Kiri

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS Eva Kruuse Teie 23.02.2026 Volikogu liige Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-9/329-1 [email protected] Vastus pöördumisele Vastused volikogu liikme küsimustele: 1.Millisele õiguslikule alusele tuginedes tasutakse teenuse ostu eest töötasude artikli alt? Kas selline praktika on kooskõlas õigusaktidega? Vastus: Eelarve kuluartikli 500 („Töötasu“) kasutamine tuleneb Rahandusministri kehtestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist ning eelarve klassifikaatoritest. Töötasu maksmine võlaõiguslike lepingute alusel kajastatakse kulukonto 500500 real. Sinna koondatakse kõik füüsilistele isikutele võlaõiguslepingute alusel tehtavad väljamaksed, millelt vallavalitsus kui väljamakse tegija on kohustatud tasuma makse (tulumaks, sotsiaalmaks). Käsundusleping on küll võlaõiguslik leping, kuid kui teenuse osutaja on füüsiline isik (mitte ettevõte), deklareeritakse ja maksustatakse see sarnaselt palgaga. Seega on raamatupidamislikult kulukonto 500500 kasutamine korrektne. 2. Kuidas on õiguslikult reguleeritud olukord, kus volikogu esimehe nõustaja täidab täitevvõimu (vallavalitsuse) abivallavanema ülesandeid? Kas see on kooskõlas võimude lahususe põhimõtte ja ametiisikute huvide konflikti vältimise kohustusega, arvestades Andres Metsoja ja Birjo Piiroja isiklikku seotust? Vastus: Volikogu esimehe nõustaja tööülesanded ja nende maht on määratud tema ja valla vahel sõlmitud lepinguga ning tööülesandeid annab talle volikogu esimees. Tehniline abi kohtumiste kokkukutsumisel või asjaajamise korraldamisel ei tähenda iseenesest täitevvõimu pädevuse üleandmist. Nõustaja ei tee abivallavanema eest haldusotsuseid ega võta vallale varalisi kohustusi vms. Võimude lahususe põhimõte kohalikus omavalitsuses tähendab eelkõige otsustusõiguse ja vastutuse jaotust volikogu ja valitsuse vahel. Mis puudutab ametiisikute huvide konflikti ja isiklikku seotust, siis korruptsioonivastase seaduse tähenduses jälgitakse toimingupiiranguid. Nõustaja ja abivallavanema vahel puudub isiklik seotus korruptsioonivastase seaduse tähenduses. Ja isegi kui oleks, ei ole tehnilise toe (kohtumiste korraldamine) puhul tegemist huvide konfliktiga korruptsiooni vastase seaduse mõttes. Poliitiline koostöö ja meeskonnatöö valla juhtorganite vahel on tavapärane ja väga hea koostöö märk. Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 5333 8609 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764 3. Kas õigusaktide (HMS, KOKS, valla töökord, põhimäärus) järgi on lubatud pidada nendes küsimustes ametlikke arutelusid (kuhu on kaasatud volikogu komisjonid) ilma protokollimata? Kuidas tagatakse sellisel juhul haldusmenetluse läbipaistvus ja kontrollitavus? Vastus: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ja valla põhimäärus sätestavad range protokollimiskohustuse volikogu istungite, valitsuse istungite ja volikogu komisjonide koosolekute puhul. Töörühmad ja juhtgrupid on koostöövormid, mille eesmärk on info vahetamine ja strateegiline arutelu, mitte haldusaktide ja/või otsuste vastuvõtmine. Seadus selliste arutelude protokollimist ette ei kirjuta. Haldusmenetluse läbipaistvus ja kontrollitavus tagatakse kindlasti protsessi ametlikes etappides – näiteks kui üldplaneering suunatakse avalikule väljapanekule, kus kõik ettepanekud ja otsused dokumenteeritakse. 4. Kas vallasekretär on tänaseks hinnanud Sunly AS-ga sõlmitud koostöölepingu õiguspärasust? Kas vallasekretärilt on volikogu esimehe või vallavalitsuse poolt palutud juriidilist ekspertiisi või seisukohta volikogu esimehe 20.02.2026 edastatud töödokumendi sisu ja selles kirjeldatud menetluse seaduslikkuse kohta? Kas vallasekretär on andnud juriidilise kooskõlastuse protsessile, kus vald hakkab arendajatega läbi rääkima elektrihinna üle väljaspool seadusega sätestatud planeerimismenetlust? Vastused: Vallasekretär osaleb valla lepingute ettevalmistamisel ja kooskõlastamisel vastavalt oma pädevusele. Juriidiline hinnang lepingutele antakse nende koostamise faasis. Vallasekretärilt ei ole palutud juriidilist ekspertiisi või seisukohta 20.02.2026 töödokumendi kohta. Vallasekretär nõustab vallavalitsust ja volikogu esimeest vastavalt vajadusele jooksvalt. Planeerimismenetlus on seadusega rangelt reguleeritud protsess, kuid see ei välista vallavalitsuse ja arendajate vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid valla arengu toetamiseks. Vallasekretäri roll on tagada, et lõplikud dokumendid vastaksid kehtivale õigusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Roht Vallasekretär 2 (2) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS Maarja Maranik Teie 01.03.2026 Revisjonikomisjoni esimees [email