Saatja: "Siim Umbleja" <
[email protected]>
Saaja: "Johann Vootele Mäevere - MKM" <
[email protected]>, "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: RE: Valveaja ja puhkeaja kohaldamine
Kuupäev: 2025-10-24 11:01
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Suur tänu selgitamast ning täpsustavaid küsimusi küsimast.
Siiski oleme jätkuvalt seisukohal, et valve-ja puhkeaja regulatsiooni
puhul on tegemist kiireloomulise probleemiga, mis tuleb lahendada
võimalikult operatiivselt. ETOde osas erandi lisamine on tänases
geopoliitilises olukorras kriitilise tähtsusega ja tuleks esimesel
võimalusel lahendada nt koos menetluses oleva 602 SE eelnõuga.
Alates eelmise aasta lõpust on kõik kaugkütte ettevõtted elutähtsa teenuse
osutajad ning vajalik on tagada 24/7 teenus sh reageerimine avariide,
seisakute vms korral. Tegemist on püsiva 24/7 toimepidevuse nõudega, mida
kriisid ainult võimendavad (nt pikad külmalained).
Koostootmisjaamad, kaugkütte- ja lokaalkatlamajad, võrkude opereerimine
jms on vajalik 24/7, mis tähendab, et avarii või häire võib tekkida mis
tahes ajahetkel, ka öösel või nädalavahetusel.
Katlamajad on nüüdseks suuremal määral automatiseeritud ja
täisautomaatsed. Kohapealne mehitatus ei pea enam olema ööpäevaringselt
tagatud ehk ühtegi töötajat ei viibi katlamajas statsionaarselt. Kui aga
katlamajas tekib rike, mille tõttu juhtautomaatika seiskab katla(d) või
torustik puruneb/lekib nii, et soojus enam tarbijateni ei jõua, peab pädev
töötaja kiiresti reageerima. See on kõige suurem erinevus IKT sektoriga,
sest mitte kõiki rikkeid ei ole võimalik likvideerida kaughaldusega ning
töötajal tuleb sekkumiseks kohale sõita. Maapiirkondades on vahemaad pikad
ning olukorra lahendamiseks kulub hulk aega. Väiksemate probleemide puhul
saab valvet siiski sisuliselt võrdsustada IKT-valvega, sest mitmed häireid
on tänu järjest suuremale automatiseerimisele lahendatavad distantsilt
ning töötaja tegelik puhkeaeg jääb tagatuks
Erakorralisi olukordi ei teki tihti, kuid peame alati olema valmis
reageerima kiiresti. Selleks, et tagada 24/7 teenuse toimimine ja kiire
reageerimine , kuid samal ajal täita TLS-i valve- ja puhkeaja nõudeid siis
inimesi ei jätkuks ning tuleks tööle võtta ebamõistlikult suur hulk
oskustöölisi, keda on tööturul vähe ning isegi kui neid oleks, siis
tõstaks see kommunaalteenuste hinna kõrgmaks kui on tegelikult
ratsionaalne ja vajalik.
Kui selline rike või eriolukord tekib tööajal, ei ole valdavalt probleemi,
kuid kui see juhtub öösel või nädalavahetusel, näiteks külmal talveööl
reedel kell 22:00, ei ole võimalik oodata järgmise nädala esmaspäevani
kell 8:00 – see oleks reageerimiseks liiga pikk aeg.
Tänane valveaja korraldus on töö- ja puhkeaja seaduse vaatest väga
keeruline, sest arvestades tänapäevaseid ootusi on soojusettevõtte
töötajate tavapärane töönädal esmaspäeva hommikust kuni reede õhtuni (kell
8.00 – 17.00)
Pärast tööpäeva lõppu tuleb tagada siiski 24/7 reageerimisvalmidus, sest
rike/häire võib tekkida nii öösel kui ka nädalavahetusel (sh hooldekodude,
haiglate jms kriitiliste objektide varustamisel). Reaalsuses on ikkagi nö
inimsilma tarvis, kuid tööjõudu igaks juhuks duubeldada ei ole
ratsionaalne lahendus. Tänasele tehnoloogilisele arengule vastavat
paindlikkust peaks toetama ka valveaja regulatsioon.
