Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud
19.08.2025 nr 8-4/1791-26
Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44
kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine
Pärnu Linnavalitsus menetleb Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistu
detailplaneeringut (koostaja Linnak OÜ, töö nr 2302; planeeringu ID 126633).
Planeeritavad kinnistud paiknevad Pärnu kesklinnas, Pikk, Pargi, Rüütli ja Aia tänavate vahelises
kvartalis. Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul on asunud endise kutsehariduskeskuse hooned osaliselt
lammutatud) ja punasest tellisest ajalooline koolihoone. Rüütli tn 44 kinnistul asub Pärnu hotell.
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on piirkonnale tervikliku ruumilahenduse leidmine,
kinnistutele sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike
tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide
kavandamine, vajadusel servituudialade määramine.
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistutel kavandatakse olemasoleva hoonestuse osalist
lammutamist ja selle asemel kesklinnale omase tihedama hoonestusega mitmefunktsiooniline
kvartali ehitamist, kus paiknevad nii äri-, elu-, majutus- ja kontoripinnad. Pargi tänava poole jääv
ajalooline koolihoone säilitatakse. Parkimine soovitakse lahendada valdavalt maa-alusel
korrusel. Hoonestus on kavandatud lähtuvalt olemasolevast linnaehituslikust situatsioonist, kus
hoonestus on valdavalt perimetraalne ning kõrgemad hoonemahud paiknevad Aia tänava ääres ja
madalamad mahud jäävad Pargi tänava külge. Sarnaselt praegusele hotellile säilib kõrgusliku
dominandina kavandatav hoonestus Rüütli tn 44 kinnistul. Rüütli tn 44 kinnistul paiknev
modernistlik hotellihoone on 2010. aastal rekonstrueeritud ja kasutusel hotellina. Hoone
põhikonstruktsioonid on rajatud aga selliselt, et puudub võimalus rajada sinna tänapäevased
tehnilised lahendused ventilatsiooni ja jahutuse näol (korruste kõrgus), mis pikemas perspektiivis
tähendab, et rekonstrueerimine tänapäeva ehitus- ja kasutusnormidele vastavaks ei ole võimalik.
Omanikud küll jätkavad hotelliteenuse osutamist, kuid soovivad rajada uue kaasaegse
hotellihoone, mis pakuks senisest enam võimalusi nii linnaruumiliselt kui funktsionaalselt.
Kvartali hoonestuse vaheline väliruum lahendatakse ühtse tervikuna, juurdepääs(ud)
lahendatakse kõrvalolevatelt tänavatelt.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt on planeeringuala maakasutuse
juhtfunktsiooniks segahoonestuse maa-ala (S). Koostatav detailplaneering sisaldab ettepanekut
kehtiva üldplaneeringu muutmiseks hoonestuse kõrguse osas.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 2 vastavalt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele
ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele
ettenähtud nõudeid.
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200
[email protected] www.parnu.ee
Käesolevaga edastame PlanS § 85 lg 1 kohaselt detailplaneeringu kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maire Nigul
planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja
planeerimisosakonna juhataja ülesannetes
Janno Poopuu
524 6280,
[email protected]
2
M 1:2000
Aluskaart: Maa-amet
AIA TN 2 // PARGI TN 1 JA RÜÜTLI TN 44 KINNISTUTE DETAILPLANEERING
Pärnu linn töö nr: 2416 juuni 2025
Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isik: Pärnu Kesklinna Arendus OÜ; Inari Holding OÜ
SITUATSIOONISKEEM AS-1
Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.14.100.75
A A 3.77
Pikk tänav T2 3.6 9
PIKK TN
3.88 62510:127:0028 3.57 A
3.90
3.79
3. 99
3. 96
4. 16
4. 05
3.98 braikivi 3.5 2
4.28 3.91 3.74 1 2 229 1 68
3.85 3.64 30 1 3
3.90
3 .64 5 3
4.0 2
3.76 2 3.57
bet kivi
3.8 5
3.8 0
2
3.68 3. 52 gr.k Pikk tänav T3
kivi
3.76 3.69 3. 63 3. 54 3 .7 0 ivi
3.81 3. 65 bet kivi 3 .6 5 3 .7 9
62510:091:0004
gr.
3.65 3.59
3 .6 9
3. 67
3 .6 0
3.86 3.70 3.5 6
braikivi 3.8 9 A
0
3.70
3 .5 5
4.1
3.9 7 3.75
3.8 .94 9
3 3.9
3.7 8 PIKK TN
3. 78
3.8 3 3.59 3.52 3 .4 8
3 .8 7
9
1 3.61
3 A 3.63 3.69 3.61 3 .6 1 3.4 lilled
1 3.71 b3r.k 8 28 2 4.05
1 3.6 9 3.74 249 .4 9ivi 1
2 3.76 246 3.72 3.4
3.81 1
500
3. 75 i 3.84 3.63 3.62 3.5 7
3.8 6
ik iv 3.6 3 5v 7
1
bra 3.50 A 0
3.9
3.62
3.73 3.8
3.7
3. 87
7
3.65
3.5 9
3.69 3.66 3 .6 5
3.86
3
3.70
3.7
3.5
0
A 3.6 9
3.7
3.7 6 3.75 3. 70 A gr.kivi
1
3 .8 6 3.72 3.
3.8 .70
A 3.8 4 3.76 3.89 3.7 67
3
2
5
3.5 3.61
3.9 0 3.86
3.66 7
3
A
3.67
pinnas 3.7
3 .7 3
A
3. 64
7
3.6 8
3.55
3. 71
3.80
3.8 2
3.64
6-V-10 6-V-11
3.65 3.92 547
3.8 1
3.66 3.7
3.71braikivi
A
3.63
pinnas 3.83
A
3
3 .6 9
3.6
3.6 2
3.63
6-V-14 6-V-15
3.66 3.71 3. 77
3.6 8
1 375
3.65
3 .5 4
1 336 . 2
3 .6 5
nt 3.75
3. 70
pinnas 2 ie
85 3 1 or
3.5 3
3.7 7
3.6 1
3.6 2
3.7 4 3 3.55
2
4
1 3.69 3. 54
3.6
1 2
br
br.kivi
3.5 6
3.5.ki
2 3.69
86 2 83 3.71
354
3.7 9
3
7 vi
3. 52
3. 78
87 249
3.5 9
1 4
3.77 3.42 1 A 3
1
3.58 134
olemasolev veevõrgu 3.50
2
3 88
2 3
1
pinnas 1
3. 53
3.49
3.6 1
2
liitumispunkt 84
3.56
3.6 7
3.9 2
376
3.7 9
3.8 8
90 1
3 .7 5
3.6 9
2
3.7 3
3 .6 2
7
3.7 0
1
1
3.60
3.46 2 1 1 3.54 1
1
2 1 2 1 1 3
3 89
A
2
803 3 1 3.361 2
165 3 2 olemasolev reoveekanalisatsiooni
1 180 3.42
99 98
katus
2 2 liitumiskaev
3.6 7
3.5 8
2 13 334
3.6 4
2
KK
170
3.6 3
A
3.5 4
508 97 3.48 sademeveekanalisatsiooni
ehari
3.7 1
1
3.9 4
2
3.6 0
2 1 2
1 3.65 liitumispunkt
3.7 7
3.36 1 A 335
3. 85
3.6 3
16.9
1
3.6 9
3.5 9
505 bet kivi
3.6 6
2
3.7 0
3 .6 2
9
3
3.81 91 3 .6 6
A
3. 95
3.9 1
3 .6 7
3.9 9
3.8 0 3.28 1
3 .6 6
1 4
3 .6 2
3 171 96 1 179
174 1 3 2
2 5 3.59 3 .6 3 3.73
3.9 7
B
2
1 A
leppemärgid
4
trepp
178 2
3.85
3 2
3.85
3. 83
3 .6 6
2H
1
3. 60
339 172
3.8 3
3.6 7
3.7 7
1 mults
3.67
1
3.42 3 1 173 2 A 3. 97
3.6 3
3.7 4
175 2 3.9 2 planeeritava ala piir
3.7 0
3.40 1 Aia tn 2 // Pargi tn 1 3.65
3 .6 9
1 3
pink
3.7 5
3.6 6
176 2 62510:091:1560 3.54
95 tehnovõrgu kaitsevöönd
62510:091:0005
A
3.67 3.8 5
Aia tänav T1
liivaga täidetud
pinnas b 3.40 3.68 3.9 0
mults
PARGI TN
9
3.9
X=6471800 A olemasolev hoonestus
parap
3.9 4
3.8 4
1
3.7 7
3.7 1
3.8 2
A 17.01
3.9 1
94
3.8 9
ehari hari 17.16
3 .6 0
H
3.88
Y=529600
pinnas katus
et 8.1
pinnas
6-V-14 3.8 9 olemasolev kõrghaljastus
3.6 8
3.7 8
3 .7 3
1 379 3.9 3
mults
9
A
4 2 4.03
3.7 9
3.79 1 1
3 3.9 8
3. 82
3.7 1
378 377
H
kill.
62510:091:00
3.41 3.33 3.65 4 .0 2
3.8 2
Pargi tänav T1
Aia tn 2 // Pargi tn3.93
1 3.79 3. 84
bet.kün1 a
3.38 255 3.43 3.58
3.40 62510:091:1560 3.97
A 3.9 0
4.0 4
4.0 6
4.0 2
3.7 7
3.9 2
3.86
3.8 6
3.7 4
3.9 4
3.7 2
3.8 8
25
3.7 7
7
4.11
3.8 0
3.8
3 .8
4.0 6 3.82 pinnas
4.68 3.84
3.50
4.14 3.9 4
1
2
02
pinnas 3.9 1 A 3.86
4.00 4.14 4.12 3.9 8 3.9 0
pinnas 4.0 5 3.8 8 3.9 0
4.0 8
3.79
4
A
4.00 3
15 13 9 3 3.84 381
17 4.04 3 1 3 1 2
3.9
1 2
19 3 1 3.93
4.0 4 2 2 3.9 1 10
3.8 7
3. 90
3. 91
3.8 9
3.9 2
3.8 4
3. 80
3.9 4 4.0 9 3 1 1 1 2
3
bet.plaat
1 16
3.9
3 2 1
21 1414
3. 82
A
3. 90
2 1 2 2 3.95
1 3.9 7
4.1 1
4. 09
506
4.0 7
1 18 b 380
3.97
3
3.9 1
3.96 2
3. 89
2
4. 03
3.96 4.14 4.13
A 3. 89
1 2 20
bet plaat
23 380 1
3.9 9
3.8 7
3 1
3.8 9
1 2 2222 bet plaat 2 1 3 olemasolev reoveekanalisatsiooni
3. 89
3.9 1 3 3.99
2
b 2.5 0 A 8
7
2 L
4.0
3.9
3 1
bet.kivi 2 3 4.06 2 liitumiskaev
bet
1 3.90 2 24 bet 333
2
b
3.96
2 802 4 3.93
139 4. 09 2H Rüütli tn 44 kü etorus ku sulgeseade
62510:091:0002 4 . 0
1
2.6 1
Pargi tänav T1 3 . 9 2 1
PARGI T
bet
hotell
3. 95
3.90
A
62510:091:1030
4.0 8
2. korrus 8.66
3.9 0
A
3.82
hotell
korsten 2.52 1
12 2
H
31.45 kelder 11
2H 12
hotell
bet
bet plaa
AI A TN
N
4.82
katuse serv 26.93
Mk
3.94
kartano kivi 3.89
4.16t
4.00
1. korrus 5.07 H 627
4.0 5
4.00
361
4.0 2
1 1
3.9 2
4.1 9 katus
Y=529600
Y=529750
2 2
3.9 1
12.12 4.00
62510:091:00
3.8 8
4.0 5
katus 4.0 0 628
Aia tänav T1
fuajee
29.01
Mk 4.85 4.8 6
4.1 8
4.20 1. korrus 5.34
3.9 9 62510:091:1030
Rüütli tn 44 bet kivi
2. korrus 8.39 b 3.8 8 3.9 2 A
bet.kivi 3.93 4.05
3. korrus 10.90 bet kivi 3.88
4. korrus 13.72 3.8 0 3.9 0 3.8 6
5. korrus 16.52
240 3.8 7 X=6471750
Mk X=6471750
pink pink pink
6. korrus 19.33 630
4.4 7
4.3 7
1
4.05
4.2 9
05
4.14
4.09
7. korrus 22.14 2 2
8. korrus 24.99
4.24
4.11
4.1 3
1 1
olemasolev sideühendus
4.29 629 1 2
169
hotell
3.92 3
8H
Iseseisvuse väljak Mk 3.96
62510:092:0001 lilled
4.0 2
olemasolev kaugkü etorus ku liitumispunkt
3.9 4
4.0 1
3.96 1
pink pink pinkpin
1 4.13
2 610
4.0 5
4.32 2
3.9 1
4.0 3
3.91
bet.kivi
3.9 9
4.0 .11
bet plaat
4.00
A
4
0
4.1 241
2
4.33
4.10
Mk 4 .2 5
4.16
4.2 2
4.1 7
1
4.06
4.0 14
1
A
4.
