Masina DP kehtestamine

MULGI VALLAVALITSUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maa-ja Ruumiamet Meie 17.10.2025 nr 7-1/34-25 Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeamet Transpordiamet OÜ Mulgi Vallahaldus Telia Eesti AS Elektrilevi OÜ Masina detailplaneeringu kehtestamine Tulenevalt planeerimisseaduse § 139 teatame, et Mulgi Vallavalitsus kehtestas 08. oktoobri 2025 korraldusega nr 665 Kõvakülas Masina kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärk on masinaehituslike metallkonstruktsioonide tootmishoone püstitamine koos seda teenindavate hoonete ning rajatistega. Masina (katastritunnus 48001:001:1302) kinnistu suurus on 21091 m², maa sihtotstarve on maatulundusmaa ja katastriüksus on hoonestamata. Detailplaneering on kooskõlas Mulgi valla üldplaneeringuga. Planeeringuga kavandatud elluviimisel ei kaasne negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja heaolu. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Mulgi valla kodulehel https://mulgivald.ee/masina-detailplaneering/ või kirja lisas. (allkirjastatud digitaalselt) Dmitri Orav Vallavanem Tiia Kukk 435 5516 Pärnu mnt 30 Telefon 435 4780 Arvelduskonto SEB pank Abja-Paluoja, Mulgi vald E-post [email protected] EE281010302005446001 69403 Viljandi maakond www.mulgivald.ee Registrikood 77000453  MASINA KINNISTU DETAILPLANEERING Kõvaküla, Mulgi vald Koostamise korraldaja Mulgi Vallavalitsus Huvitatud isik CNC Grupp OÜ Registrikood 12199171 Esindaja Anti Kala [email protected] Koostaja Nool Projekt OÜ Registrikood 16183882 Reinu tee 30, Viljandi Töö nr DP-202441 Volitatud arhitekt tase 7 Mart Liho [email protected] 5276952 Viljandi, 03.2025  109.46 V orient D 9 109.2 109.51 A 4 9.4 10 10 V .35 9 D 109.23 109.43 kr 109.03 109.36 109.19 5 108.7 10 orient 8. V 95 D 10 A D 9. 00 V 108.74 D 109.01 109.24 D 109.22 109.02 108.69 8 108.6 V D 108.67 D D 10 8. nt k7r9 ie 10 or V 8 .7 D 5 D 108.51 nt D 108.72 orie 01 108.66 109.01 109. A 88 V 8.48 D 108. D 108.54 10 108.39 10 D D 8 .4 6 10 8. V 108.19 32 nt D ie or 30 67 D 108. 108. X = 6440300 D Metalli 49 D V 48001:001:1300 108. 74 Y = 592150 108.34 70 108. 108.20 D 108. 10 8. TP 11 D 10 PP205 107.88 D 8. 108.00 04 V 107.99 D 40 8. 10 4 D 7.9 10 D D V orient kr D nt ie 107.59 or D 10 D 107.85 7. 30 85 107.54 10 108. 50 D 7.7 D V 47 108. .30 0 108. D .72 108 D 107 D 10 107.67 7. D 60 10 et 107.04 A 7. b V D D 74 D D A D 107.70 107.39 D 107.27 D 107.00 V 107.35 107.33 D .16 33 108 D D nt PLANEERINGU LEPPEMÄRGID: D 108. 26 D K ie .16 or K 108. or 107.51 .54 ie D64 108 10 D 107.29 107 V nt 7. 7. 10 10 56 D 7 D .4 K D D D 2 107.27 K PLANEERINGUALA PIIR kr D 1 7.3 D 107.10 D 10 107.35 106.83 V nt 7 D D 7.4 kr D orie D 107.20 10 107 OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR D .21 D D 107 .21 08at 7. la D D 10bp .98 D 107.27 V .14 107.19 D nt 107 ie .05 108 or D 85 PLANEERITAVA KRUNDI PIIR nt 108 D 44 106.84 D rie 107. D D o 107. D D 106.90 V D D D 106.98 107.09 D EL. ÕHULIINI KAITSEVÖÖND D D D D Väike-Metalli 106.90 D 107.25 or ie D 48001:001:1300 V nt D D D D m 106.88 D .80 D nt ie 107 106.92 .91 or 106.97 EL. MAAKAABLI KAITSEVÖÖND 0 .83 107 D 106.87 106.80 .49 V D D .67 106.82 107 D nd 3 107 D D 107 D D D D 106.90 VEETRASSI KAITSEVÖÖND D V D D ö D D D D or D evö 106.68 ie nt 106.84 D D TEE KAITSEVÖÖND V 106.88 D D D D 106.85 .59 aits D 106.91 107 8 .6 107.24 107 .66 106.74 D D 42 D 107 D 107. V D 22 107. 107.02 k D nt Tee ie D or D 106.78 D D V 106.60 D D D D A D .45 106.71 107 106.85 .53 V X = 6440200 107.05 106.96 D 107 D 106.52 D D 106.84 .46 D Y = 591950 107 .16 or .98 ie 107 nt D 1V06 D D .29 D 106.84 106.89 107 OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABEL D 106.79 nt D 106.99 D orie D .35 or D ie .34 107 V OLEMASOLEV VEETRASS nt .07 106.50 107 V V .82 106.59 D 107 D 106 D 106.44 107.00 D OLEMASOLEV SIDETRASS D V or D 106.59 D ie D 106.84 nt D 106.77 D OLEMASOLEV DRENAAŽITORUSTIK or D D ie n t nt D 106.66 D orie .96 D orie 107.06 D V nt .15 106 106.91 .11 D 107 V D 06.79 107 D .53 D 106.42 D D 106.58 106 1 106.33 D D 106.56 or D D ie D nt D 106.60 106.30 D D D D D 106.81 .77 106.94 D 106.46 106 .89 D or D D ie .81 106 D .55 nt D .28 106 106 106.46 106.15 106 D 106.26 D D D D 106.19 D D 106.19 106.47 D or D ie D 106.53 nt A D 106.10 D D D 106.77 D D 3 .7 9 .6 .43 106 D 106.34 .51 D .12 106 106 106 D 106 D 105.98 D D 106.09 D 105.98 D D D or 106.07 D ie D D nt 106.09 D D 48001:001:1302 D D D Masina 21091 m² D D 106.08 D D 106.45 106.14 D or D 105.73 ie nt 105.93 .56 D .40 D D D .49 106 106 D .25 106 .98 D 105.84 106 105.87 105 D D D D 105.85 D D 105.80 D D D 105.86 D D D 105.88 105.48 D 105.96 D D .24 D 105.72 D D 106 105.74 D D D or 105.76 ie D or nt .37 ie D 1 D8 105.65 nt .3 D .0 106 D .68 106 106 D 105.66 D D 105 105.78 D D D D A D 105.38 105.78 D D D 105.43 D D or D ie nt D D 105.44 105.51 D D D 106. D 23 105.44 D D 12 106. .16 D D e .90 03:1 - Lilli te 106 105.40 2 5 105.51 .5 D D 10 D 105 D 220 D D or 105.32 105.40 ie D D nt 600 si-Nuia D 10 or 5.1 105 ie 10 8 nt D 02:0 4. .10 D D 105.33 67 ark D 105.20 D or D ie 54 K D nt D 105.31 D D 105.34 .98 10 105.32 D D .07 5 10 105 10 .2 D 4. .00 5. 105.36 0 106 37 .78 00 D D D D 106 .36 105 D 105 or D D 105.24 ie or nt ie nt D 105.35 D D or D 64 105.10 ie nt D .41 105. .99 D D .90 105 or 105.27 105 ie 105 nt .83 D D D 105.05 10 D D 5 105 105.10 D 105.07 10 10 .0 1 or 5. 105.48 01 4. D D ie 37 nt D 105.7 D D D D 8 105.10 D D 105.10 Piiri 10 D D 5.5 0 10 D 48001:001:1301 5.6 2 105.16 D A 105.01 D 105 D D .31 4 10 D 105.14 D .6 5.8 105.00 10 D .78 105 or D 0 5.6 104.98 ie 105 nt D 4 D 105.60 D D 0 10 5.6 5.9 10 10 D D 5.7 0 10 D 5.1 104.92 105.02 2 D 4 D 10 X = 6440050 D D 5.5 kr 6 tee D or D D D ie Y = 592100 10 nt 5.8 0 10 D 104.88 D 5.0 10 D 4.8 10 D 4 Lilli 4 D D 5.7 10 10 5 5.4 10 4.2 1 5. 8 104.88 28 D D D 10 ia - 5.7 D D 8 10 D 4.7 104.95 1 10 D i-Nu D 10 4.0 4.8 4 D 104.83 D 10 D 4 5.7 or 9 ie nt D D arks D D D 10 10 5 .69 4.5 10 5 Ronga 10 3.9 D D D 10 5.0 2 54 K 48001:001:0875 5.7 5 D 3 D 104.78 10 D 5 D .59 or D D 10 ie 4.6 nt kr 10 10 0 D 5.6 10 4.0 5.1 D 1 D 9 9 D 10 Muudatus Muutja Kuupäev Muudatuse sisu 5.5 2 10 5.5 3 Ain ja- Objekt: Masina (48001:001:1302) kinnistu detailplaneering 60 Ben 00 sii 1:0 nij 01 aam Aadress: Masina, Kõvaküla, Mulgi Vald Kuupäev: 05.03.2025 :02 a 75 tee T1 Märkused: Tellija: CNC Grupp OÜ Mõõtkava(d): 1:1000 Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis Katastriüksuste piirid: väljavõte Maa-ametist 17.05.2024. Kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. TÖÖ NR 11720G OBJEKT Piiri kü Joonis: Detailplaneering Töö nr. Staadium TÖÖ KOOD AADRESS Viljandimaa Mulgi vald Kõvaküla Nool Projekt OÜ www.noolprojekt.ee [email protected] Tugiplaan 202441 DP KOOSTAS M. Mändla FAIL 11720G geoalus Projekteerija M. Liho Joonise nr. Vers. TEL003987 EEG000316 EEP004848 KONTROLLIS M. Sepp 10.04.