Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ kinnitatud muudatuse

KÄSKKIRI 03.07.2025 nr 80 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Teen majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 (viimati muudetud majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. juuli 2024. a käskkirjaga nr 61) lisas „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ järgmised muudatused: 1) sõnastan punkti 2.2.1.2.11 järgmiselt: „2.2.1.2.11. Punktis 2.2.1.2.10. sätestatud piirangut õppekava valikul ei kohaldata isikule, kui: 1) tal on tervisest tulenev takistus või tema viimasel töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse alusel on toetuse taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul tuvastatud vähemalt ühes võtmetegevuses vähemalt kerge piirang, kuigi töövõime vähenemist ei ole tal tuvastatud; 2) ta on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega sobi töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel.“; 2) täiendan käskkirja lisa punktiga 2.2.1.2.111 järgmises sõnastuses: „2.2.1.2.111. Tervisest tulenev takistus on seisund, millest tulenevalt on isikule määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses, ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel.“; 3) täiendan käskkirja lisa punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12. Rakendussätted  2 12.1. Käskkirja lisas 2025. a juunis jõustunud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2025. a. 12.2. Kui käskkirja lisa punktides 2.2.1.2.11 ja 2.2.1.2.111 sätestatud terviseseisundit omav isik esitas tasemeõppes osalemise toetuse taotluse hiljemalt 31. mail 2025. a, lähtutakse toetuse maksmisel taotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ toetuse andmise tingimuste muutmise eelnõu tähelepanekud eelnõu seletuskirja lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Ettepanek/märkus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu. Käskkirja kehtiv sõnastus näeb ette mitmed Kuna käesolev muudatus on kiireloomuline, nõuded põlevkivisektori töötajatele siis kaalume ettepanekut järgmise mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse muudatusega. Järgmine TAT muudatus on maksmiseks. Muuhulgas on nõueteks, et planeeritud sügisel 2025. a. õppekava on rahastatud õiglase ülemineku fondist ja õppekava peab olema vähemalt 18 ainepunkti. Teeme ettepaneku neid piiranguid leevendada. Toetust võiks maksta ka teiste hariduse infosüsteemis registreeritud mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavade läbimise järel, mitte üksnes õiglase ülemineku fondist rahastavate puhul, et mitte piirata uute oskuste omandamise võimalusi põlevkivisektori töötajatel. Samuti teeme ettepaneku mitte rakendada eelnimetatud mahu nõuet. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu. Täname, et olete punkti 3.7 viinud sisse viite Mittearvestatud. Ei puuduta käesoleval tasakaalustatud regionaalarengule. Palume kooskõlastusringil käinud muudatusi. siiski sõnastada punkt 3.7 nii, et Vaatame üle järgmiste muudatuste käigus. tasakaalustatud regionaalne areng oleks märgitud eesmärgina, mitte mõõdikuna (mõõdikuks on tervena elada jäänud aastate arv - selle regionaalsed erinevused). Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu märkustega arvestamisel. Käskkirja punkti 2.2.1.2.11. alapunktis 2 Mittearvestatud, seletuskirja selgitusega palun jätta ühe alusena alles ka see asjaolu, täiendatud järgmiselt: kui isik on teenistusest vabastatud avaliku „Tasemeõppes osalemise toetust on võimalik teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. saada ka juhul, kui töötervishoiuarst on diagnoosinud isikul tööst põhjustatud „2) ta on 16-aastane kuni haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud vanaduspensioniealine ega sobi töölepingu ülesütlemise avaldus. Erinevalt töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel THP vastavast sättest ei viidata töösuhe üles töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal ütlemise alusena sellele, kui isik on diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või teenistusest vabastatud avaliku teenistuse kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu seaduse § 93 lõike 1 alusel. See ei ole [Tippige siia] ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakseasjakohane, kuna põlevkivisektoris töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 reguleerib töösuhteid töölepingu seadus ja punkti 1 alusel, või teade teenistusest avaliku teenistuse seadust ei kohaldata. vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse Seega piisab viitest töölepingu seaduse § 93 lõike 1 alusel.“ vastavale sättele (§ 88 lõike 1 punkti 1 alusel).„ Lisan juurde ka ebaolulise tähelepaneku, Arvestatud, parandatud. nimelt seletuskirjas viidatakse, et eelnõu punktiga 2 lisatakse käskkirja rakendussäte. TAT käskkirja muudatuse eelnõu järgi on tegemist aga punktiga 3. Käskkirja muudatuse eelnõu punktiga 2 lisatakse käskkirja täiendava punkti 2.2.1.2.11^1^, seega peaks seletuskirja viide punktile 2 rääkima sellest täiendusest ning punktiga 3 on tegemist rakendussättega. Euroopa Komisjon kooskõlastas vaikimisi. Rakenduskava seirekomisjon ei avaldanud arvamust. Eesti Töötukassa ei avaldanud arvamust. 