3
4.30
1 4.10
vi
4
i
4.0
138
tk
k pink
bet kivi
2
4.0 6
be
4.1 0
kill 4.0 3
4. 03
543 4.03 A 4.05
Mk 44 135 3
2 4.12 4.0 6
519 514 4.40 kill. 1 4.01
3.9 .03
2
4.3 6
laat
4.3 7
bet.p 4.0
4.03
GEODEETILISE MÄRGI 4.1 71 A 4.14
6
kivi 47
4
2 4.0 8 522 4.1 3 9
0
6
br. 1
5
4.1 5 4.1 8 4.01
4.0
4.12 4 .0 9
4.0
4.1
4.0
KAITSEVÖÖND 5m 75 bet kivi 4.1 4 330 4.1 0 bet.plaat 4.00
rekl. 4.2 1
3
1
4.00 4 .0 0
4.16
1 4.30 4.26 A 4.1 0 4.0 3
4.30
bet.kivi 1
4.1 9
2
4.2 3 bet.plaat 4.0 6 1
4.25
4.1 3
AI A TN
33242.0 0
4.16 4.26 4.1 9 4.0 9 A
4.06 16 bet kivi
bet.plaat
4.2 6
4.1 0 4.0 4 4 .0 4
RÜÜTLI TN 3.9 6 4.
4.0 9
4.0 8
4.19 901 76 513 2
.1 5kivi
4br.
4. 14 4.0 7
4.07
141 1 4.1 4 A1 3 4.18
T6 1 4.0 7 pink
Rüütli tänav 01
4.01 8
4.22
3.8
kill 4.1 8 3.8 8 74 4.0 8 mults
4 .0 9 541 142 24.2 2
62510:091:00 3.8 9
laat 4.0
0 mults
4.15 4.25
4.1 9
1 3.9 7 4.0 5 bet.p 619 4.10
7
3.9
3 144 2 329 4.18 3 3.9 9 4.1 9
313 2 plaa2 t
bet. 4.1 3.96
620 4.0 7
A 140 2 3 1 3
4.1 3 4. 09 809 4.0 6
A bet.plaat
RÜÜTLI TN A
4 4 4.0 4 4.05
1
500 4.1 7 4.3 0 prügik.
364 1 4.1 2 4.0 5 611
bet.plaat
4.31
4.3 2
4.0 1
4.1 3
4.0 8
4.2 4 55
rattahoid
4.04 4.12
bet kivi
6 ratta hoidja
4.2jalg
4.13
143 4.09 801 bet.plaat 4.2 1 622 A 521
4. 24
4.13 3H
4.11 bet.kivi
Y=529750
4.14 285 E
814 A
621
542
H
Rüütli tn 55
kill 5.75 4.2 4 4.2 9 284 olemasolev veevõrgu 62510:094:4120
4.2 0 kill 286 331 lilleturg
4.21
täringu kivi 287 liitumispunkt
AI A TN
pva
ehitatav
4.38
A AI A TN
be
bet.kivi bet5
4
4.0 9 A
4.2t2kiv
A 4.3
4.1 5
2H
4. 30 Aia tänav T2
4.19
4.20
bet plaat
bet 4.15 Rüütli tn 53
4.30
sademeveekanalisatsiooni
4.2 5
4.18
H 51a X=6471700
4.05
62510:094:0001
62510:093:0002
pood Aia tn 4 liitumispunkt
i
62510:094:0002
Rüütli tn 51a
62510:093:9830
Objekt: Objekt:
TIPPGE TIPPGE
Aia tn 2 // Pargi tn 1 Rüütli tn 44
topo-geodeetiline mõõdistamine topo-geodeetiline mõõdistamine
Joonis: Mõõtkava: Leht / lehti: Joonis: Mõõtkava: Leht / lehti:
TIPPGEO OÜ Maa-ala plaan
1:500 1/1 TIPPGEO OÜ Maa-ala plaan
1:500 1/1 M 1:500
Papiniidu 5, 80010 PÄRNU koos tehnovõrkudega Papiniidu 5, 80010 PÄRNU koos tehnovõrkudega
AIA TN 2 // PARGI TN 1 JA RÜÜTLI TN 44 KINNISTUTE DETAILPLANEERING
tel. 4434160 fax 4435183 tel. 4434160 fax 4435183
GSM 50 12 795 GSM 50 12 795
Registrikood 11949457 Aadress / asukoht: Tellija: Registrikood 11949457 Aadress / asukoht: Tellija:
Pärnu Kesklinna
Litsentsid: 714 MA, 589 MA-k (Indrek Sauväli)
EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210 Kesklinna linnaosa, Pärnu linn, Pärnu maakond Arendus OÜ
Litsentsid: 714 MA, 589 MA-k (Indrek Sauväli)
EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210 Kesklinna linnaosa, Pärnu linn, Pärnu maakond Pärnu Hotell OÜ Pärnu linn töö nr: 2416 juuni 2025
Mõõdistas
Plaani koostas
4. november 2024
6. november 2024
Triin Toode
Triin Toode
Töö nr:
Kaardileht:
2024TG443
lehenr
Mõõdistas
Plaani koostas
20. jaanuar 2025
20. jaanuar 2025
Triin Toode
Triin Toode
Töö nr:
Kaardileht:
2025TG014
lehenr
Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isik: Pärnu Kesklinna Arendus OÜ; Inari Holding OÜ
TUGIJOONIS AS-2
Vastutab Indrek Sauväli Fail: 2024TG443_Aia 2_Pargi 1_GA.dgn Vastutab Indrek Sauväli Fail: 2025TG014_Rüütli 44_GA.dgn Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.14.100.75
Hoonestusalade pindala
Detailplaneeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Märkused, lisatingimused (täpsemalt vt seletuskiri)
Hoonestusala Pindala m² Hoonete Suurim Ehitusõiguse märkused
HA-1 1 008 Dp sihtotstarve Üp juhtfunktsioon Suurim maa- Suurim maa-
Olemasoleva suurim lubatud Krundi 1. Parima hoonestuse ja maastikuarhitektuurse lahenduse
HA-2 1 101 EK - korterelamu maa Segahoonestuse maa-ala (S) Pos. Krundi alune pealne Hoonestuse maksimaalne kõrgus Suurim lubat. maa
katastriüksuse Krundi kasutamise sihtotstarve lubatud korruselisus täisehitus Katuse tüüp ja kalle leidmiseks tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus.
HA-3 1 312 ÄB - kontori- ja büroohoone maa Segahoonestuse maa-ala (S) nr. pindala m² ehitisealune ehitisealune m* pealne br m²**
aadress arv (maa-alune / %
HAG-011 85 ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa Segahoonestuse maa-ala (S) pind m² pind m² 2. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks
krundil maa pealne)
HAM-01 4 555 ÄM - majutushoone maa Segahoonestuse maa-ala (S) linnaarhitektile.
HAM-02 3 884 Aia tn 2 // Pargi tn 1 01 6 396 ÄK, ÄB, ÄM 30 - 50%; EK 50 - 70% 3 -2/7 4200 4100*** 22 16970 65 ei ole määratud (vaba)
3. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga.
Pos 01 3 821 ÄK, ÄB 15% - 20%; ÜK 20 - 25%; HA-1: 27,6*****; HA-2: 23;
Rüütli tn 44 02 4 506 3 -2/8 3500 2500**** 10500 56 ei ole määratud (vaba)
A A 3.77
ÄM 75 - 85% HA-3: 14
Pikk tänav T2 10 902 m² PIKK TN
3.6 9 7700 6600
3.88 62510:127:0028 3.57 A
3.90
3.79
3. 99
3. 96
* hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada joonisel märgitud abs. kõrgusmärgist
4. 16
4. 05
3.98 braikivi 3.5 2
4.28 3.91 3.74 1 2 229
1 68
3.85 3.64 30 sademeveekanalisatsiooni ** brutopind - suletud brutopind1.64e5 3mõtteline horisontaalne tasapind, mis asub korrust ümbritsevate välispiirete välispinna viimistlusest, või kui piirdes on ava
3.90
3
4.0 2
3.76 3.57 3
2
või kujunduslik element, siis välispiirdeid ühendavast mõttelisest joonest, seespool.
bet kivi
3.8 5
liitumispunkt
3.8 0
2
3.68 3. 52 gr.k PikkTabel
tänav T3 tn 2 // Pargi tn 1 krundi (pos 01) ehitisealuse pinna jagunemine vastavalt korrusele.
kivi
3.76 3.69 3. 63 3. 54 3 .7 0 ***
ivi vt seletuskiri 2. Aia
3.81 3. 65 bet kivi 3 .6 5 9 62510:091:0004
gr.
3.65 3.59 3 .7**** maksimaalne ehitisealune pind hoonestusalade kaupa vt seletuskiri p 8.4. Rüütli 44 uushoonestuse kavandamine
3 .6 9
3. 67
3 .6 0
3.86 3.70 3.5 6
braikivi 3.8 9 A
0
3.70
3 .5 5 põhimahu kõrgus 25 m. Katuse lisakorruse pindala maksimaalselt 35% põhimahu ehitisealusest pinnast, tagasiaste Aia ja Rüütli tänava poolt min 2,5 m
*****
4.1
3.9 7 3.75
3.8 .94 9
3 3.9
3.7 8 PIKK TN
3. 78
3.8 3 3.59 3.52 3 .4 8
3 .8 7
9
1 3.61
3
1 A 3.63
3.71 3.69 3.61 3 .6 1
b3r.k
3.4
8 28 HAM-01 2
lilled
4.05
1 3.6 9 3.74 249 .4 9ivi 1
2 3.76 246 3.72 3.4
3.81 1
500
3. 75 i 3.84 3.63 3.62 3.5 7
3.8 6
braikiv 3.6 3 5v 7
1
3.50 A 0
3.9
3.62
3.73 3.8
3.7
3. 87
7
3.65
3.5 9
3.69 3.66 3 .6 5
3.86
3
3.70
3.7
3.5
0
A 3.6 9
3.7
3.7 6 3.75 3. 70 A gr.kivi
1
3 .8 6 3.72 3.