protected] Meie 09.03.2026 nr 1-9/365-1 Vallavalitsuse vastused revisjonikomisjoni järelepärimisele seoses volikogu esimehe nõustaja käsunduslepinguga 1. Käsunduslepingu täistekst: Edastada kõik lepingu lisad, muudatused ja juurdepääsupiirangu seadmise alusdokument (sh vallasekretäri või andmekaitsetöötaja kinnitus 75-aastase piirangu kohta). Edastame volikogu esimehe nõustajaga sõlmitud käsunduslepingu, juurde lisatud. Juurdepääsupiirangu seadmise alusdokumendiks on vallavalitsuse dokumendiregistri kanne, mis tugineb avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lõike 1 punktile 12 (isikuandmed). Piirang on seatud kooskõlas Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse teabe-, dokumendi- ja andmehalduse korraga. Tähtajad on kirjas seaduses ja neid asutuse juht lühendada ei saa. Vastavalt AvTS § 38 lõikele 2 on dokumendis piiratud juurdepääsuga teabeks vaid isiku eraelu puutumatust riivavad andmed (kontaktandmed, elukoht, pangakonto), millele kehtib piirang AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Muu lepingu sisu, sealhulgas tasu suurus ja ülesanded, on avalik teave, kuna AvTS § 36 lg 1 p 9 keelab piirata juurdepääsu eelarvevahendite kasutamist puudutavale teabele. 75-aastane tähtaeg (AvTS § 40 lg 3) rakendub vaid dokumendis sisalduvatele isikuandmetele, mitte lepingule tervikuna. Kuna tehniliselt ei ole võimalik dokumendiregistris dokumente sisu järgi osaliselt avalikustada, siis on avalikus vaates dokument määratud tervikuna asutusesiseseks kasutamiseks. 2. Juurdepääsupiirang. Mis tingis vajaduse käsunduslepingule seada juurdepääsupiirang maksimaalseks lubatud tähtajaks ehk 75 aastaks? Kas vallasekretär andis hinnangu selle piirangu proportsionaalsusele? Käsunduslepingule on seatud juurdepääsupiirang 75 aastat lähtudes isikuandmete kaitse seadusest ja AvTS-st, kuna leping sisaldab füüsilise isiku isikuandmeid (pangakonto, kontaktandmed). 3. Töö aruanded ja väljamaksed: Kuna Kaie Toobaliga sõlmitud käsunduslepingus nr 5 puudub kohustus koostada tööde üleandmise-vastuvõtmise akte või esitada igakuiseid tegevusaruandeid, siis millise konkreetse kontrollimehhanismi abil veendub vallavalitsus igakuiselt enne 1050-eurose käsunditasu väljamaksmist, et lepingus punktis 1.2 loetletud ülesanded (nt volikogu esimehe asjaajamise toetamine, eelnõude ettevalmistamine, kommunikatsiooni nõustamine) on tegelikult ja nõuetekohaselt täidetud? Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 5333 8609 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764 Palun nimetada ametiisik, kes teostab sisulist järelevalvet osutatud teenuse mahu üle ning annab raamatupidamisele kinnituse väljamakse tegemiseks? Vallavanem väidab, et nõustaja koostab „sisuliste vastuste projekte“, mis väljub kantselei raamest. Kes koostas neid projekte enne 19.01.2026 ja kas vastavate ametnike koormus või palgafond on seoses nõustaja palkamisega vähenenud? Võlaõigusseaduse kohaselt on käsunduslepinguga käsundisaaja kohustatud osutama teenuseid ja käsundiandja maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Seadus ei sätesta käsunduslepingu puhul kohustuslikku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamist, erinevalt töövõtulepingust, kus rõhk on tulemuse saavutamisel ja selle üleandmisel (VÕS § 635 lg 1, § 636 lg 1). Käsunduslepingu täitmisel peab käsundisaaja tegutsema lojaalselt ja vajaliku hoolsusega, järgides käsundiandja juhiseid. Vastavalt küsitud käsunduslepingule on teenuse osutamine suunatud volikogu esimehe tegevuse toetamisele. Teenuse maht kujuneb erinevalt ja see oleneb volikogu esimehe poolt antud ülesannetest. Siiani on osutatud teenus olnud nõuetekohane. Sisulist järelevalvet teenuse mahu ja nõuetekohase täitmise üle teostab volikogu esimees. Kuna tegemist on täiesti uue tugifunktsiooniga, ei ole varasemalt kantselei ametnike poolt volikogu esimehe nõustaja rolli sellisel kujul täidetud, mistõttu ei ole ka kantselei ametnike töökoormus või palgafond seoses nõustaja palkamisega vähenenud. 4. Maksekorraldused ja eelarve väljavõte: Dokumendid, mis kinnitavad tasu maksmist kuluartikli 500 alt ning selgitus sellise kuluarvestuse valiku kohta kuivõrd vallavalitsus kinnitab, et tegemist ei ole töösuhtega? Kas rahandusosakond on andnud kirjaliku nõusoleku tsiviilõigusliku teenuslepingu kulude kajastamiseks töötasude real? Käsunduslepingu alusel makstav tasu kajastatakse kuluartikli 500500 võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud all. See ei muuda suhte õiguslikku olemust – tegemist on tsiviilõigusliku käsunduslepinguga, mitte töölepinguga. Lisatud väljavõte raamatupidamisest, tasuliikide jaotus. 