Saatja: "info - MKM" <
[email protected]>
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: FW: Pärnu DMO tagasiside "Turismitegevuskava 2026-2029" dokumendile
Kuupäev: 2025-10-29 08:07
From: Annika Raadik <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Wednesday, October 8, 2025 5:00 PM
To: Kristina Jerjomina - MKM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: Pärnu DMO tagasiside "Turismitegevuskava 2026-2029" dokumendile
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Lähtuvalt 24. septembril kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
saadetud „Turismitegevuskava 2026–2029“ eelnõust edastame alljärgnevalt
Pärnu DMO kommentaarid ja ettepanekud.
Tuginedes „Turismitegevuskava 2026–2029“ dokumendile ning lähtudes
dokumentidest „Eesti turismi pikk vaade 2025–2035“ ja ka piirkondlikust
„Pärnu turismisihtkoha strateegia 2025–2029“ leiame, et antud tegevuskavas
on liiga suur fookus pealinna ja selle lähiümbrusse suunatud arendus- ja
turundustegevusel ning oluliselt väiksem rõhk pealinnast väljapoole
jäävate piirkondade külastajanumbrite kasvatamisel eeskätt madalhooajal.
Statistikaameti ametliku statistika alusel on külastajanumbrid pealinnas
taastunud koroonaeelsele tasemele, ent mitte teistes piirkondades, seal
hulgas Pärnus ja Pärnumaal. Leiame, et tegevuskavas võiks olla rohkem
ambitsiooni kasvatada väliskülastajate arvu pealinnast ja tõmbekeskustest
väljaspool. Hetkel on 2023. aasta baastase ehk väljaspool Tallinna
ööbimiste osakaal (Statistkaameti andmed) 52% ning tegevuskava seab 2029.
aastal eesmärgiks kõigest 1% kasvu ehk 53%. See võiks olla kõrgem ning
toetatud. Kindlasti aitaks siin kaasa ka multifunktsionaalse
konverentsikeskuse rajamine, mis aitaks suurendada Eestis toimuvate
rahvusvaheliste konverentside arvu, mille puhul on võimalik suuremas mahus
pakkuda eel- ja järeltuure pealinnast väljapoole.
Pärnu turismisihtkoha spetsiifikale keskendudes toome välja paar olulist
puudust tegevuskavas:
1. ära tuleks mainida Via Baltica väljaehitamise toetamine;
2. UNESCO nimekirjas olevate toodete (piirkonnas ühepuulootsik ning
Kihnu saar) edasiarendus ning toote väliskülastajale kohandamine tuleks
välja tuua;
3. heaolu- ja raviturism (ehk spaad), mis on olnud kogu Eestis (ja
eriti väljaspool Tallinna) üks turismisuundadest, mis on aidanud tuua
Eestisse turiste madalhooajal võiks olla tegevuskavas rohkem fookuses
selle kvaliteedi säilitamise ning edasiarendamise vaatest (hetkel
käsitletud üks kord turundamise all), kuna nii mõnegi piirkonna jaoks on
see osa sihtkoha pärandist ehk just see, mida eristab piirkondi
üksteisest. Jättes selle punkti välja me justkui võtame seda iseenesest
mõistetavalt;
4. Rail Baltica rajamisest tulenevate külastajateekondade arendused
tuleks lähiajal võtta fookusesse.
Juhime tähelepanu tegevustele, mille eesmärkide saavutamine on küsitav:
1. Punkt 57 „Turismiobjektide külastatavuse seiramine..“ –
ettevõtjate endapoolse turismiobjektide külastatavuse haldamise metoodika
ja andmeanalüüsi oskus sõltub väga konkreetsest ettevõttest;
2. Punkt 54 „Ettevõtjate ja sihtkohtade toetamise jätkamine märgiste
taotlemisel..“ - EIS toetus sihtkohtadele Green Destinationsi programmis
osalemiseks ja auditeerimiseks kaotati ning see kulu on suur. On küsitav,
et mõõdikuna kuvatud eesmärk (15 sihtkohta) saab täidetud. Samuti sõltub
ettevõtete valmisolek kestliku märgise kasutusele võtmiseks EL
direktiividest ja hetkel on näha ettevõtjate tavapärasest madalam huvi
märgiste taotlemiseks ning teemakohtumistel osalemiseks.
3. Punkt 49 „Turismisektori tööprotsesside digitaliseerimise ja
automatiseerimise toetamise jätkamine…“ – kui suur on
online-broneeritavate teenuste osakaal praegu? Kas teie hinnangul on
saavutatav online-broneeritavate teenuste osakaal 65%?
Ettepanekuna paluksime kaaluda siiski suurema ambitsiooni võtmist antud
tegevuskava raames. Täpsemalt: kui ootus on, et DMO-d muutuvad riigi
toetusest järjest vähem sõltuvaks, siis võiks EIS koostöös sihtkohtadega
DMO mudelist lähtuvalt panustada isemajandava DMO mudeli loomesse. Teine
ettepanek on ühtse sihtkohtade ülese platvormi loomine, kus on võimalik
digitaalselt sihtkohtade teenuseid, tooteid, marsruute nii digitaalselt
broneerida kui soetada eesmärgiga aidata kaasa digitaalselt broneeritavate
toodete arvu kasvule.
Lugupidamisega
Annika Raadik
arenguosakonna turismiarenduse juht
Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu
<mailto:
[email protected]>
[email protected] |
<mailto:
[email protected]> +372 525 3303
<http://www.parnu.ee/> www.parnu.ee | <http://www.visitparnu.com/>
www.visitparnu.com
<http://www.visitparnu.com/>
Liitu Visit Pärnu uudiskirjaga
<https://visitparnu.com/turismisektori-uudiskiri/> siin!