3.8 .70
A 3.8 4 3.76 3.89 3.7 67
3
2
5
3.5 3.61
3.9 0 3.86
3.66 7
3
A
3.67
pinnas 3.7
3 .7 3
A
3. 64
7
3.6 8
leppemärgid
3.55
3. 71
3.80
3.8 2
3.64
6-V-10 6-V-11
3.65 3.92 547
3.8 1
3.66 3.7
3.71braikivi
A
3.63
pinnas 3.83
A
3
3 .6 9
3.6
3.6 2
3.63
6-V-14 6-V-15 planeeritava ala piir
3.66 3.71 3. 77
3.6 8
1 375
3.65
3 .5 4
1 336 t. 2
3 .6 5
n 3.75
3. 70
pinnas 2
85 3 1 o rie 01 planeeritavad krundipiirid ja pos nr
3.5 3
3.7 7
3.6 1
3.6 2
3.7 4 3 3.55
2
4
1 3.69 3. 54
3.6
1 2
br
br.kivi
3.5 6
3.5.ki
2 3.69
86 2
354 83 3.71 HA-2
3.7 9
3
7 vi
3. 52
3. 78
249
87 hoonestusalad ja hoonestusalade tähised
3.5 9
1 4
3.77 A 3 3.58
olemasolev veevõrgu 3.42 1
1 134 HA-1 HA-3
5,0
2 2 3 pinnas Säilitatav 1hoone - restaureerimiseks tuleb
3.50 3 88 1
3. 53
3.49
3.6 1
2
liitumispunkt 84
3.56
3.6 7
3.9 2
376
3.7 9
tellida 7eri ngimused Muinsuskaitseame lt
3.8 8
90 1
3 .7 5
HAG-011
3.6 9
2
3.7 3
3 .6 2
hoonestusala galeriidele
3.7 0
1
1
3.60
3.46 2 1 1 3.54 1
1
2 1 2 1 1 3
3 89
A
2
803
1 3 1
99 98
3.361
180
2
165 3.42 3 2 olemasolev reoveekanalisatsiooni HAM-01 maa-alune hoonestusala
katus
2 2 liitumiskaev
3.6 7
3.5 8
2 13 334
3.6 4
2
KK
170
kohustuslik ehitusjoon (min. 2/3 hoone ehitusjoone
3.6 3
A
3.5 4
508 97 3.48 sademeveekanalisatsiooni
ehari
3.7 1
1
3.9 4
2
3.6 0
1
1 2
3.65 2
liitumispunkt poolsest põhimahu fassaadist peab paiknema ehitusjoonel)
3.7 7
3.36 1 A 335
3. 85
3.6 3
4,00 abs.
16.9
1
3.6 9
3.5 9
505 bet kivi planeeritava hoonestuse võimalik kontuur
3.6 6
2
3.7 0
3 .6 2
9
3
3.81 91 3 .6 6
5,0 A planeeritava hoonestuse võimalik kontuur
3. 95
Pos 01
3.9 1
3 .6 7
3.9 9
3.8 0 3.28 1
3 .6 6
1 4
3 .6 2
3
174 5
171 96 1 1 3 2
179
3.59 3 .6 3
(1. korrus avatud)
2 3.73
3.9 7
B
2
4 1 A
trepp
178 2 4,00 abs. kõrgusmärk hoone kõrguse määramiseks (vt ka seletuskiri)
3.85
3 2
3.85
3. 83
3 .6 6
2H
1
3. 60
339 172
3.8 3
3.6 7
3.7 7
01 mults
1
3.67
1
3.42 1 173 2 A
3 3. 97 juurdepääs krundile
3.6 3
3.7 4
175 2 3.9 2
3.7 0
3.40 1 Aia tn 2 // Pargi tn 1 3.65
3 .6 9
1 3
pink
Võimalik juurdepääs Aia tn 2 // Pargi tn 1
3.7 5
3.6 6
176 2
95
62510:091:1560 3.54 olulisemad jalakäijate liikumissuunad
62510:091:0005
A
3.67 ja Rüütli3.8tn
5 44 maa-alusele korrusele
Aia tänav T1
liivaga täidetud
pinnas b 3.40 3.68 3.9 0
mults
servituudi või isikliku kasutusõiguse vajadus
PARGI TN
9
3.9
X=6471800 A
parap
HAG-011 3.9 4 rajada juurdepääs otse
Võimalusel
3.8 4
1
3.7 7
3.7 1
3.8 2
A 17.01
3.9 1
94
üleehitusservituudi vajadus (alates 2. korrusest)
3.8 9
ehari hari 17.16
3 .6 0
H
3.88
Y=529600
pinnas katus
et 8.1
pinnas
6-V-14 3.8 9
3.6 8
3.7 8
3 .7 3
1 379 3.9 3
mults likvideeritav haljastus
9
A
4 2 4.03
3.7 9
3.79 1 1
3 3.9 8
3. 82
3.7 1
378 377
H
kill. avalikult kasutatav haljastatud / kujundatud ala
62510:091:00
3.41 3.33 3.65 4 .0 2
3.8 2
Pargi tänav T1
Aia tn 2 // Pargi tn3.93
1 3.79 3. 84
(ala ulatus täpsustatakse projektiga)
bet.kün1 a
3.38 255 3.43 3.58
3.40 62510:091:1560 3.97
A 3.9 0
4.0 4
4.0 6
4.0 2
3.7 7
3.9 2
3.86
3.8 6
3.7 4
mõõdud (meetrites)
3.9 4
4,6
3.7 2
3.8 8
25
3.7 7
7
4.11
3.8 0
3.8
3 .8
4.0 6 3.82 pinnas
4.68 3.84 maa-aluste parkimiskohtade tinglik paiknemine
3.50
4.14 3.9 4
P247 1
<-JÕGI
2
(parkimiskohtade arv - vt seletuskiri)
02
pinnas 3.9 1 A 3.86
4.14 4.12 3.9 8 3.9 0
PΣ326 parkimiskohtade
4.00
<-BU pinnas 4.0 5 3.8 8 3.9 0 kogusumma planeeritaval alal
4.0 8
3.79
JK11224 4
A
SSIJ 4.00 3
AAM 3,5 15 13 9
3.9 3 3.84 381 (nii pos 01 kui ka pos 02)
PΣ326
, MA 19 17 4.04 3 1 3 1 3 1 2 1 2
3.93
4.0 4 2 2 3.9 1 10
3.8 7
3. 90
3. 91
3.8 9
LMÖ
3.9 2
parkimiskohtade maks. arv positsiooni kohta
3.8 4
3. 80
3.9 4 4.0 9 3 1 2
16 1 2 1
P247
3
8,0
bet.plaat
1
3.9
3 2 1
21 1414
3. 82
TN A
3. 90
1 2 1 2 3.9 7 3.95
4.1 1
4. 09
506
4.0 7
1 18 b 380
3.97
3
3.9 1
PARGI TN ->3.96
2
planeeritav madalpingekaabel
3. 89
2
4. 03
3.96 4.14 4.13
A 3. 89
E epanek ülekäigu rajamiseks 1 2 20
bet plaat
23 380 1
3.9 9
3.8 7
3 1
3.8 9
1 2 2222 bet plaat 2 1 3 olemasolev reoveekanalisatsiooni
3. 89
3.9 1 3 3.99
planeeritav keskpingekaabel
2
b 2.5 0 A 8
7
2 L
4.0
3.9
3 1
bet.kivi 2 3 4.06 2 liitumiskaev
bet
1 3.90 2 24 bet 333
2
b
3.96
2 802 4 3.93
4. 09 Rüütli tn 44
139 2H kü etorus ku sulgeseade planeeritav alajaam - asukoht täpsustada
62510:091:0002 4 . 0
1
2.6 1
Pargi tänav T1 3 . 9 2 1
PARGI T
bet
hotell
3. 95
3.90
A
62510:091:1030
4.0 8
P79 2. korrus 8.66
HAM-02
3.9 0
A
3.82
hotell
korsten 2.52
12 2
1
planeeritav sidekaabel
H
31.45 kelder 11
2H 12
hotell planeeritav kaugküttetrass
bet
bet plaa
AI A TN
N
4.82
katuse serv 26.93
INN
VANAiLMk küttetorustiku sulgeseade
02
3.94
ÄLka K, no
JArta kiv 3.89
4.16t
V
4.00
E 1. korrus 5.07 H
EISVUS 627
planeeritav kaugjahutustrass
4.0 5
4.00
361
<-ISES
4.0 2
1 1
3.9 2
4.1 9 katus
Y=529600
Y=529750
2 2
3.9 1
<-MERI
12.12 4.00
62510:091:00
3.8 8
4,20 abs. HA-3
4.0 5
katus 4.0 0 628
Aia tänav T1
fuajee
29.01
Mk 4.85 4.8 6
4.1 8
4.20 1. korrus 5.34
3.9 9 62510:091:1030
Rüütli tn 44 bet kivi
b 3.8 8 HA-2 3.9 2 A 8
bet.kivi
2. korrus 8.39
3.93
9,3.88 4.05
3. korrus 10.90 bet kivi
4. korrus 13.72 3.8 0 3.9 0 3.8 6
5. korrus 16.52
240 3.8 7 X=6471750
Mk X=6471750
pink pink pink
6. korrus 19.33 630
4.4 7
4.3 7
1
4.05
4.2 9
05
4.14
4.09
7. korrus 22.14 2 2
8. korrus 24.99
4.24
4.11
4.1 3
1 1
olemasolev sideühendus
4.29
HA-1 629 1
2
169
hotell
3.92 3
8H
Iseseisvuse väljak Mk 3.96
62510:092:0001 lilled
4.0 2
olemasolev kaugkü etorus ku liitumispunkt
3.9 4
4.0 1
3.96 1
pink pink pinkpin
1 4.13
2 610
4.0 5
4.32 2
3.9 1
4.0 3
3.91
bet.kivi
3.9 9
4.0 .11
bet plaat
4.00
A
4
0
4.1 241
2
4.33
4.10
Mk 4 .2 5
4.16
4.2 2
4.1 7
1
4.06
4.0 14
1 A
4.
3
4.30
1 4.10
vi
4
ki
4.0
138
t
k pink
bet kivi
2
4.0 6
be
4.1 0
kill 4.0 3
4. 03
543 4.03 A 4.05
Mk 44 135 3 4.0 6
2,5
4.40 kill. 2 4.12 4.01
519 514 1
3.9 .03
2
4.3 6
laat
4.3 7
bet.p 4.0
4.03
4.1 71 A 4.14
6
kivi 47
4
2 4.0 8 522 4.1 3 9
0
6
br. 1
5
4.1 5 4.1 8 4.01
4.0
4.12 4 .0 9
4.0
4.1
4.0
75 bet kivi 4.1 4 330 4.1 0 bet.plaat 4.00
rekl. 4.2 1
3
1
4.00 4 .0 0
4.16
1 4.30 4.26 A 4.1 0 4.0 3
4.30
bet.kivi 1
4.1 9
2
4.2 3 bet.plaat 4.0 6 1
4.25
4.1 3
AI A TN
33242.0 0
4.16 4.26 4.1 9 4.0 9 A
4.06 16 bet kivi
bet.plaat
4.2 6
4.1 0 4.0 4 4 .0 4
RÜÜTLI TN 3.9 6 4.