5. Kirjavahetus ja asjaajamine: Väljavõtted nõustaja poolt edastatud ametlikest kutsetest, memodest või protokollidest, mis tõendavad, kelle ülesandeid (volikogu esimees vs abivallavanem) nõustaja tegelikult täitis. Nõustaja kirjavahetus ja asjaajamine kajastub dokumendiregistris Amphora funktsiooni 1. Volikogu tegevus all ja meilikontol [email protected]. 6. Värbamisprotsessi dokumentatsioon: Selgitus, kuidas leiti teenuseosutaja ja kas viidi läbi võrdlev hinnapakkumiste küsimine? Käsundusleping on sõlmitud volikogu esimehe nõustamiseks ja tugiteenuse osutamiseks, et toetada volikogu tööd (KOKS § 42 lg 1 p 1). Tegemist on teenusega, mis on suunatud avaliku võimu teostamise toetamisele ja on olemuselt usalduspõhine nõustamisteenus. Riigihangete seaduse (RHS) kohaselt ei ole hankija kohustatud seadust rakendama, kui tellitakse õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega (RHS § 11 lg 1 p 11). Arvestades nõustaja rolli volikogu esimehe pädevuses olevate küsimuste lahendamisel ja õigusloome protsessis, on tegemist erandiga, kus konkurentsi tekitamine võrdlevate pakkumiste kaudu ei ole eesmärgipärane ega seadusest tulenevalt nõutav. 2 (3) Vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS) eeldab käsundusleping, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult (VÕS § 622). Nõustamisteenuse puhul on määravaks käsundisaaja lojaalsus ja hoolsus (VÕS § 620 lg 1) ning tema erialased teadmised ja võimed (VÕS § 621 lg 1). Kuna teenus on lahutamatult seotud konkreetse isiku kompetentsi ja volikogu esimehe usaldusega, ei ole tegemist turul tavapäraselt võrreldava teenusega. Isegi kui antud teenusele ei laieneks RHS § 11 lg 1 punktis 11 sätestatud erand, jääb lepingu maksumus alla teenuste lihthanke piirmäära (30 000 eurot, RHS § 14 lg 1 p 1). Vallavalitsus on järginud RHS üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Kuna tegemist on spetsiifilise, volikogu sisemise töö korraldamisega seotud nõustamisega, oli teenuseosutaja valik otselepingu teel põhjendatud tema eelneva avaliku halduse kogemusega. 7. Huvide konflikt: Volikogu esimees Andres Metsoja tegi ettepaneku just Kaie Toobali palkamiseks, siis kas on kontrollitud isikute omavahelist seotust (erakondlik kuuluvus, varasemad äri- või teenistussuhted), et välistada korruptsiooniohtlikku olukorda? Käsunduslepingu sõlmis vallavalitsus vallavanema isikus. Erakondlik kuuluvus või varasem koostöö ei ole takistuseks lepingu sõlmimisel. Kuna nõustaja ja volikogu esimehe või vallavanema vahel puudub KVS § 7 lg 1 nimetatud sugulus- või hõimlussuhe ning ühine majapidamine, ei ole tegemist seotud isikutega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Koit vallavanem Lisad: 1. Käsundusleping 2. Tasuliikide jaotus Tiina Roht 5112579 [email protected] 3 (3) Saatja: "Maarja Maranik" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Ed: Palve seisukoha võtmiseks Põhja-Pärnumaa valla käsunduslepingu nr 5 õiguspärasuse kohta Kuupäev: 2026-03-11 19:59 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Edastan vahepeal laekunud teemakohase materjali. 1. Põhja-Pärnumaa vallavalituse vastus 2. Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse saadetud tasuliikide jaotus 3. Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse vastus 4. Rahandusministeeriumi vastus Lugupidamisega, Maarja Maranik Saatja: Maarja Maranik Saatmisaeg: reede, 30. jaanuar 2026 15:47 Adressaat: [email protected]; [email protected] Koopia: [email protected] Teema: Palve seisukoha võtmiseks Põhja-Pärnumaa valla käsunduslepingu nr 5 õiguspärasuse kohta Tere, Palun seisukohta Põhja-Pärnumaa valla poolt Kaie Toobaliga sõlmitud käsunduslepingu õiguspärasuse kohta riigihankeõiguse ja hankimise üldpõhimõtete vaates ning hinnangut, kas valla enda hankekorras sätestatud konkurentsi ja dokumenteerimise nõudeid on järgitud. Taust lühidalt 20.05.2020 otsusega nr 20 koondati vallakantseleis abivallasekretäri ametikoht põhjendusega, et vajadus on vähenenud ning ülesanded jaotati teenistujate vahel. Nüüd on volikogu esimehe töö toetamiseks sarnaste tegevuste katteks sõlmitud tsiviilõiguslik käsundusleping. 19.01.2026 sõlmiti Põhja-Pärnumaa valla nimel vallavanema poolt käsundusleping Kaie Toobaliga, mille eesmärk on toetada vallavolikogu esimeest volikogu töö korraldamisel (sh dokumentide ettevalmistamine, infovahetuse koordineerimine, pöördumiste/selgitustaotluste/teabenõuete menetlemise toetamine, vastuste projektid jne). Leping on tähtajaline ning kehtib kuni uue volikogu esimehe valimiseni. Tasu on 1050 eurot kuus (lepingus kokkulepitud tingimustel). Vallavalitsus selgitab kirjalikus vastuses volikogu liikme päringule, et: 1. teenuse tellimine põhines volikogu esimehe ettepanekul ja vajadusel (ei hääletatud); 2. võrdlevaid pakkumusi ei küsitud, tuginedes valla hankekorra sättele, mis lubab objektiivsetel põhjustel pakkumused võtmata jätta; 3. põhjendusena tuuakse, et tegu on isikulise nõustamisega, mis põhineb usaldusel ja konkreetse isiku kogemusel ning ei ole sisuliselt asendatav; 4. vallavalitsuse andmetel tasutakse teenuse eest eelarverealt 01111 (valla- ja linnavolikogu), kuluartikkel 500 (töötasu). Palun hinnata järgmisi küsimusi 1. Kas kirjeldatud käsundusleping kvalifitseerub riigihankeõiguse mõttes teenuse hankelepinguks (teenuse ostmine turult) ning kas riigihangete seaduse kohaldamine on välistatav üksnes põhjendusega, et tegemist on „isikulise“ nõustamisega/„usaldusel põhineva“ teenusega. 