Osadel positsioonidel ongi rakendanud 24/7 graafikuga/vahetustega tööd,
kuid selline tööaja korraldus eeldab ööpäeva ringset töötamise vajadust,
mis pole ettevõtte töö efektiivsuse ning tihti ka töötaja inimlikust
vaatest enam realistlik (öö töö kaotamine) ega õigustatud (sh tervislikud,
elukorralduslikud jm põhjused). Reaalne reageerimise vajadus tekib üksnes
avariide, seisakute vms erakorraliste asjaolude korral.
Iganädalase puhkeaja arvestamisel kestab seitsmepäevane periood järgmise
esmaspäeva kella kaheksani hommikul ning selle aja jooksul peab töötaja
saama puhata vähemalt 59 tundi järjest. See tähendab, et tavapärase
tööajaga ei saaks soojustehnikud nädalavahetusel tööd teha, eeldusel, et
nad on juba esmaspäevast alates töötanud ja iganädalast puhkeaega pole
saanud.
Kui tehnikud töötaksid summeeritud tööaja alusel (nt esmaspäevast
laupäevani, alustades samuti kell 8:00), peaks nende laupäevane tööpäev
lõppema hiljemalt kell 9:00 hommikul, et summeeritud tööaja puhul ette
nähtud 47 tundi järjestikust puhkeaega mahuks seitsmepäevasesse perioodi.
Seaduse kohaselt ei ole vahet, milline päev või kellaaeg on seitsmepäevase
arvestusperioodi algus – iganädalane puhkeaeg peab töötajale olema tagatud
mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, alates esimese tööpäeva
algusest.
Ehk praktikas jookseb vastuolu kahtepidi: (a) kui tagada ette igapäevase +
iganädalase puhkeaja (eraldiseisvalt), ei tule normtunnid kokku; (b) kui
tagame normtunnid, ei mahu puhkeaja jada (11 h + 36/48 h)
seitsmepäevasesse aknasse alates töö algusest.
Näide: Soojusvõrkude hooldustehnikud töötavad 8 tunnise tööpäevaga 5 päeva
nädalas (E-R), täistööajaga. Tiimis on töö tegemiseks 4 liiget, mis on
selleks optimaalne arv. Valve on vaja tagada 24/7 sh valvetelefoni
üleandmine ja väljasõidu võimekus. Avariidele/katkestustele väljasõidu
vajadus on väike (üldjuhul 0-2 korda kuus), kuid peame tagama
reageerimise.
Praegu kasutame sektoris valveaja korraldust IKT töötajatel, sest nende
töö võimaldab eemalt probleeme lahendada ning neile kehtib ka praegune
valveaja regulatsioon (kuna IKT teenustega tegelevatele töötajatele
rakendub erisus valveaja osas sh max 130 valvetundi kuus ja ei pea oleme
tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg).
Kõike eelnevat arvesse võttes oleme seiskohal, et sama erisus peaks
rakenduma meie tegevusvaldkonnale tervikuna (energiasüsteemide
operaatorid, tehnikud jne). Nii saame ametlikult valveaega rakendada nii
koostootmisjaamades, väiksmates linnades, kus katlamajad on juba
automatiseeritud, kui ka lokaalkatlamajades ning töötajatega oleks
võimalik sõlmida kokkulepped selliselt, et oleks tagatud paindlik
reageerimisvõime eriolukordadele.
Oleme valmis vajadust täiendavalt selgitama ning teeme ettepaneku
kohtumiseks (kas ministeeriumis või ühisel veebikoosolekul). ETO tegevusi
reguleeriv tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus on riigikogus töös ning
hiljemalt selle jõustumise ajaks on vajalik jõuda toimiva lahenduseni.
Lugupidamisega
Siim Umbleja
Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing
5165943
From: Johann Vootele Mäevere - MKM <
[email protected]>
Sent: 22. oktoober 2025. a. 18:06
To: Raili Kärmas <
[email protected]>
Cc: Siim Umbleja <
[email protected]>; Maria-Helena Rahumets - MKM
<
[email protected]>
Subject: RE: Valveaja ja puhkeaja kohaldamine
Tere!
Täname teid põhjalike selgituste ja täiendava info eest valveaja ja
puhkeaja rakendamise probleemkohtade osas.