4.0 9
4.0 8
4.19 901 76 513 2
.1 5kivi
4br.
4. 14 4.0 7
4.07
141 1 4.1 4 A1 3 4.18
T6 1 4.0 7 pink
Rüütli tänav 01
4.01 8
kill 4.1 8 3.8 8 3.8 74 4.2 2
4.0 8 mults
4 .0 9 541 142 24.2 2 62510:091:00 3.8 9
laat 4.0
0 mults
4.15 4.25
4.1 9
1 3.9 7 4.0 5 bet.p 619 4.10
7
3.9
3 144 2 329 4.18 3 3.9 9 4.1 9
313 2 plaa2 t
bet. 4.1 3.96
620 4.0 7
A 140 2 3 1 3
4.1 3 4. 09 809 4.0 6
A bet.plaat
RÜÜTLI TN A
4 4 4.0 4 4.05
1
4.1 7 4.3 0 prügik.
364 1 500 4.1 2 4.0 5 611
bet.plaat
4.31
4.3 2
4.0 1
4.1 3
4.0 8
4.2 4 55
rattahoid
4.04 4.12
bet kivi
6 ratta hoidja
4.2jalg
4.13
143 4.09 801 be t.p laat 4.2 1 622 A 521
4. 24
4.13 3H
4.11 bet.kivi
Y=529750
4.14 285 E
814 A
621
542
H
Rüütli tn 55
kill 5.75 4.2 4 4.2 9 284 olemasolev veevõrgu 62510:094:4120
4.2 0 kill 286 331 lilleturg
4.21
täringu kivi 287 liitumispunkt
AI A TN
pva
ehitatav
4.38
A AI A TN
be
bet.kivi bet5
4
4.0 9 A
4.2t2kiv
A 4.3
4.1 5
2H
4. 30 Aia tänav T2
4.19
4.20
bet plaat
bet 4.15 Rüütli tn 53
4.30
sademeveekanalisatsiooni
4.2 5
M 1:500
4.18
H 51a X=6471700
4.05
62510:094:0001
62510:093:0002
Märkused (vt ka seletuskiri) pood Aia tn 4 liitumispunkt
i
AIA TN 2 // PARGI TN 1 JA RÜÜTLI TN 44 KINNISTUTE DETAILPLANEERING
62510:094:0002
Rüütli tn 51a
1. Täpne hoonete, juurdepääsude ja parkimiskohtade arv ning paigutus, haljastuse lahendus ja tehnovõrkude asukohad
62510:093:9830
Pärnu linn töö nr: 2416 juuni 2025
antakse hoonete projektidega.
2. Planeeritud hoonestuse kontuur illustreerib ehitisealuse pinna võimalikku paigutumist hoonestusalal. Hoonete tegelik
Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isik: Pärnu Kesklinna Arendus OÜ; Inari Holding OÜ
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-3
asukoht ja paigutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt ehitusõigusele ja arhitektuursetele tingimustele. Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.14.100.75
M
AIA TN 2 // PARGI TN 1 JA RÜÜTLI TN 44 KINNISTUTE DETAILPLANEERING
Pärnu linn töö nr: 2416 juuni 2025
Märkus: Tegemist on illustreeriva pildimaterjaliga, mis ei kajasta hoonete lõplikku välimust ja kuju. Hoonete arhitektuurne Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isik: Pärnu Kesklinna Arendus OÜ; Inari Holding OÜ
ILLUSTREERIV JOONIS AS-4
lahendus antakse arhitektuurse projektiga. Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.14.100.75
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
OÜ LINNAK
Reg nr 12913059
MTR EEP003484
Tel +372 52 75 815
[email protected]
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute
detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu linn
Mälestise reg nr: 27007, Pärnu muinsuskaitseala
Töö nr 2302
Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isikud: Pärnu Kesklinna Arendus OÜ
Inari Holding OÜ
Esindajad: Vallo Palm
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Nisuma
/allkirjastatud digitaalselt/
Koostaja: Karri Tiigisoon
/allkirjastatud digitaalselt/
Juuni 2025
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
SISUKORD
SELETUSKIRI ........................................................................................................................................... 3
1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ............................................................................ 3
1.1. Planeeringu koostamise alused ............................................................................................. 3
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed ........................................................................................... 3
2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus ......................................................................... 4
3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ......................................................................................... 4
4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused .................................................... 4
5. Ruumilise arengu eesmärgid .......................................................................................................... 6
5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ..................... 8
5.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule ............................................................................... 8
5.3. Alal kehtivad detailplaneeringud .......................................................................................... 10
6. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ..................................................................... 10
7. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ..................................................... 11
8. Arhitektuursed üldtingimused ja muinsuskaitselised tingimused................................................. 13
8.1. Üldised tingimused .............................................................................................................. 13
8.2. Endine koolihoone (muinsuskaitseala kaitsekorra kohaselt B-kaitsekategooria hoone) ..... 14
8.3. Uushoonestuse mahud, kõrgused ja hoonete asetus .......................................................... 14
8.4. Rüütli 44 uushoonestuse kavandamine ............................................................................... 14
8.5. Arheoloogia .......................................................................................................................... 15
9. Liiklus, parkimine .......................................................................................................................... 15
10. Haljastus, maastik, piirded ....................................................................................................... 17
11. Tehnovõrgud, tehnoseadmed................................................................................................... 18
11.1. Veevarustus ......................................................................................................................... 19
11.2. Reoveekanalisatsioon .......................................................................................................... 19
11.3. Sademevee ja lume käitlus .................................................................................................. 19
11.4. Elektrivarustus ..................................................................................................................... 20
11.5. Sidevarustus ........................................................................................................................ 21
11.6. Soojavarustus, jahutus......................................................................................................... 21
12. Tuleohutuse tagamine .............................................................................................................. 21
12.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine ....................................................................... 22
13. Keskkond .................................................................................................................................. 22
13.1. Jäätmed ............................................................................................................................... 22
13.2. Insolatsioon ......................................................................................................................... 22
13.3. Müra ..................................................................................................................................... 23
13.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed ........... 23
13.5. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid ............................................................................... 23
14. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine ................................................................................ 23
15. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus ........................................................... 23
16. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain ...................................... 24
17. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta ..................................................... 24
18. Haldusleping ja detailplaneeringu rakendamise nõuded .......................................................... 24
GRAAFILINE OSA
AS-1 SITUATSIOONISKEEM
AS-2 TUGIJOONIS
AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
AS-4 ILLUSTREERIV JOONIS
Töö nr 2302 Lk 2 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja
Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik
OÜ LINNAK (12913059) Pärnu Linnavalitsus (75000064) Pärnu Kesklinna Arendus OÜ
Tel +372 52 75 815 Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Inari Holding OÜ
Pärnu linn
[email protected] +372 444 8200
[email protected]
1.1. Planeeringu koostamise alused
- Pärnu Linnavolikogu 19.09.2024 otsus nr 40 Pärnu linnas Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli
tn 44 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine;
- Aia tn 2 // Pargi tn 1 maa-ala plaan koos tehnovõrkudega. Tippgeo OÜ, töö nr
2024TG443, 6.11.2024.
- Rüütli tn 44 maa-ala plaan koos tehnovõrkudega. Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG014,
20.01.2025.
- Pärnu, Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (jaanuar 2024).
Olulisemad õigusaktid:
- Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu
20.05.2021.a otsusega nr 21)
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
Planeeringuala asub Pärnu kesklinnas Pikk, Pargi, Rüütli ja Aia tänavate vahelises kvartalis.
Joonis 1 Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringu ala asukoht.
Töö nr 2302 Lk 3 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus
Aia tn 2 // Pargi tn 1
katastritunnus: 62510:091:1560
pindala: 6396.0 m²
sihtotstarve: ühiskondlike ehitiste maa 100%
Rüütli tn 44
katastritunnus: 62510:091:1030
pindala: 4506.0 m²
sihtotstarve: ärimaa 100%
Ehitisregistri andmetel asuvad planeeritaval alal järgmised olemasolevad hooned:
EHR kood Ehitise Peamine kasutamise Esmase Ehitisealune Korruste arv
nimetus otstarve kasutuselevõtu pind (m²) (maa pealne/
aasta maa-alune
Aia tn 2 // Pargi tn 1
103013854 Koolimaja Kutseõppeasutuse 1900 481,1 2/0
õppehoone (12633)
121422095 Alajaam Muu erihoone (12749) 81,9 1/0
Rüütli tn 44
103016681 Hotell- Hotell, motell, 1971 1344,0 7/-1
restoran külalistemaja (12111)
3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistutele
multifunktsionaalse äri- ja eluhoonete kompleksi välja ehitamine.
4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistud vad Pärnu kesklinnas Pikk, Pargi, Rüütli ja Aia
tänavate vahelises kvartalis. Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistutel asus varem Pärnu
kutsehariduskeskus, mis on tänaseks lammutatud. Rüütli tn 44 kinnistul asub olemasolev
hotell.
Planeeritav ala asub Pärnu vanalinna läheduses, kui ajaloolise kindluslinna omaaegses
bastionaalvööndis Pärnu muinsuskaitseala põhjapiiril, Aia-Pika-Pargi vahelises kvartalis. Alal
paikneb kaitsekategooriaga B hinnatud tellishistoritsistlik koolihoone ja C-kategooriasse
hinnatud hotell (modernistlik nõukogudeaegne ehitis, 1968, Eesti Projekt arhitektid K. Luts ja
S. Luik). Nõukogudeaegsed kutsekooli ehitised, mis on arhitektuurselt väärtusetud ja
hinnatud kaitsekategooriasse C on tänaseks lammutatud1.
1
Aia 2/Pargi 1 ja Rüütli 44 Pärnu muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringule. Koostaja: Leele Välja, OÜ
Ruumiaeg. Tallinna 2024.
Töö nr 2302 Lk 4 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
Joonis 2 Väljavõte Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorrast Lisa 2 Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised
Pika ja Aia tänava äärsest alast on praeguseks kujunenud ja kujunemas Pärnu kesklinna
aktiivseim arenduspiirkond. Kui varasematel aastatel on arendustegevus toimunud peamiselt
Aida tänava ümbruses (Pärnu Keskus, Port Artur), siis praeguseks on see liikunud Aia ja Pargi
tänavate vahelisele alale. Piirkonna ligipääsetavust suurendab ka uue kesklinna silla
valmimine 2025 aastal, mis parandab oluliselt ühendust kesklinna ja üle jõe jäävate alade
vahel.
Lähiala hoonestus on valdavalt perimetraalne (hooned paiknevad vahetult tänava ääres). Kui
vanalinna poolne tänavaruum on valdavalt tänavaäärse hoonestusega, siis Pargi tänava
poolne hoonestus on ebakorrapärasem. Rüütli tänava äärne hoonestus on Rüütli tn lõuna
poolselt küljel perimetraalne, kuid Rüütli 44 kinnistul on hoonestus märkimisväärse
tagasiastega ning rüütli tänava poole on jäetud haljak, millel asub olemasolev säilitatav
poopuu allee.