2. Kas ja kuidas tuleks sellise lepingu puhul määrata eeldatav kogumaksumus, arvestades, et lepingu tähtaeg on määratud sündmusega (“kuni uue volikogu esimehe valimiseni”), mitte konkreetse kuupäevaga, ning kuidas see mõjutab menetluskohustuse hindamist. Selgituseks: tasu 1050 eurot kuus tähendab, et juba 9 kuu korral on kogukulu 9450 eurot ning 12 kuu korral 12 600 eurot. 3. Kas valla selgitused „objektiivsete põhjuste“ kohta (konkureerivate pakkumiste mitteküsimine) on hankimise üldpõhimõtete ja praktika kontekstis piisavad või pidanuks vald tegema vähemalt dokumenteeritud turu-uuringu / hinnavõrdluse / esitama muu kontrollitava põhjenduse. 4. Hankekorra § 1 lg 4 kohaselt ei või hanget jaotada osadeks eesmärgiga eirata korda ning funktsionaalselt koos toimivate/sama eesmärgi saavutamiseks vajalike teenuste eeldatavad maksumused tuleb summeerida. Palun selgitada, millist lähenemist tuleks rakendada “kuni sündmuseni” kestva lepingu puhul, et välistada olukord, kus sisuliselt ületatakse hankekorra § 9 lg 4 rakendumise piirmäär, kuid pakkumusi ei küsita. 5. Kas asjaolu, et teenuseosutaja (Kaie Toobal) ja volikogu esimees (teenuse tellimiseks korralduse andnud isik) kandideerisid hiljutistel kohalikel valimistel samas nimekirjas ning neid seob varasem töösuhe/tutvus, tekitab hankimise läbipaistvuse ja huvide konflikti riski, mis pidanuks olema menetluslikult maandatud (nt otsustusahel, taandamine, dokumenteeritud põhjendused). Siinkohal ma ei palu hinnata kriminaalõiguslikku vastutust, vaid palun hinnata hankimise ja läbipaistvuse vaadet. Lisad 1. Kaie Toobaliga sõlmitud käsundusleping (vallavalitsuse väljastatud koopia, isikuandmed kaetud). 2. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vastus volikogu liikme päringule (nr 1-9/136-1). 3. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse hankekord <https://www.riigiteataja.ee/akt/428022018018?leiaKehtiv> (RT IV, 25.10.2022, 18). 4. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 20.05.2020 otsus nr 20 (abivallasekretäri ametikoha koondamine) ja istungi protokolli väljavõte. Palun teatada, kas esitatud asjaolud annavad aluse järelevalvemenetluse algatamiseks ning palun esitada seisukoht, milliseid menetlus- ja dokumenteerimisnõudeid tulnuks sellise lepingu sõlmimisel järgida. Lugupidamisega Maarja Maranik Põhja-Pärnumaa valla volikogu liige ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 16.02.2026 kehtiv kuni 16.02.2101 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12, TÕRTKS § 14 lg 1 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Maarja Maranik Teie 30.01.2026 Põhja - Pärnumaa Vallavolikogu [email protected] Meie 17.02.2026 nr 12.2-1/493-2 Vastus pöördumisele Austatud Maarja Maranik Esitasite 30.01.2026 Rahandusministeeriumile palve seisukoha võtmiseks Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse poolt Kaie Toobaliga sõlmitud käsunduslepingu õiguspärasuse kohta riigihankeõiguse ja hankimise üldpõhimõtete vaates ning hinnangut, kas valla enda hankekorras sätestatud konkurentsi ja dokumenteerimise nõudeid on järgitud. Riigihangete seaduse (RHS) § 180 alusel on Rahandusministeeriumi ülesanneteks riigihangete valdkonnas muuhulgas nõustada isikuid RHS-i küsimustes ning teha riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. RHS § 205 lg 1 p 1 alusel võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral käesoleva seaduse §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad § 206 lõikes 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 4 järgi ei alustata järelevalvemenetlust, kui riigihanke menetlus on lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 1 alusel lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. Hankelepingu sõlmimise korral on võimalikud rikkumised lõpule viidud ning ettekirjutuse tegemine pole enam võimalik. Seepärast ei alustata juhtumipõhist järelevalvemenetlust mh siis, kui hanke- või raamleping on sõlmitud RHS kohaselt nõutud riigihanke menetlust korraldamata. Kuivõrd Teie pöördumisele lisatud dokumendist nähtub, et