-16.05.24 MÕÕDISTATUD MÕÕTKAVA 1:500 LEHT 1/1 JOONIS Geodeetiline alusplaan [email protected], rg-kood 12592543 Hiievälja tee 20 Oru küla Kose vald Harjumaa Vast. spetsialist M. Liho DP-1  Muudatus Muutja Kuupäev Muudatuse sisu Objekt: Masina (48001:001:1302) kinnistu detailplaneering Aadress: Masina, Kõvaküla, Mulgi Vald Kuupäev: 05.03.2025 Tellija: CNC Grupp OÜ Mõõtkava(d): 1:1000 Joonis: Detailplaneering Töö nr. Staadium Nool Projekt OÜ www.noolprojekt.ee [email protected] Illustreeriv joonis 202441 DP Projekteerija M. Liho Joonise nr. Vers. Vast. spetsialist M. Liho DP-3  MULGI VALD MULGI VALLAVALITSUS KORRALDUS Abja-Paluoja 10. oktoober 2024 nr 1260 Detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Masina) CNC Grupp OÜ on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse Kõvakülas Masina (katastritunnus 48001:001:1302) kinnistutel. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on masinaehituslike metallkonstruktsioonide tootmishoone püstitamine. Masina kinnistu suurus on 21091 m² ja katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Planeeritav ala piirneb põhja poolt Väike-Metalli, lääne poolt riigimaanteega (54 Karksi- Nuia - Lilli tee), ida poolt Piiri ja lõuna poolt Ainja-Bensiinijaama tee T1 katastriüksustega. Juurdepääs krundile on planeeritud Ainja-Bensiinijaama teelt. Kehtiva Karksi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Karksi Vallavolikogu 21.06.2006. a otsusega nr 17) on maa reserveeritud tootmismaaks. Koostatava Mulgi valla üldplaneeringuga on ala samuti reserveeritud tootmismaaks. Kavandatav metallkonstruktsioonide tootmine ei ole vastuolus kehtiva Karksi valla ega ka koostatava Mulgi valla üldplaneeringuga. Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Samuti ei ole vaja koostada eelhinnangut keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta vastavalt KeHJS § 6 lõikele 2, sest kavandatava tegevusega ei kaasne otsest ega kaudset negatiivset mõju keskkonnale. Tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu ei ole vajalik KSH algatamise või algatamise jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse1 § 125 lõike 1 punktid 1, § 128 lõiked 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, Mulgi Vallavolikogu määruse nr 47 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Mulgi vallas“ § 3 punktid 1, 2 ja 4, Karksi Vallavolikogu 22.01.2008. a määrusega nr 173 kehtestatud Karksi valla üldplaneeringu Mulgi Vallavalitsus annab k o r r a l d u s e: 1. Algatada detailplaneering Mulgi vallas Kõvakülas Masina (katastritunnus 48001:001:1302) kinnistul, eesmärgiga masinaehituslike metallkonstruktsioonide tootmishoone püstitamiseks. 2. Kinnitada detailplaneeringualale lähtesisukohad vastavalt lisale 1 koos detailplaneeringuala eskiisjoonisega lisa 2. 3. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna paberkandjal (2 eksemplari) ja digitaalselt. 4. Mulgi Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade andmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 5. Mulgi Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade andmise korraldusest ajalehtedes Sakala ja Mulgi Sõna, valla kodulehel ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Käesoleva korraldusega mittenõustumisel võib esitada vaide Mulgi Vallavalitsusele aadressil Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja 69403 või kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil Kalevi tn 1, Tartu 51010 30 päeva jooksul korraldusest teadasaamisest arvates. 7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Dmitri Orav (allkirjastatud digitaalselt) Vallavanem Milja Janson Vallasekretär  6 Va lg a- N Uu lu PLANEERINGU LEPPEMÄRGID: te e PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR HOONESTUSALA PLANEERITAV KÕRGHALJASTUS (min 10%) - Lilli tee 3:1220 si-Nuia 60002:00 TOOTMISMAA (T) 100 % 54 Kark 109.39 109.62 orient V MAATULUNDUSMAA (M) 100 % 109.46 V D orient 109.29 109.51 A 44 9. 10 10 V .3 9 D 109.23 5 109.43 109.03 109.36 kr 109.19 108.75 10 orient EL. ÕHULIINI KAITSEVÖÖND 8.9 V 5 D 10 A 9.0 D 0 V 108.74 D 109.01 109.24 Te D 109.22 109.02 108.69 108.68 V ek EL. MAAKAABLI KAITSEVÖÖND D ai 108.67 D D 10 8.7 ts t en kr9 ori 10 V 8.7 ev D 5 D 108.51 Metalli öö t D orien 108.72 48001:001:1209 109.01 108.66 nd 109.01 A 108.88 D V .48 D 108.54 108 108.39 30 10 D D 8.4 6 m JUURDEPÄÄS KRUNDILE 10 V 8.3 108.19 t en 2 D ori 108.30 108.67 D X = 6440300 D 108.49 D V 108.74 Y = 592150 108.34 108.70 108.20 D 10 8.1 TP D 10 PP205 107.88 1 D 8.0 108.00 V 107.99 4 D 0 8.4 10 7.94 D 10 D D orient V kr D t en ori 107.59 D 10 D 107.85 7.8 .30 107.54 10 5 .50 108 D 7.70 .47 V D 108 0 108 108.3 D 2 107.7 D D 10 107.67 7.6 D 10 e t 107.04 0 7.7 A D b V D 4 D D A D 107.70 107.39 D D 107.27 D 107.00 V 107.35 107.33 D 6 108.1 3 D 108.3 D t D en D 6 D K 108.2 6 ori K 108.1 ori 107.51 4 en 10 107.29 D V 107.5 64 D t 7. 7.5 2 10 10 6 D 7.4 D D K D D D 107.27 kr K D 7.31 D 107.10 D 10 107.35 106.83 Vt D orien 47 D D kr D D D 107.20 7. 10 107.2 1 D D D D 107.2 8at 1 7.0la D D D 10bp 8 D 107.27 107.9 V 4 D 107.19 D nt 108.1 e 5 ori 108.0 D .85 t en 107.44 D D 106.84 D ori 107 D D D D D 106.90 V D D 106.98 D D 107.09 D D D D 106.91 D D 106.90 D 107.25 ori D D en V t D D D D m 106.88 D D 0 D t 107.8 en D 1 106.92 ori 107.9 106.97 d 30 3 D 106.80 9 V 106.87 107.8 D ori D 106.82 7 en 107.6 D t D D D 107.4 D D D 106.90 D D öön V D D 106.80 D D D D D ori D 106.68 en 106.84 t D D sev D V 106.88 D D D D 106.85 9 107.5 D 106.91 8 107.6 D kait 107.24 106.84 6 107.6 106.74 D D D 2 D 107 V D 107.4 .22 107.02 106.86 D D t Tee en Planeeritud sihtotstarve liikide kaupa ori D D 106.78 D D V 106.60 D D D D A D 5 107.4 106.71 106.85 3 T - Tootmismaa V 107.05 106.96 107.5 X = 6440200 X = 6440200 D D 106.52 106.85 D D D 106.84 6 107.4 D Lubatud Y = 591950 Y = 592250 6 ori 107.1 8 en V 6.9 t D D D 10 D 9 107.2 106.84 106.89 M - Maatulundusmaa D D 106.79 abs. kõrgus Hoonete Hoonete t D orien 106.99 D 106.92 D 5 ori 107.3 D 4 en V 107.3 7 t 106.50 107.0 2 106.59 106.8 D D D 106.44 ehitisealune lubatud arv 107.00 D D V ori D Korruste 106.59 D D en 106.84 t Piiri D pind krundil 106.77 ori en 60002:003:0068 D t t orien D D 106.66 6 D 107.06 106.9 orien D V 5 arv +/- t 106.91 107.1 1 D 107.1 V D 6.79 D 3 D 106.42 106.5 D 10 D 106.58 106.33 D D ori D D en 106.56 t D D 106.60 106.30 D D D D D 106.81 7 106.94 106.7 D 106.46 ori 9 D en 106.8 106.2 D 1 D t 106.8 5 D 8 106.5 D 106.46 106.15 D 106.26 D D D D 106.19 D 106.19 D 106.47 D ori D en 106.53 A D t D 106.10 D D Tootmismaa T 100% D 106.77 D 3 D 106.7 9 106.6 3 D 106.34 1 106.4 2 106.5 106.1 D D +119,0 D 105.98 D D 106.09 D 105.98 3000 m² 3 D D D 3 106.07 D ori D en 106.09 D D t D D D 48001:001:1302 D D Masina D D 106.08 106.45 D ori 106.14 e 105.73 D D nt 105.93 6 D 0 106.5 D D 106.4 D D 9 106.4 5 106.2 8 D 105.84 105.9 D 105.87 D D D 105.85 D D 105.80 D D 105.86 D D D D 105.88 105.48 105.96 D D D 4 D 105.72 106.2 D D 105.74 D D D ori 105.76 en t D 7 D ori 1 106.3 D D8 105.65 106.3 en D 106.0 8 D t 105.6 D 105.66 D 105.78 D D D A D 105.38 D 105.78 D D D D 105.43 D D ori D en D 105.44 D t 105.51 D 106.12 D D .23 105.44 D D 6 D D 106 106.1 5.90 105.40 2 105.51 105.5 D D 10 D D D ori 105.32 D 105.40 D en D t 10 oriD 5.1 105. en 8 D 10 t D D 10 4.6 105.33 ori D 105.20 D 7 en D t D D 105.31 D D 105.34 8 10 105.9 D 105.32 D 7 5.2 10 10 106.0 D 4.3 0 5.0 105.36 0 106.0 8 7 D 0 D 105.7 D 6 D 105.3 D ori D 105.24 D ori en en t D 105.35 D t ori D D 105.64 105.10 en D 1 t 105.4 9 D D 0 105.9 ori 105.9 105.27 en 3 t D D D 105.05 105.8 D D 10 D 105.07 10 10 5.0 105.10 ori 5.0 105.48 4.3 1 D D en 1 7 t D D 105.78 D D D 105.10 D D 105.10 10 D 5.52 D 10 D 5.60 105.16 D A 105.01 D 105.3 D D 1 4 10 D 105.00 105.14 105.6 ori D 5.80 D 10 D 78 5. 