähelepanu ning lisakontrolli. 3.5.8. Kui võimalik tuvastada erinevat tüüpi raieid, kuvada kaardikihil ka toimunud raie tüüp. 3.5.9. Andmed peavad uuenema vähemalt 30 päeva järel, sh kaugseirega tuvastatavad andmed. Töö käigus välja tuua ja testida võimalik minimaalne ajaline lahutus andmete uuendamisel. Riigi hanke 279476 tehnilises kirjelduses on selgesõnaliselt välja toodud, et töö tulemusena peab valmima teenus , mis vastab tehnilise kirjelduse punktides 3.5 toodule. Riigih anke 271027 eesmärk ei olnud teenuse loomine, vaid esialgne analüüs ja teostus tingimuste täpsustamiseks. R iigihanke 271027 alusdokumentides ja sõlmitud lepingus nõutud tööd on teostatud, vastu võetud ja avaldatud. Riigihanke 271027 raames ei loodud uut tarkvara. Riigihanke 279476 alusdokumentides on riigihanke 271027 tulemustele viidatud läbivalt tehnilise kirjelduse punktis 2 lingina, punktis 3 lingina, punktis 3.3.5 joonistel ja joonealuse viitena lingina , punktis 4 töö teostamiseks vajalikud materjalid alapunktina 4.3. KappaZeta OÜ ettevõttesisesed protsessid, toimingud jmt ei ole olnud hanke 271027 tulemused . Lisaks on hanke 271027 tulemustele viidatud hanke 279476 ettevalmistamiseks korraldatud turu-uuringu materjalides. Hanke 279476 turu-uuringu materjalid saadeti ka vaidlustuse esitajale aadressil [email protected] (äriregistri andmed saatmise kuupäeval) 19.08.2024 kell 12.14. Vastuse lisast 4 on leitav hanke 279476 turu-uuringu kutse, mis on saadetud 19.08.2024 12 . 14. Turu-uuringu ankee diga on võimalik tutvuda aadressil https://forms.gle/EixoowFLWp99UYScA (21.02.2025). Hankija viis riigihanke 279476 ettevalmistamiseks läbi turu-uuringu, mis saadeti ka vaid lustuse esitajale 19.08.2024 kell 12.14. Turu-uuringu kutse saadeti üheaegselt viiele võimalikule hanke s osalejale. Turu-uuringu materjalides on lingina viidatud ka riigi hanke 271027 materjalidele. Kõik riigi hanke 271027 lõpparuandega üle antud ja vastu võetud materjalid, sh kasutajakoolitus töö tulemuste rakendamiseks, vektorkujul kaardikihid Mandri-Eesti territooriumil toimunud metsamuutustest, töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega, on katkematult kättesaadavad olnud Keskkonnaportaalis https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/reaalajamajandus/metsavaldkond#Kaugseirepilootprojekt (21.02.2025 ) ning Keskkonnaportaali link oli ka turu-uuringu materjalides. Turu-uuringu materjalid on kättesaadavad siin: Turu-uuring hanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine “ ettevalmistamiseks (21.02.2025) . Vektorkujul kaardikihid Mandri-Eesti territooriumil toimunud metsamuutustest tehti kättesaadavaks ArcGis Online keskkonnas 28.05.2024. KappaZeta OÜ ei ole riigisektori taristusse riigihanke 271027 raames ühtegi lahendust, teenust või tarkvara vms loonud. Riigihanke 279476 eesmärk on teenuse loomine, sh riigihanke 279476 tehnilise kirjelduse punkti 3.1. joonis 1 kohaselt sisaldab ka automaatsel protsessil põhineva metsa kaugseire infosüsteemi loomist . KappaZeta OÜ ei ole ainus ettevõte Eesti turul, kes on asutuses rajanud erinevaid mudeleid, tarkvarasid, teenuseid metsandusliku kaugseire eesmärgiga. Et tagada konkurents, ei ole riigi hanke 279476 alusdokumentides nõutud riigihanke 271027 tulemuste kordamist või sama metoodika kasutamist. Riigih anke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.3.5 tuuakse välja, et riigi hanke 279476 t öö tulemuste täpsuste hinnang peab olema ligilähedaselt sama hea või parem kui 2024. aasta kaugseire pilootprojekti tulemus ed. Riigih anke 279476 tehnilise kirjelduse punktis 3.4. sätestatakse, et p rojekti käigus valitakse tellija ja töövõtja koostöös välja satelliitandmestikule sobivad eeltöötluse metoodikad ning metoodika raiealade tuvastamiseks. Hankija esialgse visiooni kohaselt, mis kujundatud kaugseire pilootprojekti tulemustest lähtuvalt, toimub kaardi koostamine optiliste (Sentinel-2,) ja tehisavaradar (Sentinel-1) kaugseire andmete kombineerimisel, kus tehisavaradari andmestik võimaldab täpsemalt hinnata raiete toimumise aega. Hankija soovib, et see toimub masinõppe meetoditega, mis eeldab õpetusandmestiku kasutamist. Hankija visiooni ja kaugseire pilootprojekti tulemuste kohaselt hakkab kaardi koostamine olema täisautomaatne ehk, et kus kogu protsess sisendite ettevalmistamisest, sh satelliidipiltide eeltöötlus, masinõppeprotsessidest kuni tulemite arvutamise ja tulemite valideerimiseni on automaatne. Riigihanke 271027 tulemina valminud KappaZeta OÜ slaididel o n välja toodud üksnes olukord, kus Keskkonnaagentuur hakkaks KappaZeta OÜ-lt teenust ostma, saades iga 30 päeva järel värsked kaardikihid teenustasu eest 60 000 eurot aastas. Selle tarbeks nägi KappaZeta OÜ ette, et arendab enda ettevõtte taristusse vastava teenuse välja ning tõi slaididel välja orienteeriva maksumuse üksnes sel juhul. Keskkonnaagentuur aga tellib hankega 279476 kaugseireteenuse selliselt, et kogu metoodika, taristu jm lahenduse osad on üles ehitatud avaliku sektori taristusse. Riigih anke 279476 eesmärk on mitte tellida ühelt ettevõttelt kuutasu põhiselt kaardikihte, vaid luua teenus, mille eest tasutakse üks kord ning edaspidi toimub kaardikihtide loomine jms teenuse toimimiseks vajalikud tegevused hanke 279476 töövõtjast sõltumatult. Keskkonnaagentuur ei hangi uuesti juba riigihanke 271027 lepingu tulemusena täidetud ja rahastatud tööd riigihankes 279476. Riigihanke 271027 käigus ei loodud tarkvaralist prototüüpi. Riigihanke 271027 eesmärk oli vastavalt hanke 271027 tehnilise kirjelduse punktile 1 luua toimiv prototüü p ehk e sialgne teostus või mudel lahenduse, näitajate ja võimaluste hindamiseks või nõuete selgitamiseks või täpsustamiseks , metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks; vastava metoodika, dokumentatsiooni ja väljaõppe tulemuste kordamiseks asutusesiseselt. Hankija sai töö tulemusena teada, millise täpsuse, ajalise lahutusega ja andmete kombineerimise metoodikaga on võimalik lageraiealasid tuvastada ning rahalise hinnangu, kui palju maksaks lageraiealade tuvastamine, kui see tuleks osta sisse teenusena erasektori st. Hankija sai ka analüüsi võimalike p uudus te kohta , kui hankija otsustaks osta teenuse rajami s e enda taristusse. Riigihanke 279476 alusdokumentides sätestatud nõuete täitmine kohtleb kõiki hankest huvitatud isikuid võrdselt, tagab ettevõtjate vahelise konkurentsi võrdsetel alustel. Hankija viib riigihanke 279476 menetlust läbi läbipaistvalt andmata konkreetsele ettevõtjale eelist. R iigihanke 271027 töö tulemusena ei loodud ega antud hankijale üle tarkvara vms, mida aluseks võtta hanke 279476 tööde teostamiseks. Töövahendid, mida KappaZeta OÜ rakendas hanke 271027 tööde teostamiseks, ei olnud hanke 271027 ese . Riigi hanke 279476 tulemusena luuakse teenus ja infosüsteem riigiasutuse taristusse. Riigi hanke 279476 alusdokumentides pole nõutud hanke 271027 tulemuste kordamist või sama metoodika kasutamist, hanke 279476 t öö tulemuste täpsuste hinnang peab olema ligilähedaselt sama hea või parem kui 2024. aasta kaugseire pilootprojekti tulemus ed nagu hankija on ka juba eespool vastuse punktides selgitanud. Riigihanke alusdokumentide koosseisus olevad hindamiskriteeriumid on vastavuses õigusaktides ettenähtud nõuetega Hankija seatud h indamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad on põhjendatud ja seotud riigihanke esemega. Hankija ei eelista hindamiskriteeriumidega riigihankel osalevaid isikuid ega kahanda hankes osalevate isikute võimalusi konkureerida ausalt hankelepingu sõlmimisele. K õigile pakkujatele on antud võimalus pakkuda sobivat metoodikat ja lähenemist tööde teostamiseks riigihankes 279476 ning mitte piirata metoodikat üksnes riigihanke 271027 käigus testitud metoodikatega. Hankija ei ole tulenevalt v aidlustaja pakkumuse eelduslikust edust riigihankes 279476 asunud suunama uut riigihanget konkreetse ettevõtja kasuks. Käimasolev riigihange 279476 on eraldiseisev riigihanke menetlus ning ei ole võrreldes toimunud riigihankega 271027 täpselt sama. Toimunud riigihanke 271027 tulemusel sõlmitud hankeleping on täitmise tulemusena lõppenud. Hankijal