K. Toobaliga on 19.01.2026 sõlmitud käsundusleping, on eelnevast tulenevalt järelevalvemenetluse alustamine Teie poolt esitatud teate ajendil Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse poolt sõlmitud lepingu õiguspärasuse hindamiseks RHS § 206 lg 1 p 4 alusel välistatud. Küll aga saame käsitleda Teie pöördumist nõustamispäringuna märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 3 järgi. Märgime, et Rahandusministeerium ei osuta nõustamisfunktsiooni täitmisel õigusabiteenust, so ei anna õiguslikku hinnangut konkreetse riigihanke menetlusega seotud üksikjuhtumile ja seda käsitletavatele asjaoludele. RHS-i rakendamise nõustajana (RHS § 180 p 2) ning RHS-i eelnõu väljatöötajana (MSVS § 3) piirdub Rahandusministeeriumile usaldatud kompetents päringuga seonduva RHS-i paragrahvi, lõike või punkti sisu ja tähenduse selgitamisega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tegemist on abstraktse õigustõlgendusega, mis ei hõlma ega võimaldagi Rahandusministeeriumil anda nõustamisfunktsiooni täitmisel konkreetse juhtumi tehiolude pinnalt õiguslike ja siduvaid soovitusi ning mis ei ole kellelegi õiguslikult siduv ega kedagi õiguslikult kohustav. Käsitleme järgnevalt Teie pöördumises esitatud küsimusi. 1. Kas kirjeldatud käsundusleping kvalifitseerub riigihankeõiguse mõttes teenuse hankelepinguks (teenuse ostmine turult) ning kas riigihangete seaduse kohaldamine on välistatav üksnes põhjendusega, et tegemist on „isikulise“ nõustamisega/„usaldusel põhineva“ teenusega. Antud küsimuse vastus baseerub analüüsil, kas K. Toobaliga sõlmitud leping kvalifitseerub sisult käsunduslepinguks või on tegu pigem töölepingu tunnustele vastava lepinguga. Töövõtulepingud ja käsunduslepingud on üldjuhul RHS-i mõttes vaadeldavad kui teenuse tellimise lepingud. Teenuse tellimiseks hankelepingu sõlmimisel peab hankija järgima RHS- is sätestatud menetluskorda. RHS § 11 lg 1 p-s 14 sätestatud erand lubab hankijal sõlmida töölepinguid ilma RHS-i järgimata. Töölepingu erandi ideoloogiline alus seisneb selles, et töötajat, st füüsilist isikut ei käsitata töösuhtes ettevõtjana ehk RHS mõttes asja, teenuse või ehitustöö pakkujana. Samuti on töölepingu erandi põhjendusena esile toodud asjaolu, et töölepinguga luuakse oluliselt tihedam õiguslik suhe kui teenuste osutamise lepinguga ja riigihankeid reguleerivad normid ei tohi takistada tööandjatel võtmast valiku tegemisel arvesse subjektiivseid tunnuseid ja muljeid.1 RHS §-s 11 sätestatud erandeid tuleb aga tõlgendada kitsendavalt, mistõttu ei saa töölepingu erandi kohaldamisala laiendada nt värbamisteenustele või tööjõu rendilepingutele. RHS eelnõu seletuskiri märgib lisaks, et antud erand ei laiene ka füüsiliste isikutega sõlmitavatele töövõtu- ja käsunduslepingutele.2 Märgime, et töölepingu erandi (mitte)kohaldamine ei tule kõne alla isiku võtmisel avalikku teenistusse ATS § 5 p 1 mõttes ametnikuna, kuna ametnikul ei teki teda teenistusse nimetava avaliku võimu kandjaga lepingulist suhet, mis üldse saaks olla riigihanke esemeks. Siiski ei tulene antud juhul K. Toobaliga sõlmitud lepingust ega asjakohastest õigusaktidest, et K. Toobal oleks avalikku teenistusse võetud ametnikuna. Kuivõrd RHS § 11 lg 1 p 14 erand on endiselt asjakohane isiku avalikku teenistusse võtmisel töötajana ATS § 5 p 2 mõttes, tuleb ikkagi analüüsida, kas temaga on sõlmitud käsundus- või tööleping. Märgime, et Rahandusministeeriumil on võimatu anda lõplikku hinnangut lepingu liigile, kuivõrd vallavolikogu töökorralduse ning volikogu esimehe abistaja tööülesandeid oskab kõige täpsemini sisustada tööandja, s.t vallavalitsus ise. Analüüsime siiski K. Toobaliga sõlmitud lepingut, selle tunnuseid ja liiki järgnevalt. Euroopa Kohtu (EK) praktikas on kujunenud välja ELTL art-s 45 toodud töötaja mõiste ja selle kaudu töölepingu mõiste autonoomne tähendus Euroopa Liidu (EL) õiguses, millest on lähtutud riigihankedirektiivides ning millest tuleb juhinduda ka RHS § 11 lg 1 p 14 1 Rahandusministeerium. Töölepingu erand riigihangete seaduses. Õigusanalüüs. 2017, lk 15. Kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel:https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik- teave#analuusid-ja-uuringu. 2 RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 30. 