Piirkonna arendamisel / uushoonestamisel on üsna oluline roll kesklinna arengus. Tegemist
on alaga, mis asub bussijaama vahetus läheduses ning kahe olulise kesklinna tuiksoone (Aia
tn ja Pargi tn) vahel.
Varasemalt Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul paiknenud kutsehariduskeskuse hoonestus oli
kavandatud valdavalt vaid kutsehariduskeskuse vajadusi arvestades ning ajal kui hooned
ehitati olid linnaplaneerimise põhimõtted praegusest oluliselt erinevad.
Töö nr 2302 Lk 5 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
Joonis 3 Vaade Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistule
Joonis 4 Vaade Rüütli tn 44 kinnistule
5. Ruumilise arengu eesmärgid
Peamise ruumilise arengu suuna seab alal Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering
(kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021.a otsusega nr 21), mille kohaselt on kinnistule
määratud juhtfunktsioon, segahoonestuse maa-ala (S).
Töö nr 2302 Lk 6 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
Joonis 5 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu maa- ja veealade kasutuse plaanist
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering seab kesklinna osas mitmekülgsed eesmärgid.
P 2.3 Ruumilise arengu eesmärgid (ÜP seletuskiri lk 7)
Ajalooliselt väärtusliku kesklinna ruumilise arengu toetamine ja positsiooni igakülgne
tugevdamine linnakeskusena ning sidumine kuurordi ja jõeäärsete aladega. Kesklinna
ruumilise kvaliteedi tõus, linnaruumi elavus, kasutuseta ning välja arendamata alade
kasutuselevõtt ja linnaruumiga sidumine, jalakäijasõbralikkuse suurendamine, funktsioonide
mitmekesistamine (elu, äri, töö, 24-h tegevused), linnakeskkonna turvalisuse tõstmine,
avalike teenuste hoidmine kesklinnas, piirkonnale juurdepääsu (ühistranspordi, kergliikluse,
jalgsi, autoga) ja liikluskorralduse (rahustatud, sujuv, selge) parandamine.
P 3.1 Avalik ruum (ÜP seletuskiri lk 8)
Avalikult kasutatavad hooned tuleb kavandada avaliku linnaruumiga sidusalt.
Avalikud ehitised peavad mõjuma ruumis väärikalt ning nende sissepääsud peavad
olema selgelt eristatavad ja kergesti ligipääsetavad. Hoonete välialade lahendus peab
olema kõrgekvaliteediline, keskkonda sobiv ning mugavalt kasutatav.
P 3.3 Kesklinn ja rannapiirkond (ÜP seletuskiri lk 10)
Pärnu kesklinna arengu põhieesmärgid on:
- linnakeskuse eelisarendamine ja positsiooni taastamine ning säilitamine atraktiivse
kultuuri-, äri- ja elukeskkonnana;
- kesklinna juurdepääsetavuse parandamine kergliiklejatele, ühistranspordile ja
autokasutajatele. Hea ruumilise sideme loomine ümbritseva linnaruumi ja olulisemate
transpordikoridoridega ning ühenduste loomine kõigi peamiste transpordiliikidega;
- kesklinna läbiva liikluse vähendamine ja avaliku linnaruumi kvaliteedi tõstmine ning
linnakeskkonna meeldivamaks ja jalakäijasõbralikumaks muutmine;
- uue keskuse ala ja jõe äärse ala välja arendamine sidusalt olemasoleva kesklinna
ruumiga;
- kesklinna lähedaste piirkondade arengu soodustamine, et toetada kesklinna piirkonna
teenuste tarbimist ja säästvaid liikumisviise;
Töö nr 2302 Lk 7 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneeringuga kavandatakse kesklinnale
omane mitmekesise funktsiooniga äri- ja elamupiirkond.
Lisaks funktsioonide mitmekesisusele (elu, äri, töö, 24-h tegevused) on oluline, et piirkonnas
oleks tagatud piisav hulk elamispindu, et tööajavälisel ajal kvartal liiga tühjaks ei jääks, mis
võib mõjutada turvatunnet piirkonnas.
Parkimine on lahendatud valdavalt maa-alusel korrusel, et toetada eelpooltoodud eesmärki
(avatud tänavafront). Oluline on luua tänavatasandile küllaldaselt jalgrataste parkimiskohti, et
säästlike liikumisvahendite kasutus oleks võimalikult mugav.
Kesklinnas vajaliku kõrge ruumilise kvaliteedi tagamiseks näeb detailplaneering ette
arhitektuurivõistluse vajaduse.
5.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule
Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu
muutmiseks hoonestuse kõrguse osas.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ seletuskirja p 6.2 Uushoonestuse kõrgused
näeb ette hoonete maksimumkõrgused Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal.
Vastavalt üldplaneeringule on muinsuskaitseala jaotatud erinevateks tsoonideks, kus on
lubatud erinevad hoonestuskõrgused. Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute
detailplaneeringu ala jääb alasse C ja E (vt Joonis 6).
Alas C on lubatud maksimumõrguseks maksimaalselt 14m olemasolevast maapinnast, ehk
+17,5m kuni +18,5m abs. sõltuvalt konkreetse kinnistu asukohast.
Alas E ehk villade alal ei tohi uusehitiste kavandatav kõrgus ületada olemasolevast
maapinnast põhimahus üle 11m, ehk maksimaalselt +13,5m kuni +15,5m abs. sõltuvalt
konkreetsest kinnistu asukohast. Uusehitiste kavandamisel tuleb arvestada konkreetse
asukoha absoluutkõrgusega ning planeeritava kinnistu kontaktvööndis olemasoleva
ajalooliselt väärtusliku tuumikhoonestuse kõrguse keskmise näitajaga. Keelatud on
ajalooliselt mitteomaste, mitmeid Teise maailmasõja eelseid kinnistuid haaravate suurte
ehituskomplekside püstitamine.
Kõrguste määramise aluseks olev muinsuskaitseala põhimäärus enam ei kehti ning ka
koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga kavandatakse kehtivate kõrguste muutmist.
Arvestades olemasolevat linnaruumi, on senine praktika ka teatavas vastuolus olemasoleva
linnaruumiga, sest läbi kesklinna kulgeva Pika tänava ääres on mitmeid olemasolevaid
hooneid, mis on kõrgemad, kui antud kõrguspiirangud. Lisaks on ka vanalinna vahetus
läheduses hooneid, mis ületavad antud kõrguspiiranguid (Rüütli tn 44 (Pärnu hotell), Rüütli tn
40a, Pikk tn 12 jm). See tähendab, et C ja E alas oleva kõrguse muutmine ei mõjuta oluliselt
vanalinna vaadeldavust. Lisaks on koostatud (ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud)
muinsuskaitse eritingimused, mis võimaldavad kõrgemate mahtude kavandamist.
Samuti on Pikk tänav oluline keskust läbi tänavaruum, mida peaks hoonestus samaväärselt ka
rõhutama. Sobiva kesklinliku „ruumi“ tekkimiseks peaks tänavakoridori laius ja hoonete
Töö nr 2302 Lk 8 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
kõrgus olema sobivas proportsioonis. Heaks proportsiooniks tänavakoridori laiuse ja hoonete
kõrguse vahel euroopalikus linnaruumis loetakse soovituslikku suhtarvu vahemikus 1:1 kuni
1:2. Arvestades, et Pika tänava ruumi laius on antus alas ca 35 m võiks seega olla hoonestuse
minimaalne kõrgus 17,5 (0,5 x tänavaruumi laius). Detailplaneering näeb ette 22 meetrit, mis
on igati asjakohane ning toetab kesklinlikku tänavaruumi.
Joonis 6 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuseõldplaneeringu seletuskirja skeemist 5 Uushoonestuse kõrgused
muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis ja võimalik muudatuse ettepanek
Vastavus koostatavale üldplaneeringule
Koostatavas üldplaneeringus on antud väga palju üldisi tingimusi, mida koostatav
detailplaneering üldjoontes ka järgib. Arvestades, et üldplaneering on koostamisel võib
tingimustes ja reeglites tulla muudatusi, kuid koostatav üldplaneering on tingimuste osas
üldsõnalisem. Alljärgnevalt on toodud kaks olulisemat tingimust:
12.2.5. Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, tuleb
arvestada valdkonna eest vastutava ametiga kooskõlastatud üldplaneeringu
muinsuskaitse eritingimustega.
Muinsuskaitseala kaitsevööndis, kus linnaehituslik struktuur on alles välja kujunemata,
on vaja rohkem tähelepanu pöörata hoonestuse üldisele mastaabile ja uute
hoonekvartalite suurusele muinsuskaitseala vaadeldavuse tagamiseks. Vältida tuleb
kõrvuti asetsevate hoonemahtude arhitektuurset kopeerimist, et tagada linnasilueti
vaheldusrikkus.
Arvestades, et muinsuskaitse eritingimused on koostatud ning ka eelpool kirjeldatut, saab
eeldada, et koostatav detailplaneering ja üldplaneering on omavahel kooskõlas. Lk 64 on
koostatava üldplaneeringu seletuskirjas välja toodud ka kesklinna piirkondade hoonestuse
maksimaalsed kõrgused, kuid paraku ei ole üldplaneeringu materjalides võimalik 2025. juuni
Töö nr 2302 Lk 9 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
seisuga tähistatud alade piire leida.
5.3. Alal kehtivad detailplaneeringud
Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistul kehtib Aia tn 2 // Pargi tn 1 kinnistu detailplaneering (kehtestatud
Pärnu Linnavolikogu 15.06.2017 otsusega nr 58.
6. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Detailplaneeringuga nähakse ette aktiivsele kesklinnale omane hoonestus, mis tähendab
mitmekesist funktsionaalsust ja avatud (äri-)fronti tänavatasapinnal. Nii vanalinnale kui ka
kesklinnale üldiselt on omane pigem perimetraalne hoonestus, mis tähendab seda, et hooned
ja äripinnad on valdavalt tänava ääres. Kesklinnas on oluline inimsõbralik ja elav tänavaruum
ning avalik ruum üldiselt. Aktiivne ning mitmekesiste avalike funktsioonidega aitab toetada
tänavaruumi elavust.
Hoonestuse kõrguse osas on lähtutud koostatud muinsuskaitse eritingimustest, mis näeb
samuti ette kesklinlikult kõrgema hoonestuse, mis on osaliselt põhjendatud nii olemasolevate
ja alal varem paiknenud hoonestusmahtudega ning ka sellega, et Iseseisvuse väljakuruum
ääristada mahuliselt proportsionaalse ruumilise dominandiga. Lisaks on tegemist eraldi
asetseva kvartaliga, mis paikneb uuele kesklinna sillale viiva tee ääres paiknedes nii kesklinna
kui vanalinna mõistes olulises asukohas. See on oluline ka kesklinna ruumilise tiheduse
seisukohalt, et kesklinnas oleks võimalikult palju elanikke ning mitmekesine teenuste valik.
Töö nr 2302 Lk 10 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
7. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused
Tabel 1.