104.98 en t 105. 64 D D D 105.60 D 60 10 105. 10 5.90 D D D 5.72 10 104.92 5. 105.02 D 14 3:12 Lilli tee D X = 6440050 10 X = 6440050 D tee D 5.56 kr D D D 20 D ori Y = 591850 Y = 592100 10 en - 5.80 t 6000 si-Nuia 10 104.88 D D 10 D 5.04 4.84 10 D 2:00 D 5.75 10 10 D 5.41 10 4.28 rk 5.2 104.88 8 54 Ka D D D 10 5.78 D D Lilli 10 D 4.71 104.95 10 D D 10 4.04 4.84 D 104.83 D 10 D 5.79 ori en D t D D D D 10 10 5.69 4.55 10 D Ronga ia - D 10 3.92 D 10 5.05 48001:001:0875 5.73 D D 104.78 10 D 5.59 D D D ori 10 4.60 en kr i-Nu t 10 10 D 5.61 D 10 D 4.09 5.19 D 10 5.52 10 5.53 Ain ja-B arks 60 en 00 siin 1:0 ija 01 am :02 a 75 tee T1 54 K Muudatus Muutja Kuupäev Muudatuse sisu Objekt: Masina (48001:001:1302) kinnistu detailplaneering Aadress: Masina, Kõvaküla, Mulgi Vald Kuupäev: 31.7.2024 Tellija: Mõõtkava(d): 2000 Joonis: Detailplaneering (eskiis) Töö nr. Staadium Nool Projekt OÜ www.noolprojekt.ee [email protected] Põhijoonis 202441 E Projekteerija M. Liho Joonise nr. Vers. Vast. spetsialist M. Liho DP  Mulgi Vallavalitsus Teie 22.10.2024 nr 7-1/34-3 [email protected] Pärnu mnt 30 Meie 22.10.2024 nr 7.2-2/24/18212-2 69403, Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja-Paluoja linn Seisukohtade väljastamine Kõvakülas Masina kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud meid Kõvakülas Masina kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 48001:001:1302, edaspidi planeering) algatamisest Mulgi Vallavalitsuse 10.10.2024 korraldusega nr 1260. Planeeringu eesmärgiks on masinaehituslike metallkonstruktsioonide tootmishoone püstitamine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 54 Karksi-Nuia – Lilli tee km 0,48-0,69. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 466 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Algatamise otsuse kohaselt on juurdepääs alale kavandatud kohaliku tee nr 6000129 Ainja- Bensiinijaama tee kaudu. Kohalik tee ristub riigiteega km 0,696. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Vajadusel kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks (näiteks suurendada pöörderaadiusi, kohaliku tee laiust või kandevõimet, rajada ristumiskohale uus kate). Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole. 4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. 5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala. 5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused. 10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. 11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis, piire jms) kaugused riigitee katte servast. 14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 2 (3) 16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus 58581095, [email protected] 3 (3)  MULGI VALLAHALDUS OÜ OÜ MULGI VALLAHALDUS TEHNILISED TINGIMUSED 1.Üldist. 1.1.Tööprojekti koostamisel peab projekt sisaldama minimaalselt: Eskiisjoonist, millel näidatakse ära: torustike kulgemine –majaühendused (veele ja/või kanalisatsioonile) maakraani, kanalisatsiooni kaevu või kaevude asukoht sademevee liikumise suund projekteeritaval alal 2.Projekti seletuskiri. 2.1. Projekti/ eskiislahenduse seletuskiri peab olema lihtsalt loetav ja üheselt mõisteta v. 2.2. Arvestatud peab olema kohaliku omavalitsuse poolt tööde teostamiseks kehtestatud nõuetega. 3.Joonised. 3.1. Joonised on soovituslik välja trükkida värvilistena (vesi-sinine, kanal-roheline). 3.2.Joonise järgi peab olema võimalik tuvastada valminud rajatist looduses. 3.3.Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaanil näidatakse ära kaevude asukohad, siibrid, majaühendused, jms. 3.4.Vee- ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiilil näidatakse ära toru põhja kõrgus, torustike lõikude pikkused. 4.Tingimused veevõrgule. 4.1. Minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru peale. 4.2. Torustiku materjaliks üldjuhul plast PE torud. Veevõrguga liitmine teostatakse keevisühendusega. 4.3. Soovitav on paigaldada veetorustikust 30 cm kõrgemale märkelint. 4.4. Veemõõtesõlm ja veearvesti peavad asuma hoones peatorul, kohe peale sisendtoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendtoru suubumist kinnistule. 4.5. Ruumis paiknevuse korral peab ruum olema kuiv ja valgustatud ning küllaldaselt soojustatud (min.+4`C), et vältida arvesti külmumist. 4.6. Enne veearvestit ei tohi olla ühtegi kinnistusisest hargnemist s.t. kogu tarbitav vesi peab läbima veearvestit. 4.7. Ühendamine liitumispunktiga teostatakse vee-ettevõtte pädeva isiku järelevalve all. 5.Tingimused olmevee kanalisatsioonile. 5.1. Minimaalne rajamissügavus 1,2 m toru peale. 5.2. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku materjaliks kasutada üldjuhul polüvinüülkloriid (PVC) torusid, sadevee puhul polüpropüleen (PP) torusid. 5.3. Torustiku pööramisel on nõutud pöördekaev, mille läbimõõt peab olema min.DN400. 5.4. Isevoolsel torustikul peab olema tagatud vähemalt minimaalne lubatud kalle. 5.5. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. 5.6. Torustik tuleb projekteerida nii, et sellele oleks tagatud juurdepääs hooldustehnikaga. 5.7. Kaevuluugid peavad olema nn ujuvad ehk välise servaga, mis toetub teekattele või ümbritsevale pinnale (teleskoopkaevud). 5.8. Majaühendustorustikel võiks olla, soovituslikult, kinnistul vähemalt üks vaatluskaev, torustiku pööramisel on nõutav pöördekaev. 5.9. Üldjuhul on kinnistu kohta üks liitumispunkt reoveele va. erandjuhul, kui tehnilistel põhjustel on suurema arvu liitumispunktide ehitamine ratsionaalsem. 5.10 Keelatud on suunata kogutavat sadevett reoveesüsteemi . TEHNILISED TINGIMUSED 487021 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood CNC Grupp OÜ 12199171 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Ainja küla, Veske 69105 Viljandi maakond Telefon e-post 5664 4683 [email protected] Kontaktisik Nimi Anti Kala Telefon e-post 5664 4683 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Masina Kõvaküla Mulgi vald Viljandi maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 48001:001:1302 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider NUIA 110/35/15 ABJA:NUI TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 200 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 487021 KLIENDI TEGEVUSED 1. Detailplaneeringu alal näha ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht näha ette võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide planeerida 15 kV maakaabelliinidega NUIA 110/35/15 piirkonnaalajaama ABJA toitefiidri 15 kV keskpinge õhuliinilt. Näha ette servituudi ala kesk- ja madalpinge maakaabelliinile alates alajaamast kuni Lilli teeni. Perspektiivne vaade, vt. lisatud eskiisjoonis. 2. Uuest planeeritud alajaamast näha ette toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile lõuna nurka 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile ja soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Lauri Aksalu, tel. 5878 9380, [email protected]). 8. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Lauri Aksalu Koostatud: 18.12.2024 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 18.12.2026 +37258789380 | [email protected] 2/2  1 SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSTE LOETELU................................................................. 