Saatja: "Liising" <
[email protected]>
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>
Teema: Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine)
Kuupäev: 2026-03-06 06:29
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere.
Edastan ettepanekud.
Lugupidamisega,
Reet Hääl
Tegevdirektor
+372 50 12 088
www.liisingliit.ee
__________________________________________ _____________________________________________________________ Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Teie: 13.02.2026 Justiits- ja digiministeerium Meie: 06.03.2026 nr 2 CC: Alexandra Kööp
[email protected] Teema: Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) Eesti Liisinguhingute Liit edastab a rvamus ed ja ettepanekud tarbijakrediidi direktiivi 2023/2025/EU ülevõtmise eelnõu kohta Seaduse jõustumine : Eelnõu suurim praktiline probleem on selle ebapiisav ülevõtmise aeg, mis on direktiiviga 2023/2025/EL (CCD II) võrreldes oluliselt lühem. CCDII artikli 48 lg 1 kohaselt oli liikmesriikidel kohustus võtta CCD II üle 20. novembriks 2025 ning rakendada seda alates 20. novembrist 2026. Sellise ajakava järgimine oleks andnud turuosalistele realistliku üheaastase ettevalmistusaja. Eelnõus välja pakutud rakendamise tähtaeg lühendab ettevalmistusaega märkimisväärselt ning jätab ebapiisavast ettevalmistusajast tekkivad probleemid turuosaliste kanda ning vastutada. Eelnõuga kavandatavad muudatused tähendavad turuosalistele mahukaid IT arendusi, sealhulgas näiteks: • CCD II standardinfo teabelehe vormi (ECCI) loomine süsteemidesse; • lepingueelse ja lepingulise teabe täiendamist, millega seondub lepingu vormide muutmine süsteemides; • kliendi püsiva andmekandja valikute tehniline rakendamine ja logimine; • võlanõustamisega seotud uute teavituste automatiseerimine; • taganemisõiguse meeldetuletuse protsessi loomine ja sidumine “<1 päev enne lepingu sõlmimist” reegliga; • protseduuride täiendamine; • registrisse kantavate andmete loogika muutmine ja uute liidestuste loomine. Nimetatud arenduste puhul ei ole tegemist ebaoluliste muudatustega, vaid need tähendavad liisinguandja jaoks krediidiprotsesside, teenuste, dokumentide, teavituste ning kanalite süsteemset ümberkujundamist. See omakorda eeldab analüüsi, riskide hindamist, arendust, testimist, kliendisuhtluse ümberkujundamist, töötajate väljaõpet jms. See tähendab vähemalt 12–18 kuulist ajakulu. Kõiki eelnõuga soovitavaid tegevusi ei ole võimalik ära teha loetud kuudega käimasoleval aastal. Seda ka vaatamata erakordsele pingutusele mitte. Kokkuvõtvalt : palume anda krediidiandjatele realistlik tähta eg ehk pikendada hetkel välja pakutud tähtaega, mis võimaldaks eelnõuga planeeritud tegevused ja kohustused ka reaalselt ellu viia. Teeme ettepaneku : sätestada ülevõtmiseks pikem tähtaega - 1 aasta seaduse vastuvõtmisest. Tarbija õigus ennetähtaegsele tagasimaksmisele , kohaldumine kasutusrendilepingute suhtes - § 411 Kehtiva VÕS § 403 lg 4¹ kohaselt ei kohaldata VÕS §-s 411 sätestatut liisingulepingule, millega ei kaasne tarbija kohustust lepingueset välja osta. Kavandatava muudatuse kohaselt tunnistatakse VÕS § 403 lg 4¹ kehtetuks, mille tulemusel laieneksid VÕS § 411 ennetähtaegse tagasimaksmise reeglid ka kasutusrendilepingutele, s.t tarbija saaks lepingust tulenevad kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt (§ 411 lg 1 esimene lause). Eeldame, et kasutusrendilepingu puhul on lubatav ennetähtaegse täitmise (tagasimakse) õigus siduda liisinguvõtja kohustusega/võimalusega lepinguesemeks olev sõiduk välja osta või alternatiivina leida sellele ostja ja samuti kokkuvõttes lepingu jääk ennetähtaegselt liisinguandjale tasuda ning kokkuvõttes finantskohustusest vabaneda. Mõlemal juhul toimub liisingulepingu ennetähtaegne tasumine, mis vastab VÕS §-le 411. Paluksime täiendada seletuskirja selliselt, et selge ja välistatud oleks tarbijate ootus lõpetada leping ennetähtaegselt lihtsalt sõiduki tagastamisega finantseerijale, jättes viimase olukorda, kus liisinguandja peab ise otsima sõidukile ostja ning kandma kuni müügini selle hoiustamise, kindlustamise ja muud kaasnevad kulud. Märgime, et viimane tähendaks prognoosimatuid riske liisinguandjatele ja muudaks meie hinnangul tarbijatele kasutusrendi tüüpi liisingutoote pakkumise edaspidi küsitavaks. Tagasimaksegraafik teabelehel § 403 1 lg 2 p 20 Palume selgitada, kas tagasimaksegraafik tuleb paigutada tabelina teabelehe vastavasse parempoolsesse lahtrisse või võib lahtris teha viite ja graafiku enda lisada ka teabelehe lõppu? Märgime, et tagasimaksegraafik sisaldab endas mitukümmend rida - näiteks 5-aastase tähtajaga igakuise maksega krediidi korral on ridu kokku 60, ning rohkem kui kolm veergu: lisaks põhiosa- ja intressimaksele ka kindlustusmakse. Palume lisaks selgitada, kas sõiduki kaskokindlustusmakse ja kohustuslik liikluskindlustusmakse tuleb näidata tabelis eraldi summadena või on lubatud need ka summeerida? On võimalik, et tarbijale koostatav kindlustuspakkumus sisaldab mitut valikut: minikasko, tavakasko, superkasko. Palume selgitada, et juhul kui tarbija eelistus teabelehe esitamise hetkeks ei ole veel teada, kas siis teabelehe tagasimaksegraafikus tuleb näidata kõige kallima kindlustusvaliku makse või tuleb lähtuda praktikas tarbijate poolt enim valitavast kindlustusvalikust? Lisaks palume selgitada, kuidas peaksid turuosalised, kes pakuvad liisingut fikseerimata intressimääraga (reeglina alusintressimääraga euribor seotud), näitama tagasimaksegraafikut teabelehel? Kas antud ajahetkel kehtiva euriboriga, ajalooliselt kõrgeima euriboriga või veel mõni kolmas viis? Täname võimaluse eest avaldada arvamust võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu osas . Lugupidamisega, Reet Hääl Tegevdirektor /allkirjastatud digitaalselt / __________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kontakt: +372 50 12 088 ;
[email protected] ; www.liisingliit.ee