2 tõlgendamisel. EK on defineerinud töösuhet materiaalsete tunnuste põhjal: töötaja osutab teatava aja jooksul teisele isikule viimase juhtimise all teenuseid, mille eest ta saab tasu.3 Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg-te 1-2 kohaselt (võttes aluseks ELTL art. 45) on töölepingu põhielementideks: töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja-töö olemasoluks pikemaks ajaks); tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, s.t töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi); töö eest perioodilise tasu maksmine (töötasu makstakse vähemalt kord kuus). Töölepingut eristavad teistest teenuste osutamise lepingutest järgnevad iseloomulikud tunnused: töö tegemiseks kohustatud lepingupooleks on eranditult alati füüsiline isik; tööd tehakse isiklikult; töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (muu hulgas töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega); tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (nt. puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud nt. suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ning mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva rahalise hüvitisega; lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (nt. konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust.4 Töölepingu määratlemisel ei oma tähtsust tegevuse tootlikkus, kasutatavate vahendite päritolu, tasu suurus, osaline tööaeg jne – kui tegemist on ehtsa majandusliku iseloomuga tegevusega teise isiku jaoks ja juhtimisel, on tegemist töösuhtega. 5 Töösuhet iseloomustava alluvussuhte olemasolu tuleb igal üksikul juhul hinnata lähtuvalt kõikidest pooltevahelisi suhteid iseloomustavatest asjaoludest ja tingimustest.6 Töölepingu määratlemisel ei ole oluline ka see, kuidas isik on tööle võetud, sh kas töösuhe tugineb tööandja ja töötaja erilisele usaldussuhtele või on leping sõlmitud puhtobjektiivsete kriteeriumide alusel.7 Käsundus- ja töövõtulepingud on teenuste osutamise lepingud, mida reguleerib võlaõigusseadus. Käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi. Käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Erinevalt töötajast, kes teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all, tegutseb käsundisaaja või töövõtja iseseisvalt ja omal riisikol. Just käsundisaaja või töövõtja tegevuse iseseisvuse määr eristab käsundus-või töövõtusuhet töösuhtest. Käsundisaaja või töövõtja riskid võrreldes (palga)töötajaga seisnevad näiteks selles, et ettevõtja: - muretseb ise töövahendid (seadmed, side, kontor, arvuti), - hoolitseb ise oma töövoo leidmise eest, - saab tasu ainult kvaliteetse töö eest ja parandab vead üldjuhul oma vahendite arvelt, - annab ja tagab tööle garantii, - koolitab ja sertifitseerib ennast ise, - hoolitseb ise raamatupidamise ja personali eest, - katab tööseisaku kulud, nt. kui projekt peatatakse, - katab ise puhkusetasu ja haiguspäevade kulud, - maksab ise oma hüvede eest, - ei saa koondamistasu ega oma muid töötaja õigusi.8 K. Toobaliga sõlmitud lepingust tuleneb, et K. Toobal (lepingus kui käsundisaaja) määrab ise teenuse osutamise aja, koha ja töömeetodid ning kasutab nõustamisteenuse osutamiseks isiklikku telefoni, kontorit ja vajadusel isiklikku sõiduautot. Küsitav on, mida on lepingus 3 Nt EK C-596/12, p 39; C-116/06, p 25 ja seal viidatud varasem praktika. 4 Rahandusministeerium. Töölepingu erand riigihangete seaduses (viide 1), lk 7. 5 Nt EK C-116/06,p 26; EK C-188/00,p 32-34 ja seal viidatud varasem praktika. 6 EK C-232/09,p 46. 7 EK C-260/17, p 30. 8 Rahandusministeerium. Töölepingu erand riigihangete seaduses (viide 1), lk 9. 3 mõeldud isikliku kontori all: kas K. Toobalile Vallavalitsuse poolt ja/või selle hoonetes temale kasutamiseks määratud ruumi või K. Toobalile isiklikult kuuluvat (näiteks temale kuuluval kinnisvaral paiknevat) ruumi. Eelnevast olenemata viitavad loetletud tingimused eelduslikult siiski käsunduslepingule. Samuti viitab käsunduslepingule asjaolu, et lepingus ei ole sätestatud puhkuse ega puhkeaja regulatsiooni ning ettevõtlusrisk ei ole käsundisaaja jaoks maandatud, kuivõrd lepingust tuleneb, et pooled võivad lepingu igal ajal üles öelda ilma, et suhte lõppemisest ette teatamise tähtaega oleks lepingus sätestatud. K. Toobali lepingujärgsed ülesanded võivad sisuliselt aga täita nii käsundus- kui töölepingu tunnuseid. Käskkirjade koostamist, volikogule laekunud pöördumistele menetlemist, vastamist ja erinevate vastusdokumentide koostamist on võimalik teostada vastavalt tööd teostava isiku enda parimale äranägemisele ja oskustele (omane käsunduslepingule), kuid on ka võimalik, et K. Toobalile on volikogu poolt ette antud teatud kriteeriumid, nõuded, juhised ja töökorrad, mida isik peab järgima oma (töö)ülesannete teostamisel. See viitaks omakorda pigem töölepingule. Töölepingule viitab ka lepingu tingimus, mille järgi on käsundisaajal kohustus hoida saladuses käsundi täitmise käigus teatavaks saadud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, ning saladuses hoidmise kohustus kehtib tähtajatult ka pärast lepingu lõppemist. See tähendab, et lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad isikut ka väljaspool (töö)suhet. Kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks.9 Sõltumata poolte väidetest loeb kohus tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping.10 Kokkuvõttes tuleb töölepingu erandi piiritlemisel lähtuda isiku tegevuse sisust, piirangutest ja vabadusest lepingu täitmisel. RHS tähenduses töölepingu erand kohaldub, kui sisuliselt on suhe EK praktika valguses iseloomulik töösuhtele. Kui leping on käsitletav töölepinguna, millele saab rakendada RHS § 11 lg 1 p-s 14 sätestatud erandit, siis tuleb seda lepingut töölepinguna käsitleda täies ulatuses, s.t lähtuda ka muudest töölepingule kohalduvatest õigusaktidest, eelkõige töölepinguseadusest. 