2 1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LAHTEDOKUMENDID ........................................................... 2 1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD ......................................................... 2 1.3 LIIGILT ULDISEMAD PLANEERINGUD ........................................................................................................ 2 1.4 DETAILPLANEERINGUD ................................................................................................................................... 4 1.5 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMARK .................................................................................... 4 1.6 PLANEERITAVA MAA-ALA KIRJELDUS ...................................................................................................... 5 1.7 KONTAKTVOONDI ANALUUS .......................................................................................................................... 5 1.8 OLEMASOLEVAD KITSENDUSED .................................................................................................................. 5 2. PLANEERINGUS KAVANDATU ................................................................................................................... 6 2.1 HOONESTUSALA JA HOONETE PAIKNEMISE NING SUURUSE KAVANDAMISE POHIMOTTED ....................................................................................................................................................................... 6 2.2 VASTAVUS ULDPLANEERINGULE ....................................................................................................................... 7 2.3 KAVANDATUD KRUNDI EHITUSOIGUS JA KASUTUSTINGIMUSED .................................................. 7 2.4 HOONETE KASUTUSOTSTARBED JA MAAUKSUSE KOORMUSNAITAJAD ..................................... 7 2.5 SERVITUUDI VAJADUSED ................................................................................................................................. 8 2.6 VERTIKAALPLANEERIMINE JA SADEMEVESI ......................................................................................... 8 2.7 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ........................................................................................................... 8 2.8 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD ......................................................................................... 9 2.8.1 HALJASTUS JA HEAKORD .................................................................................................................................. 10 2.8.2 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................................................................... 10 2.9 TULEOHUTUSNOUDED .................................................................................................................................. 10 2.10 KURITEGEVUSE RISKE VAHENDAVAD ABINOUD................................................................................ 13 3. TEHNOVÕRGUD ...........................................................................................................................................13 4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ...............................................................................................................13 JOONISED 1. DP-1 Tugiplaan M 1:1000 2. DP-2 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000 LISAD 1. Mulgi Vallavalitsuse 10. oktoobri 2024 korraldus nr 1260 Detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Masina) 2. Transpordiameti 22.10.2024 kiri nr 7.2-2/24/18212-2 Seisukohtade väljastamine Kõvakülas Masina kinnistu detailplaneeringu koostamiseks 3. Elektrilevi OÜ 18.12.2024 tehnilised tingimused nr 487021 4. Mulgi Varahaldus OÜ tehnilised tingimused 5. OÜ Kirjanurk Geodeetiline alusplaan 16.05.2024 töö nr 11720G Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  2 6. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis DP-3 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSTE LOETELU Planeerimisseadus Mulgi Vallavalitsuse 10. oktoobri 2024 korraldus nr 1260 Detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Masina) Karksi Vallavolikogu 21.06.2006.a otsusega nr 17 kehtestatud Karksi valla üldplaneering, Mulgi valla koostatav üldplaneering (algatatud algatatud Mulgi vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 66) 1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID Õigusaktid • Ehitusseadustik • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ • Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. • Siseministri 30.03.2017 a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 Tee projekteerimise normid • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad, tuleohutusnõuded • EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest • EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine • EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-3:2018- Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid • EVS 812-6:2012+A1+A2 - Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus • Tuleohutuse seadus 05.05.2010 1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEHTUD UURINGUD Maa-ala geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ Kirjanurk poolt 16.05.2024 töö nr 11720G 1.3 LIIGILT ÜLDISEMAD PLANEERINGUD Planeeringualal kehtib Karksi valla üldplaneering, mis on kehtestatud Karksi Vallavolikogu 21.06.2006 määrusega nr 17. Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  3 Üldplaneeringu põhijoonise järgselt on käesoleva detailplaneeringuga käsitletava planeeringuala põhiotstarbeks määratud „Tootmisala“, Üldisi maa-ala ehitustingimusi üldplaneering käesoleva detailplaneeringu planeeritaval maa-alal ei sea. Skeem 1. Väljavõte Karksi valla üldplaneeringu põhijoonise kaardist. Põhiotstarbed: E – elamuala, T – tootmisala, P1 – puhkeala hoonete ehitamise õiguseta, S – segahoonestusala. Käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal on koostamisel Mulgi valla üldplaneering. Üldplaneeringu koostamine on algatatud Mulgi vallavolikogu poolt 17.10.2018 otsusega nr 66. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 14.11.2022 kuni 14.12.2022. Koostatav Mulgi valla üldplaneering ei ole käesoleva detailplaneeringu koostamisel kehtivaks õiguslikuks aluseks, kuid näitab, et kavatsused maakasutustotstarbe ja -tingimuste osas ei ole varasema hetkel kehtiva üldplaneeringuga planeeringuala osas muutunud. Koostatava üldplaneeringu avalikustamisel olnud versioonis on käesoleva detailplaneeringu planeeringuala juhtotstarveteks planeeritud tootmise maa-ala (T) Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  4 Skeem 1. Väljavõte Mulgi valla üldplaneeringu kaardist (Joonis Karksi-Nuia linn. Põhijoonis) Põhiotstarbed: EV – Väikeelamu maa-ala, T – tootmise maa-ala, ÜS – segahoonestuse maa-ala, Ä – äri ja teenindusettevõtte maa-ala. 1.4 DETAILPLANEERINGUD Planeeritaval alal puuduvad detailplaneeringud. 1.5 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu eesmärgiks on CNC Grupp OÜ tootmishoonete rajamine metallkonstruktsioonide tootmiseks ja selleks vajalike ehitiste rajamiseks ehitusõiguse ja nõuete määramine vastavalt planeerimisseaduse §-s 126 toodud nõuetele. Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõjustrateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Samuti ei ole vaja koostadaeelhinnangut keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta vastavalt KeHJS §6 lõikele 2, sest kavandatava tegevusega ei kaasne otsest ega kaudset negatiivset mõju keskkonnale. Maa-ala on hoonestamata. Detailplaneeringuga määratakse maakasutus- ja ehitustingimused tootmishoone püstitamiseks. Kehtiva Karksi üldplaneeringuga ja koostatava Mulgi valla Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  5 üldplaneeringuga on ala reserveeritud tootmismaaks. Seega on tootmishoone planeerimine üldplaneeringu kohane. Planeeritav ala piirneb põhja poolt Väike-Metalli, lääne poolt riigimaanteega (54 Karksi-Nuia - Lilli tee), ida poolt Piiri ja lõuna poolt Ainja-Bensiinijaama tee T1 katastriüksustega. Juurdepääs krundile on planeeritud Ainja-Bensiinijaama teelt. 1.6 PLANEERITAVA MAA-ALA KIRJELDUS Maa-ala on hoonestamata. Detailplaneeringuga määratakse maakasutus- ja ehitustingimused tootmishoonete püstitamiseks. Kehtiva Karksi üldplaneeringuga ja koostatava Mulgi valla üldplaneeringuga on ala reserveeritud tootmismaaks. Seega on tootmishoone planeerimine üldplaneeringu kohane. Planeeritav ala piirneb põhja poolt Väike-Metalli, lääne poolt riigimaanteega (54 Karksi-Nuia - Lilli tee), ida poolt Piiri ja lõuna poolt Ainja-Bensiinijaama tee T1 katastriüksustega. Juurdepääs krundile on planeeritud Ainja-Bensiinijaama teelt. 1.7 KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS Planeeritav maa-ala asub Kõvakülas Karksi-Nuia linnaga külgnevana sellest kirdes olemasoleval, osaliselt väljakujunemisjärgus oleval tootmisalal. Planeeritav ala piirneb põhja poolt Väike-Metalli, lääne poolt riigimaanteega (54 Karksi-Nuia - Lilli tee), ida poolt Piiri ja lõuna poolt Ainja-Bensiinijaama tee T1 katastriüksustega Riigiteega külgnevana ulatub planeeringualale tee kaitsevöönd 30 m teekatte servast. Piiri maaüksus on olemasolevana kasutusel maaviljelusmaana. Alal asub Valdre maaparandussüsteemi hoiuala. Planeeringualast teisel pool Karksi-Nuia-Lilli teed asub puidutöötlemiskompleksi ala. Muinsuskaitse all olevaid mälestisi alal ega selle vahetus naabruses ei paikne. Juurdepääs krundile on planeeritud Ainja-Bensiinijaama teelt.. Planeeritava ala lõunaosa on tootmishoonetega ala, põhjaosa on hoonestamata looduslik rohumaa. Ala on tasane mõningase langusega lõuna suunal (kõrguste vahe kuni 3 m). Planeeritaval alal kõrghaljastus puudub. Planeeritavad hoonemahud peavad paiknema paralleelselt või risti Karksi-Nuia-Lilli teega. Alal paikneva hoonestuse üldilme on tööstushoonetele kohaselt lihtsa mahu ja tööstushoonetele omase materjalikasutusega (Sandvichpaneel, profiilplekk jms). Ala on avatud vaadetele Karksi-Nuia-Lilli teelt. Parkimine on korraldatakse olemasoleval kinnistul. Planeeringuala arendamine kavandatud kujul on kooskõlas nii kehtiva kui koostatava üldplaneeringu lahendusega. Täiendavate hoonete ja rajatiste lisamine ei muuda ala ruumilist olemust. Viimistlusmaterjalidele kohustuslikke kasutamisnõudeid seadma ei pea. 1.8 OLEMASOLEVAD KITSENDUSED Tehnovõrkudele rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses. Ehitise kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  6 Keskkonnaministri 16.12.2006 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“. Planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kitsendused on kirjeldatud joonistel Põhijoonis ja Tugiplaan. Kitsendusi põhjustavad objektid: Riigi tugimaantee 54 Karksi-Nuia-Lilli teekaitsevöönd 30m. Elektri kõrgepingeliin 35 kV kaitsevöönd 25 m mõlemalpool liini Elektri kõrgepingeliin 15 kV kaitsevöönd 10 m mõlemalpool liini Maakaabelliin 0,4 kv kaitsevöönd 1 m mõlemalpool liini 2. PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringuga eesmärgiks on CNC Grupp OÜ tootmishoonete rajamine metallkonstruktsioonide tootmiseks ja selleks vajalike ehitiste rajamiseks ehitusõiguse ja nõuete määramine vastavalt planeerimisseaduse §-s 126 toodud nõuetele. 2.1 HOONESTUSALA JA HOONETE PAIKNEMISE NING SUURUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid. Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded va. hoonestusala ja riigiteede vahelisel krundi osal, kus on keelatud määratud hoonestusala piiri ületav leevendus. Projekteeritavad maa-alused ja maapealsed rajatised võivad asuda hoonestusalalt väljas, kui nad ei piira nähtavust (näiteks teed platsid). Krundile ehitatavad hooned peavad asuma käesolevas planeeringus määratud hoonestusalal. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse ja istutada haljastust, puid ning põõsaid. Planeeringuga on kavandatud Masina kinnistu täisehituse protsendiks 24% ja määratud ehitusõigus kokku kuni 4 hoone püstitamiseks. Planeeritavale alale rajatavad hooned peavad kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutud. Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoonete tuleohutusklass ja tuletõkkesektsioonideks jagamine määrata ehitusprojektis. Hoonete ehitamise perioodil ehitamisega seotud mürarikkaid töid ei tohi teostada puhkepäevadel ja tööpäevadel väljaspool tavapärast tööaega (8:00 kuni 18:00). Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed tagamaks olemasolevate kommunikatsioonide jätkuv toimimine ja vajadusel nende kaitse. Kõik ehitusprojektid ja nendega seotud tegevused planeeringualal riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  7 2.2 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE Planeeringuala arendamine kavandatud kujul on kooskõlas nii olemasolevana kehtiva kui koostatava üldplaneeringu lahendusega. Täiendavate hoonete ja rajatiste lisamine ei muuda ala ruumilist olemust. Viimistlusmaterjalidele kohustuslikke kasutamisnõudeid seadma ei pea. 2.3 KAVANDATUD KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KASUTUSTINGIMUSED Krundi suurus 21091 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve tootmismaa 100 % Hoonestusala pind 9722 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil 4 Hoone suurim lubatav kõrgus 16 m (abs +123.00) Hoone max korruselisus 3 maapealset korrust/1 maaalune korrus Hoonete ehitisealune pind 5000 m2 Krundi täisehituse protsent 24 % Hoonete lubatud maksimaalne suletud brutopind 15 000 m2 Olulisemad arhitektuurinõuded hoonetele Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on: • Välisviimistlusmaterjalidele ja nende värvitoonidele erinõudeid ei seata; • Hooned tuleb projekteerida hoonestusalale järgides hoonestusalal seatud kõrguslikke piiranguid. Hoonestusala on näidatud joonisel Põhijoonis; • Hooned tuleb projekteerida põhimahu ja harjajoonega käesolevas planeeringus määratud suunal (risti või paralleelselt Karksi-Nuia-Lilli teega). Hoone kõrvalmahtudel ja väikestel hoonemahtudel võib kasutada ka muud lahendusega sobivat suunda; • Hoonete lubatud korruselisus on 3 korrust ja keldrikorrus. Tootmise tehnoloogilisest lahendusest lähtuvana võib tootmishoone korruste (või vahekorruste) arv olla suurem kirjeldatust, kui ei ületata lubatud hoone kõrgust; • Hoonete katusekalle on lubatud 0⁰ kuni 20⁰: • Kruntide piire näha ette arhitektuurselt sobivana projekteeritava hoonestusega ning ümbritseva keskkonnaga. Piirde lahendus esitada ehitusprojektis. Piirde rajamisel või uuendamisel arvestada järgmiste nõuetega: o Keelatud on massiivsete plankaedade ja läbipaistmatute aedade rajamine; o Piirde (sh piirdeheki) kõrguse kavandamisel riigimaanteedega külgnevana tee kaitsevööndis tuleb juhinduda ehitusseadustiku kohaselt nähtavuse ohutusest riigimaanteel; o Kruntide omavahelise piirde rajamisel tuleb piirde materjalis ja rajamiskõrguses kokku leppida krundinaabrite vahel juhindudes vajadusel asjaõigusseaduses sätestatust. 