Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus

KÄSKKIRI 11.07.2025 nr 82 Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Üldsätted 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (ii) „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme nr 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. 1.3. Toetuse kasutamisele, tagasinõudmisele ja -maksmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.4. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente esitatakse ja toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse dokument elektrooniliselt kätte elektronposti aadressil. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 2.1. Toetuse andmise eesmärk on ettevõtjatele suunatud avalike teenuste kättesaadavuse ja kasutajamugavuse suurendamine, avaliku sektori hallatavate andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parendamine ning nende väärindamise toetamine, ettevõtjate halduskoormuse vähendamine andmepõhiste lahenduste kasutuselevõtmise suurendamise kaudu ning ettevõtjate  2 teadlikkuse tõstmine väljatöötatud lahendustest. 2.2. Toetuse andmise tulemusena paraneb avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Avaliku sektori hallatavate andmete suurema kättesaadavuse ja kasutatavuse toel on ettevõtjad loonud uusi andmepõhiseid teenuseid ja toetatud on andmepõhise juhtimise juurutamist erasektoris. Avaliku sektori hallatavad andmed vastavad erasektori vajadustele ning ootustele. Andmepõhiste lahenduste väljatöötamisega ja lahendusest teadlikkuse tõstmisega aidatakse kaasa erasektori digitaliseerituse taseme tõusule. 2.3. Tegevuste elluviimisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. 2.4. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” saavutamisele. 2.5. „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 3) ligipääsetavuse näitaja. 2.6. Toetatavate tegevuste elluviimisega panustatakse: 2.6.1. riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond” ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel majandus- ja infotehnoloogiaministri 15.04.2024. a käskkirjaga nr 28 „Digiühiskonna programmi aastateks 2024–2027 kinnitamine“ kinnitatud “Digiühiskonna programmi 2024-2027" meetme „Digiriik” tegevuste „Digiriigi arenguhüpped” ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine” tulemuste saavutamisse ja 2.6.2. Vabariigi Valitsuse 15.07.2021. a protokollilise otsuse nr 48 punktiga 1 kinnitatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” majandus- ja infotehnoloogiaministri 31.01.2024. a käskkirjaga nr 16 „Programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ kinnitamine“ kinnitatud ettevõtluskeskkonna programmi 2024–2027 tegevusse 1.1 „Ettevõtluse arendamise soodustamine". 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2 nimetatud eesmärki ja tulemustesse ning punktis 4 esitatud näitajasse: 3.1.1. ettevõtjatele suunatud kasutajamugavate avalike teenuste ja andmepõhiste lahenduste väljatöötamine ning kättesaadavuse parandamine; 3.1.2. avaliku sektori hallatavate andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamine ettevõtjate vajadustest lähtuvalt ja nende väärindamise toetamine; 3.1.3. ettevõtjate ning elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud tegevuste osas.  3 3.2. Toetatavate tegevuste elluviimine on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 4. Näitaja Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja koos vahe- ja sihttasemetega on järgmine: Näitaja Alg- Vahe- Sihtta Selgitav nimetus ja tase sihtta se teave mõõtühik (202 se (2029) 6) (2027) Meetme Väljun Uued või 0 10 20 Näitaja te d- uuendatud täitmist nimekirj näitaja digiteenuse raporteeritak a näitaja d, -tooted se, kui ja - toetatud protsessid digiteenus Mõõtühik: või arv uuendatud digiteenus on avaldatud ja on ettenähtud ulatuses kasutatav. Allikaks on elluviija aruanded. 5. Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid 5.1. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 5.2. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 5.3. Elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakond. 5.4. Punktis 3.1.2. nimetatud tegevuse elluviimisel on partner Justiits- ja Digiministeerium. 5.5. Partnerid võivad olla ettevõtjatele suunatud avalike teenuste ja andmepõhiste lahenduste väljatöötamisega seotud avaliku sektori asutused. Üks partner võib osaleda mitme tegevuse elluviimises. 5.6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmib iga partneriga koostöökokkuleppe, milles sätestatakse vähemalt partneri kohustused tegevuse elluviimisel ning partnerile maksete tegemise kord. 6. Eelarve Tegevuste eelarve on 6 000 000 eurot ja kaetakse 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.  4 Eelarve jaotus 2026-2029 EL toetus 100% 3.1.1. Ettevõtjatele suunatud 2 700 000 eurot kasutajamugavate avalike teenuste ja andmepõhiste lahenduste väljatöötamine ning kättesaadavuse parandamine 3.1.2. Avaliku sektori hallatavate andmete 2 500 000 eurot kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamine ettevõtjate vajadustest lähtuvalt ja nende väärindamise toetamine 3.1.3. Teadlikkuse tõstmine 800 000 eurot KOKKU 6 000 000 eurot 7. Abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. mai 2026. a kuni 31. detsember 2029. a. 8. Kulude abikõlblikkus Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15 protsenti tegevuste otsestest personalikuludest. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Kaudseid kulusid hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. 10. Elluviija ja partneri õigused 10.1. Eluviijal on õigus: 10.1.1. küsida partneritelt eesmärkide saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses veendumiseks; 10.1.2. keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumente väljamaksmiseks esitamisest, kui kulud on abikõlbmatud. 10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid punktis 5.6. nimetatud koostöökokkuleppes toodud tegevuse elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärk ja tulemused ning punktis 4 nimetatud mõõdiku sihttase saavutatakse. 11. Aruandlus 11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. 11.2. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. 11.3. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.  5 11.4. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega hiljemalt üks kuu pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. 11.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 11.5.1. tegevuste aruandlusperiood; 11.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljundnäitaja saavutustaseme kohta; 11.