2. Kas ja kuidas tuleks sellise lepingu puhul määrata eeldatav kogumaksumus, arvestades, et lepingu tähtaeg on määratud sündmusega (“kuni uue volikogu esimehe valimiseni”), mitte konkreetse kuupäevaga, ning kuidas see mõjutab menetluskohustuse hindamist. Selgituseks: tasu 1050 eurot kuus tähendab, et juba 9 kuu korral on kogukulu 9450 eurot ning 12 kuu korral 12 600 eurot. RHS § 24 lg 4 sätestab, et teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav maksumus on: 1) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on kuni 48 kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul; 2) tähtajatu hankelepingu korral või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 48 kuud, teenuse osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48-ga. Võlaõiguslikult peaks sellist lepingut peaks lugema tähtajaliseks, sest lepingu lõpp on määratud sündmuse saabumisega. Samas on ebaselge, millal see sündmus võiks saabuda, 9 RKTKo 13.03.2009, nr 3-2-1-7-09, p 10. 10 RKTKo 31.03.2008, nr 3-2-1-13-08, p 12. 4 mistõttu võib riigihankeõiguslikult olla kohane liigitada see leping siiski tähtajatuks hankelepinguks. Rahandusministeerium on nõustamispraktikas selgitanud, et erinevalt tähtajatutest raamlepingutest, mille sõlmimine ei ole RHS § 29 lg 2 teisest lausest tulenevalt ühelgi juhul lubatud, ei keela RHS otseselt sõlmida tähtajatuid hankelepinguid, kuid seda eeldusel, et hankelepingu eeldatav maksumus on arvestatud õigesti ning riigihange on viidud läbi seadusest tulenevaid reegleid järgides. Siiski ei soovita Rahandusministeerium üldjuhul hankijatel sõlmida tähtajatuid hankelepinguid. Euroopa Kohus on selgitanud, et tähtajatute hankelepingute sõlmimise praktika on riigihankeid reguleerivate Euroopa Liidu õigusnormide süsteemile ja eesmärgile iseenesest võõras. Kuigi tähtajatud hankelepingud ei ole Euroopa Liidu õigusega otseselt keelatud, võib selline praktika aja jooksul siiski kahjustada ettevõtjate vahelist konkurentsi ning takistada riigihanke menetluse avalikustamist puudutavate riigihankeid reguleerivate direktiivide kohaldamist. Tähtajatute hankelepingute asemel tuleks võimalusel eelistada tähtajalisi lepinguid.11 Hankelepingu eeldatavast maksumusest sõltuvad menetlusreeglid, mida hankija peab kohaldama. Teenuste puhul sõltuvad menetlusreeglid ka sellest, kas tegemist on n-ö tavateenuste, sotsiaalteenuste või eriteenustega (vt RHS § 14 lg 1 p 1, lg 2 p 1 ja 3) Näiteks, juhul kui n-ö tavateenuste hankelepingu eeldatav käibemaksuta maksumus jääb vahemikku 30 000-59 999 tuleb hankijal korraldada lihthankemenetlus. Eriteenuste puhul on kõige madalam RHS-is kehtestatud piirmäär 60 000 eurot, sotsiaalteenuste korral 300 000 eurot. 3. Kas valla selgitused „objektiivsete põhjuste“ kohta (konkureerivate pakkumiste mitteküsimine) on hankimise üldpõhimõtete ja praktika kontekstis piisavad või pidanuks vald tegema vähemalt dokumenteeritud turu-uuringu / hinnavõrdluse / esitama muu kontrollitava põhjenduse. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on kirjas 1-9/136-1 vastusena Teie infopäringule selgitanud, et käsundusleping sõlmiti valla hankekorra alusel, kuivõrd tegu oli alla lihthanke piirmäära jääva hankega. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse hankekorra § 9 lõike 41 sätestab, et juhul, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik kasutada turul olevat konkurentsi, kui turul hankija vajadusest lähtuv konkurents puudub või tingimused ostetava asja tarneajale või teenuse kättesaadavusele ei vasta hankija põhjendatud vajadustele, võib võrdlevad pakkumused jätta võtmata. Hankekord on hankija asutusesisene riigihangete korraldamist reguleeriv kord, mis ei ole käsitletav RHS-i alusel kehtestatud õigusaktina RHS § 203 lg 1 tähenduses ja mille täitmist Rahandusministeerium ei kontrolli. Rahandusministeeriumi riikliku ja haldusjärelevalve pädevusse kuulub ainult hankekorra kehtestamise ja selle vastavuse kontrollimine RHS § 9 sätestatud nõuetele, mitte järelevalve teostamine selle üle, kas hankija on järginud hankekorras ette nähtud otsustuspädevust, protseduuri- ning asutusesiseselt kehtestatud reegleid.12 11 M.A. Simovart. RHS § 8 komm. 39 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 105). 