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel (vt ka tabel 2)
Hoonete Suurim Suurim
Suurim Suurim maa-
Olemasoleva suurim lubatud Hoonestuse maa Krundi
Pos. Krundi Krundi kasutamise maa-alune pealne Katuse tüüp ja
katastriüksuse lubatud korruselisus maksimaalne pealne täisehitus
nr. pindala m² sihtotstarve ehitisealune ehitisealune kalle
aadress arv (maa-alune / kõrgus m* lubat. br %
pind m² pind m²
krundil maa pealne) m²**
Aia tn 2 // Pargi ÄK, ÄB, ÄM 30 - 50%; ei ole määratud
01 6396 3 -2/7 4200 4100*** 22 16980 60
tn 1 EK 50 - 70% (vaba)
ÄK, ÄB 15% - 20%; ÜK HA-1: 27,6******; ei ole määratud
Rüütli tn 44 02 4506 3 -2/8 3500 2500**** 10500 55
20 - 25%; ÄM 75 - 85% HA-2: 23; HA-3: 14 (vaba)
10 902 m² 7700 6600
* Aia tänava poole jäävate põhimahtude minimaalne kõrgus on 18 m. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada joonisel märgitud abs. kõrgusmärgist
** brutopind - suletud brutopind e mõtteline horisontaalne tasapind, mis asub korrust ümbritsevate välispiirete välispinna viimistlusest, või kui piirdes on ava või kujunduslik
element, siis välispiirdeid ühendavast mõttelisest joonest, seespool.
*** vt Tabel 2. Aia tn 2 // Pargi tn 1 krundi (pos 01) ehitisealuse pinna jagunemine vastavalt korrusele.
**** maksimaalne ehitisealune pind hoonestusalade kaupa vt seletuskiri p 8.4. Rüütli 44 uushoonestuse kavandamine
***** põhimahu kõrgus 25 m. Katuse lisakorruse pindala maksimaalselt 35% põhimahu ehitisealusest pinnast, tagasiaste Aia ja Rüütli tänava poolt min 2,5 m
Planeeritavad sihtotstarbed:
ÄK – kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ÄM – majutushoone maa ÜK – kultuuri- ja spordiasutuse maa
ÄB – kontori- ja büroohoone maa EK – korterelamu maa
Töö nr 2302 Lk 11 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
Tabel 2. Aia tn 2 // Pargi tn 1 krundi (pos 01) ehitisealuse pinna jagunemine vastavalt korrusele.
Protsent korruse ehitisealusest
Korrus Korruse ehitisealune pind m² Täpsustused
pinnast
1 97,6% 4000 Uus- ja restaureeritav hoonestus
2 100,0% 4100 Uus-, restaureeritav hoonestus, galerii ja üle ulatuvad (konsoolsed) hoone osad
3 75,6% 3100 Uus- ja restaureeritav hoonestus
4 60,5% 2480 Uushoonestus
5 45,4% 1860 Uushoonestus
6 30,2% 1240 Uushoonestus
7 5,0% 200 Uushoonestus
16980
Töö nr 2302 Lk 12 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
8. Arhitektuursed üldtingimused ja muinsuskaitselised tingimused
8.1. Üldised tingimused
8.1.1. Hoonestuse ja maastikulahenduse parima lahenduse leidmiseks tuleb läbi viia
arhitektuurivõistlus. Arvestades ala keskset asukohta ja vaadeldavust, peavad alal
läbi viidavad arhitektuurivõistlus(ed) olema läbi viidud kõrgetasemeliselt, mis
tähendab koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Pärnu linnavalitsusega ning
minimaalselt viie kutsutud osalejaga või avaliku võistlusena. Žüriis peab osalema
linnavalitsuse esindaja ja žürii töösse on soovitav kaasata Muinsuskaitseameti
esindaja(d). Arhitektuurivõistluse tingimused tuleb kooskõlastada
linnavalitsusega.
8.1.2. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile.
8.1.3. Kavandatava hoonestuse perimeeter peab Aia, Pika ja Rüütli tänava äärse esimese
korruse ulatuses olema maksimaalselt avatud ja ümbritseva ruumiga suhtleva
ärifassaadina (vaateaknad, reklaampinnad, sissepääsud jms). Hoone teenuste- ja
elamispindade sissepääsud peavad olema arhitektuurselt rõhutatud ning olema
kujunduslikult fassaadpinnast selgelt eristatavad. Teenindus- ja tehnosissepääsud
varjata arhitektuursete võtetega.
8.1.4. Nii pos 01 kui ka pos 02 krundil peab 1. korruse tasandil tänavapoolses küljes (Aia,
Pikk, Rüütli tn) asuma vähemalt 2 avalikult kasutatavat sissepääsu äripindadele.
8.1.5. Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistu vahele on planeeritud vahetänav, mis
lahendada kujundatud avalikult kasutatava ruumina, kuhu samuti näha ette avatud
1. korruse tänavafront. Vahetänava kaudu tagada ühendus Pargi tänavaga ning
võimalusel anda juurdepääs ka hoonete vahelisse ruumi.
8.1.6. Aia tänava äärne ehitusjoon peab mõlemal kinnistul olema sama.
8.1.7. Hoonete materjalikasutus peab olema vanalinnale iseloomulikult väärikas ja
mitmekesine ning toetama uushoonestuse fassaadide liigendatust, imiteerivaid
materjale ei ole lubatud kasutada.
8.1.8. Pargi tänava poole jääv tsaariaegne punastest tellistest koolihoone tuleb säilitada.
8.1.9. Kinnistutele jäävad Rüütli ja Pargi tänavate kõnniteede äärsed alleepuud tuleb
säilitada.
8.1.10. Tehnoseadmed peavad olema hoonete sees ja ei tohi olla linnaruumis
vaadeldavad.
8.1.11. Minimaalselt 2/3 hoone ehitusjoone poolsest põhimahu fassaadist peab paiknema
ehitusjoonel. Ehitusjoonest võivad üle ulatuda mittemahulised elemendid (nt
varikatused) ja Aia ja Pika tänava poole 1. korrusest kõrgemal asuvad hoone osad.
Pika tänava poole võivad ulatuda vaid konsoolsed avatud konstruktsiooniga (mitte
suletavad, hoone põhimahust eenduvad) rõdud. NB! Arvestada tuleb Aia ja Pika
tänava äärsete puude võradega.
Töö nr 2302 Lk 13 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
8.2. Endine koolihoone (muinsuskaitseala kaitsekorra2 kohaselt B-
kaitsekategooria hoone)
8.2.1. Säilitatava endise koolihoone restaureerimiseks tuleb tellida eritingimused
Muinsuskaitseametilt.
8.2.2. Säilitatav hoone ühendamisel uushoonestusega tuleb kasutada kitsast
galeriilaadset mahtu (maks. laius 3,5 m), mis võimaldab vana hoone gabariite
terviklikult tajuda. Ülejäänud perimeetri ulatuses juurdeehitusi teha ei ole lubatud.
8.3. Uushoonestuse mahud, kõrgused ja hoonete asetus
8.3.1. Uushoonestuse mahud peavad olema kõikidel tänavavaadetel liigendatud nii
vertikaalselt kui horisontaalselt, et tagada kvaliteetne linnaruum ja piirkonnale
omane vahelduvus. Vältida tuleb monotoonseid hoonemassiive.
8.3.2. Hoonete välisilme kavandamisel on oluline vältida ühe pika hoonefrondi tekkimist,
seepärast on tähtis luua mulje väiksematest hoonemahtudest nii nagu on
muinsuskaitsealale laiemalt iseloomulik.
8.3.3. Kõrgused:
Uue lahenduse eesmärk on tagada
vahelduvus kõrgustes, mis järgiks
ümbritseva linnaruumi muutuvat
rütmi (kõrgused vt täpsemalt p 7).
Pärnu hotell on planeeritud kvartali
kõrguslikuks dominandiks. Aia tn 2
// Pargi tn 1 kinnistu kõrgeimad
punktid on planeeritud sellest
allapoole nii, et tekiks kõrguslik
liigendatus (vältida monotoonsete Joonis 7 Aia tänava äärsed maksimumkõrgused
mahtude v hooneosade teket).
Hoonestuse üldine kõrguslik loogika on selline, et koolimaja lähiümbruses on hoonestus
madalam ja Aia tänava suunas on kõrgem.
8.4. Rüütli 44 uushoonestuse kavandamine
8.4.1. Aia tänava ääres tuleb tagada praeguse Pärnu hotelliga sarnane risttahukaline
maht, et säiliks selle ees paikneva Iseseisvusmanifesti ettelugemist meenutava
monumendi linnaruumiline loogika. Uue hoone kavandamisel tuleb lähtuda
olemasoleva hoone kõrgusest 27,6 m maapinnast (sh tehnoseadmed).
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/307022023002
Töö nr 2302 Lk 14 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
Rekonstrueeritava mahu maksimaalne ehitusalune pind 800 m² (hoonestusala
HA-1).
8.4.2. Hoone on taustaks Iseseisvusemanifesti monumendile, selle Aia tänava poolne
fassaad peab olema ühtlane ja harmooniline võimaldades eelnimetatud taustarolli
jätkata.
8.4.3. Hoone taha jäävad mahud peavad olema põhimahust selgelt eristatavad et vältida
liiga suure ühtse hoonemassiivi teket.
8.4.4. Hotelli Aia tn äärse rekonstrueeritava mahu taha jääv hoonestus peab Aia tänava
äärsest mahust olema madalam ja selgelt visuaalselt eristuma mahulise
liigenduse läbi. Samas peab see olema kõrgem kui Pargi tänava äärde jääv (SPA-)
maht olles justkui üleminekuastmeks nende kahe vahel. Selle nn vahetüki
maksimaalne ehitusalune pind võib olla 600m², kõrgused vahemikus 17-23 m,
nende täpsem jaotumine (vt DP-joonis AS-3 hoonestusala HA-2).
8.4.5. Hotelli taha soovitav võimalik maht peab olema selgelt eristuva mahulise
iseloomuga ja hotelliga ühendatud vaid galerii vms läbi, et vältida ühtset suurt
hoonemassiivi. Selle kõrgus peab arvestama Rüütli 55 elamu (kõrgus 13,9 m) ja
Pargi 2 koolihoonega. Et mõlemad hooned jäävad suhteliselt kaugemale ja vahel
on tänavad ning haljastus, lisaks on hoonete kõrgused erinevad, siis pole siin
kindlat numbrit, millest kinni pidada, kuid see ei tohi olla kõrgem kui 14 m. Nn
„SPA-ala“ ehitusalune pind ei tohi ületada 1100 m² (hoonestusala HA-3).
8.5. Arheoloogia
Kõikidel kaevetöödel, mis ulatuvad olemasolevate ja endiste hoonete gabariitidest välja, ka
sügavuses, tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud jälgimise vormis.
9. Liiklus, parkimine
Planeeringuga ei muudeta oluliselt olemasolevaid (varem planeeritud) liikluskorralduse
põhimõtteid. Juurdepääsud planeeritavale alale on ümbritsevatelt tänavatelt (Aia, Pikk, Pargi
ja Rüütli).
Sõiduautode parkimine on kavandatud maa-alustele korrusele. Nii Aia tn 2 // Pargi tn 1 kui ka
Rüütli tn 44 kinnistule on kavandatud juurdepääs (pandus), mille kaudu on võimalik mõlema
krundi maa-aluse korruse teenindamine.
Tabel 3. Vajalik sõiduautode parkimiskohtade arv standardi EVS 243:2016 Linnatänavad
kohaselt. Parkimine on arvutatud negatiivseima stsenaariumi kohaselt ehk kõige rohkem
parkla pinda vajavad funktsioonid on maksimeeritud.