Tõepoolest laekus meile Riigikantselei kaudu Teie pöördumine juba umbes
aasta aega tagasi. Meile jäi siis mulje, et probleem on tekkinud seoses
2024. aastast kehtivate iganädalase puhkeaja nõuetega ning kavandatav
regulatsiooni tagasipööramine aitab tõstatatud murekoha lahendada. Teie
hilisematest selgitustest aga klaarub, et kavandatud muudatus ei pruugi
tagada probleemile tegelikku lahendust. Võrreldes eelmise aastaga on
täiendava teadmisena oluline ka asjaolu, et sarnased väljakutsed
puudutavad lisaks vee-ettevõtetele ka teisi sektoreid.
Seetõttu on selge, et teemat tuleb põhjalikumalt läbi mõelda ja arutada.
Täname teid väga tähelepanu juhtimise eest. Ootame ära ka teiste osapoolte
tagasiside ning plaanime töös oleva töölepingu seaduse (TLS)
probleemkohtade kaardistamise käigus vaadata sellele teemale tervikuna
otsa. Arvestades küsimuse võimalikku ulatust ja mõju, on vajalik kaasata
ka töötajate esindajad ning selgitada välja erinevate sektorite vajadused
ja võimalikud lahendused.
Samuti soovime mõista, miks probleem püsib ka siis, kui pöördume tagasi
enne 2024. aastat kehtinud puhkeaja regulatsiooni juurde. Varasematel
aastatel ei ole analoogsed mured olnud päevakorral. Arvestades, et
avariidele reageerimise ja valveaja korraldamise vajadus ei ole
vee-ettevõtetes (ega ka elektrienergia või gaasiga varustamisega seotud
ettevõtetes) iseenesest uus, eeldaksime, et tööjõu planeerimisel on selle
eripäraga arvestatud juba varasemalt. Oleksime tänulikud selgituse eest,
mis asjaoludel on probleem esile kerkinud just nüüd ning mis eristab
praegust olukorda varasematest aastatest.
Praeguses etapis ei ole võimalik kavandada kiirkorras õigusmuudatust, kuna
see ei vastaks hea õigusloome põhimõtetele ning lahtisi küsimusi on veel
mitmeid. Teema on siiski laual ning käsitlemist leiab see TLS muudatuste
kaardistamise protsessi käigus – veel sellel aastal on plaanis ministriga
arutada erinevaid laekunud ettepanekuid ning siis saame ka suuna, kuidas
edasi.
Täname teid veel kord panuse eest ning loomulikult hoiame teid edasiste
arengutega kursis.
Lugupidamisega
Johann Vootele Mäevere
nõunik
Töösuhete ja töökeskkonna osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 5378 5158
From: Raili Kärmas <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, October 17, 2025 10:04 AM
To: Johann Vootele Mäevere - MKM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Cc:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Subject: RE: Valveaja ja puhkeaja kohaldamine
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Valveaja ja puhkeaja kohaldamisega seotud probleemide näol ei ole tegemist
uue muudatusettepanekuga. EVEL on vastata ettepaneku esitanud juba
15.11.2024 aastal (vt kiri manuses), mille Riigikantselei edastas 2024. a
ka MKM-le. Töötajate olemasolu on ETO-de toimepidevuse tagamiseks ja
kriiside lahendamiseks fundamentaalseks eelduseks, mistõttu peame
oluliseks, et tõstatatud probleem saaks lahendatud võimalusel koos
menetluses oleva 602 SE eelnõuga.
Valveaja ja puhkeaja korralduse probleemid puudutavad eeskätt ametikohti,
kes on seotud torustike opereerimisega, täpsemalt veevärgilukkseppade
avarii- ja remondibrigaade. Samuti näeme, et erisust oleks tarvis avarii
meeskondadele, kes tegelevad töödejuhatajatena, masinajuhtidena (nt
ekskavaator, kallur, laadurijuht).
Hetkel ei saa vee-ettevõtted rakendada eelnimetatud töötajatele valveaega
ja on välja kujunenud töötajad, kes on nõus avariide korral tööle tulema.