2.4 HOONETE KASUTUSOTSTARBED JA MAAÜKSUSE KOORMUSNÄITAJAD Krundil kavandatud hoonete kasutusotstarve on tootmishooned. Planeeritud krundi täisehituse protsent 24 %. Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  8 2.5 SERVITUUDI VAJADUSED Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana krundi lõunapoolses osas, alajaamadele eraldi katastriüksust eie moodustata. 2.6 VERTIKAALPLANEERIMINE JA SADEMEVESI Planeeritav ala on tasane mõningase langusega lõuna suunal (kõrguste vahe kuni 3 m). Planeeritaval alal puudub võimalus liituda ühissademeveekanalisatsiooni süsteemiga. Planeeritaval alal on varasemalt sinna rajatud maaparandussüsteem. Planeeringualal tuleb kasutusele võtta abinõud olemasoleva Valdre maaparandussüsteemi ala toimimiseks. Sadevesi hajutatakse või suunatakse tootmishoonete katustelt ja platsidelt, haljasmaale kus see imbub maapinda. Sademevesi hajutada ja immutada maksimaalselt krundil. Vajadusel rajada krundile täiendavad sademevee kraavid, kompensatsiooni tiigid või -alad. Sadevete hajutamiseks on planeeritud truubid krundi sissesõidu ja Ainja-Bensiinijaama teele. Ainja-Bensiinijaama tee truubiga suunatakse sadeveed läbi Ronga kinnistu olemasolevasse kuivenduskraavi. Ronga maaüksuse kraavi sadevee juhtimisel tuleb tagada ja kontrollida, et kraavid on toimivad ja vesi voolab ära. Krundi maapinna vertikaalplaneerimisega on keelatud sademevee suunamine naaberkinnistutele ja riigiteede maa-alale. Lahendus sademevee lahendusele antakse ehitusprojektidega. 2.7 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE Liikluskorraldus on koostatud vastavalt Transpordiameti 22.10.2024 kirjale nr 7.2-2/24/18212-2 Seisukohtade väljastamine Kõvakülas Masina kinnistu detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringu alaga piirneva 54 Karksi-Nuia-Lilli (katastri tunnus 60002:003:1220) riigi tugimaantee maa-alade osas ei ole planeeritud olemasoleva liikluskorralduse muudatusi. Liiklus riigiteedel on kahesuunaline , mõlemas sõidusuunas üks sõidurada. Liiklussagedus Karksi-Nuia - Lilli teel 437 sõidukit. Sissesõit kinnistule rajatakse kohalikult Ainja-Bensiinijaama teelt. Sissesõidu nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel tuleb suurendada Ainja-Bensiinijaama tee kandevõimet ja viia tolmuvaba katte alla. Tolmuvaba kate rajada nii, et see kataks ka planeeritud truubi. Mahasõit Ainja-Bensiinijaama teelt planeeringualale projekteerida vastavalt tüüpmahasõidule tüüp II. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole Jalgvärava(te) asukoht (nende rajamisel) määrata ehitusprojektiga. Detailplaneeringus on reserveeritud maaala perspektiivsele kergliiklusteele. Tuletõrjevahenditega juurdepääs krundile on Ainja-Bensiinijaama teelt olemasoleva juurdepääsu kaudu. Krundisisese liikluskorraldusele erinõudeid ei seata. Liikluskorralduse lahendus esitada ehitusprojektis. Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  9 Parkimisalad määratakse konkreetsete ehitusprojektide mahus. Parkijad on tootmiskompleksi töötajad. Detailplaneeringuga on määratud: • Parkimisnormatiivi täitmine tuleb korraldada krundil. Ümbritsevate teede maa-alale krundiga seotud parkimise või peatumiskohtade kavandamine normatiivi täitmiseks ei ole lubatud; • Planeeringuala krundile on planeeritud parkimisnormatiivi nõudena 1 parkimiskoht 250 m2 hoone brutopinna kohta või lähtudes töötajate arvust arvestades järgneva tingimusega. Nõutav parklakohtade arv töötajate arvust lähtuvana oleks vähemalt ¾ tootmiskompleksis üheaegselt viibivate töötajate arvust. • Parkimisnormatiivi nõude täitmise lahendus anda ehitusprojektiga. Parkimisnormatiivi nõude täitjaks loetakse ka kohta projekteeritavas garaažis või varjualuses Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoht tuleb rekonstrueerida (paigaldada uus asfaltkate) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks 2.8 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele ei ole detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nõutav, kuna planeeringualale keskkonnamõju hindamist nõudvaid ehitisi ega keskkonnaohtlikke tegevusi ei kavandata. Planeeritav ala on kõrghaljastuseta tootmismaa. Planeeringus on ette nähtud võimalus krundi kirdeosas kõrghaljastuse rajamiseks. Elektriliinide kaitsevööndites säilib olemasolev rohumaa. Olemasoleva haljastuse säilitamise/likvideerimise ega kõrghaljastuse istutamise kohustust detailplaneeringuga ei seata. Krundi haljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus. Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid. Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega. Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid: • Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks; • vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal. Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud nõuetest. Planeeritav tööstusala ei ole müratundlik ala käesoleva määruse mõistes on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele ei ole kehtestatud müra normtasemeid. Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  10 Riigiteedelt lähtuva liiklusest põhjustatud häiringute leevendusmeetmete vajaduse ilmnemisel rakendada meetmed olukorra normaliseerimiseks Transpordiameti osaluseta. Planeeringuala arendamisel lisanduv liikluskoormus on väga väike ning sellega ei kaasne õhukvaliteedi piirväärtuste lähedast saastetaset. Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt. Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, mis on kõrge radooniriskiga ala, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Ennetava meetmena tuleb hoonete siseruumides tagada õhu radoonisisalduse normtase. Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Sõltuvalt planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel rakendada või jätta rakendamata energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Planeeringuala on väljakujunenud tootmispiirkond. Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal või selle lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud olemasolevad või kavandatavad kaitstavad loodusobjektid või keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad. Planeeritaval maa alal ei asu muinsusmälestisi. Planeeritav maa-ala ei asu muinsuskaitsealal ega mälestise kaitsevööndis. Maa- ala ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal, sellel ei asu väärtuslikke üksikobjekte ega väärtuslikku põllumajandusmaad. 2.8.1 HALJASTUS JA HEAKORD Planeeringuala olemasolevad tootmisega seotud alad on kõvendatud perspektiivselt tolmuvabaks muudetava katendiga. Arendatavad tootmisalad ja parkimiseks planeeritud ala teostada tolmuvaba katendiga. Sademevesi immutada krundi haljasaladel või juhitakse vajadusel krundile sademevee kompensatsiooni koguritesse. Krundi heakorrastuse lahendus esitada ehitusprojektiga. 