Plan. Suurim Standardikohane Ehitise Normatiiv* Arvutuslik
Pos. sihtotstarve lubatud ehitise liik asukoht parkimiskohtade
nr. brutopind arv
m²
ÄK, ÄB, ÄM 5040 Supermarket, Linnakeskus 1/100 50,4
01 30% kauplused (klass II kuni
EK 70% 11760 Korruselamu IV) 1/60 196
Kokku 246,4
Töö nr 2302 Lk 15 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
ÄK, ÄB 15% 1575 Supermarket, Linnakeskus 1/100 11,3
kauplused (klass II kuni
02 ÜK (SPA) 1575 Spordisaal IV) 1/70 16,1
20%
ÄM 7350 Hotell 1/180 29,4
Kokku 79,1
Standardikohane maksimaalne vajalik parkimiskohtade arv on 326 sõiduauto parkimiskohta
*sõiduauto parkimiskohtade arv suletud brutopinna m² kohta.
Arvestades, et tegemist on kesklinnaga, on detailplaneeringuga lubatud kavandada kruntidele
standardist mõnevõrra vähem parkimiskohti. Põhjuseks on üldine arengueesmärk, milleks on
autokasutuse vähendamine ning säästlike transpordiviiside kasutuse soodustamine. Lisaks
on kesklinn väga hästi varustatud alternatiivsete transpordiliikidega (ühistransport,
rendirattad). Lähtuvalt sellest ei vaja äri- ja teeninduspinnad niivõrd mahukat parkimist.
Oluline on tagada linnaruumi esteetika, efektiivne kasutus ja aktiivsus, mis tähendab
atraktiivset ja inimsõbralikku keskkonda, teeninduspindu tänavatasandil, mugavat taristut
jalgrataste ja kergliikurite kasutamiseks. Lisaks näeb standard ette, et ühiskondlike ehitiste ja
elamute sõiduautode parkimisnormatiive tuleb linnakeskuse jaoks rakendada suurima
lubatud väärtusena.
Lähtuvalt sellest seab käesolev detailplaneering tingimuseks, et parkimiskohad tuleb Aia tn 2
// Pargi tn 1 krundil tagada esmajärjekorras korteritele ning büroodele. Avaliku kasutusega
teenused täiendavaid parkimiskohti kesklinnas ei vaja.
Rüütli tn 44 krundil tagada normatiivne parkimine esmajärjekorras hotellile ja spa-le.
Täpne parkimiskohtade arv antakse projektiga lähtuvalt eelpool antud tingimustest.
Jalgrataste parkimine
Tabel 4. Vajalik jalgrataste parkimiskohtade arv standardi EVS 243:2016 Linnatänavad
kohaselt.
Plan. Arvutuse Standardikoha Ehitise Normatiiv* Arvutuslik
Pos.
sihtotstarve alus ne ehitise liik asukoht parkimiskohtade
nr.
arv*
ÄK, ÄB, ÄM 5040 br m² Supermarket, Kesklinn 1/200 25,2
01 30% kauplused
EK 70% 11760 br m² Korruselamu 1/80 147
Kokku 172,2
ÄK, ÄB 15% 1575 br m² Supermarket, Kesklinn 1/200 7,9
kauplused
ÜK (SPA) riidekapp (tk) Spordisaal 1/20 (ca 6,5
02
20% 130 kappi)
ÄM voodikoht Hotell 1/50 (320 6,4
v.-kohta)
Kokku 20,8
* Tabelis 4 on näidatud arvutuslik jalgrataste parkimiskohtade arv. Arvestades autokasutuse
vähendamise vajadust on oluline asjakohaste alternatiivide pakkumine, milleks antud
arenduse puhul on jalgrattad vm kergliikurid. Lisaks on kesklinna piirkond väga hästi
varustatud ka ühistranspordiga (bussid, taksod). Kuna Aia tn 2 // Pargi tn 1 kui ka Rüütli tn 44
kinnistu ümbrus on planeeritud valdavalt avalikult kasutatava ruumina, siis tuleb seal avalikus
Töö nr 2302 Lk 16 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
ruumis ette näha standardist rohkem ratta parkimise võimalusi. Täpne arv ja asukohad
määrata projektiga, aga minimaalne väliruumis asuvate parkimiskohtade arv on
standardikohane arv x 2 = (pos 01 – 50 kohta (äripinnad)); pos 02 – 40 kohta(äri+hotell+spa)).
Igale korterile tuleb ette näha vähemalt 1 rattakoht.
Pos 01 krundil jagada parkimine jagada kaheks – üks osa mis kasutatav korteri- ja äripindade
kasutajate poolt ja teine osa, mis on avalikult kasutatav (võib teatud tingimusel paikneda ka
tänavamaal – vajalik kokkulepe maaomanikuga). Korteri- ja äripindade jalgrataste parkimine
võib olla eraldi panipaikades või mujal hoone siseruumides, nii et jalgrattad on võrreldes
autodega sama hästi või paremini kättesaadavad.
Avalikus ruumis paigutada rattakohad nõnda, et rattaid oleks mugav kinnitada (raamiga) ja
oleks hästi ligipääsetavad, kuid ei hakkaks takistama liikumist kõnniteedel ega hoone
sissepääsude juures (raamiga rattahoidjapuhul võib arvestada 1 hoidja = 2 kohta). Vähemalt
50% jalgrataste parkimiskohtadest paigutada varju alla.
Ettepanekud Aia tänava lahendamiseks
Seoses pos 01 ja 02 hoonete vahele kavandatud jalakäijate alaga, näeb planeering ette üle Aia
tänava ka ettepaneku ühenduse loomiseks, mis annab parema võimaluse olemasoleva
jalakäijate ala (Iseseisvuse väljak) ühendamiseks.
Jalakäijate ühendus üle Aida tänava on vajalik seetõttu, et luua parem side
olemasoleva (vanalinna-)ruumi ja planeeritaval alal loodavate teenuste vahel toetades
nõnda nii vanalinna, kui ka üldiselt linnakeskuse elavust. Samuti annab ühendus
mugavamad võimalused liikumiseks vanalinna ja Pikk-Vingi tänavate ristmiku suunal
ning bussijaama ja Vanapargi-Jalaka tänava suunal.
Lisaks toimib ülekäik ka liikluse rahustajana, mis on oluline kesklinna inimsõbraliku
liiklusruumi loomisel.
Arvestades, et Aia tänava koridor on väga lai kuid kahe sõidureaga, tuleks Aia tänava
ümber ehitamisel autodega sõidetavat ala ka kitsendada ning jalakäijatele mõeldud ala
seeläbi suurendada, et vähendada autoruumi domineerimist kuid säilitades üldiselt
senise liikluskorralduse. Soovitav on sarnaselt Rüütli tänavast lõuna suunas jääva Aia
tänava lõiguga, tuleks tee keskele rajada haljastus. Teeäärne parkimine tõsta
jalakäijate tasandile, et sõiduruum ei muutuks laiemaks ajal kui autod ei pargi ning
oleks kasutatav jalakäijatele (selline lahendus on kasutusel nt Hollandis).
10. Haljastus, maastik, piirded
Planeeritava haljastuse moodustab peamiselt Pargi tänava ja Rüütli tänava poole jääv
haljastus.
Kehtiv üldplaneering näeb minimaalseks haljastuse osakaaluks 30% krundi pinnast.
Haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe, mille alusel puudujääv
haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal).
Lähtuvalt sellest ei määra käesolev detailplaneering Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44
kinnistutel minimaalset haljastuse osakaalu, kuna tegemist on kesklinna multifunktsionaalse
kvartaliga, mis eeldab tihedat linnaruumi ja aktiivset avalikku kasutust. Hoonete ümbrus
Töö nr 2302 Lk 17 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
lahendada valdavalt avalikus kasutuses oleva funktsionaalse alana, mis tähendab, et
võimalikult suur osa hoonestuse perimeetril olevast ruumist tuleb projekteerida kesklinliku
avalikult kasutatava inimsõbraliku (jalutatava) ruumina, kus on mitmekesine
haljastuslahendus, istumis- ja liikumisvõimalusi, jalgrataste ja kergliikurite hoiukohti ning muid
linnaruumis viibimist ja selle kasutust soodustavaid (maastiku-)elemente, väikevorme ja
linnamööblit.
Pargi tänava poolne sissesõit maa-alusele korrusele lahendada autodega sõidetaval alal
sarnaselt ümbritseva (jalakäijate) alaga ning samas tasapinnas kõnniteega. Sõiduala eraldada
pollarite, erinevat tooni katendi, märgistuse, kiirust rahustavate meetmete vms asjakohaste
vahenditega, et tagada jalakäijate ohutus.
Välialade lahendus lahendada arhitektuurivõistluse ja eraldi haljastus ja
maastikuarhitektuurse projektiga.
Olemasolevad alleepuud Rüütli, Pargi ja Pika tänava ääres ning Aia tänava ääres olevad
põlispuud tuleb säilitada. Hoone (üleulatuvate) mahtude kavandamisel tuleb arvestada
olemasolevate puude võradega ja jätta neile piisavalt ruumi.
Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamiseks tuleb tagada järgmised tingimused:
- säilitatavad puud ei tohi jääda pinnaveega täituvatesse umblohkudesse;
- puutüvesid ega juurekava ei tohi vigastada ehitustegevuse käigus;
- pinnast ei tõsteta kõrgemale kui puu juurekaela kõrgus;
- puid ei soovitata jätta kasvama lähemale kui 5 meetrit hoonest;
- rõdude jms välja ulatuvate hooneosade kavandamisel arvestada olemasolevate puude
võradega.
Olemasolevad maapinna kõrgused on vahemikus 3.28 … 4.47 abs.
Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise
osaga. Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee
valgumine naaberkinnistutele.
Piirdega võib vajadusel eraldada privaat- või teenindustsoone. Piirded või suunavad
väikevormid lahendada koos hoone või avalike alade projektiga ning kooskõlas arhitektuuri- ja
disainilahendustega.
11. Tehnovõrgud, tehnoseadmed
Hoonet teenindavatele tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav,
arhitektuurselt sobiv asukoht. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele
(keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002)
vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete
paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele.
Hoonete tehnoseadmed tuleb kavandada lähtudes Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra
(Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korraldus nr 42) punktist 17 ja käesoleva seletuskirja punktist
8.4.1.
Töö nr 2302 Lk 18 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
Hoonete tehnoseadmed paigaldada hoone mahtu. Seadmed ei tohi ületada lubatud
maksimaalset kõrgust.
Tehnovõrkude täpsed asukohad määratakse ehitusprojektiga.
11.1. Veevarustus
Veevarustuse lahendamiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr DT-
240841.
Aia ja Rüütli tänaval on varesemalt rajatud liitumispunktid. Aia tänaval kuni kinnistuni pos 01
tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt nr 505; koordinaadid 6471818.85; 529621.96.
Ühendustorustiku läbimõõt De50, materjal PE. Rüütli tänaval kuni kinnistuni pos 02 tarbeks
on varasemalt rajatud liitumispunkt nr 543; koordinaadid 6471729.47; 529666.39.
Ühendustorustiku läbimõõt De110, materjal PE.
Täiendavaid liitumisi detailplaneering ette ei näe. Vajadusel lahendada eraldi projektiga.
11.2. Reoveekanalisatsioon
Reoveekäitluse lahendamiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr DT-
240841.