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 11.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave. 11.6. Lisaks punktis 11.5. toodule kirjeldab tegevuste elluviija lõpparuandes „Eesti 2035" aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 11.7. Rakendusüksus kinnitab aruande, kui selles ei esine puudusi. Puuduste esinemisel annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduse kõrvaldamiseks. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 13. Vaide esitamine Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  03.07.2025 Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimusi sätestav käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetusega viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (ii) „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme nr 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse “Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamine” eesmärke. TAT-is toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Põhiõiguste harta ja puuetega inimestega konventsiooni arvestamise kontroll-leht on leitav seletuskirja lisas 1. Riskihindamise tabel on esitatud lisas 2. TAT-i eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digimajanduse osakonna valdkonnajuhid Tiina Kruusimägi (tel: 5472 0611, e-post: [email protected]) ja Viktoria Bõstrjak-Butorina (tel: 5341 7002, e-post: [email protected]), sama osakonna projektijuhid Berit Tasa (tel: 5885 1073, e-post: [email protected]) ja Pärja Bärg (tel: 5885 1195, e-post: [email protected]) ning Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digiriigi osakonna AI ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg (tel: 5661 4194, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e- post: [email protected]). Punkt 1. Üldsätted Punkt 1.1. kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga, nimetades asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme ning sekkumise. Punktis 1.2. sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi, sest ei toetata ettevõtjate majandustegevust. Toetatavad tegevused on küll seotud ettevõtjatele pakutavate andmepõhiste lahenduste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamisega, kuid lahenduste kasutuselevõtmiseks toetatakse ettevõtjaid toetuse andmise tingimuste „Ettevõtete digitaliseerimine, reaalajamajanduse lahendused ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamine“ raames. Nimetatud TAT on välja töötatud koostoimes käesoleva TAT-ga. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile eeltoodud tingimustele. Toetuse saaja on ja tegevused viib ellu MKM-i digimajanduse osakond. Käskkirja punktides 3.1.1. ja 3.1.3. alusel elluviidavad tegevused kuuluvad Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi MKM- i põhimäärus) § 11 kohaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Punktis 3.1.2. nimetatud partneri poolt elluviidav tegevus kuulub Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ (edaspidi JDM-i põhimäärus) punkti 7 kohaselt eelkõige Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse. Toetatavad tegevused, mille elluviimine on seotud ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate avalike tegevuste ja ülesannetega elluviimisega, ei ole käsitletavad majandustegevusena. Seega toetuse saaja ei tegutse tegevuste elluviimisel ettevõtja rollis. Johtuvalt leiab käskkirja andja, et antav toetus ei ole riigiabi. Järeldust toetab ka ja riigiabi välistab asjaolu, et toetuse saaja ja partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust. Avatud hankemenetluse läbiviimisel eeldatakse, et ettevõtjatele eelist ei anta1. Kuivõrd toetavate tegevuste elluviimine on seotud avalike ülesannete täitmisega ning tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul korraldatakse riigihange, on majanduslik eelis ja konkurentsi moonutamine välistatud. Seetõttu ei pea käskkirja andja vajalikuks analüüsida avalike vahendite ja valikulisuse kriteeriumite analüüsimist. Punkti 1.3. järgi kohaldatakse TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Punkti 1.4. kohaselt kasutatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide esitatamiseks ja kättetoimetamiseks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonda. 1 Komisjoni teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (ELT C 8 , 11.01.2012, lk 4). 126 Vt allmärkus 7. 127 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262, 07.2016, lk 1-50) Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused Punktis 2.1. on sätestatud TAT-i eesmärgina, et toetatakse ettevõtjatele suunatud avalike teenuste kättesaadavuse ja kasutusmugavuse suurendamist, ettevõtjatele avaliku sektori hallatavate andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamist ning nende väärindamise toetamist, ettevõtjate halduskoormuse vähendamist andmepõhiste lahenduste kasutuselevõtmise suurendamise kaudu ning ettevõtjate teadlikkuse tõstmist väljatöötatud lahendustest. Punktis 2.2. kirjeldatakse toetuse andmise oodatavat tulemust, milleks on avalike teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus ning seeläbi kasutajate ajasääst teenuste kasutamisel, kuivõrd avalik sektor pakub teenuseid tõhusamalt. Avaliku sektori hallatavad andmed vastavad erasektori vajadustele ja ootustele ning andmete suurem kättesaadavus ja kasutatavus võimaldab ettevõtjatel luua uusi andmepõhiseid teenuseid. Samuti on toetatud andmepõhise juhtimise juurutamine erasektoris. Andmepõhiste lahenduste väljatöötamisega ja lahendustest teadlikkuse kasvatamisega aidatakse kaasa erasektori digitaliseerituse taseme tõusule. Muu hulgas kasvab tegevuste tulemusena ettevõtjate võimekus kasutada digiriigi lahendusi ja seeläbi luua uut väärtust. Ettevõtetes avaliku sektori digilahenduste kasutusele võtmiseks ja integreerimiseks ning ettevõtete digitaliseerimise taseme suurendamiseks on oluline, et avaliku sektori teenused vastaks ettevõtja vajadustele ning oleks kasutajamugavad erinevate sihtgruppide jaoks. Samuti on oluline, et ettevõtja teaks, millised tegevused ja andmed on olulised ettevõtte sisemiste protsesside korrastamisel vastavaks riigi poolt esitatud kohustuste korrektseks täitmiseks ning andmepõhise aruandluse toimimiseks, et ettevõtte olulised põhiprotsessid toimuksid masinloetavalt reaalajas. Vastavalt konkurentsivõime 2024. aasta raportile on digitaliseerimisel oluline roll ettevõtete tootlikkuse kasvatamisel, sest võimaldab optimeerida erinevaid protsesse ja vähendada kulusid. Samas raportis tuuakse välja, et Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühendina IMF) on järeldanud, et tootlikkuse kasvu Eestis võib tagasi hoida kõrge väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) osakaal, kuna väikeettevõtted on enamasti vähem tootlikud ja uuenduslikud kui suuremad ettevõtted. Samuti on üldteada, et digitaliseerimise edukas elluviimine vajab nii kompetentset inimressurssi ehk teadlikkust kui ka rahalist võimalust arendustegevuste tegemiseks, mis on madalam VKE-del. Seetõttu on avaliku sektori poolt loodud ühetaolised ning samade äriliste nõuetega ja funktsionaalsust omavate teenuste ja lahenduste loomine, kasutajamugavuse parendamine ja rakendamine, sh teavitamine ja info koondamine Eestis ettevõtjate toetamiseks oluline tegevus. Sellest tulenevalt on valitud käesoleva meetme oodatava tulemuse saavutamiseks tegevused erinevatel tasanditel, et moodustuks tervik VKE-de toetamiseks erinevate lahenduste juurutamisel. Tootlikkuse suurendamise seisukohalt on oluline võtta kasutusele avaliku sektori poolt loodud lahendused ja teenused erasektoris esimesel võimalusel, ning on oluline kasutada ettevõtetele info koondamiseks ja jagamiseks erinevaid kanaleid olemasolevate teenuste ja lahenduste kohta. Seetõttu on tulemuse saavutamiseks mõeldud teha erinevaid tegevusi ettevõtjate teavitamiseks ja nendele info jagamiseks nii digitaalselt kui füüsilise kommunikatsiooni näol, luua ja muuta kasutajamugavamaks olemasolevad ettevõtjatele suunatud lahendused ning muuta andmed kättesaadavaks uute teenuste loomiseks, et ettevõtja saaks neid väärindada lisandväärtuse loomiseks, andmemajanduse kasutusele võtmiseks või arendamiseks ning ettevõtluse kasvatamiseks. Ettevõtja saab kasutada tulevikus digitaalset enesehindamise teenust soovituste saamiseks enda ettevõtte digitaliseerimise võimekuse kasvatamiseks. Digitaalsel kujul teenuse kasutamine võimaldab suuremal hulgal VKE-del teenust kasutada ja soovitusi rakendada. Ettevõtjal on võimalik integreerida oma infosüsteemidega nii volituste haldamise rakendus kui nõusoleku teenuse lahendus. Volituste haldamise rakenduse integreerimisel ei pea ettevõtja arendama enda ettevõtte tarbeks lahendust ja aitab ettevõtjal kokku hoida aega ning maandada tööjõu ja informatsiooni lekkega seotud ettevõtlusriske. Nõusolekuteenus, mis võimaldab andmete jagamist ettevõtjalt riigile ja ka teisele ettevõtjale või kolmandale sektorile aitab ettevõtjatel luua uued kaasaegsed äriprotsessid, olemasolevaid uuendada ja optimeerida või kasutada välja töötatud lahendust uue pakutava teenuse osana. Samuti on võimalik optimeerida ja muuta masinloetavaks ettevõtte aruandlus ning integreerida riigiga seotud kohustuste ja võimaluste teavitamisega seotud info. Täiendavalt toetatakse ettevõtjate jaoks teenuste loomisel ja ümberkujundamisel ühtsete põhimõtete, disainisüsteemi, komponentide ja äriloogika kasutamist ning tehnoloogiliste komponentide juurutamist ettevõtja teenuste tarbimise väiksema halduskoormuseni jõudmiseks. Oluline on, et sekkumised täiendavad riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamise raames tehtud digiriigi investeeringuid ja neid kasutatakse lisauuendusteks ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava reformivaldkondade jätkuvaks arendamiseks. Samas ei rahastata ühtekuuluvuspoliitika fondidega samaaegselt riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu rahastatavaid tegevusi, st varasemad tegevused ja rahastus on lõppenud. Punkti 2.3. kohaselt arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Punktides 2.4.-2.6. sätestatakse toetuse andmise seosed strateegiliste dokumentidega, milleks on Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035”, riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud “Digiühiskonna programm 2024–2027" ja “Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035”. Täpsemalt aidatakse toetatavate tegevuste elluviimisel kaasa „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ning „Digiühiskonna programmi 2024–2027” meetme „Digiriik” tegevuste „Digiriigi arenguhüpped” ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine” tulemuste saavutamisele ning panustavad “Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” ettevõtluskeskkonna programmi 2024–2027 tegevusse 1.1. „Ettevõtluse arendamise soodustamine”, vähendades ettevõtjate halduskoormust, mh töötades välja ettevõtjatele suunatud personaalsed digitaalsed avalikud teenused ja andmepõhised lahendused ning toetades reaalajamajandusele üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks. „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse horisontaalsete näitajatega, millest panustatakse järgmistesse näitajatesse: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 3) ligipääsetavuse näitaja. Andmepõhiste lahenduste ning kasutajamugavate avalike teenuste arendamine loob olulised eeldused ettevõtluse digitaliseerimiseks. Avaliku sektori hallatavate andmete parem kättesaadavus ja kasutatavus võimaldab ettevõtetel oma tegevusi tõhusamalt planeerida, ressursse optimeerida, protsesse digitaliseerida ning vältida dubleerimist. See omakorda vähendab vajadust füüsiliste tegevuste järele, näiteks andmete käsitsi sisestamine, ning aitab kaasa süsinikujalajälje vähendamisele ja kliimasäästlikule tegutsemisele, mis on üha enam konkurentsieeliseks. Digitaalsed tööriistad ja automatiseeritud protsessid suurendavad tõhusust nii aja, raha kui ka keskkonnamõjude arvelt. Selline areng toetab ettevõtete tootlikkuse kasvu ja suurendab majandustegevuse lisandväärtust ka väljaspool Harjumaad, aidates kaasa piirkondliku SKP tõusule elaniku kohta ning toetades Eesti lähenemist EL 27 keskmisele tasemele. Oluline on tagada, et teenuste ja lahenduste kättesaadavus ning kvaliteet ei sõltuks ettevõtja asukohast – igal ettevõtjal peab olema ligipääs samaväärselt kvaliteetsetele ja kasutajasõbralikele teenustele. Kuna fookuses on riigiülesed teenused ja andmepõhised lahendused, peavad need olema universaalselt kasutatavad kõikidele ettevõtjatele. Teenuste arendamisel arvestatakse erinevate sotsiaalsete rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste vajadustega, et tagada võrdsed võimalused nende kasutamiseks. Ligipääsetavuse tagamine parandab nii ühiskondlikku kui ka majanduslikku kaasatust, võimaldades kõigil inimestel aktiivselt osaleda olenemata soost, vanusest, emakeelest või erivajadusest. Nimetatud näitajatesse panustatakse kaudselt. Punkt 3. Toetatavad tegevused Punkt 3.1. sätestab, et toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada TAT-i punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemused ning punktis 4 välja toodud näitaja. Tegevusi viivad ellu toetuse saaja ehk elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud tegevustena. Punktides 3.1.1.