See ei ole aga jätkusuutlik lahendus ning kuna töötajatel puudub otsene
kohustus 24/7 reageerida, võib tekkida olukord, kus avarii korral ei olegi
võimalik piisavat ressurssi leida. Nende ametikohtade puhul ei ole TLS §
48 lg-s 2 sätestatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise
võimaluse tagamine valveaja rakendamisel võimalik, sest avarii ei hüüa
tulles ning vee-ettevõtetel ei ole võimalik avariitöid ette planeerida.
Küll aga on avariid üsna sagedased.
Samuti näeme, et erisust on vaja rakendada joogiveetöötlusjaamades ja
reoveepuhastites, kus tehniline meeskond töötab tööpäevadel n-ö
tavagraafikuga. Täpsemalt on puudutatud mehhatroonikud ja elektrikud. Täna
reageerivad töövälisel ajal tekkivatele häiretele need töötajad, kes on
nõus tööle tulema. Samas on vajalik koheselt tegutseda, et tagada
elutähtsa teenuse toimepidevus. Ka seal tekivad vastuolud TLS § 48 lõikega
2.
Vee-ettevõtetes on tavagraafikuga (kella 8-17) töötavad töötajad sageli
teatava regulaarsusega telefoni ja -avariivalves. Kui juhtub, et valves
oleku ajal (tööpäevadel kella 17-8 ja nädalavahetused) ja riiklikel
pühadel juhtub avarii, millele on vaja reageerida ja välja sõita, siis
võib juhtuda, et töötajale ei saa tagada vajalikku puhkeaega.
Konkreetsed probleemkohad tekivad ka pikaajalise elektrikatkestuse ajal,
kui riik ei kuuluta välja eriolukorda ning töötajad on juba ära töötanud
viis tööpäeva ning reede õhtul peab vee-ettevõtja kaasama kriisi
lahendamiseks samad töötajaid, kuid nad ei ole nõus tegema tööd
töövõtulepinguga ning tööandja on kohustatud andma nendele töötajatele
vajalikud puhkepäevad.
Sama probleem tekib tõenäoliselt ka teistel ETO-del, kes puutuvad kokku
erinevate avariitöödega (nt kaugküte, elekter, gaas), mille teostamine on
kiireloomuline, mida ei saa ette planeerida ning millega kaasnevad
konkreetsed ajaraamid elutähtsa teenuse toimepidevuse taastamiseks (nt
lähtuvalt halduslepingust või õigusaktidest). Seega tegemist ei ole ainult
kriisiolukorras tekkiva vajadusega, vaid vajadus on pidev.
Täiendavate küsimuste korral võtke palun minuga ühendust.
Lugupidamisega
Raili Kärmas
EVEL tegevjuht
Tel: +372 511 5154
www.evel.ee <http://www.evel.ee/>
From: Johann Vootele Mäevere - MKM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, October 7, 2025 1:46 PM
To: Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) <
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Cc:
[email protected] <mailto:
[email protected]> ; Raili Kärmas
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Maria-Helena
Rahumets - MKM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: Valveaja ja puhkeaja kohaldamine
Tere!
Kirjutan Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, kuna olete
soovinud TLS § 48 lõikega 21 analoogset erandit valveaja ja puhkeaja
kohaldamisele.
Soovime teavitada, et ei kiirusta hetkel Riigikogus teisel lugemisel
olevasse eelnõusse
<https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f7b3205a-609d-4412-a3e7-a
89571c30c63/toolepingu-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/> 602 SE
soovitud muudatuse lisamisega, kuna tegu on uue ettepanekuga, mida soovime
enne muudatuste sisseviimist erinevate osapooltega läbi arutada. Lisaks
soovime enne muudatuse tegemist täpsustada tänaseid murekohti ja probleemi
ulatust.
Sellest lähtuvalt palume, et kirjeldaksite detailsemalt tänaseid
kitsaskohti seoses valveaja ja puhkeaja rakendamisega. Millises
situatsioonis probleem tekib, kui tihti ning kuidas seda senini lahendatud
on? Kas probleem tekib eelkõige võimaliku kriisi ajal või igal ajal?
Võimaluse korral palun tooge konkreetseid näiteid. Kui paljudel
ettevõtetel ning eelkõige millistel ametikohtadel võib antud probleem
olla? Kas teie hinnangul on veel sektoreid, mis kõnealust erandit vajaks?