on otsustusruum hindamiskriteeriumide sätestamisel ning hankija ei ole kohustatud sätestama hindamiskriteeriumeid nii nagu vaidlustaja soovib. Hankija sätestab hindamiskriteeriumid lähtuvalt hankeesemest. Hindamiskriteeriumide sätestamisega riigihankes 279476 ei ole hankija sätestanud kallutatud piiranguid eelistamaks konkreetset ettevõtjat nii nagu seda väidab vaidlustaja. H ankijal on hankelepingu sõlmimise otsustamisel arvesse võetavate kriteeriumide osas lai otsustusruum. O lukorras, kus hankija kohaldab kvaliteediga seotud kriteerium ei d pakkumusele antavatest hindamispunktidest, on objektiivse võrdluse tagamiseks ja meelevaldse kohtlemise ohu vältimiseks oluline , et need kriteeriumid oleks täpselt esitatud. Hankija on arvestanud hindamiskriteeriumide seadmisel, et kõik pakkujad oleksid võrdses olukorras riigihankes pakkumuste esitamisel, kui ka pärast pakkumuste avamist, mil hankija asub pakkumusi hindama. Hankija sätestatud hindamiskriteeriumid on sõnastatud täpselt ja objektiivselt mõõdetavalt. Hankija seatud hindamiskriteeriumidest moodustavad kvaliteediga seotud kriteeriumid 40% ja pakkumuse maksumusega seotud kriteerium moodustab 60%. Riigihange 27 9476 on korraldatud rahvusvahelise avatud hankemenetlusena. Rahvusvahelises avatud hankemenetluses ei ole RHS-i järgi pakkujate ring piiratud. Riigihange avaldati riigihangete registris 24 . jaanuaril 202 5 . Kõikidel riigihankes 279476 osalemisest huvitatud valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on piisav aeg riigihanke alusdokumentides esitatud alusandmetega tutvumiseks ja pakkumuste esitamiseks. Hankija on avaldanud hankest huvitatud isikutele RHR-is kogu vajaliku teabe, mis on vajalik võrdsetel alustel pakkumuste maksumuste kujundamiseks ja pakkumuste esitamiseks. Pakkumuste esitamise aeg on 15. aprillil 2024 kell 12. Hankija on avanud riigihanke 279476 konkurentsile valides hankemenetluse liigiks avatud rahvusvahelise hankemenetluse. Konkurentsi tagamiseks ja konkureerimise innustamiseks on hankija loonud viis hindamiskriteeriumit, mida tuleb vaadata üheaegselt koos, kuna kõik hindamiskriteeriumid moodustavad samaaegselt terviku. Väärtuspunktide osakaalud on hindamiskriteeriumide juurde vahetult kuuluvad hindamiskriteeriumide osad. Hindamiskriteeriumid koos osakaaludega moodustavad terviklikud hindamiskriteeriumid. Pakkumuse maksumuse hindamiskriteeriumi maksimaalne osakaal 6 0 väärtuspunkti on märgatavalt suurem võrreldes kvaliteedi hindamiskriteeriumide maksimaalsete osakaalu dega (10 + 10 + 10 +10). Kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumid moodustavad kokku osakaaluna maksimaalselt 4 0 väärtuspunkti . Läbi selliste osakaalude paigutuse selgitab hankija välja majanduslikult soodsaima pakkumuse ning tagab ka pakkujate vahel konkurentsi nii, et samaaegselt oleksid erinevad ettevõtjad huvitatud riigihankele esitama pakkumusi isegi siis , kui nad ei osalenud praeguseks lõppenud riigihanes 271027 pakkujatena ja nendega ei sõlmitud lõppenud riigihanke 271027 tulemusel hankelepingut. Samuti väärib veelkord mainimist, et riigihangete 271027 ja 279476 esemed ei ole täpselt samasugused. Seisuga 20.02.2025 kell 12:35 on riigihanke 279476 juurde registreerunud 13 ettevõtjat . See on ilmselge märk konkurentsi olemasolust. Täiendavalt mainime, et hankija on igati huvitatud konkurentsi olemasolust riigihankes 279476. Näiteks RHR-i teabevahetuse lehe kaudu sai hankija päringu (ID 931231) ettepanekuga leevendada kvalifitseerimise tingimuste nõudeid . Hankija asendas konkurentsi veelgi tõhusamaks muutmise nimel va rasem a kvalifitseerimistingimuse nõu de “Hankeesemele sarnaseks teenuseks on Kaugseirel põhinevate metsaseirelahenduste arendamine.” , leebema nõudega “Hankeesemele sarnaseks teenuseks on kaugseireteenuse arendamine.“ . Hankija peab vajalikuks rõhutada, et n imetatud kvalifitseerimistingimuse muudatus ei ole seotud riigihankes 279476 esitatud vaidlustusega. Riigihanke 279476 h indamiskriteeriumid ei takista ettevõtjatel osalemast riigihankel ega piira ettevõtjatel pakkumuse esitamist võrdväärsetel alustel konkurentsi tingimustes . Hankija soovib välja selgitada riigihankes 279476 majanduslikult soodsaima pakkumuse konkurentsi tingimustes, eesmärgiga, et sõlmitava hankelepingu alusel saaks teostada m etsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomi s e . Pakkumuse maksumuse osakaal moodustab hindamiskriteeriumidest 6 0% ning kvaliteedikriteeriumide osakaal kokku 4 0%. Riigihanke 279476 näol on tegemist hankega, millega hangitakse m etsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomi st. Prototüübi loomise puhul, arvestades ka hankija finantsilisi võimalusi, on teenuse hind ja kvaliteet ning projekti eesmärkide täitmine ja pakkumuste laekumine konkurentsi tingimustes olulise tähtsusega . Hindamiskriteeriumi dega ei ole andnud hankija eelist mitte ühelegi pakkujale, vastupidi, hankija tekita b erinevate hindamiskriteeriumi dega turuosaliste sh nende pakutavate hindade ja kvaliteedi vahel konkurentsi. Hankija seatud kriteeriumid võimaldavad välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumus e ning hindamiskriteeriumid on seotud lepingu esemega , tagad es reaalse konkurentsi. Hankija on määratlenud hindamiskriteeriumid ja -metoodika arusaadavalt nii, et hindamiskriteeriumide ja -metoodika tõlgendus on üheselt selge ja ühetaoline. Hindamiskriteeriumide ja nende osakaalude avaldamisega on hankija taganud ka võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuse kohustuse järgimise. Hankija ei eelista mitteühtegi konkreetset pakkujat. Hankija on määranud hindamiskriteeriumide osakaalud sellise tähtsusega, et oleks tagatud pakkumuste laekumine reaalse konkurentsi tingimustes ja et hindamiskriteeriumid ei eelistaks juba ette ära mitteühtegi konkreetset pakkujat. Tõele ei vasta vaidlustaja väited, et hindamiskriteeriumid takistavad vaidlustajal osalemast vaidlusalusel riigihankel või piiravad vaidlustajal pakkumuse esitamist. Hankija soovib välja selgitada vaidlusaluses riigihankes majanduslikult soodsaima pakkumuse, võttes arvesse parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab mh ka kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumeid. Pakkumuse maksumuse osakaal moodustab hindamiskriteeriumidest 60%. Hankija pole osakaalu 60% määranud ajendatuna sellest, et takistada vaidlustajal riigihankes osalemast või takistada vaidlustajal kujundamast vaidlustaja pakkumuse hinda vastavalt vaidlustaja hinnakujundusreeglitele. Hankija soovib majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel rõhku panna kvaliteedile, aga seejuures ka hinnale arvestades hankija finantsilisi võimalusi ning lähtuvalt sellest on hankija maksumuse osakaaluks määranud 60% ja kvaliteedi kriteeriumide osakaaluks kokku 40% (10 + 10 + 10 + 10). O sakaalude määramisel on arvestatud hankija eelarvelisi võimalusi ja teenuse kvaliteeti. Hankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib ning koostada tingimusi, mis tagavad hankelepingu nõuetekohase täitmise. Vaidlustaja heidab hankijale ette hindamiskriteeriumide teenuse projektiplaani ja ajakava (kriteerium nr 2), teenuse kontseptsioon ja metoodika (kriteerium nr 3) ning teenuse osutamise riskianalüüs ja riskide maandamismeetmed (kriteerium nr 4) õigusvastasust. Hindamiskriteeriumides märgitud tingimused ei ole seatud taotluslikult pakkujate kõrvale jätmiseks riigihankest, vaid seonduvad hankelepingu esemega ja nende eesmärk on selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Hindamiskriteeriumid ei välista vaidlustaja osalemist vaidlusaluses hankes. Vaidlustaja esitatud vaidlustusest nähtub, et küllap ka vaidlustaja ise vastab hankija seatud kriteeriumidele. Vaidlustaja ei põhjenda ega tõenda veenvalt, mis osas hindmaiskriteeriumid rikuvad või riivavad tema õigusi. Vaidlustusest nähtub, et vaidlustaja tunneb üksnes korduvat muret oma eduvõimaluste üle. Vaidlustuses ei põhjenda ega tõenda vaidlustaja, mis täpselt välistab vaidlustajal tema pakkumuse edukuse korral hankelepingu sõlmimise riigihankes osalemisel. Hankijal on õigus otsustada, kuidas ta hindamiskriteeriumi sõnastab. Hankijal on hindamiskriteeriumide ning nende osakaalude seadmisel ulatuslik kaalutlusruum. Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, tuleb hankijal nimetada hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, milleks võivad olla kvaliteet ja osakaal, mille hankija igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile omistab. H ankija ei ole asunud kallutama vaidlusaluses riigihankes 279476 hindamiskriteeriume konkreetsele ettevõtjale soodsas ja vaidlustajale kahjulikus suunas . Vaidlustaja võrdlus käimasoleva riigihanke 279476 ja lõppenud riigihanke 271027 vahel ei ole kohane. Paljasõnalised ja tõendamata on vaidlustaja väited, et hankija on hakanud piirama vaidlustaja eduvõimalusi vaidlusaluses riigihankes hindamiskriteeriumide kaudu. Hankija ei ole püüdnud leida võimalusi vaidlustaja ega ka kõikide teiste pakkujate pakkumus t e le anda taotluslikult vähem väärtuspunkte . Väärtuspunktide omistamisel juhindub hankija hindamiskriteeriumides ja -metoodikas seatud üheselt mõistavatest reeglitest. Riigihankes 279476 sätestatud hindamiskriteeriumid kohtlevad hankest huvitatud isikuid võrdselt, on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Riigihanke menetluses pakkumuste hindamisel kasutatavad hindamiskriteeriumid on avalikult kättesaadavad, üheselt mõistetavad, objektiivselt mõõdetavad ning seonduvad hankelepingu esemega. Täiendavalt märgib hankija, et pakkumuste hindamine majandusliku soodsuse, mitte pelgalt madalaima hinna alusel ei ole mitte ainult kooskõlas RHS-ga, vaid lausa eelduslik. Konkreetse riigihanke puhul on hankija näinud, et tulevase lepingu täitmise kvaliteeti on hankemenetluses võimalik hinnata erinevate näitajate kaudu ja leida seeläbi parima hinna ja kvaliteedisuhtega pakkumus arvestades seejuures ka hankija tegelikke eelarvelisi võimalusi. Hindamiskriteeriumide eesmärk ongi eristada erineva kvaliteediga pakkumusi. Hindamiskriteeriumide eesmärk ei ole see, et kõik pakkumused saaksid kvaliteedi- ja hinnanäitajate eest sama palju punkte. Seega ei saa hindamiskriteeriumide sätestamisel konkurentsi tagamise põhimõte tähendada seda, et hindamiskriteeriumid peavad tagama kõikidele pakkumustele maksimaalsed hindamispunktid. Oluline on, et hankija ei piiraks hindamiskriteeriumide kaudu teadlikult konkurentsi. Antud juhul ei ole hankija piiranud hindamiskriteeriumide kaudu vaidlustaja riigihankel osalemist ja tema võimalikku edukaks osutumist. Vaidlustaja on põhjendanud riigihanke 279476 hindamiskriteeriumide õigusvastasust üksnes seeläbi, et vaidlustaja edu väljavaated riigihankel on väidetavalt tagasihoidlikud. Samas ei ole vaidlustaja mingilgi määral veenvalt selgitanud, kuidas sätestatud hindamiskriteeriumid tema õiguseid riivavad ega tõendanud, et selliste hindamiskriteeriumide alusel ei ole võimalik tal kvaliteedikriteeriumide eest majandusliku soodsuse väärtuspunkte saada. Hankija on sätestanud kooskõlas RHS § 85 lõikega 1 ning §-ga 3 hindamiskriteeriumid ja -metoodika, mis on hankelepingu esemega seotud sh tegutseb hankija riigihanke 279476 läbiviimisel läbipaistvalt, kohtleb kõiki hankest huvitatud isikuid ja pakkujaid võrdselt ning tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise. VAKO ja k ohus ei kontrolli haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust . Hankijal on hindamiskriteeriumi d e seadmisel avar otsustusruum ning k ohus ei saa kontrollida, kas vastav hindamis kriteerium on otstarbekas. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi kohaldamisel mitmete õiguslike tagajärgede vahel . Lähtuvalt viidatud kohtupraktikast VAKO ja kohtud ei pea teostama hindamiskriteeriumide õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust hankija eest. Hankija on ise vastava kaalutluse teostanud pakkumuste hindamiskriteeriumide seadmisel ning selgitanud seatud hindamiskriteeriumide vajalikkust ja sobivust. Vaidlustajal ei ole õigust nõuda hindamiskriteeriumide ega nende osakaalude muutmist viisil, mille kohaselt peab hankija sätestama üksnes vaidlustajale sobivad hindamiskriteeriumid ja vastavad osakaalud. Hankija võtab arvesse lisaks hinnale ka teenuste kvaliteedi, projektiplaan i ja ajakava , pakutava teenuse kontseptsiooni ja metoodika , teenuse osutamise riskianalüüs i ja riskide maandamismeetme id ning meeskonna . Hindamiskriteeriumide eesmärk ongi eristada erineva kvaliteediga pakkumusi , mitte omistada kõikidele pakkumustele sama palju punkte. H indamiskriteeriumide sätestamisel konkurentsi tagamise põhimõte ei tähendada seda, et hindamiskriteeriumid peavad tagama kõikidele pakkumustele maksimaalsed väärtus punktid või vaidlustaja ootustes lisaks ka temale kõige sobivamad hindamiskriteeriumid. Hankija on sea dnud riigihankes 279476 hindamiskriteeriumid , mis on täpselt ja üheselt arusaadavalt esitatud ning objektiivselt mõõdetavad tagades seeläbi riigihanke läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ja ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Juhul kui esinevad üldtunnustatud ja ühesed matemaatilised seosed erinevate hindamiskriteeriumi d e ja nende proportsioonide määramisel, siis hankija kindlasti neid ka kasutaks, juhul kui neid ei eksisteeri, peab hankija need määratlema oma parimatel teadmistel ja kogemustel, eesmärgist luua parimad eeldused riigihanke 279476 tulemusel sõlmitava hankelepingu alusel teenuse kvaliteetseks osutamiseks nii, et arvestatud on ka hankija eelarvelised võimalused. Riigihanke 279476 tulemusena tellitava teenuse osas kogemus i ja teadmisi arvestades, on hankijal kindlasti oluliselt suuremad kogemused, parem tunnetus ja eriteadmised teenuse osutamise kvaliteedile lisandväärtust andvatest kvaliteedikriteeriumi d est ja nende osakaaludest sh ka oma eelarvelistest võimalustest , kui seda on vaidlustajal , kes igapäevaselt m etsamuutuste kaugseireteenuse ja selle prototüübi loomisega kokku ei puutu ning kes vaidlustuses läbivalt esitatud valesid hinnanguid arvesse võttes ka ei teadvusta ega erista olulist väheolulisest. Näiteks vaidlustaja poolsed läbivad valed hinnangud on vaidlustaja tõendamata eeldustel rajanevad matemaatilised arvamused sh protsendi arvutamine seoses valdkonnas tegutsevate ettevõtjate hindade kujunemisest riigihankes 279476 ning hankija seatud hindamiskriteeriumide osakaalude mõjust turuosaliste pakkumuse maksumuse kujunemisele. On vähe usutav, et vaidlustaja omab põhjapanevat ülevaadet riigihankele registreerunud kõikide konkureerivate ettevõtjate hinnakujundusreeglitest , et anda tõsiseltvõetavaid hinnanguid hankija seatud hindamiskriteeriumide ja nende kriteeriumide osakaalude mõjust konkurentide pakkumuste maksumuste kujunemisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Rääk Riigihangete talituse juhataja Lisa 1 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord Lisa 2 Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt vahearuanne I etapp Lisa 3 Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt lõpparuanne Lisa 4 Turu-uuringu kutse KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11  TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga KappaZeta OÜ annab üle ja Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võtavad vastu kooskõlas lepinguga 4-3/23/53, mis on sõlmitud 19. detsembril 2023. aastal, alljärgneva töö: 1. vektorkujul kaardikiht Läänemaa ja Valgamaa territooriumil toimunud metsamuutustest; 2. töö vahearuanne analüüsi ja selgitustega. Digitaalselt esitatud andmed: Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt Töö vahearuanne Kaardikihid Märkused: Tellija 1 kontaktisik: Tellija 2 kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: Krisela Uussaar Sirli Heinsoo Tanel Tamm Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt  TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga KappaZeta OÜ annab üle ja Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võtavad vastu kooskõlas lepinguga 4-3/23/53, mis on sõlmitud 19. detsembril 2023. aastal, alljärgneva töö: 1. kasutajakoolitus töö tulemuste rakendamiseks; 2. vektorkujul kaardikihid Mandri-Eesti territooriumil toimunud metsamuutustest; 3. töö lõpparuanne analüüsi ja selgitustega. Digitaalselt esitatud andmed: Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakt Töö lõpparuanne Kaardikihid Kasutajakoolituse esitlusslaidid Tellija 1 kontaktisik: Tellija 2 kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: Krisela Uussaar Sirli Heinsoo Tanel Tamm Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt  Metoodika kirjeldus Koostas: Tauri Tampuu Tadus- ja arendusjuht, SAR ekspert KappaZeta OÜ Sisukord 1. Kokkuvõte tehtud tööst ........................................................................................................................ 