Ministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine

-864235 -144145 0 0 Lisa 4 KÄSKKIRI 14.02.2023 nr 1-3/29 muudetud siseministri käskkirjadega 02.05.2024 nr 1-3/3 7 , 23.08.20 24 nr 1-3/111 , 14.11.2024 nr 1-3/123 ja ...2025 nr 1-3/… Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „ Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine vä l ispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused TOC \o "1-3" \h \z \u Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.202 3 – 31. 12 .202 9 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet Korraldusasutus, rakendusasutus , rakendusüksus Siseministeerium Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 1 8 2 . septembri detsemb ri 202 5 2 . a käskkirjaga nr 1-3/ 65 96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI ) rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT ) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus ) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis ’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ala eesmärgi programmi „Siseturvalisus 2023–2026 “ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse ning on kooskõlas strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022–2031“ peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“. . (muudetud siseministri …kk nr …) TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile . Toetatavad projektid Meetmest toetatakse projekte, mis: aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse; panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „ Eesti 2035 “ sihtidesse ja näitajatesse; (muudetud siseministri 02.05.2024 k k nr 1-3/3 7 .) on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus ) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega . TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: PIIRIKONTROLLISEADMETE UUENDAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid) Projekti eesmärk ja sisu: olemasoleva piirikontrolli tehnika uuendamine ja kaasajastamine ning EESi toimivuse tagamine eesmärgiga võtta kasutusele uusim tehnoloogia. Projekti raames hangitakse piirikontrolli läbiviimiseks ja EESi kasutamiseks vajalikke seadmeid koos litsentside ja tootetoega. (muudetud siseministri 02.05.2024 nr 1-3/3 7 ) Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA ) teenistujad DROONIDE SOETAMINE (sekkumise kood: 002 Piirivalve – õhuvarustus) Projekti eesmärk ja sisu: õhuvaatluse võimekuse suurendamine piiri valves. Projekti raames soetatakse välispiiri valvamiseks droonid. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2024 Projekti sihtrühm: PPA teenistujad MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 1–3, 7 JA 8 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus) Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 1–3, 7 ja 8 toimuvast . Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse ida- ja kagupiiri lõikudele 1–3, 7 ja 8 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.202 7 6 (muudetud siseministri … kk nr …) Projekti sihtrühm: PPA teenistujad MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRLÕIKUDELE 4 6 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus) Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikud el 4–6 toimuvast. Kagupiiri lõikudele 4–6 ostetakse ja paigaldatakse kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.202 8 6 (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ja …kk nr … ) Projekti sihtrühm: PPA teenistujad LUHAMAA JUHTIMIS KESKUSE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood: 006 Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/3 7 ) Projekti eesmärk ja sisu: Luhamaa juhtimis keskuse kaasajastamise tulemusel on võimalik jälgida piirilõikudele paigaldatud seirekaamerate abil piiriolukorda. Projekti raames tellitakse Luhamaa juhtimiskeskuse projekteerimine ja ekspertiis. Projekteerimine sisaldab autori järelevalve teostamist ehitusperioodi käigus. Hanke viib läbi Riigi Kinnisvara AS, kuid maksja on PPA. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/3 7 ja 23.08.2024 kk nr 1-3/ 111 ) Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.202 6 (muudetud siseministri 02.05.2024 nr 1-3/3 7 ) Projekti sihtrühm: PPA PIIRVALVE ja -KONTROLLI MAISMAASÕIDUKID (Sekkumise kood: 003 Piirivalve – maimaavarustus) Projekti eesmärk ja sisu: Piiripatrullide reageerimisvõimekus on tagatud. Projekti raames ostetakse ja ehitatakse vajadustele vastavaks ümber piiripatrulli bussid. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2025 Projekti sihtrühm: PPA piiripatrull TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA KOOLITAMINE (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnikute toel on tagatud piirilõikudes 1–8 ja Narva jõe seirepositsioonide töö. Projekti raames värvatakse ja koolitatakse 6 seiretehnikut, kelle ülesandeks on vastutada uute seirepositsioonide töötamise eest. Projektis kaetakse tööjõu, koolitamise ja töökoha loomise kulud. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–30.06.2027 Projekti sihtrühm: Värvatud PPA seiretehnikud TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE VÄLISPIIRIL (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) Projekti eesmärk ja sisu: ELi välispiir on kaitstud seiretehnika toimepidevuse ja elukaare tagamise toel. Tegevustoetusest kaetakse piiri seiretehnika elukaare, ülalpidamise ja hooldusega seotud kulud, sh litsentside tasud, serveriruumide rent, sidekulud jne Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti sihtrühm: PPA TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERITUD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES (Sekkumise kood 026: Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide Tallinn-1, Narva-1 ja Saatse ABC-väravate rentimise ja töös hoidmisega seotud kulud. (muudetud siseministri 02.05.2024 k k nr 1-3/3 7 ja …2025 kk nr 1-3…) ) Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti sihtrühm: PPA VÕMMORSKI JA MAADE VAHETAMISE GA SEOTUD PIIRILÕI KUDE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood 006: Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ) 2.3.10.1. Projekti eesmärk ja sisu: Projekti raames tellitakse Võmmorski ja vahetatavate maade piirilõi kude projekteerimine ja ekspertiis. Projekti tulemused võetakse aluseks piirilõi kude ehitustöödele, et ühendada seni välja ehitamata piirilõigud. Ehitustöid rahastatakse riigieelarvest. (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ) 2.3.10.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024– 30.06 .2026 (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ) 2.3.10.3. Projekti sihtrühm: PPA (muudetud siseministri 02.05.2024 k k nr 1-3/3 7 ja 23.08.2024 kk nr 1-3 /111 ) NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaa varustus) Projekti eesmärk ja sisu: Seire - ja juhtimiskeskuse tehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade Narva jõel toimuvast . Projekti käigus soetatakse ja paigaldatakse kaasaegsed seirekaamerad, sensorid, võrguseadmed jm ning juhtimiskeskuse operaatorite juhtimissüsteem. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–3 0.06 .2026 Projekti sihtrühm: PPA ( muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ) MAISMAAVARUSTUS E SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 9–11 (sekkumise kood 003 Piirivalve – maismaavarustus ) Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 9 – 11 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse lõikudele 9 – 11 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2 026–31.12.2028. Projekti sihtrühm: PPA (muu d etud siseministri …2025 kk nr 1-3/…) Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Eelarve ja tulemused TAT eelarve on 29 340 897,01 36 989 48 5,69 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. (muudetud siseministri …2025 kk nr 1-3/…) P unktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. Eelarve jagunemine ning tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. ( muudetud siseministri 02.05.2024 k k nr 1-3/3 7 , 23.08.2024 kk nr 1-3/111 , ja 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ja …2025 kk nr 1-3/… ) Projekt Projekti eelarve (koos käibemaksuga) , sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest Näitaja kood ja nimetus Näitaja mõõtühik Sihttase 2024 Sihttase 2029 Selgitav teave PIIRIKONTROLLI-SEADMETE UUENDAMINE 3 000 699,95, sh kaudsed kulud 0,2% BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv arv 200 1000 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. DROONIDE SOETAMINE 1 91 597,04 191 590,59 , sh kaudsed kulud 3% BMVI O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv arv 26 26 Õhusõiduk on mis tahes mehitatud või mehitamata sõiduk piirikontrolli ja- valve ülesannete täitmiseks õhus kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga . Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõidukite inventarinumbrid või muud unikaalsed koodid. BMVI O.1.5.1 Ostetud õhusõidukite arv, millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv arv 26 26 Mehitamata sõiduk piirikontrolli ja- valve ülesannete täitmiseks õhus kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga . Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. BMVI R.1.14 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv. arv Ei kohaldu 26 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast tarnet Frontexis arvele võtta. BMVI R.1.15 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv arv Ei kohaldu 26 Iga sõiduki saatmine Forntexi missioonile raporteeritakse inventari numbri alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood jääb esimesele missioonile saatmise aega. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 4–6 7 199 201,08 8 115 191,44 , sh kaudsed kulud 0,4% BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv arv 900 46 1000 86 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. BMVI R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud arv 0 1 Aruandes välja tuua soovituse number. Soovitust raporteeritakse üks kord projekti jooksul. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 1–3, 7 JA 8 8 668 961,70 9 163 176,68 , sh kaudsed kulud 0,4% BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv arv 54 100 155 2000 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. BMVI R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud arv 0 1 Aruandes välja tuua soovituse number. Soovitust raporteeritakse üks kord projekti jooksul. LUHAMAA JUHTIMIS KESKUSE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS 339 654,86 292 259,38 , sh kaudsed kulud 0,4% BMVI O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv arv 0 1 Piiripunkti rajatisena loetakse taristut või seadmeid, mida muud näitajad ei hõlma. Taristu on nt hooned või parkimisalad. Seadmed on mis tahes materiaalne vara, millel on inventarinumber. Ajakohastamine tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. Seadmete uuendamine esitatakse selle näitaja all. Kui projekt hõlmab mitme hoone ehitamist/täiendamist, raporteeritakse iga hoone eraldi. Varustuse ost ja rent raporteeritakse indikaatori "Piiriületuspunktidesse ostetud varustuse arv" all. PIIRVALVE ja - KONTROLLI MAISMAA-SÕIDUKID 999 900,00 sh kaudsed kulud 0% BMVI O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv arv 0 13 Maismaatranspordi vahend on mis tahes mehitatud või mehitamata sõiduk piirikontrolli ja- valve ülesannete täitmiseks maismaal kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga . Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Selle näitaja all raporteeritakse ka renditud sõidukid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõidukite inventarinumbrid või muud unikaalsed koodid. BMVI R.1.14 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv arv Ei kohaldu 13 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast tarnet Frontexis arvele võtta. BMVI R.1.15 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv. arv Ei kohaldu 13 Iga sõiduki saatmine Forntexi missioonile raporteeritakse inventari numbri alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood jääb esimesele missioonile saatmise aega. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA KOOLITAMINE 1 123 670,27 1 147 372,20 , kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv arv 2 3 4 6 Osaleja on integreeritud piirihalduse elluviimisse panustav isik füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm administratiivülesandeid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. BMVI O.1.8.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv arv 2 3 4 6 Toetuse saaja kannab koolituste alguses osalejate info sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna. BMVI R.1.19 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust. arv Ei kohaldu 4 6 Toetuse saaja esitab mõõdiku 4 kuud pärast projekti lõppu. • Toetuse saaja küsib kolm kuud pärast iga koolituse lõppu koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse : a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivset vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE VÄLISPIIRIL 5 0 54 745,07 78 447,00 , kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv arv 1 1 Taristu on püsiv materiaalne vara, mis on: • liikumatu, • tavalistes kasutustingimustes, sh mõistliku hoolduse korral, on selle kasutusiga piiramatu, • kasutamisel säilitab see oma esialgse kuju ja välimuse. Hooldus ja remont hõlmab nii taristu töökorras hoidmiseks tehtavaid töid (nt värvimine, torustiku remont) kui ka palju raha nõudvat kapitaalremonti ja vara eluea pikendamist. Indikaatori all raporteeritakse ida- ja kagupiiri seiresüsteemi (antennid, kaamerad, radarid, mastid, toitekaablid jne) hooldus ja remont ning välispiiri kontrolljoone korrashoid ühe taristuosana. TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERITUD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES 1 940 897,00 4 940 897 , kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv arv 1 8 20 1 8 Alamnäitaja BMVI O.1.1.1 raporteeritakse ka siin BMVI O1.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv, millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv. arv 1 8 20 1 8 Automaatse piirikontrolli süsteemide/ iseteenindussüsteemide/ e-väravate all raporteeritakse renditud ABC-väravad. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud väravate inventari numbrid. BMVI R.1.17 Automaatse piirikontrolli süsteemide ja e-väravate kaudu toimunud piiriületuste arv arv Ei kohaldu 2 200 000 E-väravate kaudu piiriületajate arv esitatakse aruandlusperioodi kohta ja hõlmab kõiki välispiiril kasutusel olevate e-väravate statistikat. BMVI R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud. a rv Ei kohaldu 2 Aruandes välja tuua soovituse number. Soovitust raporteeritakse üks kord projekti jooksul. VÕMMORSKI JA MAADE VAHETATA MISEGA SOETUD PIIRILÕIKUDE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS 240 683, sh kaudsed kulud 0,4 % BMVI O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv arv 0 1 Piiripunkti rajatisena loetakse taristut või seadmeid, mida muud näitajad ei hõlma. Taristu on nt hooned või parkimisalad. Seadmed on mis tahes materiaalne vara, millel on inventarinumber. Ajakohastamine tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS 557 185,11 604 580,59 , sh kaudsed kulud 0,4% BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv arv 0 59 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 9-11 3 238 389,79 , sh kaudsed kulud 0,4% BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv arv 0 21 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. BMVI R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud. arv 0 1 Aruandes välja tuua soovituse number. Soovitust raporteeritakse üks kord projekti jooksul. KOKKU 29 340 897,01 36 989 485,69 Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM ) . Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dest 15–17 ja 21. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatust. Otsesed kulud Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus); lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent avalikustamise ürituste korraldamiseks); välispiiri kontrolli ja -valve seadmete, varustuse ja süsteemide soetus-, paigaldamis- ning ülalpidamiskulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid). välispiiri kontrolli ja -valve taristu renoveerimis- ja hoolduskulu BMVI toel arendatavate seadmete ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus ) artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist: IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat; muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat; suured sõidukid ja taristuinvesteeringud (nt hoonete ehitus ja suuremahuline renoveerimine, laeva, helikopteri ja lennuki ost) vähemalt 10 aastat. 6.5.1. Piirivalve ja -kontrolli teenuse katkematu tagamise eesmärgil soetatud varu seadmed ei pea olema kasutuses punktis 6.5. nimetatud ajal, kuid neid ei tohi samal ajal kasutada muul eesmärgil. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/3 7 ) Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks . Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada. Elluviija registreerib suuremahulise piirihalduse operatiivvarustuse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha see kättesaadavaks kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 64 lõikega 9 . Kaudsed kulud TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud . Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga a ) on tegevustoetusena antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna; (muudetud …kk nr …) Kaudseid kulusid ei pea tõendama; Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.8.1 kohaselt. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle : väljavõtte oma raamatupidamise sise -eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul.“. (muudetud siseministri 23.08.2024 kk nr 1-3/ 111 ). Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/ 3 7 ). SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/ 3 7 ). Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS 2021_2027 ) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab täitma tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustus i ed, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine . (muudetud siseministri …kk nr …) Ühendmääruse § 11 lõikes 13 toodud nõude täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 . Ühtlasi on elluviija kohustatud: esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: projekti kirjelduse projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas ( taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; täpsustub detailne kirjeldus. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ; esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; teavitama SiMi , kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist; koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe - ja lõpparuande maksetaotluse esitamise ajaks (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/ 3 7 ja …kk nr … ) viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; TATi muutmise vajalikkusest; projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse; (kustutatud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/ 3 7 ) Aruandlus Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri … kk nr …) Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi . (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/ 3 7 ) Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri …2025 kk nr 1-3 / …) Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande . SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. TATi muutmine SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus ). SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TAT i muutmist taotleda sagedamini. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. Pärast punktis 10.8 nimetatud muudatuste kooskõlastust korraldab SiM TATi muutmise Struktuuritoetuste registris. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Rakendussätted Käskkir i jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa d : Seletuskiri Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht -864235 -144145 0 0 Lisa 8 KÄSKKIRI 21.02.2023 nr 1-3/33 m uudetud siseministri 02.06 kk nr 1-3/45 ja … kk nr … Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 "IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused TOC \o "1-3" \h \z \u Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2022– 31. 12 .202 9 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Korraldusasutus, rakendusasutus , rakendusüksus Siseministeerium Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 1 8 2 . septembri detsembri 202 5 2 . a käskkirjaga nr 1-3/ 96 65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI ) rahastamiskava meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. ( m uudetud siseministri … kk nr …) Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT ) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus ) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis ’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ala eesmärgi „ Kindel sisejulgeolek “ olulis s e tegevussuun d a „ Piirihaldus “ . programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse, „ Integreeritud piirihalduse strateegia 2019–2023“ eesmärkide täitmisesse ning on seotud PPA strateegia „PPA 2030“ eesmärgiga „Piir peab“. TAT on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga. ( m uudetud siseministri … kk nr …) TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile . Toetatavad projektid Meetmest toetatakse projekte, mis: aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgi täitmisesse; panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse; on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus ) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega . TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: SIRENE töövoo süsteemi ( iSpoC ), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyys arendamine (sekkumise kood: 024 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni infosüsteem (SIS)) Projekti eesmärk ja sisu: SIRENE töövoo süsteemi ( iSpoC ) osaline arendamine (sh liidestumine väliste andmekogudega/rakendustega) ja tööprotsesside automatiseerimine, Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine ning nendele süsteemidele jätku- ja hoolduskulude tagamine süsteemide toimimiseks. Partner vastutab arenduste teostamise eest ning osaleb koolitustel ja väliskohtumistel . Arenduste teostamiseks vajaliku sisendi, sh ärianalüüsi eest vastutab elluviija. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti elluviija: PPA Projekti partner: SMIT Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT InterOperability ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis (sekkumise kood: 025 Suuremahulised IT-süsteemid - koostalitlusvõime) Projekti eesmärk ja sisu: Rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 nõuded, mille tulemusena paraneb kolmanda riikide kodanike isikutuvastamine, samasuse kontroll ja identiteedipettuste avastamine ühisest isikuandmete hoidlast päringute tegemise- ja isiku (sh biomeetria ja dokumendi) andmete võrdlemisega. Täiendavalt paraneb andmekvaliteet erinevate ELi ja riigisiseste rakenduste vahel. Projekti raames luuakse koostalitlusvõimet käsitlevate määruste nõuetest tulenevad funktsionaalsused ning luuakse võimekus lahendada kollaseid linke. Andmete pärimise eesmärgil ning kollaste linkide lahendamise võimekuse loomiseks luuakse ühendus ELi süsteemidega Euroopa otsinguportaali kaudu. Projekti partner analüüsib koostalitlusvõime määrustest tulenevaid IT nõudeid ja vastutab arenduste eest, osaleb koolitustel ja väliskohtumistel . Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti elluviija: PPA Projekti partner: SMIT Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT ETIAS riiklik üksus (pärast ETIAS live ’i ) (sekkumise kood: 022 Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS Art 85 (2)) Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse ülalpidamine. ETIAS riikliku üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse tööjõukulud, lähetus- ja koolituskulu. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.1 0. 2026 1 .2023 – 31.01.2029 30.09.2027 Projekti elluviija: PPA Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad (muudetud siseministri …kk nr …) TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide andmekeskuse rent (sekkumise kood: 027 tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) Projekti eesmärk ja sisu: ELi suuremahuliste infosüsteemide haldamise andmekeskuse ülalpidamine. Projektiga tagatakse EESi , viisainfosüsteemi, SISi jne andmeühenduseks vajalike serverite jm seadmete ruumi ülalpidamiskulu sh nt elekter ja kaetakse rikete korral seadmeruumi toimimiseks vajalike seadmete kulu. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti elluviija: SMIT Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT TEGEVUSTOETUS: EKSPO rakenduse ülalhoidmine ja jätkuarendused ( s ekkumise kood: 027 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) Projekti eesmärk ja sisu: EES ja ETIAS juurutamise projekti käigus loodud EKSPO rakenduse ülalhoidmine ning EES, ETIAS ja koostalitlusvõime vajadustest lähtuvate jätkuarenduste realiseerimine ning tekkivate puuduste kõrvaldamine. Partner vastutab EKSPO arenduste teostamise eest. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.12.2023 –31.12.2029 (muudetud siseministri 02.06.2025 kk n 1-3/45 ) Projekti elluviija: PPA Projekti partner: SMIT Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide koordineerimine ( s ekkumise kood: 027 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) Projekti eesmärk ja sisu: Siseturvalisuse valdkonna Euroopa Liidu üleste infosüsteemide arenduste ning juurutamiste sh koostalitlusvõime koordineerimine Eestis. Projekti raames palgatakse 3 koordinaatorit (ELi projektide üldkoordinaator , PPA ELi projektide koordinaator ja SMITi ELi projektide koordinaator) ning kaetakse töökohtade loomise ja nõupidamiste, koolituste ja seminaride kulud. Partner vastutab PPA ELi projektide koordineerimise eest ning osaleb nõupidamistel, koolitustel ja seminaridel. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.06.2023–31.12.2026 Projekti elluviija: SMIT Projekti partner: PPA Projekti sihtrühm: SMIT ja PPA ETIAS riiklik üksus (enne ETIAS live ’i ) (sekkumise kood: 02 1 Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS muu ) Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse töö käivitamine , s h äritestimise ja arendusvajaduse kaardi s tus . ETIAS riikliku üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse loomisega seotud töö koh tade loomise kulu , personalikulu ning lähetus- ja koolituskulu. Projekti abikõlblikkuse periood: 01. 1 1 .202 3 – 3 1 . 12 . 2026 Projekti elluviija: PPA Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad (muudetud siseministri … kk nr …) Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Eelarve ja tulemused TAT eelarve on 10 042 882,87 9 862 882,87 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. (muudetud siseministri … kk nr …) P unktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad kohustuslikud näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Projekti eelarve kokku (koos käibemaksuga), sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest Kohustusliku näitaja kood ja nimetus Näitaja mõõtühik Sihttase 2024 Sihttase 2029 Selgitav teave SIRENE töövoo süsteemi ( iSpoC ), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine 1 995 457 1 815 457,00 sh kaudsed kulud 0,7% BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 O.1.11 ja O.1.11.1 hõlmavad EL-i suuremahuliste IT-süsteemide (EES, ETIAS, SIS, IO) arendust, hooldust, ülalpidamist ja uuendamist. Toetuse saaja peab aruandes esitama teabe, millised infosüsteemid on mõõdikute all raporteeritud. O.1.10 hõlmab kõiki piirihalduse IT-süsteemide ja IT-seadmete aspekte, sealhulgas suuremahulisi IT-süsteeme, välja arvatud VIS. Arendatav funktsioon tähendab uut funktsiooni või äsja valvesüsteemidega kaetud territooriumi, nt piirilõik. Hooldatud/täiendatud funktsioon tähendab mis tahes muudatust pärast selle tarnimist vigade või jõudluse parandamiseks. Funktsioonide näited: • CIR: loo, värskenda ja kustuta • sBMS : registreerimiste arv, kontrollimine, tuvastamine • MID: loodud linkide arv, lahendatud kollaste linkide arv Arvesse võib võtta ka riiklikele infosüsteemidele lisatud funktsionaalsused, nt päringukiiruse või salvestusruumi suurenemine. Toetuse saaja peab aruandes esitama teabe, millised IT-funktsionaalsused on raporteeritud. BMVI O.1.10 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv arv 0 6 BMVI R.1. 18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud . arv 0 7 InterOperability ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis 4 020 000,00, sh kaudsed kulud 1,3% BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 BMVI O.1.11.1 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 BMVI O.1.10 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv arv 1 3 ETIAS riiklik üksus (enne ETIAS live ’i ) 549 180,87 1 549 180,87 , sh kaudsed kulud 3,9% BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 ETIAS riiklik üksus (pärast ETIAS live ’i ) 1 000 000 , kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 TEGEVUSTOETUS EKSPO rakenduse ülalhoidmine ja jätkuarendused 1 300 000,00, kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv. arv 2 2 TEGEVUSTOETUS EL infosüsteemide andmekeskuse rent 628 245,00 kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 4 4 TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide koordineerimine 550 000,00, kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 2 4 KOKKU 10 042 882,87 9 862 882,87 (m uudetud siseministri … kk nr …) Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dest 15–17 ja 21. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes c sätestatust. Otsesed kulud Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud); lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks); piirivaldkonna seadmete ning IT-süsteemide soetuse, analüüsi, arendamise, testimise, ülalpidamise ja hoolduse ja kasutamisega seotud kulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid); BMVI toel arendatavate seadmete ja IT-süsteemide ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus ) artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist: IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat; muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat; Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks . Ristkasutatavad IT-süsteemid peavad edastama piirihaldussüsteemidele andmeid ja osutama teenuseid riiklikul või ELi tasandil. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada. Kaudsed kulud TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga c) on tegevustoetusena antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna; Kaudseid kulusid ei pea tõendama; Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6. 7 .1 kohaselt. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile : väljavõtte oma raamatupidamise sise -eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest; asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata. (muudetud siseministri kk nr …) Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri kk nr …) SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri kk nr …) Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS 2021_2027 ) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija ja partner pea vad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustus i . ( muudetud siseministri 02.06.2025 kk nr 1-3/45 ) Ühtlasi on elluviija kohustatud: esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: projekti kirjelduse; projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas ( taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; täpsustub detailne kirjeldus. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; teavitama SiMi , kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist; koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks. (muudetud siseministri … kk nr …) iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks ; säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; TATi muutmise vajalikkusest; projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. Aruandlus Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide koht a, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu . Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri … kk nr …) Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne ) kajastatakse info vastavalt e toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi . (muudetud siseministri … kk nr …) Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri …kk nr …) Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas partneriga kooskõlastatud järelaruande . SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. TATi muutmine SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile partneriga kooskõlastatud põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus ). SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa d : Seletuskiri Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht -864235 -144145 0 0 Lisa 12 KÄSKKIRI 21.02.2023 nr 1-3/36 Muudetud käskkirja de ga 07.11.2023 nr 1-3/132 27.03. 2024 nr 1-3/ 28 … 2025 nr 1-3/… Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa Piiri ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusta Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused TOC \o "1-3" \h \z \u Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviija d Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA ) Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Siseministeerium (edaspidi SiM ) Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 1 8 2 . septembri detsembri 202 5 2 .a käskkirjaga nr 1-3/ 65 96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI ) rahastamiskava meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (muudetud siseministri …kk nr …) Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT ) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus ) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis ’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „ Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. (muudetud siseministri 27.03.2024. a kk nr 1-3/28) TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ala eesmärgi programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse . ( muudetud siseministri …kk nr …) TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile . Toetatavad projektid Meetmest toetatakse projekte, mis: aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse; panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja näitajatesse; on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus ) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimine ja tagatakse ligipääsetavus; on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega . TAT projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: KONTAKTAMETNIKU LÄHETAMINE EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE AMETI JUURDE (sekkumise kood: 016 asutustevaheline koostöö – liidu tasand) Projekti eesmärk ja sisu: Eesti pädevate ametkondade infovahetuse tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määrusega kaasnevate muudatuste elluviimisel. Suureneb Eesti võimekus hõlpsalt, asjakohaselt ja õigeaegselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex ) infot vahetada, millega rakendatakse tõhusalt Euroopa integreeritud piirihaldust ja EL tagasisaatmispoliitikat ning panustatakse Schengeni vaba liikumise ala turvalisusesse. Frontexi tegevuste laienemise ja liikmesriikidele konkreetsete kohustuste panemisega ühisoperatsioonidele lähetatavate ametnike osas, tekib võimalus kaasa rääkida Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse rakendamisel ning panustada selle alusel välja töötatavatesse tegevuspõhimõtetesse. Frontexisse pika- ja lühiajaliselt (2. ja 3. kategooria) lähetatavatel Eesti ametnikel on olemas tugi vahetut koordineerimist nõudvate küsimuste lahendamisel. Projekti raames lähetatakse Frontexisse kontaktametnik, kaetakse tema tööjõukulu, pikaajalise lähetusega kaasnevad kulud (1 ametnik perega: 2 täiskasvanut ja 2 last) ja tööruumide rent. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.202 7 5 (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132 ja …kk nr … ) Projekti sihtrühm: Frontexi kontaktametnik PIIRIHALDUST TAGAVATE AMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid) Projekti eesmärk ja sisu: Teenistujate koolitamine piiri valvamise ja järelelvalve suutlikkuse tagamiseks ja suurendamiseks. Projekti raames korraldatakse ja viiakse läbi vähemalt 300 koolitust. Piirihalduses osalevate ametnike koolitamine on vajalik piirikontrolli ning piiri valvamise ja järelevalve suutlikkuse tagamiseks ning suurendamiseks, et avastada ja tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi. Sealhulgas tugevdades meetmeid piiriülese kuritegevuse nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, dokumendipettused, identiteedi väärkasutus, inimkaubandus ja terrorism, ennetamiseks ning avastamiseks. Koolitused on vajalikud eelkõige vahetult piiriületajatega kokku puutuvate ametnike täiendõppeks ja erioskuste täiendamiseks, et tagada Schengeni piirieeskirjadest ja muudest välispiiri kontrolli reguleerivate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine. Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. Välispiiri valvavate ametnike koolitamine suurendab ametnike oskusi riigipiiri valvamisel ja suhtlemisel kodanikega. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti sihtrühm: piirihaldust tagavad teenistujad MAKSU- JA TOLLIAMETI AMETNIKE PIIRIKONTROLLIALANE TÄIENDKOOLITUS VI (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid) Projekti eesmärk ja sisu: 12.12.2014. a jõustus riigipiiri seaduse muudatus, millega tolliametnikele laienesid isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollimisega seotud politsei õigused ja kohustused. Schengeni piirieeskirjadest tulenevalt peavad liikmesriigid tagama, et piirikontrolli teostavad spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase õppe saanud ametnikud. Projekti eesmärk on koolitada välja täiendavad tolliametnikud, kellel oleks oskus läbi viia esimese astme piirikontrolli. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027 Projekti sihtrühm: tolliametnikud UUTE PIIRIHALDUSAMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 014: Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine ) Projekti eesmärk ja sisu: Vähemalt 20 uu e piirihalduse valdkonda panustava ametnik u värbamine ja koolitamine EL i välispiiri valvamise võimekus e tagamiseks. Uute politseiametnike leidmiseks viiakse läbi värbamiskampaania. Koolitus toimub Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses mittestatsionaarses kutseõpperühmas . Õpe algab 2024. aasta septembris ja kesta b l igikaudu aasta ja 7 kuud . Projekti tulemusel kompenseeri takse ELi välispiirile teistesse riikidesse pikaajaliselt lähetatud ametnike puudumisest tekkivat välispiiri valvamise võimekuse kahanemist ja väheneb piirihalduse valdkonnas täitmata ametkohtade arv. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–31.07.2026 Projekti sihtrühm: värbamiskampaania tulemusel politseiteenistusse vormistatud uued piirihalduse valdkonda panustavad ametnikud (muudetud siseministri 27.03.2024 käskkirjaga nr 1-3/28 ) Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Eelarve ja tulemused TAT eelarve on 1 5 00 000 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. (muudetud siseministri 27.03.2024. a käskkirjaga nr 1-3/28 ) P unktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Projekti eelarve (koos käibemaksuga), sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest Näitaja kood ja nimetus Näitaja mõõtühik Sihttase 2024 Sihttase 2029 Selgitav teave KONTAKTAMETNIKU LÄHETAMINE EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE AMETI JUURDE 400 000, sh kaudsed kulud 2% BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv arv 0 1 O.1.8: Osaleja on integreeritud piirihalduse elluviimisse panustav füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm administratiivülesandeid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab tegevuse korraldaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. O.1.8.1: Korraldaja kannab koolituste alguses osalejate info sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna. R.1.19: • Elluviija küsib kolm kuud pärast iga koolituse lõppu koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse : a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivset vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita. PIIRIHALDUST TAGAVATE AMETNIKE KOOLITAMINE 624 000, sh kaudsed kulud 0,8% BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv arv 345 345 BMVI O.1.8.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv arv 345 345 BMVI R.1.19 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust. arv Ei kohaldu 238 MAKSU- JA TOLLIAMETNIKE PIIRIKONTROLLI-ALANE TÄIENDKOOLITUS IV 76 000 eurot, sh kaudsed kulud 1% BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv arv 20 50 BMVI O.1.8.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv arv 20 50 BMVI R.1.19 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust. arv Ei kohaldu 50 UUTE PIIRIHALDUS-AMETNIKE KOOLITAMINE 400 000 eurot, sh kaudsed kulud 2% BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv arv 20 20 BMVI O.1.8.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustel osalejate arv arv 20 20 BMVI R.1.19 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust. arv Ei kohaldu 20 KOKKU 1 5 00 000,00 (muudetud siseministri 27.03.2024. a käskkirjaga nr 1-3/28 ) Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dest 15–17 ja 21. Otsesed kulud Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate tasu, toitlustus, erisoodustuse maksud, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu); lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks) ; värbamiskampaania kulu (projektis „Uute piirihaldusametnike koolitamine) (muudetud siseministri 27.03.2024. a käskkirjaga nr 1-3/28 ) BMVI määruse artikli 13 punkti 16 kohaselt peab piirihalduse alane koolitus, mis korraldatakse BMVI toel, põhinema piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandarditel, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval. Kaudsed kulud TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; Kaudseid kulusid ei pea tõendama. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6. 4 .1 kohaselt. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle : väljavõtte oma raamatupidamise sise -eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata. (muudetud siseministri kk nr …) Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132) SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132) Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse ( edaspidi ÜSS2021_2027 ) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine. Ühtlasi on elluviija kohustatud: esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: projekti kirjelduse; projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas ( taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; täpsustub detailne kirjeldus. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; teavitama SiMi , kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist; koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks (muudetud siseministri … kk nr …) ; säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; TATi muutmise vajalikkusest; projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist . Aruandlus Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri … kk nr …) Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri 07.11.2023 kk nr 1-3/132) Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri … kk nr …) Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande . SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. TATi muutmine SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus ). SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TAT muutmist taotleda sagedamini. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.202 3 . (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets Siseminister Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht -864235 -144145 0 0 Lisa 16 KÄSKKIRI 14.02.2023 nr 1-3/30 m uudetud siseministri 02.06.2025 kk n r 1-3/44 ja … nr … Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme 2.2. „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused TOC \o "1-3" \h \z \u Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Siseministeerium Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 1 8 2 . septembri detsembri 202 5 2 .a käskkirjaga nr 1-3/ 65 96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI ) rahastamiskava meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (muudetud siseministri… kk nr …) Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT ) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus ) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis ’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määrise artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärgiga „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske“. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ala eesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ olulisse tegevussuunda „Tasakaalustatud rändepoliitika“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 4.1. „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“ võimekuse „Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine“ eesmärgi saavutamisse ning on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga. (muudetud siseministri … kk nr … ) TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile . Toetatavad projektid Meetmest toetatakse projekte, mis: aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi b) täitmisesse; panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse ; on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus ) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi l projektide sihtrühm on kogu Eesti avalikkus. L aiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kellele muutub viisa taotlemine mugavamaks ja kiiremaks ning kogu Ees ti avalikkus, kellele on tagatud turvalisem ühiskond, kuna viisataotleja d on läbinud nõuetele vastavuse kontrolli . (muudetud siseministri … kk nr …) TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine Projekti eesmärk ja sisu : Euroopa Liidu otsekohalduva muudatuse arendamine siseriiklikusse viisaregistrisse, millega digitaliseeritakse viisamenetlus. Viisamenetluses e-taotlemise toimimine, sh Schengeni ühtse viisaportaaliga liidestus, on tagatud. Projekti raames teostatakse ELi otsekohalduvast nõudest tulenevate arendustööde teostamine elektroonse viisataotlemise valdkonnas (sh Schengeni ühtse e-taotluskeskkonna rakendamine). Projekti abikõlblikkuse periood : 01.01.2026–31.12.2026 Projekti elluviija : Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) Projekti sihtrühm : PPA ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT ) (kustutatud siseministri …kk nr …) Viisaregistri 2.0 II etapi arendused Projekti eesmärk ja sisu : Viisaregistri järkjärgulise uuendamise II etapi arendustööde teostamine. Projekti raames viiakse uude viisaregistrisse üle viibimisaja pikendamise, viisade kehtetuks tunnistamise/tühistamise, viisakleebise trükkimise funktsionaalsus, samuti vajalikud tugifunktsionaalsused ja andmevahetus Viisainfosüsteemiga/ELi tasemel koostalitlusvõime. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023– 31.10.2025 (muudetud siseministri 02.06.2025 kk nr 1-3/44 ) Projekti elluviija : PPA Projekti sihtrühm : PPA ja SMIT V iisaregistri ja v iisainfosüsteemi (VIS) arendused määruse muudatuste rakendamine riiklikus viisaregistris Projekti eesmärk ja sisu: ELi - üles t e otsekohalduva te viisavaldkonna muudatuste ja riigisiseste algatuste etapiviisiline realiseerimine ning vastava andme vahetuse loomine. VIS määruse rakendamine. Projekti raames luuakse valmisole k realiseerida viisaregistris VIS määruse ja ELi üht s e e-viisaga seotud muudatus ed ning rakenda da EL i ülene C-viisade taotlusportaal. A rendatakse edasi siseriiklikku viisaregistrit (nt vaidemenetluse integreerimine infosüsteemi) ja kõrvaldatakse Schengeni hindamisel esinenud puudused nii viisaregistris kui selle alamsüsteemis. Samuti arendatakse uus D-viisade taotlusportaal n i ng soetatakse viisamenetluses kasutatavaid hõive - ja kontrolli seadmeid . realiseeritakse VIS määruse muudatustest tulenevad arendused sh kõige olulisemana pikaajaliste viisade taotluse andmete edastamine VISi. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.202 9 5 Projekti elluviija: PPA Projekti sihtrühm: PPA , VäM ja SMIT (muudetud siseministri … kk nr …) Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Eelarve ja tulemused TATi eelarve on 2 050 000 850 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. (muudetud siseministri … kk nr …) P unktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat, tagades ühtlustatud lähenemisviisi viisade väljastamisele ja hõlbustades õiguspärast reisimist , aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske . (muudetud siseministri … kk nr …) Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. Tegevus Tegevuse eelarve (koos käibemaksuga) , sh kaudsete kulude määr Näitaja kood ja nimetus Näitaja mõõtühik Sihttase 2024 Sihttase 2029 Selgitav teave Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine 200 130, kaudseid kulusid ei ole ette nähtud BMVI O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv. arv 0 1 BMVI R.2.10 Digitaalselt esitatud viisataotluste arv. arv Ei kohaldu 976 292 Iga aruandega raporteeritakse aruandlusperioodi jääv digitaalselt esitatud viisataotluste arv (projekti väline näitaja). BMVI R.2.8 Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv arv Ei kohaldu 20 BMVI R.2.8.1 Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv, millest omakorda nende konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbralikumaks arv Ei kohaldu 20 Selle näitaja all raporteerida konsulaatide/välisesinduste arv, kus on pärast projekti lõppu kasutusel Schengeni e-viisade süsteem ja e-taotluskeskkond. Riigisisese viisaregistri arenduste II etapp 499 885, 00 kaudseid kulusid ei ole ette nähtud BMVI O.2.5 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 Selle näitaja all raporteerida VIS . BMVI O.2.5 .1 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv , millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 Selle näitaja all raporteerida VIS . BMVI O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv arv 1 1 V iisaregistri ja viisainfosüsteemi (V IS ) arendused määruse muudatuste rakendamine 149 985 1 550 115 , sh 1% kaudsed kulud BMVI O.2.5. 1 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv , millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv. arv 1 1 Selle näitaja all raporteerida VIS. BMVI O.2.5.1 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv. arv 1 1 Selle näitaja all raporteerida VIS. BMVI O.2. 4 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv arv 0 4 Iga funktsioon raporteeritakse kord projekti jooksul . Aruandes peab välja tooma funktsiooni nimetuse või kirjelduse BMVI O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv arv 1 1 R.2.9 Ühise v iisapoliitika valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste raames esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud. arv e i kohal du 6 Soovitus raporteeritakse ühe korra projekti jooksul, tuues välja soovituse number. KOKKU 850 000 2 050 000 (muudetud siseministri … kk nr … ) Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM ) . Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dest 15–17 ja 21. Otsesed kulud Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks); viisavaldkonna infosüsteemide ja rakenduste analüüsi, arenduse ja testimiskulu ( , sh turvatestimise kulu ) ; viisa hõive- ja kontrolliseadmete soetam ise kulu ( sh tootet oe ja litsentsid e kulu) . (muudetud siseministri … kk nr … ) Elluviija peab tagama IT-seadmete,-süsteemide ja -rakenduste sihtotstarbelise kasutamise vähemalt kolm aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kaudsed kulud TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; k audseid kulusid ei pea tõendama. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.4 kohaselt. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile : väljavõtte oma raamatupidamise sise -eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMi välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata. (muudetud siseministri … kk nr …) Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri … kk nr …) SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri … kk nr …) Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused. (muudetud siseministri 02.06.2025 kk nr 1-3/44 ) Ühtlasi on elluviija kohustatud: esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: projekti kirjelduse; projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; täpsustub detailne kirjeldus. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; teavitama SiMi , kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist; andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; TATi muutmise vajalikkusest; projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist . ; Aruandlus Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 30 45 kalendri päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri … kk nr …) Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne ) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri … kk nr …) Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne annab ülevaate tehtud tegevustest ning on nõuetekohaselt täidetud. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM aruande. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri … kk nr …) SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. TAT muutmine SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus ). SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht -864235 -144145 0 0 Lisa 20 KÄSKKIRI 12.12.2023 nr 1-3/143 muudetud siseministri…kk nr … Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused TOC \o "1-3" \h \z \u Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2029 Elluviija Välisministeerium ( VäM ) Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Siseministeerium ( SiM ) Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 1 8 2 . septembri detsembri 202 5 2 . a käskkirjaga nr 1-3/ 65 96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI ) rahastamiskava meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (muudetud siseministri… kk nr …) Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT ) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus ) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis ’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärgiga „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske“. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmär g i programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „ Kindel sisejulgeolek“ „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika “ alaeesmär g i „Tasakaalustatud rändepoliit i ka“ tegevus e 4.1. „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“ võimekuse „Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine“ eesmärgi saavutamisse ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse Välispoliitika Arengukava 2030“ programmiga. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile . Toetatavad projektid Meetmest toetatakse projekte, mis: aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi b) täitmisesse; panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse; on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus ) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi laiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kelle jaoks muudab ühtlustatud viisade väljastamine menetlusprotsessi lihtsamaks, kliendisõbralikumaks ning hõlbustab seaduslikku reisimist. TATi projekti mõju ja ulatus on üleriigiline. TATi eesmärgid saavutatakse järgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel „VIISAMENETLEJATE KOOLITUSED“ (sekkumisliik 001 Viisataotluste menetlemise parandamine): Projekti eesmärk ja sisu : Schengeni viisade menetlejate koolitamine ja stažeerimisprogramm, Schengeni hindamiseks riiklike ekspertide ettevalmistamine, et tagada menetlejate pädevus ning viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline rakendamine. Projekti käigus korraldatakse vähemalt viis erinevas vormis koolitust. Projekti abikõlblikkuse periood : 01.01.2024–31.12.2029 Projekti elluviija : VäM Projekti sihtrühm : viisamenetlusega seotud isikud, sh VäMi , PPA ja KAPO teenistujad „KONSULAARKOOSTÖÖ“ (sekkumisliik 004 Konsulaarkoostöö): Projekti eesmärk ja sisu : Liikmesriikide ühisauditid väliste teenuseosutajate viisakeskustesse ja õppekäigud Eestit viisade väljastamisel esindavate liikmesriikide esindustesse. Eesmärgiks erinevate koostöövormide arendamine, et vahetada teadmisi ja parimaid praktikaid ning seeläbi tagada viisaeeskirja ja VIS määruse ühetaoline rakendamine. Projekti abikõlblikkuse periood : 01.01.2024–31.12.2029 Projekti elluviija : VäM Projekti sihtrühm : viisamenetlusega seotud isikud „ TEGEVUSTOETUS – VIISAMENETLUSE TÕHUSTAMINE“ (sekkumisliik 008 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika) Pro jekti eesmärk ja sisu : Schengeni v iisa taotlemisega seotud teenus te tõhusam osutamine , säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja tervikl ikk use . Projekti raames palkab või saadab v älisministeerium Schengeni viisasid menetlevatesse Eesti esindustesse, kus töökoormus on suurenenud, täiendavalt konsulaartöötajaid . Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2029 Projekti elluviija: VäM Projekti sihtrühm: viisamenetlusega seotud isikud (muudetud siseministri …kk nr …) Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Eelarve ja tulemused TATi eelarve on 95 68 0 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. P unktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat, tagades ühetaolise viisamenetluse kõikides viisasid väljastavates esindustes ja hõlbustades õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. Viisataotluste menetlemisel on kõigil konsulaarametnikel ühtne arusaam õigusaktidest ning muudatustest viisaregistris, et oleks tagatud korrektne ja efektiivne viisamenetlus, sh on suurenenud teadmised haavatavate gruppide õiguste kaitsest. Teadmised ja kogemused koostööst välise teenuseosutajaga ja nende tegevuse auditeerimise oskused paranevad. Eelarve jagunemine ning projekti seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. Tegevus Tegevuse eelarve, sh kaudsete kulude määr Näitaja kood ja nimetus Näitaja mõõtühik Sihttase 2024 Sihttase 2029 Selgitav teave Viisamenetlejate koolitused 550 000, sh kaudsed kulud 0,5 %. BMVI O.2.2 Toetatud osalejate arv arv 60 70 O.2.2: Osaleja on integreeritud piirihalduse elluviimisse panustav füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm administratiivülesandeid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab tegevuse korraldaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. BMVI O.2.2.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv arv Ei kohaldu 60 70 20 O.2.2.1: Korraldaja kannab koolituste alguses osalejate info sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna. BMVI R. 2 1 . 1 9 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust. arv Ei kohaldu 70 R.2. 9 12 : • Elluviija küsib kolm kuud pärast iga koolituse lõppu koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse : a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivset vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita. Konsulaarkoostöö 130 000, sh kaudsed kulud 0,5 %. O.2.2 Toetatud osalejate arv arv 10 20 O.2.2 Osaleja on integreeritud piirihalduse elluviimisse panustav füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm administratiivülesandeid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab tegevuse korraldaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. R.2.11 Liikmesriikide vahel viisataotluste menetlemisel alustatud/tõhustatud koostöövormide arv arv Ei kohaldu 7 Koostöövorm on nt ühine viisakeskus, konsulaarkoostöö mehhanism, ühiste konsulaarruumide jagamine. Koostöös peab osalema partner vähemalt veel ühest liikmesriigist. Selle näitaja all raporteeritakse ühisauditite ja viisamenetluspraktika projektide koostöövormid tegevusele järgneva perioodi aruandes. Koostöövormi raporteeritakse ühe korra projekti jooksul. Koostöövormis osalejad raporteeritakse osalejatega seotud näitajate all. Tegevustoetus – viisamenetluse tõhustamine 270 000 , 00 , kaudsed kulud on abikõlbmatud O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud töötajate arv arv 0 3 Kons ulaat on liikmesriigi diplomaatiline esindus või konsulaarasutus, millel on õigus viisasid väljastada ja mida juhib viisaeeskirjas määratletud konsulaarametnik . Lähetatud töötaja on kolmandasse riiki hiljuti lähetatud töötaja, kes tegele b Schengeni viisadega, olenemata lähetuse kestusest. Isiku osalus raporteeritakse üks kord projekti jooksul. O.2.3.1 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud töötajate arv , millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud töötajate arv arv 0 3 R.2.9 Ühise viisapoliitika valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste raames esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud arv Ei kohaldu 2 Soovitus raporteeritakse ühe korra projekti jooksul , tuues välja soovituse number. KOKKU 680 000 950 000,00 (muudetud siseministri … kk nr …) Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dest 15–17 ja 21. Otsesed kulud Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks); koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate tasu, toitlustus, erisoodustuse maksud, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu); lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); tegevustoetuse puhul töökoha loomise kulu (sh andmeside- ja IKT-kulu) (muudetud siseministri kk nr … ) . Kaudsed kulud TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3 . ; Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud; ( muudetud siseministri … kk nr …) Kaudseid kulusid ei pea tõendama. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6. 3 kohaselt. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile : väljavõtte oma raamatupidamise sise -eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMi välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti abikõlblikkuse perioodi algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul . Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata. (m uudetud siseministri kk nr …) Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused , sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine . (muudetud siseministri …kk nr …) Ühtlasi on elluviija kohustatud: esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: projekti kirjelduse; projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; täpsustub detailne kirjeldus . (muudetud siseministri … kk nr …) ; rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, õppevisiidi jms) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; teavitama SiMi , kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh andmeid projektides osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt osalejate kuludega seotud maksetaotluse esitamise ajaks. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; TATi muutmise vajalikkusest; projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; Aruandlus Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti abikõlblikkuse perioodi algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri … kk nr …) Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne ) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne annab ülevaate tehtud tegevustest ning on nõuetekohaselt täidetud. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM aruande. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetu d siseministri …kk nr …) Projektides, kus koolitused toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande . SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. TAT muutmine SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus ). SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Rakendussätted Käskkiri jõustub alates 01.01.2024 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine 29.10.2025 nr 1-6/3289-1 Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks järgmised siseministri käskkirjad: 1. siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihald use rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine; 2. siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuva lve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine; 3. siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine; 4. siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine; 5. siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine. Muudatused on tingitud vahehindamise järgselt Euroopa Komisjonilt saadud täiendava eraldise kasutuselevõtuks, projektide rakendamisel tekkinud eelarve ümbertõstmise, projektide pikendamise ning tingimuste sõnastuse täpsustamise vajadusest. Muudatused projektide näitajates on kokkulepitud Euroopa Komisjoniga. Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisad: 1. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 muutmise eelnõu 2. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 muutmise eelnõu seletuskiri 3. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3/29 4. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 terviktekst_TRACK 5. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 muutmise eelnõu 6. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 muutmise eelnõu seletuskiri 7. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3/33 8. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 terviktekst_TRACK 9. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 muutmise eelnõu 10. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 muutmise eelnõu seletuskiri 11. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3/36 12. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 terviktekst_TRACK 13. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 muutmise eelnõu 14. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 muutmise eelnõu seletuskiri 15. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3/30 16. Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 terviktekst_TRACK 17. Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 muutmise eelnõu 18. Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 muutmise eelnõu seletuskiri 19. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3/143 20. Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 terviktekst_TRACK 2 (2)  Lisa 2 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse neljandat korda siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/29 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse käskkirja välispiiri valvamise parandamiseks täiendavad tegevused. Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas ja käskkirja muudatuste seletuskir jas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Eelnõu paneb ette kahte tüüpi TATi muudatused – tehnilised ja eelarvelised: 1. Tehnilised muudatused: 1.1. Käskkirja punktides 1, 1.13, 6.8.2 ja 8.2 uuendatakse viiteid alusdokumentidele ning täpsustatakse sõnastust tulenevalt korduma kippuvatest küsimustest; 1.2. Käskkirja punktide 8.4.6, 9.2 ja 9.8 muudatused on vajalikud selleks, et Siseministeeriumil oleks õigeaegselt olemas info Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks, mis koostatakse elluviijate edastatud aruannete põhjal. Programmperioodi lõpus lõppevate projektide lõpparuande esitamise tähtaega on vaja lühendada, sest elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, mistõttu on Siseministeeriumil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses 2. Eelarvelised muudatused: 2.1. Euroopa Komisjon eraldas piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu Eestile täiendava raha vahehindamise ning Schengeniga ühinenud riikide sissemaksete arvelt. Raha tuleb suunata Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste rakendamiseks. Sellest tuleneva lt eraldatakse täiendav raha osaliselt idapiiri seireseadmetele olukorrateadlikk use suurendamiseks välispiiril ning elektrooniliste piirikontrolli väravate uuendamiseks, et muuta seaduslik piiriületus sujuvamaks. Lisaks on mõnes projektis kasutamata vahendeid, mille arvelt suurendatakse nende projektide eelarveid, kus on tekkinud puudujääk. Täiendava rahaga on võimalik liita TATi täiendavaid tegevusi, nt lisatakse projekt seadmete soetamiseks piirilõikudesse 9–11 ning pikendatakse projekte „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 1–3, 7 ja 8" aasta võrra, s.o kuni 31.12.2027 ja projekti „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirlõikudele 4-6“ abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra, s.o kuni 31.12.2028.  Projektide vahelised ümbertõsted: Projekt UUS KEHTIV TAT M uutus Selgitused EELARVEJAOTUS Projekt lõppenud, kasutamata jäägi DROONIDE SOETAM INE 191 597,04 191 590,59 -6,45 viime PL 4-6 projekti Droonide projekti jäägi lisandumine SEIRETEHNIKA M aismaavarustuse 6,45 eurot + eelarve suurenemine soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 7 199 201,08 8 115 191,44 915 990,36 lõigu 4-6 väljajäänud (Võmmorski 4-6 lõik ja M arinova mets) lõikude lisandumine 915 983,91 SEIRETEHNIKA M aismaavarustuse Eelarve suurenemine lõigu 7-8 soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 8 668 961,70 9 163 176,68 494 214,98 eelarve osas 1-3, 7 ja 8 SEIRETEHNIKA maismaavarustuse Uus projekt vahehindamise soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 0 3 238 389,79 3 238 389,79 eraldisest 9-11 Lisatud seiretehnika ülalpidamise ja TEGEVUSTOETUS Seiretehnikute hooldamise projekti 1 123 670,27 1 147 372,20 23 701,93 värbamine ja koolitamine finantskorrektsiooni otsusega seotud raha (16043,8+7658,13) Finantskorrektsiooni ostsuega TEGEVUSTOETUS Seiretehnika eelarve vähendamine RHSi 5 078 447,00 5 054 745,07 -23 701,93 ülalpidamine ja hooldamine välispiiril rikkumise tõttu (16043,8+7658,13 eurot) Tegevustoetus: automatiseeritud Eelarve suurendus 3 mln 4 940 897 3 000 000 toimivuse tagamine piiripunktides vahehindamise eraldise arvelt Luhamaa juhtimiskeskuse Eelarve vähendamine, plaanitud 292 259,38 -47 395,48 projekteerimine ja ekspertiis tegevused on ellu viidud Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse Eelarve suurendamine Luhamaa 604 580,59 47 395,48 tehnika soetus juhtimiskeskuse projekti jäägi arvelt Lisatud tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja - metoodikale. Projektid panustavad Euroopa Liidu integreeritud piirhaldusstrateegia täitmisesse ja aitavad seega kaasa piirihalduse ja viisapoliitika rahastu poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi a) täitmisesse ning „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, ja usaldus riigi institutsioonide vastu. Projektid on kooskõlas siseturvalisuse arengukava 2020-2030 tegevussuundadega:  jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;  kasutada piiri valvamiseks kaasaegseid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni õigustiku nõuetele;  tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;  pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikk us t ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust. Projektid on seotud strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022 – 2031“1 peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“. 25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. TATi lisatavad tegevused on kooskõlas rakenduskavaga, kuid ei sisaldunud keskkonnamõju eelhinnagu läbiviimise ajal kehtinud rahastamiska vas. Siseministeerium tellitud uus keskkonnamõju eelhinnang ettevõttelt Alkranel OÜ on valmimas. Kuivõrd TATi lisatavad tegevused on sarnased neile, mis võeti arvesse esimese eelhinna ngu andmisel, saab neile ekstrapoleerida eelmise eelhinnangu tulemusi ning suure tõenäosusega ei ole vaja täiemahulist keskkonnamõju hindamist läbi viia. Projekti tegevuste läbiviimise l järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Kuna piiritsoon ei ole avalikkusele ligipääsetav, siis arvestatakse uute piirilõik ude projekteerimisel universaalse disaini põhimõtet sellises ulatuses, mis ei sea ohtu piiri turvalis ust ja julgeolekut. Elluviija kohustub ka uute tegevuste läbiviimisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääseta vuse nõudeid. Topeltrahastamise riski analüüs Topeltrahastamise risk on madal. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõike 9 kohaselt võib tegevus saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning muudest liidu vahenditest. Hüvitada ei tohi sama kulu. Välispiiri seiramise ja kontrolliga seotud varustust on võimalik rahastada riigieelarvest, kuid arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Korraldusasutus kontrollis VV 9. jaanuari 2025. a korraldusega nr 15 kinnitatud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja ning veendus, et ühtegi sellist meedet, kust saaks rahastada TATi tegevustega sarnaseid tegevusi, ei ole. Samas on PPA-l võimalik taotleda otse Euroopa Komisjonist toetust välisp iir i valvamisega seotud projektidele. Topeltrahastamise riski täielikuks maandamiseks teeb Siseministeerium detaile kulude analüüsi siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Lisanduvatele tegevustele antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne, seetõttu saab vaid nimetatud asutus olla ainuvõima lik projektide elluviija. Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiab iga. 1 „Riigikaitse arengukva 2022 – 2031“ III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482 ; IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.  Lisa 6 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse teistkordselt piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuva lve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Eelnõuga suurendatakse TATi eelarvet, lisatakse täiendav projekt ning täpsustatakse selguse huvides osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu 1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatak se viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma regulaarselt ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormust. 2) TATi punktis 2.3.3 nimetatud tegevus „ETIAS riiklik üksus“ lahutatakse kaheks eraldi tegevuseks: enne ETIAS live’i ja pärast ETIAS live’i. Eraldi projektid on vajalikud, kuna korraldusasutus peab Euroopa Komisjonile raporteerima enne ja pärast ETIASe rakendumist tehtud kulud eraldi koodiga. EK hüvitab riigile pärast rakendumist tehtud kulud selleks väljatöötatud skeemi alusel täiendavast eraldisest. ETIASe rakendumine on sõltuvuses Euroopa Liidu keskse infosüsteemi valmimisest ning kõikide liikmeriik ide valmisolekust. Algselt oli planeeritud, et ETIAS rakendub juba programmperioodi alguses, kuid keskse infosüsteemi ajakava on oluliselt nihkunud, mistõttu tekkis tehniline vajadus uue projekti – „ETIAS riiklik üksus (enne live’i)“. Uus projekt on kirjeldatud käskkirja punktis 2.3.7. 2025. a oktoobri seisuga peaks ETIAS rakenduma 2026. a IV kvartalis (eelduslikult oktoobris). Projektide abikõlblikkuse periood kattub osaliselt, et tagada paindlikkus juhuks, kui ajakava peaks veel nihkuma. 3) TATi 4. punktis suurendame TATi eelarvet 180 000 euro võrra, mis siseministeer iumi juhtkonna otsusel lisandub projektile „SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine “, et adresseerida Schengeni hindamise soovitusi nr 18, 19, 21, 22, 27, 28 ja 30. Lisaks viiakse tabelis 4.3 toodud indikaatorid kooskõlla rakenduskava muudatusega. 4) Punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks. 5) TATi punktide 7.5 ja 7.6 täiendused on tingitud projektide elluviimisel tekkinud küsimustest. Seetõttu on eraldi välja toodud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 33 nimetatud võimalus makse menetlemise pikendamiseks ja peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda. 6) Punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäe va lt 30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses. 7) Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse TATi punktiga 9.4 elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 8) Punktid 8.3.6 ja 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik. Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega. Topeltrahastamise riski analüüs Topeltrahastamise risk on madal. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõike 9 kohaselt võib tegevus saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning muudest liidu vahenditest. Hüvitada ei tohi sama kulu. Piirihalduse IKT-arendusi on teoreetiliselt võimalik rahastada riigieelarvest, kuid arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud suunise katta võimalik ult palju kulusid välisvahenditest. Lisaks BMVI-le oleksid konkreetsed IKT-süsteemid abikõlblikud 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest nr 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ 2 . Korraldusasutus kontrollis toetust saanud projektide nimekirja ning veendus, et TATis nimetatud tegevustele meetme 21.1.2.1 raha eraldatud ei ole. Schengeni infosüsteemiga seotud arendusi rahastatakse osaliselt ka Sisejulgeolekufondist (edaspidi ISF). Nii ISFi kui BMVI korraldusasutus on SiM ning koordinaatorid teevad tihedat koostööd lisavajaduskaartide arutelu ja projektide elluviimise ajal. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid . - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 2 VV 9. jaanuari 2025. a korralduse nr 15 „Perioodi 2021 -2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisa 1 Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikate st hüvitatud ei ole. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ETIASe projekti kaheks jagamise ja TATi eelarve suurendamisega ei muutu tegevuste sisu. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 3 ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11484 ; IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa M erendus -, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.  Lisa 10 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse kolmandat korda siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/36 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja ja eelnevate käskkirja muudatuste seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Eelnõuga pikendatakse projekti „Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve Ameti juurde“ abikõlblikkuse perioodi kaks aastat, s.o kuni 31.12.2027 ning täpsustatakse osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Projekti eelarve jääb samaks. 1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatakse viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormust. 2) Käskkirja punkti 2.3.1.2 abikõlblikkuse perioodi pikendamine on PPA selgitusel vajalik, kuna Frontexi kontaktametniku kohalolu toetab Frontexis kiiremat strateegilise ja operatiivtasandi infovahetust ning vastuvõtva riigi kohustuste täitmist. Koostöö tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) on Eesti Euroopa Liidu poliitika kohaselt Siseministeeriumi ja PPA prioriteediks. Frontexi tegevused peamise piirihalduse- ja rannikuvalve alase koostööpartnerina on arenemas kiires tempos, mis eeldab osalemist ameti strateegilises juhtimises ja operatiivkoostöös. Frontexi tegevuste tõhustamiseks on Euroopa Komisjoni algatusel läbi viimisel uuring, mille tulemusena on lähiaastatel võimalik ameti mandaadi järjekordne laiendamine või täpsustamine. Aruteludes osalemine ja vajaliku taustainfo kogumine toetab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ja prioriteetide elluviimist. Eesti välispiiril on alates Ukrainas toimuva sõja algusest alaliselt kohal u 30 Frontexi ja teiste Euroopa Liidu riikide piirivalvurit. Frontex on Eestisse loonud kaheksa idapiiri riigi operatsioonide juhtimise keskuse ja Eesti kontaktametniku kaasatusel arutatakse Frontexi kiirreageerimisüksuse ning koolituste keskuse loomist Eestisse. 3) Käskkirja punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalik ul kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks. 4) Käskkirja punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäe va lt 30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Osad tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses. 5) Punktid 8.3.6 ja 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik. Topeltrahastamise riski analüüs Topeltrahastamise risk on madal. Pikendatavat projekti oleks võimalik rahastada ka riigieelarvest, kuid arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikate st hüvitatud ei ole. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisega ei muutu tegevuste sisu. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11481 ; 3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus. IV Käskkirja mõju TATi muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkiri on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.  Lisa 14 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT- süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Eelnõuga suurendatakse TATi eelarvet, liidetakse halduskoormuse vähendamiseks kaks TATi tegevust ning täpsustatakse selguse huvides osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu 1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatak se viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormus t. 2) Punktis 2.2 täpsustatakse TATi laiemat sihtrühma ja selgitatakse sihtrühmale saadavat kasu. 3) TATi punktis 2.4 liidetakse omavahel seotud tegevused, et lihtsustada projektide haldamis t ning riigihangete läbiviimist. Ühendprojektile määratakse uus abikõlblikkuse perioodi lõpp, 31.12.2029. Punktiga 4.1 suurendatakse TATi eelarvet BMVI vahehindamise järgselt saadud eraldise arvelt. Viisavaldkonna süsteemid ja rakendused on sõltuvuses Euroopa Liidu tasandi projektidest, mille ajakava ja skoop sageli muutub. Maksimaalse abikõlblikkuse perioodi seadmine ning suurem eelarve aitab muudatustele paindlik ult reageerida ning leida lahendusi riskide maandamiseks ja juhtimiseks – näiteks muuta projektiplaanis arenduste tegevuste järjekorda. Ühe projekti alt hanke tegemine võima ldab Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse arendustiimil leida püsivam väline arenduspartner kuni abikõlbulikkuse perioodi lõpuni, millega väheneb oluliselt ka uute tiimide koolitamisele ja sisse elamisele kuluv aeg. 4) TATi punktis 4.3 toodud tabelist kustutatakse eraldiseisev projekt „Euroopa Liidu ühtne e- viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine“ ja viiakse ülejäänud projektide sihtväärtused kooskõlla uuendatud rahastamiskavaga. Ühendprojekti loomisest tulenevalt märgitak se projekt 2.4.1 „Euroopa Liidu ühtse e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine“ SFOSis katkestatuks. 5) Selguse huvides täiendatakse punkti 6.2.4 abikõlblike kulude loetelu viisavaldko nna rakendustega. 6) Abikõlblike otseste kulude näitlikku loetellu lisatakse punkt 6.2.5. Algselt oli plaanitud seadmed soetada eraldi TATi alt, kuid erinvate projektide koondamisega tuuakse viisade väljastamise ja kontrollimisega seotud seadmete, nende kasutamiseks vajalike litsents ide ning tootetoe kulu IKT-süsteemide TATi, kuna see moodustab ühtse terviku. Infosüstee mis on vaja käivitada erinevaid rakendusi, et seadmed saaksid tööd teha. Hõiveseadmete kaudu liiguvad viisataotleja biomeetrilised andmed infosüsteemi ning kontrolliseadmete ga kontrollitakse viisakleebise elektroonilisi kandeid ja QR koodi toimimist. 7) Käskkirja punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalik ul kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks. 8) TATi punktide 7.5 ja 7.6 täiendused on tingitud projektide elluviimisel tekkinud küsimustest. Seetõttu on eraldi välja toodud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 33 nimetatud võimalus makse menetlemise pikendamiseks ja peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda. 9) Käskkirja punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäe va lt 30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses. 10) Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse TATi punktiga 9.4 elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 11) Punkt 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik. Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega. Topeltrahastamise riski analüüs Topeltrahastamise risk on madal. Viisavaldkonna IKT-arendusi on teoreetiliselt võima lik rahastada riigieelarvest, kuid arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Lisaks BMVI- 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid . - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. le oleksid viisavaldkonna IKT-süsteemid ning rakendused abikõlblikud 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest nr 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“2 . Korraldusasutus kontrollis toetust saanud projektide nimekirja ning veendus, et TATis nimetatud tegevustele meetme 21.1.2.1 raha eraldatud ei ole. Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikate st hüvitatud ei ole. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Projektide liitmise ja eelarve suurendamisega ei muutu tegevuste sisu. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 3 ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11484 ; IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse ja viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmisele, et tagada üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet ning parandada ühise viisapoliitika rakendamist. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. 2 VV 9. jaanuari 2025. a korralduse nr 15 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisa 1 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa M erendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.  Lisa 18 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministr i 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused “ (edaspidi TAT). Eelnõuga lisatakse TATi täiendav tegevus ja lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega ning täpsustatakse selguse huvides sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskir jas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu 1) Eelnõu punktis 1 uuendatakse viidet piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) rahastamiskavale ning üldistatakse viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arenguka va programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldise m sõnastus aitab vähendada halduskoormust. 2) Eelnõuga lisatakse TATi tegevustoetus täiendava personali palkamiseks välisesindustes se, kus lisatööjõu vajadus on kõige suurem (punkt 2.4.3). Täiendav tööjõud (viisaspetsialis t id ) võimaldab paremini korraldada välisesinduses viisamenetlusega seotud tööd: jagada ülesandeid nii, et konsul saaks muu hulgas pühenduda rohkem välise teenuseosutaja üle tehtavale regulaarsele järelevalvele ning jagada otsustusprotsessis vastutusa la kohalike töötajate ja keskasutustega nii, et maksimaalselt arvestatakse konsuli teadmiste ga . Tegevustoetusega adresseeritakse muu hulgas Schengeni hindamise soovitusi nr 56 ja 60 välise teenuseosutaja üle järelevalve tõhustamiseks ning viisataotluste läbivaatamise ja otsustusprotsessi parandamiseks. 3) TATi täiendatakse punktiga 6.2.6, lisades abikõlblike otseste kulude näitlikku loetellu töökoha loomise kulu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus) VII lisa punkti b kohaselt kaetakse ühise viispoliitika erieesmärgi saavutamiseks tegevustoetusega personalikulud, sealhulgas koolituskulud, teeninduskulud, seadmete ja taristu hooldus- või remondikulud ning kinnisvara kulud, sealhulga s rendikulud ja kulum, mis tavaprojektide puhul oleksid abikõlblikud vaid kaudse kuluna. Välisteenistuse seadusega1 kooskõlas loetakse abikõlblikuks ka perekonnaliik mete lähetamisega seotud kulud. Topeltrahastamise riski vältimiseks lisatakse TATi punkt 6.3.2, täpsustades, et tegevustoetuse puhul on kaudsed kulud keelatud. 