Kiri

Loksa Linnavolikogu Meie 06.03.2026 nr 20-1/942 [email protected] Tallinna 45 74806, Loksa linn, Harju maakond Tähelepanu juhtimine Lugupeetud Loksa Linnavolikogu Justiits- ja Digiministeeriumile on esitatud taotlused järelevalve teostamiseks Loksa Linnavolikogu 15. jaanuari 2026 määruse nr 1 (Loksa linna 2025. aasta I lisaeelarve) ning Loksa Linnavolikogu 15. jaanuari 2026 otsuse nr 2 (linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine) õiguspärasuse üle. Taotluse esitaja on seisukohal, et nimetatud otsuse ja määruse eelnõude menetlemisel on oluliselt rikutud menetlusnorme ja seetõttu on eelnimetatud otsus ja määrus õigusvastased. Alustuseks peab Justiits- ja Digiministeerium vajalikuks selgitada, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiits- ja Digiministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Järelevalve eesmärgiks on tuvastada, kas haldusakt on õiguspärane ega riku avalikku huvi. Avalik huvi on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, hõlmates laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi. Avalikuks huviks laiemalt on ka kogukonna ootus kohaliku omavalitsuse otsuste õiguspärasusele. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54. Nimelt, haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja (VVS § 753 lõige 4). Sama paragrahvi lõige 8 sätestab, et juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras esitada protesti. Järgnevalt märgib Justiits- ja Digiministeerium, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi ning volikogul õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid ja valitsusel anda korraldusi. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 3 kohaselt võtab volikogu lisaeelarve vastu määrusega. Ministeeriumile edastatud taotluses nimetatud õigusakt (lisaeelarve vastuvõtmine) on määrus. Seetõttu ei ole kõnealuse õigusakti näol tegemist haldusaktiga (üksikakt), mille suhtes Justiits- ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Digiministeerium haldusjärelevalvet teostab. Ministeeriumi pädevusse kuulub järelevalve vaid halduse üksikaktide, mitte määruste (üldaktide) üle. Edastatud taotluse teise küsimuse osas, tutvusime Loksa Linnavolikogu 15.01.2026 otsusega nr 2 (linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine) ja Loksa Linnavolikogu 15.01.2026 istungi protokolliga. Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks Teie tähelepanu juhtida asjaolule, et otsus nr 2 ei ole kooskõlas KOKS § 47 lõike 12 teise lausega ning Loksa Linnavolikogu jättis volikogu revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel olulisel määral järgimata Loksa linna põhimäärusest (edaspidi põhimäärus) tulenevad nõuded. Otsusega nr 2 kinnitati revisjonikomisjoni aseesimeheks kandidaat, kes sai komisjoni esimehe valimisel 0 häält. KOKS § 47 lõike 12 kohaselt saab komisjoni esimeheks kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Antud juhul jäi teiseks kandidaat, kes sai häältearvult 0 häält. Siinkohal võib tekkida küsimus, kas komisjoni aseesimeheks valitakse häältearvult teiseks jäänud kandidaat ka juhul, kui ta saab esimehe valimisel 0 häält. Justiits- ja Digiministeerium nendib, et KOKS § 47 lõike 12 teise lause korrektne tõlgendamine kirjeldatud situatsioonis võib tõesti osutuda keerukaks küsimuseks. Sellegipoolest peavad valimiste korraldamise reeglid, sh kandidaadi valituks osutumise kriteeriumid olema üheselt selged enne valimiste toimumist ning kõik nendega seonduvad küsimused ja protestid peavad olema lahendatud enne valimistulemuste väljakuulutamist. Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel sai kandidaat Andres Kaskla 8 häält ja kandidaat Jelena Täht 0 häält. Selle alusel luges Loksa Linnavolikogu otsuse nr 2 punktiga 1 valituks revisjonikomisjoni esimeheks Andres Kaskla ja revisjonikomisjoni aseesimeheks Jelena Tähe. Justiits- ja Digiministeerium on varasemalt sarnase juhtumi lahendamisel konsulteerinud KOKS § 47 lõike 12 teise lause kohaldamisega seoses Rahandusministeeriumiga (praegu Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), kelle pädevuses on KOKS-i kohta selgituste andmine. Rahandusministeerium selgitas, et KOKS § 47 lõike 12 teine lause ei võimalda komisjoni aseesimeheks saada kandidaadil, kes sai komisjoni esimehe valimisel 0 häält. Seaduse eesmärk volikogu siseste isikuvalimiste puhul on saada volikogu liikmetelt selge tahteavaldus ehk hääletustulemus, millest selguks, kas kandidaati toetatakse või mitte. Null häält tähendab, et isikut antud kohale ei valitud, st tema kandidatuur toetust ei leidnud. KOKS § 47 lõike 1 2 teist lauset ei saa Rahandusministeeriumi hinnangul tõlgendada nii, et kui kandidaate on kaks ja üks neist saab kõik hääled, on teine kandidaat häältearvuks teiseks jäänud kandidaat. KOKS § 48 lõike 2 kohaselt valitakse revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed volikogu liikmete hulgast. Valimine eeldab volikogu tahteavaldust, toetuse avaldamist kandidaadi poolt, mitte vaikimisi seatud kandidaadi valituks osutumist, isegi kui ükski volikogu liige ei ole tema saamist aseesimeheks oma häälega toetanud. KOKS § 45 lõike 5 esimese lause kohaselt tehakse volikogu otsustused (volikogu liikmete) poolthäälte enamusega, kusjuures isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena (KOKS § 45 lõige 3). Poolthäälte termini selgitamisel juhindutakse Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse §-st 3, mille järgi tähendab poolthäälte enamus, et poolt hääletab enam isikuid kui vastu. Poolthääle termin ise juba tähendab, et volinik positiivselt annab häälega vastavale otsusele toetuse ehk otsustab oma häälega toetada komisjoni aseesimehe kandidaati. Kui ükski volikogu liige oma häält hääletussedelile aseesimehe kandidaadi poolt ei andnud, tuleb uuesti läbi viia esimehe ja aseesimehe samaaegne valimine. Eeltoodu kokkuvõtteks ei ole Loksa Linnavolikogu otsuse nr 2 punkt 1 kooskõlas KOKS § 47 lõike 12 teise lausega. Kokkuvõttes piirdub Justiits- ja Digiministeerium käesoleval juhul tähelepanu juhtimisega Loksa Linnavolikogu 15.01.2026 otsuse nr 2 punkti 1 õigusvastasusele. On mõistlik, et volikogu korraldab oma tegevuse õiguspärasuse põhiseaduse §-st 154 tuleneva enesekorraldusõiguse alusel. Kohalikul omavalitsusel on põhiseaduse §-st 154 tulenev enesekorraldusõigus. Seega on Loksa Linnavolikogul võimalik ja ka vajalik iseseisvalt jõuda otsustuseni, kuidas teostada uuesti revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimised õiguspäraselt. 2 Seejuures on õigused ja kohustused ka volikogu liikmetel endil ning juhul, kui volikogu liige ei nõustu volikogus poolthäälte enamusega vastu võetud otsustustega, tuleb oma poliitilise tahte realiseerimiseks lähtuda eeskätt KOKS-is sätestatud võimalustest, sh võimalusest esitada eelnõusid ja pöördumisi ning äärmuslikul juhul ka võimalusest algatada KOKS §-s 46 sätestatud umbusaldusmenetlus. Omavalitsuse sisesuhete pinnalt tekkivate vaidluste lahendamine valdkonna eriseaduses ettenähtud võimaluste kaudu aitab kaasa volikogu liikmete vastutuse tunnetamisele ning oma rolli teadvustamisele kohaliku omavalitsuse kui terviku toimimises. Avaldame lootust, et Loksa Linnavolikogu korraldab esimesel võimalusel revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimise. KOKS-is sätestatu rakendamisega seonduvate küsimuste korral palume nõu saamiseks pöörduda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Victoria Tamme nõunik Victoria Tamme 53523094 [email protected] 3