2.8.2 JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides ning Mulgi valla jäätmehoolduseeskirjas ja Mulgi valla jäätmekavas toodud nõuetega. Mulgi vallas on toimiv jäätmekäitlussüsteem. Uute alade kasutuselevõtul liidetakse nendel aladel toimuv olemasoleva süsteemiga. 2.9 TULEOHUTUSNÕUDED Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  11 Detailplaneeringuga on ette nähtud seada ehitusõigus tootmishoonete rajamiseks. Tootmishooned on kavandatud metalli töötlemiseks ja metallist toodete valmistamiseks. Planeeritavate hoonete suurimate tuletõkkesektsioonide eripõlemiskoormus jääb alla 600 MJ/m². Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja standardisarja EVS 812 nõuetest. Olemasolevana planeeringuala lähiümbruses minimaalse lubatud vahekauguse 8m (naaberkinnistute hoonetest hoonestamisel tuletõkkemeetmeid kavandamata) raadiuses hooned ja rajatised, mis võimaldab tule levikut, puuduvad. Minimaalset hoonete nõutavat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga määratud. Hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga lähtudes tehnoloogilisest lahendusest, piirpindala nõuetest ja muudest kohastest asjaoludest. Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri 02.09.2010 määrusest nr.44, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” Vastavalt Siseministri 02.09.2010 määrusele nr.44: “§3 Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina ja krundi välispiiri läheduses (1) Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina või krundi välispiiri läheduses ei tohi tekitada tuleohtu ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsu. (2) Põlevmaterjali ladustamise koht on hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse ohutuks kauguseks süttiva pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse- , akna- või muust avast vähemalt 4 meetrit. (3) Mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist. Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  12 Väljavõte Maa-ameti kaardist Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus Hoonete väline tulekustutusvesi saadakse krundi piirile planeeritavast hüdrantkaevust (hüdrant DN100). Planeeritava hüdrantkaevu kaugus mööda avalikult kasutatavat teed krundi hoonestusala piirini on ca 190 m. Lisaks nähakse detailplaneeringuga ette päästetehnikaga sõidetavaid krundisisesed kattega teed juurdepääsuga projekteeritava hüdrandini. Lisaks on olemasolevana saadaval kustutusvett piirkonnas olemasolevatest hüdrantkaevudest ja veevõtukohast kinnistul Tööstuse tn 4 (katastriüksuse tunnus 28701:001:0900 kaugus planeeringualast ca 250 m). Metalli kinnistu juurdesõidu juures asub hüdrantkaev nr 46 (350 m). Planeeringualale lähimad hüdrantkaevud asuvad Karksi-Nuia - Lilli teel (HK 27, kaugus planeeringualast ca 650 m) ning Tartu maanteel (HK 28).Metalli kinnistu juurdesõidu juures asub planeeringualal hüdrantkaev nr 46 (350 m). Planeeringualale lähimad hüdrantkaevud asuvad Karksi-Nuia - Lilli teel (HK 27, kaugus planeeringualast ca 650 m) ning Tartu maanteel (HK 28). Uute loakohustuslike hoonete rajamisel krundile tuleb juhinduda Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ seatud nõuetest sh. nõuetest Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  13 kustutusveevõtu kohale ja kaugusele. Lahendus kustutusvee nõuete tagamiseks anda ehitusprojektiga. 2.10 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid: • Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana; • Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega; • Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel; • Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale; • Tagada keskkonna korrashoid. 3. TEHNOVÕRGUD 3.1 OLEMASOLEVAD Planeeritaval kinnistul asuvad järgmised teistele isikutele kuuluvad või teiste isikute kinnisasju teenindavad tehnorajatised: Elektriõhuliin 35-110kV (35kV AS-70) Elektriõhuliin 1-20 kV (AS-35) Elektrimaakaabelliin (AOSB-20.3x95) Mulgi Vallahaldus OÜ veetorustik Karksi-Nuia – Lilli teega külgneval alal krundil. 3.2 VEEVARUSTUS Veevarustus on planeeritud vastavalt Mulgi Vallahaldus OÜ tehnilistele tingimustele. Planeeringuala ühisveevärgiga liitumine toimub vastavalt OÜ Mulgi Vallahaldus tehnilistele tingimustele Karksi-Nuia – Lilli teega külgneval alal asuvast veetorustikust. Vajadusel ühisveevärgi süsteemist tarbitava veemahu olulisel suurendamiseks taotleda tehnilised tingimused OÜ Mulgi Vallahaldus. 3.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Hoonete väline tulekustutusvesi saadakse krundi piirile planeeritavast hüdrantkaevust (hüdrant DN100). Planeeritava hüdrantkaevu kaugus mööda avalikult kasutatavat teed krundi hoonestusala piirini on ca 190 m. Lisaks nähakse detailplaneeringuga ette päästetehnikaga sõidetavaid krundisisesed kattega teed juurdepääsuga projekteeritava hüdrandini. Lisaks on saadaval kustutusvett piirkonnas olemasolevatest hüdrantkaevudest ja veevõtukohast kinnistul Tööstuse tn 4 (katastriüksuse tunnus 28701:001:0900 kaugus planeeringualast ca 250 m). Metalli kinnistu juurdesõidu juures asub hüdrantkaev nr 46 (350 m). Planeeringualale lähimad hüdrantkaevud asuvad Karksi-Nuia - Lilli teel (HK 27, kaugus planeeringualast ca 650 m) ning Tartu maanteel (HK 28). Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  14 Uute loakohustuslike hoonete rajamisel krundile tuleb juhinduda Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ seatud nõuetest sh. nõuetest kustutusveevõtu kohale ja kaugusele. Lahendus kustutusvee nõuete tagamiseks anda ehitusprojektiga. 3.4 HEITVEE KANALISATSIOON Kuna planeeringualal puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga lahendatakse ehitusprojektidega kanalisatsioon kogumismahutitega kuni võimaliku kanalisatsioonisüsteemiga liitumise võimaluse tekkimiseni. Lahendus heitvee kanalisatsiooni mahutite lahendus antakse ehitusprojektidega Drenaaži ja sademevett reoveekanalisatsiooni juhtida on keelatud. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale. Edasisel kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). 3.5 SADEMEVEESI Planeeritaval alal puudub võimalus liituda ühissademeveekanalisatsiooni süsteemiga. Planeeritaval alal on varasemalt sinna rajatud maaparandussüsteem. Planeeringualal tuleb kasutusele võtta abinõud olemasoleva Valdre maaparandussüsteemi ala toimimiseks. Sadevesi hajutatakse või suunatakse tootmishoonete katustelt ja platsidelt, haljasmaale kus see imbub maapinda. Sademevesi hajutada ja immutada maksimaalselt krundil. Vajadusel rajada krundile täiendavad sademevee kraavid, kompensatsiooni tiigid või -alad. Sadevete hajutamiseks on planeeritud truubid krundi sissesõidu ja Ainja-Bensiinijaama teele. Ainja-Bensiinijaama tee truubiga suunatakse sadeveed läbi Ronga kinnistu olemasolevasse kuivenduskraavi. Ronga maaüksuse kraavi sadevee juhtimisel tuleb tagada ja kontrollida, et kraavid on toimivad ja vesi voolab ära. Krundi maapinna vertikaalplaneerimisega on keelatud sademevee suunamine naaberkinnistutele ja riigiteede maa-alale. Lahendus sademevee lahendusele antakse ehitusprojektidega. 