Teie 13.10.2025 nr 8-2/8291
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie 30.10.2025 nr 8-2/8798
[email protected]
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
JDM-i tähelepanekud planeerimisseaduse
muutmise seaduse eelnõule (742 SE)
Justiits- ja Digiministeeriumile edastati Riigikantselei poolt 13.10.2025. a teadmiseks eelnõu toimik:
RIIGIKOGU/25-1109 - Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (742 SE).
Käesolevaga peab Justiits- ja Digiministeerium vajalikuks avaldada arvamust viidatud seaduseelnõu
osas.
I. Eelnõu näeb ette, et PlanS § 96 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) kui eriplaneeringu elluviimisega kaasneks planeeritava tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne
negatiivne visuaalne mõju.“
Kavandatav täiendus, mis võimaldaks eriplaneeringu algatamata jätmist tuuleelektrijaama
"ebaproportsionaalse negatiivse visuaalse mõju" tõttu, ei ole otseselt PlanS § 96 lõikes 2 sätestatud.
Siiski on võimalik kaaluda, kas visuaalne mõju mahub olemasolevate algatamata jätmise aluste alla:
1. Muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (PlanS § 96 lg 2 p 3): Visuaalne mõju on seotud
keskkonnahäiringuga ja avaliku huviga. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) kohaselt on
keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale,
sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile
(KeÜS § 3 lg 1). Igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg
1). Hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi,
avalikke huve ja piirkonna eripära (KeÜS § 23 lg 4). Visuaalne mõju võib mõjutada inimeste heaolu.
Planeerimisseaduse kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi (PlanS § 10 lg 1). Kui negatiivne visuaalne mõju on
sedavõrd ulatuslik, et see kaalub üles planeeringu elluviimisega seotud huvid, võib see kvalifitseeruda
"muu ülekaalukal avalikul huvil põhineva põhjusena" (PlanS § 96 lg 2 p 3).
2. Ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik (PlanS § 96 lg 2 p 2): Kui
visuaalne mõju on nii ulatuslik, et see tekitab olulise keskkonnahäiringu (KeÜS § 3 lg 1), mis on
vastuolus keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõttega (KeÜS § 8) või
vältimispõhimõttega (KeÜS § 10), võib see viidata sellele, et planeeringu elluviimine ei ole tulevikus
võimalik. Vältimispõhimõtte kohaselt tuleb olulist keskkonnahäiringut taluda vaid juhul, kui tegevus on
vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja on võetud vajalikud meetmed (KeÜS § 10).
Kuigi visuaalne mõju ei ole PlanS § 96 lõikes 2 eraldi punktina välja toodud, on see kaalutlus, mida
saab arvestada olemasolevate algatamata jätmise aluste raames, eriti "muu ülekaalukal avalikul huvil
põhineva põhjuse" (PlanS § 96 lg 2 p 3) või "elluviimise võimatuse" (PlanS § 96 lg 2 p 2) hindamisel,
arvestades keskkonnaõiguse põhimõtteid (KeÜS § 3 lg 1, § 10, § 23 lg 1, 4).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) (PlanS § 95
lg 5, KeHJS § 33 lg 1 p 2). KSH eesmärk on tuvastada oluline keskkonnamõju (KeHJS § 32), mis
hõlmab ka mõju elanikkonnale, inimese tervisele ja heaolule (KeHJS § 3¹ lg 2). Oluline keskkonnamõju
on see, mis võib seada ohtu inimese tervise ja heaolu (KeHJS § 2²). Seega on visuaalse mõju
hindamine KSH raames juba kohustuslik.
Kavandatav täiendus PlanS § 96 lõikele 2 looks spetsiifilise aluse tuuleelektrijaama eriplaneeringu
algatamata jätmiseks, mis on seotud visuaalse mõjuga, kuid mis on juba kehtivas
regulatsioonis kaudselt seotud avaliku huvi ja heaolu kaalutlustega.
II. Eelnõu näeb ette, et PlanS § 128 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) kui detailplaneeringu elluviimisega kaasneks planeeritava tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne
negatiivne visuaalne mõju.“
Kuigi visuaalse mõju arvestamine on oluline ja tuleneb planeerimise põhimõtetest (PlanS § 8) ning
laiemalt keskkonnahäiringu vältimise nõudest (KeÜS § 3 lg 1, KeÜS § 10), on detailplaneeringu
algatamata jätmise alused PlanS § 128 lõikes 2 juba sätestatud. Ebaproportsionaalne negatiivne
visuaalne mõju on käsitletav kas ebaproportsionaalse kolmanda isiku õiguste riivena (PlanS §
128 lg 2 p 4) või muu ülekaalukal avalikul huvil põhineva põhjusena (PlanS § 128 lg 2 p 3), mis
on seotud esteetilise miljöö ja elukeskkonna kvaliteedi tagamisega (PlanS § 8). Seega on visuaalse
mõju arvestamine kaetud olemasolevate sätetega ning puudub vajadus täiendada seadust eraldi
alusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Margreth Adamson 53853710
[email protected]
2