Arvamus

Justiits- ja digiminister Justiits- ja Digiministeerium Teie 16.02.2026 nr 8-1/1172-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 6.03.2026 nr 6.1-1/30-1 Arvamus Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (riigi koosloome keskkond) kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab võimaluse eest avaldada arvamust Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, millega luuakse õiguslik alus riigi koosloome keskkonna kasutuselevõtuks. Järgnevalt on toodud ITL-i arvamus ja ettepanekud ning täpsustavad küsimused eelnõu kohta. 1. ITL toetab riigi koosloome keskkonna kasutuselevõttu ning peab eelnõu eesmärke õigusloome protsessi ajakohastamisel põhimõtteliselt õigeks ja vajalikuks. Ühtse koosloome keskkonna loomine on oluline samm õigusloome läbipaistvuse, jälgitavuse ja kvaliteedi parandamisel. Lahendus, mis koondab õigusloome ettevalmistamise ja õigusaktide menetlusega seotud teabe ühte keskkonda, parandab loodetavasti nii avalikkuse kui ka huvirühmade võimalusi õigusloomeliste algatustega kursis olla ja neisse sisuliselt panustada. Samuti aitab see vähendada dubleerivat tehnilist tööd ning muuta koostöö osaliste vahel tõhusamaks. 2. ITL peab väga positiivseks, et kavandatavas keskkonnas on võimalik näha kavandatavaid muudatusi muudetava õigusakti terviktekstis. ITL on ka varasemalt rõhutanud, et mahukamate seadusemuudatuste puhul aitab muudatusi sisaldav terviktekst oluliselt paremini mõista regulatsiooni tegelikku ulatust ning vähendab riski, et sisulised muudatused jäävad tehniliste paranduste varjus märkamata. 3. See, et koosloome keskkonnas on kogu õigusakti menetlusteave koondatud ühte kohta ning nähtavad on ka erinevate osapoolte ja huvirühmade kommentaarid ning tagasiside, suurendab õigusloome läbipaistvust. Huvirühmana hindame ka seda, et keskkond võimaldab saada ülevaate juba ettevalmistamisel olevatest eelnõudest. Praegu ei ole huvirühmadel üldjuhul võimalik sellist ülevaadet saada, kuna enamik algatusi jõuab avalikkuseni alles kooskõlastamise etapis, kui eelnõu või väljatöötamiskavatsus on juba valminud. Seetõttu aitab kavandatav lahendus parandada huvirühmade informeeritust ning võimaldab neil õigusloome protsessi algatamisega varem kursis olla.  2 4. ITL peab positiivseks, et koosloome keskkond võimaldab kaasata eelnõu ettevalmistamisse avaliku sektori väliseid osapooli. Samas soovime juhtida tähelepanu seletuskirjas kirjeldatud juurdepääsu korraldusele varajases, mitteavalikus koostamise etapis. Seletuskirja kohaselt saab riigiasutuste välistele isikutele anda juurdepääsu konkreetsele materjalile üksnes konkreetse füüsilise isiku kaudu ning see õigus ei ole delegeeritav. Selline lahendus võib praktikas osutuda keeruliseks erialaliitudele ja teistele huvirühmade esindusorganisatsioonidele. Erialaliitude (sh ITL-i) sisemine töökorraldus eeldab sageli seda, et eelnõu materjalidega tutvub organisatsioonisisene töörühm, kes analüüsib ettepanekuid, arutab neid liikmeskonnaga ning kujundab seejärel konsolideeritud seisukoha, mille edastab eelnõu koostajatele üks volitatud esindaja. Kui juurdepääsu saab anda ainult ühele füüsilisele isikule ja materjale ei ole võimalik organisatsiooni sees tööks kasutada, võib see piirata huvirühmade võimalusi anda varajases etapis sisulist tagasisidet. Seetõttu tuleks kaaluda lahendusi, mis võimaldaksid liidu esindajal kasutada materjale organisatsiooni sisese arutelu eesmärgil. Arvamuse sisestamiseks keskkonda piisab ühele füüsilisele isikule ligipääsu andmisest. 5. Soovime juhtida tähelepanu eelnõuga kavandatava § 121 lõike 1 sõnastusele, mille kohaselt koostatakse ja menetletakse koosloome keskkonnas õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid kuni nende heakskiitmise või allakirjutamise ja avaldamiseni. Praktikas on õigusloome elukaar aga oluliselt pikem ning algab sageli probleemi kaardistamisest, eesmärkide sõnastamisest ja võimalike lahendusvariantide arutelust. Seletuskirjas toodud menetluse skeem (joonis 2) võib jätta mulje, et koosloome keskkonna kaasamisfunktsioon (ja üldse huvigruppide kaasamine) keskendub peamiselt etapile, kus eelnõu tekst on juba suurel määral valmis. Sellisel juhul võib tekkida oht, et õigusloome arutelu koondub eeskätt juriidilise teksti vormistamisele ning varasem sisuline poliitikakujundamise etapp jääb kitsamasse ametkondlikku ringi. ITL on oma varasemas tagasisides hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele rõhutanud, et huvirühmade sisuline kaasamine peaks toimuma võimalikult varases etapis, enne kui eelnõu tekst on suurel määral valmis. Varajane nähtavus ja võimalus osaleda arutelus juba ettevalmistusfaasis aitab paremini hinnata kavandatava regulatsiooni mõju ja rakendatavust ning vähendab riski, et olulised probleemid ilmnevad alles hilisemas menetlusetapis. Kui arutelu toimub peamiselt valmis eelnõu teksti üle, nihkub diskussioon paratamatult juriidiliste aspektide keskseks ning regulatsiooni praktiline rakendatavus võib jääda tahaplaanile. Seetõttu on oluline, et koosloome keskkonna kasutamine toetaks arutelusid ka enne eelnõu teksti lõplikku kujunemist ning ei kitsendaks õigusloome protsessi kaasumise võimalusi ainult koosloome keskkonda ja juriidilise teksti koostamise etappi. 6. ITL juhib tähelepanu ka eelnõuga kavandatava § 14 lõikele 6, mille kohaselt koostatakse koosloome keskkonnas alates 2026. aasta 1. oktoobrist Vabariigi Valitsuse algatatav seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seletuskirja kohaselt on esimeses etapis loodud tehniline lahendus just muutmise eelnõude koostamiseks. ITL hinnangul vajab täpsustamist, miks on esimeses etapis piiratud koosloome keskkonna kasutamine üksnes seaduse muutmise seaduse eelnõudega. Õigusloome praktikas valmistatakse ette ka täiesti uusi seadusi või ulatuslikke regulatsioone, mille puhul ei ole  3 tegemist kehtiva seaduse muutmisega. Selliste eelnõude ettevalmistamine võiks toimuda samuti olla koosloome keskkonnas. Soovime täpsustada, kas ka uute seaduste või terviktekstina koostatavate eelnõude ettevalmistamine koosloome keskkonnas on kavandatud esimeses etapis. Kui mitte, siis palume selgitada miks on see hilisemasse rakendamise faasi planeeritud. Markeerime, et huvirühma vaatest tekitaks selline erinev käsitlus segadust (osad eelnõud koosloome keskkonnas, osad mitte) ja informatsiooni killustatust, mis töötab eelnõu eesmärkidele vastu. 7. Seletuskirja kohaselt on koosloome keskkonna kasutuselevõtul esimestena plaanitud kasutusse anda kaks iseseisvalt käsitletavat kasutusjuhtu 2026. aastal. Neist esimesena kirjeldatakse Eesti seisukohtade koostamist Euroopa Liidu (EL) õigusaktide eelnõude ning avalike konsultatsioonide kohta ja nende riigisisest menetlust kuni eelnõu esitamiseni Vabariigi Valitsusele (seletuskiri lk 12). Samas eelnõu tekstis ei ole seda kasutusjuhtu välja toodud. ITL soovib täpsustada, milline on täpsemalt plaan koosloome keskkonna kasutuselevõtuks EL algatuste menetlemisel, kas EL asjade menetlus uues keskkonnas on prioriteet? Rõhutame, et EL algatuste menetlusinfo (nii seisukohtade kujundamise materjalid, kui ka hilisem siseriiklik õigusakti menetlus) peaksid kindlasti ITL-i hinnangul olema kasutusele võetavas koosloome keskkonnas ja tervikvaate saamiseks kogu menetlusinfo (nii varasemad konsultatsioonid kui kõik hilisemad etapid) ühes kohas. 8. ITL peab oluliseks, et koosloome keskkond toetaks võimalikult terviklikult kogu õigusloome protsessi, sealhulgas hõlmates EL algatuste varaseid menetlusetappe (seisukohtade kujundamine) kui ka seaduseelnõude menetlust Riigikogus. Menetluse terviklik jälgitavus suurendaks õigusloome läbipaistvust ning aitaks huvirühmadel ja avalikkusel paremini mõista eelnõu arengut kogu menetluse vältel. Seega on keskkonna kasutuselevõtu järgmiste etappide elluviimine oluline, et süsteem ei jääks osaliseks lahenduseks, vaid võimaldaks järk- järgult realiseerida koosloome keskkonna algse visiooni terviklikust ja läbipaistvast õigusloome tööprotsessist. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i tähelepanekutega eelnõu edasises menetluses arvestada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected] Saatja: "Info Aadress" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>, "Karmen Vilms - JUSTDIGI" <[email protected]> Teema: Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (riigi koosloome keskkond) kohta Kuupäev: 2026-03-06 11:58 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 6.03.2026 kirja nr 6.1-1/30-1 „Arvamus Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (riigi koosloome keskkond) kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.itl.ee/> www.itl.ee