–3.1.3. on esitatud üldised toetatavad tegevused eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, milleks on:  - ettevõtjatele suunatud kasutajamugavate avalike teenuste ja andmepõhiste lahenduste väljatöötamine ning kättesaadavuse parandamine; - avaliku sektori hallatavate andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamine ettevõtjate vajadustest lähtuvalt ja nende väärindamise toetamine erasektori hulgas, näiteks andmenõusolekuteenuse ja andmeruumi(de) arendamine, andmete teabevärava arendamine, avaandmete kättesaadavuse parandamine ning avaandmetel põhinevate teenuste väljatöötamine; - ettevõtjate, elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine punktides eelnevalt nimetatud tegevuste osas. Tegevuste tulemused loovad eeldused ettevõtetes avaliku sektori digilahenduste kasutusele võtmiseks ja integreerimiseks ning ettevõtete digitaliseerimise taseme suurendamiseks, samuti nii era- kui avaliku sektori halduskoormuse vähendamiseks. Punktis 3.2. sätestatakse, et toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ega tekita seal nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks. Punkt 4. Näitaja Vabariigi Valitsuse 09.01.2025 korralduse nr 15 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisa 1 kohaselt on poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (ii) „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme nr 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ üks väljundnäitajaid „Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ (PSO04). Seda näitajat kasutatakse punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks. Tasemed Meetmete nimekirjas on digiteenuste, -toodete ja -protsesside arvu sihttasemeks seatud 85. Antud TAT panustab sellesse järgnevalt: algtase (0), vahesihttase 10 (2027) ja lõppsihttase 20 (2029). Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TAT-i toetusena valminud uusi või täiendatud digiteenuste, -toodete ja/või -protsesside arvu. Selgitus Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed uuendused. Iga uut või täiendatud teenust loetakse eraldi. Punkt 5. Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid Punkti 5.1. kohaselt täidab rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning punkti 5.2. kohaselt on rakendusasutuseks MKM. Rakendusasutuse ülesandeid täidab strateegiaosakond, mis koordineerib ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegiadokumentide ministeeriumi valdkondi käsitlevate osade väljatöötamist, tagab välisabi vahendite efektiivse kasutamise ministeeriumi valitsemisalas ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja järelevalvet. Elluviija on punkti 5.3. kohaselt MKM-i digimajanduse osakond, mis allub majanduse ja innovatsiooni asekantslerile. Punkti 5.4. kohaselt on TAT-i punktis 3.1.2. tegevuste elluviimisel MKM-i partneriks JDM, täpsemalt JDM-i AI ja andmete talitus ning punkti 5.5. järgi on elluviijal õigus kaasata tegevuste elluviimiseks ka teisi partnereid avalikust sektorist, kes on otseselt seotud ettevõtjatele suunatud avalike teenuste või andmepõhiste lahenduste väljatöötamisega. TAT-i punktis 3.1.1. nimetatud tegevused kuuluvad MKM-i põhimääruse § 11 kohaselt MKM- i valitsemisalasse ning TAT-i punktis 3.1.2. nimetatud tegevused JDM-i põhimääruse punkti 7 järgi eelkõige JDM-i valitsemisalasse. Tegevust 3.1.2. viiakse ellu MKM-i ja JDM-i koostöös. Punkti 5.6. kohaselt sõlmib elluviija tegevuste elluviimiseks partneritega koostöökokkulepped. Punkt 6. Eelarve Punktis 6 esitatakse toetatavate tegevuste kogueelarve, milleks on 6 000 000 eurot. TAT-is on märgitud EL toetuseks 100%. Meetmes nõutud omafinantseering tagatakse meetme alt ellu viidavate teiste TAT-de omafinantseeringute arvelt. Meetme tervikvaates jagunevad toetuste ja omafinantseeringute osakaalud järgnevalt: TAT Toetuse Toetuse osakaal TAT-s Omafinantseeringu summa osakaal TAT-s Turismisektori tarkvarade 2 000 000 Kuni 70% Vähemalt 30% liitumis- ja eurot liidestamistoetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord (määrus) Ettevõtja digitaliseerimise 5 000 000 50-70% 30-50% teekaardi toetus (määrus) eurot (keskmine 60%) (keskmine 40%) Toetuse andmise 6 000 000 100% 0% tingimused ettevõtjatele eurot suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamiseks (käskkiri)  Kavandatav TAT 7 000 000 Kuni 50% Vähemalt 50% ettevõtjatele suunatud eurot toetusega (määrus) KOKKU 20 000 000 70% (keskmine toetuse 30% eurot osakaal tervikvaates) (keskmine omafinantseeringu osakaal tervikvaates) Punkt 7. Abikõlblikkuse periood Punktis 7 esitatakse toetatavate tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood, mis algab 1.mail 2026. a ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. detsembril 2029. a. Abikõlblikkuse perioodi alguseks on 1. mai 2026. a seetõttu, et selleks ajaks on lõppenud taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise abikõlblikkuse periood. Punkt 8. Abikõlblikud kulud Punktis 8 sätestatakse kulude abikõlblikkus ja abikõlbmatus, lähtudes ühendmäärusest. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada rakendusüksusele kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15 protsenti tegevuste otsestest personalikuludest. Toetavate tegevuste elluviimisega on seotud järgnevad kululiigid: 1. personalikulud ja kaudsed kulud 15 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest; 2. investeeringukulud (näiteks uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud); 3. majanduskulud (näiteks ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele). Kui tegevuste elluviimisel tehakse investeeringuid digitaristusse peavad elluviija ja partner tagama kestuse nõude täitmise. Punkt 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord Punktis 9 tuuakse välja, et toetust makstakse elluviijale ja partnerile tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. See tähendab, et väljamakse aluseks on tegelikud kulud (tekkinud ja tasutud). Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud makstakse, nii nagu ka muud kulud, esitatud kuludokumentide alusel. Tegevuste kaudsed kulud kompenseeritakse 15 protsendi ulatuses tegevuste otsestest personalikuludest. Toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.12.2029. a on abikõlblik kulu tehtud. Punkt 10. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused Elluviija ja partner täidavad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud toetuse saaja ja partneri kohustusi. Punktis 10.1. on toodud elluviija õigused. Nimelt on elluviijal õigus küsida partneritelt eesmärkide saavutamise ja toetavate tegevuste elluviimise kohta lisateavet, juhul kui see on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses veendumiseks ning elluviijal on õigus keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumente väljamaksmiseks esitamisest, kui kulud ei ole abikõlblikud. Punktis 10.2. on sätestatud partneri õigus teha elluviijale ettepanekuid kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et käskkirjas nimetatud eesmärk, tulemused ja mõõdiku sihttase saavutatakse. Punkt 11. Aruandlus Elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande. Punkti 11.1. kohaselt esitatakse vahearuanne iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks ning punkti 11.3. kohaselt esitatakse lõpparuanne koos viimase maksetaotlusega hiljemalt üks kuu pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Punktides 11.5 ja 11.6 tuuakse välja aruannetes esitatav teave. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Punkt 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Punkti 12. kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Punkt 13. Vaide esitamine Punkt 13 sätestab, et vaide lahendab rakendusüksus. II. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, lähtudes eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. III. Mõjud Tegevuste oodatav otsene mõju – ettevõtjale on kõik avalikud teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed, olenemata tema elu- või asukohast, teenuse kasutamise kanalist, vanusest või erivajadustest. Kasutajad säästavad aega teenuste kasutamisel ning avalik sektor pakub teenuseid tõhusamalt. Ettevõtja teenuste kokkutoomisel ühte keskkonda ja selle tulemusel teenuste kättesaadavuse parandamisel on eeldatav aja kokkuhoid kalendriaastas 1708 inimaastat (st 1708 inimese tööaeg ühes aastas ehk 3,46 miljonit töötundi), millest 96% oleks võit ettevõtjatele, kes saavad lihtsamini leitavate ja kasutatavate teenuste abil säästetud aja pühendada äritegevuse arendamisele. See tähendab ettevõtjatele rahalist kokkuhoidu aastas ligikaudu 41 miljoni euro ulatuses, arvestades keskmist brutotunnitasu 2024. aastal. Sellele lisandub avaliku sektori kokkuhoid, mis selgub aja jooksul pärast tegevuste elluviimist. Avaliku sektori hallatavate andmete suurema kättesaadavuse ja kasutatavuse toel on ettevõtjad loonud uusi andmepõhiseid teenuseid ja toetatud on andmepõhise juhtimise juurutamist erasektoris. Aruannete täitmine on ettevõtja jaoks aja- ja rahakulu. 2020. aastal läbi viidud uuring näitas, et reaalajamajanduse lahenduste kasutamine aitaks Eestis aastas kokku hoida üle 14 miljoni töötunni, mis on 7000 inimese täistööaeg. Rahaline kokkuhoid reaalajamajanduse lahendustest oleks aastas koguni 200 miljonit eurot. Avaliku sektori hallatavad andmed vastavad erasektori vajadustele ning ootustele. Andmepõhiste lahenduste väljatöötamisega ja lahendusest teadlikkuse kasvatamisega aidatakse kaasa erasektori digitaliseerituse taseme tõusule. Muu hulgas kasvab tegevuste tulemusena ettevõtjate võimekus kasutada digiriigi lahendusi ja seeläbi luua uut väärtust. Kaudne mõju – ettevõtjatele suunatud avalikud teenused ja andmepõhised lahendused võimaldavad täide viia valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke. TAT toetab otseselt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” eesmärgi saavutamist. 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs 1.1. Võrdsed võimalused, sooline võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus TAT-i tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Teenuste ja andmepõhiste lahenduste arendamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused teenuste ja lahenduste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks võrdsete võimaluste loomine teenustele ja lahendustele juurdepääsuks. Digiteenuseid ja andmepõhiseid lahendusi arendatakse, jälgides ning planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid. Ligipääsetavuse nõuded elluviijatele ja partneritele on sätestatud avaliku teabe seaduse § 32 lg 1 punktides 6 ja 7 ning lõikes 2. Täpsemad nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija- oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine. Kaudne panus „Eesti 2035“ mõõdiku “ligipääsetavuse näitaja” sihttaseme saavutamisse. 1.2. Keskkonnahoid Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsis leiti, et vastavatel meetmetel ei ole hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH põhimõtte alusel. TAT-i tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Kaudne panus „Eesti 2035“ mõõdiku “kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides” sihttaseme saavutamisse. 1.3. Regionaalne tasakaalustatus Tegevuste elluviimisel ei panustata otseselt regionaalarengusse. Tegevuste elluviimise tulemusena luuakse eeldused ettevõtetes avaliku sektori digilahenduste kasutusele võtmiseks ja integreerimiseks ning ettevõtete digitaliseerimise taseme suurendamiseks sõltumata asukohast. Kaudne panus „Eesti 2035“ mõõdiku “väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest” sihttaseme saavutamisse. 2. TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT-i tegevused on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumide ja - metoodikaga vastavalt ühendmääruse §-le 7. 2.1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele TAT kooskõla valdkondliku arengukavaga ja mõju erieesmärkide saavutamisele on kirjeldatud käskkirja punktis 2 ja seletuskirjas vastava punkti selgitustes. TAT-i tegevused panustavad peamiselt rakenduskava erieesmärgi „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme järgmistesse eesmärkidesse:  - suurendada avalike teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kasutusmugavust ning vähendada kodanike ja eelkõige ettevõtjate halduskoormust kõigil valitsustasanditel; - suurendada riigiasutustes andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise suutlikkust, sh andmeteaduse (sh suurandmete) kasutamist, andmete kvaliteedi parandamist ja avatud andmete kättesaadavust. 2.2. TAT põhjendatus TAT-ga lahendatav probleem (sh erasektori digitaliseerituse madal tase), tegevuste valik ja ülesehitus on avatud seletuskirjas punktide 2.2. ja 3. selgituses. Muu hulgas aidatakse kaasa ettevõtete halduskoormuse vähendamisele. Tegevuste elluviimine on planeeritud 2029. aasta lõpuni. 