Riigikogu põhiseaduskomisjon
[email protected] Meie 03.03.2026 nr 8-1/1624-1
Korruptsioonivastase seaduse muutmise
seaduse eelnõu 442 SE muudatusettepanekud
Austatud põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg
Riigikogu menetluses on korruptsioonivastase seaduse (KVS) muutmise seaduse eelnõu
442 SE. Esitame selle eelnõu juurde muudatuse ettepaneku lisada eelnõusse § 1¹ allolevas
sõnastuses.
§ 1¹. Muuta karistusseadustiku § 300¹ lõiget 1 ja 2 järgmiselt:
„(1) Korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest,
millega tekitati suur kahju või ametiisik või temaga seotud isik sai suurt varalist kasu, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui kahju või saadud kasu on eriti suures ulatuses, – karistatakse rahalise
karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“
Selgitus: KarS § 300¹ eesmärk on tagada KVS-is sätestatud toimingupiirangute tõhus
järgimine ning anda nende teadlikule rikkumisele karistusõiguslik tähendus. Tegemist on
erikoosseisuga, mis seob KVS § 11 alusel kehtestatud ennetava toimingupiirangu
karistusõigusliku vastutusega.
Kehtiva käsitluse kohaselt on toimingupiirangu rikkumine oma olemuselt abstraktne ohudelikt
– kaitstav õigushüve on avaliku võimu erapooletus ja usaldusväärsus. See tähendab, et
rikkumise tuvastamiseks ei ole tingimata vajalik reaalse kahju tekkimine või varalise kasu
saamine, vaid piisab keelatud olukorras otsuse või toimingu tegemisest. Praktikas on KarS §
3001 alusel esitatud süüdistusi ka juhul, kui otsus, mille tegemisel toimingupiirangut rikuti, küll
puudutas suurt varalist väärtust, kuid tegelikult toimingupiirangu rikkumine mingit kahju ei
tekitanud ega ka toonud kellelegi mingisugust varaliselt hinnatavat kasu.
Kuriteona tuleks karistada just selliseid tegusid, mis väärteost eristuksid suurema
etteheidetavuse poolest. Seda proportsionaalsuse põhimõtet on vaja tugevdada, et
kriminaalkorras ei võetaks vastutusele inimesi, kes tegelikult ei ole rohkem kahju tekitanud
kui väärteo toime pannud inimesed. Selleks teemegi ettepaneku täpsustada
kuriteokoosseisu nii, et kuriteovastutus eeldaks reaalselt tekitatud suurt kahju või saadud
suurt varalist kasu. Sellisel juhul:
toimingupiirangu teadlik rikkumine jääks jätkuvalt õigusvastaseks;
kahju või kasu puudumisel kvalifitseeruks tegu väärteona;
kuriteona oleks karistatav üksnes selline rikkumine, millega kaasneb mõõdetav ja
oluline varaline tagajärg.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Selline lahendus võimaldaks:
vältida olukordi, kus kuriteovastutus rakendub üksnes formaalse rikkumise eest;
siduda mõiste „suur ulatus“ selgelt tagajärjega ja suurendada õigusselgust;
eristada selgemalt raskemaid ja kergemaid juhtumeid;
tugevdada karistusõiguse proportsionaalsust ja legitiimsust.
Oluline on rõhutada, et selline muudatus ei muudaks KVS toimingupiirangu ennetavat
olemust, vaid täpsustaks üksnes kuriteo ja väärteo vahelise piiritlemise alust.
Toimingupiirang ise säilitaks oma preventiivse funktsiooni ka juhtudel, mil kahju või kasu ei
ole tekkinud.
Muudatuse seadusesse viimisel on oluline, et võimaliku toimingupiirangu rikkumise
menetluse käigus tehtaks edaspidi kindlaks selle rikkumise tagajärg ja tagajärje raskuse
rahaline mõõde, kuivõrd see on kuriteokoosseisu element.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Kätlin-Chris Kruusmaa 5383 0253
[email protected]
2