4) TATi punktis 4.3 toodud tabelis parandatakse näitaja BMVI R.2.9 kood, viiakse sihtväärtused kooskõlla rahastamiskavaga ning lisatakse teave täiendava tegevuse kohta. Uue tegevuse lisandumisega tõuseb TATi eelarve 950 000 euroni. 1 Välisteenistuse seadus 5) Punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks. 6) TATis täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva TATi punkti 8.2 kohaselt järgib elluviija ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega elluviija kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas. 7) Punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäe va lt 30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses. 8) Punkt 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik. Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega. Topeltrahastamise riski analüüs Topeltrahastamise risk on väga madal. Välisministeerium palkab ja lähetab täiendavad viisaspetsialistid Schengeni viisa taotlemisega seotud teenuste tõhusamaks osutamiseks, et ühtlasi täita Schengeni hindamise soovitusi. Viisamenetlejaid on teoreetiliselt võima lik rahastada riigieelarvest. Arvestades riigi rahanduse seisu, täiendava personali palkamiseks raha puudub, ning Vabariigi Valituse (edaspidi VV) suunis on katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest.. VV 9. jaanuari 2025. a korralduses nr 15 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisas 1 ei ole ühtegi meedet, mis oleks suunatud Schengeni hindamise puudujääkide kõrvaldamiseks või Eesti välisesind uste mehitamiseks. Detailse kulude kontrolli teeb SiM siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi TATi lisatud tegevus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Välisministeer iumi põhimääruse § 11 p 10 kohaselt koordineerib Välisministeerium Eesti viisapoliitika kujundamist, korraldab Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisesinduste kaudu viisade andmist koostöös Siseministeeriumiga. Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemuse na pakub hanke võitja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 2 ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11483 ; IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse ja viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmisele, et tagada üldsusele pakutava teenuse piisav ja ühtlustatud kvaliteet ning parandada ühise viisapoliitika rakendamist. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa M erendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.  Lisa 1 EELNÕU Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast nr 1.13-2.13/946- 1 Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „ Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“. 2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ ning on kooskõlas strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022–2031“2 peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“. 3. Muudan käskkirja punkti 2.3.3.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027“. 1 „Si s eturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 „Riigikaitse arengukva 2022 – 2031“ 4. Muudan käskkirja punkti 2.3.4.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2028“. 2. Muudan käskkirja punkti 2.3.9.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide ABC-väravate rentimise ja töös hoidmisega seotud kulud.“. 3. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.12 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.12. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 9–11 (sekkumise kood 003 Piirivalve – maismaavarustus) 2.3.12.1Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 9–11 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse lõikudele 9–11 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. 2.3.12.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2028. 2.3.12.3.Projekti sihtrühm: PPA“. 4. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. TAT eelarve on 36 989 485,69 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu.“. 5. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli ridu „Droonide soetamine “, „Maisamaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 4–6“, „Maismaavarus tuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 1–3 ,7 ja 8“, Luhamaa juhtimiskesk use projekteerimine ja ekspertiis“, „Tegevustoetus: seiretehnikute värbamine ja koolitamine “, „Tegevustoetus: seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril“, „Tegevustoetus : automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides“, „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika soetus“; lisan rea „Maismaavarustuse soetamine ja paigalda mine piirilõikudele 9– 1“ ning sõnastan need järgmiselt: 2 (9) Projekt Projekti Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Sihttas Selgitav teave eelarve (koos mõõtü 2024 e 2029 käibemaksuga) hik , sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest DROONIDE 191 590,59, sh BMVI O.1.5 Ostetud arv 26 26 Õhusõiduk on mis SOETAMINE kaudsed kulud õhusõidukite arv tahes mehitatud või 3% mehitamata sõiduk piirikontrolli ja- valve ülesannete täitmiseks õhus kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõidukite inventarinumbrid või muud unikaalsed koodid. BMVI O.1.5.1 Ostetud arv 26 26 Mehitamata sõiduk õhusõidukite arv, millest piirikontrolli ja- omakorda ostetud valve ülesannete mehitamata õhusõidukite täitmiseks õhus arv kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. BMVI R.1.14 Euroopa arv Ei kohaldu 26 Sõiduk tuleb 5 Piiri- ja Rannikuvalve päeva jooksul pärast Ameti tehniliste seadmete tarnet Frontexis reservis registreeritud arvele võtta. seadmete arv. BMVI R.1.15 Euroopa arv Ei kohaldu 26 Iga sõiduki Piiri- ja Rannikuvalve saatmine Forntexi Ameti käsutusse antud missioonile seadmete arv raporteeritakse inventari numbri alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood jääb esimesele missioonile saatmise aega. 3 (9) MAISMAAVARU 8 115 191,44, sh BMVI O.1.1 Piiripunktide arv 46 86 Välispiirile ja STUSE kaudsed kulud jaoks ostetud seadmete arv piiripunktidesse SOETAMINE JA 0,4% soetatud (ostetud ja PAIGALDAMINE renditud) seadmed, PIIRILÕIKUDELE sh e-väravad. Siin ei 4–6 raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. BMVI R.1.18 Piirihalduse arv 0 1 Aruandes välja tuua valdkonnas läbi viidud soovituse number. Schengeni hindamiste ja Soovitust haavatavuse hindamiste raporteeritakse üks tulemusel esitatud kord projekti soovituste arv, mida on jooksul. arvesse võetud MAISMAAVARU 9 163 176,68, sh BMVI O.1.1 Piiripunktide arv 54 155 Välispiirile ja STUSE kaudsed kulud jaoks ostetud seadmete arv piiripunktidesse SOETAMINE JA 0,4% soetatud (ostetud ja PAIGALDAMINE renditud) seadmed, PIIRILÕIKUDELE sh e-väravad. Siin ei 1–3, 7 JA 8 raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. BMVI R.1.18 Piirihalduse arv 0 1 Aruandes välja tuua valdkonnas läbi viidud soovituse number. Schengeni hindamiste ja Soovitust haavatavuse hindamiste raporteeritakse üks tulemusel esitatud kord projekti soovituste arv, mida on jooksul. arvesse võetud LUHAMAA 292 259,38, sh BMVI O.1.4 arv 0 1 Piiripunkti JUHTIMISKESKU kaudsed kulud Ehitatud/ajakohastatud rajatisena loetakse SE 0,4% piiripunktirajatiste arv taristut või PROJEKTEERIMI seadmeid, mida NE JA muud näitajad ei EKSPERTIIS hõlma. Taristu on nt hooned või parkimisalad. Seadmed on mis tahes materiaaln e vara, millel on inventarinumber. Ajakohastamine tähendab jõudluse või muude 4 (9)  atribuutide parandamist. Seadmete uuendamine esitatakse selle näitaja all. Kui projekt hõlmab mitme hoone ehitamist/täiendami st, raporteeritakse iga hoone eraldi. Varustuse ost ja rent raporteeritakse indikaatori "Piiriületuspunktide sse ostetud varustuse arv" all. TEGEVUSTOETU 1 147 372,20, BMVI O.1.8 Toetatud arv 2 4 Osaleja on S: kaudsed kulud osalejate arv integreeritud SEIRETEHNIKUT on abikõlbmatu d piirihalduse E VÄRBA M INE elluviimisse JA panustav isik KOOLITAMINE füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm administratiivülesan deid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb 5 (9)  mitmes projekti tegevuses. BMVI O.1.8.1 Toetatud arv 2 4 Toetuse saaja osalejate arv, millest kannab koolituste omakorda alguses osalejate koolitustegevuses osalejate info sündmuste arv infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna. BMVI R.1.19 Nende arv Ei kohaldu 4 Toetuse saaja esitab osalejate arv, kes teatavad mõõdiku 4 kuud kolm kuud pärast koolitust, pärast projekti et nad kasutavad koolituse lõppu. käigus omandatud oskusi • Toetuse ja saaja küsib kolm pädevust. kuud pärast iga koolituse lõppu koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivset vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita. TEGEVUSTOETU 5 054 745,07, BMVI O.1.2 arv 1 1 Taristu on püsiv S: kaudsed kulud Hooldatud/parandatud materiaalne vara, SEIRETEHNIKA on abikõlbmatu d taristuosade arv mis on: ÜLALPIDAMINE • liikumatu, JA HOOLDA M INE • tavalistes VÄLISPIIRIL kasutustingimustes, sh mõistliku 6 (9)  hoolduse korral, on selle kasutusiga piiramatu, • kasutamisel säilitab see oma esialgse kuju ja välimuse. Hooldus ja remont hõlmab nii taristu töökorras hoidmiseks tehtavaid töid (nt värvimine, torustiku remont) kui ka palju raha nõudvat kapitaalremonti ja vara eluea pikendamist. Indikaatori all raporteeritakse ida- ja kagupiiri seiresüsteemi (antennid, kaamerad, radarid, mastid, toitekaablid jne) hooldus ja remont ning välispiiri kontrolljoone korrashoid ühe taristuosana. TEGEVUSTOETU 4 940 897 , BMVI O.1.1 Piiripunktide arv 18 20 Alamnäitaja BMVI S: kaudsed kulud jaoks ostetud seadmete arv O.1.1.1 AUTOMATISEER on raporteeritakse ka ITUD abikõlbmatud siin PIIRIÜLETUSE BMVI O1.1.1 arv 18 20 Automaatse TOIMIVUSE Piiripunktide jaoks ostetud piirikontrolli TAGAMINE seadmete arv, millest süsteemide/ PIIRIPUNKTIDES omakorda iseteenindussüstee ostetud automaatse mide/ e-väravate all piirikontrolli raporteeritakse süsteemide/iseteenindussüs renditud ABC- teemide/e-väravate arv. väravad. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud väravate inventari numbrid. BMVI R.1.17 Automaatse arv Ei kohaldu 2 200 0 E-väravate kaudu piirikontrolli süsteemide ja 00 piiriületajate arv e-väravate kaudu toimunud esitatakse piiriületuste arv aruandlusperioodi kohta ja hõlmab kõiki välispiiril kasutusel olevate e- väravate statistikat. BMVI R.1.18 Piirihalduse arv Ei kohaldu 2 Aruandes välja tuua valdkonnas läbi viidud soovituse number. Schengeni hindamiste ja Soovitust haavatavuse hindamiste raporteeritakse üks 7 (9)  tulemusel esitatud kord projekti soovituste arv, mida on jooksul. arvesse võetud. VÕMMORSKI JA 240 683, sh BMVI O.1.4 arv 0 1 Piiripunkti MAADE kaudsed kulud Ehitatud/ajakohastatud rajatisena loetakse VAHETATAMISE 0,4 % piiripunktirajatiste arv taristut või GA SOETUD seadmeid, mida PIIRILÕIKUDE muud näitajad ei PROJEKTEERIMI hõlma. Taristu on nt NE JA hooned või EKSPERTIIS parkimisalad. Seadmed on mis tahes materiaalne vara, millel on inventarinumber. Ajakohastamine tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. NARVA JÕE 604 580,59, sh BMVI O.1.1 Piiripunktide arv 0 59 Välispiirile ja SEIRE JA kaudsed kulud jaoks ostetud seadmete arv piiripunktidesse JUHTIMISKESKU 0,4% soetatud (ostetud ja SE TEHNIKA renditud) seadmed, SOETUS sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. Maismaavarustuse 3 238 389,79, sh BMVI O.1.1 Piiripunktide arv 0 21 Välispiirile ja soetamine ja kaudsed kulud jaoks ostetud seadmete arv piiripunktidesse paigaldamine 0,4% soetatud (ostetud ja piirilõikudele 9-11 renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid. BMVI R.1.18 Piirihalduse arv 0 1 Aruandes välja tuua valdkonnas läbi viidud soovituse number. Schengeni hindamiste ja Soovitust haavatavuse hindamiste raporteeritakse üks tulemusel esitatud kord projekti soovituste arv, mida on jooksul. arvesse võetud. 8 (9) 6. Muudan käskkirja punkti 6.8.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „6.8.2. Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud. Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga a) on tegevustoetus e na antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna; “. 7. Muudan käskkirja punkti 8.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustusi.“. 8. Muudan käskkirja punkti 8.4.6 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.4.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks.“. 9. Muudan punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „ 9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamis e edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“ 10. Muudan punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviija le maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“. 11. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsioo niga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister 9 (9)  EELNÕU Lisa 5 KÄSKKIRI Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast nr 1.13- 2.13/946- 1 Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“ toetuse andmise tingimused“ alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihald use rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“. 2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ ning on seotud PPA strateegia „PPA 2030“2 eesmärgiga „Piir peab“. TAT on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga.“. 1 „Si s eturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 „PPA 2030“ 3. Muudan käskkirja punkti 2.3.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.3. ETIAS riiklik üksus (pärast ETIAS live’i) (sekkumise kood: 022 Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS Art 85 (2)) 2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse ülalpidamine. ETIAS riiklik u üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse tööjõukulud, lähetus- ja koolituskulu. 2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.10.2026–31.01.2029 2.3.3.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.3.4.Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad.“. 4. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.7 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.7. ETIAS riiklik üksus (enne ETIAS live’i) (sekkumise kood: 021 Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS muu) 2.3.7.1.Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse töö käivitamine, sh äritestimise ja arendusvajaduse kaardistus. ETIAS riikliku üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse loomisega seotud töökohtade loomise kulu, personalikulu ning lähetus- ja koolituskulu. 2.3.7.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.11.2023–31.12.2026 2.3.7.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.7.4.Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad.“ 5. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „ 4.1. TAT eelarve on 10 042 882,87 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu.“. 6. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli ridu „SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine “, „InterOperability ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis“ ja „ETIAS riiklik üksus“ ning kehtestan need järgmiselt: Projekt Projekti Kohustusliku näitaja kood ja Näitaja Sihttase Sihttase eelarve nimetus mõõtü 2024 2029 kokku (koos hik käibemaksu ga), sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest SIRENE töövoo 1 995 457, sh BMVI O.1.11 Välja arv 1 1 süsteemi kaudsed töötatud/hooldatud/ajakohastatu (iSpoC), kulud 0,7% d suuremahuliste IT-süsteemide Schengeni arv infosüsteemi BMVI O.1.10 Välja arv 0 6 (ESIS, töötatud/hooldatud/ajakohastatu ESIS_ADMIN) d IT-funktsioonide arv ja Interlyysi BMVI R.1.18 Piirihald us e arv 0 7 arendamine valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud. InterOperability 4 020 000,00, BMVI O.1.11 Välja arv 1 1 ehk sh kaudsed töötatud/hooldatud/ajakohastatu koostalitlusvõim kulud 1,3% d suuremahuliste IT-süsteemid e e arendamine arv Eestis BMVI O.1.11.1 Välja arv 1 1 töötatud/hooldatud/ajakohastatu d suuremahuliste IT-süsteemid e arv, millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT- süsteemide arv ETIAS riiklik 549 180,87 , BMVI O.1.11. Välja arv 1 1 üksus (enne sh kaudsed töötatud/hooldatud/ajakohastatu ETIAS live’i) kulud 3,9% d suuremahuliste IT-süsteemid e arv ETIAS riiklik 1 000 000, BMVI O.1.11. Välja arv 1 1 üksus (pärast kaudsed töötatud/hooldatud/ajakohastatu ETIAS live’i) kulud on d suuremahuliste IT-süsteemid e abikõlbmatud arv 7. Muudan punkti 7.4 ja täiendan seda teise ning kolmanda lausega järgmiselt: „Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“. 8. Muudan käskkirja punkti 7.5 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt: „Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.  9. Muudan punkti 7.6 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“. 10. Muudan käskkirja punkti 8.3.6 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks.“. 11. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“. 12. Muudan käskkirja punkti 9.4 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt: „Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide ga seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“ 13. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviija le maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. “. 14. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“ uue versiooniga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister  Lisa 9 EELNÕU Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused “ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast nr 1.13-2.13/946-1 Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025 .a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiska va meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“. 2. muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“.“. 3. Muudan käskkirja punkti 2.3.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2027“. 4. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja täiendan seda teise ning kolmanda lausega järgmiselt: „Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“. 1 „Si s eturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5. Muudan käskkirja punkti 8.3.6 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks;“. 6. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“. 7. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviija le maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. “. 8. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsioo niga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister  LISA 13 EELNÕU KÄSKKIRI nr … Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29.09.2025 kirjast nr 1.13-2.13/946-1 Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025 .a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“. 2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ olulisse tegevussuunda „Tasakaalustatud rändepoliitika“ ning on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info - ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga.“. 3. Muudan käskkirja punkti 2.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.2. TATi laiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kellele muutub viisa taotlemine mugavamaks ja kiiremaks ning kogu Eesti avalikkus, kellele on tagatud turvalisem ühiskond, kuna viisataotlejad on läbinud nõuetele vastavuse kontrolli.“. 1 „Si s eturvalisuse arengukava 2020–2030“  4. Tunnistan kehtetuks käskkirja punkti 2.4.1. 5. Muudan käskkirja punkti 2.4.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.4.3. Viisaregistri ja viisainfosüsteemi (VIS) arendused 2.4.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: ELi-üleste otsekohalduvate viisavaldko nna muudatuste ja riigisiseste algatuste etapiviisiline realiseerimine ning vastava andmevahetuse loomine. Projekti raames luuakse valmisolek realiseerida viisaregistris VIS määruse2 ja ELi ühtse e-viisaga3 seotud muudatused ning rakendada ELi ülene C-viisade taotlusportaal. Arendatakse edasi siseriiklikk u viisaregistrit (nt vaidemenetluse integreerimine infosüsteemi) ja kõrvaldatakse Schengeni hindamisel esinenud puudused nii viisaregistris kui selle alamsüsteemis. Samuti arendatakse uus D-viisade taotlusportaal ning soetatakse viisamenetluses kasutatavaid hõive- ja kontrolliseadmeid. 2.4.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029 2.4.3.3.Projekti elluviija: PPA 2.4.3.4.Projekti sihtrühm: PPA, VäM ja SMIT“. 6. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. TATi eelarve on 2 050 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud.“. 7. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgnevalt: „4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat, tagades ühtlustatud lähenemisviisi viisade väljastamisele ja hõlbustades õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.“. 8. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabelit ja kehtestan selle uues redaktsioonis: 2 VIS määrus – ELT L 218, 13.8.2008, lk 60 ja VIS määruse muudatus – ELT L 248 13.7.2021, lk 11 3 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2022 ettepanek nr COM /2022/658 final. 2 (5) Tegevus Tegevuse Näitaja kood ja Näitaja Sihtta Sihttas Selgitav teave eelarve (koos nimetus mõõtühik se e käibemaksuga), 2024 2029 sh kaudsete kulude määr Riigisisese 499 885, 00 BMVI O.2.5 arv 1 1 Selle näitaja all viisaregistri kaudseid kulusid Välja raporteerida VIS. arenduste II ei ole ette töötatud/hooldat etapp nähtud ud/ajakohastatu d suuremahuliste IT-süsteemide arv BMVI O.2.5.1 arv 1 1 Selle näitaja all Välja raporteerida VIS. töötatud/hooldat ud/ajakohastatu d suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv BMVI O.2.1 arv 1 1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Viisaregistri 1 550 115, sh BMVI O.2.5. arv 1 1 Selle näitaja all ja 1% kaudsed Välja raporteerida VIS. viisainfosüste kulud töötatud/hooldat emi (VIS) ud/ajakohastatu arendused d suuremahuliste IT-süsteemide arv BMVI O.2.5.1 arv 1 1 Selle näitaja all Välja raporteerida VIS. töötatud/hooldat ud/ajakohastatu d suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda 3 (5)  välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv. BMVI O.2.4 arv 0 4 Iga funktsioon Välja raporteeritakse töötatud/hooldat kord projekti ud/ajakohastatu jooksul. Aruandes d IT- peab välja tooma funktsioonide funktsiooni arv nimetuse või kirjelduse BMVI O.2.1 arv 1 1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv R.2.9 Ühise arv ei 6 Soovitus viisapoliitika kohal raporteeritakse ühe valdkonnas läbi du korra projekti viidud jooksul, tuues välja Schengeni soovituse number. hindamiste raames esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud. KOKKU 2 050 000 9. Muudan käskkirja punkti 6.2.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „6.2.4. viisavaldkonna infosüsteemide ja rakenduste analüüsi, arenduse ja testimisk ulu (sh turvatestimise kulu).“. 10. Täiendan käskkirja punktiga 6.2.5 ja sõnastan selle järgmiselt: „6.2.5. viisa hõive- ja kontrolliseadmete soetamise kulu (sh tootetoe ja litsents ide kulu).“. 11. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“. 12. Muudan käskkirja punkti 7.5 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäe va dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. “. 4 (5)  13. Muudan käskkirja punkti 7.6 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“. 14. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamis e edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“. 15. Muudan käskkirja punkti 9.4 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt: „Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide ga seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“. 16. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt:_ „9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“. 17. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“ uue versiooniga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister 5 (5)  EELNÕU Lisa 17 Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viispoliitika rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viispoliitika rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Välisministeeriumi 31. märtsi 2025. a kirjast nr 1-11/1949-1 Muudan siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika rakendamine “ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „ Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine “ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“. 2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ alaeesmärgi „Tasakaalusta tud rändepoliitika“ saavutamisse ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse Välispoliitika Arengukava 2030“ programmiga.“. 3. Täiendan käskkirja punktiga 2.4.3 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.4.3. „TEGEVUSTOETUS – VIISAMENETLUSE TÕHUSTAMINE“ (sekkumisliik 008 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika) 2.4.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: Schengeni viisa taotlemisega seotud teenuste tõhusam osutamine, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse. Projekti raames palkab või saadab välisministeerium Schengeni viisasid menetlevates se Eesti esindustesse, kus töökoormus on suurenenud, täiendavalt konsulaartöötaja id. 2.4.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2029 2.4.3.3.Projekti elluviija: VäM 2.4.3.4.Projekti sihtrühm: viisamenetlusega seotud isikud“. 4. Muudan käskkirja punktis 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. TATi eelarve on 950 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud.“. 5. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli rida „Viisamenetlejate koolitused“ ja täiendan tabelit reaga „Tegevustoetus –viisamenetluse tõhustamine“ järgmiselt: 2 (6) Projekt Projekti eelarve Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Sihttase (koos nimetus mõõtühik 2024 2029 käibemaksuga), sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest Viisamenetlejat 550 000, sh BMVI O.2.2 arv 60 70 O.2.2: Osaleja on e koolitused kaudsed kulud Toetatud integreeritud 0,5 %. osalejate arv piirihalduse elluviimisse panustav füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm administratiivüles andeid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab tegevuse korraldaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat 3 (6)  loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. BMVI O.2.2.1 arv 60 70 O.2.2.1: Toetatud Korraldaja kannab osalejate arv, koolituste alguses millest osalejate info omakorda sündmuste koolitustegev infosüsteemi. uses osalejate Aruandega arv esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolituse l, raporteeritakse ta ühe isikuna. BMVI R.2.9 arv Ei kohaldu 70 R.2.9: Nende • Elluviija osalejate arv, küsib kolm kuud kes teatavad pärast iga kolm kuud koolituse lõppu pärast koolituse koolitust, et lõpetanutelt nad tagasiside (kas on kasutavad kasutanud saadud koolituse teadmisi ja käigus oskusi?). omandatud • Projekti oskusi ja lõpus arvutab iga pädevust. osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtule mus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks 4 (6)  negatiivset vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita. Tegevustoetus 270 000,00, O.2.3 arv 00 3 Konsulaat on – kaudsed kulud Kolmandates liikmesriigi viisamenetluse on riikides diplomaatiline tõhustamine abikõlbmatud asuvatesse esindus või konsulaatidess konsulaarasutus, millel on õigus e lähetatud viisasid väljastada ja töötajate arv mida juhib O.2.3.1 arv 0 3 viisaeeskirjas Kolmandates määratletud riikides konsulaarametnik. asuvatesse konsulaatidess Lähetatud töötaja on e lähetatud kolmandasse riiki töötajate arv, hiljuti lähetatud millest töötaja, kes tegeleb Schengeni omakorda viisadega, viisataotluste olenemata lähetuse menetlemisek kestusest. Isiku s lähetatud osalus töötajate arv raporteeritakse üks kord projekti jooksul. R.2.9 Ühise arv Ei kohaldu 2 Soovitus viisapoliitika raporteeritakse ühe valdkonnas korra projekti läbi viidud jooksul, tuues Schengeni välja soovituse hindamiste number. raames esitatud nende soovituste arv, mida on arvesse võetud 6. Täiendan käskkirja punktiga 6.2.6 ja sõnastan selle järgmiselt: „6.2.6 tegevustoetuse puhul töökoha loomise kulu (sh andmeside- ja IKT -kulu)“. 7. Täiendan käskkirja punkti 6.3.1 teise lausega järgmiselt: „Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud;“. 5 (6) 8. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti abikõlblikkuse perioodi algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“. 9. Muudan käskkirja punkti 8.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused.“. 10. Muudan käskkirja punkti 8.3.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.3.1.2 projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmis t ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:  eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;  eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;  täpsustub detailne kirjeldus.“. 11. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“. 12. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalse lt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“. 13. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsioo niga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister 6 (6) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-1194 - Ministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4bcc385-2479-456e-bcc4-9d4a05f6b0bd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4bcc385-2479-456e-bcc4-9d4a05f6b0bd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main