2.3. Kuluefektiivsus Toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks on tegevuste elluviimisel kavas rahastada personalikulusid, investeeringukulusid ja majandamiskulusid. Tegevuste elluviimine on suunatud ettevõtjatele muu hulgas kasutajamugavate avalike teenuste ja andmepõhiste lahenduste väljatöötamisele ning kättesaadavuse parandamisele, andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamisele ning sellealase teadlikkuse tõstmisele. Näiteks on kavas uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamine, sealhulgas uute kontseptsioonide testimine ja arendamine. Samuti näiteks ürituste korraldamise kulude raames kantakse kulusid esinejatele, ürituse ruumide rendile, ligipääsetavuse tagamisele jne. Tegevuste tulemused loovad eeldused ettevõtetes avaliku sektori digilahenduste kasutuselevõtmiseks ja integreerimiseks ning ettevõtete digitaliseerimise taseme suurendamiseks, samuti nii era- kui avaliku sektori halduskoormuse vähendamiseks. Eelarve planeerimisel on lähtutud MKM-i ning JDM-i varasematest kogemustest ja põhimõtetest sama tüüpi tegevuste elluviimisel ja kulude tegemisel. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Kaudsed kulud moodustavad 15 protsenti otsestest personalikuludest. 2.4. Elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027 regulatsiooniga, mille kohaselt saab elluviijaks olla muu hulgas valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud ministeeriumi struktuuriüksus. Tegevuste elluviimise eest vastutab MKM-i digimajanduse osakond. MKM-i põhimääruse kohaselt on digimajanduse osakonna põhiülesanne majanduse ja ettevõtluse arengu, sealhulgas reaalajamajanduse toetamisele ja arendustegevustele, ettevõtetele osutatavate avalike teenuste arendamise ja nendest teavitamise koordineerimisele suunatud poliitika kujundamine ja selle elluviimise kavandamine. TAT kujundamine ja rakendamine toimub tihedas koostöös JDM-ga, kes on kaasatud peamise partnerina. 2.5. Tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud seletuskirja III peatüki punktis 1 ja lisas 1. IV. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. V. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Justiits- ja Digiministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, perioodi 2021–2027 seirekomisjon ning Euroopa Komisjon kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega ning eelnõule esitas arvamuse Statistikaamet.  Majandus- ja tööstusministri käskkiri „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus“ seletuskirja lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta Põhiseadus (PS) Kontroll/ konventsioon (PIK) https://eur- lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/a https://www.riigiteataja.ee/akt/1 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL kt/204042012006 15052015002?leiaKehtiv täiendavad nõuded TAT-is EX:12012P/TXT&from=ET Põhiõiguste harta ja puuetega Põhi- Harta inimeste õiguste konventsiooni õiguste Põhi- PIK artikke Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas harta küsimused artikkel l põhiseaduse ja all loetletud jaotis seadustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Kliimaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis Inimväärik 1 16 Kaitse PS § 10 nimetatud inimväärikuse "Väärik us ekspluateerimise, põhimõte on üks EV Põhiseaduse us" vägivalla ja alusprintsiipidest. väärkohtlemise eest (artiklid Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16. Igaühel on õigus elule. Riive puudub. 1-5) Õigus 3 14 Vabadus- ja PS § 20. Igaühel on õigus isikupuutu isikupuutumatus vabadusele ja isikupuutumatusele. matusele  Piinamise 4 15 Kaitse piinamise ja PS § 18. Kedagi ei tohi piinata, ning julma, ebainimliku julmalt või väärikust alandavalt ebainimlik või inimväärikust kohelda ega karistada. u või alandava kohtlemise alandava ja karistamise eest kohtlemise või karistamise keeld Orjapidami 5 16 Kaitse PS § 20. Igaühel on õigus se ja ekspluateerimise, vabadusele ja isikupuutumatusele. sunniviisili vägivalla ja se töö väärkohtlemise eest PS § 29. Kedagi ei tohi sundida keeld tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Õigus 6 16, 17 Artikkel 16 – Kaitse PS § 20. Igaühel on õigus „Vabad vabadusele ekspluateerimise, vabadusele ja isikupuutumatusele. used” ja vägivalla ja turvalisusel väärkohtlemise eest (artiklid e Artikkel 17 – Riive puudub. 6–19) Isikupuutumatuse kaitse Era- ja 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26. Igaühel on õigus perekonnae perekonna- ja eraelu puutumatusele. lu austamine Isikuandme 8 22 Eraelu puutumatus 1. PS § 20. Igaühel on õigus te kaitse vabadusele ja isikupuutumatusele. 2. Isikuandmete kaitse seadus– Riigi Teataja Õigus 9 23 Kodu ja perekonna PS § 26. Igaühel on õigus abielluda ja austamine perekonna- ja eraelu luua puutumatusele. perekond PS § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Mõtte-, 10 PS § 40. Igaühel on südametun südametunnistuse-, usu- ja nistuse- ja mõttevabadus. usuvabadus PS § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Sõna- ja 11 21 Sõna ja PS § 44. Igaühel on õigus vabalt teabevabad arvamusvabadus saada üldiseks kasutamiseks us ning juurdepääs levitatavat informatsiooni. informatsioonile PS § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud Riive puudub. informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis 12 PS § 47. Kõigil on õigus ilma - ja eelneva loata rahumeelselt ühinemisva koguneda ja koosolekuid pidada. badus Kunsti ja 13 PS § 38. Teadus ja kunst ning teaduse nende õpetused on vabad. vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Õigus 14 24 Haridus PS § 37. Igaühel on õigus haridusele haridusele. Kutsevabad 15 27 Töö ja tööhõive PS § 29. Eesti kodanikul on õigus us ja õigus vabalt valida tegevusala, elukutset teha tööd ja töökohta. Ettevõtlusv 16 PS § 31. Eesti kodanikel on õigus abadus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja - liitudesse. Õigus 17 PS § 32. Igaühe omand on omandile puutumatu ja võrdselt kaitstud. Varjupaiga 18 Välismaalasele rahvusvahelise õigus kaitse andmise seadus–Riigi Teataja Õigus 19 18 Liikumisvabadus ja PS § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei kaitsele kodakondsus tohi Eestist välja saata ega tagasisaatm takistada Eestisse asumast. Riive puudub. ise, väljasaatmi se või  väljaandmi se korral III jaotis Võrdsus 20 12 Võrdne PS § 12. Kõik on seaduse ees „Võrdsu seaduse ees tunnustamine võrdsed. Kedagi ei tohi s” seaduse ees diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus–Riigi Riive puudub. Teataja Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis. Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; Diskrimine 21 5 Võrdsus ja (d) austus erinevuste vastu ning Ligipääsetavus on seotud avalike erimiskeeld mittediskrimineerim puuetega inimeste tunnustamine teenuste ja andmepõhiste lahenduste ine inimeste mitmekesisuse ja väljatöötamisega. Digiteenuseid inimkonna osana; arendatakse jälgides, et avalike teenuste Kultuurilin 22 (e) võrdsed võimalused; pakkumist võimaldavad infosüsteemid e, usuline (f) juurdepääsetavus; on digiligipääsetavad, st oluline on ja keeleline (g) meeste ja naiste võrdsus; arendamisel rakendada Euroopa mitmekesis (h) austus puuetega laste arenevate standardiga EN 301 549 (V3.2.1) us võimete vastu ning austus kehtestatud nõudeid. Nõuded on välja  puuetega laste õiguse vastu toodud siin: Digiligipääsetavuse säilitada oma identiteet. tagamine | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Vt ka seletuskirjas, sh Naiste ja 23 6 Puuetega naised III ptk. meeste võrdõigusli kkus Lapse 24 7 Puuetega lapsed õigused Eakate 25 õigused Puuetega 26 30 Artikkel 3 - inimeste Üldpõhimõtted integreerim Artikkel 4 - ine Üldkohustused ühiskonda Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Juurdepääsetavus Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes IV jaotis Töötajate 27 Eestis on kehtestatud töötajate „Solidaa õigus olla usaldusisiku seadus (Töötajate rsus” ettevõttes usaldusisiku seadus–Riigi Teataja), (artiklid informeerit mis reguleerib töötajate 27–38) ud ja ära usaldusisiku tegevust teda Riive puudub. kuulatud volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. Kollektiivl 28 PS § 29. Töötajate ja tööandjate äbirääkimis ühingutesse ja liitudesse te ja kuulumine on vaba. Töötajate ja kollektiivse tööandjate ühingud ja liidud tegutsemise võivad oma õiguste ja seaduslike Riive puudub. õigus huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus 29 PS § 29. Eesti kodanikul on õigus kasutada vabalt valida tegevusala, elukutset Riive puudub. tööhõivetee ja töökohta. nuseid Kaitse 30 PS § 29. Töötingimused on riigi põhjendam kontrolli all. Töövaidluste atu lahendamise korra sätestab seadus. Riive puudub. vallandami se korral Head ja 31 PS § 29. Töötingimused on riigi õiglased kontrolli all. Töövaidluste Riive puudub. töötingimu lahendamise korra sätestab seadus. sed Keeld 32 PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii kasutada lapse kui ka täiskasvanu puhul. laste Last ei tohi töö tegemiseks ära tööjõudu ja kasutada. Laps ei tohi teha tööd, noorte mis on talle ohtlik, segab koolis töötajate käimist või on kahjulik tema kaitse tööl tervisele ja arengule. Laste töötamist reguleerib Riive puudub. töölepingu seadus, kus on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (Laste ja noorte õigused ja kohustused | Õiguskantsler) Perekonna- 33 PS § 27. Perekond rahva püsimise ja tööelu ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset Riive puudub. ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Sotsiaalkin 34 28 Küllaldane PS § 28. Eesti kodanikul on õigus dlustus ja elatustase ja riigi abile vanaduse, töövõimetuse, Riive puudub. sotsiaalabi sotsiaalne kaitse toitjakaotuse ja puuduse korral.  Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid PS § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub. Võimalus 36 11 Ohuolukorrad ja Majandustegevuse seadustiku kasutada humanitaarsed üldosa seadus–Riigi Teataja üldist eriolukorrad majandush Riive puudub. uvi pakkuvaid teenuseid Keskkonna 37 PS § 53. Igaüks on kohustatud DNSH ja kliimakindlus on analüüsitud kaitse säästma elu- ja looduskeskkonda rakenduskava koostamise käigus. ning hüvitama kahju, mis ta on Ühtekuuluvuspoliitika fondide keskkonnale tekitanud. rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks. Vt seletuskirjast, sh III ptk. Tarbijakait 38 Tarbijakaitseseadus–Riigi Teataja se Riive puudub. V jaotis Õigus 39 29 Osalemine Euroopa Parlamendi valimise „Kodani hääletada ja poliitilises ja seadus–Riigi Teataja Riive puudub. ke kandideerid avalikus elus õigused a Euroopa ” Parlamendi (artiklid valimistel 39–46) Õigus 40 29 Osalemine PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu hääletada ja poliitilises ja teostab rahvas hääleõiguslike kandideerid avalikus elus kodanike kaudu: a kohalikel 1) Riigikogu valimisega; valimistel Riive puudub. 2) rahvahääletusega. kohalikel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti valimistel kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Õigus heale 41 29 Osalemine HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusele poliitilises ja haldusmenetlus läbi viia avalikus elus eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi Riive puudub. ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS2021_2027 § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. Õigus 42 21 Sõna ja PS § 44. Eesti kodanikul, Eestis tutvuda arvamusvabadus viibival välisriigi kodanikul ja Riive puudub. dokumenti ning juurdepääs kodakondsuseta isikul on õigus dega informatsioonile seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus 43 13 Juurdepääs Rahvusvaheliste lepingute alusel pöörduda õigusemõistmisele otsekohalduv Euroopa Riive puudub. ombudsma ni poole Õigus 44 13 Juurdepääs PS § 46. Igaühel on õigus esitada õigusemõistmisele pöörduda märgukirjade ja petitsioone avaldustega riigiasutuste, kohalike Riive puudub. omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Liikumis- 45 20 Isiklik PS § 34. Igaühel, kes viibib ja liikumisvõime seaduslikult Eestis, on õigus vabalt Riive puudub. elukohavab liikuda ja elukohta valida. adus Diplomaati 46 13 Juurdepääs PS § 13. Igaühel on õigus riigi ja line ja õigusemõistmisele seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb Riive puudub. konsulaark oma kodanikku ka välisriikides. aitse VI jaotis Õigus 47 13 Juurdepääs PS § 15. Igaühel on õigus „Õiguse tõhusale õigusemõistmisele pöörduda oma õiguste ja vabaduste mõistmi õiguskaitse rikkumise korral kohtusse. Igaüks ne” vahendile võib oma kohtuasja läbivaatamisel (artiklid ja õiglasele nõuda mis tahes asjassepuutuva 47–50) kohtulikule seaduse, muu õigusakti või arutamisele toimingu põhiseadusevastaseks Riive puudub. tunnistamist. PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse 48 13 Juurdepääs PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada presumptsi õigusemõistmisele kuriteos süüdi olevana enne, kui oon ja tema kohta on jõustunud Riive puudub. kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. Kuritegude 49 13 Juurdepääs PS § 3. Riigivõimu teostatakse ja õigusemõistmisele üksnes põhiseaduse ja sellega karistuste