Henri Keerd
Teie 10.02.2026
TF Bank
Meie 10.03.2026 nr 2-6/26-1009-2
[email protected]
Vastus Teie pöördumisele
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on 10.02.2026 pöördunud Justiits- ja Digiministeeriumi poole kirjaga,
mis puudutab alates 2026. aastast maakohtutes kehtivaid tööjaotusplaane, millega
tarbijakrediidivaidluste lahendamist on piiratud. Selgitate, et teie hinnangul kohtute seaduse § 37 ega
ka mõni muu kohtute seaduse säte ei võimalda tööjaotusplaani alusel kehtestada korda, millega
tarbijakrediidiasju võiks käsitleda muudest asjadest erinevalt, v.a seaduses sätestatud prioriteetsed
asjad. Leiate, et selline lahendus ei ole aktsepteeritav ning teie hinnangul on õigusvastane. Soovite
teada, milline on Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht tekkinud olukorra suhtes ning mida
ministeerium kavatseb teha olukorra lahendamiseks.
Märgime esmalt, et tööjaotus kohtute seaduse (KS) § 37 lg 1 mõttes tähendab kohtuasutusele
laekuvate kohtuasjade jaotamist kohtunike vahel. Kohtunike tööjaotus peab esmajoones välistama
kohtu koosseisu meelevaldse moodustamise ja tagama kohtuniku sõltumatuse. KS § 37 näeb ette
tööjaotuse reguleerimise omavalitsuslikult, kohtu üldkogu (§ 36 p 1) poolt kinnitatava dokumendi, s.o
tööjaotusplaaniga. Et tööjaotusplaanil on kohtuniku sõltumatuse ja ausa menetluse tagamise
seisukohast oluline roll, ei saa seda korraldada tavapärases kohtute haldamise korras. Riigikohtu
hinnangul on kohtukoosseisu moodustamise kord üks kohtu erapooletuse tagatis. Selle rikkumine
seab kahtluse alla kohtu ja õigusemõistmise objektiivse erapooletuse. 1 Eeltoodut arvestades
rõhutame, et ministeerium ega ka mitte ükski teine asutus ei saa kohtunike tööjaotusplaani koostamist
otseselt mõjutada ega selle kujundamisse sekkuda.
Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase
toimimise kohta kohtus (KS § 45 lg 2). Saatsime 13.02.2026 maakohtu juhtidele päringu, paludes
selgitada, kuidas täpsemalt toimub tarbijakrediidiasjade jaotamine kohtunike vahel ning kuidas uued
tööjaotusplaanid vastavad KS § 37 lg 2 p-s 1 ja 4 sätestatud põhimõtetele.
Maakohtu esimehed on oma 26.02.2026 ühisvastuses märkinud, et KS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tuleb
kõik kohtusse saabunud kohtuasjad kohtunikele jagada, kuid seadus ei näe selleks ette konkreetset
tähtaega. Esimehed viitavad, et täpsemalt reguleerib kohustusi kohtusse saabunud tsiviilasja
menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1, mille kohaselt peab kohus mõistliku
aja jooksul otsustama hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või määrama tähtaja
puuduse kõrvaldamiseks. Seega tuleb kohtusse saabunud tsiviilasja puhul esmalt hinnata, kas selle
menetlemist takistavad puudused, mille korral tuleb TsMS § 340 1 lg 1 järgi anda hagejale puuduse
kõrvaldamise tähtaeg. Määruse, millega puuduse kõrvaldamise tähtaeg antakse, saab TsMS § 22 1 lg
3 järgi koostada ning praktikas enamasti koostabki muu kohtuametnik, mitte kohtunik. Seega ei ole
seadusest tulenevalt nõutav jagada kohtuasja kohtunikule enne, kui muu kohtuametnik on avalduse
võimalikud puudused üle kontrollinud.
Esimehed selgitasid, et 2026. aastaks kehtestatud tööjaotusplaanid võimaldavad tagada kohtunike
võrdse koormuse kohtu piires, sest kohtuniku koormust hinnatakse kohtuasja talle jagamise seisuga,
märkides, et kohtud saavad enda tööd korraldada asutuse käsutuses olevate vahendite piires, leides
1
Vt RKKKo 3-1-1-24-15, p 10; RKHKo 3-3-1-38-13, p 13.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
erinevate ülesannete täitmise vahel tasakaalu ja lahendades seejuures võimalikud kohustuste
kollisioonid.
Lisaks juhtisid esimehed tähelepanu ka sellele, et kohtunike täiskogu täiendas 5. juunil 2025 head
tava, määratledes prioriteetsed tsiviilasjad, mille teistest kiirem menetlemine on sotsiaalmajanduslikult
põhjendatud. Selliste kohtuasjadena toodi esile alaealise huvidega seotud perekonnaasjad ja muud
eestkosteasjad ning töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue, mille on esitanud töötaja, kel
on õigus nõuda enda tööle ennistamist. Sarnaseid prioriteete on varasemalt toetatud ka tunnustatud
õigusteaduslikes seisukohtades (vt TsMS kommenteeritud väljaanne I kd § 2 komm 3.3.2). 2026. aasta
tööjaotusplaanide kehtestamisel on maakohtute üldkogud pidanud arvesse võtma, et Eesti ja Euroopa
Liidu õigusega kohtutele pandud kohustused ning kohtupraktikaga neile seatud nõudmised on kohtute
töökoormust aasta-aastalt suurendanud. 2016. aastal saabus maakohtutesse 30 471 tsiviilasja,
seevastu 2025. aastal 37 538 asja. Võrdluses 2024. aastaga, kui kohtusse saabus 35 262 tsiviilasja,
on 2025. aasta töökoormuse kasv 6%. Samas on kohtute eelarvet viimasel ajal vähendatud.
Olles tutvunud maakohtu tööjaotusplaanide ning kohtujuhtide selgitustega, ei saa nõustuda väitega,
et tarbijakrediidiasjade menetlemine kohtutes oleks seiskunud. Kohtud ei jäta tarbijakrediidiasju
menetlemata ning selliste vaidluste lahendamine toimub menetlusseadustikus sätestatud korras, kuigi
mööname, et see võib võtta senisest mõnevõrra kauem aega. Ministeerium otsib samas aktiivselt
võimalusi kohtumenetluste kiirendamiseks. Märgime, et kohtunike tööjaotust ei ole selle detailsuse ja
muutuvate olude tõttu võimalik kehtestada seaduse tasandil. Seetõttu kinnitatakse see
tööjaotusplaaniga üheks kalendriaastaks (KS § 37 lg 4). Tööjaotusplaani perioodilisuse nõue tagab
selle regulaarse ülevaatamise ning võimaluse teha selles asjaolude muutumisel muudatusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari-Liis Mikli
asekantsler
Mari Kirs 54290114
[email protected]
2