Pargi tänaval on varasemalt rajatud kaks liitumispunkti: kinnistu pos. 1 tarbeks liitumispunkt
nr 7 koordinaadid 6471824.02,529731.62, mille ühendustorustiku läbimõõt on De160 ja
materjaliks PVC, ning kinnistu pos. 2 tarbeks liitumispunkt nr 381 koordinaadid
6471778.79,529727.66, mille ühendustorustiku läbimõõt on De200 ja materjaliks samuti
PVC.
Kanalisatsiooni eelvoolutoruga ühendamiseks kasutada võimalusel olemasolevaid kaeve.
Projekteerimisel selgitada kaevude seisukord ja määrata vajalikud rekonstrueerimistööd.
Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde
kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kinnistu
kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee
neeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. AS Pärnu Vesi ei vastuta
paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest.
Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduses sätestatule.
11.3. Sademevee ja lume käitlus
Sademevee lahendamiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr DT-
240841.
• Pikk, Pargi, Rüütli tänaval on varesemalt rajatud liitumispunktid. Pikk tänaval kuni
kinnistuni pos 01 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt nr 30; koordinaadid
6471848.97,529689,55. Ühendustorustiku läbimõõt De220, materjal PP.
Töö nr 2302 Lk 19 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
• Pargi tänaval kuni kinnistuni pos 01 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt;
koordinaadid 6471821,22;529716,69. Ühendustorustiku läbimõõt De160, materjal
PP.
• Rüütli tänaval kuni kinnistuni pos 02 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt nr
330; koordinaadid 6471727,68;529651,45. Ühendustorustiku läbimõõt De220,
materjal PP.
Sademeveesüsteemi juhitava sademevee koguse vähendamiseks ja tipukoormuse
hajutamiseks näha kruntidele võimalusel ette erinevad meetmed – kasutada vett läbi laskvaid
katendeid, kavandada sademevee teele vastavad kujundatud (haljas-)alad (veepeenrad), mis
vähendavad sademevee voolukiirust ja aitavad sellel pinnasesse imbuda. Suuremate
sademeveehulkade puhul on täiendavaks tipukoormuse hajutamiseks võimalik ka mahutite
paigaldamine, misjärel saab vee kontrollitult vooluna suunata olemasolevasse
sademeveesüsteemi.
Sademevee kogumisel ja ära suunamisel tuleb välistada sademevee reostumine.
11.4. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr
493181.
Detailplaneeringu alale on planeeritud koht uuele 2x1600kW kahesektsioonilisele alajaamale.
Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Liitumispunkti
asukoht on planeeritava alajaama 0,4 kV jaotlas. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV
maakaabelliiniga Pargi tänavalt.
Kui alajaam paigutatakse hoonesse või maa-alusele korrusele, siis tuleb arvestada
täiendavate nõuetega hoonesisesele alajaamale (tuleohutuse ja ventilatsiooni nõuded,
nõuded trafole). Alajaama täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus.
Hoone projekteerimisel arvestada dokumendiga P387 Nõuded hoonetes paiknevatele
elektripaigaldistele (Elektrilevi OÜ).
Projekt koostada vastavalt kehtivale normdokumentidele ja Elektrilevi OÜ
(https://epp.elektrilevi.ee/epp/news/ procurement_files) nõuetele.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on ette nähtud servituudialana.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu
käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda
Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud
kinnistute aadressid.
Töö nr 2302 Lk 20 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
11.5. Sidevarustus
Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39527192.
Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust
PRN-674 (kasutades olemasolevaid sidetorusi või planeerida uued, s.h Pargi tn 1 hoonele).
Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases
0,7m, teekatte all 1m.
Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks
nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised
tingimused.
11.6. Soojavarustus, jahutus
Soojavarustuse ja jahutuse lahendamiseks on Gren Eesti AS väjastanud tehnilised tingimused
nr PT-11.
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute hoonestuse soojavarustus on
lahendatud olemasolevalt Pargi tänaval paiknevalt kaugküttetorustikult 2xDN200/355.
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute hoonestuse jahutusvarustus on planeeritud
olemasolevalt Aia tn T9 paiknevalt jahutustorustikult 2xDN300/450. Planeeritav
kaugjahutustorustik on lahendatud perspektiivsetest otstest üle Pika tänava piki
Aia tänavat Rüütli tänava suunas, millest on planeeritud haru Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn
44 kinnistute vahelisele jalakäijate alale.
Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust termilist pikenemist
kompenseeriva lahendusena.
Hoone sisendi asukoha määramisel jälgida nõuet: kaugküttetorustik peab sisenema
vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed primaar-parameetrilised
torustikud ei ole lubatud.
Liitumispunktiks s.t. omandipiiriks (teeninduspiiriks) on üldjuhul kinnistu piir.
Erijuhtudel on liitumispunkt määratletav haruühenduse maakraanide tarbijapoolsete
liitmike asukohaga. Torustikud transpordimaal kuni Liitumispunktini kuuluvad
kaugkütte võrguettevõtjale, kinnistusisesed torustikud alates Liitumispunktist kuuluvad
kinnistu omanikule. Piiritlused täpsustatakse järgnevate projekteerimise staadiumitega.
Trasside täpne asukoht määratakse projektiga.
12. Tuleohutuse tagamine
Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:
• Tuleohutuse seadusest;
• siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“;
Töö nr 2302 Lk 21 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
• siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;
• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.
Kavandatava hoonestuse kasutusviisid on I (eluhooned), II (majutushooned), IV
(kogunemishooned), V (kontorid).
Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga.
Välimise tulekustutusvee vajadus määratakse projektiga sõltuvalt hoone reaalsest kasutusest
ja tuleohuklassist.
Lähimad hüdrandid:
• hüdrant nr 101, sõlmes 548, Pikk tänaval, koordinaadid 6471875,04; 529730,61,
vooluhulk 38.30l/s,
• hüdrant nr 391, sõlmes 522, Rüütli tänaval, koordinaadid 6471726,76; 529686,77,
vooluhulk 38,80l/s.
• hüdrant nr 549, sõlmes 536, Rüütli – Pargi tänava ristmikul, koordinaadid 6471720,85;
529741,66, vooluhulk 48,00l/s.
• hüdrant nr 544, sõlmes, Aia – Rüütli tänava ristmikul, koordinaadid 6471699,27;
529623,78, vooluhulk 57,30l/s.
Kõik hüdrandid on planeeritavast alast maks 40 m kaugusel.
12.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine
Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb
rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Käesolevas detailplaneeringus on Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kruntidel asuvate
hoonete vaheliseks kauguseks määratud 8 m. Tuleohutuse täpne lahendus ja vajalikud
meetmed tuleohutuse tagamiseks antakse hoonete projektiga.
13. Keskkond
13.1. Jäätmed
Jäätmed tuleb sorteerida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende
taaskasutamist.
Jäätmemajandus lahendada võimalikult varjatult (hoone siseselt) ning korraldada vastavalt
kehtivale Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale.
13.2. Insolatsioon
Arvestades kvartali asukohta kesklinnas ja tänavatest ümbritsetuna ei ole ette näha, et
planeeritav hoonestus hakkaks ülemääraselt varjutama naaberkinnistutel olevate hoonete
päikesevalgust.
Töö nr 2302 Lk 22 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
Hoonestuse projektlahendus koostada nõnda, et insolatsiooninõuded oleks mõistlikult
tagatud arvestades ala paiknemist kesklinnas.
13.3. Müra
Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr
71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel
tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama
seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele.
Tehnoseadmed peavad olema hoonete sees ja ei tohi olla linnaruumis vaadeldavad.
13.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus
ning vajadusel seiremeetmed
Käesoleva detailplaneeringu raames ei ole koostatud täiendavaid uuringuid.
Planeeritud on kesklinna ja keskuse hoonestusega sobiv hoonestus, mistõttu ei too
planeeritav hoonestus endaga kaasa ülemäärast kahjulikku mõju.
Vastavalt eelpooltoodud arengu eesmärkidele tuleb tagada hoonestuse ja maatikulahenduse
atraktiivsus ja inimsõbralikkus, 1. korruse tasandi avatus avalikku tänavaruumi, äri- ja
teenindus funktsioonide mitmekesisus ning võimalikult head alternatiivsed
transpordivõimalused (jalgrattad), et vähendada autokasutust ning seeläbi ka koormust
kesklinna liiklusele.
13.5. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid
Planeeritav ala paikneb juba välja rajatud taristuga kesklinna piirkonnas.
Detailplaneeringu üldine lahendus näeb ette hoonestuslahenduse, mis soodustab vähest
autokasutust ning rohkem jalgsi liikumist ja jalgratta kasutust.
Planeeritava ala soojavarustus lahendatakse kaugküttevõrgu baasil. Lisaks on
detailplaneeringuga seatud soovitused säästlike energiaallikate kasutamiseks.
Edasise projekteerimise ja ehitustegevuse käigus kasutada võimalikult palju ökoloogilisi,
vähese süsinikuheitega ja madaltehnoloogilisi lahendusi (kütte- ja jahutuslahendused,
kliimasüsteemid, energiaallikad, ehitusmaterjalid jms).
14. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine
Planeeritaval alal ei asu kaitstavaid geodeetilisi märke.
15. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus
Käesolev detailplaneering näeb ette servituudi vajaduse Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44
kinnistute vahelisele tänavale ning juurdepääsule, mis on kavandatud mõlema kinnistu
ühiskasutusse.
Töö nr 2302 Lk 23 / 24
Aia tn 2 // Pargi tn 1 ja Rüütli tn 44 kinnistute detailplaneering
Samas on vajalik servituudi seadmine ka planeeritavale jahutustrassile.
Planeeritava alajaama ja liitumiskilpide teenindamiseks ning alajaama toitekaabli jaoks on
vajalik servituudi seadmine.
16. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne
disain
Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:
• Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole oleks piisavalt äripindade ja eluruumide
aknaid, et tagada tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja
alade tekitamist, mis ei ole passiivselt jälgitavad.
• Hoone avalikud ja elamispindade sissepääsud teha muust fassaadist selgelt
eristuvana nii, et ka erivajadustega (nt nägemispuudega inimesel) on võimalik ilma
kõrvalise abita orienteeruda.
• Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada ning varustada
orienteerumist hõlbustavate ning hästi nähtavate/ loetavate siltide ja viitadega.
• Ühiskasutatav ja eraala eristada selgelt ja arusaadavalt.
• Hoone teenindussissepääsud varjata arhitektuursete võtetega.
• Tagada hoonestuse ning selle ümbruse hooldus ja korrashoid.
17. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta
• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering
18. Haldusleping ja detailplaneeringu rakendamise nõuded
Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse
vahel haldusleping, millega määratakse täpsemalt detailplaneeringu realiseerimisega
seonduvad kohustused. Kohalikul omavalitsusel on õigus detailplaneering kehtetuks
tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei täida
halduslepingus sätestatud kohustusi.
Detailplaneeringukohased rajatised on kavas välja ehitada ühe etapina võttes aluseks
järgneva tegevuskava:
1. Arhitektuurivõistluse läbi viimine parima hoonestuse ja maastikulahenduse
leidmiseks.
2. planeeritud hoonestuse ja taristu ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks
vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa
taotlemine koos vastavate riigilõivude tasumisega.
3. planeeritud uushoonestuse, avaliku ala ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine
väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi. Maa alused korrused ning
ühine avalik ruum hoonete ümber rajatakse mõlemale krundile samaaegselt, misjärel
jätkavad kinnistu omanikud arendustegevust iseseisvalt.
4. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine.
Töö nr 2302 Lk 24 / 24