dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Justiits- ja Digiministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Justiits- ja Digiministeerium · 3. märts 2026
Viit
10-3/127
Registreeritud
3. märts 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikohus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine
Sari
10-3 Kirjavahetus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asjades (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
10-3/2026
Vastutaja
Eleri Kästik (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Avaliku õiguse talitus)
Lahendamise tähtaeg
11. märts 2026

Failid

  • 📎5-25-49_29.asice260 KB
  • 📎E-kiri.eml373 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi President 03.03.2026 nr 5-25-49/29 Riigikogu PSJV nr 5-25-49 Õiguskantsler Justiits- ja digiminister Vabariigi Valitsus Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Kristlik Õigeusu Kirik Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster lepingulised esindajad vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus ja vandeadvokaat Artur Knjazev Üldkogu täiendavad kirjalikud küsimused 4. veebruari 2026. a määrusega andis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja nr 5-25-49 lahendamiseks üle üldkogule. Üldkogul tekkisid esmase arutamise käigus järgmised küsimused, millele palume neis nimetatud isikutel vastata. 1) 3. veebruari 2026. a istungil väitis Vabariigi Valitsuse esindaja Erik Salumäe, et „õpetuslik alus“ ja „õpetuslik side“ on erinevad asjad ning et just õpetuslik alus võib osutuda ohtlikuks. Vaidlustatud seadusest, seaduse eelnõu seletuskirjadest ega kohtumenetluses esitatud seisukohtadest vahetegu „õpetusliku sideme“ ja „õpetusliku aluse“ vahel ei nähtu. Küll aga peab usuline ühendus KiKoSe § 12 lg 1 p 2 järgi põhikirjas kajastama oma „õpetuslikku alust“. Üldkogu palub Riigikogul, Vabariigi Valitsusel, justiits- ja digiministril, samuti Eesti Kirikute Nõukogul ning EKÕK-il ja Pühtitsa kloostril selgitada, kas mõisted „õpetuslik side“ ja „õpetuslik alus“ on usuvaldkonnas selgelt eristatavad terminid ning kui on, siis milles seisneb nende erisus ja kust selline vahetegu tuleneb. 2) Üldkogu palub Riigikogul, Vabariigi Valitsusel ning justiits- ja digiministril selgitada, milliseid konkreetseid samme on plaanis ette võtta, kui KiKoSe muutmise seadus jõustub vastu võetud kujul. Seaduse seletuskirja kohaselt on eelnõu põhieesmärk tõkestada usulise ühenduse haldussuhete kaudu usu praktiseerimisega mitteseotud vaenuliku mõjutustegevuse, sealhulgas äärmuslike ideoloogiate ja desinformatsiooni jõudmist koguduse liikmeteni või kloostris elavate inimesteni, pidades silmas üldist halvenevat Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee julgeolekuolukorda maailmas ja sellest lähtuvaid eksistentsiaalseid ohte Eesti Vabariigile. Seega võib eeldada, et sammud, mida soovitakse seaduse jõustumisel võtta, on ette planeeritud. 3) PS § 40 lg 3 järgi on igaühel vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. PS § 48 lg 3 järgi on keelatud ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. PS § 48 lg 4 näeb ette, et ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. Üldkogu palub Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, justiits- ja digiministri ning õiguskantsleri seisukohta, millise „õiguserikkumise“ eest võib kohus usulise ühenduse lõpetada, võttes koosmõjus arvesse PS § 40 lg-t 3 ning § 48 lg-id 3 ja 4. Kas põhiseaduse nimetatud sätete koosmõjus võib lõpetada Eesti usulise ühenduse näiteks selle eest, et ta ei kaota oma põhikirjast viidet õpetuslikule seotusele välismaise n-ö emakirikuga, kui selline välismaine isik osutub Eesti Vabariigile ohtlikuks, kuid Eesti usulise ühenduse tegevuses midagi muud etteheidetavat ei ole? Riigikohus palub esitatud küsimustele vastata hiljemalt 11. märtsiks 2026. Arvestades, et tegemist on täpsustavate küsimustega kohtuasjas, mida on juba põhjalikult arutatud, tähtaega pikendada võimalik ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Nõmm sekretär 2(2) Saatja: "Kadri Nõmm" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], "Õiguskantsleri Kantselei - OKK" <[email protected]>, "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>, "Riigikantselei - RK" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected] Teema: Riigikohtu üldkogu täiendavad küsimused - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-25-49 Kuupäev: 2026-03-03 07:52 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. 03.03.2026 Kiri nr 5-25-49/29 PSJV nr 5-25-49 Üldkogu täiendavad kirjalikud küsimused Lugupidamisega Kadri Nõmm Riigikohtu sekretär
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel