Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

3549015 88900 EELNÕU 0 4 .0 2 .2026 0 0 EELNÕU 0 4 .0 2 .2026 Alkoholiseaduse , alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muu tmise seadus § 1. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõi ge 4 1 , § 4 lõike 1 punktid 2, 4 ja 5 ning lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2 ) paragrahvi 4 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „punktides 1 − 5“ tekstiosaga „ punkti s 1 “; 3 ) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 5 , § 6 lõiked 1 – 3 ja 6, 2. peatüki 3. jagu ning § 17 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused“ tekstiosaga „lõikes 1 sätestatud kohustus“; 5) paragrahvi 1 7 lõige 4, § 18 lõiked 1−3 ja § 21 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks ; 6 ) paragrahvi 49 lõi kest 1 jäetakse välja tekstiosa „riikliku alkoholiregistri toimimisega,“; 7 ) paragrahvi 49 lõi kest 3 jäetakse välja sõnad „ning riikliku alkoholiregistri toimimisega seonduvate“; 8 ) paragrahvi 50 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 9 ) seadust täiendatakse §-dega 76 3 ja 76 4 järgmises sõnastuses: „ § 76 3 . Volitatud labori na tegutsemise õiguse kehtivus Enne 2026 . aasta 1. novembrit valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga laborile antud volitatud laborina tegutsemise õigus kehtib kuni käskkirja kehtetuks tunnistamise või muutmiseni , kuid mitte kauem kui 2027. aasta 1. j aanuarini . § 76 4 . Riikliku alkoholiregistri registriandmete säilitamine Enne 2026. aasta 1. novembri t arhiveeritud riikliku alkoholiregistri registriandmed ja registritoimikud antakse üle Põllumajandus- ja Toiduametile, kes säilitab registriandmeid kümme aastat , et tagada nende kättesaadavus õigustatud huvi korral. Säilitustähtaja möödumisel registriandmed kustutatakse. “. § 2 . Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 2 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Eestis asuvale isikule, sealhulgas Eestist välisriiki suunduvale õhusõidukile või laevale, ja aktsiisilaopidaja ei ole ise eksportija; “ ; 3) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 2 ja § 4 9 1 lõike 4 punkt 4 t unnistatakse kehtetuks . § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse 10 1 . peatüki 4. jao 9. jaotis tunnistatakse kehtetuks . § 4 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026 . aasta 1. nove mbril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 202 6 __________________________________________________________________________ Alga tab Vabariigi Valitsus … …..202 6 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Vabariigi Valitsuse nimel 3615055 47625 KAVAND 0 4 .0 2 .2026 0 0 KAVAND 0 4 .0 2 .2026 Alkoholi seaduse , alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) eesmärk on vähendada alkoholi kä i tlejate halduskoormust, lõpetad es Riikliku alkoholiregistri (AR) tegevus e . AR -i kaotamine on üks bürokraatia vähendamise ettepanekutest, mis esitati peaministri ettevõtjate nõukojale . Otsus kaotada AR võeti vastu Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025. a asta majanduskabineti nõupidamise istungil. Seoses AR-i kaotamisega tunnistatakse a lkoholiseaduses ( AS ) , alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses ( ATKEAS ) ning riigilõivuseaduses ( RLS ) kehtetuks kõik AR-i toimimisega seotud sätted. Kavandatud m uudatus e tulemusena vabaneb P õllumajandus- ja Toiduametil (P TA ) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskusel ressurss, mis praegu läheb AR-i ülalpidamiseks (86 200 eurot) . P ersonalikulu on võimalik edaspidi suunata teistesse järelevalve tegevustesse ning AR-i sulgemise ja andmete arhiveerimise kulutused saab katta seniste AR-i tehnilise haldamisega seotud ressursside arvelt , mistõttu puudub vajadus näha AR-i lõpetamisega seotud toiminguteks ette lisavahendeid riigieelarve st . Samas jääb edaspidi riigieelarvesse laekumata AR -i kannete tegemiseks tasut av riigilõiv , mis 2024. aasta andmetel oli 114 218 eurot . Rahandusministeeriumi hinnangul toob AR -i tegevuse lõpetamine Maksu- ja Tolliametile ( MTA ) kaasa vajaduse muuta maksumärkide elektroonilist andmekogu ( MAIS ) , mi lleks kulub vähemalt 200 000 eurot . Ettevõtjad peavad kõikide AR-i kannete puhul tasuma riigilõivu ning kande tegemiseks esitama koos taotlusega laborikatse protokolli, etiketi näidise, tollideklaratsiooni ja muud dokumen did . 2024. aasta andmetel võisid uue registrikandega kaasnevad kulud ettevõtjale olla arvestuslikult vahemikus 3 393 –1 4 913 eurot , millel e võis täiendavalt lisanduda registritaotluse täpsustamisega seotud kulu (75% juhtudel) 43 – 371 eurot . AR-i kaotami sega kaasneb ettevõtjatele ajali ne ja rahali ne kokkuhoi d registrikande tegemise taotlemise arvelt , lisaks annab see võimaluse uusi tooteid kiiremini ning väiksemate kuludega turule viia . AR -i tegevus lõpetatakse 1. novembril 2026. aastal ning AR-i andmed ja registritoimikud kantakse PTA arhiivi , kus neid säilitatakse kümme aastat registri tegevuse lõpetamisest arvates. Pärast s äilitustähtaja möödumis t registriandmed kustutatakse . Seoses AR-i kaotamisega puudub edaspidi vajadus säilitada selles osas senist volitatud laborite süsteemi. Alkoholi käitlejatel on võimalik enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks valida edaspidi endale kõige sobivam teenusepakkuja . Arvestades, et senise süsteemi kohaselt antakse ka volitatud laborina tegutsemise õigust järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks , siis selles osas on asjakohane senine labori volitamise süsteem säilitada. Korrakaitseorganid , näiteks Põllumajandus- ja Toiduamet ( PTA ) , vaja vad jätkuvalt riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat . Lisaks tunnistatakse kehtetuks veini käitlevate ettevõtjate kohustus koostada ja esitada veini liikumise aruan ne , millega vähenda takse nende halduskoormust. Riigi toidu- ja sööda käitlejate regist ri ( RTSR ) andmeid on võimalik edaspidi kasutada arvestuse pidamiseks veini käitlevate ettevõtjate üle, ke llel on kohustus pidada arvestust ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veini kohta . Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja P õllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Anne Laura Laur ( annelaura . laur @agri.ee , 625 62 96 ) ning sama osakonna valdkonnajuht Katrin Lõhmus (katrin . lohmus @agri.ee , 5673 0024) ja valdkonnajuht Maia Radin ([email protected]) . Eelnõule ja seletuskirjale on juriidilise ekspertiisi teinud Regionaal- ja P õllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja seletuskirja to imetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal ( [email protected] ). Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 8. mai 2025 . aasta majanduskabineti nõupidamise istungile esitatud memorandumiga, mille alusel võeti vastu otsus kaotada AR . Seoses AS-iga on p raegu menetluses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud a lkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu ja t öölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seadus e eelnõu. AR-i tegevuse lõpetamine ei ole seotud nimetatud muude menetluses olevate eelnõu de ga ega EL-i õiguse rakendamisega. Eelnõu s kavandatakse muud atused AS-i ( RT I, 09.01.2025, 20), ATKEAS-i (RT I, 12.07.2025, 4 ) ning RLS-i (RT I, 18.12.2025, 13) kohta . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2 . Seaduse eesmärk Seaduse peamine eesmärk on vähendada alkoholi käitlejate halduskoormust, lõpetades AR -i tegevuse . AR loodi Vabariigi Valitsuse 7. juuni 1994. a määrusega „ Eestis toodetava ja Eestisse imporditava alkoholi markide andmepanga pidamise eeskirjad” , mille eesmärk oli koguda ja hallata teavet Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida enne turule lubamist laboratoorselt alkoholi kvaliteeti ja ohutust . Praegu on registri ülesandeks koguda, töödelda ja säilitada andmeid alkoholi kohta ehk pidada Eesti turul olevate alkohoolsete jookide nimistu t . Registrikannetest ei selgu registreeritud alkoholi partiipõhise i d ega koguselis i liikumis i . A R-i pidamise kohustus ei tulene EL-i õigusest, samuti ei ole AR-i andmed PTA - le vajalikud alkoholi nõuetekohasuse järelevalve tegemiseks . Enne registrikande tegemist kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust nõuetele , kuid üldjuhul ei kontrollita tootenäidiste ega alkoholi laboratoorsete analüüside õigsust. K üll aga kontrollib PTA pisteliselt registrikande taotlustel märgistuse nõuete kohasust ning MTA, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ( TTJA ) ning Politsei- ja Piirivalveamet ( PPA ) kontrollivad vajadusel järelevalve käig us too dete vastavust AR-i andmete le . Samas on MTA-le , TTJA- le , PPA-le ja valla- või linnavalitsus ele oluline teave alkoholi käitleja kohta ja teatav toodet iseloomustav teave kättesaadav ka teistest andmekogudest, eelkõige saatelehtede või -dokumentide vahetamise süsteemidest ja andmebaasidest ( vt tabel 1 , lk 6 ). AR-i tegevuse lõpetamine toob MTA -le kaasa vajaduse muuta MAIS -i , a rvestades, et MAIS kasutab x-tee kaudu AR-i andmeid (toote nimi, alkoholisisaldus ja maht) ja et edaspidi saa ks nimetatud andmeid MAIS-i kas teistest andmekogudest või siis koguda vajalike andmeid MAIS-i kaudu. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus on läbi viimas riigihange t MAIS -i arend us tööde teostaja leidmiseks . Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta andmete kogumine ja säilitamine AR-is on praeguseks oma vajaduse minetanud ning koormab põhjendamatult nii ettevõtjaid kui ka PTA -d , kes on registri pidaja , seega tunnistatakse registri tegevuse lõpetamiseks kõik AR-i käsitlevad sätted kehtetuks. Toiduohutuse ja turukorralduse nõuete r iikliku järelevalve üldised põhimõtted tulenevad EL -i õigusest ning järelevalve toimub riskipõhise lt. Riskitaseme määramiseks hinnatakse tegevusvaldkonda ning tootmise ja toodangu riske, mille põhjal koostatakse järelevalveplaan ning koos sellega proovivõtuplaan . Alkoholi nõuetekohasuse eest vastutab alkoholi käitleja , kes peab muuhulgas nõuetekohaselt dokumenteerima ka igasuguse alkoholi liikumise . AR-i kande tegemiseks esitatakse koos taotlusega PTA- le ( AR-i volitatud töötleja) volitatud labori väljastatud katseprotokoll. Sellisteks laboriteks, kes väljastavad asjakohaseid kat s eprotokolle, on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga volitatud laborid, EL-i teises liikmesriigis volitatud laborid ning EL -i välises riigis volitatud laborid. Seoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada selles osas olemasolevat volitatud laborite süsteemi . Alkoholi käitlejatel on võimalik edaspidi enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks valida endale kõige sobivam teenusepakkuja ning edaspidi puudub neil kohustus kasutada just volitatud labori teenuseid. Vabariigi Valituse 6. augusti 2002. a määruse nr 250 „Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ kohaselt antakse määruse alusel ka volitatud laborina tegutsemise õigus t järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks ning selles osas on asjakohane senine labori volitamise süsteem säilitada. J ärelevalveasutus ed , näiteks PTA, vaja vad jätkuvalt riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2018 / 273 kohaselt peab liikmesriik koostama ja ajakohastama nimekirja ettevõt ja test, kes on kohustatud oma veinitoodete üle arvestust pidama , või liikmesriik võib kasutada muuks otstarbeks koostatud asjakohaste ettevõt ja te nimekirja nimetatud määruse kohaldamisel . Eestis on ettevõtjate nimekirjaga seotud kohustus PTA-l. Seni on selle nimekirjana kasutatud AR-i ning muud puuduvad andmed on kogutud veini liikumise aruannetega. AR-i kaotamisel ei ole edaspidi veini käitlevatel ettevõtjatel vajalik esitada veini liikumise aruandeid PTA- le , mis vähendab ettevõtjate halduskoormust, kuid ettevõtjad peavad endiselt pidama arvestust oma käideldavate toodete üle ning PTA kontrollib asjakohase sagedusega nõude täitmist . PTA-l on edaspidi võimalik kasutada RTSR -i andmeid arvestuse pidamiseks nende ettevõtjate üle, kellel on kohustus pidada arvestust oma veinitoodete üle. Eelnõu menetlus on kiireloomuline, arvestades Vabariigi Valitsuse otsust kaotada AR ja selleks kavandatud tähtaega. AR - i tegevuse lõpetamis t ja sellega se onduvat on analüüsitud AS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus es ( VTK ). Eelnõu on kooskõlas VTK- ga . VTK toimiku number eelnõude infosüsteemis oli 18-1065 . VTK saadeti kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile . Siseministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid VTK märkusteta. Rahandusministeerium pidas vajalikuks analüüsida, kas õigem on AR kaotada või muuta kogutavate andmete sisu. Sotsiaalministeerium soovitas kavandatava eelnõu seletuskirja täiendada analüüsiga, kuidas M ajandustegevuse regis ter ( MTR ) täidab ja kuidas kavandatakse tulevikus alkoholituru järelevalvet toetavat funktsiooni ning millised on MTA tööprotsesside võimalikud muudatused ja kulud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegi ettepaneku tunnistada kehtetuks AS-is sätestatud nõuded alkoholi saatedokumendile ning juhtis tähelepanu VTK-s esitatud ebatäpsustele MTR- is kajastatud andmete kohta. Eelnõuga kavandatu toetab „ Eesti 2035 “ alaeesmär kide „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ja „ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik “ saavutamist, sest eelnõuga kavandatu vähenda b halduskoormust . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimese s tehakse muudatused AS-is , teises ATKEAS- is , kolmandas RLS- is ning neljandas sätestatakse seaduse jõustumisaeg. 3.1 AS-i muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse AS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks AS-i § 1 lõi ge 4 1 , § 4 lõike 1 punktid 2, 4 ja 5 ning lõige 3 . Need sätted on eeskätt seotud AR-i registrikande tegemisega. Paragrahvi 4 lõike 1 punktid e 2, 4 ja 5 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus muuta § 4 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa (vt eelnõu § 1 p 2 selgitust). Kehtiva AS-i § 1 lõike 4 kohaselt on v olitatud labor i puhul tegu alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud labor iga , mis on saanud õiguse tegutseda volitatud laborina . Sam as sättes on antud Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada v olitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kor d . Vabariigi Valituse 6. augusti 2002. a määruse nr 250 „Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ kohaselt antakse määruse alusel ka volitatud laborina tegutsemise õigus järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks ning arvestades, et korrakaitseorganid, näiteks PTA, vajavad jätkuvalt riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat, on asjakohane senine labori volitamise süsteem selles osas säilitada. AS-i § 1 lõike 4 1 kohaselt käsitatakse v olitatud laborina ka E L-i teises liikmesriigis asuvat laborit, millele on andnud õiguse teha alkoholianalüüse teine liikmesriik, ja EL -i vä lises riigis asuvat laborit , mille õigusest teha alkoholianalüüse on teatanud Euroopa Komisjon. Need sätted on eeskätt seotud AR-i r egistrikande tegemise ga. AS-i § 10 kohaselt tuleb t arbijapakendis alkohoolse joogi või t arbijapakendisse pakendamata alkoholi kandmiseks AR-i koos asjakohase taotlusega esita da PTA- le ( AR-i volitatud töötleja ) volitatud labori väljastatud katseprotokoll . Seega olid on kehtiva õiguse kohaselt sellisteks laboriteks valdkonna eest vastutava ministri käskkirjag a volitatud laborid, ka EL-i teises liikmesriigis volitatud laborid ning EL -i välises riigis volitatud labori d, kes väljastasid asjakohaseid kat s eprotokolle, mis esitati koos muude andmetega AR-i kande tegemiseks. Vabariigi Valituse 6. augusti 2002. a määruse nr 250 „ Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord “ kohaselt antakse määruse alusel ka volitatud laborina tegutsemise õigus järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks ning arvestades, et korrakaitseorganid , näiteks PTA, vaja vad jätkuvalt riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat, on asjakohane senine labori volitamise süsteem selles osas säilitada. S eega s eoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada terviklikult olemasolevat volitatud laborite süsteemi. Alkoholi käitlejatel on võimalik enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks valida endale kõige sobivam teenusepakkuja ning edaspidi puudub neil kohustus kasutada just volitatud labori teenuseid ning korrakaitseorganitel on võimalik jätkuvalt kasutada asjakohaste volitatud labori teenuseid . AS-i § 4 lõike 1 punktide 2 , 4 ja 5 kohaselt peab Eestis käideldav alkohol olema kantud AR-i , vastama AR-i kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis ( katseprotokoll ) märgitud näitajatele ning tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest AR-i kandmisel esitatud tootenäidisele . AS-i § 4 lõike 3 kohaselt sätestab katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu valdkonna eest vastutav minister. AS-i § 4 lõike 1 punktides 2 , 4 ja 5 ning lõikes 3 sätestatud nõuded on seotud AR-i kannete tegemisega ning tulenevalt AR-i kaotamise st ei ole kõnealuse d sätted edaspidi vajalik ud . Samuti ei ole vaja alkoholiseadusega sätestada nõudeid koostisele ega märgistusele, kuivõrd alkohoolsete jookide koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise nõuded on juba kehtestatud EL-i õigusaktidega . Toidualase teabe nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) nr 1169/201 1 . Nõuded piiritusjookide koostisele ja määratlusele on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) 2019/787 . Lisaks on veinisektori nõuded reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ning selle delegeeritud ja rakendusaktidega . Selliste alkohoolsete jookide nõuded, mida ei ole reguleeritud EL-i õigusaktidega, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004 .a määrusega nr 134 „ Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded “ . Paragrahvi 4 lõike 1 punktide 2, 4 ja 5 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus muuta § 4 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa (vt eelnõu § 1 p 2 selgitust). Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse AS-i § 4 lõiget 4 , mis sätestab tingimused juhtumitele, kus käideldav alkohol ei pea vastama AS-i § 4 lõike 1 punktides 1−5 kehtestatud nõuetele. Sättes tehakse üksnes tehniline muudatus, arvestades, et eelnõuga kavandatakse AS-i § 4 lõike 1 punktid 2, 4 ja 5 kehtetuks tunnista da . Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse tulenevalt AR-i kaotamisest k ehtetuks AS-i § 4 lõike 4 punkt 5, § 6 lõiked 1 – 3 ja 6 , seaduse 2. peatüki 3 . jagu ning § 17 lõige 2 . Paragrahvi 6 lõigete 1 – 3 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus tunnistada kehtetuks § 18 lõiked 2 ja 3 (vt eelnõu § 5 p 1 selgitust). Paragrahvi 17 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus muuta ka sama paragrahvi lõi get 3 ( vt eelnõu § 1 p 4 selgitus t ) ja tunnistada kehtetuks lõige 4 (vt eelnõu § 1 p 5 selgitus t ) . AS-i § 4 lõike 4 punkti 5 kohaselt ei laiene alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded EL-i alkoholile, kui see alkohol on tootenäidis, mis esitatakse asjakohasteks analüüsideks volitatud laborile uuringute tegemiseks või AR-i volitatud töötlejale registrikande tegemiseks või kui see alkohol esitatakse tutvumiseks ettevõtjale, kes tegutseb jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal ning kelle MTR -i andmetes on asjaomase alkoholi määratlus. Samuti ei pea selline EL-i alkohol olema kantud AR-i , vastama AR-i kandmisel esitatud katseprotokollis märgitud näitajatele ega tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest AR-i kandmisel esitatud tootenäidisele. AS-i § 6 sätesta b tingimused piiratud käitlemiseks lubatud alkoholi käitlemisele. Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt võib aktsiisilao tegevusluba omav ettevõtja alkoholi toota katsetuste käigus enne AR-i kandmist, et teha selle alkoholi edasiseks käitlemiseks vajalikud toimingud või taotleda nende toimingute tegemist. Paragrahvi 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt võib jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja käidelda alkoholi , mis esitatakse AR-i volitatud töötlejale registrikande tegemiseks või volitatud laborile analüüside tegemiseks ning toote tutvustamiseks kolmandale isikule ( tootenäidis ) . Paragrahvi 6 lõige 6 sätestab, et AR-i kandmata alkoholi, mis on tootenäidisena või volitatud laborile analüüside tegemiseks imporditud või teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud, võib kasutada vaid selle alkoholi kohta koostatud tollideklaratsioonis või saatelehes märgitud otstarbel. Kuna AR kaotatakse , siis tunnistatakse kõnealused sätted kehtetuks. E ttevõtjad saavad jätkata katsetuste käigus alkoholi tootmisega. Samuti võivad ettevõtjad importida või teisest liikmesriigist Eestisse toimetada alkoholi tootenäidiseid või labor i analüüsideks saadetud alkoholi. AS-i § 3 lõike 3 kohaselt säilib ettevõtjatel keeld käidelda alkoholi, kui MTR-i andmetes märgitud tegevuskoha osas puudub asjaomase alkoholi määratlus AS-i § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatu kohaselt (piiritus, õlu, kange või lahja alkohol, vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook) . AS-i 2. peatüki 3. jagu sätestab AR-i toimimise alused ning registrikannete taotlemise ja tegemise tingimus ed . A R-i pidamise kohustus ei tulene E L-i õigusest . AR loodi 1994. aastal eesmärgiga koguda ja hallata teavet Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida enne turule lubamist laboratoorselt alkoholi kvaliteeti ja ohutust. Praegu kasutatakse registrit registreeritud alkoholi käsitleva teabe töötlemiseks ning riikliku järelevalve käigus tootenäidiste võrdlemiseks , kuid mitte enam alkoholi kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks . Toiduohutuse valdkonnas tehakse järelevalvet riskipõhiselt ja korrapäraselt asjakohase sagedusega. Ettevõtted jaotatakse riskitaseme järgi ning ettevõtte kontrolli sagedus sõltub määratud riskitasemest. Iga käitleja riskitaseme määramisel hinnatakse käitleja tegevusvaldkonda ning tootmisprotsessi ja toote ohutust. AR-i registrikannete arv on üheks teguriks, mi llest PTA juhindub alkoholi valdkonna järelevalveplaani koostamisel ja riskitaseme määramisel . Juhtumipõhiselt võrreldakse ka järelevalve käigus võetud näidiseid AR-i andmetega. A R-i andmed ei ole aga alkoholi koostise ja kvaliteedi ning märgistamise järelevalve tagamiseks vajalikud ning PTA saab kavandada järelevalvet muu le teabele tuginedes , näiteks MTR andmed, ettevõtte suurus ja tootmismaht, käideldava alkoholi liik, tarbijakäitumine, eelnevad järelevalvetulemused, teiste riikide järelevalve ja uuringute tulemused, tarbijate või konkurentide vihjed ja muud . Alkoholi nõuetekohasuse eest vastutab alkoholi käitleja , kes muuhulgas dokumenteerib ka igasugu s e alkoholi liikumi se . R iik kontrollib nõude täitmist asjakohase sagedusega . Lisaks PTA- le kasutab AR-i andmeid kõige enam MTA . MAIS kasutab x-tee kaudu AR- i andme i d ( toote nim i , alkoholisisaldus ja mah t) ning MTA võrdleb järelevalve käigus tooteid AR-i andmetega . TTJA ja PPA võrdlevad juhtumipõhiselt järelevalve käigus võetud näidiseid AR-i kantud kirjelduste, fotode või esitatud etikettidega , kuid selliseid järelevalvetoiminguid tuleb ette harva . Nende asutuste jaoks oluli ne teave alkoholi käitleja ja teatav toode t iseloomustav teave on lisaks AR-ile kättesaadav ka teistes t andmekogude s t , eelkõige saatelehtede või -dokumentide vahetamise süsteemides t ja andmebaasides t ( t abel 1 ) . Avaliku teabe seaduse § 43 3 kohaselt on k eelatud asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Lisaks põhjustab sarnaste andmete esitamine mitmesse andmekogusse põhjendamatut halduskoormust ning ressursikulu. Seetõttu on AR-i kaotamine põhjendatud ning Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine ei ole sellisel kujulik vajalik ega asjakohane. Arvestades, et MAIS kasutab x-tee kaudu AR-i andmeid (toote nimi, alkoholisisaldus ja maht) , siis on vajalik teha andmekogus muudatused, et edaspidi saada andmeid MAIS-i kas teistest andmekogudest või koguda vajalike andmeid MAIS-i kaudu. R ahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus on läbi viimas riigihanget MAIS -i arend us tööde teostaja leidmiseks. Tabel SEQ Figure \* ARABIC 1 . AR-is säilitatud andmete kattuvus teistes registrites või andmebaasides talletatud andmetega Andmed AR-is Andmed teistes registrites Taotleja ehk toote tootja või maaletooja nimi ning kontaktandmed (telefon või elektronposti aadress) MTR; ä riregister, RTSR; aktsiisikaupade liikumise kontrollisüsteem (EMCS); impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem ( Impulss ); tolli- ja aktsiisilubade süsteem (LUBA) ; s iseriiklik aktsiisisaatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem (SADHES) Aktsiisilao tegevusloa nr, kui registrikande tegemist taotleb selle alkoholi tootja või maaletooja LUBA Tegevusloa otsuse tegemise kuupäev ja number toiduseaduse ( ToiduS ) tähenduses, kui registrikande tegemist taotleb selle alkoholi tootja või maaletooja RTSR ja MTR M ajandustegevuse registreerimise nr Toote (alkohoolse joogi) nimi EMCS; Impulss; AES ; SADHES; MAIS* Toote liik (nt viski, viin, õlu jne) EMCS, SADHES, MAIS * , AES ; ADEK; aktsiisilaopidajate register ( SEED ) ; Impulss Tootja nimi ning võimaluse korral aadress ja kontaktandmed (telefon või elektronposti aadress) kui taotleja on toote maaletooja Impulss; AES ; RTSR Tootjamaa / päritolumaa Impulss; AES Importija nimi ning võimaluse korral aadress ja kontaktandmed (telefon või elektronposti aadress) imporditud veini puhul Impulss Toote etanoolisisaldus EMCS; SADHES; Impulss; AES ; MAIS * Toote kaheksakohaline kood vastavalt kombineeritud nomenklatuurile EMCS; SADHES; Impulss; AES Tarbijapakendi või pakendi maht EMCS; SADHES; Impulss; MAIS* Tarbijapakendi või pakendi materjal Andmed ei kajastu teistes andmekogudes. Tegemist ei ole alkohoolse joogi märgistuse kohustusliku teabega AS -i § 15 lõike 1 tähenduses. Samuti ei ole andmed vajalikud alkoholi järelevalves. Pudeli kuju ja värvus Korgi materjal Korgi värvus Korgi kuju Suka olemasolul sellekohane märge Suka värvus Esietiketi olemasolul sellekohane märge Tagaetiketi olemasolul sellekohane märge Muu etiketi olemasolul sellekohane märge * MAIS - is saadakse alkoholi puutuvad andmed liidestatult AR-ist . MAIS sisaldab andmeid maksumärgistamisele kuuluva alkoholi kohta, mis on alkohol etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist. Seoses AR-i tegevuse lõpetamise ja AS-i 2. peatüki 3. jao kehtetuks tunnistamisega, tunnistatakse kehtetuks ATKEAS-i § 27 lõike 1 punkt 2 1 ja § 49 1 lõike 4 punkt 4 (vt e elnõu § 2 punktid 1 ja 3 ) ja RLS-i 10. peatüki 4. jao 9. jaotis (vt e elnõu § 3 ). AS-i § 17 lõi g e 2 sätesta b veini käitlevale ettevõtjale kohustuse edastada PTA- le iga kuu 15. kuupäevaks aruande eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta (välja arvatud ettevõtja, kes tegeleb ainult veini jaemüü giga ). Nimetatud sät e kordab EL-i vahetult kohalduvaid õigusakte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõike 2 kohaselt peavad ettevõtjad , eriti tootjad, villijad , töötlejad ja hulgikauplejad , kes käitlevad sama määruse I lisa XII osas loetletud veinisektori tooteid ( näiteks viinamarjaveinid, veiniäädikas, värsked viinamarjad, välja arvatud lauaviinamarjad , ja muud tooted ), pidama veinisektori toodete kohta arvestust. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 28 alusel ei pea sellist arvestust pidama ettevõtjad, kes tegelevad ainult veini jaemüügiga või müüvad jooke ainult kohapeal tarbimiseks või kelle valduses on või kes pakuvad müügiks üksnes veinitooteid kuni 10 - liitrise nominaalmahuga märgistatud mahutites, mis on suletud ühekorrasulguriga , tingimusel, et veetav kogus ei ole puhastatud või puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirde puhul suurem kui 5 liitrit või 5 kilogrammi ja kõigi teiste toodete puhul suurem kui 100 liitrit. Nimetatud erandid kehtivad tingimusel, et ettevõttesse sissetulevaid ja ettevõttest väljaminevaid kaupu ning varusid saab kontrollida igal ajal äridokumentide alusel. Ülevaade arvestuse pidamise ulatusest ja vormist on antud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/274 IV peatükis. Nimetatud peatükis sätestatakse too ted ja toimingu d, mille üle tuleb arvestust pidada, iga toote ja toimingu kohta nõutav teave ning arvestuse pidamise süsteemi andmete sissekan dmise tähtajad . Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/273 artikli 36 lõi gete 1 ja 2 kohaselt tuleb pädeval asutusel (PTA-l) teha järelevalvet veini käitlevate ettevõtjate üle, et veenduda, et toodete üle peetakse arvestust EL-i õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Samuti peab liikmesriik koostama ja ajakohastama nimekirja ettevõtetest, kes on kohustatud oma veinitoodete üle arvestust pidama , või kasutama muuks otstarbeks koostatud asjakohaste ettevõtete nimekirja nimetatud määruse kohaldamisel. Seni on selle nimekirjana kasutatud AR-i ning muud puuduvad andmed on kogutud veini liikumise aruannetega. AR-i kaotamise korra l ei ole veini käitlevatel ettevõtjatel vajalik esitada veini liikumise aruandeid PTA- le , kuid ettevõtjad peavad endiselt pidama arvestust oma käideldavate toodete üle ning PTA kontrollib nõuetest kinni pidamist. ToiduS-i § 7 kohaselt on teiste seas ka veini käitlevatel ettevõtjatel kohustus esitada majandustegevusteade, sellisel juhul on PTA-l võimalik kasutada rakendusmääruse (EL) 2018/273 kohaldamisel RTSR-i. Paragrahvi 6 lõigete 1–3 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus tunnistada kehtetuks § 18 lõiked 2 ja 3 (vt eelnõu § 5 p 1 selgitust). Paragrahvi 17 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega kaasneb vajadus muuta ka sama paragrahvi lõiget 3 (vt eelnõu § 1 p 4 selgitust) ja tunnistada kehtetuks lõige 4 (vt eelnõu § 1 p 5 selgitust). Seoses AR-i tegevuse lõpetamise ja AS-i 2. peatüki 3. jao kehtetuks tunnistamisega, tunnistatakse kehtetuks ATKEAS-i § 27 lõike 1 punkt 2 1 ja § 49 1 lõike 4 punkt 4 (vt eelnõu § 2 punktid 1 ja 3) ja RLS-i 10. peatüki 4. jao 9. jaotis (vt eelnõu § 3). Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse AS-i § 17 lõikes 3 tekstiosa „lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused“ tekstiosaga „lõikes 1 sätestatud kohustus“. Sättes tehakse üksnes tehniline muudatus, arvestades, et eelnõus kavandatakse AS-i § 17 lõige 2 tunnistada kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 3). Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks AS-i § 17 lõige 4, § 18 lõiked 1−3 ja § 21 lõike 1 punkt 2. Paragrahv i 1 7 l õikes 4 paikneb volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister veini aruande esitamise korra ja aruande vorminõuded. Kuna § 17 lõikes 2 sätestatud kohustus esitada veini kohta aruandeid tunnistatakse kehtetuks ( vt seletuskirja § 1 punkti 3 selgitust AS - i § 17 lõike 2 kohta), siis puudub ka vajadus nimetatud volitusnormi säilitamise järele. AS-i § 18 lõiked 1 − 3 sätestavad nõuded alkoholi dokumentidele selle impordil. Paragrahvi 18 lõi k e 1 kohaselt kontrollib tolliametnik alkoholi tollideklaratsioonil AR-i kande olemasolu , millest nähtub, et imporditav alkohol on kantud AR-i importija taotlusel . Paragrahvi 18 lõige te 2 ja 3 kohaselt ei ole tollideklaratsioonil registrikannet vaja kajasta da , kui tegemist on tootenäidisega AS-i § 6 lõike 2 või 3 mõistes ning kui selle ko hta tehakse tollideklaratsioonile asjakohane märge. Kuna AR kaotatakse , ei ole edaspidi vajalik alkoholi tollideklaratsioonil märkida registrikande olemasolu ning puudub vajadus seda ka kontrollida. AS-i § 21 lõike 1 punkt i 2 kohaselt tuleb alkoholi saatedokumendil esitada AR-i registri kande number, kui see alkohol on kantud AR-i . Kuna AR kaotatakse , siis sellest tulenevalt ei ole edaspidi vajalik alkoholi saatedokumendil registrikande numbri t märki da . Alkoholi kohta tuleb saatedokumendil esitada vaid järgmised andmed: alkoholi liik , nimi , tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus ning tootjapoolne partii tähistus. Eelloetletud andmekoosseis on piisav, et võimaldada kaupa ja selle partiid identifitseerida . Eelnõu § 1 punkti de ga 6 ja 7 muudetakse AS-i § 49 lõigete 1 ja 3 sõnastust, mis sätestavad riikliku järelevalve ulatuse TTJA- le ja PTA- le . Kuna AR kaotatakse, siis võrreldes kehtiva seadusega jäetakse sätete sõnastustest välja viited AR-ile . Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks AS-i § 50 lõike 2 punkt 3. AS-i § 50 lõike 2 punkti 3 kohaselt on korrakaitseorgani l ehk riiklik k u järelevalvet tegeval asutuse l õigus saada ametialaseks kasutamiseks kõiki andmeid AR-ist . Korrakaitseorganid alkoholi valdkonnas on PTA, MTA, TTJA, PPA ning oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. AR-i andmete kasutuse ulatus ja vajalikkus riiklikus järelevalves on kirjeldatud eelnõu § 1 punkti 3 selgituste juures . Kuna ARi tegevus lõpetatakse, tuleb ka AS - i § 50 lõike 2 punkt 3 kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse AS-i rakendussätteid §-dega 76 3 ja 76 4 seoses AR-i kaotamisega . AR tegevus lõpetatakse 1. novembril 2026. aastal ning AR-i andmeid ei kanta ümber mõnda teise andmekogusse. Eelnõu § 76 3 kohaselt kehtib enne 2026. aasta 1. novembrit regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga laborile antud volitatud laborina tegutsemise õigus kuni selle muutmise või kehtetuks tunnistamiseni , kuid mitte kauem kui 2027. aasta 1. jaanuarini . Ülemi ne kusäte on vajalik seoses AR-i tegevuse lõpetamisega ning senise AS-i alusel volitatud laborite õigustega seonduva ümberkorraldamiseks. Regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjad, millega on antud volitatud laborina tegutsemise õigus , tuleb üle vaadata ja seoses katseprot okolli väljastamiseks tehtavate analüüside tegemise vajaduse kadumisega, kas muuta või kehtetuks tunnistada . Eelnõu § 76 4 kohaselt kantakse enne 2026. aasta 1. novembrit arhiveeritud registriandmed ja registritoimiku d PTA arhiivi, kus neid säilitatakse kümme aastat registriandmete kehtetuks tunnistamisest arvates. Praktikas on leitud, et 10 aasta jooksul peaks võimalikud vaidlused, mille tõendamiseks on vaja registriandmeid, lõppema. Sama säilitustähtaeg on ka Riikliku alkoholiregistri põhimääruse § 9 lõikes 2. Arhiveeritud avaandmetele pääseb ligi Andmete teabevärava kaudu. Arhiivi kantud mitteavalikele dokumentidele (veini liikumise aruanded, toote- ja etiketinäidised) tagab registripidaja juurdepääsu õigustatud huvi korral päringute alusel. Rahvusarhiivi 31. oktoobri 2017 .a hindamisotsuse nr 51 kohaselt ei ole AR kinnitatud arhiiviväärtusega andmekogu ks. 16. j aanuari l 2026 . a kinnitas Rahvusarhiiv , et AR ei ole arhiiviväärtuslik andmekogu ning ei pe a vajalikuks 2017.a hindamis otsust ümber vaadata AR-i suhtes . Sellest tulenevalt kustutatakse registriandmed p ärast säilitustähtaja möödumist . 3.2 ATKEAS-i muutmine Eelnõu § -ga 2 muudetakse ATKEAS-i . Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks ATKEAS-i § 27 lõike 1 punkt 2 1 , mis sätestab aktsiisivabastuse alkoholile, mis esitatakse AR-i kandmise eesmärgil akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse analüüsimiseks. Säte tunnistatakse kehtetuks seoses AR-i tegevuse lõpetamisega. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ATKEAS-i § 45 lõike 1 punkti 1 sõnastust. S Kehtiva s ätte alusel loetakse aktsiisikauba Eesti-sisene vedu ajutises aktsiisivabastuses toimuvaks selle kohta SADHES - is koostatud A-saatelehe alusel. Seoses pardavarude vormistamise korra muutumisega täpsustatakse § 45 lõike 1 punktis 1 sätestatut. Kuna pardavarude vormistamiseks kehtestati ekspordideklaratsiooni esitamise nõue, tekkis olukord, ku s aktsiisilaopidaja peab pardavarude lähetamiseks vormistama kaks dokumenti, need on saateleht ja ekspordideklaratsioon. Puudub vajadus dokumentatsiooni topelt esitamiseks ühe isiku poolt. Muudatusest tulenevalt peab aktsiisikauba toimetamisel Eestis asuvale õhusõidukile või laevale vormistama saatelehe vaid juhul, kui aktsiisilaopidaja ise ei ole eksportija. Eksportimisel piisab ekspordideklaratsiooni esitamisest. Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks ATKEAS-i § 45 lõike 1 punkt 2 ja § 49 1 lõike 4 punkt 4. ATKEAS-i § 45 lõike 1 punkti 1 täpsustusest tulenevalt ei ole punkt 2 enam vajalik ja see tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 49 1 lõike 4 punktis 4 on sätestatud, et maksumärgistamisest on vabastatud alkohol, mis esitatakse AR-i volitatud töötlejale registrikande tegemiseks. Säte tunnistatakse kehtetuks seoses AR-i tegevuse lõpetamisega. 3.3 RLS-i muutmine Eelnõu §-ga 3 muudetakse RLS-i seoses AR-i kaotamisega. Eelnõus kavandatakse kehtetuks tunnistada RLS-i 10 1 . peatüki 4. jao 9. jaotis, milles on sätestatud riigilõivu tasud AR-i kandmise taotluse läbivaatamise eest ning registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest. 3.4 Seaduse jõustumine Eelnõu §-s 4 sätestatakse seaduse jõustumisaeg, mis on 2026. aasta 1. november . Kavandatud jõustumisa ja puhul on arvestatud, et jä äks piisavalt aega ettevalmistus teks AR-i tegevuse lõpetamiseks , sh korrigeerida veebilehtedel olevaid teabetekste ja juhendeid . Samuti on arvestatud Rahandusministeeriumi tagasisidega, et oleks piisavalt aega vajalikeks MAIS-i arendustöödeks. 3.5 Eelnõu põhiseaduspärasus Eelnõus kavandatud muudatused ei riiva põhiõigusi. AR-i tegevuse lõpetamisega kaob riive ettevõtlusvabadusele (PS § 31), sest alkoholi käitlejal kaob kohustus registreerida (sh tasuda riigilõivu) käideldav alkohol AR-is . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida ei ole õigusaktides varem kasutatud. 5 . Eelnõu vastavus EL-i õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste õigusaktidega : Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671 –854 ) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.05.2019, lk 1 – 54 ) ; k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 058 28. 0 2.2018, lk 1 –59 ) ; k omisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/274, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide ja teadete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad asjakohaste kontrollide kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/561 ( ELT L 058 28. 0 2 .2018, lk 60 – 95 ). 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega kaasnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 mõistes majanduslike mõjudega seotud muutused alkoholi käitlemisega tegelevatele ettevõt jatele ja mõjud riigiasutus t e ( PTA, MTA , TTJA ja PPA) töökorraldusele. Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne otses t sotsiaals et mõju. Puudub otsene mõju ka keskkonnale, haridusele, kultuurile, spordile, regionaalarengule, siseturvalisuse le, riigikaitsel e ja välissuhete le . 6.1 Kavandatav muudatus: AR-i kaotamine (eelnõu § 1 punkt id 3 ja 10 ) Vabariigi Valitsus võttis 8. mai 2025 . aasta majanduskabineti nõupidamisel vastu otsuse kaotada AR. A R-i eesmärk oli 1994. a koguda ja hallata teavet Eesti turul oleva alkoholi kohta ning kontrollida enne turule lubamist laboratoorselt alkoholi kvaliteeti ja ohutust. Kaasajal on AR-i peamiseks ülesandeks AS-i § 8 lõikes 1 määratud ülesannete täitmine ehk alkoholi kohta käivate andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine. Kuivõrd PTA- le ei ole alkoholi koostis- ja kvaliteedinõuete ning toidualase teabe nõuete järelevalve tegemiseks AR -i olemasolu vajalik ning teistele järelevalvet te gevatele ametitele (MTA, TTJA, PPA ning oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus) oluline teave alkoholi käitleja ja teatav toodet iseloomustav teave on lisaks AR-ile kättesaadav ka teistest andmekogudest (vt tabel 1 , lk 6 ), siis kaotatakse AR. Mõju valdkond : mõju riigivalitsemi sele Sihtrühm : Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA , Rahandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus MTA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : seoses AR-i kaotamisega puudub edaspidi vajadus näha ette ressurss AR-iga seotud tööjõukulude ning tehnilise haldamisega seotud kulude katmiseks. 2024. aasta andmetel olid AR-i aastased tehnilise haldamise kulud 14 150 eurot. Lisaks sellele oli AR-iga seotud personalikulu 72 050 eurot, mida on võimalik suunata näiteks järelevalvesse. AR-i tegevuse lõpetamise ja andmete arhiveerimise kulutused kaetakse seniste AR-i tehnilise haldamisega seotud ressurssidega, mistõttu puudub vajadus näha ette lisavahendeid riigieelarvest AR-i kaotamisega seotud toiminguteks. Samas vähenevad riigieelarve tulud, sest seoses AR-i kaotamisega ei laeku edaspidi riigilõivu AR-i kandmise taotluse läbivaatamise eest ega registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest. 2024. aastal kanti AR-i 10 009 uut toodet (uue kande tegemise riigilõiv on 10 eurot) ja pikendati 3532 registrikande kehtivust (olemasoleva kande pikendamise riigilõiv 4 eurot) , mille eest maksti riigilõivu kokku 114 218 eurot. AR-i tegevuse lõpetamine toob kaasa vajaduse muuta MAIS-i , arvestades, et MAIS kasutab x-tee kaudu AR-i andmeid (toote nimi, alkoholisisaldus ja maht) ja et edaspidi saaks nimetatud andmeid MAIS-i kas teistest andmekogudest või siis koguda vajalike andmeid MAIS-i kaudu. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus on läbi viimas riigihanget MAIS arendustööde teostaja leidmiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul kulub MAIS-i muudatusteks vähemalt 200 000 eurot. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna kavandatava muudatusega ei kaasne täiendavaid kulutusi ega seisakuid PTA töös. Küll aga on AR -i platvorm tehniliselt väga vananenud , mi stõttu esineb selle töös tõrkeid , mis segavad riigiasutuste igapäevast tööd , ning suure tõenäosusega võib juhtuda, et süsteem lakkab töötamast enne kui AR -i tegevus lõpetatakse. Kui selline olukord tekib , siis platvormi taastamise ks tuleks arvestada vähemalt 100 000 - eurose lisa kuluga . Samuti võib see põhjustada seisakuid riigiasutuste töös ning toodete aeglasemat turule jõudmist, sest AR-i kannete tegemine on takistatud . Sellise olukorra realiseerumise vältimiseks tuleks AR esimesel võimalusel sulgeda. Mõju olulisus : mõju olulisus on keskmine , arvestades mõju suurt ulatust, väikest sagedust, sihtrühma suurust ja väikest ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk i . Mõju valdkond : mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm : Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA, Rahandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus MTA , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala valitsusasutus TTJA, Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PPA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : AR -i kaotamine vähendab PTA töökoormus t ning vabanev ressurss on võimalik suunata teisteks järelevalvetegevusteks. AR-iga tegeleb praegu kolm inimest, kellest kaks üksnes sellega. Samuti puudub edaspidi vajadus eraldi AR-i veebilehe järele , mille saab sulgeda. AR-i kaotamine ei mõjuta oluliselt MTA, TTJA ning PPA tööd, sest asutuste tööks vajalikke andmeid on võimalik kätte saada ka muudest andmekogudest . Seoses AR-i kaotamisega on vajalik muuta veebilehtedel olevaid teabetekste ja juhendeid ning teavitada järelevalveametnikke muudatustest. Mõju ulatus töökorraldusele on keskmine, kuna on vaja muuta töö- ja juhendmaterjale, teha tehnilis i muudatusi ( registri veebilehe sulgemi n e ) ning teavitada järelevalveametnikke. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna kavandatava muudatusega ei muudeta järelevalve põhimõtteid. Mõju olulisus : mõju olulisus on keskmine , arvestades mõju suurt ulatust, väikest sagedust, sihtrühma suurust ja väikest ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski. Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : alkoholi tootjad ( RTSR-i andmete alusel 120 seisuga 29.09.2025 ) ja importöörid ( MTR-i andmete alusel 595 seisuga 01.10.2025 ) , volitatud laborid ( Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ( LABRIS ) , E esti K eskkonnauuringute K eskus (EKUK ) , Terviseamet ning Põhjala Brewing AS ) Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : e ttevõtjatele tähendaks AR-i kaotamine nii raha list kui ka aja list kokkuhoidu . K õikide AR-i kannete puhul tuleb tasuda riigilõivu (10 eurot uu e kan d e tegemine , 4 eurot olemasoleva kande pikendamine). Ajalise kokkuhoiu annab see, et edaspidi ei pea tegema toiminguid registris. AR-i k ande tegemiseks peab ettevõtja esitama taotluse koos labori analüüsi protokolli, etiketi näidiste, tollideklaratsioonid e j a muude dokumentidega . Vajalik k e l abori analüüse teevad Eestis neli laborit , nt LABRIS- est on võimalik tellida analüüse, mille maksumus jääb vahemikku 100–500 eurot. 202 4 . aastal kanti AR-i 10 009 uut toodet (351 ettevõt te poolt ) ja pikendati 3 532 registrikande kehtivust ( 131 ettevõtte poolt ) , mille eest maksti riigilõivu kokku 114 218 eurot . Laborianalüüside tellimisele võis seega hinnanguliselt kulu da 1 000 9 00 – 5 00 4 5 00 eurot. Esmakordsel registrikande taotlemisel tuleb kehtiva korra kohaselt AR-i esitada volitatud labori väljastatud katseprotokoll; alkohoolse joogi müügipakendil kasutatavate etikettide näidised või värvifotod; tolli poolt aktsepteeritud tollideklaratsiooni originaal tootenäidise impordi kohta, kusjuures tollideklaratsioonis peab olema märge, et see tootenäidis tuleb esitada registrikande tegemiseks (imporditud alkohoolse joogi puhul); Eestisse toimetatud EL-i alkoholi puhul ATKEAS-i §-s 45 sätestatud saateleht ning tootja kirjalik nõusolek , kui täpsustatakse või muul viisil täiendatakse alkohoolse joogi müügipakendi tootjapoolset märgistust (lisamärgistusega tarbijapakendis alkohoolse joogi puhul). Juhul kui alkohoolse joogi müügipakendi märgistusel muudetakse esitatud kohustuslikku teavet ( välja arvatud tootjapoolse partii tähistus või selle asukoha muutmine), on kohustus see alkohoolne jook uuesti esitada AR-i kande tegemiseks. Iga toote registreerimiseks tuleb täita eraldi taotlus ehk puudub võimalus esitada üks taotlus mitme toote kohta korraga. Uue toote registreerimisel AR-i võtab selle kohta kõikide vajalike dokumentide kogumine ja vormistamine ettevõttel aega keskmiselt 30 minutit, registrikande elektroonseks sisestamiseks kulub lisaks 10 − 30 minutit. 2024. a astal oli keskmine brutopalk joogitootmise tegevusalal Statistikaameti andmetel 2179 eurot ja keskmine töötundide arv kuus 2024. a astal oli 168 , 58 tundi. See tähendab, et ettevõtjal kulub andmete kogumiseks , vormistamiseks ja esitamiseks keskmiselt 9 −13 eurot registrikande kohta . Alkoholi maaletoojatel võib vajalike dokumentide saamine aega võtta kauem gi , sest dokumendid tuleb pärida koostööpartnerilt. Kuigi registreerimiskinnituse ootamise aeg ettevõtjale võib kiirematel juhtudel olla tundides, sätestab AS -i § 11 lõige 1, et registri volitatud töötleja otsustab alkoholi registrisse kandmise kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse ja kohustuslikule esitamisele kuuluva materjali laekumise päevast arvates. Ettevõtjale tekib veel täiendav ajakulu hinnanguliselt 10-60 minutit , kui registritaotlus el tuleb andme id täpsustada või tuleb esitada lisa dokument e (hinnanguliselt 75% juhtudel ) . Ühe registrikande kehtivus on viis aastat, seejärel peab ettevõtja seda pikendama. Pikendamist saab ettevõtja teha otse AR-i kaudu ning kui kõik andmed jäävad olemasoleval registrikandel samaks, siis kulub sellele tegevusele kuni 5 minutit registrikande kohta ehk ettevõtjal kulub maksimaalselt 1 euro . Kui aeguval registrikandel on vaja teha muudatusi, siis käsitletakse toodet uuena ning ettevõtja peab taotlema sellele uut registrikannet. Seega uue registrikande kulud ettevõt ja le või sid 2024.a jääda arvestuslikult vahemikku 3 393 – 14 913 eurot (riigilõiv 284 eurot ((10 x 10 009)/351=284); andmete kogumine, vormistamine ja esitamine 257 eurot ((9 x 10 009)/351=257) kuni 371 eurot ((13 x 10 009)/351=257); laborianalüüsid 2852 eurot ((100 x 10 009)/351=2 852) kuni 14 258 eurot ((500 x 10 009)/351=14 258) ), millel või s täiendavalt lisanduda registritaotluse täpsustamisega seotud kulu (75% juhtudel) 43 eurot ((2 x 7 507)/351=43) kuni 371 eurot ((6 x 7 507)/351=128) ning ühe registrikande pikendamise kulu oli 135 eurot (riigilõiv 108 eurot ((4 x 3 532)/131=108); kande pikendamine 27 eurot ((1 x 3 532)/131=27) . AS-i § 10 kohaselt tuleb tarbijapakendis alkohoolse joogi või tarbijapakendisse pakendamata alkoholi andmete kandmiseks AR-i koos asjakohase taotlusega esitada PTA- le ( AR-i volitatud töötleja) volitatud labori väljastatud katseprotokoll. Kehtiva õiguse kohaselt olid sellisteks laboriteks valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga volitatud laborid, EL-i teises liikmesriigis volitatud laborid ning EL -i välises riigis volitatud laborid, kes väljastasid asjakohaseid kat s eprotokolle, mis esitati koos muude andmetega AR-i kande tegemiseks. AR-i kaotamine mõjutab Eestis volitatud laboreid vähesel määral, arvestades, et alkoholi tootjatel on jätkuvalt vajalik enesekontrolli raames teha alkoholist analüüse, kuid ka järelevalveasutused vajavad teenusepakkujaid järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks. Võimalike uute teenusepakkujate turule tulemisel võib muutuda seniste volitatud laborite klientuur. AR-i kaotamisel tuleb arvestada, et alkoholi tootja peab vaatamata AR-i olemasolule või selle puudumisele tagama oma toodete ohutuse ning vastavalt oma enesekontrolliplaanile tegema laborianalüüse toodete nõuetekohasuse tagamiseks. Iga alkoholi tootja määrab oma enesekontrolliplaanis kindlaks , m illiseid analüüse , millises mahus ning millise sageduse ga on vaja teha, ning tootja saab ise valida, millise teenusepakkuja juures ta laseb analüüse teha . Lisaks annab AR-i kaotamine võimaluse uusi tooteid kiiremini ning väiksemate kuludega turule viia , kuna puudub vajadus tooteid registrisse kanda ning ära jäävad ka sellega seotud kulutused . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ettevõtjatel e võib kaasneda risk, et nad saavad toodete puudustest märgist usel teada alles siis, kui toode on juba turul , ning seega võib tekkida vajadus too ted turult tagasi kutsu da . S amas ei kontrollita ka praegu kõik ide registreeritavate toodete märgistuse õigsust või on järelevalve käigus avastatud tooteid, mille märgistus ei vasta AR-i kantud nõuetekohase le tootenäidise le . Arvestades, et käitleja vastutus on tagada oma toote nõuetekohasus, siis on ebasoovit ava te mõjude risk väike. Mõju olulisus : mõju olulisus on keskmine , arvestades mõju suurt ulatust, väikest sagedust, sihtrühma suurust ja väikest ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski. 6 . 2 Kavandatav muudatus: volitatud labor (eelnõu § 1 punkt id 1 ) Kehtiva AS-i kohaselt on volitatud labor i korral tegu alkoholianalüüside tegemiseks akrediteeritud laboriga, kellele on antud õigus tegutseda volitatud laborina valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga . Volitatud laborina käsitatakse ka EL-i teises liikmesriigis asuvat laborit, kellele on andnud õiguse teha alkoholianalüüse teine liikmesriik, ja EL -i välises riigis asuvat laborit, kelle õigusest teha alkoholianalüüse on teatanud Euroopa Komisjon. AS-i § 10 kohaselt tuleb tarbijapakendis alkohoolse joogi või tarbijapakendisse pakendamata alkoholi kandmiseks AR-i koos asjakohase taotlusega esitada PTA- le ( AR-i volitatud töötleja) volitatud labori väljastatud katseprotokoll. Seoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada selles osas olemasolevat volitatud laborite süsteemi. Alkoholi käitlejatel on võimalik enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks valida endale kõige sobivam teenusepakkuja ja edaspidi puudub neil kohustus kasutada just volitatud labori teenuseid . Olemasoleva süsteemi kohaselt antakse määruse alusel ka volitatud laborina tegutsemise õigust järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks ning selles osas on asjakohane senine labori volitamise süsteem säilitada. Korrakaitseorganid , näiteks PTA vajavad jätkuvalt riikliku järelevalve tegemisel võetud proovide analüüsimiseks asjakohast laboriteenuse pakkujat. Mõju valdkond : mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm : Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : s eoses AR-i kaotamisega puudub vajadus säilitada tervikuna olemasolevat volitatud laborite süsteemi. Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, sest seoses kavandatud muudatustega on vajalik regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjad üle vaadata ja seoses katseprotokolli väljastamiseks tehtavate analüüside tegemise vajaduse kadumisega, kas muuta või kehtetuks tunnistada . Tegemist on ühekordse protsessiga, mis tõstab lühiajaliselt regionaal- ja põllumajandusministeeriumi töökoormust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude risk on väike, arvestades, et riikliku järelevalve käigus võetud proov ide analüüsi mine jätkub asjakohases volitatud laboris . Mõju olulisus : mõju olulisus on väike , arvestades mõju keskmist ulatust, väikest sagedust, sihtrühma suurust ja väikest ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski 6 . 3 Kavandatav muudatus: veini liikumise aruande esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamine (eelnõu § 1 punkt id 3 ja 5 ) Kehtiva AS - i § 17 lõigete 2 ja 4 kohaselt peab veini käitlev ettevõtja esitama AR -i volitatud töötlejale ehk PTA- le iga kuu 15. kuupäevaks aruande tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta ( välja arvatud juhul , kui ettevõtja tegeles ainult veini jaemüü giga ). Aruande vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõike 2 kohaselt peavad veini käitlevad ettevõtjad pidama arvestust käideldavate veinitoodete üle ning k omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 28 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik pidama nimekirja ettevõt ja te kohta, kes on kohustatud veinitoodete üle arvestust pidama. Sama lõige sätestab, et kui selline nimekiri on muuks otstarbeks olemas, siis võib kasutada seda nimetatud määruse kohaldamisel. Seni on selle nimekirjana kasutatud AR-i ning muud puuduvad andmed on kogutud veini liikumise aruannetega. AR-i kaotamise korra l kaob veini käitlevatel ettevõt ja tel kohustus esitada veini liikumise aruandeid PTA- le , kuid ettevõt ja d peavad endiselt pidama arvestust oma käideldavate toodete üle ning PTA kontrolli b nõuete st kinnipidamist . Mõju valdkond : mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm : Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : PTA-l kaob kohustus koguda ja töödelda veini käitlevatelt ettevõt ja telt iga ku u saabuvaid aruandeid ( 30 aruannet ) , kuid eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud EL-i vahetult kohalduvates määrustes ja AS-is. PTA-l säilib endiselt kohustus te ha riskipõhist järelevalvet alkoholi ohutuse ning koostis- ja kvaliteedinõuete täitmise üle. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike , sest muudatusega ei muudeta järelevalve põhimõtteid, kuid vähene b PTA koormus koguda ja töödelda veini liikumise aruandeid . Mõju valdkond : mõju veini käitlevate ettevõt ja te halduskoormusele Sihtrühm : veini käitlevad ettevõt jad ( AR -i andmet el 30 seisuga 29.09.2025 ) Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : veini käitleva d ettevõt jad ei pea edaspidi esita ma PTA- le iga kuu aruanne t nende poolt ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veinitoodete kohta, kuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artik li 147 lõike st 2 peavad ettevõt jad endiselt pidama arvestust nende käideldavate veinitoodete üle. See ei ole ettevõt ja tele uu s või lisa kohustus . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike , sest muudatus ega väheneb ettevõtjate halduskoormus. Mõju olulisus : mõju olulisus on väike , arvestades mõju keskmist ulatust, väikest sagedust, sihtrühma suurust ja väikest ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski 6. 4 . Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta Ettevõtjate halduskoormus : e ttevõt jate halduskoormus väheneb , sest AR-i kaotamisega puudub alkoholi käitle jatel edaspidi vajadus kanda tooteid registrisse ning ära jäävad ka sellega seotud kulutused (riigilõiv, registri kandeks vajalike dokumentide kogumine , vormistamine ja sisestamine, laborianalüüsid AR-i kande tegemiseks ja muud ) . Siiski peab alkoholi tootja vaatamata AR-i olemasolule või selle puudumisele tagama oma toodete ohutuse ning vastavalt oma enesekontrolliplaanile tegema laborianalüüse toodete nõuetekohasuse tagamiseks , kuid see ei ole ettevõtja jaoks uu s või lisa kohustus. Lisaks ei pea veini käitlevad ettevõtjad edaspidi esitama PTA- le iga kuu aruannet nende poolt ekspordiks, hulgimüügiks ja jaemüügiks suunatud veinitoodete kohta, kuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artik li 147 lõikest 2 peavad ettevõtjad endiselt pidama arvestust nende käideldavate veinitoodete üle. Ka see ei ole ettevõtjatele uu s või lisa kohustus. Avaliku sektori töökoormus : a valiku sektori töökoormus jääb üldiselt samaks. Eelnõu kohaselt ei ole ette näha uue asutuse või struktuuriüksuse loomist . Seoses AR-i kaotamisega vabaneb inimressurss ( AR-iga tegeleb praegu kolm inimest, kellest kaks üksnes sellega ), vaja lik on muuta töö- ja juhendmaterjale ning veebilehtedel olevaid teabetekste, teha tehnilis i muudatusi (registri veebilehe sulgemine) ning teavitada järelevalveametnikke muudatustest. Seaduse rakendamisega ei kaasne olulist mõju . 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Eelnõus kavandatavate muudatuste rakendamiseks on vaja riigil teha mõningaid ümberkorraldusi riigieelarve vahendites . Seoses AR -i kaotamisega puudub edaspidi vajadus teha kulutusi registri tehnilise le haldamise le ja registri toimingutega seotud personalile . P ersonalikulu on võimalik edaspidi suunata teistesse järelevalve tegevustesse ning AR-i sulgemise ja andmete arhiveerimise kulutused saab katta seniste AR-i tehnilise haldamisega seotud ressursside arvelt , mistõttu puudub vajadus AR-i sulgemisega seotud toiminguteks näha ette lisavahendeid riigieelarvest . Samas jääb riigieelarve sse laekumata AR -i kannete tegemiseks tasut av riigilõiv. AR-i aastased kulud o lid 2024. aastal 86 200 euro t , mis hõlma vad nii personalikulu kui ka registri ülalpidamiskulusid. AR paikneb platvormil, millele pakub hooldust ainult üks ettevõt ja , ning arvestades, et AR -i platvorm on väga vananenud, siis suurenevad AR-i hoolduskulud iga l aastal . 2024. aastal oli AR-i aasta n e hoolduskulude maksumus 14 150 eurot. PTA-s tegeleb AR -i registrikannete kontrollimise ja haldamisega kolm töötajat, kusjuures kaks töötajat tegele vad ainult üksnes AR-iga . Kõikide AR -i kannete puhul tuleb tasuda riigilõiv, mis uue registrikande tegemise puhul on 10 eurot ning olemasoleva registrikande pikendamise puhul on 4 eurot. 202 4 . aasta andmete põhjal tehti AR-i 10 009 uut registrikannet ning pikendati 3 532 registrikannet, mille eest maksti riigilõivu kokku 114 218 eurot. AR -i tegevuse lõpetamine toob kaasa vajaduse muuta MAIS -i , arvestades, et MAIS kasutab x-tee kaudu AR-i andmeid (toote nimi, alkoholisisaldus ja maht) ja et edaspidi saaks nimetatud andmeid MAIS-i kas teistest andmekogudest või siis koguda vajalike andmeid MAIS-i kaudu . Rahandusministeeriumi hinnangul kulub MAIS-i muudatusteks vähemalt 200 000 eurot. V aja lik on muuta töö- ja juhendmaterjale ning veebilehtedel olevaid teabetekste, teha tehnilis i muudatusi (registri veebilehe sulgemine) ning teavitada järelevalveametnikke muudatustest . Nimetatud tegevustega kaasnevad kulud kaetakse asutuste ee l arvest . Eelnõus kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne tegevusi, kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele. 8. Rakendusaktid 8. 1 Uu s ed rakendusakt id Seaduseelnõuga ei kaasne vajadust töötada välja uusi rakendusakte. 8. 2 Muudetav ad rakendusakt id Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta : 1 ) Vabariigi Valitsuse 6. augusti 2002. a määrus nr 250 „Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023260 ) ; 2 ) maaeluministri 18. augusti 2020. a määrus t nr 57 „ Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus “ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102082025028 ) . 8.3 Kehtetuks muutuv ad rakendusakt id Eelnõu seadusena jõustumisel muutuvad tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikest 1 volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks: põllumajandusministri 21. augusti 2002. a määrus nr 69 „Riiklikku alkoholiregistrisse registrikande tegemiseks esitatava taotluse vorminõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/123102014009) (AS § 9 lõi g e 5 ; eelnõu § 1 punkt 3 ) ; põllumajandusministri 10. detsembri 200 4 . a määrus nr 183 „Veini kohta aruande esitamise kord ja aruande vorminõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/13284219) (AS § 17 lõige 4 ; eelnõu § 1 punkt 5 ) ; põllumajandusministri 4. juuni 2004 . a määrus nr 104 „Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015029 ) (AS § 4 lõige 3 ; eelnõu § 1 punkt 1 ) ; maaeluministri 11. märtsi 2019. a määrus nr 30 „Riiklik u alkoholiregistri põhimäärus“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103102025008 ) (AS § 8 lõige 2 ; eelnõu § 1 punkt 3 ) . 9 . Seaduse jõustumine S eadus jõustub 2026. aasta 1. novembril . Seaduse jõustumisaja kavandamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi tagasisidega, et oleks piisava lt aega vajalikeks MAIS -i arendustöödeks . Kavandatud jõustumisaeg jätab piisavalt aega , et teha ettevalmistusi AR-i tegevuse lõpetamiseks, sh korrigeerida veebilehtedel olevaid teabetekste ja juhendeid . 10 . Eelnõu kooskõlastamine ja , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduse eelnõu ja seletuskiri esitat i eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits - ja Digi ministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Rahandusministeerium ile , Siseministeeriumile , Sotsiaalministeeriumile , Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile , Statistikaametile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Justiits- ja Digiministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestamise teave on esitatud seletuskirja lisas 2. Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Lii t kooskõlastas eelnõu märkusteta eelnõude infosüsteemis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement” § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Eelnõu saadet i arvamuse avaldamisek s R ahvusarhiivile, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidule, Eesti Õlletootjate Liidule, Eesti Väikepruulijate Liidule, Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liidule, Eesti Väikedestilleerijate Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale , Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile , kes ei esitanud eelnõu kohta ettepanekuid või märkuseid . Mitmed kaubandusliidud tõid välja, et eelnõuga aidatakse oluliselt vähendada alkoholitootjate ja -käitlejate halduskoormust ning soovitakse, et eelnõuga seotud menetlusetapid läbitakse võimalikult kiiresti . __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …..202 6 . a. (allkirjastatud digitaalselt) … Riigikogu esimees Teie 17.02.2026 nr 1.4-1/109, REM/25- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1412/-2K [email protected] Meie 06.03.2026 nr 8-2/1195 Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. Eelnõu § 1 p-s 9 täiendatakse alkoholiseadust §-ga 764, mis reguleerib riikliku alkoholiregistri registriandmete säilitamist. Saame aru, et säilitamise eesmärk on üksnes erasektorile õigustatud huvi alusel kättesaadavuse tagamine ning avalik sektor neid andmeid edaspidi ei kasuta. Kui siiski ka avalik sektor neid andmeid vajab, tuleb eelnõu täiendada. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt avalik sektor oma andmetöötlusel õigustatud huvile tugineda ei saa. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ning eelnõu mõjuanalüüsi kohta tehtud märkustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Maarja-Liis Lall 54770628 [email protected] Kristel Niidas Joel Kook 2