2  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“. Muudatuse eesmärk on viia tasemeõppe osalejate sihtrühmale seatud terviseseisundist tulenev erisus kooskõlla 1. juunil 2025. a jõustuvate Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 24 lõike 3 muudatustega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp (tel 5911 9425, [email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014, [email protected]) ning strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille Penk (tel 5918 2214, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 639 7652, [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse ümber muudetava käskkirja lisa „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ punkt 2.2.1.2.11, millega viiakse tasemeõppes osalemise toetuse sihtrühmale seatud terviseseisundi tingimused kooskõlla 1. juunil 2025 jõustuvate Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024– 2029” (edaspidi THP) § 24 lõike 3 muudatustega. Käskkirja punkti 2.2.1.2.11 kohaselt on nimetatud punktis sätestatud isikutel õigus taotleda tasemeõppes osalemise toetust ka juhul, kui nad asuvad õppima käskkirja punktis 2.2.1.2.10 nimetamata õppekavadel. Punkti 2.2.1.2.11 uue versiooni alusel võimaldatakse toetust taotleda nii neil, kel on tervisest tulenev takistus kui ka neil, kellel seda ei ole, kuid kes on toetuse taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul läbinud töövõime hindamise töövõimetoetuse seaduse alusel ning selle käigus on tuvastatud, et tema töövõime ei ole vähenenud, küll aga esineb tal vähemalt kerge piirang ühes või mitmes võtmetegevuses. Kerge piirangu esinemine viitab võimaliku tõsisema tervisepiirangu kujunemisele. Et piirangu süvenemist ennetada, võib osutuda vajalikuks uue töökoha leidmine, mis võib eeldada tasemeõppes osalemise kaudu vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. Samuti sätestatakse punktis täiendavalt, et piiranguid õppekava valikule ei kohaldata isikutele, kelle puhul töötervishoiuarst on oma otsuses andnud hinnangu, et isik ei sobi senisel töökohal töötama ehk toetust ei võimaldata töötervishoiuarsti muude hinnangute alusel. See lisanõue töötervishoiu arsti otsusele kehtestatakse, kuna töötukassa karjäärinõustaja, kes hindab inimese tervisest tuleneva takistuse ja töötamise seost, ei ole pädev andma hinnangut töötervishoiu arsti otsusele, juhul kui selles on öeldud, et inimene sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega. Praktikas on ilmnenud, et töötukassa ei saa teha olemasolevate andmete põhjal põhjendatud otsust, milles hinnatakse seost töötamisele seatud piirangute ja lisatingimuste ning täiendus- või ümberõppe vajaduse vahel. Tasemeõppes osalemise toetust on võimalik saada ka juhul, kui töötervishoiuarst on diagnoosinud isikul tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus. Erinevalt THP vastavast sättest ei viidata ühe töösuhe üles ütlemise alusena sellele, kui isik on teenistusest vabastatud avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. See ei ole asjakohane, kuna põlevkivisektoris reguleerib töösuhteid töölepingu seadus ja avaliku teenistuse seadust ei kohaldata. Seega piisab viitest töölepingu seaduse vastavale sättele (§ 88 lõige 1 punkt 1). Loobutud on nõudest hinnata, kas inimene saab terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata või ei saa. Eelnõu punktis 2 tuuakse selguse huvides ära ka tervisest tuleneva takistuse mõiste (THP § 6. punkt 7). Muudatuse mõju sihtrühmale on väike, kuna käskkirja alusel saab tasemeõppes osalemise toetust oluliselt väiksem sihtrühm, kui sama teenust THP alusel. Samas on rakenduslikult ja sihtrühma võrdse kohtlemise seisukohast oluline kohaldada mõlemas õigusaktis sama terviseprobleemidega inimese määratlust. Eelnõu punktiga 3 lisatakse käskkirja rakendussäte, mille kohaselt rakendatakse punkti 2.2.1.2.11 muudatusi tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2025. a, st samal kuupäeval, mil THP-s § 24 lõikes 3 jõustuvad samasisulised muudatused. Samuti lisatakse käskkirja rakendussäte, reguleerimaks olukorda, kus isik, kes ei saa tervisesisundi tõttu senise töö tegemist jätkata, taotles tasemeõppes osalemise toetust hiljemalt 31. mail 2025. a, st enne käskkirja punkti 2.2.1.2.11 muudatusi. Sellisel juhul lähtutakse toetuse maksmisel kuni 31. maini 2025. a kehtinud redaktsioonist, st 1. juunist 2025. a kohaldatakse käskkirja punkti 2.2.1.2.11 muudatusi alates 1. juunist 2025. a esitatud taotlustele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). 4. Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. 5. Käskkirja jõustumine Käskkirja punktis 2.2.1.2.11 tehtud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2025. a. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Rahandusministeerium, Euroopa Komisjon, Haridus- ja Teadusministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu (vt täpsemalt seletuskirja lisast).