12 N. Parrest. RHS § 203 komm. 17 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 5 4. Hankekorra § 1 lg 4 kohaselt ei või hanget jaotada osadeks eesmärgiga eirata korda ning funktsionaalselt koos toimivate/sama eesmärgi saavutamiseks vajalike teenuste eeldatavad maksumused tuleb summeerida. Palun selgitada, millist lähenemist tuleks rakendada “kuni sündmuseni” kestva lepingu puhul, et välistada olukord, kus sisuliselt ületatakse hankekorra § 9 lg 4 rakendumise piirmäär, kuid pakkumusi ei küsita. Antud küsimuse vastatus on leitav 2. küsimuse juures: hankija peab eeldatava maksumuse arvestamisel võtma aluseks RHS § 24 lg 4. 5. Kas asjaolu, et teenuseosutaja (Kaie Toobal) ja volikogu esimees (teenuse tellimiseks korralduse andnud isik) kandideerisid hiljutistel kohalikel valimistel samas nimekirjas ning neid seob varasem töösuhe/tutvus, tekitab hankimise läbipaistvuse ja huvide konflikti riski, mis pidanuks olema menetluslikult maandatud (nt otsustusahel, taandamine, dokumenteeritud põhjendused). Siinkohal ma ei palu hinnata kriminaalõiguslikku vastutust, vaid palun hinnata hankimise ja läbipaistvuse vaadet. RHS § 3 p 4 sätestab riigihanke korraldamise üldpõhimõttena, et riigihanke korraldamisel peab hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Huvide konflikti definitsioon on toodud RHS § 4 p-s 8. Huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Huvide konflikt ei pruugi seega esineda mitte igasuguse riigihankega seonduva objektiivse seose korral isikute vahel, vaid sellele peab lisanduma isiku võimalik subjektiivne erapoolikus või sõltuvus. Selliseks näiteks saaks olla olukord, kus töötajal, kes koostab hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust, on äriühing, mis kavatseb osaleda samas riigihankes pakkujana.13 Kohtupraktikas sedastatu järgi tuleb huvide konflikti riigihangetes vältida ning hankija peab kontrollima võimalike huvide konfliktide olemasolu ja võtma tarvitusele meetmed nende ennetamiseks, tuvastamiseks ja heastamiseks (EKo C-538/13, p 43), kuid seejuures ei saa lähtuda üksnes oletustest ja kahtlustest (TlnHKo 27.12.2012, nr 3-12-2350, p 14), vaid hankija poolel kaasatud füüsilise isiku erapoolikuse tuvastamine nõuab igal juhul faktiliste asjaolude ja tõendite igakülgset põhjalikku hindamist (EKo C-538/13, p-d 37 ja 45). Hankijal on huvide konfliktiga seotud riskide maandamisel aktiivne roll: kohustus aktiivselt kontrollida võimalike objektiivsete, huvide konfliktile viitavate seoste olemasolu ning rakendada asjakohaseid meetmeid huvide konfliktide ärahoidmiseks, tuvastamiseks ja olukorra heastamiseks14 ning seejuures ei saa lähtuda üksnes oletustest ja kahtlustest15, vaid hankija poolel kaasatud füüsilise isiku erapoolikuse tuvastamine nõuab igal juhul faktiliste asjaolude ja tõendite igakülgset põhjalikku hindamist.16 Huvide konflikti kahtlus peab hoolsal hankijal tekkima nt juhul, kui selgub, et riigihankes pakkumuste hindamisel osalema määratud eksperdil on märkimisväärsed seosed ühe riigihankes osaleva pakkujaga, nt need isikud on 13 RHS § 4 p 8 komm 17. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025. Vt ka nt VAKO 05.11.2020, 207-20/223606, p-d 21-22 (Tln HK tühistas otsuse, aga üksnes poolte kompromissi tõttu); 30.08.2021, 126-21/226132, p 24; 21.09.2021, 153-21/238465, p-d 20-21. 14 EKo C-538/13, p 43. 15 TlnHKo 27.12.2012, nr 3-12-2350, p 14. 16 EKo C-538/13, p-d 37 ja 45. 6 teinud koostööd ühes ja samas ülikoolis, kuulunud samasse teadlaste töögruppi või olnud ülikoolis alluvussuhetes. Kui ettevõtja sellistele objektiivsetele asjaoludele viitab, tekib hankijal kohustus huvide konflikti ennetada, konflikt tuvastada ja heastada, sh täiendavat teavet ja tõendeid nõuda. 17 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete valdkonna juht Saara Selgmäe 5381 1142 [email protected] 17 EK C-538/13 , p-d 37, 41, 44–47. 7 PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS TASULIIKIDE JAOTUS Eelarveline Väljatrükk: 09.03.2026 kell: 11.19 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu Lk.: 1/1 Tasumiseks: Veebruar 2026.a. Deebet Kreedit Nimi Maksustatav Summa 500500 202000 Töövõtuleping (k) 1 050,00 500009 202000 Valit. amet. komisjonide töö (a) 3 065,00 500009 202000 Valit.ametn.hüvitised (k) volikogu töö 350,00 500009 202000 Valit.ametn.tööt. volikogu (a) 2 250,00 Kogumispension 6 715,00 85,30 Tulumaks 6 715,00 1 360,63 202000 202000 Palgaülekanded panka 5 269,07 Sotsiaalmaks 6 715,00 2 215,95 Tööandja töötuskindlustus 1 050,00 8,40