Teie 19.02.2026 nr RIIGIKOGU/26-0101/-
Riigikogu õiguskomisjon
3T
[email protected]
Meie 02.03.2026 nr 8-2/591
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
(804 SE)
Vabariigi Valitsus pani 19.02.2026 istungil justiits- ja digiministrile ülesandeks teha Vabariigi Valitsuse
arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (804 SE) kohta kirjalikult teatavaks Riigikogu
õiguskomisjonile. Käesolevaga anname teada, et Vabariigi Valitsus otsustas karistusseadustiku
muutmise seaduse eelnõu (804 SE) seadusena vastuvõtmist mitte toetada.
Kõnealuse seaduseelnõu algatas 21.01.2026 Kalle Grünthal ning sellega soovitakse täiendada
karistusseadustikku (KarS) järgmise uue paragrahviga.
§ 3111 . Prokuröri poolt kohtumenetluses lubamatu toimingu tegemine
Prokuröri poolt valeandmete esitamise, menetlusdokumentide võltsimise, võltsitud
menetlusdokumentide kasutamise, kaitseõiguse rikkumise või mõne muu kriminaalasja
tegelike asjaolude moonutamise eest, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Olles tutvunud eelnõu ja seletuskirjaga märgime esmalt, et karistusseadustik juba sisaldab paragrahvi,
mille number on 3111 ja mis kehtivas seaduses näeb ette vastutuse kohtunikuabi või kohtujuristi poolt
teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise eest. Eelnõust ei selgunud, kas sellega soovitakse
kehtiva seaduse § 3111 tühistada või on tegu paragrahvinumbri valikul eksitusega. Olenemata sellest
on eelnõus esitatud uue sätte koosseisuelemendid juba kehtiva õigusega kaetud.
Ametialane võltsimine on kaetud KarS § 299 lg-ga 1, mille kohaselt ametiisiku (sh prokuröri,
kes on ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses) poolt dokumendi võltsimine või võltsitud
dokumendi väljaandmine on kuritegu.
Valeandmete esitamine on kaetud KarS § 280 lg-ga 1 ja 2. Kui prokurör esitab haldusorganile
teadvalt valeandmeid, eesmärgiga saada ametlik dokument või omandada õigus, on see
karistatav KarS § 280 lg 2 alusel.
Üldine dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine on hõlmatud KarS §-ga 344
ja 345.
Kriminaalasja tegelike asjaolude moonutamine sisaldub KarS § 316 lg-s 1, mille kohaselt on
kriminaalkorras karistatav tõendi kõrvaldamine või kunstlik loomine, eesmärgiga takistada
asjaolude tuvastamist. Kui asjaolude moonutamine seisneb teadvalt süütu isiku
süüdistamises, kohaldub KarS § 310. Kui see seisneks menetluse teadvalt ebaseaduslikus
lõpetamises või süüdistusest loobumises, kohalduks KarS § 311³.
Kaitseõigus on põhiseadusega kaitstud põhiõigus. Kaitseõiguse rikkumist loetakse nii
kriminaal- kui väärteomenetluses oluliseks rikkumiseks, mis võib olla aluseks kohtuotsuse
tühistamisele (KrMS § 362 p 2; VTMS § 175 p 2). Ausa ja õiglase menetluse ja menetlusaluse
isiku õiguste kaitseks on kriminaalkaristused ette nähtud süütegude eest nii kohtueelses,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
kohtuvälises kui kohtumenetluses (KarS 18. ptk, 2. jagu, §§-d 310 - 3231). Prokuröri poolt
ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine võib seejuures olla
prokuratuuriseaduse alusel karistatav ka distsiplinaarkorras (ProkS § 31) ning kohtus vääritu
käitumise eest (menetluse pahatahtlik venitamine, kohtu eksitamine jms) võib kohus
kohaldada nii kaitsjale, esindajale kui prokurörile trahvi kuni 3200 eurot KrMS § 267 lg 4 alusel.
Eelnevast tulenevalt ei ole eelnõuga 804 SE esitatud täiendava paragrahvi lisamine
karistusseadustikku põhjendatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Mari Haav
[email protected]
2