Lisaks oleksime tänulikud, kui saaksite meile saata oma töötajate
(töötajate esindajad või esindusühingud) ja teiste võimalike huvitatud
osapoolte kontaktid, kellega saaksime muudatuse läbi arutada.
Heade soovidega
Johann Vootele Mäevere
nõunik
Töösuhete ja töökeskkonna osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 5378 5158 <mailto:
[email protected]>
[email protected]
<https://www.mkm.ee/> www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Meie: 24.10.2025 nr 20
Töölepingu seaduse muutmisest
Lugupeetud Johann Vootele Mäevere
Täname teid 07.10 ja 22.10 e-kirjadega esitatud täpsustatud küsimuste ning seisukohtade
eest.
Siiski oleme jätkuvalt seisukohal, et valve-ja puhkeaja regulatsiooni puhul on tegemist
kiireloomulise probleemiga, mis tuleb lahendada võimalikult operatiivselt. ETOde osas
erandi lisamine on tänases geopoliitilises olukorras kriitilise tähtsusega ja tuleks esimesel
võimalusel lahendada nt koos menetluses oleva 602 SE eelnõuga.
Alates eelmise aasta lõpust on kõik kaugkütte ettevõtted elutähtsa teenuse osutajad ning
vajalik on tagada 24/7 teenus sh reageerimine avariide, seisakute vms korral. Tegemist on
püsiva 24/7 toimepidevuse nõudega, mida kriisid ainult võimendavad (nt pikad
külmalained).
Koostootmisjaamad, kaugkütte- ja lokaalkatlamajad, võrkude opereerimine jms on vajalik
24/7, mis tähendab, et avarii või häire võib tekkida mis tahes ajahetkel, ka öösel või
nädalavahetusel.
Katlamajad on nüüdseks suuremal määral automatiseeritud ja täisautomaatsed. Kohapealne
mehitatus ei pea enam olema ööpäevaringselt tagatud ehk ühtegi töötajat ei viibi katlamajas
statsionaarselt. Kui aga katlamajas tekib rike, mille tõttu juhtautomaatika seiskab katla(d)
või torustik puruneb/lekib nii, et soojus enam tarbijateni ei jõua, peab pädev töötaja kiiresti
reageerima. See on kõige suurem erinevus IKT sektoriga, sest mitte kõiki rikkeid ei ole
võimalik likvideerida kaughaldusega ning töötajal tuleb sekkumiseks kohale sõita.
Maapiirkondades on vahemaad pikad ning olukorra lahendamiseks kulub hulk aega.
Väiksemate probleemide puhul saab valvet siiski sisuliselt võrdsustada IKT-valvega, sest
mitmed häireid on tänu järjest suuremale automatiseerimisele lahendatavad distantsilt ning
töötaja tegelik puhkeaeg jääb tagatuks
Erakorralisi olukordi ei teki tihti, kuid peame alati olema valmis reageerima kiiresti. Selleks,
et tagada 24/7 teenuse toimimine ja kiire reageerimine , kuid samal ajal täita TLS-i valve- ja
puhkeaja nõudeid siis inimesi ei jätkuks ning tuleks tööle võtta ebamõistlikult suur hulk
Büroo: Maakri 19/1, 10145 Tallinn
Tel: 6556 275
E-post:
[email protected]
Internet: www.epha.ee
Reg.nr: 80027237
oskustöölisi, keda on tööturul vähe ning isegi kui neid oleks, siis tõstaks see
kommunaalteenuste hinna kõrgmaks kui on tegelikult ratsionaalne ja vajalik.
Kui selline rike või eriolukord tekib tööajal, ei ole valdavalt probleemi, kuid kui see juhtub
öösel või nädalavahetusel, näiteks külmal talveööl reedel kell 22:00, ei ole võimalik oodata
järgmise nädala esmaspäevani kell 8:00 – see oleks reageerimiseks liiga pikk aeg.
Tänane valveaja korraldus on töö- ja puhkeaja seaduse vaatest väga keeruline, sest
arvestades tänapäevaseid ootusi on soojusettevõtte töötajate tavapärane töönädal
esmaspäeva hommikust kuni reede õhtuni (kell 8.00 – 17.00)
Pärast tööpäeva lõppu tuleb tagada siiski 24/7 reageerimisvalmidus, sest rike/häire võib
tekkida nii öösel kui ka nädalavahetusel (sh hooldekodude, haiglate jms kriitiliste objektide
varustamisel). Reaalsuses on ikkagi nö inimsilma tarvis, kuid tööjõudu igaks juhuks
duubeldada ei ole ratsionaalne lahendus. Tänasele tehnoloogilisele arengule vastavat
paindlikkust peaks toetama ka valveaja regulatsioon.
Osadel positsioonidel ongi rakendanud 24/7 graafikuga/vahetustega tööd, kuid selline tööaja
korraldus eeldab ööpäeva ringset töötamise vajadust, mis pole ettevõtte töö efektiivsuse ning
tihti ka töötaja inimlikust vaatest enam realistlik (öö töö kaotamine) ega õigustatud (sh
tervislikud, elukorralduslikud jm põhjused). Reaalne reageerimise vajadus tekib üksnes
avariide, seisakute vms erakorraliste asjaolude korral.
Iganädalase puhkeaja arvestamisel kestab seitsmepäevane periood järgmise esmaspäeva
kella kaheksani hommikul ning selle aja jooksul peab töötaja saama puhata vähemalt 59
tundi järjest. See tähendab, et tavapärase tööajaga ei saaks soojustehnikud nädalavahetusel
tööd teha, eeldusel, et nad on juba esmaspäevast alates töötanud ja iganädalast puhkeaega
pole saanud.
Kui tehnikud töötaksid summeeritud tööaja alusel (nt esmaspäevast laupäevani, alustades
samuti kell 8:00), peaks nende laupäevane tööpäev lõppema hiljemalt kell 9:00 hommikul,
et summeeritud tööaja puhul ette nähtud 47 tundi järjestikust puhkeaega mahuks
seitsmepäevasesse perioodi.
Seaduse kohaselt ei ole vahet, milline päev või kellaaeg on seitsmepäevase arvestusperioodi
algus – iganädalane puhkeaeg peab töötajale olema tagatud mis tahes seitsmepäevase
ajavahemiku jooksul, alates esimese tööpäeva algusest.
Ehk praktikas jookseb vastuolu kahtepidi: (a) kui tagada ette igapäevase + iganädalase
puhkeaja (eraldiseisvalt), ei tule normtunnid kokku; (b) kui tagame normtunnid, ei mahu
puhkeaja jada (11 h + 36/48 h) seitsmepäevasesse aknasse alates töö algusest.
Näide: Soojusvõrkude hooldustehnikud töötavad 8 tunnise tööpäevaga 5 päeva nädalas (E-
R), täistööajaga. Tiimis on töö tegemiseks 4 liiget, mis on selleks optimaalne arv. Valve on
vaja tagada 24/7 sh valvetelefoni üleandmine ja väljasõidu võimekus.
Avariidele/katkestustele väljasõidu vajadus on väike (üldjuhul 0-2 korda kuus), kuid peame
tagama reageerimise.
Praegu kasutame sektoris valveaja korraldust IKT töötajatel, sest nende töö võimaldab
eemalt probleeme lahendada ning neile kehtib ka praegune valveaja regulatsioon (kuna IKT
teenustega tegelevatele töötajatele rakendub erisus valveaja osas sh max 130 valvetundi kuus
ja ei pea oleme tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg).
Kõike eelnevat arvesse võttes oleme seiskohal, et sama erisus peaks rakenduma meie
tegevusvaldkonnale tervikuna (energiasüsteemide operaatorid, tehnikud jne). Nii saame
ametlikult valveaega rakendada nii koostootmisjaamades, väiksmates linnades, kus
katlamajad on juba automatiseeritud, kui ka lokaalkatlamajades ning töötajatega oleks
võimalik sõlmida kokkulepped selliselt, et oleks tagatud paindlik reageerimisvõime
eriolukordadele.
Oleme valmis vajadust täiendavalt selgitama ning teeme ettepaneku kohtumiseks (kas
ministeeriumis või ühisel veebikoosolekul). ETO tegevusi reguleeriv tsiviilkriisi ja
riigikaitse seadus on riigikogus töös ning hiljemalt selle jõustumise ajaks on vajalik jõuda
toimiva lahenduseni.
Lugupidamisega
/ allkirjastatud digitaalselt /
Siim Umbleja
Juhatuse liige
[email protected] 5165943