1 2. Tarne kirjeldus ...................................................................................................................................... 1 3. Kasutud satelliidid, sisendkanalid, satelliidiandmete aegread ja võrdlusandmed ............................... 2 4. Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................... 3 5. Täpsuse hindamise metoodika kirjeldus .............................................................................................. 5 5.1. Täpsuse hindamine mudeli arendamise käigus .................................................................... 5 5.2. Tarnitud tulemuste täpsuse hindamine .................................................................................. 5 6. Täpsuse hinnang ................................................................................................................................... 6 6.1. Aasta 2022 ................................................................................................................................. 6 6.2. Aasta 2023 ................................................................................................................................. 9 7. Vea-allikad ja mudeli edasiarendamine ............................................................................................. 11 1. Kokkuvõte tehtud tööst KappaZeta OÜ on arendanud välja närvivõrkudel põhineva mudeli, mis piloteerib lageraite operatiivse tuvastamise võimalikkust tuleviku lahenduste tarbeks. Loodud mudelil on suur üldistusvõime, sest mudel suudab sisendina võtta iga metsaeraldise (sõltumata sellest, kas eraldisel kasvab noor või vana mets; mudeli sisendiks sobivad ka metsaeraldised, kus mets on hiljuti või aastaid tagasi maha võetud) ja väljastada hinnangu, kas eraldisel toimus vaadeldava perioodi jooksul lageraie. Mudel klassi tseerib metsaeraldised sündmuste klassi (koos toimumise aja hinnanguga) ja mittesündmuste klassi. Mudel töötab metsaeraldistel, mis on vähemalt 0.5 ha suured. Mudel saavutas lageraiete tuvastamisel täpsuse (precision) kuni 0.95; F-skoor (F-score) üle sadade tuhandete metsaeraldise oli kuni 0.89, mis annaks metsateatiste puhul F-skoori 0.92. Mudeli täpsust kontrolliti RMK 2022 ja RMK 2023 andmete vastu ja eksperthinnanguga Sentinel- 2 RGB piltide ja mudeli sisendina kaustatud aegridade põhjal. 2. Tarne kirjeldus Mudel väljas shp failid, mis sisaldavad mitte-lageraiesündmusi ja lageraiesündmusi koos lageraieaja hinnanguga üle suurema osa Manrdi-Eesti (ruudustiku sisse jääv ala Joonisel 1) vaatlusperioodil 2022–2023. Kummagi aasta kohta on eraldi shp fail. Mudel väljastab hinnangud kõigile metsaeraldistele (nii riigi- või eraomanduses olevatele), mis on alla laetud Metsaregistrist (veebruaris 2024), st ruumikujud, millele hinnang antakse pärinevad Metsaregistrist. Mudeli treenimiseks kasutati RMK-lt saadud ajaloolist raieinfot ja RMK-lt saadud ruumikujusid (st mitte Metsaregistrist alla laetavaid ruumikujusid). 1 Joonis 1. Mudeli väljastab hinnangud neljale Sentinel-2 jalajäljele vastaval alal, näidatud ruuduna Eesti kaardil, mis katab suurema osa Mandri-Eestist. 3. Kasutud satelliidid, sisendkanalid, satelliidiandmete aegread ja võrdlusandmed Mudeli sisendiks on satelliitkaugseire (ingl. Earth Observation, EO) andmed, mis on mudelisse sisestatud kui statistikute aegread metsaeraldiste kaupa. Andmesisendina kasutati järgnevaid kaugseiresensoreid: tehisavaradar (ingl. Synthetic Aperture Radar, SAR) Sentinel-1 (S1) ja multispektraalne satelliit Sentinel-2. Mudeli väljatöötamisel kasutatud S1 kanalid olid: VV tagasihajumine, VH tagasihajumine, VV interferomeetriline koherentsus ja VH interferomeetriline koherentsus. Kasutatud S2 kanalid ja neist tuletatud indeksitest olid: kanalid 2–12 (v.a 9 ja 10) ning indeksid NDVI, NDWI, NDVIRE, Tasseled Cap (TC) MYVI (Misra Yellow Vegetation Index), PSRI (Plant Senescence Reflectance Index) ja WRI indeksid. Igas S1 või S2 kanali ja indeksi kohta arvutati iga pildi jaoks kõigi uuritud ruumikujude (mis vastab metsaeraldisele) statistikud: mediaanväärtus (med), keskmine, standardhälve, miinimum (min) ja maksimum (max) väärtus. Statistikud koondati iga ruumikuju jaoks kanalite kaupa aegridadeks. Joonis 2 näitab sisendkanalite ja statistikute olulisust mudeli tulemusele. Lõpuks valminud mudelis kasutati vaid neid kanali-statistiku kombinatsioone, mis omasid mudeli otsusele olulist positiivset mõju: NDVI med, max; NDWI med, min, max; TC med; MYVI med, min, max; PSRI med, min, VH koherentsus med, min, max; VV koherentsus med, min, max; VH/VV tagasihajumise suhe med, min, max; VH tagasihajumine med, min, max; VV tagasihajumine med, min. Mudeli otsusele mitteolulist mõju omavate sisendite kaasamine ajaks mudelit segadusse ja vähendaks väljundi täpsust. 2 Joonis 2. Mudeli sisendkanalid ja statistikud olulisuse järgi mudeli poolt tehtavasse otsusesse. 1 tähendab oluline, 0 tähendab mitteoluline. Valminud mudeli sisendina kasutati vaid olulisi (1) kanali-statistiku kombinatsioone. Mudeli Y-teljel on sisendi olulisusskoor (Feature attribution score). Masinõppemudeli arendamisel kasutati RMK-lt saadud metsaeraldisi koos raieinfoga. Iga metsaeraliste kohta oli kasutada info, kas seal toimus raie (raieliik ja sündmuse toimumise aeg) või ei toiminud raiet (nn mittesündmus, mida samuti kasutati mudeli treenimisel). RMK-lt saadud andmeid kasutati mudeli treenimisel kui referentsandmeid (nn tõekriteeriumi). Samuti kasutati RMK andmeid mudeli täpsuse hindamisel. RMK poolt olid kasutada andme 2018–2023, mudeli treenimiseks kasutati neist aastaid 2018–2021 üle Eesti (Joonisel 1 näidatud neli S2 jalajäljele vastav ala). Mudelit treeniti jagades RMK metsaeraldised treening-, valideerimis- ja testiandmekoguks. Mudel ei ole treenimise käigus näinud aastaid 2022 ja 2023, mida kasutatakse mudeli täpsuse hindamiseks. RMK andmed puhastati dubleeritud või vigastest kirjetest; raieinfo viidi vastavusse raie toimumise aastale vastanud metsaeraldise ruumikujuga. Need sammud tagasid RMK andmete maksimaalse kooskõla maapealsele reaalsusele, ltreerides maksimaalselt välja potentsiaalsed andmete RMK andmebaasi sisestamisel tekkinud vead, RMK andmepaasist pärimisel tekkinud ebatäpsused ja vähendades metsaeraldiste ruumikujude läbi aja muutumisest tingitud mõju mudeli täpsusele treenimise käigus. 4. Mudeli kirjeldus Tulenevalt lageraiete tuvastamise ülesande olemusest formuleeriti probleem kui aegridade binaarse klassi tseerimise ülesanne, mille käigus mudel otsib aegridadel libiseva aknaga LR sündmust ja jaotab ruumikujud kaheks: kus toimus lageraie vs mitte-lageraie (kaasaarvatud toimus mõni muud tüüpi raie, mis ei olnud lageraie). Mudel kasutab 1D-CNN-i arhitektuuri ja on treenitud optimeerima täpsust (ingl. Precision). Enne kandidaatmudelite treenimist tuli andmekogu teha mõningad kohandused, sealhulgas: 3  1) Klasside tasakaalustamatusega arvestamine: mudelisse sisestati sündmused lageraie vs mitte-lageraie suhtega 1:3, alamesindatud raieliikide oversampling, nende parema esindatuse tagamiseks 2) S1 ja S2 aegreapunktid pandi vastama ühtsele 6-päevasele ajasammule (resampling), kasutades ajaperioodi keskmisi ja või pikemate andemaukude korral interpoleeritud väärtusi 3) RMK poolt raporteeritud raite (sündmuste) ümber konverteerimine 14-päeva pikkuseks, mis lõpevad RMK poolt antud raie lõpukuupäevaga, tagamaks referentsandmete ja satelliidiandmete ülekattuvus. Niimoodi saadud sündmuse alguskuupäevale lisati lubatud puhver 14 päeva. Mudel väljastab lageraie tõenäosuse (0–100%) kui tõenäosuskõvera läbi aja. Mudeli poolt antava tõenäosushinnangu aluseks on sündmuse (lageraie) signatuur, mis koosneb kolmest komponendist: 1) sündmuse eelne 2) sündmuse aegne ja 3) sündmuse järgne signatuur. Mudeli arendamisel on kasutatud järgmisi parameetreid ja tehtud järgmisi kohandusi:  Mudel otsib sündmust libiseva akna sees. Mudel vaatles perioodi, mis ulatub kuni ±60 kaugusele potentsiaalsest sündmusest. 