3.6 ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 18.12.2024 tehnilistele tingimustele nr 487021. Detailplaneeringu alal nähakse ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht on ette nähtud võimalikult koormuskeskme lähedusse. Uue alajaama toide on planeeritud 15 kV maakaabelliinidega NUIA 110/35/15 piirkonnaalajaama ABJA toitefiidri 15 kV keskpinge õhuliinilt. Ette on nähtud servituudi ala kesk- ja madalpinge maakaabelliinile alates alajaamast kuni Lilli teeni. Uuest planeeritud alajaamast nähakse ette toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina 0,4 kV objekti liitumiskilpi. Liitumiskilp on planeeritud tarbija krundi piirile teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  15 3.7 SIDEVARUSTUS Olemasolevana paiknevad Telia Eesti AS-le kuuluvad magistraalsed siderajatised Karksi-Nuia - Lilli tee maa-alal. Planeeringualal sideühendus ette nähtud mobiilsena. Vajadusel uute sideühenduste loomiseks taotleda tehnilised tingimused. 3.8. SOOJAVARUSTUS Vastavuses Mulgi valla koostatava üldplaneeringuga ei kuulu planeeritav maa-ala kaugküttepiirkonda. Planeeringualal on ette nähtud soojavarustussüsteem rajada mahutigaasi katla näol. Soojavajaduse suurenemisel üle olemasoleva katla võimsuse, paigaldatakse täiendav gaasikatel. Lahendus soojavarustuse lahendusele antakse ehitusprojektidega. 4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Detailplaneeringu eduka elluviimise tagamiseks on oluline alustada kas tervikliku või etapiviisilise elluviimisega võimalikult kiiresti pärast kehtestamist. Enne planeeritud hoonetele ehituslubade taotlemist tuleb projekteerida ja rajada vajalikud juurdepääsud ja tehnovõrgud. Riigitee ristumiskoht tuleb rekonstrueerida (paigaldada uus asfaltkate) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Seletuskirja koostas Mart Liho /allkirjastatud digitaalselt/ Volitatud arhitekt, tase 7 Masina kinnistu Nool Projekt OÜ Detailplaneering DP-202441  109.46 V orient D 9 109.2 109.51 A PLANEERINGU LEPPEMÄRGID: 4 9.4 10 10 V .35 9 D 109.23 109.43 kr 109.03 109.36 109.19 5 PLANEERINGUALA PIIR 108.7 10 orient 8. V 95 D 10 OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR A D 9. 00 V 108.74 D 109.01 PLANEERITAVA KRUNDI PIIR 109.24 D 109.22 109.02 108.69 8 108.6 V D 108.67 D HOONESTUSALA D 10 8. nt k7r9 ie 10 or V 8 .7 D 5 D 108.51 nt D 108.72 orie 01 108.66 109.01 PLANEERITAV KÕRGHALJASTUS 109. A 88 V 8.48 D 108. D 108.54 10 108.39 10 D D 8 .4 6 10 8. V 108.19 TOOTMISMAA (T) 100 % 32 nt D ie or 30 67 D 108. 108. X = 6440300 D Metalli 49 D V 48001:001:1300 108. 74 Y = 592150 108.34 70 108. 108.20 D 108. EL. ÕHULIINI KAITSEVÖÖND 10 8. TP 11 D 10 PP205 107.88 D 8. 108.00 04 V 107.99 D 40 8. 10 4 D 7.9 10 EL. MAAKAABLI KAITSEVÖÖND D D V orient kr D nt ie 107.59 or D 10 D 107.85 7. 30 85 107.54 VEETRASSI KAITSEVÖÖND 10 108. 50 D 7.7 D V 47 108. .30 0 108. D .72 108 D 107 D 10 107.67 7. D 60 10 et 107.04 A TEE KAITSEVÖÖND 7. b V D D 74 D D A D 107.70 107.39 D 107.27 D 107.00 V 107.35 107.33 PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS D .16 33 108 D D nt D 108. 26 D K ie .16 or K 108. or 107.51 .54 ie D.64 108 10 D 107.29 107 V nt 07 0-20° 7. 10 PLANEERITUD KATUSEHARJA SUUND 56 1 D 7 D .4 K D D D 2 107.27 kr K D 1 7.3 D 107.10 D 10 107.35 106.83 V nt 7 D D .4 kr D orie 7 D 107.20 10 PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE 107 D .21 D D 107 .21 08at 7. la D D 10bp .98 D 107.27 V .14 107.19 D nt 107 PLANEERITUD TRUUP ie .05 108 or D 85 nt 108 D 44 106.84 D rie 107. D D o 107. D D 106.90 V D D D 107.09 106.98 PLANEERITUD LIITUMISPUNKT ÜHISVEEVÄRGIGA D D D D D Väike-Metalli 106.90 D 107.25 or ie PLANEERITUD HÜDRANT D 48001:001:1300 V V nt D V D D D m 106.88 D .80 D nt KAUGUS HÜDRANDIST HOONESTUSALANI ca 190 m ie 107 106.92 .91 or 106.97 0 .83 107 D 106.87 106.80 .49 V D D .67 106.82 107 D nd 3 107 D D 107 D PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM D D D 106.90 D V D D PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABEL ö D D D D or D 1W1 evö 106.68 ie nt 106.84 D D V 106.88 PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABEL D D D D 106.85 .59 aits D 106.91 107 8 .6 107.24 107 .66 106.74 D D 42 D 107 D 107. V D PLANEERITUD SERVITUUDI VAJADUS ELEKTRILEVI OÜ KASUKS 22 107. 107.02 k D nt Tee ie D or D 106.78 D D PLANEERITUD LIITUMISKILP V 106.60 D D D D A D .45 106.71 107 106.85 PLANEERITUD A/B TEEKATE (AINJA-BENSIINIJAAMA TEEL) .53 V X = 6440200 107.05 106.96 D 107 D 106.52 D D 106.84 .46 D Y = 591950 107 .16 or .98 ie 107 nt PLANEERITUD TOLMUVABA KÕVAKATE KINNISTUL (ORIENTEERUVALT) D 1V06 D D .29 D 106.84 106.89 107 D 106.79 nt D 106.99 D orie D .35 or D PERSPEKTIIVSELE KERGLIIKLUSTEELE RESERVEERITUD ALA ie .34 107 V nt .07 106.50 107 .82 106.59 D 107 D 106 D 106.44 107.00 D PLANEERITUD PARKIMISALA D V or D 106.59 D ie D 106.84 nt D 106.77 D PERSPEKTIIVNE TOOTMISHOONE ASUKOHT (ORIENTEERUVALT) or ie n t nt D 106.66 D orie .96 D orie 107.06 D V nt .15 Planeeritav liitumispunkt 106 106.91 .11 D OLEMASOLEV KESKPINGE MAAKAABEL 107 V ühisveevärgiga D 06.79 107 D .53 D 106.42 D D 106.58 106 1 106.33 30.25 D OLEMASOLEV VEETRASS D V 5.2 V V V V V 106.56 or D D ie D V nt D 106.60 106.30 OLEMASOLEV SIDETRASS D D D 8.0 D Planeeritav hüdrant D 106.81 .77 106.94 3.0 D 106.46 OLEMASOLEV DRENAAŽITORUSTIK 106 .89 D or D D D D D D D ie .81 106 D .55 nt D .28 106 106 106.46 106.15 106 D 106.26 D D 33.7 30.0 D D 106.19 D D 2 106.19 106.47 D or D ie D 106.53 nt A D 106.10 D D D Tootmismaa T 100% 106.77 D D .73 9 .6 .43 106 D 106.34 .51 D .12 106 106 106 D +123,0 106 D 105.98 D D 106.09 D 105.98 5000 m² 4 D D D 3/-1 or 106.07 D ie D D nt 106.09 D D 48001:001:1302 D D D Masina 21091 m² D D 106.08 D D 106.45 106.14 0° D or D 105.73 KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED ie nt 105.93 .56 D .40 0-2 D D D .49 106 106 D .25 106 .98 D 105.84 106 105.87 105 D D Krundi planeeritud hoone kõrgus (m) D D Max korruselisus / 105.85 (detailplaneeringu D Hoone arv krundil Honestusala pind Ehitisealune pind D (m²) summaarne Parkimiskohtade Maa sihtotstarve Maa sihtotstarve 105.80 Hoonete suletud D (katastriüksuse D D 105.86 D ja osakaalu % ja osakaalu % D 0-2 D Positsiooni nr 105.88 105.48 liikide kaupa) liikide kaupa) D 105.96 0° Kitsendused D Täisehituse D suurus (m²) .24 D 105.72 D D 106 105.74 D D D brutopind or 105.76 ie D or nt protsent .37 ie D 1 D8 105.65 nt .3 D .0 106 D .68 106 106 D 105.66 D D 105 105.78 D D (m²) D D A arv D 105.38 105.78 D D D 105.43 D D or D ie nt D D 105.44 105.51 Tee kaitsevöönd D D D 106. D 23 105.44 El.õhuliini kaitsevöönd D D 12 106. .16 D D e .90 03:1 - Lilli te 106 105.40 1 21091 9722 5000 2/16 m 4 Th (tootmismaa) 100% Tootmismaa 100% 15000 72 24% El.kaabelliini kaitsevöönd 2 5 105.51 .5 D D 10 D 16.7 105 D 220 D D or 105.32 105.40 ie D D nt 7.0 600 si-Nuia D 10 Veetrassi kaitsevöönd or 5.1 3.0 105 ie 10 8 nt D 02:0 4. .10 D D 105.33 67 ark D 105.20 D or D ie 54 K D nt D m 105.31 D D 105.34 .98 160 10 105.32 D D .07 5 10 105 10 .2 D 4. .00 5. 105.36 0 106 37 .78 00 D nurk D skolm D D 106 .36 105 D 105 or D D 105.24 ie or nt ie nt D 105.35 D D or D 64 105.10 ie tavu nt D .41 105. .99 D D .90 105 or 105.27 105 näh ie 105 nt .83 D D D 105.05 10 D D 5 105 105.10 D 105.07 10 10 .0 1 or 5. 105.48 01 4. D D ie 37 nt .0 R15 D 105.7 D D D D 8 105.10 D D 105.10 Piiri 10 D D 5.5 0 10 D 48001:001:1301 5.6 2 105.16 D A 105.01 D 105 D D .31 R15 4 10 D 105.14 D .6 5.8 105.00 10 D .78 105 or D 0 5.6 104.98 ie 105 nt D 4 D 105.60 D D 0 10 5.6 5.9 10 10 D D 5.7 0 10 D 5.1 104.92 105.02 2 D 4 D 10 X = 6440050