kooskõlas olevate seaduste alusel. seaduslikku Rahvusvahelise õiguse Riive puudub. se ja üldtunnustatud põhimõtted ja proportsion normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. aalsuse PS § 11. Õigusi ja vabadusi tohib põhimõte piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Mitmekord 50 13 Juurdepääs PS § 23. Kedagi ei tohi teist korda se õigusemõistmisele kohtu alla anda ega karistada teo kohtumõist eest, milles teda vastavalt Riive puudub. mise ja seadusele on mõistetud lõplikult karistamise süüdi või õigeks. keeld  Majandus- ja tööstusministri käskkiri „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toet RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegevuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda Korruptsioon ja huvide konflikt hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar  Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning arvestatud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti a kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus “ seletuskiri lisa 2 riskihindamise tabel Toetuse andmise tingimused ettevõtjatele suunatud avalike lahenduste väljatöötamiseks etmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. kitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. n rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmel HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34².  Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 1 indamise tabel e lahenduste väljatöötamiseks väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG 2 3 Max. Keskmine risk Kõrge risk SKOOR Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas  Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid, et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 madal risk  Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. KK punkti 5.3. kohaselt on elluviijaks MKM ning punktide 5.4. ja 5.5. kohaselt on partneriteks JDM ja teised avaliku sektori asutused, kellele kohaldub korruptsioonivastane seadus ning sellest tulenevalt 0 on olemas korruptsiooni ennetavad strateegiad/tegevuskavad/korrad. KK-s sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega 0 abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses (vt seletuskirja p 1). Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus ja/või 1 raamatupidamine toimub tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. KK punkti 5.3. kohaselt on elluviijaks MKM ning punktide 5.4. ja 5.5. kohaselt on partneriteks JDM ja teised avaliku sektori asutused, kes kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul 0 järgima riigihangete seadust (vt seletuskirja p 1). Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt 0 olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. 1 Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)  Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus“ seletuskirja lisa 3 Märkustega arvestamise tabel Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või arvamuse esitaja mittearvestamise põhjendus Rahandusministeerium Käskkirja eelnõu punktis 1.2 sätestatakse, Arvestatud, seletuskirja et toetavate tegevuste raames ei anta täiendatud. riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Palume täiendada seletuskirja selgitusega, miks ei anta riigiabi/vähese tähtsusega abi ettevõtjatele, kellele on toetatavad tegevused suunatud (selgitus toetuse saaja, elluviija ja partneri kohta on olemas). Riigi Tugiteenuste Palun taastada eelnõus varem olnud punkt Mittearvestatud, Keskus 8.1. Praeguse versiooni korral ei ole ühendmäärus kohaldub kehtestatud, kas ja mille alusel otsesed käskkirja punkti 1.3. kulud on abikõlblikud. Jäänud on ainult alusel niigi. Üksikutes kaudsete kulude tingimus. Eelnõust on sätetes ei ole vaja eemaldatud varem seal olnud p 8.1, milles valikuliselt viidati abikõlblike kulude aluseks ühendmäärust üle olevatele ÜM paragrahvidele. korrata ega sellele valikuliselt viidata. Palun seletuskirjas põhjendada, miks Arvestatud, seletuskirja abikõlblikkuse periood algab alles 1. maist täiendatud. 2026. a. Toetatavatest tegevustest ei ole võimalik Arvestatud osaliselt, üheselt välja lugeda, kas projekti käigus seletuskirja täiendatud. on kavas teha ka investeeringuid digitaristusse. Palun seda võimalust hinnata ning vajadusel käskkirjas välja tuua, millistele tegevustele kestusnõue sellisel juhul kohaldub. Juhime sealjuures tähelepanu sellele, et kestusnõude periood algab projektile lõppmakse tegemisest alates. Statistikaamet Arvestades Vabariigi Valitsuse otsust Teadmiseks võetud. seoses majanduse elavdamise ja Statistikaameti bürokraatia vähendamise programmiga tähelepanekuid saavutada reaalajamajanduse projektiga käsitletakse toetuse seatud eesmärgid 2017. aastaks, palume andmise tingimuste lisada toetuse andmise tingimuste hulka „Ettevõtete võimalus, et näiteks lisapunkte saavad digitaliseerimine, need taotlevad ettevõtjad, kelle reaalajamajanduse projektiplaan näeb ette arendustegevuste lahendused ja läbiviimist mitme asutuse või aruande andmemajanduse puhul korraga. See tähendab, et kasutusjuhtude võimaldatakse näiteks automaatse arendamine“ eelnõu aruandluse esitamist mitmele asutusele menetlemise raames. (statistikaamet, maksu- ja tolliamet) ja mitme aruande (nt KMD, Ekomar) puhul. Selline lähenemine võimaldab ettevõttel paremini optimeerida enda aruandluskohustust ja aitab kaasa kulutõhusamalt halduskoormuse vähendamisele ning RTE eesmärkide saavutamisele juba voogusid. Statistikaamet on valmis tegema koostööd Teadmiseks võetud. planeeritava toetusmeetme raames, kuid ühtlasi soovime enda ressursse aegsasti planeerida. Selleks teeme ettepaneku enne rakendusüksuse ülesandeid täitva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt rahastusotsuse tegemist kooskõlastada kavandatavate tegevuste ajakava statistikaametiga. See võimaldaks planeerida näiteks võimalike lahenduste testimiste kasutuselevõtu võimalusi ettevõtjatele. Seda põhjusel, et nimetatud asjaolu on välja toodud ühe takistusena arendustegevuste jaoks vahendite taotlemisel. Koostöö kiirendamiseks teeme Teadmiseks võetud. ettepaneku, et rakendusüksus töötab välja standardlepingud, mida kõik asutused, kelle partnerlus ettevõtja projektiplaani elluviimiseks on vajalik, saaksid rakendada. See aitab tegevusi sujuvamalt läbi viia. Üldise märkusena toome välja, et Teadmiseks võetud. arvestades seniste toetusmeetmete kogemusi, oleks asjakohane edaspidi kaaluda planeerimisel ka x-tee ülalhoiukulude katmise või muu alternatiivse võimaluse kiirendatud korras loomise ja 2027.aastaks.