60 päeva on valitud selliselt, et oleks piisavalt suur tõenäosus, et akna sisse satuks enamasti vähemalt üks optiline pilt sõltumata aastaajast (1 pilt on absoluutne miinimum, millest üldjuhul kvaliteetse otsuse tegemiseks ei pruugi siiski piisata). See tähendab, et pilviste olude puhul ootas mudel pilvevabade S2 piltide ilmumist kuni 60 päeva. Pilvitutel perioodidel suudabs mudel kindla otsuse teha vähemate päevad jooksul.  Mudel on optimeeritud maksimeerima täpsust (precision) Tõenäosuskõvera kuju ja tõunäosuse väärtuse järgi klassi tseerisime mudeli tulemused kahe kasutujuhu tarbeks. Tulemuste klassideks jaotamine on arbitraarne – st klasside arv ja piirid on de neeritavad vastavalt vajadusele. Tarne käigus simuleerisime kahte stsenaariumit: 1) simuleerib KeA kasutusjuhtu, kus oluline on punase ja rohelise klassi võimalikult kõrge täpsus ja ebakindlamad tuvastused koguti vähem usaldusväärsesse kollasesse klassi 2) simuleerib KAURi kasutusjuhtu, kus oluline on tulemuste terviklikkus ja tasakaalustatus, mis saavutati läbi kollase klassi lävendipõhise jaotamise punase ja rohelise klassi vahel. Kolme klassiga KeA kasutusjuht:  Lageraie (punane klass): tõenäosuskõvera keskmine väärtus on adaptiivselt kas ≥0.90 või ≥0.75 (talvekuudel: jaan, veeb, märts, nov, dets) perioodil >5 päeva  Potentsiaalne lageraie (kollane klass): tõenäosuskõvera keskmine väärtus ≥0.40 perioodil >5 päeva  Mitte-lageraie (roheline klass): tõenäosus alla <0.40 perioodil >5 päeva, sh kõik need juhud, kui tõenäosuskõver ei kerkinud üle 0 Kahe klassiga KAURi kasutusjuht:  Lageraie (punane klass): tõenäosuskõvera keskmine väärtus on adaptiivselt kas ≥0.50 või ≥0.40 (talvekuudel: jaan, veeb, märts, nov, dets) perioodil >5 päeva  Mitte-lageraie (roheline klass): tõenäosus adaptiivselt alla <0.50 või <0.40 perioodil >5 päeva, sh kõik need juhud, kui tõenäosuskõver ei kerkinud üle 0 Mudeli väljud on arvutatud selliselt, et 2022. aasta aegridu on pikendatud 2021. aasta novembrisse, võimaldamaks mudelile parem juurdepääs sündmuse eelsele ajale pilvisel 4 talveperioodil. Kuna mudeli sisendiks olnud EO aegread lõppesid 2023 detsembriga, siis 2023. aasta lõpus on vähem tuvastatud sündmusi, sündmuste tõenäosuse hinnang on madalam ja valepositiivsete arv oluliselt suurem. Põhjuseks see, et sündmuse järgset signatuur ei saa enamasti veel piisava kindlusega tuvastada, kuna puuduvad seda võimaldavad pilvevabad optilised pildid, mille võiks saada talve teisest poolest või kevade algusest. Seetõttu pidasime vajalikuks 2023. aasta lõpuosa (kolm viimast kuud – oktoober kuni detsember) mitte tarnida. 2022. aasta on tarnitud 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini ja annab ülevaate mudeli võimekusest rasketes (pilvistes oludes). Samuti 2023 aasta suvi (juulis ja augustis) oli väga pilvine, mis annab võimaluse hinnata mudeli täpsust ka pilvise suve tingimustes. Sellest, kuidas pilvisest talvest tingitud raskustega tulevikus paremini toime tulla on täpsemalt peatükis 7 (Vea-allikad ja mudeli edasiarendamine). 5. Täpsuse hindamise metoodika kirjeldus 5.1. Täpsuse hindamine mudeli arendamise käigus Treenitud kandidaatmudelite võrdlemiseks pandi kõrvale RKM-lt pärit andmetest valideerimis- ja testiandmekogu, mille peal võrreldi mudelite F-skoori (F-score), AUC-d ning lageraieks (LR) klassi tseeritud klassi täpsushinnanguid (täpsus, ingl. Precision, ja saagis, ingl. Recall). Valideerimise eesmärk oli suurendada positiivse klassi üldist F-skoori ja vähendada valepositiivseid tulemusi, valides kandidaatmudelite hulgast parima ja kasutades sobivaid lävendeid. Peale mudeli väljavalimist, testiti mudelit testandmekogul, hindamaks valitud mudeli täpsust. Niimoodi hangitud teadmisi kasutati lõpliku (piloodi käigus valminud) mudeli loomiseks. Piloodi käigus valminud mudeli tulemused jaotati tõenäosusklassideks (punane, kollane, roheline). Klassideks jaotamise täpsust hinnati korduvalt võrdluses RMK-lt pärit andmetega ja läbi visuaalse valideerimise, kuni lõplike tulemuste kseerimiseni. Visuaalne valideerimine kujutas endast Sentinel-2 RGB piltide ja mudeli otsuse aluseks olevate S1 ja S2 aegridade visuaalselt inspekteerimist ning selle põhjal eksperthinnangu langetamist raie toimumise/mittetoimumise kohta. Eramaal toimunud lageraiete tuvastamise täpsust sai hinnata vaid läbi visuaalse valideerimise, kuna andmed raiete kohta eramaalt puudusid. 5.2. Tarnitud tulemuste täpsuse hindamine Kõik tarnitud metsaeraldised jagunevad omandivormi järgi. Eeldasime kvaliteedikontrollis, et „erametsaks“ saab lugeda eraldised mille omandivorm on E, F, J, S, Y ja „riigimetsaks“ ülejäänud (A, M, R, -). Kvaliteedikontroll oli kaheastmeline: 1) Andmebaaside võrdlusel põhinev automaatne kontroll RMK metsaeraldistel aastate 2022 ja 2023 kohta. Automaatne kvaliteedikontroll sisaldas vaid neid riigi metsaeraldisi, millel oli vaste RMK 2023. aasta shp failis eraldis_2023_region.shp. NB! Mitte kõik RMK sündmuste failis RMK_raied_2015_2022_v2.xlsx sisalduvad eraldised ei leidnud 2023 RMK shp failis vastet; RMK 2022. aasta shp failiga oli erinevus oluliselt suurem. Seetõttu kasutasime mõlema aasta puhul 2023. aasta shp faili. Eraldised failist eraldis_2023_region.shp jagasime binaarselt „lageraieteks“ ja „mitte-lageraieteks“ vastavalt sellele, kas vaadeldava aasta jooksul toimus RMK andmebaaside RMK_raied_2015_2022_v2.xlsx ja RMK_raied_2023_19022024.xlsx järgi metsaeraldisel lageraie või mitte. Tabelis 1 on näidatud RMK metsaeraldiste arv, mis läbisid automaatse kvaliteedikontrolli, klasside ja aastate lõikes. 5 Tabel 1: RMK metsaeraldiste arv, mis läbisid automaatse kvaliteedikontrolli, klassides 3- ja 2-klassilise mudeli korral (vastavalt KeA ja KAUR kasutusjuhud). Mudel 3-klassiline mudel 2-klassiline mudel 3-klassiline mudel 2-klassiline mudel 2022 2022 2023 2023 Klass Eraldiste arv Eraldiste arv Eraldiste arv Eraldiste arv klassis klassis klassis klassis Punane 3839 4741 2245 3344 Kollane 1141 1651 Roheline 358091 358330 355610 356162 Kokku 363071 363071 359506 359506 2) Visuaalne kontroll, mis tugines Sentinel-2 RGB piltide ja mudeli otsuse aluseks olevate S1 ja S2 aegridade visuaalse inspekteerimise põhjal eksperthinnangu langetamisele kokku 1200-l juhuslikult valitud riigi ja eraomandis metsaeraldisel aastatest 2022 ja 2023: 100 (juhuslikku eraldist) x 3 (klassi) x 2 (omandivormi) x 2 (aastat) = 1200 (eraldist) Hinnang mudeli väljundile jaotati mõlemas kvaliteedikontrolli astmes neljaks:  Tõene positiivne (true positive, TP): nii mudel kui RMK andmed või visuaalne inspektsioon, vastavalt, kas tegemist oli automaatse või visuaalse kvaliteedikontrolliga, kinnitasid raiet  Valepositiivne (false positive, FP): mudel ennustas raie, kuid RMK andmed / visuaalne inspektsioon raiet ei kinnitanud  Tõene negatiivne (true negative, TN): nii mudeli kui RMK andmete / visuaalse inspektsiooni järgi raiet ei toimunud  Valenegatiivne (false negative, FN): mudeli järgi raiet ei tuimunud, kuid RMK andmetel / visuaalse inspektsiooni järgi toimus raie 6. Täpsuse hinnang 6.1. Aasta 2022 Tabelites 2 ja 3 on kokku võetud mudeli väljundi automaatse kvaliteedikontrolli tulemused 2022. aastal KeA ja KAUR stsenaariumi jaoks. KeA stsenaariumi puhul, milles on vajalik eelkõige maksimaalselt kõrge tuvastamise täpsus (ja kollane klass on, kui ebakindel, kõrvale heidetud) on punase klassi täpsus 0.95 (ingl. precision) ja saagis 0.84 (ingl. recall), st 95% lageraiena klassi tseeritust ka tõepoolest oli lageraie ja kõrge täpsuse hinnaks oli, et 16% tegelikult toimunud lageraieid jäi tuvastamata, kuuludes rohelisse klassi. Mudel leiab sadadest tuhandetest metsaeraldistest hästi üles need, kus toimus lageraie, mida kinnitab kaalumata keskmine F-skoor 0.94 (ingl. macro average F-score) (Tabel 2). KAURi stsenaariumi puhul, kus oluline on mudeli tasakaalustatus kahe klassi vahel, on punase klassi täpsus mõnevõrra madalam (0.88), aga klasside ülene kaalumata keskmine F-skoor kõrge 0.93 (Tabel 3). 6  Tabel 2: 3-klassilise mudeli (KeA kasutajajuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel aastal 2022, kui kollast, st ebakindlat klassi mitte arvesse võtta. Võrdluse alus (referents andmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi seisukohast TP + FN). Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus Roheline klass 1.00 1.00 1.00 357602 Punane klass 0.95 0.84 0.89 4328 Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 361930 Kaalumata keskmine 0.97 0.92 0.94 361930 Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 361930 Tabel 3: 2-kalssilise mudeli (KAUR kasutusjuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel aastal 2022. Võrdluse alus (referentsandmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi seisukohast TP + FN). Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus Roheline klass 1.00 1.00 1.00 358133 Punane klass 0.88 0.85 0.86 4938 Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 363071 Kaalumata keskmine 0.94 0.92 0.93 363071 Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 363071 Joonis 2 näitab RMK lageraiete (tegelikud sündmused) jaotumist mudeli väljundklasside vahel aastal 2022. Joonistel 3 ja 4 on näidatud ajas ja ruumis – millistel kuudel ja millistes S2 jalajälgedes – mudeli vead (FP ja FN) tekivad. FN-ide ja FP-de suurem arv jaanuaris ja detsembris on osalt seletatav sellega, et pilvistel perioodidel võib mudel lageraie tuvastada kuni kuu aega selle tegelikust toimumisest hiljem. Seda tulenevalt tõenäosusekõvera väärtuse ja kuju sõltumisest S2 kättesaadavusest koosmõjus sündmuste klassidesse jaotamise algoritmi omapäraga. Joonis 2. Tegelike lageraiete (RMK järgi) jagunemine mudeli väljastatud klasside vahel protsendina 3- ja 2-klassilise mudeli puhul aastal 2022. 7 Joonis 3. 2-klassilise mudeli valenega ivsete (False Nega ve, FN) otsuste jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2 jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1). Joonis 4. 2-klassilise mudeli valeposi ivsete (False Posi ve, FP) otsuste jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2 jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1). Visuaalne kvaliteedikontroll andis automaatkontrollile sarnased kvaliteedinäitajad. Riigi metsaeraldistel (300 juhuslikult valitud eraldist) oli KeA stsenaariumi puhul kaalumata keskmine punase klassi täpsus 0.95 ja F-skoor 0.98. KAURi stsenaariumi puhul on F-skoor 0.89. Kui arvestada, et 1/3 FP-dest pärines eraldistelt, mis olid lagedaks raiutud juba varem, ja selliseid eraldisi mudeli sisendina metsateatiste kasutamisel ei esineks, siis võiks mudel saavutada simuleerides metsateateiste kontrollimisele vastavat juhtu F-skoori 0.92. Eravaldustes metsaeraldistel (300 juhuslikult valitud eraldist) oli KeA stsenaariumi punase klassi täpsus 0.88 ja F-skoor 0.93; KAURi stsenaariumi puhul oli F-skoor 0.83. Metsateatiste kasutamisel võiks mudel saavutada punase klassi täpsuse 0.96 ja F-skoori 0.98 KeA stsenaariumi puhul ja KUARi stsenaariumi puhul F-skoori 0.88. Eramaal on võrreldes riigimaaga suurem FP-de arv. Põhjus on meile teadmata; võibolla on erametsad kuidagi erinevad riigimetsast. Visuaalse kontrolli tolmused on leitavad tabelitest QA_state_22.xlsx ja QA_private_22.xlsx. 8  6.2. Aasta 2023 Tabelites 4 ja 5 on kokku võetud mudeli väljundi automaatse kvaliteedikontrolli tulemused 2023. aastal (välja arvatud okt–dets) KeA ja KAUR stsenaariumi jaoks. Tulemused tarnisime ilma aasta lõputa, sest aegread lõppesid 2023. aasta 31 detsembriga, aasta lõpu pilvistes oludes ei jõudnud sündmusejärgne signatuur välja kujuneda ja tekkis palju FP-sid. KeA stsenaariumi puhul, milles on vajalik eelkõige maksimaalselt kõrge tuvastamise täpsus (ja kollane klass on, kui ebakindel, kõrvale heidetud) on punase klassi täpsus 0.96 ja saagis 0.87, st 96% lageraiena klassi tseeritust ka tõepoolest oli lageraie ja 13% tegelikult toimunud lageraieid jäi tuvastamata, kuuludes rohelisse klassi. Mudel leiab sadadest tuhandetest metsaeraldistest hästi üles need, kus toimus lageraie, mida kinnitab kaalumata keskmine F-skoor 0.98 (Tabel 4). KAURi stsenaariumi puhul, kus oluline on mudeli tasakaalustatus kahe klassi vahel, on punase klassi täpsus mõnevõrra madalam (0.88), aga klasside ülene kaalumata keskmine F-skoor kõrge 0.93 (Tabel 5). Tabel 4: 3-klassilise mudeli (KeA kasutajajuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel aastal 2023 (okt–dets välja arvatud), kui kollast, st ebakindlat klassi mitte arvesse võtta. Võrdluse alus (referents andmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi seisukohast TP + FN). Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus Roheline klass 1.00 1.00 1.00 355370 Punane klass 0.96 0.87 0.92 2485 Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 357855 Kaalumata keskmine 0.98 0.94 0.96 357855 Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 357855 Tabel 5: 2-kalssilise mudeli (KAUR kasutusjuht) automaatse kvaliteedikontrolli tulemus RMK metsaeraldistel aastal 2023 (okt–dets välja arvatud). Võrdluse alus (referentsandmed RMK-lt) näitab eraldiste hulka, mis sellesse klassi tegelikult oleksid pidanud kuuluma (mis on mudeli väljundi seisukohast TP + FN). Täpsus Saagis F-skoor Võrdluse alus Roheline klass 1.00 1.00 1.00 356066 Punane klass 0.88 0.86 0.87 3440 Õigsus (ingl. accuracy) 1.00 359506 Kaalumata keskmine 0.94 0.93 0.93 359506 Kaalutud keskmine 1.00 1.00 1.00 359506 Joonis 5 näitab RMK lageraiete (tegelikud sündmused) jaotumist mudeli väljundklasside vahel aastal 2023. Joonistel 6 ja 7 on näidatud ajas ja ruumis – millistel kuudel ja millistes S2 jalajälgedes – mudeli vead (FP ja FN) tekivad. Aasta 2023 automaatse kvaliteedi kontrolli tulemused on sarnased 2022. aasta tulemustele, siinjuured peab aga meeles pidama, et 2023 tulemusid on tarnitud ilma aasta lõpuosata (oktoober kuni detsember). Visuaalne kontroll kinnitas automaatse kontrolli tulemusi. Eraomanduses metsaeraldistel oli täpsus suurem kui 2022. aastal: KeA stsenaariumi punase klassi täpsus 0.96 ja F-skoor 0.98, KAURi stsenaariumi F-skoor 0.88, metsaeraldiste kasutusjuhu puhul oleks F-skoor 0.91). Kõrgemat täpsust saab põhjendada sellega, et puudu on aasta 3 viimast kuud, kust oleks tulnud juured valepositiivseid ja ka valenegatiivseid. Visuaalse kontrolli tolmused on leitavad tabelitest QA_state_23.xlsx ja QA_private_23.xlsx. 9 Joonis 5. Tõeste posi ivsete (TP) lageraiesündmuste leidumine protsendina kõigist RMK poolt raporteeritud lageraiesündmustest aastal 2022 ja 2023 klassi kaupa 3- ja 2-klassilise mudeli puhul. Joonis 6. 2-klassilise mudeli puhul valenega ivsete (False Nega ve, FN) jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2 jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1). 10 Joonis 7. 2-klassilise mudeli puhul valeneposi ivsete (False Posi ve, FP) jaotus ajas (kuude lõikes) ja ruumis (S2 jalajälgede lõikes, vaata Joonis 1). 7. Vea-allikad ja mudeli edasiarendamine Loodud mudel suudab katta kõik aastaajad, st mudel on universaalne. Mudel käitub era- ja riigimetsas suhteliselt sarnaselt. Mudeli arendamise käigus ja tuvastasime, et parimaid tulemusi andis optilise S2 ja SAR S1 kombineerimine. S2 oli siinjuures olulisem sisend. S2 osas põhjustasid mudelile raskusi pikad pilvised perioodid talvel (ja ka erakordselt pilvine suvi 2023), varjud ja pilvemaski vead (pilved ja pilvevarjud, mis said valesti maskitud). Pilvemaski vigadega seonduvaid isoleeritud tõenäosuskõvera hüppeid sai järeltöötluse käigus kompenseeritud sellega, et tõenäosuskõvera väärtus pidi olema üle klassidesse jaotamise lävendi vähemalt 5 päeva. Enamasti ei piisa usaldusväärsete tulemsute saamiseks vaid ühe S2 pildi olemasolust. Selles saab veenduda vaadates meie visuaalse kontrolli materjalidega kaasa pandud S2 RGB pilte. Visuaalsete kontrollide järgi umbes 1/3 valepositiivseid, pärines metsaeraldistelt, kus raieküpset metsa ei esinenud (st eraldised olid joba varem lagedaks raiutud). Operatiivse rakenduse puhul, kus raiumisi otsitakse vaid metsateatiste hulgast selliseid valepositiivseid ei esineks ja mudeli täpsus paraneks kuni 10%. Meie hinnangul saab käesoleva piloodi arendada kord kuus toimivaks teenuseks, kusjuures peab arvestama, et pikkade pilviste perioodide jooksul tuleb oodata enne tulemuste saamist perioodi lõppu. Tagamaks mudeli poolt antud hinnangu kvaliteet, peaks laskma aegrea signatuuril pärast sündmust välja kujuneda (sündmuse signatuur koosneb sündmuse eelsest, sündmusele vastavast ja sündmusejärgsest mustrist). Seetõttu hindame, et operatiivse teenuse puhul ei peaks pilvistel talvekuudel tarnima värskemaid kui 1–3 kuu vanuseid lageraieid, sest muidu kasvab valepositiivsete hulk. Mudel tuvastas enamasti ka poolikud lageraied. Mudel tuvastas ka sanitaarreied, mis sarnanesid lageraietele. Siit tulenevalt on olemas potentsiaal tuvastada ka intensiivsemaid muud tüüpi raieid. 11 Järgnevalt on loetletud võimalused, kuidas mudelit saaks parendada:  RMK andmete mudeli treenimiseks ja automaatseks tulemuste kvaliteedikontrolliks kasutamine nõudis teadmisi, kuidas võrdlusandmeid kõige õigem oleks kasutada. Tihe suhtlus RMK-ga oli peamiseks sellekohaseks abiks. Vaatamata selle selgus töö käigus, et mõningad asjad oleks pidanud tegema algusest peale teisiti. Näiteks oleks RKM 2022. aasta sündmused pidanud kokku viima RMK 2023 aasta shp failiga, mitte 2022 shp failiga, nagu meie tegime. 811 RMK poolt aastal 2015–2022 raporteeritud raietest puudus 2022 aasta shp failis ruumikujuline vaste, samas kui 2023 shp failis puudus ruumikujuline vaste 14 raiele. Mudeli kohaldamisel operatiivseks rakenduseks peab maapealsete võrdlusandmete kasutamise käesoleva piloodi õppetundide valgel täpsemalt läbi mõtlema. Mida täpsem on treeningandmestik, seda täpsem tuleb mudel.  Võrdlus pilvevabadest päevades pärit S2 optiliste satelliidiandmetega näitas, et maapealsed kasutada olnud võrdlusandmed (RMK-lt saadud raieandmed ja mitte raiutud alad) ei ole alati ajaliselt ja ruumiliselt täpsed. Samuti muutuvad metsaeraldiste kujud ajas, mis eksitab mudelit ja raskendab kvaliteedikontrolli. Püüdsime sellest tulenevaid vigu mudelis minimeerida andmete masinõppe jaoks ettevalmistamise etapis, puhastades andmed dublikaatidest ja vigastest kirjetest. Sellest hoolimata, meie juhuvalimiga visuaalsused kontrollid mudeli arendamise käigus tuvastasid mitmeid lageraieid, mida ei esinenud RMK poolt edastatud raie-andmetes (vaata ka tarnega kaasa pandud kvaliteedikontrolli xlsx faile). Sellised ebatäpsused (tekkinud selle käigus, kui RMK võrdlusandmeid puhastas ja üle andis või mujal) jäid mudeli arendamise käigus treeningandmetesse sisse ja mõjutasid mudelit. Mudeli operatiivseks rakenduseks arendamise etapis peab rõhku panema treeningandmekogu puhastamisele läbi visuaalse kontrolli.  Visuaalne kvaliteedikontroll näitas, et mudeli täpsus 2022. aastal erametsas oli riigimetsaga võrreldes mõnevõrra madalam. Mudeli täpsust aitaks tõsta, kui mudeli treenimiseks oleksid kasutada ka andmed erametsadest, millele Eesti Erametsaliidu kaudu võiks olla juurdepääs.  S1C orbiidile saatmine on plaanitud 2024. aasta 15 novembrisse. Seejärel muutub S1 aegrida tihedamaks ja on võimalik kasutada 6-päevast koherentsust (praeguse 12-päeva asemel), millel on oluline positiivne mõju mudeli täpsusele. Koherentsus ei ole küll enamasti lume ja jääga (st talvel) kasutatav. Integreerimistööd saaks teha piloodi operatiivseks rakenduseks arendamise käigus.  NISAR (õnnelikult) orbiidile jõudmine (edasi lükkunud 2024. aasta teise poolde) võimaldab kasutusele võtta S-riba (12 cm lainepikkus) ja L-riba (24 cm) Sentinel-1 C-riba (3 cm) kõrval. See võimaldab metsa ja lageraielangi oluliselt paremat eristamist võrreldes S1-ga, kasutades vaid tagasihajumise intensiivsust. Nii väheneks sõltumine S2-st ja seega pilvkattest ning võimaldaks potentsiaalselt eristada ka alasid alla 0.5 ha, sest koherentsuse olulisus mudeli sisendina väheneks tagasihajumise kasuks. NISAR andmeid võiks saada kasutada umbes aasta pärast, kui sensor on saanud koguda mudeli treenimiseks vajaliku koguse andmeid. NISARi lisandumisel on potentsiaal tarneaegu tihendada ja tagada sõltumatus pilvkattest.  Maa-amet on läbirääkimistes Planet Labs-iga ostmaks Eesti ala kohta Planeti 1-päevase sammuga 3.5 m resolutsiooniga optilisi satelliidipilte. Planet optiliste piltide kasutusele võtmine võimaldaks potentsiaalselt rohkem pilvevabu ülesvõtteid. Samuti võiks olla kasu Planeti teravamast resolutsioonist (sh lageraie ala piiritlemisel, kui sellise rakenduse poole 12  on soov liikuda). Planet andmete miinuseks on vaid 4 spektraalkanalit: sinine, roheline, punane ja lähis-infrapunane (NIR).  Talvekuude operatiivsemaks katmiseks või lihtsalt mudeli täpsuse tõstmiseks on mõeldav ka mudeli tulemustest tuntav osa visuaalsesse kontrolli suunata – KappaZeta võimekus on 1000 eraldist päevas. Väiksemate kui 0.5 ha alade jälgimine oleks võimalik, kui:  Koguda piirnevad ja ühel ajal võetud metsateatised kokku lankideks, eeldades, et lageraie toimub tervel sellisel langil üheaegselt, ja jooksutada käesoleva piloodi käigus loodud mudelit neil lankidel.  Arendada paralleelset ainult optilistel satelliitidel (S2 ja ka Landsat) põhinev mudel 0.2–0.5 ha alade jaoks. Ajaline lahutus ja tuvastamise täpsus oleks kehvem, kui käesoleva piloodi näitajad. Multispektraalse Landsati andmete lisamine aitaks optilisi aegridu tihendada, aga ei aita oluliselt pikkade pilviste perioodide puhul (nagu 2023 aasta suvi või pilvised talvekuud).  Maa-ameti Planet andmete ostu järel (kui see saab teoks), kasutada optilises mudelis S2 kõrval või asemel Planet andmeid, mis 1-päevase sammu ja 3.5 m ruumilise lahutusega võiksid lühendada ka tarneaegu ja suurendada tuvastamise täpsust. Planet andmetel on tänud paremale ruumilisele lahutusele potentsiaal tuvastada ka <0.2 ha alasid. Planetil on vaid 4 spektraalkanalit, mis võib takistada sensori ajalis-ruumilise potentsiaali rakendamist.  NISARi orbiidile jõudmise järel treenida, mudel, mis ei kasuta koherentsuse väärtusi, vaid ainult tagasihajumist ja optilisi kanaleid. 13  Saatja: Krisela Uussaar <[email protected]> Saaja: Krisela Uussaar Teema: Turu-uuring hanke „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ ettevalmistamiseks Tere Teavitan, et Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellivad hankega „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ toimiva prototüübi metsas toimunud muutuste operatiivseks tuvastamiseks ja vastava kaugseireteenuse loomiseks eesmärgiga rakendada andmepõhist aruandlust ja otsustamist metsateatiste menetlemisel ja järelevalves. Selleks, et täiendada tellitava teenuse kirjeldust ning kontrollida tellitava teenuse teostatavust, palun anda tellitavale tööle tagasisidet. Saadan lingi, kust leiate hanke üldise kirjelduse ning hankija küsimused, millele ootame vastuseid hiljemalt 02.09.2024 kell 10.00. Link küsimustikule: https://forms.gle/EixoowFLWp99UYScA <https://forms.gle/EixoowFLWp99UYScA> . Küsimustikule vastamine on anonüümne. Laekunud vastused koondatakse turu-uuringu protokolli ning protokoll avaldatakse koos hankedokumentidega riigihangete registris. Turu-uuringus osalenud ettevõtete nimesid ei avalikustata ning vastused esitatakse anonüümistatud kujul. Lugupidamisega Krisela Uussaar Keskkonnaaruandluse nõunik +372 5422 0353 Keskkonnaagentuur Mustamäe tee 33 | 10616 Tallinn 6660901 | www.keskkonnaagentuur.ee | www.ilmateenistus.ee Facebook: Keskkonnaagentuur <https://www.facebook.com/Keskkonnaagentuur/> | Instagram: Keskkonnaagentuur | Keskkonnaagentuur ILM <https://keskkonnaportaal.ee/> ARVE 0610/25EE Kuupäev 28.02.2025 Maksetähtaeg 14.03.2025 CGI Eesti AS Taavi Hermlin A.H. Tammsaare tee 47, 11316, Tallinn, Eesti KMKR: EE100259311 Reg.nr: 10006966 Ülesanne: 25-9250-057 Õigusabi riigihankes 279476 Teenus ajavahemikul 14.02.2025 - 28.02.2025 Neto Käibemaks KOKKU Aega kokku (tundi): 20,2 (EUR) 5 570,50 1 225,51 (22%) 6 796,01 KOKKU (EUR) 5 570,50 1 225,51 (22%) 6 796,01 (EUR) Tasuda kokku 6 796,01 Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 0610/25EE Lisainfo Pangainfo Arve on väljastatud elektrooniliselt ning kehtib ilma allkirjata. Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ KMS § 27 lõike 1-4 kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust Reg nr: 10876331 kajastada seda käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Vastavalt seadusele KMKR: EE100777673 on advokaadi poole pöördumine üldreeglina konfidentsiaalne. Pank: Swedbank AS Viivis 0% aastas Aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Konto: EE592200221019758083 SWIFT: HABAEE2X Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat  Arve spetsifikatsioon 25-9250-057 Õigusabi riigihankes 279476 Kuupäev Teenuse osutaja Ametinimetus Ülesande kirjeldus Aeg 14-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Kõne kliendiga. Ettevalmistus kõneks. 0,7 14-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Kõne kliendiga. Ettevalmistus kõneks. 0,7 16-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine. 4,0 17-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Hanketingimuste ja kliendi tagasiside analüüsimine. Kaebuse 2,6 koostamine. 17-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine. 3,6 20-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Tutvumine VaKo otsusega hankemenetlust mitte peatada. 0,2 Selle kohta teabe edastamise kliendile. 26-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Hankija vastuse analüüs ja selle kohta sisendi koostamine 0,8 kliendile. 26-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Kliendi sisendiga tutvumine. Täiendava seisukoha koostamine. 0,1 27-02-2025 Kärt Saar Jurist Menetluskulude taotluse koostamine. 0,3 27-02-2025 Kätlin Sehver Advokaat Asja materjalide analüüs. Seisukoha koostamine. 4,5 28-02-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Täiendava seisukoha koostamine. 1,2 28-02-2025 Kätlin Sehver Advokaat Seisukoha koostamine. 0,8 28-02-2025 Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Seisukoha koostamine. 0,5 28-02-2025 Kärt Saar Jurist Menetluskulude taotluse koostamine. 0,2 Aeg Summa Kokku: 20,2 5 570,50 EUR Saatja: Mari-Ann Sinimaa - RAM <[email protected]> Saaja: Mario Sõrm | Sorainen, [email protected], Mihkel Rääk Teema: Otsuse aja muutmine riigihankes nr 279476 Austatud menetlusosalised! Riigihangete vaidlustuskomisjon vaatab läbi AS CGI Eesti vaidlustust Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes nr 36-25/279476. Asjas on määratud otsuse aeg 18.03.2025. Suure töökoormuse tõttu muudame otsuse avalikult teatavaks tegemise aega. Otsus edastatakse menetlusosaliste e-posti aadressidele 19.03.2025. Palume kinnitada teate kättesaamist e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Lugupidamisega Mari-Ann Sinimaa Peaspetsialist | Dokumendihaldustalitus 6113713| [email protected] <mailto:[email protected]> Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee <https://www.fin.ee> P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Saatja: Riigihangete vaidlustuskomisjon - RAM <[email protected]> Saaja: Mihkel Rääk Teema: Automaatvastus: Päring#1000430953 - FW: Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 36-25/279476 edastamine Käesolevaga teatame Teile, et Riigihangete vaidlustuskomisjoni kantselei on vastu võtnud Teie poolt aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> saadetud e-kirja koos võimalike manustega. Teie kirja sisu ja sellele lisatud manuseid kontrollitakse ja seda ei ole hetkel tehtud. Lugupidamisega Riigihangete vaidlustuskomisjoni kantselei _______________________________________________________________________________________ Kantselei tel: (+372) 6113713 Vandeadvokaat Mario Sõrm Meie 25.02.2025 nr 12.2-10/36 Vandeadvokaat Kadri Härginen AS CGI Eesti esindajad (vaidlustaja) e-post: [email protected] [email protected] Hr Mihkel Rääk Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja (hankija) e-post: [email protected] Kirjaliku menetluse teade Teatame, et vaidlustuskomisjon vaatab riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg 2 ja § 196 lg 1 alusel Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Metsamuutuste kaugseireteenuse prototüübi loomine (Keskkonnaagentuur ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)“ (viitenumber 279476) AS-i CGI Eesti esitatud vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses (hankija vastus lisatud). Vaidlustust vaatab läbi vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk. RHS § 196 lg 3 alusel teatab vaidlustuskomisjon, et otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg on 18.03.2025. Otsus edastatakse menetlusosaliste e-posti aadressidele. Lähtudes RHS § 196 lg-st 3 on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 28.02.2025. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 05.03.2025. Palume kõik menetlusdokumendid saata samaaegselt ka teistele menetlusosalistele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Lisa: hankija vastus Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected] Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 / [email protected] Saatja: Mihkel Rääk </o=RMV/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user5070b6d8> Saaja: RAM RHVAKO Vaidlustuskomisjon, RTK OTRS Hanked, 'Krisela Uussaar', Anna Mihkelson, Kati Eller Teema: Päring#1000430953 - RE: Otsuse aja muutmine riigihankes nr 279476 Tere Kinnitan teate kättesaamist. Lugupidamisega Mihkel Rääk Talituse juhataja Riigihangete osakond Telefon: +372 591 05124 www.rtk.ee <https://www.rtk.ee> [email protected] <mailto:[email protected]> <https://www.rtk.ee/sites/default/files/RTK-mailijalus-173x71.jpg> From: Mari-Ann Sinimaa - RAM <[email protected]> Sent: Tuesday, March 18, 2025 2:46 PM To: Mario Sõrm | Sorainen <[email protected]>; [email protected]; Mihkel Rääk <[email protected]> Subject: Otsuse aja muutmine riigihankes nr 279476 Austatud menetlusosalised! Riigihangete vaidlustuskomisjon vaatab läbi AS CGI Eesti vaidlustust Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes nr 36-25/279476. Asjas on määratud otsuse aeg 18.03.2025. Suure töökoormuse tõttu muudame otsuse avalikult teatavaks tegemise aega. Otsus edastatakse menetlusosaliste e-posti aadressidele 19.03.2025. Palume kinnitada teate kättesaamist e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Lugupidamisega Mari-Ann Sinimaa Peaspetsialist | Dokumendihaldustalitus 6113713| [email protected] <mailto:[email protected]> Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee <https://www.fin.ee> P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Saatja: Mihkel Rääk </o=RMV/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user5070b6d8> Saaja: RAM RHVAKO Vaidlustuskomisjon, RTK OTRS Hanked, 'Krisela Uussaar', Marina Borodina, Regina Kallaste, Viktoria Bõstrjak-Butorina, Anna Mihkelson Teema: Päring#1000430953 - FW: Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 36-25/279476 edastamine Tere Kinnitan otsuse kättesaamist. Lugupidamisega Mihkel Rääk Talituse juhataja Riigihangete osakond Telefon: +372 591 05124 www.rtk.ee <https://www.rtk.ee> [email protected] <mailto:[email protected]> <https://www.rtk.ee/sites/default/files/RTK-mailijalus-173x71.jpg> From: Mari-Ann Sinimaa - RAM <[email protected]> Sent: Wednesday, March 19, 2025 4:41 PM To: Mario Sõrm | Sorainen <[email protected]>; [email protected]; Mihkel Rääk <[email protected]> Subject: Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 36-25/279476 edastamine Tere! Edastame Teile vaidlustuskomisjoni 19.03.2025 otsuse riigihankes nr 279476. Palume kinnitada otsuse kättesaamist e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Lugupidamisega Mari-Ann Sinimaa Peaspetsialist | Riigihangete vaidlustuskomisjon 6113713| [email protected] <mailto:[email protected]> Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee <https://www.fin.ee> P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.